Pärsia Lahe Fondi investeeringud

Novembri teisel nädalal kohtusin Abu Dhabi ning Katari suurimate börsifirmadega, mis moodustavad LHV Pärsia Lahe Fondi investeeringutest olulise osa. Järgnevalt üritan edasi anda enda muljed ja arvamuse ettevõtete olukorrast finantskriisi ja globaalse majanduse jätkuva jahenemise taustal.

Katar – meie lemmik regioonis 

Gaasirikka Katari peaminister Sheikh Hamad bin Jassim bin Jabr- Al Thani ütles mõnda aega tagasi, et Kataril ei ole plaanis taganeda planeeritud riiklikest investeeringutest energia ja infrastruktuuriprojektidesse, mis peaksid jääma $130-150 miljardi vahemikku. Kuigi on loogiline eeldada, et mõningad projektid vaadatakse tänu kapitali kallinemisele ning riskitahte vähenemisele ümber, on üldine trend riiklikes investeeringutes sarnane aastatagusega.

Hetkel ei kuulu Industries Qatar fondi portfelli, kuid külastasin firmat, kuna tegemist on Katari suurima väetise-, terase-, petrokeemiasaaduste tootjaga. Samuti on firma üks suurimaid ja efektiivsemaid regioonis. Ettevõtte juhtkond kinnitas sarnaselt Katari peaministrile, et investeeringutest uutesse väetise ja petrokeemiatoodete tootmisliinidesse ei taganeta vaatamata toorainehindade langusele. Kuid järele võidakse anda kasumimarginaalides (ca 65% - firmal on ligipääs odavale gaasile võrreldes muu maailmaga), mis tooks tõenäoliselt kaasa turuosa suurenemise, sest konkurentide marginaalid on madalamad. Samuti on ettevõtte jaoks alanenud investeerimisprojektide kulud.

Industries Qatari ning peaministri sõnad on tähtsad, kuna see tähendab jätkuvalt täituvat riigikassat (nii gaasi kui nafta tarbimine maailmast ei kao kuhugi), töökohtade loomist, pankade laenuportfellide kasvu, investeeringuid ning ka näiteks kindlustusmahtude kasvu. Tänu viimastel aastatel kogunenud eelarveülejäägile ja tasakaalufondidesse paigutatud rahale suudab Katar ka praeguses olukorras investeerimistegevust jätkata.

Qatar National Bank – fondi suurim investeering (8,3%)

Qatar National Bank on peamiselt valitsusasutusi ja suurettevõtteid teenendav pank. Firma tegevjuht usub, et järgmisel aastal jätkavad valitsus ja suurettevõtted oma planeeritud projekte, kuid pankade poolt vaadatuna hinnatakse kindlasti riskitasemeid ümber ning finantseeringuid ei anta nii kergekäeliselt kui varem. See peegeldub näiteks konservatiivsemas kinnisvaralaenude andmises ning valitsusasutustele antud laenude marginaalide laiendamises (50-lt baaspunktilt 200-le). Olgu ka öeldud, et nende laenuportfelli intressid on peamiselt ujuvmääraga seotud.

Kui eelnevatel aastatel nähti ca 40-protsendilist laenumahtude kasvu, siis 2009. aastalt ootab pank kogu süsteemilt 15-20% suurust kasvu ning usutavasti ei kasva Qatar National Bank turust kiiremini.

Kogu Pärsia regiooni pangandussüsteemi võimendus on madalam võrreldes maailmas probleemidesse sattunud pankadega, ulatudes keskmiselt 10x tasemele ning samal ajal on kapitaliadekvaatsusnäitajad üle nõutava määra (10%). Nii ka Qatar National Banki puhul.

Kuigi panga tegevuse finantseerimine läbi hoiuste ja finantsturult raha kaasamise on läinud kallimaks, usub firma jätkuvalt hoiuste mahu kasvu, mis tuleneb suures osas valitsuse ja suurettevõtete hoiustamisvajadusest ja -tahtest. Samuti ei tunne pank hetkel vajadust lisakapitali tõstmiseks järgneva aasta jooksul (kuigi see situatsioon võib muutuda). Võimalust selleks on pakkunud Qatar Investment Authority, võimaldades pankadel emiteerida 20% aktsiaid juurde. Hetkel ei ole Qatar National Bank sellest võimalusest aga huvitatud olnud.

Olulist halvenemist kapitali kvaliteedis pank ei näe, kuid ootab laenukahjumite eraldiste määra tagasihoidlikku kerkimist kinnisvara- ja tarbimislaenude sektorites. Keskmiselt on Katari kodaniku makseajalugu hea ning jääb selleks ka arvatavasti edaspidi, kuna tegemist on enamasti valitsuse palgal olevate inimestega. 2008. aasta esimeses pooles on palgad kerkinud 30-50% ning need liiguvad laenusaajatel tavaliselt läbi panga.

Panga kasumeid on viimasel kvartalil negatiivselt mõjutanud investeeringud kohalikele aktsia- ja võlakirjaturgudele, mis moodustavad ca 8% panga varadest. Juhtkond usub, et hetkel pakuvad kohalikud finantsturud häid investeerimisvõimalusi, samas investeerimistegevusega agressiivsemaks ei muututa.

Investorite rõõmuks on firma teatanud plaanist jagada välja 7.5 QAR suuruse erakorralise rahalise dividendi ning 25% boonusaktsiaid. Hetkel kaupleb aktsia 140 QAR tasemel, mis teeb rahalise dividendi määraks üle 5%. Usun, et keskmiselt on Katari pangad paremas situatsioonis võrreldes sama sektori esindajatega mitmetes teistes maailma piirkondades ning kapitali kvaliteet on hetkel hea.

Commercial Bank of Qatar – suuruselt teine investeering (7,8%)

Pilt riigi suuruselt teises pangas on sarnane Qatar National Banki olukorraga. Kuigi Commercial Bank of Qatar teenendab peamiselt keskmise ja väiksema suurusega firmasid, ei näe ka nemad varade kvaliteedi olulist halvenemist. Ettevõte usub investeerimisprojektide jätkumisse ning seetõttu ka nõudlusesse pangalaenude järele. Viimaste kvartalite jooksul on laenud kasvanud kiiremini kui hoiused. Raskemate aegade korral tähendab see seda, et laenumahtude kasv sõltub edaspidi peamiselt hoiuste mahtude kasvust.

Panga kasv tõotab tulla aeglasem kui eelmistel aastatel, eriti olukorras, kus kinnisvaralaenusid agressiivselt anda ei taheta (kõrgemad tagatismäärad ning suurema omafinantseeringu nõudmine on tavaline praktika ka seal). Hetkel moodustavad kinnisvaraga seotud laenud 17% panga laenuportfellist ning hüpoteeklaenude osakaal jääb vaid paari protsendi juurde.

Ettevõtte Group Chief Risk Officer, Mohd Abu Khalaf, käib tihedalt läbi Katari keskpanga ja valitsusega, pidades läbirääkimisi, et hoida avatud võimalusi likviidsuse tagamise osas. Läinud aasta lõpus läbi viidud rights issue ja GDRide emiteerimine (Londonis) on tõstnud firma kapitaliadekvaatsuse määra tublisti üle nõutava miinimumi. Commercial Bank of Qatar kasutab ilmselt ära ka Qatar Investment Authority poolt pakutud lisakapitali tõstmise võimalust.

Nagu ka Qatar National Banki puhul, usub Commercial Bank of Qatar halvaks läinud laenude määra jäämist sarnasesse vahemikku varasemaga (probleemiks võivad saada väliselanikud, kes põgenevad oma finantskohustuste eest Kataris).

Ettevõte on teatanud 2008. aasta põhjal erakorraliste rahaliste dividendide väljajagamise 7 QAR aktsia kohta, tõestamaks oma tugevat positsiooni keerulistel aegadel maailmas. Hetkel kaupleb aktsia 55 QAR tasemel, mis tähendab väga korralikku dividendimäära. Samuti kaupleb aktsia vaid 1,1x raamatupidamisväärtusel, mis varade kvaliteedi säilimise korral on atraktiivne.

Fondi teisteks suuremateks investeeringuteks Kataris on kindlustusfirma Qatar Insurance (5,8%) ning kütusejaotusettevõte Qatar Fuel (5,9%). Qatar Insurance Senior Vice President Sandeep Nanda arvates Katar ei tagane oma investeerimisplaanidest, kuna tegu on pikaajaliselt strateegiliste projektidega. Samuti on jätkuvatel kvartalitel näha kindlustusmahtude kasvu erinevates kindlustusliinides. Firma kaupleb hetkel 5,8x 2008. aasta P/E tasemel ning 1,3x P/B tasemel.

Araabia Ühendemiraadid (AÜE)

Hetkel ei ole LHV Pärsia Lahe fondi portfellis olulisi investeeringuid Dubaisse ning neid ei ole plaanis lähiajal ka teha. Oleme investeerinud peamiselt naftarikkasse Abu Dhabisse, mis omab 90% AÜE naftarikkusest. Erinevalt Dubais ei ole Abu Dhabi pidanud oma arengus tuginema laenurahale.

Investeeringud energiatööstusesse on pikaajaline strateegia ning projektid, mis on AÜE poolt planeeritud, viiakse ka ellu, ütles hiljuti Abu Dhabi energiaminister Mohammed bin Dhaen al-Hamli.

First Gulf Bank – suurim investeering Abu Dhabis (4%)

Kohtusin Abu Dhabis asuva suuruselt teise panga First Gulf Banki asepresidendi ja CFO-ga – Karim Karoui. First Gulf Bank on ajaloos kiiresti kasvanud ning tegelikult võib panka nimetada valitseva perekonna isiklikuks pangaks, kuna 62% aktsiatest kuulub neile.

Abu Dhabi on oma infrastruktuuri ja kinnisvaratsükli alguses, erinevalt Dubaist, mistõttu usub ka pank edasistesse investeeringutesse majandusse. Seda ka nafta hinna langedes, sest hinnatase, mida nafta peab ületama, et riigieelarve ülejäägis oleks, on tänasest tasemest tunduvalt madalamal. Samuti on Abu Dhabi tasakaalufond (sovereign wealth fund) oma mahult 4x suurem kui riigi SKP.

Siiski ei ole First Gulf Bank immuunne maailmas toimuvast. Vaid 100 kilomeetri kaugusel asuvas Dubais on kinnisvaraprobleemid investorite sentimenti oluliselt mõjutanud ning see kandub üle ka Abu Dhabisse, mis mõjutab laenumahtude kasvu ning tarbimissentimenti.

Tänu kiirele kasvule on panga laenumahud kerkinud kiiremini kui hoiuste mahud (peamiselt suurte ettevõtete ja valitsuse hoiused) ning see on viinud hoiuste ja laenude suhtarvu 114% tasemele. First Gulf Bank plaanib 2009. aastal oma kasvu osas konservatiivsem olla ning viia hoiuste ja laenude määr tagasi 100% tasemele. Viimase tõttu ei ole vajalik ka oluline uue kapitali kaasamine, kuna hiljuti viidi läbi konverteeritavate võlakirjade emissioon (aegumistähtaeg 2011. aasta) ning kapitaliadekvaatsus jääb 11-12% tasemele. Tänu tihedatele sidemetele juhtiva perekonnaga on pangal olemas võimalused kapitali kaasamiseks.

Hoiuste kasvule on aidanud kaasa valitsus, lisades Abu Dhabi pankadesse 3-aastaseid hoiuseid ning seda plaanitakse jätkata ka 2009. aastal. Hetkel on panga bilanss tugev ning võimendus optimaalsel tasemel.

Panga klientide hulka kuuluvad lisaks kohalikele firmadele ka näiteks valitseva perekonna liikmed ehk Ultra High New Worth Individuals.

Riskiks First Gulf Banki puhul on kinnisvaraga seotud varade kõrge osakaal (laenuportfell, ühisettevõtted, investeeringud). Pank plaanib lisaks laenukasvu aeglustumisele tõsta ka eraldisi halbade laenude katteks, mistõttu nähakse intressimarginaali vähenemist 3% tasemelt 2,5-3,0% vahele.

Tugevad sidemed valitsusega ning jätkuvad investeeringud majandusse teevad First Gulf Bankist jätkuvalt huvitava investeeringu, mis hetkel kaupleb alla oma raamatupidamisväärtust.

Sorouh Real Estate ja Aldar Properties

Kinnisvarasektoriga seotud riske uurisin kahes suurimas Abu Dhabi kinnisvaraettevõttes – Sorouh Real Estate ning Aldar Properties.

Kinnisvara omandamine mitte-kodanike poolt muutus Abu Dhabis, kus elab vaid miljon inimest, võimalikuks alles mõned aastad tagasi, mistõttu hüpoteeklaenuturg on alles lapsekingades. Hüpoteeklaenudega on Sorouh Real Estate Senior Investment Manageri, Sultan Al Ameeri, sõnul finantseeritud vaid 35% ostudest, mis teeb suurema osa kinnisvaraturust immuunsemaks hinnalangusele.

Täna on muutunud finantseerimisvõimalused kinnisvara ostmiseks kitsamaks – omafinantseeringut nõutakse 35-40% ulatuses ning intressimäärad on kerkinud isegi 7-8,5% tasemele. Samal ajal ulatuvad rendimäärad kahekohalise protsendini ning vabade elamupindade osakaal jääb alla 1%. Abu Dhabis asuva Sorouh 300st töötajast käib suur osa tööl Dubaist.

Kuna välismaalastele on kinnisvara ostmine Abu Dhabi põhisaarel keelatud, siis moodustavad enamuse turust kohalikud. Põhisaare ümbruses asuv välismaalastele mõeldud kinnisvara valmib alles aastatel 2009-2011.

Mõlema firma finantspositsioon on tugev ning lisafinantseeringut praeguste projektide juures järgneva 12-18 kuu jooksul vaja ei ole. Hetkel moodustab mõlema firma bilansist 30-50% raha ning sissemaksed klientidelt on laekunud hoolimata Dubais toimuvast. Samal ajal teisesel turul oluliselt tehinguid ei toimu ning kogu kohalik kinnisvaraturg on äraootaval seisukohal – riskiks on siin Dubai kinnisvara suur korrektsioon, mis võib investorsentimenti oluliselt mõjutada.

2009. ja 2010. aastal on oodata Sorouh vaba rahavoo kahe ja kolmekordistumist müügis olevate projektide arvelt ning poole aasta kuni aasta jooksul ei plaani kumbki firma uute projektidega välja tulla.

Aldar Properties on lubanud valmis saada oma vormeliraja (strateegiliselt tähtis projekt valitsusele) ja seda ümbritseva projekti 2009. aasta võistlusteks ning ka ülejäänud projektid liiguvad juhtkonna kommentaaride kohaselt vastavalt planeeritule, seda eriti keskkonnas, kus terase ja tööjõukulud on olnud järsus languses. Kõrgema klassi elamute ehitushind on langenud 10%.

Kuigi raamatupidamisväärtus kinnisvarafirmadel on vahel eksitav näitaja, kauplevad mõlemad firmad alla 2009. aasta oodatavat raamatupidamisväärtust. Rahavoog on paranemas ning laekumised klientidelt on stabiilsed. Viimase tõttu on oodata ka väljamakseid dividendide näol, mistõttu peaks Sorouh dividendimäär jõudma praegust hinda arvestades 11% tasemele järgmisel ning 30% tasemele 2010. aastal.

Olen seisukohal, et Katari ja Abu Dhabi ettevõtted on paremas situatsioonis kui Euroopas, Ameerikas või Aasias. Põhjuseks on tugevad bilansid, madal laenuraha tase, hea rahaline positsioon ning tihedad sidemed valitsustega (mis mõtlevad pigem kui kasumit taotlevad ettevõtted, mitte läänelikud valitsused).

Samal ajal on enamus firmasid oma kasvuprognoose oodatust suurema finantskriisi tõttu kärpinud ning riskid Dubai kinnisvara näol on kerkinud. See on toonud hinnatasemed madalatele tasemetele ning kui kapitali kvaliteet ei saa kannatada, on investorite jaoks tegemist hea ostukohaga.

Jätkuvalt soovitame investeerida LHV Pärsia Lahe Fondi vaid osa enda investeerimisportfellist, kuna tegemist on vaid ühe regiooniga ning riskid seega kontsentreeritud.