15.05.2026
Suur osa Eesti inimestest eelistab investeerimisel madalamat riski potentsiaalselt kõrgemale tootlusele, selgub LHV tellitud Norstati uuringust.
Uuringust tuli välja, et 46% Eesti elanikest eelistab investeerimisel madalamat riski ja üksnes 17% potentsiaalselt kõrgemat tootlust. Samas ei osanud märkimisväärne osa vastajatest (37%) öelda, mida nad raha kasvatamisel olulisemaks peavad.
Enim (53%) on madalama riski eelistajaid 18-29-aastaste hulgas. Potentsiaalselt kõrgema tootluse eelistajate osakaal on seevastu suurim 30-39-aastaste vanusegrupis (25%). Seejuures eelistavad madalamat riski potentsiaalselt kõrgemale tootlusele kõik vanuserühmad.
LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul kinnitavad uuringu tulemused trendi, et inimesed mõtlevad investeerimisotsuseid langetades aina põhjalikumalt enda tegelikule riskiisule. “Alles hiljuti ei räägitud investeerimisega seotud riskidest peaaegu üldse. Portfellid paisusid kui pärmil ja turgudel käis mitmeid aastaid järjest tõeline pidu. Ometi on välispoliitiline ja majanduslik turbulents paisanud investorid tänaseks ameerika mägedele. Kuivõrd ebakindlus ei meeldi turgudele ega inimestele, räägitakse riskidest taas üha rohkem,” ütles Vallistu. Konkreetsemalt pensionisammaste kontekstis on tema hinnangul Eesti inimestele tähtis, et nende tulevikuks kogutud rahaga seoses on riskid juhitud, seda hoitakse turvaliselt ja kasvatatakse oskuslikult. Mida heitlikum on ümbritsev keskkond, seda enam liigub mõttemuster just nimetatud järjekorras.
Enamikule Eesti inimestest on II sammas üks olulisemaid tagalaid, mis toetab väärikat pensionipõlve ja Eesti pensionifondide turul on valikut palju. Küll rõhutas Vallistu, et pensioniks kogutakse aastakümneid ja seetõttu tasub II ning III samba valikuid tehes lähtuda eelkõige fondide pikaajalisest tootlusest, mitte üksnes tasudest või lühiajalistest kasvuspurtidest. Samuti on tähtis põhjalikult tutvuda erinevate fondide sisuga, et leida enda riskiisule kõige paremini sobiv lahendus.
Näiteks on LHV aktiivselt juhitud pensionifondides riskid portfelli kogunenud vara väärtuse suurteks kõikumisteks üldjuhul madalamad, sest investeeringud hajutatakse erinevate varaklasside vahel. Lisaks aktsiaturgudele on panustatud näiteks nii kinnisvarasse kui börsil mitte kaubeldavatesse ettevõtetesse, fondijuhid hoiavad positsioonidel pidevalt silma peal ja teevad vastavalt turuolukorrale korrektuure. “Majandus on tsükliline ja ajalooline kogemus ning rahvusvaheline praktika näitavad, et raha paigutamine erinevatesse varaklassidesse toetab selle tõhusamat kaitset turulanguste vastu,” märkis Vallistu. Seda eeskätt põhjusel, et erinevad varaklassid reageerivad muutustele makromajanduses tihti erisuunaliselt.
Seevastu indeksifondid tõusevad ja langevad käsikäes aktsiaturuga, sest tegemist on täielikult automatiseeritud protsessiga. See toob küll kulud alla, kuid samuti jääb klient ilma sisulisest riskide juhtimisest. “Piltlikult võtab investor vastu otsuse tõsta käed roolilt ja jääb lootma, et rehvid peavad ning tee pole väga käänuline,” kirjeldas Vallistu.
Vaata kõiki uudiseid