30.10.2026
Juba üle 124 000 Eesti inimese on suurendanud isiklikku panust II sambasse nelja või kuue protsendini brutopalgast. Tänavu on sellise otsuse langetanud ligi 18 000 II samba investorit ja lisaks plaanib sel aastal oma II samba sissemakset suurendada või kaalub seda veel 16% Eesti elanikest, selgub LHV tellitud Norstati uuringust.
LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul võib II samba sissemakse suurendamine anda üle pika perioodi märkimisväärse võimenduse tulevikukindlusele. Eesti keskmist palka teeniva inimese puhul tähendab isikliku panuse tõstmine II sambasse senise 2% asemel 4% või 6% peale seda, et iga kuu suunatakse mõnikümmend eurot rohkem kasvama. “Tihti kulub selline summa mõnele emotsiooniostule justkui märkamatult. Samal ajal võib täiendav investeering II sambasse tähendada tulevikus kümneid tuhandeid eurosid rohkem vara,” märkis Vallistu.
Ta lisas, et kui igapäevased kulud on kaetud ja meelerahufond loodud, tasub senisest suurema osa sissetuleku suunamist II sambasse kindlasti kaaluda. “Ühelt poolt on tegemist maksuefektiivse võimalusega panna raha enda tuleviku heaks tõhusamalt tööle ja teiseks mõjutavad aeg ning järjepidevus kogumisel tulevase pensioni suurust kindlasti positiivselt,” ütles Vallistu.
Võrreldes mullu samal ajal tehtud uuringuga on huvi sissemaksete suurendamise vastu kasvanud. Suurim positiivne muutus on toimunud 30–39-aastaste seas. Selles vanuserühmas plaanib sissemakset suurendada või kaalub seda 28% inimestest, mullu oli vastav näitaja 18%.
Nooremas eas on sissemaksete suurendamine II sambasse eriti suure mõjuga. Investeeringutel on rohkem aega kasvada ja liitinteress saab koguja jaoks tõhusamalt tööd taha. Ometi annab otsus II samba sissemakset suurendada efekti kogu elukaarel. „II samba portfelli lisanduvad üle aastate nii uued sissemaksed kui seniste investeeringute tootlus. Seetõttu tasub pensioniks kogumisel vaadata kaugemale järgmisest kuust või aastast,” rääkis Vallistu.
Uuringust selgus, et 18–29-aastastest plaanib sissemakset tõsta või kaalub seda 19%. Seevastu 40–49 ja 50-59-aastate puhul on vastav näitaja 15% ning 60-75-aastaste seas 6%.
Suur osa uuringus osalenutest ei plaani sissemakset siiski suurendada. Kõigist küsitletutest 38% ütles, et neil puudub selleks võimalus ja 31% ei näe sellel mõtet. Võimaluste puudumist märkisid tänavu kõige sagedamini 40–49-aastased, nende osakaal kasvas mulluselt 35%-lt 41%-le.
Oma II samba sissemakset saab suurendada 30. novembrini ja maksed hakkavad uue soovi järgi liikuma 1. jaanuarist. Otsust saab kuni 30. novembrini ka muuta ja taotluse tagasi võtta. Samuti on II samba maksemäära võimalik muuta järgnevatel aastatel ehk inimesele jääb alati valikuvabadus. Küll tuleb meeles pidada, et 30. novembri seisuga valitud maksemäär kehtib kogu järgmise aasta vältel.
II samba sissemakset saab suurendada enda kodupangas või www.pensionikeskus.ee lehel.
LHV Varahalduse tellimusel Norstati tehtud uuringus osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektidega ja põhiteabega lhv.ee/et/teine-sammas. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
Vaata kõiki uudiseid