Õnnetusjuhtumi kindlustuse tingimused (Lisa 2)
Õnnetusjuhtumi kindlustuse tingimustes on kirjeldatud õnnetusjuhtumi kindlustuse kindlustuskaitse ja kahju hüvitamise põhimõtted.
Kindlustuslepingu osad on kindlustuspoliis (edaspidi poliis), tervisekindlustuse tingimused ja nende tingimuste lisa 2 („Õnnetusjuhtumi kindlustuse tingimused“).
Kindlustusandja on AS LHV Kindlustus (edaspidi LHV).
Kindlustusvõtja on poliisile märgitud ettevõte (edaspidi kindlustusvõtja).
Kindlustatud isik on kindlustuslepingus nimeliselt määratud isik.
Õnnetusjuhtumi kindlustuse tingimused
Kehtivad alates 07.12.2022
Mõisted
Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil toimunud õnnetusjuhtum, mille tagajärjel tekkinud vigastuse tõttu tekib kindlustatud isikul ühe aasta jooksul püsiv puue. Surm õnnetusjuhtumi tagajärjel ei ole kindlustusjuhtum.
Kindlustuskaitse on kindlustuslepingu tingimustega piiritletud LHV kohustus maksta poliisile märgitud kindlustusjuhtumite korral kindlustushüvitist. Kindlustuskaitse kehtib 24 tundi ööpäevas ja Eesti Vabariigis.
Kindlustusperiood on poliisile märgitud ajavahemik, mille jooksul kehtib kindlustuskaitse. Kindlustusperiood on üks aasta juhul, kui poliisile ei ole märgitud teisiti.
Kindlustuspoliis on kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument, mille väljastab LHV. Kindlustuspoliis edastatakse kindlustusandjale pärast kindlustuslepingu sõlmimist, muutmist või Kindlustusperioodi pikendamist.
Kindlustussumma on poliisil kokku lepitud maksimaalne summa, mille LHV maksab kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi korral. Kindlustussumma väljamakse protsent oleneb püsiva puude raskusastmest. Raskusastmed on kirjeldatud õnnetusjuhtumi kindlustuse tingimustes.
Õnnetusjuhtum on välismõjust tingitud ootamatu kehavigastus, mille tagajärjel tekkinud vigastuse tõttu tekib kindlustatud isikul ühe aasta jooksul püsiv puue.
Üldine
- Lisa 2 („Õnnetusjuhtumi kindlustuse tingimused“) kehtib ainult koos LHV tervisekindlustuse kehtivate tingimustega. Kui vastavas sättes ei ole määratud teisiti, kasutatakse mõisteid lisas 2 („Õnnetusjuhtumi kindlustuse tingimused“) ja tervisekindlustuse tingimustes samas tähenduses.
Kindlustuskaitse kehtivus
- Kindlustuskaitse on kindlustuslepingu tingimustega piiritletud LHV kohustus maksta poliisile märgitud kindlustusjuhtumite korral kindlustushüvitist. Kindlustuskaitse kehtib 24 tundi ööpäevas ja Eesti Vabariigis.
Kindlustuskaitse lõpeb:- kindlustushüvitise väljamaksmisel;
- kindlustuslepingu lõppemisel;
- lepingu üles ütlemisel.
- Kindlustuskaitse on kindlustuslepingu tingimustega piiritletud LHV kohustus maksta poliisile märgitud kindlustusjuhtumite korral kindlustushüvitist. Kindlustuskaitse kehtib 24 tundi ööpäevas ja Eesti Vabariigis.
Kindlustusjuhtum, käitumine kindlustusjuhtumi korral ja kindlustushüvitise väljamaksmine
- Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodi kehtivuse ajal toimunud välismõjust tingitud ootamatu õnnetusjuhtum, mille tagajärjel tekkinud vigastuse tõttu tekib kindlustatud isikul ühe aasta jooksul püsiv puue.
- Kindlustusjuhtumiks loetakse ka kindlustatud isiku tahtest sõltumatu mürgistus, mille on põhjustanud näiteks kemikaal, gaas, aur või mürgine taim.
- Püsiva puude olemasolu ja suuruse määramise aluseks on kindlustatud isiku terviseseisund ajal, mil õnnetusjuhtumist on möödunud üks aasta.
- Kindlustusjuhtum ei ole surm õnnetusjuhtumi tagajärjel ega püsiva puude teke hiljem kui ühe aasta jooksul.
- Kindlustusjuhtumi korral maksab LHV kindlustatud isikule ühekordse maksena välja kindlustushüvitise, mille suurus arvutatakse protsendina poliisile märgitud kindlustussummast.
- Kindlustushüvitise määrab LHV õnnetusjuhtumist tingitud püsiva puude alusel.
- Kui kindlustatud isikul tekkinud püsiva puude raskusaste ei ole Tervisekindlustuse tingimustes ega selle lisas 2 kirjeldatud, teeb LHV hüvitamisotsuse tingimustes olevatele samalaadsete vigastuste ja raskusastmete kirjeldustele tuginedes.
- Kindlustusaasta jooksul toimunud mitme kindlustusjuhtumi korral makstava kindlustushüvitise maht saab kokku olla kuni 100% kindlustussummast. Ka ühe kindlustusjuhtumi raames tekkinud mitme vigastuse kindlustushüvitise maht kokku saab olla kuni 100% kindlustussummast.
- Kindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatud isik järgmised dokumendid:
- kahjuteade;
- väljavõte tema haigusloost, mis sisaldab ka lõplikku diagnoosi (eriarstilt);
- dokument, mis kinnitab tema püsiva puude olemasolu.
- Kindlustushüvitise väljamakse otsustamiseks on LHV-l õigus küsida lisaandmeid ja -dokumente, teha järelpärimisi (näiteks raviarstile ja tervishoiuteenuste pakkujatele) ning vajaduse korral kaasata LHV usaldusarst.
- LHV teeb kahju hüvitamise otsuse 30 päeva jooksul pärast kõigi dokumentide ja andmete saamist. Kindlustushüvitise väljamaksed teeb LHV 3 tööpäeva jooksul peale hüvitamise otsuse tegemist.
- LHV-l on õigus keelduda hüvitise väljamaksmisest, kui selgub, et kindlustatud isik on esitanud LHV-le tahtlikult valeandmeid või eksitavat teavet või jätnud esitamata olulise teabe, mis puudutab kindlustusjuhtumi olulisi asjaolusid.
- Alusetult väljamakstud kindlustushüvitis tuleb LHV-le viivitamatult tagastada.
Piirangud ja välistused
Tegu ei ole kindlustusjuhtumiga juhul, kui kindlustatud isikuga juhtus õnnetusjuhtum järgnevas loetelus märgitud või sarnase riskiastmega tegevuse tõttu või kui ta töötab punktis 14.3 märgitud riskiohtlikul ametis.
- Võistlussport ja kutseline sporditegevus
Võistlusspordiks ei loeta rahvajookse ja teisi samaväärseid massispordiüritusi. - Suure riskiga tegevus:
- lumelauasõit, mäesuusatamine ja slaalom väljaspool talispordikeskuse tähistatud radasid;
- kiirlaskumine ja lumelauasõit, mis hõlmab helikopterist väljumist;
- sukeldumine üksinda ja öösel, vrakis ja veealuses koopas;
- paadisõit kosest alla ja üksinda paadisõit kõrvalises piirkonnas;
- veemotosport (jetiga sõitmine ja mistahes vahendi vedamine) ning kärestikusõit;
- lennuspordialad, sealhulgas sõit delta- ja paraplaani, purilennuki ja õhupalliga;
- mägimatkamine rohkem kui 4500 meetri kõrgusel, kaljuronimine väljaspool varustatud radasid;
- sukeldumine rohkem kui 40 m sügavusele;
- üksinda matkamine kõrvalises piirkonnas;
- jalgrattaga downhill-sõit, jalgrattatrikid, sõitmine BMX-trikirattaga, rulatrikid ja freeride;
- langevarju- ja benji-hüpped;
- sportkelgutamine, suusahüpped ja sööstlaskumine;
- võitluskunst ja enesekaitsega seotud alad, sealhulgas karate, judo, poks, kikkpoks, Tai poks ja maadlus;
- auto- ja motospordialad, ATV-ga ja mootorrattaga sõitmine väljaspool teeliiklust ning osalemine mootorsõidukite treeningul, katsetusel, rallil, kardisõidul, mootorsaanisõidul ja mootorrattaspordis.
- Riskiohtlikud ametid:
- elukutseline kaskadöör;
- kaevandustööline ja puurtornil töötaja;
- tuuker;
- laeva- või lennukimeeskonna liige;
- politseinik, turvatöötaja, päästetöötaja ja demineerija;
- kaitseväeteenistuse tegevteenistuja ja piirivalveteenistuja;
- sõjalisest tegevusest, õppusest ja harjutusest osavõtja ning sõjalisel missioonil osaleja, sealhulgas vaatleja või muu töö tegija;
- mistahes töö, ameti või tegevuse esindaja, kui kindlustatud isik selle täitmisel kannab või kasutab relva või käitleb lõhkeaineid.
- Muu:
- puugi või putuka (näiteks mesilane, herilane) piste ja hammustus;
- raseduse katkemine ja sünnitus ning sellest tekkinud tüsistused;
- kui õnnetusjuhtumi põhjustas või sellele aitas kaasa meditsiiniline protseduur, näiteks kaitsesüstid ja operatsioonid. Välistus ei kehti juhul, kui meditsiiniline protseduur on tingitud õnnetusjuhtumi kindlustuse tingimuste alusel kirjeldatud õnnetusjuhtumist.
Lisaks kehtivad Tervisekindlustuse tingimustes märgitud üldised välistused.
- Võistlussport ja kutseline sporditegevus
Püsiva puude raskusastmete kirjeldus
Närvisüsteem Protsent kindlustuslepingus märgitud kindlustussummast Monoparees (ülemine, alumine) 30 Hemi- ja/või paraparees 40 Tetraparees, koordinatsioonivõime kaotus, dementsus 70 Monopleegia 60 Hemi-, para- või tetrapleegia, dekortikatsiooni sündroom 100 Vaagnaelundite funktsiooni häired 70 Kodar-, küünar- või keskmiknärvi läbilõige käsivarre ja/või randmeliigese kõrgusel; sääre- või pindluunärvi läbilõige sääre ja/või hüppeliigese kõrgusel 10 Kahe või enama närvi läbilõige käsivarre ja/või randmeliigese kõrgusel; sääre- või pindluunärvi läbilõige sääre ja/või hüppeliigese kõrgusel 20 Ühe närvi läbilõige õlavarre või reie kõrgusel 25 Kahe või enama närvi läbilõige õlavarre või reie kõrgusel 50 Nägemisorganid Ühe silma akommodatsiooni halvatus 15 Hemianopsia, silmalihaste vigastusest tekkinud traumaatiline kõõrdsilmsus, ptoos, diploopia, vaatevälja kontsentriline ahenemine 15 Ühe silma pulseeriv eksoftalm 20 Ühe silma nägemisvõime täielik kaotus 50 Ainsa silma nägemisvõime täielik kaotus 100 Vigastuse suurus määratakse kolm kuud pärast kindlustusjuhtumit järelkontrollis täidetud arstitõendi alusel. Kuulmisorganid Kõrvalesta puudumine pooles ulatuses või kõrvalesta väliskuju muutus trauma tagajärjel vähemalt poole võrra 10 Kõrvalesta puudumine täies ulatuses 20 Kuulmisteravuse vähenemine (kuulmislävi üle 70 db) 10 Ühe kõrva kurtus 25 Mõlema kõrva kurtus 50 Vigastuse suurus määratakse kolm kuud pärast kindlustusjuhtumit järelkontrollis täidetud arstitõendi alusel. Hingamisorganid Kopsusagara või osaline kopsu eemaldamine 20 Ühe kopsu eemaldamine 35 Kõri ja hingetoru vigastused trahheostoomia kanüüli pideva vajadusega 20 Seedetrakt Keele amputatsioon distaalses kolmandikus (distaalne 1/3) 15 Keele amputatsioon keskmises kolmandikus (distaalne 2/3) 30 Keele amputatsioon täies ulatuses 60 Söögitoru ahenemine (läbitav vedelale toidule) 40 Söögitoru läbimatus (gastrostoom) 60 Söögitoru kolostoomia 75 Maksa osaline eemaldamine (resektsioon) 15 Põrna eemaldamine 10 Mao eemaldamine 60 Eritus- ja suguorganid Ühe neeru eemaldamine 10 Ainukese neeru eemaldamine 40 Kusepõie mahu vähenemine 10 Toksiline glomerulonefriit, kuseteede ahenemine 25 Traumaatiline toksikoos, cruch-sündroom, krooniline neerupuudulikkus 30 Kuseteede läbimatus, kuse-suguelundite uurised 40 Emaka eemaldamine kuni 50 a isikul (kaasa arvatud) 50 Emaka eemaldamine alates 51 a isikust 10 Suguti ja mõlema munandi eemaldamine 50 Mõlema munasarja, munajuha eemaldamine 30 Mõlema munandi, osa suguti eemaldamine 30 Lülisammas Kaelalülide täielik liikumatus murru tagajärjel 25 Õlaliiges Õlaliigese anküloos 25 Õlavarreluu murru järgne ebaliiges 30 Õlavarre amputatsioon 75 Ainsa ülajäseme amputatsioon 100 Küünarliiges Küünarliigese anküloos 20 Küünarvarre amputatsioon 65 Ainsa jäseme küünarvarre amputatsioon 100 Randmeliigese anküloos 20 Kõigi sõrmede või labakäe amputatsioon 55 Ainsa labakäe amputatsioon 100 Sõrmed Pöidla anküloos 10 Sõrme anküloos 5 Pöidla amputatsioon 20 Nimetissõrme amputatsioon 15 III, IV, V sõrme amputatsioon 5 Kämblaluu amputatsioon 5 Vaagen ja puus Hemipelvektoomia 75 Puusaliigese anküloos 30 Reis Reieluumurru järgne ebaliiges 25 Reie amputatsioon 65 Reie amputatsioon ainsa jäseme korral 100 Põlv Põlveliigese anküloos 15 Sääre amputatsioon 50 Sääre amputatsioon ainsa jäseme korral 100 Hüppeliiges Hüppeliigese anükloos 20 Amputatsioon hüppeliigesest 40 Pöid Pöia anküloos 10 Pöia amputatsioon 20 Varbad Suurvarba amputatsioon 10 II, III, IV, V varba amputatsioon 5 Järelevalve ja kaebuste lahendamine
- LHV tegevuse üle teeb järelevalvet Finantsinspektsioon, Sakala 4, 15030 Tallinn. Kindlustatud isikul on õigus esitada LHV peale kaebus Finantsinspektsioonile (telefon 668 0500, e-post info@fi.ee, veebileht www.fi.ee). Viimane ei lahenda LHV ja kindlustatud isiku vahelisi lepingulisi vaidlusi.
- Kõik vaidlused lahendatakse poolte kokkuleppel tingimuste ja Eesti Vabariigi õigusaktide alusel.
- Vaidluste lahendamise kohtuvälised organid on Eesti Kindlustusseltside Liidu lepitusorgan, Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn (telefon 667 1800, e-post lepitus@eksl.ee), ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Endla 10a, 10122 Tallinn (telefon 667 2000, e-post info@ttja.ee).
- Kui kokkulepet ei saavutata, on pooltel õigus pöörduda Harju Maakohtusse.