Veolia (VE) investeerib Hiina infrastruktuuri

Hiina kiire majandus- ja rahvastiku kasv on tõstnud esile kriitilise küsimuse - millised on riigi võimalused tulevikus varustada oma elanikkonda puhta veega. Valitsus on esimesed sammud juba astunud ning plaanib kulutada sadu miljardeid dollareid keskkonnakaitseks ning kriisi ennetamiseks. Kui mitmed sektorid on välisinvesteeringuteks suletud, siis vee infrastruktuuri arendamiseks on turg vabastatud.

Aastatel 2009 - 2010 planeerib Hiina kulutada ligikaudu 1,9 triljonit jeeni ehk 243 miljardit dollarit keskkonnakaitsele ning sealsete puuduste likvideerimisele. Summast natuke üle poole ehk ainuüksi 1 triljon läheb vee olukorra parandamiseks. Veega seotud probleemile on vaja tähelepanu pöörata ning ressursse sellesse infrastruktuuri segmenti suunata, sest probleem on ka numbrites väljendatav. Keskkonnakahjustused ning sellega kaasnevad terviseprobleemid röövivad Hiinalt aastas 54 miljardit dollarit. Hiina 1,3 miljardi suurusest rahvastikust puudub ligipääs joogiveele ligikaudu 300 miljonil inimesel.

Kuhu Hiinas vesi voolab? Teatavasti on hiina majandus suures osas veel põllumajanduslik ning ka vesi on oluliselt seotud selle segmendiga. Ligikaudu 64% vee tarbimisest ehk ca 422,9 kuupkilomeetrit aastas tarbitakse ära  põllumajanduses. 29,60% tarbitakse tööstustes ning 6,40% kasutavad majapidamised. Kui võrrelda kogu Aasia regiooni, siis Jaapani, Austraalia ja Lõuna-Korea kõrval on Hiina selle regiooni suurim veetarbija, võttes kogumahust 25%. Hiinale järgneb Jaapan 20%ga. Indias on põllumajandusliku vee osakaal veelgi suurem, ületades 86 protsenti,. Majapidamiste ja tööstuslik tarbimine jääb Indias vastavalt 8 ja 5 protsendi piiresse. Võrdluseks tarbitakse Saksamaal 42,50% põllumajanduses, 32,30% kodumajapidamiste poolt ning 25,20% tööstuses. Ka eelpool toodud arvud näitavad, et majapidamiste osakaal vee tarbimises on väga mada. Aastani 2010 prognoositakse globaalselt vee tarbimise kasvu just eelkõige arenevate riikide majanduste osakaalu kasvu läbi ning seda tööstusliku ja majapidamiste tarbimise kasvamise arvel. Globaalse vee tarbimise kasvuprognoos on toodud ka alljärgneval joonisel.

Hiina reaktsiooni üha kriitilisemaks muutuva veeprobleemi lahendamiseks võib siiski reaalselt märgata. Lisaks suurtele riiklikele investeeringutele, on Hiina privatiseerinud mitmeid infrastruktuuri ettevõtteid eesmärgiga tõsta majandussegmendis efektiivsust ja lubada sektorisse investeeringuid. Turu avades tegi valitsus teene välismaistele suurettevõtetele, kes näevad kasvava majandusega regioonis suurt potentsiaali. Antud olukorras on pikaajalise kogemusega välismaised turuliidrid selgelt eelisseisus.

Kohalikul tasandil mängivad olulist rolli Hiina vee-ettevõtted nagu Shanghai Municipal Raw Water, Nanhai Development, Qianjiang Water Resources Development, Beijing Capital ja Wuhan Sanzhen Industry Holding. Kuid kohalikel ettevõtetel puudub piisav know-how ning rahalised võimalused, et muuta vee infrastruktuur kaasaegsemaks, viia vesi majapidamistele lähemale või parandada veevarude olukorda üldiselt – viimati mainitud probleem on üsna tõsine, sest näiteks osa Hiina jõgedest on vähemal või rohkemal määral toksilistest ainetest saastunud. Seega, et olukorda kontrollida, on vaja koostööd ja lubada välistel ning kogenumatel välisfirmadel riiki investeerida. Sellise piirangu kõrvaldamine pakub aga võimalust suurematele ja nimekatele välisfirmadele. Kohalikul tasandil suuri maailmanimesid ehk esialgu otseselt ei näe, sest kohalikule turule pakutakse teenuseid läbi osaluste ning kohalike nimede all. Näiteks Shenzhen Water Group on sõlminud kokkuleppe maailma ühe suurima keskkonna- ja vee-ettevõtte Veolia Environnement (VE). Kokkuleppe raames läks 45% kohalikust firmast üle Veoliale ning Veolia omakorda investeerib ettevõttesse 390 miljonit dollarit. Hiina mõistes oli tegu selle aasta suurima välismaise investeeringuga ning suurima vee-sektoris toimunud ühinemisega Hiina ajaloos üldse. Veolia ei ole siiski ainus, kes regiooni investeerib. Keskkonna ja infrastruktuuri ettevõtetesse investeerijaid on teisigi, näiteks samuti Prantsuse päritoluga Suez (SZE), kelle USAs kaubeldav ADR (American depositary receipt – USAs kaubeldav välisfirma aktsia) on olnud 2003. aasta algusest stabiilses tõusutrendis ning mis on oma väärtuse selle aja jooksul viiekordistanud. Veolia aktsia on aasta algusest tõusnud ca 31% ja nimetatud ettevõteid soovitatakse analüütikute poolt jätkuvalt edasi. Veolia (VE) ja Suez (SZE) on alates 2002. aastast, mil Hiina valitsus avas turu välisfirmadele, kokku investeerinud ligikaudu 1 miljard eurot (ca 1,33 miljardit dollarit) Hiina veekäitlussüsteemide arendamiseks. Mitmed eelnimetatud Hiina ettevõtted on registreeritud Shanghai väärtpaberiturul, kuid USA asuvatest Hiina veefirmade ADRidest on siiski noteeritud kõigest OTC turul.

Vesi ei ole ainuke, millega Veolia regioonis tegeleb. Suur osa tegevusest on seotud jäätmekäitlusega, võidetud on mitmeid kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud  projekte. Veolia on rajanud regiooni kaasaegsemaid jäätmekäitlusjaamad. Analüütikute arvates tähendab juba praegune aktiivne osalus kohalikul turul seda, et tulevikus on Veolia Aasia regiooni main player. Arvestades regiooni suurust, on see tuleviku seisukohalt isegi Veolia suurusele ettevõttele korralik turg.

Aasia regioonis saavutatud edu peegeldub ka Veolia majandusaruannetes. Ettevõte teatas oktoobri lõpus oma 9 kuu konsolideeritud majandustulemused, mille järgi on aastaga suudetud tekitada tubli 8% orgaanilist- ning 3,7% välist kasvu. Grupi müük kasvas 12,4% ehk 20 657 miljoni euroni võrreldes 18 381 euroga aasta varem. Kuigi Veolia on Prantsusmaa ettevõte, tulevad 52,7% tuludest siiski välismaalt: 9 kuu kokkuvõttes 10 890 miljonit eurot. Vesi on tegevusaladest eraldi võetuna Viola suurim ärivaldkond tuues 2005. aastal 35,2% tuludest. 2006. aasta suurim kasv veesegmendis saavutati tänu Aasia regioonile, kus müük kasvas aastaga 30,8% (millest orgaaniline kasv moodustas 18,3%). Kuigi Aasia regioon moodustab tervikuna ettevõtte tuludest ca 6%, loodetakse tänu sealse piirkonna arenemisele ning sinna suunatud investeeringute arvelt siiski olulist tulu teenida. Ettevõtte veeüksuse juhi sõnul on Veolia eesmärk lähemaks 10 aastaks varustada ning käidelda vett 50 miljonile inimesele Hiinas. Loomulikult ei saa üle ega ümber ka nõrkustest, nimelt väga madalatest tegevusmarginaalidest tingituna, on ettevõte sunnitud kulusid kärpima. Marginaalide ning aktsia hinna liikumine on toodud artikli alosas.

Kuna vee segment haarab Veolia tuludest 35%, on tervikuna firma on tegevus üsna hästi hajutatud. Lisaks veele, ollakse maailmas juhtival kohal ka jäätmekäitluse vallas ning lisaks tegeletakse ka energiateenuste ja transpordiga. Viimane tõi muuhulgas segmentide lõikes käesoleva aasta 9 kuu jooksul kõige suuremat sisemist kasvu. Hajutatud tegevus, kulude kärpimine ning soodne positsioon Aasia regioonis peaks tegema Veoliast pikaajaliselt atraktiivse investeerimisobjekti.

Hiina ja India finantssektori olukoda vahendab lähipäeval Romet Enok

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.