Paljude jaoks jääb Ernest Hemingway tsitaat müüdiks, kuid kindlasti on neidki, kes ei julgeks seda väidet oma reisikogemustel enam väga suureks kokkusattumuseks pidada. Järjekordse eduka maarjamaalase leiame Dubaist, kus Citigroupi Lähis-Ida investeerimispanganduse direktorina on kanda kinnitanud Ragnar Meitern. Umbes poolteist aastat tagasi saabus Ragnar Dubaisse selleks, et aidata Citigroupil avada oma investeerimispanganduse kontorit. Enam kui kümne aasta pikkuse töökogemuse näol on leiba teenitud nii Ühendriikides kui Suurbritannias. “Alustasin Wall Streeti investeerimispangas Salomon Brothers (Citigroup omandas firma 1998. aastal) ajal, mil New Yorgist oli kujunenud globaalne äri- ja finantskeskus ning ettevõtted üle maailma saabusid sinna kapitali kaasama ning aktsiaid börsile viima,” meenutab investeerimispankur. Kui interneti mull oli lõhkemas ja rambivalgus langemas tõusvatele turgudele, jätkas ta tööd Londonis, millest oli saanud finantsmaailma uus naba. Ehkki London peaks tema meelest selle staatuse veel säilitama, kipub rahamaailma epitsenter nihkuma uude asukohta, Dubaisse.
“Tööd ja tegemist on siin palju,” viitab Ragnar kunagisele elutule kõrbele, kuhu raha maagiline jõud on lühikese aja jooksul hinge sisse puhunud. Seda tänu rikaste juhtide visioonidele, kelle eesmärgiks pole arendada aktiivselt pelgalt kohalikku majandust, vaid üritada panustada läbi oma ettevõtete ka globaalsesse arengusse, et ühe osatähtsuse võimalikku langemist kompenseerida teisega. “Seda kõike ei püüta saavutada mitte 15 kuni 20 aastaga, vaid viie kuni kümnega, mis tähendab kiireid aegu kõikidele nõustajatele ühendamiste, ülevõtmiste ja valitsuste strateegiliste investeeringute korraldamisel.”
Gulf Cooperation Councili (GCC) regioon on Ragnari sõnul täitmas hetkel peamiselt globaalse energiavajaduse rahuldamise rolli, kuid viidates viimaste kuude sündmustele finantsmaailmas, ei tasuks alahinnata ka rahastaja funktsiooni. Sealsed riigi kapitali investeerivad Sovereign Wealth Fund'id (riiklikud heaolufondid) on päästerõnga heitnud mitmetele väga nimekatele finantsasutustele, tõstes praeguses majanduslikus olukorras oluliselt antud regiooni tähtsust.
Riiklike fondidele lisaks toob ta välja ka mitmeid muid valdkondasid, kus sealsete firmade edusammud pole jäänud märkamatuks. Näiteks meretransport ja sadamate opereerimine, millele pani aluse modernse Dubai looja Sheikh Rashid, rajades sinna tolle aja suurima regionaalse sadama ja konteinerterminali. Tänaseks on projektist välja kasvanud 16 miljardi dollarilise turukapitalisatsiooniga maailma suuruselt neljas sadamaoperaator DP World. Transpordi vallas tasuks vaadata ka lennunduse sektorit. 1985 aastal asutatud Emirates Airlines on uks kiiremini kasvavaid lennufirmasid, mis täna opereerib üle saja Airbusi ja Boeingu. Sealsetest ettevõtetest on ühtlasi saanud ka regionaalselt suurimad telekommunikatsiooniteenuste pakkujad. Nende seast toob Ragnar välja Etisalati ja Zaini, kes lisaks märkimisväärsetele investeeringutele kohalikel turgudel jätkavad kapitalipaigutusi ka Aafrikasse. Tegelikult pole kokkupuuteid Dubai firmadega vaja meil otsida kaugelt, sest ka Tallinna börsi uus omanik tuleb sealt (Dubai Bourse).
„Valdkond, kus GCC (eelkõige just Dubai) firmad on saavutanud maailmamastaabis kõige suurema tähelepanu, on kinnisvara ja selle arendamine,” viitab pankur sektorile, milles kohalike investorite rahaliigutamine olnud ajalooliselt kõige aktiivsem. Kui varem kuulusid investeeringute keskpunkti Londoni, Pariisi ja New Yorgi kinnisvaraturud, siis tänasel päeval toovad muutunud tuuled investorite raha taas kohalikesse arendatavatesse projektidesse. Dubaist leiame ettevõtte nimega EMAAR, mis on 19 miljardi dollarilise turukapitalisatsiooni juures kasvanud üheks maailma võimsaimaks kinnisvaraarendajaks. Projekte jagub Marokost kuni Hiinani, millest nimekaim vast maailma kõrgeimaks hooneks pürgiv (üle 800m) Burj Dubai.
Maksusoodustused ja odav energia on Ragnari sõnul soosinud investeeringuid tootmisettevõtetesse, vihjates seejuures paarile käigusolevale alumiiniumi tootmisega seotud projektile. „Huvitaval kombel pole odava energia kättesaadavus sugugi vähendanud siinsete ettevõtete ja valitsuste huvi ka alternatiivenergia tootmisviiside vastu. Viimasel ajal on just Araabia Ühendemiraatides tehtud rohkelt investeeringuid päikeseenergia tootmisesse ning räägitud tuumaenergia arendamise potentsiaalist.”
Finantsturgudel valitseva olukorra tõttu küsisime lõpetuseks Ragnarilt, kui suureks hindab ta GCC regiooni sõltuvust ülejäänud maailmamajanduse arengust. Veidi etteaimatavalt ei pea temagi seost tugevaks, sest finantskriisist hoolimata näitab globaalne energianõudlus endiselt kasvu, seda eriti tänu Hiina ja India plahvatuslikule arengule. „Ka kohaliku sisemajanduse laienemine on endiselt väga tugev, sest Pärsia lahe riigid teevad suuri investeeringuid kogu majandust toetavasse infrastruktuuri – mudel, millest oleks vahest Eesti valitsuselgi üht-teist õppida,” avaldab Ragnar lootust.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
