LHV Varahaldus on registreerinud Finantsinspektsioonis LHV Pärsia Lahe Fondi mille reaalne tegevus käivitub märtsist. Miks?Ainult pime võib mitte märgata Pärsia lahe riikide kasvavat jõudu maailmamajanduses. Kust tulevad miljardid lääne suurpankade rekapitaliseerimiseks? Milliste riikide fondid/firmad sihivad lääne ettevõtteid alates USA sadamatest kuni OMX-i börsini? 55% teadaolevatest nafta ja 40% maagaasi reservidest paikneb selle piirkonna riikides!
2002. aastast on nafta hind kolmekordistunud. Kuus Gulf Cooperation Councili (GCC) liikmesriiki (Saudi Araabia, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Bahrein, Omaan) on sellest lõikamas hiiglaslikku tulu. Näiteks Eestist väiksema, 1 miljoni elanikuga Katari iga-aastane vaba rahavoog ulatub Lehman Brothersi arvutuste kohaselt peale 2012. aastat 45 miljardi dollarini ning seda 50 USD barrelilt naftahinna juures. Katsugem korraks ette kujutada, mida tähendaks igaaastane ülejääk 450 miljardit krooni Eesti majandusele?
Piirkonna riigid on tänu 1985-2002 stagnatsioonile aru saanud majanduse mitmekesistamise tähtsusest. Tegemist on ühe suurima infrastruktuuri ehitamise platsiga. Järgmise 5 aasta plaanitud infrastruktuuride kogumaht on mõõdetav 1.6 triljoni dollariga. Tugevamate makromajandusnäitajatega piirkonda on raske leida – näiteks Katari majanduse nominaalkasv dollarites on IMF ennustuse kohaselt 2008. aastal ca 25%, jooksevkonto ülejääk 35%. Loomulikult pole taolistes tingimustes ka ettevõtetel väga keeruline suurepärast kasumlikkust ja kasvu näidata.
Ideaalne investeering on tugeva turupositsiooni ja kasvavate kasumitega ettevõte, mille aktsiahind ei ole ülemäära kõrge. Tänu 2006. aastal toimunud aktsiaturu mulli lõhkemisele on selliseid ettevõtteid GCC riikidest leida kergem kui mujalt .
Oleme LHV-s arvamusel, et maailmas on alati kohti, kus kasumid küpsevad – kirjutagu majanduslehtede esikaaned mida tahes. 70ndad oli ülikeeruline aeg peamistel aktsiaturgudel, aga see ei heidutanud sugugi Sorost ega tema Quantum fondi. Eelmise aasta esimesel poolel hakkasime tõsisemalt keskenduma GCC riikidele. Paraku selgus, et investeerimine sinna polegi nii lihtne. Vaatamata otsingutele ei ole meil õnnestunud leida ühtegi just sinna piirkonda suunatud Euroopa Liidu UCITS direktiivile vastavat fondi. Üks põhjustest on kindlasti, et enamus turgusid on välisinvestoritele avatud väga hiljuti ja näiteks Saudi Araabia veel tänagi suletud.
LHV Pärsia Lahe Fond on mõeldud seda tühimikku täitma. Oleme sisse seadnud suhted piirkonna investeerimispankadega. Hansapanga vahendusel lahendame depoopanga küsimuse. Fondijuht Oliver Ait-l on aastatepikkune kogemus USA aktsiaturgudelt.
GCC riikide aktsiaturud on ühed vähestest, mille käekäigu pärast käesoleval aastal ma isiklikult muret ei tunne. Loomulikult sisaldab iga investeering endas erinevaid riske ja seetõttu on fond sobilik täitma osa isiklikust investeerimisportfellist. Sõltuvalt riskitaluvusest panustaksin mina 10-35% portfellist.
Täpsemat informatsiooni LHV Pärsia Lahe Fondi kohta saab fondijuhilt ja allakirjutanult 18.-20. veebruaril Tallinnas ja Tartus toimuvatel fondi esitlustel ning LHV investeerimiskonsultantidelt telefonidel 6 800 400.
Rain Lõhmus
Tweet
