LHV ei toeta Internet Exploreri kasutamist, et kaitsta sind viiruste, pettuste ja teiste ohtude eest. Võid meie veebilehte Internet Exploreriga edasi kasutada, kuid palun arvesta, et kõik ei pruugi ootuspäraselt töötada. Palun kasuta internetipanka sisenemiseks ühte neist tasuta veebilehitsejatest: Chrome, Firefox või Edge.

Hoia oma andmeid ja kaitse end pettuste eest

Aeg-ajalt püütakse LHV nime ja brändi kuritarvitades toime panna erinevaid pettuseid. LHV logo, kirjastiili ja teisi brändiga seonduvaid materjale on kasutatud selleks, et heauskne klient jagaks oma isiklikke andmeid või teeks oma kontolt makse võõrale kontole. Selleks, et sind võimalike pettuste eest kaitsta, tutvustame levinuimaid petuskeeme, et neid vajadusel ära tunda ja neist hoiduda.

Teavita pettusest

Petulehed

  • LHV õige internetipank ja koduleht asub aadressil: https://www.lhv.ee.
  • Meie koduleht ja internetipank on eesti, inglise ja vene keeles.
  • Hea on teada, et LHV-l on lisaks Eestile ametlik esindus ka Londonis, mille koduleht asub aadressil https://www.lhv.com.
  • Kui satud näiliselt LHV logodega lehele, mis on mõnel teisel aadressil kui https://www.lhv.ee või https://www.lhv.com (kasvõi ainult ühe sümboli erinevus) või tundub veebileht muul põhjusel kahtlane, siis sulge veebilehitseja. Palun anna kahtlasest lehest meile teada aadressil https://www.lhv.ee/et/turvalisus.
  • Kahtluse puhul on kõige kindlam kirjutada brauseri aadressireale ise www.lhv.ee, mitte vajutada saadetud lingil, mis tundub sarnane, kuid on mõne tähekombinatsiooni poolest siiski erinev.

Petukirjad

Mõned tunnused, mis aitavad sul tuvastada võimalikku petukirja:

  • Petukirjades palutakse reeglina peatada makseid, tagada konto turvalisus või muul ettekäändel siseneda internetipanka lingiga, mis on lisatud e-kirjale. Rõhk on alati kiirusel ehk palutakse ruttu vastata, linkidel vajutada ja oma andmed anda. LHV ei saada kunagi e-kirjaga maksete ülevaatamise või peatamise soovi.
  • Õige LHV ametlik suhtlus käib alati @lhv.ee-lõpuliselt e-posti aadressilt. Kui e-kirja saatja e-posti aadressi lõpp on midagi muud (kasvõi ühe tähe erinevusega), siis palun ole ettevaatlik.
  • LHV ei saada kunagi ametlikke kirju @gmail, @hot, @mail või muult personaalseks kasutamiseks mõeldud e-posti aadressilt.
  • Me ei eelda kiiret ja kohest reageerimist (nt pettuse tõkestamiseks) e-kirja teel.
  • Kui saad kahtlase e-kirja, siis ära vajuta tundmatutel linkidel ega jaga kellegagi oma isiklikke andmeid. Palun anna kahtlasest e-kirjast teada kirjutades meile aadressil security@lhv.ee. Võimalusel lisa juurde ka petukirja originaal.
  • Juhul, kui oled oma andmed juba kolmandatele isikutele ära andnud, siis palun helista sõltumata nädalapäevast ja kellaajast koheselt meie klienditoe numbrile (+372) 6 800 400. Töövälisel ajal on sulle abiks meie partner.

Petusõnumid

Mõned tunnused, mis aitavad sul tuvastada võimalikku petusõnumit (SMS-i):

  • Petusõnumid sisaldavad kahtlaseid linke, sh võõrad domeenid (nt https://lhv-pangandus.com) või lühendatud lingid (nt algusega https://bit.ly/), et peita petulingi tegelikku sihtpunkti. LHV ei saada sulle kunagi linke lühisõnumiga (SMS-iga).
  • LHV edastab oma SMS-sõnumid saatjalt "LHV". Samas tuleb arvestada, et sõnumi saatja nime on võimalik võltsida. Seetõttu ei maksa sõnumi turvalisust hinnata ainult saatja nime põhjal, vaid tasub keskenduda ka sisule ja võimalikele linkidele.
  • LHV ei palu kunagi oma makseid kinnitada või pettuseid peatada lühisõnumi vahendusel.
  • Kui saad kahtlase SMS-i, siis ära vajuta tundmatutel linkidel ega jaga kellegagi oma isiklikke andmeid. Palun anna kahtlasest sõnumist teada kirjutades meile aadressil security@lhv.ee. Võimalusel lisa juurde ka ekraanipilt kahtlasest SMS-ist.
  • Juhul, kui oled oma andmed juba kolmandatele isikutele ära andnud, siis palun helista sõltumata nädalapäevast ja kellaajast koheselt meie klienditoe numbrile (+372) 6 800 400. Töövälisel ajal on sulle abiks meie partner.

Petukõned

Mõned tunnused, mis aitavad sul tuvastada võimalikku petukõnet:

  • Me helistame sulle üldjuhul alati LHV klienditoe numbrilt 6 800 400. Samas pea meeles, et telefonikõne puhul on võimalik helistaja telefoninumbrit võltsida. Seetõttu ei maksa kõne usaldusväärsust hinnata ainult helistaja numbri põhjal, vaid tasub keskenduda ka kõne sisule.
  • Petukõnedes on rõhk alati ajakriitilisusel ja paanikal: näiteks nõutakse koheselt PIN-koodide, pangakaardi numbri sisestamist või oma personaalse informatsiooni avaldamist, et tuvastada isik, kes telefonile vastas. Me ei küsi ise sulle helistades kunagi sellisel moel personaalset informatsiooni, vaid me juba teame, kellele me helistame. Samuti me teame sinu LHV kasutajanime. Kui kõne käigus küsitakse seda sinu käest ettekäändel sind tuvastada, siis palun ole ettevaatlik, sest see telefonikõne ei ole LHV-st.
  • Petukõnedes palutakse sisestada näiteks isiklikke PIN-koode, et takistada väidetav raha ära kandmine kontolt. Tasub meelde jätta: kui tuvastame kahtlase makse, siis me peatame selle ise. Me ei oota sinu nõusolekut ega kinnitust telefoni teel ega nõua sinult mitte kunagi makse peatamiseks PIN1 ja PIN2-ga kinnitamist.
  • Me kõnetame sind alati selles keeles, mille sa oled LHV internetipangas endale sobivaks suhtluskeeleks valinud. Kui sinu suhtluskeel on eesti keel, siis me ei kõneta sind kunagi vene või inglise keeles. Kõik LHV töötajad räägivad ladusas eesti keeles. Viimasel ajal on sagenenud petukõned, mille alguses proovitakse kehvas eesti keeles selgitada, et tegemist ei ole helistaja emakeelega ja pakutakse võimalust üle minna vene- või ingliskeelsele suhtlusele. Selle järgi tunned ära, et see kõne ei tule LHV-st. Samuti tasub ka vene ja/või inglise keelt kõneleval kliendil olla alati eriti tähelepanelik telefonikõne sisu osas.
  • Me ei küsi kunagi kõne käigus sinu krediitkaardinumbreid, salasõnu ega koode. Samuti me ei palu sul sisestada PIN1 ja PIN2 koode. Ka siis mitte, kui sinu pangakaardi või sellega seotud tehinguga peaks olema mõni tõrge.
  • Kui saad kahtlase telefonikõne, siis ära oma isiklikke andmeid kellegagi jaga, katkesta kõne koheselt ning palun anna sellest teada kirjutades meile aadressil security@lhv.ee.
  • Juhul, kui oled oma andmed juba kolmandatele isikutele ära andnud, siis palun helista sõltumata nädalapäevast ja kellaajast koheselt meie klienditoe numbrile (+372) 6 800 400. Töövälisel ajal on sulle abiks meie partner.

Kui oled langenud petturite ohvriks, sisestanud kahtlasele lehele või andnud võõrastele oma isiklikke andmeid, siis palun anna meile sellest võimalikult kiiresti teada, helistades LHV klienditoe numbril (+372) 6 800 400.

Töövälisel ajal on sulle abiks meie partner. Lisaks teavita juhtunust kindlasti ka politseid.

Mõned levinud petuskeemide näited

Oska tähele panna ja ära tunda levinumaid petuskeeme

Raha kandmine „turvalisele kontole“

Võid saada telefonikõne või SMS-sõnumi, et sinu kontole on nö sisse murtud ja nüüd on vaja raha kohe „turvalisele kontole“ kanda. Tavaliselt rõhutakse sellele, et tegutseda tuleb väga kiiresti, et sa kogu oma rahast ilma ei jääks. Võid saada ka juhised ja kontonumbri, kuidas võimalikult kiiresti ise makse „turvalisele kontole“ ära teha. Paraku see konto on petturi kontrolli all ja raha sealt enam tagasi ei saa.

Teavita pettusest

Kirjasõbra ja/või romantilise suhte pettus

Ohvriteks on tihti üksikud vanemad inimesed, kellele lähenetakse sotsiaalmeedia (nt Facebook) või kohtingu äppide (nt Tinder) kaudu. Soovitakse hakata kirjasõbraks, vestlus on sõbralik ja võib kujuneda ka romantiliseks. Selline petuskeem võib aega võtta mitmeid kuid. Esialgu on eesmärgiks ohvri usalduse saavutamine kuni ohver usub, et ta on kohtunud oma elu armastusega. Mõne aja möödudes hakkab „usaldusväärne kirjasõber“ raha küsima või palub enda nimel ülekandeid teha. Põhjuseid ja ettekäändeid selleks võib olla palju. Neist kõige levinum on äkiline haigestumine, kus palutakse raha haiglaarvete tasumiseks. Vahel tuuakse põhjuseks ka ootamatu reisitõrge, kus „kirjasõber“ palub rahalist abi lennupiletite ostmiseks, et kodumaale naasta. Sealjuures võib ta lubada näiteks ohvrile külla tulla, et siis raha tagasi maksta. Lisaks võidakse paluda ka ligipääsu ohvri kontole. Selline petuskeem on väga populaarne nn rahamuulade leidmiseks, st ohvri pangakontot kasutatakse ära kriminaalsel teel saadud raha ülekandmiseks, et tagada tegelike kasusaajate anonüümsus. Tavaliselt tuuakse ettekäändeks, et endal ei ole hetkel võimalik kontole ligi saada (nt ununenud parool vms). Kui heauskne inimene satub nn rahamuula rolli, siis osaleb ta rahapesus ja sellel võivad olla väga tõsised tagajärjed.

Teavita pettusest

Sõnum sõbralt või tuttavalt sotsiaalmeedia kaudu

Sellise petuskeemi puhul on sõbra/tuttava sotsiaalmeedia konto petturite poolt nö üle võetud. Ohver saab näiteks Facebooki või Instagrami vahendusel sõnumi näiliselt oma sõbralt või tuttavalt, kes palub kiiresti raha ülekannet. Põhjuseks toob olukorra, et ta on reisil olles sattunud raskustesse ja vajab lahendamiseks või koju jõudmiseks lisaraha. Samuti võidakse seda petuskeemi kasutada linkide jagamiseks, mis nakatab ohvri seadme pahavaraga. See võimaldab kelmidel kopeerida ohvri andmeid või tuvastada tema internetipanka sisenemise andmed.

Teavita pettusest

Kahtlased „investeerimislehed“ sotsiaalmeedias

Ohvritele pakutakse sotsiaalmeedias uskumatult heade tingimustega investeerimisvõimalust, kus lubatakse olematut riski ja väga suurt kasumit. Põhiliselt on see seotud krüptovarasse investeerimisega. Ohvril palutakse avada konto kindlal krüptovara platvormil ja saata krüpto kelmide poolt antud Walletitele. Kasutatakse ka petuskeeme, kus esialgse investeeringu korral tagastatakse ohvrile mingi osa nö teenitud kasumina, et seejärel ohvrit veenda veelgi suuremate summade „investeerimiseks“. Üks osa investeerimispettustest on ka nn Ponzi skeemid, mille korral suunatakse ohvreid investeerima erinevatesse ettevõtmistesse, mille tulusus on väga kõrge. Esialgu tagastatakse ohvrile teatud summa, et ta investeeriks järjest suuremaid summasid. Ka Eestis on olnud palju juhtumeid, kus investeerimisskeemide reklaamimiseks kasutatakse tuntud inimesi. Näiteks avaldatakse artikleid, kus tuntud inimene kiidab teatud investeerimiskampaaniat ja tihti on lisatud artiklile ka link, et investeerimisplatvormile pääseda.

Teavita pettusest

Järgi tehtud töökuulutuse pettus

Sotsiaalmeedias jagatakse töökuulutusi, sh ka väga usaldusväärsete firmade nimedega. Pakutakse lihtsat tööd, mis ei vaja väga palju oskusi. Pettuse käigus hakatakse raha küsima näiteks taustauuringu tegemiseks või töölevõtu avalduse läbivaatamiseks. Lisaks on võimalus, et ohver suunatakse pangas kontot avama. Seejärel küsitakse tema kontole sisenemise andmed ja kasutatakse tööle kandideerimise käigus kogutud ohvri isiklikku infot. Selle abil võetakse ohvri nimel laene, avatakse krediitkaarte jms. Lisaks kasutatakse töökuulutuste pettust laialdaselt ka nn rahamuulade palkamiseks, kus töökuulutuse sisuks on raha kandmine ühelt kontolt teisele. Töökuulutuse pettuse ohvrid valitakse tihti riigi nendest piirkondadest, kus tööpuudus on kõige suurem.

Teavita pettusest

Tuntud ametkonna või teenusepakkuja pettus

Ohvrid saavad petukõne „politseist“, „maksuametist“ või muust tuntud ametkonnast. Kõnes väidetakse kliendile, et tal on maksmata trahvid või maksud ning nõutakse kohest tasumist. Vastasel juhul lubatakse ohver kohe „arreteerida“ ja vanglasse saata. Sarnast skeemi kasutatakse ka teeseldes teenusepakkujat. Näiteks saab ohver telefonikõne, kus öeldakse, et tal on probleeme oma teenusega (nt interneti kiiruse ja levi või teel oleva saadetisega). Palutakse teha ülekanne või näiteks arvutisse alla laadida mõni lisaprogramm, mille abil kliendi konto petturite poolt üle võetakse ja rahast tühjaks tehakse.

Teavita pettusest

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon