13.10.2026
LHV on oktoobri alguse seisuga maksnud enam kui 1300 õppurile välja üle seitsme miljoni euro õppelaenu. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on väljastatud õppelaenude maht kolmekordistunud ning taotluste arv kasvanud 90%.
LHV eraisikute finantseerimise juhi Catlin Vatseli sõnul on nõudluse kasvu üks peamisi põhjuseid tänavu jõustunud muudatus, mille järel ei ole õppelaenu saamiseks enam vaja käendajat ega tagatist. „Näeme väga selgelt, et õppelaenu tingimuste muutmine on avaldanud mõju. Nii suurt hüpet ei ole õppelaenude nõudluses varasematel aastatel olnud,“ ütles Vatsel.
Enamik õppelaenuvõtjaid kasutab võimalust laenata maksimaalne lubatud summa ehk 6000 eurot. Uute õppelaenude keskmine suurus on tänavu ligikaudu 5400 eurot.
Vatseli sõnul eelistavad õppurid valdavalt võtta vajaliku summa välja korraga, mitte jagada seda mitmeks väljamakseks õppeaasta jooksul. „Õppelaenuga kaetakse sageli just õppeaasta alguses tekkivaid suuremaid kulusid nagu üür ja muud elamiskulud, õppemaks, sülearvuti või muu õppetööks vajalik tehnika. Välismaale õppima minnes lisanduvad sellele sageli kolimise, tagatisraha ja sisseelamisega seotud kulud,“ selgitas Vatsel.
Välismaal õppijate osakaal kasvab
Tänavuste taotluste põhjal on märgatavalt kasvanud välismaal õppivate Eesti tudengite arv. „Käendaja nõude kadumine mõjutab kõige enam neid, kelle jaoks oli käendaja leidmine varem keeruline. Eriti selgelt näeme seda välismaal õppivate tudengite puhul,“ ütles Vatsel.
Tema sõnul peegeldub õppelaenutaotlustes ka elukestva õppe kasv. Kuigi 80% tänavustest laenuvõtjatest on 18–35-aastased, on iga viies õppelaenuvõtja vanuses 36–70 aastat. „Õppimine ei ole enam ammu ainult kahekümnendates inimeste pärusmaa. See, et viiendik meie õppelaenuvõtjatest on üle 35-aastased, näitab päris hästi, kui tavaliseks on muutunud õppimine ka hilisemas eas,“ märkis Vatsel.
73% taotlustest sai automaatse positiivse otsuse
Lisaks õppelaenu tingimustele on muutunud kiiremaks ka taotlemise protsess. Tänavu sai 73% kõikidest taotlustest kohe positiivse automaatotsuse.
„Kui inimene saab positiivse otsuse, jõuab valdav enamus ka lepingu sõlmimiseni. Umbes 13% positiivse otsuse saanutest otsustab laenu siiski mitte vormistada,“ ütles Vatsel.
Negatiivse otsuse sai 12% taotlejatest. Peamised keeldumise põhjused on seotud õppelaenu tingimustele mittevastamise või taotleja krediidiajalooga. Näiteks ei saa õppelaenu väljastada akadeemilisel puhkusel olevale õppurile ega juhul, kui inimene on samal haridustasemel maksimaalse lubatud õppelaenuperioodi juba ära kasutanud. Samuti ei kvalifitseeru õppelaenu saamiseks kõik õppetasemed ning takistuseks võivad olla varasemad maksehäired või võlgnevused.
„Õppelaen on küll riigi tagatud ja tavapärasest tarbimislaenust soodsam finantseerimisvõimalus, kuid tegemist on siiski pikaajalise finantskohustusega. Seetõttu tasub enne maksimumsumma võtmist läbi mõelda, kui palju raha õpinguteks tegelikult vaja on ja kasutada seda sihtotstarbeliselt, kuna see kohustus on vaja õpingute lõppedes tagasi maksta,“ rõhutas Vatsel.
Vaata kõiki uudiseid