02.05.2025
Tänavuse kevade turbulentsus aktsiaturgudel võib investoritele olla küll hirmutav, kuid pole tegelikult midagi erakordset. LHV fondijuhi Kristo Oidermaa sõnul on see pensionifondidele hoopis hea võimalus soodsamalt häid investeeringuid teha.
Tänavune aasta on eelkõige poliitiliste sõnavõttude ja hoogu koguva kaubandussõja tõttu väärtpaberiturud ning ühes nendega ka pensionifondid langusesse pööranud. „Aktsiaturgude äkilised langused on olnud koguni nii sügavad, et teema on jõudnud esikaantele ja kasvanud on mure pensionifondide käekäigu pärast,“ märkis LHV fondijuht Kristo Oidermaa. Ometi tuleb pensionikogujate rahustuseks rõhutada, et langused aktsiaturgudel on tavapärased ja neid tuleb ette iga mõne aasta tagant.
Oidermaa sõnul vaatavad aktiivselt juhitud pensionifondid finantsturgude langusi pigem hea võimalusena teha uusi investeeringuid soodsamate hindadega. „Piltlikult öeldes on kaubanduskeskusesse saabunud allahindluste periood ja erinevate pakkumistega põhjalikult tutvudes on võimalik teha soodsaid oste,“ ütles fondijuht.
Viimaste aastakümnete üks sügavamaid ja pikemaid langusi väärtpaberiturgudel toimus 2008-2009. aasta globaalse finantskriisi ajal. Seda kriisi iseloomustas pikk languse ja taastumise periood. Aktsiaturud saavutasid kriisieelse tipptaseme 2007. aasta sügisel ja madalpunkti jõuti 1,5 aastat hiljem ehk 2009. aasta märtsis. USA S&P500 aktsiaindeks langes koguni 56.3% ja suutis 2007. aasta tipud ületada alles enam kui viis aastat hiljem.
Märkimisväärne korrektsioon toimus ka 2020. aasta koroonapandeemia ajal, mida võib aktsiaturgudele iseloomustada kui kiirelt tulnud ja kiirelt läinud, ehkki mõjud majanduses olid palju pikaajalisemad. USA S&P500 indeksil kulus veebruarikuu tippudest märtsikuu põhjadesse jõudmiseks kõigest viis nädalat, kuid langus oli väga järsk – indeks kukkus selle ajaga 33.8%. Oidermaa sõnul oli see tingitud eelkõige suurest määramatusest tuleviku osas, sest keegi polnud varem sellises olukorras olnud. „Riigid pandi lukku ja ettevõtete tegevus seiskus. Ometi oli taastumine langusest kiire, kuna riikide tasandil rakendati enneolematuid toetusmeetmeid. Juba viie kuu pärast olid aktsiaindeksid uutel tippudel,“ avas Oidermaa.
Paar aastat hiljem, veebruaris 2022 algas Ukraina-Vene sõda. Seda aega iseloomustasid kõrged energiahinnad, suur inflatsioon ja keskpankade intressitõusude tsükli algus. „Näiteks USA keskpank tõstis pisut rohkem kui aasta jooksul baasintressimäärasid koguni 11 korda, mis kergitas oluliselt laenuraha hinda ja mõjutas erinevate finantsvarade väärtust negatiivselt. S&P500 indeks kukkus 25.4% ning taastus alles jaanuariks 2024,“ kirjeldas Oidermaa.
LHV fondijuhi sõnul on viimaste kuude börsilanguse ja aktsiaturgude taastumise kohta veel vara järeldusi teha. „Pole selge, milliseks kujuneb lõplik USA kaubanduspoliitika ja milline mõju on majandusele juba tehtud otsustel. Märtsi ja aprilli jooksul langes S&P500 indeks tippudest 18.9%, kuid näiteks LHV pensionifond XL samal ajal 7.2%, sest selle fondi aktsiapositsioonidest enamus on Euroopa suunalised,“ rääkis Oidermaa.
Oidermaa kinnitusel on pensionifondid suutnud iga mõne aasta tagant toimuvatest aktsiaturu langustest alati taastuda. „Aktsiaturgude äkilised langused pakuvad võimalusi häid positsioone varasemast odavamalt soetada. Eriti aktiivselt juhitud fondide puhul on võimalik tururiski suurenedes aktsiapositsioone kiiresti vähendada ja soodsamate hindade puhul õigeaegselt uuesti turule siseneda,“ ütles fondijuht.
Vaata kõiki uudiseid