7. november 2025
Iga viies Eesti inimene pole kunagi enda II samba konto seisu vaadanud või teeb seda harvem kui kord aastas, selgub värskest LHV tellitud Norstati uuringust.
Pensionikeskuse andmetel teeb II sambasse sissemakseid umbes 475 000 inimest. “Kogujatest ligi 95 000 on suurendanud enda isiklikku panust II sambas 4- või 6-protsendini brutopalgast, mis annab tulevikukindluse kasvatamisele olulise võimenduse. Suur huvi näitab, et meil on olemas väga finantsteadlik osa ühiskonnast, kes on võtnud rahaasjade korraldamise tulevikuks aktiivselt enda kätte,” ütles LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu.
Teisalt selgus LHV tellitud Norstati uuringust, et koguni 20% Eesti inimestest pole enda II samba kontoseisu kunagi vaadanud või teeb seda harvem kui kord aastas. Seejuures vastas 10% uuringus osalenutest, et neil puudub teadlikkus, kust oma II samba vahendeid jälgida. “Tulemustest torkas silma, et huvi ja teadlikkus on väiksem madalama sissetulekuga inimeste hulgas. Ometi on II sammas neist paljude jaoks kõige olulisem finantsvara, mis aitab tulevikus paremini toime tulla,” märkis Vallistu. Uuringu järeldused viitavad tema sõnul laiemale tendentsile, kus finantskirjaoskus ühiskonnas tervikuna küll paraneb, kuid areng toimub väga ebaühtlaselt. “Näeme, et rahatarkade inimeste hulk kasvab tempokalt, kuid samas laienevad käärid finantsteadlikkuses erinevate äärmuste vahel. See on probleem, mis vajab jätkuvalt tähelepanu,” rõhutas ta.
Lisaks madalama sissetulekuga inimestele tunnevad uuringu kohaselt enda II samba vara suhtes keskmisest väiksemat huvi noored. Koguni 34% vanuserühma 18-29 kuuluvatest inimestest pole enda II samba kontoseisu kunagi vaadanud või teevad seda harvem kui kord aastas. “Investeerimine II sambasse on üks pikima ajahorisondiga, kuid seejuures tõhusamaid raha kasvatamise viise. Noorte puhul on mõneti arusaadav, et pension võib tunduda kauge ja II sambasse pole veel jõudnud väga palju koguneda, kuid tulevikukindlust laotaksegi aastakümnetega,” rõhutas Vallistu. Seetõttu tasub igas eas inimestel regulaarselt vaadata, kuidas nende II samba investeeringul läheb, et vajadusel ka strateegiat muuta. “Teadlikkus enda II sambas toimuvast peaks olema osa elementaarsest finantshügieenist, sest aitab luua meelerahu,” ütles Vallistu.
Kõige aktiivsemad II samba kontoseisu jälgijad on uuringu kohaselt inimesed, kes hakkavad lähitulevikus pensionile jääma. Mida lähemale jõuab kogutud puhvri kasutamise aeg, seda suuremat huvi hakkab pakkuma seegi, kui palju on aastatega tänu järjepidevatele, maksuefektiivsetele ja automatiseeritud sissemaksetele II sambasse kogunenud. “See on paljude Eesti inimeste jaoks hetk, kus iga täiendavalt kõrvale pandud euro muutub oluliseks. Eestis moodustab riiklik pension alla 40% keskmisest palgast, mistõttu on väga tähtis endale tulevikuks ka ise lisaks koguda,” sõnas Vallistu.
Ta tõi välja, et Eestis on ka üha kasvav hulk inimesi, kes soovivad II sambasse investeerida iseseisvalt. Seda võimaldab pensioni investeerimiskonto ehk PIK, mis on osa II samba süsteemist. “Näiteks laiapõhjalisse indeksifondi investeerimisel puudub igasugune vajadus kasutada fondivalitseja vahendatud teenust. Tegu on 100% automaatse protsessiga, mis on igale inimesele jõukohane mõne minutiga üles seada,” avas Vallistu. Ta toonitas, et fondijuhile on põhjust maksta siis, kui tema töö loob kliendile päriselt lisandväärtust. “Paari hiireklõpsu puhul on seda raske põhjendada. Seda enam, et näiteks LHV PIK-is on indeksifondi investeerimisel ligi kaks korda madalamad tasud kui Eesti pensionifondides. See võib üle pika perioodi tähendada tuhandeid eurosid lisatulu inimesele endale,” tõi Vallistu välja.
Pensionikonto seisu saab lihtsalt kontrollida Pensionikeskuse veebilehel “Minu pensionikonto” rubriigis. Sealt sisse logides on näha, millal on II sammas avatud, millises fondis raha kasvab ja kui suur on konto väärtus. Soovi korral saab kontoseisu teavituse tellida ka oma e-posti aadressile. Ühtlasi saab II samba kontoseisu mugavalt vaadata enda internetipangast.
Vaata kõiki uudiseid