6. märts 2026
Võrreldes eakamatega on nooremate inimeste seas märkimisväärselt suurem nende osakaal, kelle hinnangul tuleb 2026. aasta isiklikus plaanis majanduslikult parem, selgub LHV tellitud uuringust.
Norstati värskelt läbiviidud uuring näitab, et nooremates vanusegruppides on rohkem neid, kelle hinnangul tuleb tänavune aasta majanduslikult parem kui eelmine. Nii 18-29 kui 30-39-aastastest vastas selliselt 27%. Seevastu 40-49-aastastest arvab nii 14%, 50-59-aastastest 11% ja 60-74-aastastest kõigest 9%.
LHV investorkogukonna juhi Nelli Jansoni sõnul võib noorte suurem majanduslik optimism olla seotud sellega, et igakuiste kulutuste määr on võrreldes vanemaealistega üldiselt madalam. “Näiteks ei sirgu perekonnas veel väikeseid lapsi või saavad tudengid rahalist tuge enda vanematelt, mis leevendab finantsilist survet,” avas Janson. Ta lisas, et kindlasti süstib optimismi ka finantskirjaoskuse hoogne kasv ja seda eriti noorte seas. “Rahatarkuse mõiste levib ühiskonnas kulutulena. Ka LHV klientide seas on üha rohkem investeerivaid noori, kes loovad endale igaks elujuhtumiks rahalist puhvrit. Selline tagala aitab säilitada optimismi ja pakub olulist turvatunnet,” märkis Janson. Ta rõhutas, et võti peitub järjepidevuses ja isegi väikeste summade panustamine üle pikema perioodi võib endaga kaasa tuua suure mõju.
LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu tõi välja, et nooremad inimesed alles tegelevad oma elu paika sättimisega, on tuleviku suhtes optimistlikumad ja sageli uuendusmeelsemad ning näljasemad. Vaja on soetada oma kodu, kujundada säästmis- ja investeerimisharjumusi ning saada aru, millised lahendused kapitali kogumiseks on just neile kõige sobivamad. “Näiteks on II ja III pensionisammas noorte seas üha atraktiivsemad investeerimistooted, millele hakatakse tulevikukindlust ehitama. Tänases kiires elutempos on mugavus ja automatiseeritus, mida pensionisambad raha kasvatamiseks pakuvad, väga kõrges hinnas,” ütles Vallistu.
Ta tõi LHV andmetele tuginedes välja, et isiklikku panust II sambasse on 4% või 6% peale enim tõstnud just nooremad vanuserühmad. Eriti suurt aktiivsust on seejuures näidanud vanuserühm 25-29. Ühtlasi on nooremad inimesed keskmisest enam suurendanud igakuiseid makseid III sambasse. “Mitmes noorte vanuserühmas oleme viimastel aastatel näinud keskmise sissemakse 20%-list kasvu,” avas Vallistu.
Nooremad inimesed on elukaarel etapis, kus tehakse karjääriredelil aktiivsemalt üha uusi samme, mis väljenduvad enamasti ka palgakasvus. Tulevikukindluse kasvatamiseks on oluline panna paika plaan, mida lisarahaga tehakse. “Näiteks tasub endalt küsida, kas mul on olemas piisav meelerahufond ja kas olen II ja III samba enda jaoks tõhusalt tööle pannud,” soovitas Janson. Ta meenutas, et mida nooremalt investeerimisega alustada, seda parem saab lõpptulemus.
Kõigi vanusegruppide lõikes oli rohkem neid, kes arvasid, et aasta ei tule majanduslikus mõttes parem (35%) kui inimesi, kes arvasid, et tuleb (17%). Samas ei osanud paljud uuringus osalenud selles küsimuses veel seisukohta võtta (23%) ja märkimisväärne hulk (24%) arvas, et aasta tuleb majanduslikus mõttes samasugune kui eelmine.
Vaata kõiki uudiseid