Mida peaksid teadma enne liisingulepingu sõlmimist?

Siit leiad teavet oma põhiliste õiguste ja kohustuste kohta, mis lepinguga tekivad. Samuti on siin tähtis info liisimisega kaasneda võivate ohtude kohta. Loe kindlasti!

Pane tähele, et siin on kirjas ainult need õigused, kohustused, riskid ja ohud, mis on kõige olulisemad ja tekitavad tavaliselt kõige rohkem küsimusi. Samuti ei tasu unustada, et see siin pole sinu liisinguleping, kus võivad olla teistsugused tingimused.

  1. Enne, kui liisingulepingule alla kirjutad

    Tee endale selgeks kõik riskid, mis liisinguga kaasnevad, ja mõtle veel kord hästi järele, kas sa ikka tahad seda lepingut sõlmida. Kui oled oma otsuses kindel, siis kaalu, kas sinu vajadustele ja võimalustele vastab paremini kapitalirent või kasutusrent. Kapitalirendiga saad liisitava asja pärast kõikide liisingumaksete tasumist päriselt endale, kasutusrendi puhul pead selle aga pangale tagasi andma. Kokkuleppel pangaga on liisingu lõppedes võimalik liisitud ese ka jääkväärtusega välja osta.

    • Loe läbi kõik liisingulepingu tingimused, kaasa arvatud üldtingimused. Samuti loe läbi Euroopa tarbija standardinfo teabeleht (isegi kui see võtab aega, on tegemist kasuliku teabega).
    • Tutvu muude tingimuste ja dokumentidega, millele on liisingulepingu tingimustes viidatud, näiteks AS-i LHV Pank (edaspidi LHV) üldtingimustega.
    • Mõtle läbi, mis võiks juhtuda, kui sinu sissetulek peaks vähenema ja kulud mingil põhjusel suurenema. Kas sa saaksid siis endiselt liisingumakseid tasuda?

    Vajaduse korral pöördu selgituste, nõu või lisateabe saamiseks LHV või muu valdkonnaspetsialisti poole.

  2. Liisingulepingu sisu

    Nagu eespool öeldud, saad valida kahte liiki liisingulepingu vahel. Sõltumata lepinguliigist ostab LHV müüjalt sinu soovitud eseme välja ja annab selle sinu kasutusse. Vastutasuks maksad sina liisingumakseid lepingus kokku lepitud ajani. Lisaks tuleb sul maksta intressi.

    Makse suurus sõltub paljudest asjadest, näiteks sellest, kui palju maksis see ese, mille LHV sulle ostis, kui suure summa sa ise panustasid, kui suur on intress, kui pikas liisinguperioodis kokku lepiti jne. Makseid mõjutab ka üleüldine majandusolukord, millest sõltub baasintressimäär.

    Kui oled liisingulepingule alla kirjutanud, kuid soovid sellest mingil põhjusel siiski loobuda, on sul õigus seda teha 14 päeva jooksul alates allakirjutamise hetkest. Loobumiseks tuleb esitada avaldus lepingus kirja pandud viisil ja aadressil. Sellest on lähemalt kirjutatud lepingupunktis „Lepingu lõppemine ja ennetähtaegne lõpetamine”.

  3. Liisingu intressimäär

    Liisinguintressi arvutatakse vastavalt sellele, kui suur on summa, mis on jäänud pangale tagasi maksta, kui pikaks ajaks liising on võetud ja mis on parasjagu kehtiv intressimäär. Sealjuures võetakse aluseks, et igas kuus on 30 päeva ja aastas 360 päeva. Lepingu esimesel kuul arvutatakse intress vastavalt nende päevade arvule, mis on pärast lepingu sõlmimist sellesse kuusse veel jäänud.

    Iga kord, kui tasud järjekordse liisingumakse, väheneb summa, mis jääb pangale tagasi maksta, ning seega väheneb ka intress. Kuumakse jääb igal korral siiski samaks, sest väiksema intressi arvelt saad rohkem põhiosa tagasi maksta. Nii on sulle endale mugav, sest kui maksesumma püsib kogu perioodi ühesuurune, ei pea sa pidevalt graafikut vaatama. Ja tegelikult saab ju liisingusumma ka kiiremini tagasi makstud!

    Kui baasintressimäär muutub või üks intressiperiood lõppeb, arvutab pank taas välja, kui palju sa järgmisel perioodil iga kuu maksma pead, ja annab sulle sellest teada. Asi, mille üle sinul ega pangal kontrolli pole, on Euribor, nii et selle muutumine muudab ka sinu tagasimakset suuremaks või väiksemaks.

    Kõikvõimalike laenulepingutega kaasneb alati väljend krediidikulukuse määr. See näitab, kui palju laenamine lõppkokkuvõttes maksma läheb. LHV võtab krediidikulukuse määra arvutamisel arvesse

    • summat, mille sa pangalt mingi asja ostmiseks laenad, ehk krediidisummat,
    • intressi,
    • lepingutasu,
    • kindlustusmakseid (kui sõlmid kindlustuslepingu LHV kaudu).
  4. Maksekohustuse rikkumine ja selle tagajärjed

    Hoolitse selle eest, et maksed oleksid tasutud õigel ajal ja kokkulepitud summas. Maksmatajätmine mitte üksnes ei lükka sinu kohustuse täitmist edasi, vaid toob sinu jaoks kaasa ka lisakulud näiteks viivise ja võlateatise tasu näol.

    Viivis
    Kui sa ei tasu liisingumakset õigel ajal, pead maksmata osa pealt kahjuks viivist tasuma. Viivise täpne määr on kirjas sinu lepingus. Viivist arvestatakse põhiosa makselt ja sa vabaned sellest siis, kui oled makse täielikult tasunud.

    Võlateatise tasu
    Kui viivitad makse tasumisega, saadetakse sulle võlateatis, mille eest pead samuti eraldi maksma. Teatise täpne tasu on kirjas sinu lepingus.

    Leppetrahv
    Kui sa rikud oma kohustusi − näiteks ei tagasta vara kokkulepitud ajal pangale −, on pangal õigus sinult leppetrahvi nõuda. Selle kohta saab rohkem lugeda lepingupunktist „Vastutus ja leppetrahv”.

    Pea meeles, et kui jätad liisingumaksed pidevalt tasumata, on pangal õigus sinuga leping lõpetada, nõuda sinu kasutuses oleva liisitud eseme tagastamist ja võla täielikku tasumist. Tagasi tuleb maksta tagastamata põhiosa jääk, intressid, viivis, võlateatise tasu ja sinu eest tasutud kindlustuskulud.

    Kui sa maksekohustusi ei täida, on pangal õigus sinu liisitud ese sundmüüki panna. Kui sel teel saadud raha sinu võlga ei kata, keegi seda asja ära ei osta või sina ise seda endiselt ei tagasta, on pangal õigus taotleda pankrotimenetluse alustamist. Selle raames võidakse esitada nõue sinule kuuluva muu vara müügiks eesmärgiga teenida sulle raha liisitud asja eest maksmiseks.

    Kui sa näed ette, et sul tekib raskusi makse tasumisel, soovitame esimesel võimalusel ja ilma valehäbi tundmata meiega ühendust võtta. Kindlasti tee seda siis, kui kirjeldatud olukord võib olla püsiv – näiteks kaotasid töö või vähendati su palka. Koos leiame lahenduse, mis meid mõlemaid rahuldab.

  5. Muu teave

    Lepingueelne teave (sh tingimused) antakse ja leping sõlmitakse eesti keeles. Vaidluste lahendamisel kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. Kohtuvaidlused lahendatakse seaduses sätestatud kohtualluvuse järgi ning kui läbirääkimised meiega luhtuvad, on sul õigus pöörduda ka tarbijakaitseameti poole.