Eile teatas maailma suurim online filmilaenutusfirma Netflix (NFLX) ametlikult, et valminud on tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab filme vaadata otse arvutist. Ettevõte kliendibaas suureneb, müügi ja kasuminubrid kasvavad, kuid aktsia on aastaga langenud aastaga üle 10 protsendi.Lähikuudel avatav teenus on eelkõige mõeldud juba olemasoleva teenuse laiendusena. Hetkel on Netflixi arvutist vaadatavate filmide arv sarnaselt teiste samalaadsete teenuste pakkujatega küllaltki väike, pakkudes vaatamiseks 1000 erinevat pealkirja. Netflixi kogu DVD andmebaas sisaldab aga kokku 70 000 nime, edestades sellega ka Blockbusteri (BBI) 65 000 nimelist filmikataloogi. Ka 1997. aastal alustanud Netflixi esialgne DVDde nimekiri oli tagasihoidlik, kuid tänaseks on saanud firmast maailma suurima nimekirjaga DVD laenutaja.
|
Uus online teenus põhineb Microsofti platvormil ning võimaldab peale mõnesekundilist laadimisaga vaadata filmi streamina otse arvuti veebibrauserist ning ei eelda mahukat ja aeganõudvat kõvakettale laadimist. Küll sõltub video kvaliteet ühenduse kiirusest, nõudes kasutajalt minimaalselt 1 megabitti sekundis. Väidetavalt tagab vaatajale DVD kvaliteedi 3 megabitine ühendus.
On selge, et uue teenuse nõudlus on esialgu tagasihoidlik, kuna filmide vaatamisel on mitmed piirangud: vaja on interneti ühenduse olemasolu, head ühenduse kiirust, teenus töötab ainult Microsoft Windowsi OP süsteemis, sõltub veebibrauserist ning on kättesaadav ainult USAs. Sellised piirangud teenusele esialgu suurt läbimüüki ei garanteeri, kuid on kindlasti heaks argumendiks olemasolevate ja uute klientide ligimeelitamiseks. Hetkel baseerubki teenus olemasolevatel online DVD laenutust kasutavatel klientidel, kellele tehakse online vaatamisvõimalus kättesaadavaks sõltuvalt nende tellimusplaanist. Näiteks 5,99 dollarilise teenusega on võimalik saada 6 tundi vaatamisaega kuus ja 17,99 dollarilise tellimusega 18 tundi vaatamisaega kuus. Perspektiivis on siiski tegu esimese sammuga rebida välja traditsioonilisest filmilaenutusest.Firma lubab tulevikus filmide nimekirja laiendada ning võimaldada ka filmide laadimist teistesse videoseadmetesse. Uuendus on loodud selleks, et vältidaüsna nimekat konkurentsi Amazoni, Apple, YouTube, MovieLink, CinemaNow ja Starz.com näol ning peaks olema positiivne uudis firma aktsionäridele.
Ka Netflixi lähim konkurent Blockbuster (BBI) on varem teatanud, et võib hakata pakkuma online filmiteenust, kuid hetkel näib, et firma tegeleb peamiselt kulude optimeerimisega ning BBI põhitegevus on jätkuvalt füüsilistel DVD laenutustel. Siiski on kahe suurima videolaenutaja omavaheline konkurents surunud alla nii teenuse kui ka ettevõtete aktsiate hinnad. Alates 2003. aastast on BBI aktsia kõikunud vahemikus 22 kuni 3 dollarit. 2005. aastal oli Blockbuster konkurentsi tõttu sunnitud tühistama osa teenustasudest, mis läks firmale kokku maksma sadu miljoneid dollareid. 2004. aastal lansseeris BBI isikliku online renditeenuse, kuid tänaseks ei 
ole see saavutanud sellist kasutajate hulka, kui Netflixi teenus, lõpetades 2006. aasta 2,2 miljoni kasutajaga. Blockbuster teatas aasta alguses, et müüb oma Rhino Video Games nimelise videomängude üksuse GameStopile ning keskendub oma põhitegevusele – DVD- ja filmilaenutusele. Uudist kajastasime mõnda aega tagasi, loe siit...
Online videoteenuse populaarsus suureneb koos selle kättesaadavusega ning kasvav interneti penetratsioon toetab online meelelahutuse arengut ja ilmselt vähendab traditsioonilise laenutuse kasvunumbreid. Kuigi Netflixi CEO Reed Hasting kinnitab, et DVD laenutus lähiaastatel kasvab ning digitaalne filmilaenutus on piltlikult öeldes mikroskoopiline, on siiski usutav, et eelolevatel aastatel tabab ka DVD sama saatus, mis ajaloohämarustesse kadunud VHSi formaati. Netflix prognoosib 2006. aasta lõpuks 6,3 miljonit kasutajat ning ligikaudu 1 miljardi dollari suurust müügitulu, mis NYT andmetel moodustab ligikaudu 12 protsenti 8,4 miljardilisest DVD renditeenuste turust.
Analüütikud usuvad, et videolaenutust saadab lähiaastatel suur nõudlus, kuid konkurents surub ettevõtete marginaalid madalamale ning tulude kasv võib sattuda surve alla. Netflix on tugeva bilansiga kasvufirma ning tema kasuks räägivad mitmed positiivsed tegurid: kasumlikkus, kasvav müük ning kasutajabaas, sektorisse sisenemise barjäärid, konkurentsi pakkumine videolaenutuses on raskendatud lepingute ning litsentsitasude tõttu. Netflixil on 15 protsendiline penetratsioon San Francisco Bay piirkonnas ning vähem kui 10 protsendiline penetratsioon teistes piirkondades, mis tähendab potentsiaalset arengu- ja kasvuruumi. Samuti on firma püsikulud väikesed, sest firmal puudub kinnisvara ning seni on vajalikud pinnad renditud. Kui peamise konkurendi, Blockbusteri aktsia on aastaga tõusnud ligikaudu 65 protsenti, siis Netflix on samal perioodil kaotanud üle 10 protsendi oma väärtusest. Käesoleva aasta algusest on aktsia kukkunud ligikaudu 12 protsenti. Kuigi ettevõte finantsseis on hea ning mitmed investeerimispangad on ettevõtte suhtes positiivsed, pole aktsia siiski tuge leidnud. Seni on kriitilise tähtsusega olnud küsimus, mida võtab ette Netflix online videoteenuste ning populaarsust koguval VOD (video on demand) teenuste turul. Samuti on Blockbusteri sisenemine online DVD laenutuse turule sundinud Netflixi alandama teenustasusid ning suurendama reklaamikulusid.
Tänaseks on Netflixi ärimudel ennast siiski tõestanud, sest näiteks Wal-Mart on tänaseks videolaenutuse turult lahkunud ning nagu näha, pole finantsiliselt kriitilist mõju avaldanud ka ülejäänud turule sisenejad. Viimase kolme aasta jooksul on ettevõte suutnud korduvalt analüütikuid positiivselt üllatada, teatades 10st positiivsest ning kõigest kahest mittepositiivsest majandustulemusest. Keskmiselt on analüütikute ootusi ületatud 27,4 protsenti. Viimati, 23. novembril teatas ettevõte kolmanda kvartali tulemuseks 0,18 dollarit aktsia kohta, mis ületas analüütikute 0,12 dollarilist ootust 45,2 protsenti.
Oktoobri lõpus teatas Netflix 2006. aasta kolmanda kvartali majandustulemused. Ettevõte müük kasvas kolmandas kvartalis 256 miljoni dollarini, mis on 48 protsenti enam kui 2005. aastal. 2006. aasta kolme kvartali kokkuvõttes müüs ettevõte 719 miljonit dollari eest, saavutades netotuluks 34,2 miljonit dollarit. 2005. aasta kolme kvartali kokkuvõttes teenis ettevõte ilma erakorraliste kuludeta 10 miljonit dollarit kasumit ning erakorralisi kulusid arvestades 3,8 miljonit dollarit kasumit. SAC (subscriber acquisition cost) ehk kliendikulud olid 2006. aasta kolme kvartali kokkuvõttes keskmiselt 45,32 dollarit, 2005. aastal 36,33 dollarit, ning 2004. aastal 37,25 dollarit.
Citigroup on andnud Netflixile osta reitingu ning usub, et ettevõtte suudab lähiaastatel näidata tugevat 28 protsendilist müügikasvu ning prognoosib, et ettevõte saavutab järgneva viie aasta jooksul kogu USAs 12 protsendilise penetratsiooni. Samuti usutakse, et ettevõte säilitab hoolimata hinnakonkurentsist siiski oma kasumlikkuse, näitab ka lähiaastatel positiivset rahavoogu ning suudab säilitada tugeva bilansi.
Netflix on teatanud, et neljanda kvartali lõpuks prognoositakse kokku 6,3 miljonit kasutajat ning müügiks 273 – 278 miljonit dollarit, mis on mõnevõrra kõrgem kui varem oodatud. Kasumiks 7,5 – 13,5 miljonit dollarit varasema 3,8 – 8,8 miljoni dollari asemel. Kogu aasta müügiks oodatakse ligikaudu 992 - 997 miljonit dollarit ning netotuluks 41,7 – 47,7 miljonit dollarit. 2007. aastaks ootab ettevõte kokku 55 – 60 miljonit dollarit kasumit ja 0,76 – 0,83 dollarit kasumit aktsia kohta.
Ettevõte teatab oma 2006. aasta majandustulemused ning 2007. aasta prognoosid 24. jaanuaril.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
