06.06.2025
Eraldi suvist eelarvet või säästupuhvrit kavandab üksnes 9% Eesti inimestest, selgus LHV tellitud Norstati uuringust. Ühtlasi paneb iga kolmas Eesti elanik säästmise ja investeerimise kas igal või vähemalt mõnel suvel pausile.
Suvel on inimeste kulutused üldiselt suuremad kui teistel aastaaegadel. Ometi näitas mais LHV tellimusel läbiviidud Norstati uuring, et eraldi kavandab suvist eelarvet või säästupuhvrit kõigest 9% Eesti inimestest. Ette mõtleb, aga eraldi eelarvet kirja ei pane 34% vastanutest ja tervelt 57% Eesti elanikest tegutseb täiesti spontaanselt ega tee üldse finantsplaane. Ühtlasi selgus uuringust, et iga kolmas Eesti inimene paneb säästmise ja investeerimise kas igal või mõnel suvel pausile.
LHV investorkogukonna juhi Nelli Jansoni sõnul tasub suuremaid kulutusi nõudvateks perioodideks juba varem valmistuda. „On selge, et suvel kulub tavapärasest rohkem meelelahutusele - olgu selleks kontserdid, väljas söömine või reisimine. Isegi tihedam kohtumine sõpradega koduaias ja ühiste grilliõhtute planeerimine võib pere eelarvet märkimisväärselt mõjutada,” ütles Janson. Samuti mahuvad suve algusesse erinevad lõpetamised, mis rahakotile survet avaldavad ja milleks on nutikas juba varem raha kõrvale panna.
Uuringust selgus, et suvist eelarvet või säästupuhvrit kavandab enim noorim vanusegrupp ehk 18-29-aastased (12%). Samal ajal on 60-74-aastaste hulgas vastav näitaja 6%. Jansoni sõnul peegeldavad tulemused hästi erinevate vanusegruppide tarbimisharjumusi. „Kahtlemata kulutavad noored suvel meelelahutusele ja reisimisele rohkem kui eakamad, kelle elustiil ning kulutused on olenemata aastaajast stabiilsemad,” märkis Janson.
Ta paneb südamele, et eraldi eelarve või säästupuhvri puudumine suveks võib tekitada olukorra, kus inimene elab üle enda rahaliste võimete. “Kahjuks pole harvad juhud, kus võetakse kõrge intressiga tarbimislaene, mis avab ukse nõiaringi. Võlakoorem paisub, stress kasvab ja inimene jääb täbarasse seisu,” tõi Janson välja. Ühtlasi muudab säästupuhvri puudumine haavatavaks ootamatuste ees. “Paraku pole keegi meist kaitstud koostöö lõppemise eest näiteks külmkapi või autoga. Seetõttu tasub alati hoida väikest rahalist tagavara, millega ootamatuid väljaminekuid katta,” sõnas Janson.
Tema sõnul on säästmine harjumus nagu iga teinegi ja kõige paremaid tulemusi toob järjepidevus. Seetõttu on säästmise ja investeerimise jätkamine suvel kasvõi väiksemas mahus oluliselt parem kui täieliku pausi võtmine. “Võimalusi raha kasvatamiseks on palju ja kindlasti leiab igaüks endale sobiva. Üha populaarsem lahendus on näiteks kogumiskonto, kuhu säästetud summalt teenib inimene ka väikest intressi. Tähtis on üles leida motivatsioon ja tekitada säästmisharjumus juba noorena. Nii on võimalik hoida oma väljaminekud ja sissetulekud heas tasakaalus läbi terve elukaare,“ ütles Janson.
Vaata kõiki uudiseid