Erakapitaliinvesteering – mis see on ja kuidas töötab?

16. november 2021

Kes on juhtumisi näppude vahel hoidnud Äripäeva rikaste TOPi iga-aastast ajakirja, on ilmselt üsna kiiresti aru saanud, et enamikul juhtudest peituvad isiku jõukuse taga osalused ettevõtetes, kuhu laiemal avalikkusel pole olnud võimalust investeerida. Väike osa neist firmadest jõuab lõpuks ka börsile ning on siis kõigile investeerimiseks kättesaadavad, kuid selleks hetkeks võib ettevõtte väärtus olla juba mitu korda kasvanud ja kohati ka atraktiivsem osa elukõverast selja taha jäänud.

Eraettevõtetesse investeerimine pole siiski täiesti võimatu, sest arenguks või äri ümberpööramiseks läheb neil kapitali tarvis ja kui senistel omanikel puudub soov või võimalus täiendavat finantseeringut pakkuda, tuleb raha kaasata teistelt huvilistelt. Jaeinvestorid üldiselt esimestesse raha kaasamise voorudesse ei mahu, kuna regulatiivselt on seda lihtsam teha institutsionaalsete investorite poole pöördudes, kelle kasuks räägib ka valmisolek jääda pikaajaliseks aktsionäriks.

Ka LHV pensionifondid haaravad sellistest võimalustest kinni, olles suurimas pensionifondis L investeerinud umbes 20% varadest ettevõtetesse, mis pole börsil noteeritud (börsivälised investeeringud). Selliseid rahapaigutusi nimetatakse era- (private equity) ja riskikapitaliinvesteeringuteks (venture capital).

Pilt

Erakapitali all mõistetakse üldiselt investeeringut küpsemasse ettevõttesse eesmärgiga aidata kaasa äritegevuse parandamisele ja laiendamisele, et tulevikus oleks firma väärt rohkem ning osaluse saaks kõrgema hinnaga maha müüa. Tihti võidakse omandada enamusosalus või kogu ettevõte, et firma juhtimisel kaasa rääkida.

Riskikapitaliinvesteeringuid tehakse aga väiksematesse varajases kasvufaasis ettevõtetesse, ent sealgi võidakse lisaks kapitalile pakkuda edu tõenäosuse suurendamiseks juhtimis- ja ärialaseid teadmisi. Riskikapitaliinvestorite horisont on üldiselt pikem: osaletakse mitmetes kapitali kaasamise voorudes ning panused tehakse sellele, et algset investeeringut suudetaks lõpuks märkimisväärselt kasvatada.

LHV pensionifondid omavad börsivälistes ettevõtetes osalusi nii otse kui ka kaudselt. Näiteks pensionifond L on otse investeerinud Leedu telekomiettevõttesse Cgates, piletiportaali Piletilevi ja Suurbritannia panka Bank North. Kaudselt omab L pensionifond osalusi eraettevõtetes läbi 28 erineva era- ning riskikapitalifondi, mille mahud ulatuvad mõnekümnest miljonist kuni paarikümne miljardi euroni. Kohalikul turul on LHV pensionifondid seotud selliste era- ja riskikapitalifirmadega nagu BaltCap, Livonia, BPM Mezzanine, Equity United, INVL, Karma Ventures, SuperAngel, Tera Ventures ja Trind Ventures. Euroopas ja Ameerika Ühendriikides tehakse koostööd näiteks Blackstone’i, Partners Groupi, Ardiani, Axceli, Investindustriali ja KJK-ga.

Nõnda laiahaardelise erakapitalinvesteeringute portfellini on LHV pensionifondid jõudnud tänu põhjalikule turu kaardistamisele, pikaajalisele kontaktide võrgustiku üles ehitamisele ja partnerite tundmaõppimisele. Justnimelt partnerite, sest era- ja riskikapitaliettevõtted kaasavad fondidesse kapitali vaid valitud suurinvestoritelt, kellega neil kattuvad investeerimispõhimõtted ning ootused riskide ja tulu suhtes, sest investeeringutega ollakse pikaajaliselt seotud.

Pilt

Era- ja riskikapitalifondidel on fikseeritud eluiga, jäädes vahemikku 10–13 aastat. Kõigepealt luuakse struktuur ning seejärel kaasatakse aasta jooksul raha, mis võib toimuda mitmes etapis. Pärast esimest raha kaasamist alustatakse investeerimisperioodiga, mis kestab üldjuhul viis aastat. Fondi eluea teises pooles tegeletakse kõige aktiivsemalt investeeringute juhtimise ja lõpuks väljumisega kas IPO raames, järelturul või mõnele teisele ettevõttele/investorile osalust müües.

Kuigi era- ja riskikapitalifondidel on nii haldus- kui ka edukustasu, paistab see varaklass silma ka atraktiivse tootluse poolest. Näiteks Cambridge Associatesi andmetel on väljaspool Ameerika Ühendriike arenenud riikides tegutsevate era- ja riskikapitalifondide viimase kolme aasta keskmine tasudejärgne tootlus olnud 24,6% aastas ja viimase viie aasta lõikes keskmiselt 23,1% aastas. Võimalikult kõrge tootluse saavutamisest on erakapitalifirma huvitatud ka seetõttu, et teatud protsendi fondi kogumahust moodustab nende enda investeering.

Võrreldes avalikult kaubeldavate aktsiate ostmise ning müümisega nõuavad börsivälised investeeringud märksa rohkem ajalist, analüütilist ja juriidilist ressurssi. LHV kõrgema riskiga pensionifondides on erakapitaliinvesteeringud siiski oluline osa terviklikust portfellist, kuna võimaldavad ligi pääseda varajases kasvufaasis ettevõtetele, vähendada börside ootamatute liikumiste mõju pensionivarale ning teenida potentsiaalselt aktsiaturgude pikaajalisest keskmisest tootlusest kõrgemat tootlust.


Erko Rebane
LHV finantsportaali sisujuht


LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.

Vaata kõiki uudiseid