02.10.2026
Koguni 74% Eesti inimestest ei usu, et hakkavad riigilt saama normaalset äraelamist võimaldavat pensioni, selgub LHV tellitud Norstati uuringust. Seejuures tähendab poolte Eesti elanike jaoks piisav sissetulek pensionipõlves praegusest keskmisest pensionist kaks korda suuremat summat.
Usk riigilt normaalset äraelamist võimaldava pensioni saamisesse on kõige madalam 30-39-aastaste seas. Sellesse vanuserühma kuuluvatest inimestest ei pea seda tõenäoliseks suisa 81%. Vanuserühmas 18-29 on vastav näitaja 68%, 40-49-aastaste seas 77%, 50-59-aastaste hulgas 70% ja 60-75-aastaste puhul 71%.
LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul peegeldavad tulemused varasemast suuremaid ootusi elukvaliteedile kogu elukaarel. „Üha rohkem Eesti inimestest teab, et üksnes riiklikule pensionile lootma jäämine pole tõenäoliselt parim strateegia. Rahalist puhvrit väärikaks vanaduspõlveks ehitatakse üle pika perioodi ja nutikad kogujad kasutavad esmalt ära maksusoodustusega II ning III samba võimalused,” ütles ta.
Vallistu sõnul tasub kaaluda ka isikliku panuse suurendamist II sambasse nelja või kuue protsendini brutopalgast, et aastakümneid kestva kogumise tulemust maksimeerida. Samuti võiks võimalusel mõelda regulaarsete sissemaksete tegemisele III sambasse. “Just järjepidevad ja automatiseeritud investeerimislahendused toetavad jõukuse kasvu pikas ajaraamis kõige mõjusamalt,” on Vallistu veendunud.
Uuringust selgus, et 48% Eesti inimestest hindab normaalset äraelamist võimaldavaks pensioniks summat, mis ületab 1500 eurot kuus. Vahemikku 1001-1500 eurot jäävat pensioni hindab selliselt 42% vastanutest. Tegelik keskmine pension on Eestis praegu 860 eurot.
Vallistu hinnangul näitavad need numbrid ilmekalt kääre inimeste ootuste ja tegelikkuse vahel. Eesti elanike sissetulek teeb pärast pensionile jäämist läbi ühe suurema kukkumise Euroopa Liidus. Kui keskmiselt moodustab Euroopa Liidus pension inimese varasemast sissetulekust ligi 70%, siis Eestis umbes 40%. Vallistu tõi välja, et eeskätt tingituna demograafilisest olukorrast lõhe keskmise palga ja riikliku pensioni vahel üksnes süveneb. Seetõttu on oluline esimesele ehk riiklikule pensionisambale ise juurde koguda. “Kogumine II sambas, isikliku panuse suurendamine ja investeerimine III sambasse moodustavad hea vundamendi, mis võimaldab tulevikule julgemalt vastu minna,” rääkis ta.
Selleks, et juba järgmisel aastal hakkaks II sambasse igakuiselt rohkem raha laekuma, tuleb makse suurendamise avaldus teha enne 30. novembrit. Tänaseks on vastava avalduse esitanud juba enam kui 123 000 II sambas kogujat. III sambasse kuni detsembri lõpuni tehtud sissemaksetelt saab järgmisel aastal tulumaksu tagasi summalt, mis on kuni 15% inimese brutosissetulekust, aga mitte rohkem kui 6000 eurot ühe aasta jooksul.
Uuringu viis tänavu septembris läbi uuringufirma Norstat. Üle Eesti küsitleti 1000 inimest vanuses 18-74.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektidega ja põhiteabega lhv.ee/et/teine-sammas. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
Vaata kõiki uudiseid