LHV passiivsed pensionifondid teenisid klientidele aastaga üle 500 000 euro

13. november 2017

Mullu novembris alustanud Eesti esimesed passiivse juhtimisega pensionifondid, II samba fond LHV Pensionifond Indeks ja III samba fond LHV Pensionifond Indeks Pluss on 12 kuuga teeninud klientidele tootluse arvelt üle poole miljoni euro. LHV II samba passiivsesse fondi kogub raha 890 ja III samba fondi 411 klienti.

Viimase 12 kuu jooksul on tulnud Eesti pensioniturule 6 indekseid järgivat pensionifondi, neist ainus III samba passiivselt juhitud pensionifond on LHV Pensionifond Indeks Pluss. Kokku on II samba passiivsetel fondidel 8865 klienti ja passiivsete fondide varade maht, 55 miljonit eurot, moodustab ligi 2% kõikidest Eesti II pensionisambasse kogutud säästudest.

LHV passiivsete fondide esimese aasta tulemusi kommenteerides sõnas fondijuht Joel Kukemelk, et pidevalt globaalsetele turgudele investeeritud fondide tootlus järgib nende liikumisi ning kuna viimane aasta on aktsiaturgudel olnud väga hea, peegeldus see ka fondide tulemustes. „Passiivsed fondid suunavad pensionivara Eestist välja maailma börsidele ning enamus varadest on investeeritud riikidesse, mis arveldavad USA dollarites, mistõttu sõltub nende fondide tulemus lisaks aktsiaturgude liikumisele ka euro ja dollari kursi liikumisest,“ selgitas Joel Kukemelk ja lisas: „kui dollar muutub kallimaks, mõjub see fondide tootlusele positiivselt.“ LHV passiivsete fondide juht Kukemelk lisas, et kuigi käesoleval aastal on dollar euro suhtes oluliselt odavnenud, sai see kompenseeritud globaalsete aktsiaturgude märkimisväärse tõusu arvelt.

Passiivsete fondide suurim erinevus aktiivselt juhitud fondidest seisneb selles, et nii aktsiaturgude tõusu- kui ka mõõnaperioodidel on fondid järgimas turgu, fondijuhil puudub võimalus sekkumiseks ja riskijuhtimisel on fondijuhi võimalused väga piiratud. Viimase aasta kiire tõus börsidel on viinud paljud börsiindeksid rekorditeni ning see on suurendanud aktsiaturgudega kaasnevaid riske lühemas perioodis.

Kuigi Eestis pakutavate passiivsete fondide tasud on sarnaselt madalad, on nende sisu erinev. LHV II samba passiivset fondi eristab julgem strateegia: pikaajaliselt madalamat tootlust võimaldav võlakirjakomponent on asendatud kinnisvarafondidega. Teine oluline erinevus mõlema LHV passiivse juhtimisstiiliga fondi puhul seisneb selles, et fondid paigutavad varasid globaalse SKP alusel ja seetõttu on ajalooliselt suuremat kasvu näidanud arenevate turgude osakaal neis oluliselt kõrgem kui teistes passiivsetes fondides. „Tänaseks on Eesti passiivsetel fondidel liiga lühike – vaid kuni aastane – tegevusajalugu, tegemaks selle pinnalt kaugeleulatuvaid järeldusi. Küll aga mõtteharjutusena, saamaks paremat ettekujutust passiivsete fondide tulevastest võimalikest erinevusest, on võimalik arvutada fondide ajaloolisi simuleeritud tootlusi. Arvutamisel võiks võtta aluseks fondide tänase struktuuri ja mudelportfelli ning järgitavate indeksite reaalsed tulemused,“ ütles fondijuht.*

Passiivsete fondide simuleeritud tootlused

Passiivsete fondide simuleeritud NAV ja tootlused

ASi LHV Varahaldus pensionifondidel on ligi 180 tuhat klienti. LHV valitseb nii aktiivselt kui ka passiivselt juhitud II ja III samba pensionifonde. LHV aktiivsed pensionifondid on Eesti Tööstus- ja Kaubanduskoja andmetel suurimad Eesti majandusse investeerijad, mille osa on 82,65 protsenti kõikidest investeeringutest (III kvartal 2017). LHV pensionifondide maht kokku on üle 1 miljardi euro.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti, mudelportfelli ja põhiteabega lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga.
*Ajalooline simuleeritud tulemus ei ole reaalne tulemus ning ei saa kuidagi tähendada lubadust ega viidet tuleviku tootlustele. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.

Vaata kõiki uudiseid