Just nii leiab Morgan Stanley pärast regiooni külastamist oma 4. mai analüüsis ning soovitab investoritel piirkonna aktsiaid endale portfelli osta. Lisaks Stanleyle on positiivsete avaldustega hiljuti esinenud ka teised analüüsimajad ning regiooni ettevõtete juhid vaatavad tuleviku poole optimistlikult.
Kuigi sarnaselt muule maailmale on ka Pärsia lahe riigid tundnud globaalse majanduslanguse külma kätt, on piirkonna riigid tõestanud, et nende majandused suudavad hästi hakkama saada ka väga rasketes tingimustes. Kardetud majanduste kokkukukkumist naftatulude 70%lise vähenemise järel ei tulnud ning globaalse majanduse stabiliseerumise faasi minnakse tugevaimate riikide seas. Suured riikide valuutavarud on lubanud aidata kaasa majanduse edukale stimuleerimisele ning mitmed börsiettevõtted ostavad täna helgema tuleviku usus aktsiaid tagasi – üheks näiteks oleks siinkohal Abu Dhabi First Gulf Bank.
Tänaseks on Pärsia regiooni aktsiad võrreldes muude arenenevate turgudega viimase kahe aasta odavaimatel tasemetel ning pakuvad enam kui 4% suuremat omakapitali tootlikkust. Need on kaks peamist punkti, miks Morgan Stanley soovitab regioonist endale aktsiaid portfelli osta, rõhutades eelkõige Qatari, Saudi Araabia ja Abu Dhabi atraktiivsust.
Võrreldes arenenud maailma ning ka suure osa areneva maailmaga suudavad Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (MENA) riigid näidata korralikku SKP reaalkasvu nii sel kui ka järgmisel aastal, jäädes alla üksnes Aasiale. Lisaks peaks investorite kindlustunnet regiooni investeerides suurendama riikide madal võlakoormus. Valitsusjuhid koostasid majandusbuumi aastail 2004-2008 suure kuni 7%lise ülejäägiga eelarveid, mis võimaldas 5 aasta jooksul suurendada reserve enam kui $1 triljoni võrra.
Kui USA valitsuse 2009. aasta riigieelarve puudujääk küündib 12% kuni 15%ni SKPst, mida rahastatakse tulevaste põlvkondade laenukoormuse suurendamise läbi, siis nii Hiina kui ka GCC regiooni abipaketid tulevad puhtalt varasemate säästude arvelt, mida nüüd on võimalik efektiivselt ära kasutada - Saudi Araabia majanduse elavdamise abipakett küündib näiteks 9%ni SKPst. 2009. aasta infrastruktuuri kulutusi suurendatakse valitsuse tasandil rekordilised 36%. Saudi Araabia eelarve tulud ja kulud on ära toodud alloleval joonisel:
Kui siia kõrvale nüüd rääkida Qatarist, siis selle riigi SKP reaalkasv on Morgan Stanley prognooside kohaselt 2009. aastal ca 18% ja 2010. aastal veel omakorda ca 16%. Riigile kuulub 14% maailma tõestatud maagaasivarudest, ometi ollakse täna tootmas vaid 2% maailma toodangust. Usutavasti on see aga lähitulevikus muutumas, sest suured infrastruktuuri projektid võimaldavad Qataril hakata tegelema veelgi aktiivsemalt laevade abil vedeldatud maagaasi (LNG) üle maailma laiali transportimisega. 2008. aastal veeti 35 miljonit tonni maagaasi, 2012. aastaks peaks see kasvama juba 77 miljoni tonnini aastas. LNG sadamate ehitamiseks ja gaasi vastuvõtmiseks on tehtud juba 20 aastased lepingud Poolaga ning sarnased kõnelused käivad Bulgaariaga. Euroopa jaoks tähendab see pikemas perspektiivis väiksemat sõltuvust Venemaa gaasitarnetest, Qatari jaoks kindlat lisasissetuleku allikat. Täna on suurimad LNG lepingud riigil maksejõulise Aasiaga ning lepinguid on lisandunud ka Suurbritannia ja USAga. Lisaks tugevatele riigi fundamentaalnäitajatele on aktsiad Qatari börsil odavad ning ettevõtete juhid ise optimistlikud. Vastupidiselt USAle ja Euroopale puudub riigis koondamiste laine.
Lisaks Morgan Stanley'le külastas regiooni suurimaid ettevõtteid ka LHV Pärsia lahe fondijuht ning ettevõtete juhtidelt saadud vastukaja lisas kindlustunnet tehtud investeeringute õigsuses ja regiooni atraktiivsuses.
Näiteks 50% Qatari pangandusturust hoidev riigi suurim pank – Qatar National Bank –, kes teenendab peamiselt valitsusasutusi, prognoosib ajal, mil maailmas on laenukraane kõvasti kinnipoole keeratud, 2009. aastaks laenumahu 7.5%list kasvu. Ettevõte on hiljuti läbi viinud laenuportfelli ümberhinnastamise ning marginaalid on kasvanud 180 baasipunktilt tänaseks 220-230 peale. Selle tulemusena peaks QNB netointressitulu sel aastal kasvama ca 30%. Kui läänemaailma pangad tegelevad tööjõukulude vähendamise ja inimeste koondamisega, siis Qatari pank palkab endale töötajaid juurde. Riigi projektid on suuremalt jaolt jätkuvalt jõus ning see toetab nii majanduskasvu kui ka tööjõuturu olukorda. Lisaks, et aidata kohalikel pankadel tegeleda nende põhitegevusega – laenamisega –, ostis Qatari valitsus kohalikelt pankadelt hiljuti ära ka nende investeerimispositsioonid Qatari aktsiaturgudel, andes vastu tasuta optsiooni need soovi korral järgnevate aastate jooksul sama hinnaga tagasi osta.
Võrreldes teiste arenenud riikide aktsiaturgudega, kipuvad suurte fondide rahad alternatiivturgudena vaadeldavatesse Pärsia riikidesse jõudma hiljem. Nii olemegi olukorras, kus välisfondide raha kohalikele börsidele tagasitulek pärast nafta hinna kokkukukkumist ja nüüdset stabiliseerumist on veel alles ees ootamas.
Lõpetuseks panen siia 6. mai Standard&Poorsi krediidianalüütiku hinnangu regioonis tegutsevate riikide defitsiitide jätkusuutlikkusele: "In our view, Saudi Arabia, Abu Dhabi, and Kuwait have the greatest amount of fiscal space to pursue such policies, and we forecast that each could sustain a 10% deficit without resorting to debt finance for at least 25 years.“
Eestlaste jaoks on parimaks võimaluseks Pärsia lahe piirkonda investeerimiseks osta LHV Pärsia lahe fondi.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
