Lähis-Ida ootamas võimalust

Kuigi koos maailma aktsiaturgude tõusuga ning naftahindade kerkimistega on ülespoole liikunud ka Lähis-Ida aktsiaturud, on võrreldes teiste piirkondadega suuremast tõusust investorid veel ilma jäänud. Üheks põhjuseks on juba mais korra mainitud (link siin) investorite aeglane tagasitulemine Pärsia turgudele, kuid samuti võib veel lisada vähelikviidse suveaja ning 21. augustist algava 30-päevalise moslemite püha aja Ramadani, mis sel aastal lõppeb 19. septembril. Kuna naftahinnad on aga kerkinud aasta alguse ootustest oluliselt kõrgemale ning püsinud stabiilselt üle $60 barrelist juba mitmendat kuud järjest, on tõenäoliselt nii välis- kui ka kohalikud investorid pärast Ramadani lõppu Lähis-Ida aktsiaturgude vastu oluliselt suuremat huvi üles ka näitamas.

Merrill Lynch rõhutab oma 3. augusti piirkonda katvas analüüsis, et makromajanduse perspektiivist vaadatuna on end kõige paremini kõrgemate naftahindade ja taastuva maailmamajanduse osas positsioneerinud Araabia Ühendemiraadid ja Saudi Araabia. Lühemas perspektiivis märgitakse ära ka väga head võimalused Kataril. Atraktiivsete investeerimisobjektidena rõhutatakse majanduskasvust osa saavaid panku - MERi prognooside põhjal on viie end järgmise tõusutsükli jaoks kõige paremini positsioneerinud panga seas Araabia Ühendemiraatide First Gulf Bank (FGB) ning Katarist Qatar National Bank (QNB). FGB kaupleb ca 10 kordsel 2010. aasta kasumil ning ca 1.1x 2010. aasta raamatupidamisväärtusel. QNB kaupleb ca 9 kordsel 2010. aasta kasumil ning näitab ca 20%list ROE’d. Mõlemad ettevõtted on ka LHV Pärsia lahe fondi viie suurima investeeringu seas.

Bank of America globaalse ettevõtte ja investeerimispanganduse ase-esimees Fares Noujaim kinnitas Pärsias peituvaid võimalusi 6. augustil Zawyale antud intervjuus, kus ütles, et lääneriikide investorite raha on GCC turge üha aktiivsemalt vaatamas, kuid et praegu ootavad paljud veel sügise saabumist, mil regioonis peaks pärast Ramadani lõppu nägema suuremat likviidsust. Noujaim ei olnud GCC aktsiaturgude odava valuatsiooni ja seal peituvate võimaluste kiitmisel kitsi: „Asset prices around the world are extremely attractive, particularly equity valuations and asset prices in the GCC.“

Kuna MERi prognooside kohaselt on GCC riigid keskmiselt oma riigieelarveid tehes arvestanud ca $55-$65lise naftahinnaga, siis tänaste $70liste hindade peal on riikidel võimalus hakata taas säästma mustemateks päevadeks või kasutada lisanduvat raha majanduse kasvukiiruse hoogustamiseks. MER usub, et 2010. aastal on GCC riigieelarved juba üle 5%lise ülejäägiga ja seda hoolimata algatatud majanduse elavdamise pakettidest. Nafta liikumise graafik 2009. aasta algusest on olnud järgmine:

Paljude maailma aktsiaturgude tootlused on alates 2009. aasta algusest olnud väga võimsad. Näiteks Hiina Shanghai A indeks on tõusnud 88%, India Sensex 65%, Brasiilia Bovespa 50%, Hong Kongi Hang Seng 42%, Eesti OMXT 16%, Jaapani Nikkei 15%, USA S&P500 11%, Saksamaa Dax 11% jne.

Koos aktsiaturgude ralli ja globaalmajanduse väljavaadete paranemisega on ülespoole liikunud ka musta kulla hind. Naftahind on 2009. aasta algusest tõusnud ca 50% ja veebruari lõpus tehtud põhjadest ca $32 peal barrelist isegi üle 120%, makstes täna pisut üle $70. Seevastu pole musta kulla hinnatõusust pikaajalist kasu lõikaval Lähis-Ida regiooni aktsiaturgudel kuigi hästi veel läinud. Aasta algusest on Abu Dhabi börs tõusnud 12%, Dubai 8%, Omaan 7%, Kuveit 3%, Katar 2% ja Bahrein kogunisti kukkunud 16%...

Kuna välisinvestorid on 2009. aastal seni veel Lähis-Ida aktsiaturgudest eemale hoidnud, võib kasumivõtt kiiresti tõusnud maailma teistel aktsiaturgudel suunata raha edaspidi just atraktiivse valuatsiooniga Lähis-Ida turgudele. Stabiliseerunud nafta, tänaste hindade juures ülejääki lubavad GCC riikide eelarved ning paranenud maailmamajanduse väljavaated lubavad seni lahjalt käitunud Lähis-Ida aktsiaturgudelt oodata edaspidi agressiivsemat liikumist.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.