Muuda maailma.
Märkamatult.

Maailma saad muuta ka elades oma tavalist elu.
Tehes oma tavalisi asju. Lihtsalt roheliselt. Liigume koos puhtama keskkonna ja jätkusuutlikuma majanduse poole.

Siit leiad meie projektide lühitutvustuse

Eesti on võtnud sihiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Selle eesmärgi täitmiseks on vajalik riigi, avaliku sektori ja erasektori koostöö ning üksikasjalik plaan. LHV on algatanud ettevõtmisi, et oma tegevusega üleminekut eest vedada.

ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtted

Viime LHV finantseerimis- ja investeerimistegevuse kooskõlla Pariisi kliimaleppe eesmärgiga piirata üleilmse keskmise temperatuuri tõusu.

ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtted Principles for Responsible Banking loovad pankadele jätkusuutliku tegutsemise raamistiku ja annavad ühiskonnaelu edendamise suunised. Liitusime algatusega, et näidata oma pühendumust ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmisele. Osaleme finantssektori rahvusvahelises koostöös ja parimate praktikate jagamises.

Mida oleme juba teinud?

Astusime 2020. aasta alguses ÜRO keskkonnaprogrammi rahastuse algatuse (UNEP FI) liikmeks ja allkirjastasime vastutustundliku panganduse põhimõtted. Oleme kaardistanud enda portfelli mõju äriliinide lõikes ning koostanud jäktusuutlikkuse tegevusplaani aastateks 2021 ja 2022. Samuti oleme enda jätkusuulikkuse ambitsiooni kirjeldanud ja kinnitanud LHV Groupi ESG poliitikas.

Augustis 2021 avalikustasime esimese Vastutustundliku panganduse põhimõtete aruande (inglise keeles).
Septembris 2022 avalikustasime teise Vastutustundliku panganduse põhimõtete aruande (inglise keeles).

Mis on meil edaspidi plaanis?

Järgmine suur samm on teha mõjuanalüüs, et tuvastada, millised negatiivsed ja positiivsed mõjud on meie investeerimis- ja finantseerimistegevusel. Selle jaoks on olemas UNEP FI tööriistad, mille arendamises LHV osaleb. Pärast mõjuanalüüsi valmimist seame selgepiirilised eesmärgid ja koostame tegevuskava, mille tulemusi hakkame regulaarselt avalikkusega jagama. Töötame välja LHV jätkusuutlikkuse põhimõtted.

Mis on projekti lõppeesmärk?

Lõppeesmärk on viia kõik LHV tegevused kooskõlla Pariisi kliimaleppe eesmärgiga hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus alla 1,5 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga ning anda märkimisväärne panus ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisse. Tahame toimida nii, et kujuneksime nii strateegilisel kui ka operatiivsel tasandil (toodete ja teenuste poolest) keskkonnasäästliku ja vastutustundliku äritegevuse eeskujuks. Hoiame keskkonda Eesti tulevaste põlvede jaoks.

Roheline kontor

Jälgime ja vähendame pidevalt oma kontorite keskkonnamõju ning muudame töökeskkonna ergonoomilisemaks.

LHV on otsustanud tegutseda ja kasvada jätkusuutlikult ja pikka aega. Soovime, et üleilmseid küsimusi lahendades, oleks ka meie enda kodu korras. See tähendab, et pöörame tähelepanu LHV töökeskkonnale ja meie inimeste tekitatud CO2 jalajäljele.
Selleks oleme kujundanud LHV rohelise kontori põhimõtted (sh juhised, tegevuskava ja eesmärgid). Töötame võimalikult keskkonda säästes, arvestame kontoreid puudutavate otsuste langetamisel jätkusuutlikkuse vajadust, otsime võimalusi parandada oma kontorite keskkonnamõju ja võtame kasutusele mõistlikud uued lahendused selle eesmärgi täitmiseks. Oleme loonud LHV rohelise kontori töörühma, mis neid tegevusi juhib.
2020. aastal väljastas Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon LHV-le Euroopa Rohelise Kontori tunnistuse ning nimetas meie Tallinna kontori aasta parimaks Roheliseks Kontoriks. 2021. aastal omistati meie Tallinna kontorile ka rahvusvaheline BREEAM rohemärgis, mis tunnistab, et nii Tartu mnt 2 aadressil asuv büroohoone ja selle haldus vastavad sertifikaadi keskkonnaalastele nõuetele.

Mis on meil edaspidi plaanis?

Teeme Eesti suurettevõtte energiaauditi. Selle siht on selgitada välja, kuidas me kasutame energiat, millised on energia säästmise võimalikud meetmed ja kuidas me saaksime kasutada oma töökohal energiat säästlikumalt.

Hindame, et neutraalse keskkonnamõjuga igapäevase töökeskkonna poole püüeldes mõjutame oma töötajaid pöörama keskkonnahoiule rohkem tähelepanu ning anname oma klientidele, aga ka laiemalt eeskuju selles, kuidas töötada pikaajalise vaatega hoolivalt ja arvestavalt.

Oleme kontorile taotlenud rohesertifikaadid, kuid töö töökeskkonna parandmiseks jätkuvad. Meile väljastatud BREEAM sertifikaat kehtib kolm aastat ja nende aastate jooksul soovime parendada CityPlaza büroohoone energiatõhusust, keskkonna- ja kasutajasõbralikkust. Samuti parendame meie teisi kontoreid.

Mis on projekti lõppeesmärk?

Nii energiaauditi tegemise, rohelise kontori põhimõtete järgimise kui ka BREEAM-i rohemärgise taotlemise eesmärk on pidevalt jälgida ja vähendada meie organisatsiooni kasutatavate füüsiliste ruumide keskkonnamõju. Sellega kaasneb kulude kokkuhoid, loodusressursside säästev kasutamine, jäätmetekke vähenemine ja töökeskkonna ergonoomilisemaks muutmine. Lisaks on selle tulemusena LHV töötajad teadlikumad keskkonda säästvast eluviisist ja oskavad rakendada neid võimalusi ka igapäevaelus.

CO2 jalajälje vähendamine

Mõõdame ja vähendame oma ettevõtte CO2 jalajälge. Meie kontoritegevus on 2022. aastast kliimaneutraalne ning korvame enda tegevuse jalajälge iga-aastaselt.

Kliimamuutuste halvima mõju ärahoidmiseks tuleb inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paiskuvate kasvuhoonegaaside kogust märkimisväärselt vähendada. Ka meie kontoritegevusest tekib heiteid, eelkõige pärinevad need soojus- ja elektrienergia kasutamisest ja töötajate liikumisest.

Mida oleme juba teinud?

Kogume andmeid ja selgitame igal aastal välja LHV süsinikuheidete kogumahu. Aasta-aastalt oleme laiendanud oma arvutusse kaasatud tegevusi. 2021. aastal oli LHV kontoritegevuse mõju kliimale 1447 tonni CO2-ekvivalenti ehk 2,3 tonni töötaja kohta. 2020. aastal oli tulemus 865 tonni ehk 1,7 tonni töötaja kohta ning 2019. aastal oli LHV kontorite kasvuhoonegaaside heite kogumaht 1210 tonni CO2-ekvivalenti, mis oli arvutuste tegemise ajal 2,6 tonni töötaja kohta. 2021. aastal tulenes heitekogusest:

  • 31% elektri- ja soojusenergia kasutamisest,
  • 21% töötajate töölesõitudest,
  • 21% kaudsetest energia ja kütusega seotud mõjudest,
  • 18% põhivaraga (nt kontoritehnika, mööbel jms) seotud mõjudest.

Jätkusuutlikumaks tegutsemiseks ja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks oleme koostanud kliimaneutraalsuse saavutamise plaani. Oleme juba läinud üle rohelise energia sertifikaadiga elektrienergiale, mis aitas emissioone vähendada 30% võrra.

Jalajälje arvutamisel lähtusime rahvusvaheliselt tunnustatud kasvuhoonegaaside protokollist (Greenhouse Gas Protocol).


Negatiivse CO2 jalajälje korvamine – augustis 2021 alustasime koostööd eAgronomiga LHV kontoritegevuse negatiivse mõju korvamiseks. eAgronomi abiga neutraliseerisime oma 2021. aasta kontoritegevuse mõjud. Toetame eAgronomi kaudu põllumajanduses muldade kvaliteedi parandamist, näiteks vahekultuuride kasvatuse abil. See võimaldab siduda õhust kasvuhoonegaase, parandada mullastikku ja vähendada väetamise vajadust.

LHV põhimõtted negatiivse jalajälje korvamisel:

  • Korvamine peab olema täiendav tegevus
  • Emissioonide arvestuse selgus ja läbipaistvus
  • Kestvus
  • Topeltarvestuse vältimine
  • Keskkondliku või sotsiaalse kahju vältimine
  • Kohalikkus

Mis on meil edaspidi plaanis?

Kordame ja täiendame arvutust igal aastal. Sellest lähtudes, millistes lisakategooriates õnnestub meil koguda usaldusväärseid andmeid, püüdleme edaspidi üha terviklikuma ülevaate poole. Vähendame oma kliimamõjusid ja korvame osa, mida vähendada ei õnnestu.

Jätkusuutlikkuse mõõtmise süsteemid

Töötame selle nimel, et Eesti looks esimesena maailmas sellise laenude jätkusuutlikkuse mõõtmise süsteemi, milles on kliimaeesmärkidel ühendatud era- ja avaliku sektori huvid

Eesti on võtnud sihiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Selle eesmärgi täitmiseks on vajalik riigi, avaliku sektori ja erasektori koostöö ning üksikasjalik plaan. Plaani aluseks peaks olema selge mõõtmissüsteem, sest mida mõõdad, seda ka saavutad.

Näeme, et laiaulatusliku muutuse saavutamiseks ei piisa ainult oma tegevuste parandamisest, vaid oluline on kõikide ühine pingutus ja koostöö. Selle toetamiseks oleme mõelnud, kuidas ühelt poolt motiveerida erasektorit mõõtma oma kliimamõju ja teiselt poolt aidata kogu finantssektoril mõjusalt suunata kapitali jätkusuutlikesse investeeringutesse. See on vajalik selleks, et kiirendada üleminekut vähese CO2-heitmega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele.

Mida oleme juba teinud?

Oleme koostanud kliimamõjude andmebaasi esmase kontseptsiooni. Andmebaasi saaksid Eesti ettevõtted sisestada enda äritegevuse tagajärjel tekkivate kasvuhoonegaaside mahu näitaja (tonni CO2e). Kesksele andmebaasile toetuksid pangad finantseerimisotsuseid tehes ning sellel põhineksid ka riiklikud toetus- ja käendusprogrammid. Lõplik süsteem peaks toimima automatiseeritult, ettevõtteid koormamata ning kooskõlas andmete kogumise minimaalsuse ja ühekordse esitamise põhimõtetega.

Oleme oma ideed juba levitanud (loe artiklit ühise kliimasihi kohta), vahetanud mõtteid teistega (poliitikakujundajad, teised turuosalised jt) ning töötame selle nimel, et kujundada lõplik süsteem ja ideed katsetada.

Mis on projekti lõppeesmärk?

Eesti loob esimesena maailmas mõõtmissüsteemi, milles on kliimaeesmärkidel ühendatud era- ja avaliku sektori huvid ning mis hõlmab ettevõtete tasandil peaaegu kogu majanduse.

Eesti loob esimesena maailmas mõõtmissüsteemi, milles on kliimaeesmärkidel ühendatud era- ja avaliku sektori huvid ning mis hõlmab ettevõtete tasandil peaaegu kogu majanduse. Idee on kõrgelennuline, kuid teostatav, eriti arvestades Eesti ainulaadsust, st suhtelist väiksust (1000 suurimat ettevõtet, sh kogu pangandussektor, moodustavad u 90% majandusest) ja e-riigi kõrget taset.

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon