Kodukindlustuse tingimused

Kehtivad alates 02.05.2023

Kodukindlustuse tingimustes on kirjeldatud kodukindlustuse kindlustuskaitse, käitumine kahjujuhtumi korral ja kahju hüvitamise põhimõtted.

Kodukindlustus pakub kindlustuskaitset nii kodu omanikule, üürileandjale kui ka üürnikule. See kaitseb koguriski põhimõttel ehitisi ja kodust vara ootamatute ning ettenägematute sündmuste tõttu tekkinud kahju korral. Vastutuskindlustus on abiks, kui kindlustatud isik vastutab teisele isikule põhjustatud kahju eest.

Kindlustuslepingu osad on kindlustuspoliis (edaspidi poliis) ja käesolevad kodukindlustuse tingimused (edaspidi tingimused). Poliisil on märgitud kindlustatud esemete kindlustussumma (kindlustushüvitise ülempiir) ja omavastutuse summa (summa, mis kindlustusjuhtumi korral jääb kindlustusvõtja kanda). Enne kindlustuslepingu sõlmimist peab kindlustusvõtja veenduma poliisil märgitud andmete õigsuses ja kindlustuskaitse ulatuse sobivuses ning tutvuma tingimustega.

Kindlustusandja on AS LHV Kindlustus (edaspidi LHV).

Kindlustusvõtja on poliisil märgitud isik. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud on kindlustatud eseme omanik ja kõik kindlustatud eset seaduslikult valdavad või kasutavad isikud (edaspidi kindlustusvõtja).

Kindlustusandja kontaktandmed

Klienditugi
E–R kl 9–17
699 9111
kindlustus@lhv.ee
lhv.ee

Kahjukäsitlus
E-R kl 9-17
680 1122
kahjud@lhv.ee
lhv.ee

Mõisted

Hüvitispiir on maksimaalne summa, mille ulatuses hüvitatakse kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Hüvitispiir võib olla määratud kindla sündmuse, riski, vara või eseme suhtes ja kehtib ühe kindlustusjuhtumi kohta.

Kahjujuhtum on ootamatu sündmus, mis toob kaasa varalise kahju.

Kindlustusjuhtum on tingimustes sätestatud sündmus, mille toimumise korral peab LHV täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.

Kindlustusperiood on poliisil märgitud ajavahemik, mille jooksul toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitatakse.

Kindlustussumma on kindlustatud eseme kindlustusväärtus või suurim rahasumma, mille ulatuses LHV hüvitab kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustussumma ei vähene väljamakstud hüvitise võrra.

Kindlustatud ese on poliisil märgitud:

ehitis (hoone, ridaelamuboks, paarismaja osa ja korteriomand);
kodune vara (poliisil märgitud aadressil asuv vallasvara ja kaasaskantav vallasvara);
finantskulud (asenduselukoha üürikulu, laenumaksete kulu ja saamata jäänud üüritulu);
eraisiku vastutus.

Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustuslepingu järgi kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitist või kokkulepitud rahasummat või muud seoses sellega, et LHV täidab oma kohustust. Soodustatud isiku määrab kindlustusvõtja ja soodustatud isik märgitakse poliisile.

Tähtajaline kindlustusleping on leping, mis lõpeb pärast kindlustusperioodi lõppu.

Tähtajatu kindlustusleping on leping, mis kehtib kuni selle ülesütlemiseni.

Ehitus- või remonditöö on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused või millega muudetakse ehitise piirdekonstruktsioone, kande- ja/või jäigastavaid konstruktsioone ning paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi. Kui kindlustatud ehitises tehakse nimetatud töid, tuleb LHV-d sellest kindlustuslepingu sõlmimisel või kestel teavitada.

Ehitise tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega. Ehitise tehnosüsteemid on näiteks kütte-, jahutus-, vee-, gaasivarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, elektri- ja turvasüsteem.

Kodumasin on majapidamistöid hõlbustav, elektritoitega ning siseruumides kasutatav seade, näiteks külmik, pesumasin, pesukuivati, tolmuimeja, elektripliit, kohvimasin, nõudepesumasin, ahi ja köögikubu. Kodumasinaks ei loeta tingimuste mõistes elektroonika- ja nutiseadmeid, tööriistu ja muruniidukeid.

Elektroonikaseade on seade, mida kasutatakse meelelahutuseks, sidepidamiseks või muuks isiklikuks otstarbeks. Elektroonikaseadmed on näiteks telerid, fototehnika, video- ja audioseadmed, laua- ja sülearvutid ning droonid.

Nutiseade on tingimuste mõistes nutitelefon, tahvelarvuti, nutikell, nutiklapid ja nutikõlarid.

Kahju ennetamine ja vähendamine
Kindlustusvõtjale on ööpäev ringi kättesaadavad koduabiteenused, mis aitavad tal ohu ilmnemise korral hoida ära kahju tekke või vähendada tekkinud kahju suurust ja piirata kahju edasist levikut. Koduabiteenuse osutaja kutsumiseks tuleb helistada koduabitelefonil 680 1122.
Koduabiteenused on järgmised
1. Kahju ennetav koduabi
  Kui on tekkinud otsene oht kindlustatud esemele, siis edasise kahju ennetamiseks:
  - kõrvaldame elektrisüsteemi rikke korral süttimisohu;
  - likvideerime torustiku ummistuse;
  - langetame ohtliku puu, mis asub kindlustatud esemega samal kinnistul ja kujutab ehitisele otsest ohtu;
  - parandame või vahetame kindlustatud ehitise ukseluku, kui lukk on rikkis või selle on rikkunud kolmas isik (sealhulgas sissetungimise ajal või selle katsel).
2. Veeavarii tagajärgede kõrvaldamine
  Veeavarii on kodumasina või ehitisesisese torustiku äkilise purunemise tõttu vee või auru väljavoolamine või lekkimine. Koduabiteenuse osutaja peatab lekke, võimaluse korral asendades või parandades lekke põhjustanud detaili, ning kuivatab pinna, kuhu veeavarii tõttu lekkis vett.
3. Kindlustatud ehitise väliskonstruktsiooni ajutine katmine
  Kui kindlustatud ehitise väliskonstruktsioon (sealhulgas katus, sein, aken, uks) kahjustub või puruneb ootamatu ja ettenägematu sündmuse tõttu selliselt, et kindlustatud ehitise väliskonstruktsiooni tekkinud ava põhjustab kindlustatud ehitise siseruumidele otseselt ohtu või kahju (näiteks klaasi purunemine kolmanda isiku tegevuse tõttu, katuse kahjustumine tormi tõttu), siis katab koduabiteenuse osutaja kindlustatud ehitise ajutiselt või tugevdab seda, et vara kaitsta. Vajaduse korral korraldab koduabiteenuse osutaja kindlustatud ehitise valve kuni tekkinud kahjustuse ajutise kõrvaldamiseni, kuid mitte kauemaks kui 24 tunniks.
4. Ajutise elukoha leidmine ja kolimine
  Kui kindlustusjuhtumi tõttu muutub kindlustatud ehitise eluruum elamiskõlbmatuks, korraldab koduabiteenuse osutaja ajutise elukoha leidmise ja sinna kolimise.
Ehitise ja koduse vara kindlustus
Ehitis
Ehitis võib olla hoone, ridaelamuboks, paarismaja osa või korteriomand.
1. Ehitis ei ole kindlustatud, kui poliisil on kodu kasutamise viisiks märgitud üürikodu ja kindlustusvõtja on selle üürnik.
2. Hoone (näiteks eramu ja abihoone) on maapinnaga püsivalt ühendatud ning seinte, katuse ja siseruumidega ehitis ning kõik selle olulised osad, sealhulgas siseviimistlus, sisseehitatud mööbel ja püsivalt ühendatud disainelemendid, sanitaartehnika ja tehnosüsteemid.
  Koos eramuga on hüvitispiiriga kokku kuni 15 000 eurot kindlustatud kindlustusvõtja omandis olevad ja samal kinnistul paiknevad:
  - maapinnaga ühendatud rajatised (näiteks aed, varjualune, lipumast, suveköök, välikamin, kaev, terrass, aiavalgustid ja mänguväljak) ning kinnistul hoone juurde kuuluvad kommunikatsioonisüsteemid;
  - suletud netopinnaga kuni 20 m² väikehooned, välja arvatud köetavad hooned (hooned, mis on köetavad ja/või mille suletud netopind on üle 20 m2, tuleb poliisil eraldi märkida);
  - eramu kütmiseks vajalik kütteaine (näiteks küttepuud, kivisüsi, kütteõli ja vedelgaas) kuni eramu ühe aasta jooksul kütmiseks vajalikus koguses;
  - päikesepaneelid;
  - haljastus
    (LHV hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustunud haljastuse taastamise mõistlikud ja põhjendatud kulud).
3. Ridaelamuboks ja paarismaja osa on maapinnaga püsivalt ühendatud ning seinte, katuse ja siseruumidega ehitis ning kõik selle olulised osad, sealhulgas siseviimistlus, sisseehitatud mööbel ja püsivalt ühendatud disainelemendid, sanitaartehnika ja tehnosüsteemid. Ridaelamuboks ja paarismaja osa on kindlustatud ulatuses, mis vastab kindlustusvõtjale kuuluva kaasomandi osa suurusele. Ridaelamuboksi ja paarismaja osa kõik olulised osad on kindlustatud kuni naabermaja või -boksi siseviimistluseni. Ridaelamuboksi ja paarismaja osa kaasomandis olevad tehnosüsteemid, mis asuvad väljaspool eluruume, on kindlustatud proportsionaalselt kindlustusvõtjale kuuluva kaasomandiosa osa suurusega ridaelamuboksis või paarismaja osas.
  Koos ridaelamuboksi ja paarismaja osaga on kindlustusvõtja kaasomandi osa suurusele vastavas osas hüvitispiiriga kokku kuni 15 000 eurot kindlustatud samal kinnistul paiknevad:
  - maapinnaga ühendatud rajatised (näiteks aed, varjualune, lipumast, suveköök, välikamin, kaev, terrass, aiavalgustid ja mänguväljak) ning kinnistul hoone juurde kuuluvad kommunikatsioonisüsteemid;
  - suletud netopinnaga kuni 20 m² väikehooned, välja arvatud köetavad hooned (hooned, mis on köetavad ja/või mille suletud netopind on üle 20 m2, tuleb poliisil eraldi märkida);
  - ridaelamuboksi ja paarismaja osa kütmiseks vajalik kütteaine (näiteks küttepuud, kivisüsi, kütteõli ja vedelgaas) kuni ridaelamuboksi või paarismaja osa ühe aasta jooksul kütmiseks vajalikus koguses;
  - päikesepaneelid;
  - haljastus
    (LHV hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustunud haljastuse taastamise mõistlikud ja põhjendatud kulud).
4. Korteriomand on korter (see tähendab korteriomandi eriomandi eseme hulka kuuluvad ruumid) koos korteriomandi koosseisu kuuluva osaga kaasomandist (näiteks hoone katus, kandvad seinad, trepikoda ja lift). Korteriga koos on kindlustatud kõik selle juurde kuuluvad olulised osad, sealhulgas siseviimistlus, sisseehitatud mööbel ja püsivalt ühendatud disainelemendid ning korteri juurde kuuluvad tehnosüsteemid.
  Koos korteriomandiga on kindlustatud hüvitispiiriga kokku kuni 15 000 eurot:
  - korteriga samal kinnistul asuv ja kindlustusvõtja ainukasutuses olev korteri juurde kuuluv (sealhulgas erikasutusõiguse alusel kasutatav) lukustatav panipaik, keldri- ja/või garaažiboks, mille suletud netopind on kuni 20 m2. Kindlustatud esemeks ei ole korteriomanike ühiskasutuses olevad ehitised ja panipaigad ega nendes ruumides hoiustatav vara;
  - päikesepaneelid korteriomandi suurusele vastava mõttelise osa ulatuses kaasomandist.
  Ehitisega koos ei ole kindlustatud:
5. vallasvara;
6. pinnas ja teed;
7. vette ehitatud rajatised;
8. kasvuhooned (välja arvatud juhul, kui need on poliisil eraldi märgitud);
9. äritegevuseks kasutatavad ehitised või hoone osad;
10. vesi (näiteks kaevuvesi, basseinivesi ja torustikust välja voolanud vedelik).
  Ehitise kindlustusväärtus ja ehitisega seotud kahjuhüvitamise üldpõhimõtted
11. Ehitise kindlustusväärtus on ehitise taastamisväärtus, mille suurus on ehitise esialgsel kujul taastamise maksumus.
12. LHV hüvitab ehitise taastamise mõistlikud ja põhjendatud kulud.
13. Hüvitise maksab LHV välja proportsionaalselt, arvestades taastamise ulatust.
14. Kui kindlustusvõtja ei soovi ehitist taastada, siis hüvitab LHV kahju, lähtudes ehitise taastamiseks koostatud põhjendatud kalkulatsioonist, millest LHV arvestab maha kahjustatud ehitise füüsilise kulumiga proportsionaalse osa.
15. Ehitist taastades ei võeta arvesse ehitise kulumit.
16. Taastamise eeldus on ehitise taastamine samas kohas ja sama otstarbega.
17. Ehitise taastamise või asendamise kulud maksab LHV välja poliisil märgitud soodustatud isikule või kindlustusvõtjale. Pooled võivad kokku leppida ka hüvitise maksmises vara taastajale pärast vara taastamise lõppu.
18. LHV hüvitab lammutustööde ja prahi äraveo kulud.
  Kodune vara
19. Kodune vara on kindlustusvõtjale või tema pereliikmele (sealhulgas ülalpeetavale) kuuluv või seaduslikus valduses olev, poliisil märgitud aadressil asuv vallasvara. Kindlustusvõtja pereliikmeteks loetakse kindlustusvõtjaga alaliselt koos elav abikaasa või elukaaslane ja nende kuni 21-aastased lapsed. Ülalpeetavateks loetakse kindlustusvõtja ja tema abikaasa või elukaaslase täisealised lapsed ja vanemad, kes vajavad igapäevast hooldusabi, elades kindlustusvõtjaga alaliselt koos. Koduse vara kindlustussumma on märgitud poliisil. Kodusele varale kohalduvad järgmised eritingimused.
  - Kunsti- ja väärisesemed (sealhulgas maalid, ehted, väärismetallid ja antiikesemed) on kindlustatud kindlustusjuhtumieelses turuväärtuses, kuid mitte rohkem kui 30% ulatuses koduse vara kindlustussummast.
  - Elektroonikaseadmed on kindlustatud kuni 30% ulatuses koduse vara kindlustussummast.
  - Nutiseadmed on kindlustatud kuni 2% ulatuses koduse vara kindlustussummast. Kui kindlustusjuhtum toimub väljaspool kodu, siis on nutiseadmete hüvitispiiriks koos kaasaskantava varaga kuni 3000 eurot.
  - Korteri juurde kuuluvas panipaigas asuv vara on kindlustatud juhul, kui panipaik asub kindlustatud korteriga samal kinnistul, on kindlustusvõtja ainukasutuses ning kõik panipaiga avad on suletud ja lukustatud. Panipaigas asuv vara on kindlustatud kuni 10% ulatuses koduse vara kindlustussummast.
  - Kodune vara, mida hoiustatakse kuni 20 m2 väikelaos, mis on renditud professionaalselt laoteenuse osutajalt, on kindlustatud kuni 10% ulatuses koduse vara kindlustussummast. Väikelaos asuv vara on kindlustatud juhul, kui kõik laoruumi avad on suletud ja lukustatud ning ladu on valvestatud.
  - Eramu, paarismaja osa või ridaelamuboksi juurde kuuluvas kõrvalhoones asuv vara on kindlustatud juhul, kui kõrvalhoone on kindlustusvõtja ainukasutuses ning kõik kõrvalhoone avad on suletud ja lukustatud. Kõrvalhoones asuv vara on kindlustatud kuni 10% ulatuses koduse vara kindlustussummast.
  - Piiratud aiaga hoovis asuv vara on kindlustatud kuni 5% ulatuses koduse vara kindlustussummast. Kindlustusvõtjal on kohustus viia hoovis asuvad asjad (välja arvatud aiamööbel, robotmuruniiduk, batuut, aiagrill ja soojuskiirgur) enne kodust lahkumist või pimeduse saabumist lukustatud ruumi. Esemete varguse puhul hoovist rakendatakse kahekordset omavastutust.
  - Rõdul ja terrassil asuv vara on kindlustatud kuni 5% ulatuses poliisil märgitud koduse vara kindlustussummast. Avatud (see tähendab klaasimata) rõdul asuvat jalgratast või muud liikumisseadet tuleb hoiustada ehitise külge lukustatuna. Kindlustusvõtjal on kohustus viia avatud rõdul ja terrassil asuvad asjad (välja arvatud terrassimööbel, grill ja soojuskiirgur) enne kodust lahkumist või pimeduse saabumist lukustatud ruumi. Esemete varguse puhul rõdult või terrassilt rakendatakse kahekordset omavastutust.
  - Kaasaskantav vara (välja arvatud nutiseadmed) on kindlustatud kuni 5% ulatuses koduse vara kindlustussummast. Kaasaskantava vara hüvitispiir koos nutiseadmetega on kuni 3000 eurot. Kaasaskantav vara on kindlustatud juhul, kui see on kindlustusvõtjaga või tema pereliikmega (sealhulgas ülalpeetavaga) kaasas. Kaasaskantava vara kindlustuskaitse kehtib kogu maailmas. Kaasaskantav vara peab olema kindlustusvõtja järelevalve all või lukustatud kapis või ruumis selliselt, et kolmandal isikul puudub varale ligipääs. Elektroonika- ja nutiseadmeid ei tohi hoiustada lennuki, laeva, bussi ega rongi pagasiruumis. Väärisesemed, kellad ning kunsti- ja antiikesemed tuleb majutuskohas hoiustada majutusettevõtte seifis või valvatavas hoiuruumis.
  - Pangakontol olev rahasumma on kindlustatud pangakaardi kaotamise, varguse ja röövi korral. LHV hüvitab kuni 1000 euro ulatuses sellised kaardimaksed, mis on ebaseaduslikult tehtud 24 tunni jooksul pärast pangakaardi kaotamist, vargust või röövi. Kindlustusjuhtumi korral tuleb pangakaart kohe blokeerida. Kahju ei hüvitata juhul, kui pangakaardi andmed sattusid kolmanda isiku kätte muul viisil kui pangakaardi kaotamine, vargus või rööv.
  - Passi, ID-kaardi, juhiloa, sõiduki registreerimisdokumendi ja pangakaardi taotlemise kulud hüvitatakse nende kaotamise, varguse või röövi korral. LHV hüvitab tavakorras taotlemise kulud omavastutust rakendamata.
  Koduse varana ei ole kindlustatud:
20. üle kahe aasta vanused nutiseadmed ja üle nelja aasta vanused sülearvutid. Eseme vanus on aeg, mis on möödunud eseme uuena ostmise kuupäevast. Kui ostukuupäev ei ole teada, loetakse eseme vanuseks aeg, mis on möödunud eseme väljalaskekuupäevast;
21. registreerimiskohustusega mootorsõidukid ja nende haagised, sealhulgas haagissuvilad (välja arvatud kindlustuskohas asuvad kerghaagised, mille täismass ei ületa 750 kg);
22. õhu- ja veesõidukid (välja arvatud kindlustuskohas lukustatud ehitises asuvad kuni 5 m pikkused paadid (sealhulgas jetid) ning kuni 50 hj võimsusega paadimootorid);
23. teave, tarkvara ja litsentsid;
24. väärtpaberid ja muud dokumendid ning dokumentide kogumid, plaanid ja joonised (välja arvatud uue passi, ID-kaardi, juhiloa, sõiduki registreerimisdokumendi ja pangakaardi taotlemise kulud);
25. relvad ja nende tarvikud, lõhkeaine;
26. loomad ja taimed ning muud elusorganismid (välja arvatud haljastus ja potitaimed tulekahju ja varguse korral);
27. näidised ja prototüübid, näituseeksponaadid ja mudelid ning esemete kogumikud;
28. sula- ja digitaalraha;
29. kindlustusvõtja või tema pereliikme majandustegevuses kasutatav vara, näiteks tootmis- ja teenindusseadmed, kaubad, tooted (sealhulgas pooltooted) ning näidised.
  Koduse vara kindlustusväärtus ja kahjuhüvitamise üldpõhimõtted
30. Koduse vara kahjustumise korral hüvitab LHV selle remondikulud tingimuste punktis 2.19 toodud kahju hüvitamise piirmäära ulatuses. Kui kodune vara on varastatud, röövitud, hävinud või kahjustunud ja seda ei ole võimalik remontida, hüvitab LHV samaväärse uue eseme taassoetamise kulud tingimuste punktis 2.19 toodud kahju hüvitamise piirmäära ulatuses.
31. Kuni ühe aasta vanuse sülearvuti ja nutiseadme kindlustusväärtus on seadme uusväärtus. Üle ühe aasta vanuse sülearvuti ja nutiseadme kindlustusväärtus on kindlustusjuhtumieelne turuväärtus, kuid mitte rohkem kui tingimuste punktis 2.19 toodud kahju hüvitamise piirmäär. Eseme vanus on aeg, mis on möödunud eseme uuena ostmise kuupäevast. Kui ostukuupäev ei ole teada, loetakse eseme vanuseks aeg, mis on möödunud eseme väljalaskekuupäevast.
32. Kui kindlustatud esemeks olev kodumasin ja/või elektroonikaseade on kindlustusjuhtumi tõttu remondis või tarnimisel, hüvitab LHV seadme remondi või tarnimise ajaks renditud asendusseadme mõistlikud ja põhjendatud rendikulud, kuid mitte rohkem kui 400 euro ulatuses kindlustusjuhtumi kohta. Asendusseade ei pea olema asendatava seadmega samaväärne, vaid peab täitma asendatava seadme põhifunktsioone. LHV hüvitab Eesti piires seadme transpordi ja suurtoote paigaldamise kulu. LHV-l on õigus määrata teenuseosutaja, kellelt kindlustusvõtja rendib asendusseadme.
Kindlustusjuhtum
Kindlustusjuhtum on:
1. kindlustusperioodil alanud ootamatu ja ettenägematu ning äkiliselt toimunud sündmus, sealhulgas hävimine, kahjustumine, vargus või rööv, mille tagajärjel kindlustatud ese kaob, hävineb või kahjustub ning mis ei ole välistatud tingimuste punktis 4. Kui kindlustusjuhtumi toimumise aeg ei ole teada, siis loetakse selleks päev, mil kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik oleks pidanud kindlustusjuhtumist teada saama.
  Kui poliisil on vastav märge, on kindlustusjuhtum ka:
2. ebakvaliteetse töö või ehitusvea tõttu tekkinud kahju kindlustatud eseme tervele osale
  Ehitusveast, ebakvaliteetsest tööst, ebasobivast või defektsest materjalist või tootest tingitud kahju korral hüvitab LHV äkilise sündmuse tagajärjel tekkinud kahju kindlustatud eseme tervele osale. LHV ei hüvita kahju, mis tekkis ebakvaliteetselt paigaldatud esemele, ega seda osa kindlustatud esemest, mis kahju põhjustas;
3. katusele kuhjunud lume või jää tekitatud kahju
  Lühikese aja (kuni 72 tunni) jooksul katusele sadanud lume või jää raskuse või liikumise tagajärjel tekkinud kahju;
4. sademevee pääsemine ehitisse
  LHV hüvitab kuni 3000 euro ulatuses kahju, mis tekib kindlustatud esemele sademe- või sulamisvee esmakordsel pääsemisel kindlustatud ehitisse läbi katuse, seinte või muude piirdekonstruktsioonide. LHV ei hüvita lekkekoha (konstruktsioonielemendi) parandamise või asendamise kulu. Kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik peab võtma tarvitusele abinõud korduva kahju vältimiseks. Samast kohast teistkordse kindlustusjuhtumi korral tekkinud kahju LHV ei hüvita;
5. seadmerike
  Seadmerike on kindlustatud ehitise juurde kuuluva, kuni seitsme aasta vanuse tehnosüsteemi ja kuni viie aasta vanuse kodumasina rike, mille põhjustas elektrikatkestus või -häire (sealhulgas äikesest tingitud elektrihäire) või kindlustatud eseme elektriline või sisemine mehaaniline rike. Seadme vanust arvestatakse alates selle uuena ostmise kuupäevast. Kui ostukuupäev ei ole teada, loetakse eseme vanuseks aeg, mis on möödunud eseme väljalaskekuupäevast. Kui kindlustatud esemeks oleva ehitise kehtiv energiatõhususe klass on A, on kindlustusjuhtumiks ka elektriauto laadija elektriline või sisemine mehaaniline rike;
6. ehitus- või remonditöödest põhjustatud kahju
  Ehitus- või remonditöödest põhjustatud kahjuks loetakse nende tööde käigus tekkinud kahju kindlustatud esemele ja/või hoone siseruumis asuvatele paigaldamata ehitusmaterjalidele. Paigaldamata ehitusmaterjalide hüvitispiir on 5000 eurot.
  Ehitus- ja remonditööde kindlustuskaitse kehtib juhul, kui poliisi järgi kehtib nende sündmuste korral kindlustuskaitse ning paigaldatud on katus, uksed ja aknad ning kõik kindlustatud ehitise väliskonstruktsioonis olevad avad on suletud selliselt, et on takistatud lume- ja sademevee (sealhulgas kondensatsiooni) pääsemine ehitisse ning kolmandal isikul puudub ilma abivahendeid kasutamata sissepääs ehitisse ja/või hoone siseruumi. Kõikide ehitus- ja eriosade tööde tegemisel peab järgima vastava valdkonna ohutusnõudeid, ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid ning tootja kasutusjuhiseid, samuti korteriühistu olemasolul korteriühistu kehtestatud nõudeid ja muid ehitustavasid. LHV ei hüvita nõuetele mittevastavalt, ebaseaduslikult või omavoliliselt ehitatud ehitise või selle osa taastamise, asendamise või ümbertegemisega seotud kahju. Samuti ei hüvita LHV kahju, mis on tingitud ehitusprojekti, üldtunnustatud nõude, normi, tava, põhimõtte ja standardi ning ehitustehnoloogia eiramisest või teadlikust rikkumisest. Ehitus- või remonditööde tõttu tekkinud kahju korral on omavastutus 1000 eurot kindlustusjuhtumi kohta;
7. üürniku põhjustatud kahju
  Üürniku põhjustatud kahjuks loetakse kahju, mille on kindlustatud esemele tekitanud üürnik ja/või temaga alaliselt üüripinnal koos elavad isikud ning mille põhjustas tahtlus või raske hooletus. Kindlustuskaitse ei kehti üürilepingute korral, mille kestus on alla kuue kuu;
8. psühholoogiline nõustamine ja ravi
  Kui kindlustusvõtja ja/või tema pereliige (sealhulgas ülalpeetav) vajab pärast tulekahju, sissetungimise või rööviga seotud kindlustusjuhtumit psühholoogilist nõustamist või teraapiat, hüvitab LHV psühholoogi, psühhiaatri ja/või psühhoterapeudi visiiditasu ja nende määratud ravi kulud. Kindlustusvõtja pereliikmeteks loetakse poliisil märgitud aadressil kindlustusvõtjaga alaliselt koos elav abikaasa või elukaaslane ja nende kuni 21-aastased lapsed. Ülalpeetavateks loetakse kindlustusvõtja ja tema abikaasa või elukaaslase täisealised lapsed ning vanemad, kes vajavad igapäevast hooldusabi, elades kindlustusvõtjaga alaliselt koos. Psühholoogilise nõustamise ja ravi hüvitispiir on kuni 250 eurot pereliikme kohta ja kuni 1000 eurot kindlustusjuhtumi kohta.
Välistused
LHV ei hüvita kahju, mis on kaudselt või otseselt tingitud järgmistest sündmustest, põhjustest või tagajärgedest.
1. Enne kindlustuslepingu sõlmimist toimunud või alanud sündmus
  Kahju ja vigastus, mis on tekkinud enne kindlustuslepingu sõlmimist või mille teke oli kindlustuslepingu sõlmimise ajal ilmne. LHV ei hüvita kahju, mille tekkepõhjus on alanud enne kindlustusperioodi algust. Kui ei ole selge, kas tegu on kindlustusjuhtumiga, hüvitab LHV kahju põhjuse tuvastamise kulu. Kui kahju põhjuse tuvastamisel selgub, et tegu ei ole kindlustusjuhtumiga, siis LHV ei hüvita kindlustatud eseme parandamise või asendamise kulu.
2. Korduv kahju
  Kahju, mis esineb ennustatava sagedusega, näiteks iga-aastane üleujutus, ja kahju, mille süvenemist või kordumist vältivad abinõud on kindlustusvõtja jätnud rakendamata.
3. Kindlustatud eseme järelevalveta jätmine või kaotamine
  Kindlustatud vara kaotamine või unustamine, sealhulgas selle jätmine sõidukisse või mujale nähtavasse kohta või ruumi, välja arvatud pangakaardi, isikut tõendava dokumendi, sõiduki registreerimisdokumendi ja võtmete kaotamine.
4. Pikaajaline protsess
  Kahju, mis on tekkinud järk-järgult pika aja kestel või pikaajalise protsessi tagajärjel, näiteks kahju, mille on põhjustanud kindlustatud eseme tavapärane järkjärguline kulumine, riknemine, korrosioon, materjali väsimine, kõdunemine, mädanemine, murenemine, pragunemine, korrodeerumine, katlakivi moodustumine, seenkahjustus, hallitus, vamm või muu pika aja jooksul tekkiv kahjustus.
5. Paisumine või kokkutõmbumine
  Kahju, mis on tekkinud kindlustatud eseme või selle osade kokkutõmbumise või paisumise tõttu, välja arvatud juhul, kui see on juhtunud vahetult kindlustusjuhtumi tagajärjel.
6. Vajumine, pinnase liikumine ja maalihe
  Kahju, mis on tekkinud pinnase või kindlustatud ehitise ja/või selle osade vajumisest, olenemata sündmusest või põhjusest, mis on vajumise tinginud. LHV ei hüvita kahju, mis on tekkinud maalihke ja/või pinnase liikumise tõttu.
7. Loomade või lindude tegevus
  Kahjurite, putukate, näriliste, lindude ja koduloomade tegevus, välja arvatud juhul, kui loom või lind on põhjustanud kindlustatud ehitise tulekahju või ehitise klaaspinna purunemise.
8. Iluvead, mis ei mõjuta eseme sihtotstarbelist kasutamist
  Kriimustused, täkked, plekid, mõlgid, rebendid, värvitooni muutus ja muu selline, mis ei mõjuta kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist.
9. Tuumaenergia, lõhkamine ja vibratsioon
  Lõhkamis- ja kaevandustööd, vibratsioon, tuuma- ja radioaktiivse aine plahvatus, tuumaenergia kasutamine mis tahes eesmärgil või selle kontrolli alt väljumine.
10. Teise lepingu alusel hüvitatav kahju
  Kahju, mis hüvitatakse näiteks (ehitus)garantii või mõne muu lepingu alusel.
11. Hooldustööd
  Hooldustööde või -remondi kulud ning hooldustööde käigus väljavahetatava varuosa kulu, sealhulgas kulu väliste pisivigade kõrvaldamiseks, näiteks plekkide, värvi- ja lõhnamuutuste kõrvaldamine ning väliste kriimustuste eemaldamine.
12. Keskkonnasaaste
  Keskkonnasaaste kõrvaldamise kulud.
13. Sõjategevus, terroriakt ja massirahutus
  Sõda ja poliitiline relvakokkupõrge, terroriakt, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus; sõjategevus, massiline korratus, riigipööre ja erakorraline seisukord.
14. Sundvõõrandamine
  Sundvõõrandamine, konfiskeerimine või muu samalaadne sündmus.
15. Eseme mittesihtotstarbeline kasutamine
  Kindlustatud eseme kasutamine põhjusel või viisil, milleks see ei ole ette nähtud, näiteks kindlustatud ehitise või selle osa kasutamine ettevõtluseks, ning seadme kasutamine viisil, mis ei vasta selle otstarbele või tootja ettenähtud viisile.
16. Transportimise käigus tekkinud kahju
  Kahju, mis tekib kolimise või transportimise käigus.
17. Spordivarustusele ja tööriistadele (sealhulgas aiatehnika) kasutamise käigus tekkinud kahju
  Spordivarustusele ja tööriistadele (sealhulgas aiatehnika) nende tavapärase kasutamise käigus tekkinud kahju.
18. Mootorsõidukitele ja kerghaagistele kasutamise käigus tekkinud kahju
  Mootor- ja elektrisõidukitele, kergliikuritele, maastikusõidukitele ning kerghaagistele nende tavapärase kasutamise käigus tekkinud kahju.
19. Ebakvaliteetse töö või ehitusvea parandamine
  Ehitus- ja remondivea, planeerimis- ja projekteerimisvea parandamine ning defektse ja ebasobiva ehitusmaterjali kasutamise korral asja kahjustumine või vahetamine.
20. Küberrünnak
  Kahju, mis on kindlustatud esemele tekkinud küberrünnaku tagajärjel.
21. Kondensaatvesi
  Kahju, mille on ehitise osadele põhjustanud kondenseerunud vesi.
22. Pinnasevee taseme tõus
  Maapinnasisese veetaseme tõusu tagajärjel tekkinud kahju juhul, kui sellel puudub otsene põhjuslik seos kindlustuskohas esinenud tormi või paduvihmaga.
23. Katusele kuhjunud lume või jää tekitatud kahju
  Katusele sadanud või kogunenud lume või jää tekitatud kahju, välja arvatud juhul, kui poliisi järgi kehtib nende sündmuste korral kindlustuskaitse.
24. Sademevee pääsemine ehitisse
  Sademe- ja sulamisvee pääsemine kindlustatud ehitisse läbi katuse, seinte või muude ehitustarindite, välja arvatud juhul, kui poliisi järgi kehtib nende sündmuste korral kindlustuskaitse.
25. Seadmerike
  Rike, mille on põhjustanud elektrikatkestus või -häire (sealhulgas äikesest tingitud elektrihäire), ning kindlustatud eseme sisemine elektriline või mehaaniline rike, välja arvatud juhul, kui poliisi järgi kehtib kodumasinate ja tehnosüsteemide rikke korral kindlustuskaitse.
26. Ehitustöödest põhjustatud kahju
  Kahju, mille põhjus on ehitus-, remondi-, või ümberehitustöö, välja arvatud juhul, kui poliisi järgi kehtib nende sündmuste korral kindlustuskaitse.
27. Ebakvaliteetse töö või ehitusvea tõttu tekkinud kahju kindlustatud eseme tervele osale
  Ehitusveast, ebakvaliteetsest tööst, ebasobivast või defektsest materjalist või tootest tingitud kahju kindlustatud eseme tervele osale, välja arvatud juhul, kui poliisi järgi kehtib nende sündmuste korral kindlustuskaitse.
28. Psühholoogiline nõustamine ja ravi
  Pärast tulekahju, sissetungimise või rööviga seotud kindlustusjuhtumit määratud psühholoogi, psühhiaatri ja/või psühhoterapeudi visiiditasu ning nende määratud ravi kulud kindlustusvõtja ja/või tema pereliikmete (sealhulgas ülalpeetavate) ravimisega seoses, välja arvatud juhul, kui poliisi järgi kehtib psühholoogilise nõustamise ja ravi korral kindlustuskaitse.
  Finantskulud, mis hüvitatakse
Kui poliisil on vastav märge, hüvitab LHV järgmised finantskulud.
1. Asenduselukoha üürikulud
  Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on kindlustatud eluruumid muutunud elamiskõlbmatuks ja vaja on üürida asenduselamispind, hüvitab LHV ajutise elukoha leidmise kulu, üürikulu ning edasi-tagasi kolimise kulud. LHV hüvitab asenduselukoha üürikulud omavastutust rakendamata ja kuni elamiskõlbmatuks muutunud eluruumide taastamise või asendamiseni, kuid mitte kauem kui 12 kuu jooksul ning kuni 6000 euro ulatuses.
  Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on kindlustatud üürikodu muutunud elamiskõlbmatuks ja vaja on üürida asenduselamispind, hüvitab LHV tekkivad lisakulud ajutise elukoha leidmisel, üürimisel ning edasi-tagasi kolimisel. LHV hüvitab asenduselukoha üürimisel tekkivad lisakulud kuni elamiskõlbmatuks muutunud üürikodu taastamise või asendamiseni, kuid mitte kauem kui kuue kuu jooksul ning kuni 3000 euro ulatuses eeldusel, et kindlustatud üürikodu üürileping kehtib endiselt. LHV hüvitab need asenduselukoha üürimisel tekkinud lisakulud, mis on enne LHV-ga kooskõlastatud. Kindlustusvõtja kohustub esitama LHV-le oma üürikodu üürilepingu. Asenduselukoha üürimisel tekkivad lisakulud hüvitab LHV omavastutust rakendamata juhul, kui sama kindlustusjuhtumi raames on kahjustada saanud ka üürniku vara ja kahjuhüvitisele on omavastutust juba rakendatud.
  Asenduselukoht ei pea olema asendatava elukohaga samaväärne, vaid peab täitma asendatava elukoha põhifunktsioone.
2. Laenumaksed
  Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on kindlustatud eluruumid muutunud elamiskõlbmatuks, hüvitab LHV kindlustatud esemeks oleva hävinud eluruumi soetamiseks võetud kodulaenu maksed. LHV hüvitab kodulaenu maksed alates 30 päeva möödumisest kindlustusjuhtumist kuni elamiskõlbmatuks muutunud eluruumide taastamise või asendamiseni, kuid mitte kauem kui 12 kuu jooksul ning kuni 6000 euro ulatuses. Laenumaksed hüvitab LHV omavastutust rakendamata.
3. Saamata jäänud üüritulu
  Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on kindlustatud ehitises asuv üüripind muutunud elamiskõlbmatuks, hüvitab LHV saamata jäänud üüritulu. LHV hüvitab üüritulu alates 30 päeva möödumisest kindlustusjuhtumist kuni üüripinna taastamise või asendamiseni, kuid mitte kauem kui 12 kuu jooksul ning kuni 6000 euro ulatuses. Kindlustuskaitse ei kehti üürilepingute korral, mille kestus on alla kuue kuu.
  Finantskulud, mida ei hüvitata
4. Finantskulud ajavahemiku eest, kui kindlustusjuhtumi tõttu hävinud eluruumi taastamine viibib kindlustusvõtjast sõltuvatel põhjustel.
5. Asenduselukoha kommunaalmaksed.
6. Asenduselukohaga seotud tasumata arvetest (sealhulgas üüri- ja kommunaalmaksetest) tulenevad viivised ja leppetrahvid.
7. Käibemaksuseaduse alusel ettevõttele tagastatav käibemaksu osa.
Eraisiku vastutuskindlustus
Kindlustatud isik
Kindlustatud isik on kindlustusvõtja ning temaga samas majapidamises elav abikaasa või elukaaslane ning nende kuni 21 aastased lapsed ja ülalpeetavad. Ülalpeetavateks loetakse kindlustusvõtja ja tema abikaasa või elukaaslase täisealised lapsed ning vanemad, kes vajavad igapäevast hooldusabi, elades kindlustusvõtjaga alaliselt koos. Kindlustatud isikuteks ei loeta selles punktis nimetamata isikuid. Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustatud kinnisvaraobjekti omanik, kuid kinnisvara omamisest või valdamisest tulenev nõue esitatakse kinnisvara omaniku vastu, siis loetakse kinnisvara omanik samuti kindlustatud isikuks (välja arvatud juhul, kui poliisil on kinnisvara kasutamise viisiks märgitud üürikodu).
1. Kolmas isik ehk kahjustatud isik on eraisiku vastutuskindlustuse mõistes isik, kellele on kindlustatud isik tekitanud varalise kahju ja kelle ees lasub kindlustatud isikul kahju hüvitamise kohustus. Kolmas isik ei ole kindlustuslepingu pool ega kindlustatud isikute hulka kuuluv isik.
  Vastutuskindlustuse kindlustuskaitse
2. Kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kindlustatud isiku poolt varalise kahju tekitamine, mille tagajärjel tekib kindlustatud isikul kahju hüvitamise seadusjärgne kohustus. Kindlustusjuhtum peab toimuma Eesti Vabariigis ja kindlustusperioodil. LHV maksab hüvitist sellise kindlustusjuhtumi korral, mille kohta on kindlustatud isikule esitatud kirjalik kahju hüvitamise nõue hiljemalt kahe aasta jooksul pärast poliisil märgitud kindlustusperioodi lõppu.
3. Eraisiku vastutuskindlustuse kaitse korral hüvitab LHV kolmandale isikule tekitatud varalise kahju ja kindlustatud isiku kantud õigusabikulud, millega ta tõrjub kindlustatud isiku vastu esitatud kahjunõudeid.
4. Hüvitatav varaline kahju on:
  1. asjakahju, see tähendab kolmandale isikule kuuluva asja kahjustamise või hävimise tagajärjel tekkinud kulu asja parandamiseks või asendamiseks samaväärsega. Kui asja parandamine või uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, hüvitab LHV hävinud asja väärtuse;
  2. isikukahju, see tähendab kolmandale isikule tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise või surma põhjustamise tagajärjel tekkinud kulud;
  3. varaline kahju, mis ei ole asja- ega isikukahju, kuid on nende kahjude otsene tagajärg. LHV hüvitab kogu isiku- ja/või asjakahjust kuni 20% ulatuses kolmandale isikule tekkinud sellise muu varalise kahju (näiteks kulutused kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks), mis on tekitatud asja- ja/või isikukahjuga otseses seoses.
5. Õigusabikulud on tingimuste mõistes kohtuvälised õigusabikulud ning kohtu- ja ekspertiisikulud, mis kaasnevad kindlustatud isiku vastu esitatud kahjunõuete tõrjumise ja menetlemisega. Õigusabikulud hüvitatakse kindlustussumma piires ja need peavad olema LHV-ga enne kooskõlastatud. LHV hüvitab õigusabikulud ka juhul, kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue osutub hiljem alusetuks. Omavastutust õigusabikulude suhtes ei rakendata.
6. Eraisiku vastutuskindlustuse laiendused
  - Eraisiku vastutuskindlustus välismaal
    Kui poliisil on märgitud vastutuskindlustuse laiendus välismaal, kehtib kindlustuskaitse kogu maailmas, välja arvatud väljaspool Eesti Vabariiki asuva kinnisvara omamisest või valdamisest tulenevate nõuete korral.
  - Lemmiklooma omaniku vastutuskindlustus
    Kui poliisil on märgitud lemmiklooma omaniku vastutuskindlustuse laiendus, kehtib kindlustuskaitse ka lemmiklooma poolt kolmandale isikule tekitatud kahju korral, mille eest vastutab kindlustatud isik õigusaktide alusel. Lemmikloomana ei käsitata koduloomana keelatud loomi ja majandustegevuses kasutatavaid loomi. Lemmiklooma omaniku vastutuskindlustus ei hõlma kahju, mida lemmikloom põhjustab kindlustusvõtja valduses olevale varale.
  - Üürniku vastutuskindlustus
    Kui poliisil on märgitud üürniku vastutuskindlustuse laiendus, kehtib kindlustuskaitse ka poliisil märgitud aadressil asuva üüripinna üürileandja nõuete korral, mis on seotud üürileandja vara kahjustamisega üürniku poolt. Kindlustusjuhtum ei ole üürilepingu täitmisest või mittetäitmisest tulenevad nõuded. Üürniku vastutuskindlustusega seotud kindlustusjuhtumi korral on hüvitispiiriks poliisil märgitud vastutuskindlustuse kindlustussumma, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta.
  - Kergliikuriga liikleja vastutuskindlustus
    Kui poliisil on märgitud kergliikuriga liikleja vastutuskindlustuse laiendus, kehtib kindlustuskaitse kolmandale isikule kergliikuriga tekitatud kahju korral, mille eest vastutab kindlustatud isik õigusaktide alusel. Kindlustuskaitse kehtib juhul, kui kergliikur vastab liiklusseaduses kehtestatud nõuetele ja sellega liigeldakse liiklusseaduses kehtestatud liikluseeskirjade järgi. Kergliikuriks loetakse elektriline tõukeratas, elektriline rula ja tasakaaluliikur, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks. Kergliikuriga liikleja vastutuskindlustuse hüvitispiir on kuni 2000 eurot kindlustusjuhtumi kohta.
  Eraisiku vastutuskindlustus ei laiene:
7. nõuetele, mille on esitanud kindlustatud isik;
8. lepingulistest suhetest (sealhulgas üürileping) tulenevatele nõuetele, välja arvatud juhul, kui poliisil on märgitud üürniku vastutuskindlustuse laiendus ja kindlustusjuhtumiks on üürileandja nõuded, mis on seotud üürileandja vara kahjustamisega;
9. nõuetele, mis põhinevad kahju põhjustanud sündmusel, millest oli kindlustusvõtja ja/või kindlustatud isik teadlik enne kindlustuslepingu sõlmimist;
10. kindlustatud isiku majandus- või kutsetegevusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas tootjavastutusest või teenuse osutamisest tulenevatele nõuetele;
11. nõuetele, mis tulenevad kindlustatud isiku poolt tahtlikult, raske hooletuse ja/või seaduse rikkumise ja/või joobeseisundis toime pandud tegudest;
12. nõuetele, mille alus on mittevaraline (ehk moraalne) kahju ja saamata jäänud tulu (välja arvatud isiku tervise kahjustamisega seotud sissetuleku vähenemine või äralangemine) ning igasugune muu kahju, mis ei ole varaline kahju. Sissetuleku vähenemise arvestuse aluseks loetakse tingimuste mõistes kolmanda isiku viimase 12 kuu sotsiaalmaksuga maksustatud keskmine tulu;
13. nõuetele, mis tulenevad kindlustatud isiku valduses olevale laenatud, renditud või muul viisil kasutusse võetud varale põhjustatud kahjust;
14. käsundita asjaajamisest tulenevatele nõuetele;
15. alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele;
16. nõuetele, mis tulenevad mootori jõul liikuvate sõidukite (sealhulgas droonid) valdamisest, kasutamisest, omamisest, liisimisest ja rentimisest ning muu suurema ohu allika valdamisest, välja arvatud kergliikurite korral, kui poliisil on märgitud kergliikuriga liikleja vastutuskindlustuse laiendus;
17. töö-, teenistus- või perekonnaõiguslikest vaidlustest tulenevatele nõuetele;
18. nõuetele, mis tulenevad välja mõistetud trahvide, viiviste, intresside ja vara sundvõõrandamise tõttu tekkinud kahjust;
19. nakkushaiguse levitamisest või ravimite väärkasutusest tulenevatele nõuetele;
20. nõuetele, mis tulenevad vibratsioonist, vajumisest, pinnase liikumisest, temperatuurist, lõhnamuutusest, valgusest, tolmust, aurust, niiskusest, kondensatsioonist või muudest sarnastest pika aja jooksul tekkivatest kahjustustest;
21. nõuetele, mis tulenevad relvadest, radioaktiivsusest, kiirgusest, toksilisusest, plahvatusohtlikkusest või asbesti kasutamisest ja olemasolust;
22. nõuetele, mis tulenevad saastamisest, reostamisest või mistahes keskkonnakahjust;
23. kindlustatud isikule kuuluvate loomade tekitatud kahjust tulenevatele nõuetele, välja arvatud juhul, kui poliisil on märgitud lemmiklooma omaniku vastutuskindlustuse laiendus;
24. nõuetele, mis tulenevad välismaal põhjustatud kahjust, välja arvatud juhul, kui poliisil on märgitud eraisiku vastutuskindlustuse laiendus välismaal;
25. nõuetele, mis on seotud üürileandja vara kahjustamisega üürniku poolt, välja arvatud juhul, kui poliisil on märgitud üürniku vastutuskindlustuse laiendus;
26. nõuetele, mis hüvitatakse garantii, kohustusliku kindlustuse (sealhulgas liikluskindlustus), sundkindlustuse või mõne teise kindlustuslepingu alusel;
27. nõuetele, mis on tagastatavad käibemaksuseaduse alusel;
28. õigusabikuludele juhul, kui kahju hüvitamine on tingimustega välistatud. Samuti ei hüvita LHV neid õigusabikulusid, mis tulenevad sellest, et kindlustatud isik ei nõustu LHV otsusega.
  Hüvitamise üldpõhimõtted eraisiku vastutuskindlustuses
29. Kui kindlustatud isiku vastu esitab sama juhtumi kohta nõude mitu isikut ja nõuete kogusumma ületab kindlustuslepingus määratud vastutuskindlustuse kindlustussumma, siis hüvitab LHV nõuded proportsionaalselt, lähtudes nõuete summast kuni poliisil märgitud vastutuskindlustuse kindlustussummani (eeldusel, et nõuded esitatakse õigel ajal ja LHV ei ole teisi nõudeid juba hüvitanud).
30. Kui kindlustatud isik vastutab kolmandale isikule tekitatud kahju eest ühiselt koos teiste isikutega (solidaarvastutus), siis lähtub LHV kindlustushüvitise määramisel kindlustatud isiku vastu esitatud nõude suurusest, mitte kindlustatud isiku vastutuse jagunemise osast solidaarvõlgnike vahelises suhtes.
31. Kindlustatud isikule kuuluv nõudeõigus kahju eest vastutava isiku vastu läheb kindlustushüvitise tasumise korral hüvitatud summa ulatuses üle LHV-le.
32. Kahju hüvitamise ülempiir on poliisil märgitud vastutuskindlustuse kindlustussumma kindlustusjuhtumi kohta.
  Kindlustuslepingu täitmisest vabanemine eraisiku vastutuskindlustuses
33. LHV-l on õigus hüvitamisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui:
  1. kindlustatud isik loobub oma tagasinõudeõigusest kahju tekitanud isiku vastu või kui LHV tagasinõudeõiguse teostamine osutub kindlustatud isiku süül võimatuks (näiteks nõude esitamise tähtaja ületamine või vajalike dokumentide esitamata jätmine);
  2. kindlustatud isik hüvitab kolmandale isikule kahju või tunnustab kolmanda isiku esitatud kahjunõuet olukorras, kus kindlustatud isiku vastutus või selle ulatus ei ole selge;
  3. kergliikurit kasutati liiklemiseks mitte ettenähtud kohas, spordivõistlusel, ekstreemsporti tehes, kullerteenust osutades ja/või liikluseeskirju ning -seadust rikkudes;
  4. kergliikuriga juhtunud õnnetuse tagajärjel ei ole fikseeritud kahju toimumise sündmuskoht ja asjaolud ning tagantjärele ei ole võimalik enam sündmust tuvastada, samuti juhul, kui puuduvad raviarved ning tekkinud kahju tõendamiseks muud vajalikud kuludokumendid.
Omavastutus
Omavastutus on summa, mis on kindlustusjuhtumi korral kindlustusvõtja kanda. Omavastutus arvestatakse väljamakstavast kindlustushüvitisest maha. Kui kindlustatud eseme suhtes on tingimuste järgi seatud hüvitispiir, arvestatakse omavastutus maha kahju tegelikust suurusest. Juhul kui kindlustatud ese on kahjustunud või hävinud mitme kindlustusjuhtumi tagajärjel, kohaldatakse omavastutust iga kindlustusjuhtumi kohta eraldi.
Omavastutust ei rakendata juhul, kui:
1. kahjustada on saanud ainult kindlustatud ehitise klaaspind ja muud kahju ei ole tekkinud;
2. kindlustusjuhtum on toimunud üksnes päikesepaneeli(de)ga ja muud kahju ei ole tekkinud ning kindlustatud esemeks oleva ehitise kehtiv energiatõhususe klass on A;
3. sissetungimise korral käivitub signalisatsioonisüsteem ja häire jõuab turvafirmasse;
4. kindlustatud ehitisest hävib kindlustusjuhtumi tagajärjel üle 50%;
5. ukselukk vahetatakse võtme varguse, röövi, kadumise või välisukse luku rikke tõttu ja muud kahju ei ole kindlustatud esemele tekkinud;
6. hüvitatakse asenduselukoha üürikulu ja/või laenumaksed ning kindlustatud eseme kahjuhüvitisele on sama kindlustusjuhtumi raames omavastutust juba rakendatud;
7. hüvitatakse psühholoogilise nõustamise ja ravi kulu ning kindlustatud eseme kahjuhüvitisele on sama kindlustusjuhtumi raames omavastutust juba rakendatud;
8. hüvitatakse passi, ID-kaardi, juhiloa, sõiduki registreerimisdokumendi ja pangakaardi taotlemise riigilõiv ning muud kahju ei ole kindlustatud esemele tekkinud;
9. kasutatakse koduabiteenust ja muud kahju ei ole kindlustatud esemele tekkinud.
Käitumine kahjujuhtumi korral
Kindlustusvõtja peab kahjujuhtumi toimumise korral:
1. võtma kasutusele meetmed edasise kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks;
2. teatama juhtunust viivitamata, helistades numbrile 112, kui ta kahtlustab kolmanda isiku tahtlikku tegevust või kui tegu on tulekahju või lõhkekeha plahvatusega, muul juhul vastavatele pädevatele asutustele või isikutele;
3. teavitama LHV-d kahjujuhtumist viie päeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumist või sellest teada saamist;
4. esitama kahjustatud vara või selle jäänused LHV-le ülevaatamiseks kindlustusjuhtumijärgses seisus ja mitte asuma kahjustatud vara taastama ega hävinud vara utiliseerima ilma LHV nõusolekuta;
5. viivitamata edastama LHV-le talle esitatud kahjunõude. Kindlustatud isik ei tohi anda kahju hüvitamisega seotud nõusolekuid ja lubadusi enne, kui on need LHV-ga kooskõlastanud;
6. järgima LHV antud käitumisjuhiseid;
7. andma LHV-le vajalikku teavet kahjujuhtumi asjaolude kohta ja võimaliku kahju tekitaja kohta ning võimaldama LHV-le ligipääs kahjustatud esemele;
8. arvestama, et LHV võib kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemiseks nõuda kindlustusvõtjalt muu hulgas:
  - dokumente, mis tõendavad kahjujuhtumi tõttu tekkinud kulusid;
  - politsei väljastatud tõendit varguse, vandalismi ja sissetungimise korral;
  - päästeameti väljastatud tõendit tulekahju korral;
  - selgitusi kahjujuhtumi kohta.
Ohutusnõuded
Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud peavad kindlustatud vara omamisel, valdamisel ja kasutamisel:
1. täitmata õigusaktidest ja kasutusjuhenditest tulenevaid ohutusnõudeid;
2. hoiduma tuleohuallika järelevalveta või alaealiste laste hoolde jätmise eest;
3. hooldama küttekoldeid ning nende suitsulõõre ja korstnaid nõuetekohaselt;
4. laskma kindlustatud ehitise vee- ja küttetorustiku veest tühjaks juhul, kui ehitist kütteperioodil ei köeta või kui on mõistlikult ette näha temperatuuri langemist ehitises alla 0 kraadi;
5. puhastama katust ning selle konstruktsioone sinna kogunenud lumest, jääst ja prahist;
6. regulaarselt tühjendama ehitise lokaalseid settepaake;
7. sulgema enne kodust lahkumist aknad, uksed, luugid ja muud avad selliselt, et ehitisse ei oleks võimalik pääseda ilma sissepääsu takistava tõkke lõhkumiseta;
8. veenduma enne puurimist, et põranda all, seina või lae taga ega sees ei asu elektrijuhtmestikku, torustikku ega muud ehitise tehnosüsteemi osa;
9. paigutama vara, mis ei ole mõeldud püsivalt väljas hoidmiseks (välja arvatud aiamööbel, robotmuruniiduk, batuut, aiagrill ja soojuskiirgur), enne kodust lahkumist või pimeduse saabumist lukustatud ehitisse. Pimedaks ajaks loeb LHV aja päikeseloojangust kuni päikesetõusuni;
10. ankurdama välitingimustes kasutatava batuudi, varjualuse, telgi ja muu sarnase eseme maa külge;
11. hoiduma kindlustatud vara järelevalveta jätmise eest;
12. võtma tarvitusele abinõud korduva kahju vältimiseks.
Hüvitamise üldpõhimõtted
Kindlustusjuhtumi korral hüvitab LHV kindlustatud esemete taastamise või asendamise otsesed ja põhjendatud kulud ja muud tingimustes sätestatud kulud, millest arvestatakse maha kindlustuslepingus määratud omavastutuse osa. LHV hüvitamise üldpõhimõtted on järgmised.
1. Otsuse kahju hüvitamise kohta teeb LHV kümne tööpäeva jooksul alates sellest, kui on saanud kogu vajaliku info kahjujuhtumi ja kahju suuruse kohta. Kui LHV-st mitteolenevatel põhjustel ei ole LHV-l võimalik kindlaks teha kogu kahju suurust, siis hüvitab LHV esmalt selle osa kahjust, mille ulatuses on kahju suurus selge. LHV võib kahju hüvitamise otsuse tegemise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada.
2. Kindlustusjuhtumi toimumise järel ei vähene kindlustuslepingus määratud kindlustussumma.
3. Kindlustushüvitisena hävinenud eseme võib LHV asendada samaväärse esemega või maksta kindlustushüvitise välja rahas ulatuses, mis on võrdne asendatava eseme taassoetamise väärtusega.
4. LHV-l ei ole kohustust hüvitada kindlustatud eseme säilinud osa väärtust. Kui LHV hüvitab kindlustatud eseme asendamise kulud, on LHV-l õigus asendatud eseme omandiõigusele.
5. Kui kindlustusvõtja soovib jätta hävinud eseme enda omandisse, siis vähendatakse kindlustushüvitist selle vara kindlustusjuhtumijärgse väärtuse võrra.
6. Muud tingimustes või poliisil märgitud kulud hüvitab LHV vastava kulu suurust tõendava dokumendi alusel mõistlikus ja põhjendatud ulatuses.
7. Kui LHV hüvitab kindlustusjuhtumi korral kindlustusvõtjale tekkinud kahju, läheb kindlustusvõtja enda võimalik nõudeõigus (regressinõue) kahju tekitanud isiku (sealhulgas üürniku, teenusepakkuja) vastu üle LHV-le.
Kindlustusvõtja kohustused
Kindlustusvõtja on kohustatud:
1. tasuma kokkulepitud summas ja korras kindlustusmakseid;
2. teavitama LHV-d kahjujuhtumist viie päeva jooksul pärast kahjujuhtumi toimumist või sellest teada saamist;
3. esitama LHV-le täieliku ja õige teabe kindlustusriski hindamiseks ning teatama kindlustuslepingu sõlmimisel kõigist talle teada olevatest olulistest asjadest, mis mõjutavad või võivad mõjutada otsust sõlmida kokkulepitud tingimustel kindlustusleping;
4. teavitama LHV-d esimesel võimalusel, kui LHV-le esitatud andmed osutuvad valeks või puudulikuks;
5. teavitama LHV-d viivitamatult kindlustusriski suurenemisest (näiteks juhul, kui tekivad muudatused võrreldes kindlustuslepingus märgituga, muu hulgas kodu kasutamise viisi muutus) või kindlustatud eseme võõrandamisest;
6. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski võimalikku suurenemist ning mitte laskma kindlustusriski suurendada isikutel, kes kasutavad kindlustatud vara;
7. tagastama varastatud või röövitud eseme tagasisaamise järel, pärast seda kui LHV on selle eest kindlustushüvitise välja maksnud, tagasi saadud eseme eest makstud kindlustushüvitise LHV-le või andma LHV-le üle tagasi saadud eseme;
8. tagastama talle väljamakstud kindlustushüvitise LHV-le juhul, kui pärast kahju hüvitamist LHV poolt ilmnevad hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju hüvitab kolmas isik;
9. võimaldama LHV-l uurida kindlustusjuhtumi asjaolusid, et tuvastada kahju suurus ja kahju eest vastutavad isikud ning vajaduse korral kaasata eksperte kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemiseks.
LHV kohustused
LHV on kohustatud:
1. tutvustama kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepinguga seotud dokumente ja hoidma saladuses LHV-le kindlustuslepinguga seoses teatavaks saanud andmeid;
2. väljastama kindlustusvõtjale asenduspoliisi, samuti ärakirjad kindlustusvõtja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud tahteavaldustest ning andmed ja koopiad dokumentidest, mis mõjutavad kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevaid õigusi või kohustusi, kui selline tegevus ei ole vastuolus õigusaktidega;
3. alustama pärast kahjuteate saamist viivitamatult kindlustusjuhtumi käsitlemist ja tegema kindlaks hüvitatava kahju suuruse;
4. teavitama pärast kahjuteate saamist kindlustusvõtjat, millised dokumendid peab ta kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks LHV-le esitama;
5. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist;
6. hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma või kindlustushüvitise ühekorraga või osadena või täitma kindlustuslepingut muul kokkulepitud viisil. LHV peab maksma kindlustushüvitise välja mõistliku aja jooksul pärast kahjukäsitlustoimingute lõpetamist ja hüvitamisotsuse tegemist. Juhul kui LHV viivitab rahalise kohustuse täitmisega, siis on ta kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras;
7. hüvitama kahju hüvitamise kohustuse tekkimisel muu hulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses kantud vajalikud kulud. LHV ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi ega nõuandja palkamise kulusid juhul, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi kohustatud eksperti või nõuandjat palkama;
8. hüvitama kindlustusvõtjale tema kantud kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulud, mida pidas kindlustusvõtja vajalikuks, isegi kui nende kandmine ei andnud soovitud tulemust. LHV peab tema juhiste alusel kantud kulud hüvitama ka juhul, kui need koos muu hüvitisega ületavad kindlustussumma;
9. keelduma kindlustushüvitise väljamaksmisest, kui makse saaja suhtes kohaldatakse vastavat piiravat rahvusvahelist finantssanktsiooni, mis on kehtestatud ÜRO resolutsioonide alusel või Euroopa Liidu või Eesti Vabariigi vastavate õigusaktidega.
Kindlustuslepingu täitmisest vabanemine
LHV-l on õigus hüvitamisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui:
1. kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on põhjustanud kahju tahtlikult ja/või joobeseisundis;
2. kahju on tekkinud kindlustatud esemele kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku raskest hooletusest või hoolsuskohustuse mittetäitmisest;
3. kindlustusvõtja on esitanud LHV-le tahtlikult valeandmeid või eksitavat teavet või jätnud esitamata olulise teabe, mis puudutab kindlustuslepingu või kahjujuhtumi olulisi asjaolusid;
4. tegu on sündmusega, mille tagajärjel tekkinud kahju ei hüvitata tingimuste alusel;
5. kahju on tekkinud esemele, mis ei ole tingimuste alusel kindlustatud;
6. kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakset ettenähtud tähtajaks ega täiendavaks tähtajaks ja kindlustusjuhtum toimub peale täiendava tähtaja möödumist, välja arvatud juhul, kui makse jäeti tasumata kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu tõttu;
7. kindlustusvõtja ei ole järginud mõnda tingimuste punktis 9 määratud ohutusnõuet või punktis 11 määratud kohustust ja sellel on kahju tekkega põhjuslik seos;
8. kahjujuhtumi asjaolusid ja suurust ei ole olnud võimalik tuvastada.
LHV-l on õigus keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest juhul, kui makse saaja suhtes kohaldatakse vastavat rahvusvahelist finantssanktsiooni, mille on kehtestanud Office of Foreign Assets Control (OFAC) Ameerika Ühendriikide vastavate õigusaktidega või HM Treasury Ühendkuningriigi vastavate õigusaktidega.
Kindlustuslepingu lõppemine, ülesütlemine ja lepingust taganemine
Kindlustusleping lõpeb:
1. kindlustusperioodi lõppemisel;
2. kindlustuslepingu ülesütlemisel;
3. kindlustuslepingust taganemisel;
4. kindlustusvõtja ja LHV kokkuleppel;
5. muudel õigusaktides ettenähtud alustel.
LHV-l on õigus kindlustusleping üles öelda, järgides õigusaktides ettenähtud ülesütlemise tähtaegu, juhul kui:
1. kindlustusvõtja ei ole täitnud kindlustuslepingut, sealhulgas ei ole tasunud kindlustusmakset tähtajaks ega täiendavaks tähtajaks;
2. kindlustusvõtja on esitanud LHV-le kindlustuslepingu ja/või kindlustusjuhtumi asjaolude kohta tahtlikult valeandmeid;
3. toimunud on kindlustusjuhtum ja LHV on teinud otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta;
4. kindlustusrisk on suurenenud (sealhulgas juhul, kui kindlustusrisk on suurenenud kindlustusvõtjast sõltumata ja kindlustusvõtja ei nõustu kindlustuslepingut muutma tagasiulatuvalt alates kindlustusriski suurenemisest);
5. kindlustatud ese on võõrandatud;
6. ilmnevad muud õigusaktides sätestatud kindlustuslepingu ülesütlemise alused.
LHV-l on õigus kindlustuslepingust taganeda juhul, kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingut sõlmides teatanud LHV-le kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest ja/või on esitanud teadlikult valeandmeid (sealhulgas tahtlikult vältinud olulise asjaolu teatamist). LHV võib kindlustuslepingust taganeda ühe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama kindlustusvõtja teatamiskohustuse täitmata jätmisest.
Kui kindlustusvõtja ei ole tasunud esimest kindlustusmakset 14 päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimist, võib LHV kuni makse tasumiseni kindlustuslepingust taganeda. Kui tasutud kindlustusmakse (sealhulgas osamakse) on väiksem poliisil märgitud tasumisele kuuluvast summast, siis loetakse, et kindlustusmakse ei ole tasutud. Eeldatakse, et LHV on kindlustuslepingust taganenud, kui ta ei esita kindlustusmakse sissenõudmiseks hagi kolme kuu jooksul makse sissenõutavaks muutumisest arvates.
Kui kindlustusleping on sõlmitud sidevahendi abil, on kindlustusvõtjal õigus kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul kindlustuslepingu sõlmimisest arvates. Taganemise kohta tuleb kindlustusvõtjal esitada LHV-le kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldus. Taganemisel tagastab LHV tasutud kindlustusmakse. Juhul kui LHV on andnud kindlustusvõtjale kohese kindlustuskaitse, siis ei ole kindlustusvõtjal taganemisõigust.
Kui kindlustusleping on sõlmitud kauemaks kui üheks aastaks, on kindlustusvõtjal õigus kindlustuslepingust taganeda 14 päeva jooksul kindlustuslepingu sõlmimisest arvates. Taganemise kohta tuleb kindlustusvõtjal esitada LHV-le kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldus. Taganemisel tagastab LHV tasutud kindlustusmakse. Juhul kui LHV on andnud kindlustusvõtjale kohese kindlustuskaitse, siis ei ole kindlustusvõtjal taganemisõigust.
Pooltel on õigus öelda tähtajatu kindlustusleping korraliselt üles jooksva kindlustusperioodi lõpuks, teatades sellest ette vähemalt 30 päeva.
Kui kindlustusleping on üles öeldud või sellest on taganetud, siis ei ole alates kindlustuslepingu lõppemisest kindlustuslepingu pooltel enam lepingust tulenevaid kohustusi. Poolte õigused ja kohustused, sealhulgas kindlustusvõtja kohustus tasuda LHV-le kindlustusmakseid, kehtivad kuni kindlustuslepingu lõppemiseni.
Kui kindlustatud ese on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kindlustushüvitis on kogu kindlustussumma ulatuses kindlustusperioodi jooksul välja makstud, on LHV-l õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest.
Alakindlustus, ülekindlustus ja mitmekordne kindlustus
Kui poliisil märgitud kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal, vastutab LHV kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal (alakindlustus).
Kui poliisil märgitud kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust, hüvitab LHV tegeliku kahjusumma (ülekindlustus).
Kui kindlustusvõtja kindlustab sama kindlustusriski mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate makstavate kindlustushüvitiste kogusumma ületab kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületavad kindlustusväärtuse, vastutavad kindlustusandjad solidaarselt (mitmekordne kindlustus).
Teadete edastamine
Kõik kindlustuslepingu täitmiseks vajalikud teated esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Isikuandmete töötlemine
LHV on õigustatud töötlema kindlustuslepinguga seotud isikuandmeid LHV kliendiandmete töötlemise põhimõtete alusel ja avaldama kindlustuslepinguga seotud teavet kolmandale isikule, kelle õigus infot saada tuleneb LHV kliendiandmete töötlemise põhimõtetest.
LHV-l on õigus säilitada kindlustuslepingu täitmisega seoses side- või muu vahendi abil saadud salvestisi ning vajaduse korral kasutada neid kindlustusvõtja esitatud tahteavalduste tõendamiseks.
Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumine
Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks.
Vastuolud kindlustuslepingu dokumentides
Kui kindlustuslepingu dokumentides on vastuolusid, lähtutakse tõlgendamisel eeldusest, et poliisil märgitud kindlustuslepingu eritingimused on üldtingimuste ees ülimuslikud.
Kui tingimused on tõlgitud võõrkeelde, juhindutakse vaidluse korral nende tõlgendamisel alati eestikeelsetest tingimustest.

Kodukindlustuse tingimused

Kodukindlustuse tingimustes on kirjeldatud kodukindlustuse kindlustuskaitse, käitumine kahjujuhtumi korral ja kahju hüvitamise põhimõtted.

Kindlustusandja kontaktandmed

Mõisted

Kahju ennetamine ja vähendamine

Ehitise ja koduse vara kindlustus

Kindlustusjuhtum

Eraisiku vastutuskindlustus

Omavastutus

Käitumine kahjujuhtumi korral

Ohutusnõuded

Hüvitamise üldpõhimõtted

Kindlustusvõtja kohustused

LHV kohustused

Kindlustuslepingu täitmisest vabanemine

Kindlustuslepingu lõppemine, ülesütlemine ja lepingust taganemine

Alakindlustus, ülekindlustus ja mitmekordne kindlustus

Teadete edastamine

Isikuandmete töötlemine

Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumine

Vastuolud kindlustuslepingu dokumentides

Küpsised