enru

Üle poole Eesti elanikest on valmis riigi kaasabil pensioni rohkem panustama

17. märts 2016

Üle poole Eesti elanikest on valmis kaaluma suuremat panustamist pensioniks kogumisse, selgub LHV tellimusel uuringufirma Faktum & Ariko poolt läbi viidud arvamusuuringust.

Veebruari alguses läbi viidud uuringu andmetel on 63% II pensionisambaga liitunuist huvitatud ja valmis kaalumakogumispensioni maksete suurendamist, eeldusel, et riik samuti oma panust suurendab. 28% vastanutest olid valmis makseid kohe suurendama, 35% aga valmis suurendamist kaaluma. Uuringust selgub, et enim toetavad suuremat pensionisse panustamist kõrgema sissetulekuga vastajad ning kogujad vanuses 30-44 eluaastat.

Samas üldine valmisolek täiendavaks kogumiseks III samba abil on pigem madal - iseseisvalt koguvad täiendavaltpensionivara juba 20% küsitletuist ning seda on valmis tegema veel 17% uuringus osalenutest. Suurem valmisolekIII sambasse kogumiseks on vanusegrupis 45-60 eluaastat. Peamisteks III sambaga liitumist pärssivateks teguriteks tõid pensionikogujad vabade rahaliste vahendite puudumist (37%) ning veendumust, et I ja II sambasse kogutust piisab (28%).

Rahulolu oma fondihalduri tegevusega on Eesti pensionikogujate hulgas võrreldes varasemate perioodidega kasvanud - 53% küsitletuist on oma pensionifondi halduriga kas väga rahul või pigem rahul. Rahulolupensionifondihalduriga on kõrgem nooremate ja suurema sissetulekuga vastajate seas. Sissetuleku suurenedes paraneb ka teadlikkus oma II samba tulemuse seisust. Ligi kaks kolmandikku küsitletuist (64%) jälgib oma pensioniseisu keskmiselt kord aastas, 22% II sambaga liitunuist ei jälgi oma pensionivara seisu üldse. Pensionifondivahetust on kindlalt kaalunud 5% küsitletuist ning 22% on sellele võimalusele mõelnud. Samuti selgub uuringust, etpensionifondi valiku peamiseks kriteeriumiks peetakse tootlust, mida on välja toonud 47% küsitletuist.

"Uuringust on näha, et suur osa Eesti elanikest saavad aru, et pensioniks tasub pigem rohkem kõrvale panna ja kui neile pakkuda head lahendused, on valmis nendest kinni haarama. Seega on inimesed paindlikkusele pensionikogumisel avatud," ütles AS-i LHV Varahaldus juhatuse esimees Mihkel Oja. "Seda kinnitab ka kogemus aastast 2009 ja 2013, kus enam kui pooled LHV pensioniklientidest suurendasid enda II samba makseid vabatahtlikult," lisas ta. "Teisalt on selge, et usk ja rahulolu III samba lahendusega võiks parem olla. Usun, et enim aitavad sellele kaasa inflatsiooni ületavad tootluse numbrid ning ka suurem teadlikkus oma pensioniseisust, et inimestel oleks ülevaade, kuidas ja kui palju on neil pensionipõlveks juba kogutud," sõnas LHV Varahalduse juht.

Kokku küsitles uuringufirma Faktum & Ariko veebruari alguses üleriigilise tarbijapaneeli raames internetiküsitluse teel 800 Eesti elanikku vanuses 18-60 aastat. Esinduslik uuring kaardistas üldiseid II ja III pensionisambaga seotuid hoiakuid.

Vaata kõiki uudiseid