Mõõdame ja vähendame oma ettevõtte CO2 jalajälge ning muudame oma kontoritegevuse aastaks 2022 kliimaneutraalseks.

Kliimamuutuste halvima mõju ärahoidmiseks tuleb inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paiskuvate kasvuhoonegaaside kogust märkimisväärselt vähendada. Ka meie kontoritegevusest tekib nii otseselt kui ka kaudselt heiteid, eelkõige soojus- ja elektrienergia kasutamise ning ärireiside tõttu.

Mida oleme juba teinud?

Oleme kogunud andmed ja arvutanud kokku, et 2019. aastal oli LHV bürootegevuse kasvuhoonegaaside emissiooni jalajälg 1210 tonni CO2-ekvivalenti1 ehk 2,6 tonni iga töötaja kohta:

  • 61% tulenes elektri- ja soojusenergia kasutamisest,
  • 24% töötajate töölesõidud,
  • 14% tulenes ärireisidest,
  • 1% kontorikulud ehk paber, vesi, jäätmed.

Vaata lähemalt

Jätkusuutlikumaks tegutsemiseks ja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks oleme koostanud kliimaneutraalsuse saavutamise plaani. Oleme juba läinud üle rohelise energia sertifikaadiga elektrienergiale, mis aitab emissioone vähendada 30% võrra.

Jalajälje arvutamisel lähtusime rahvusvaheliselt tunnustatud kasvuhoonegaaside protokollist (Greenhouse Gas Protocol).

Mis on meil edaspidi plaanis?

Hakkame arvutust igal aastal kordama ja täiendama. Sellest lähtudes, millistes lisakategooriates õnnestub meil koguda usaldusväärseid andmeid, püüdleme edaspidi üha terviklikuma ülevaate poole.

Mis on projekti lõppeesmärk?

Eesmärk on muuta meie kontoritegevus aastaks 2022 kliimaneutraalseks.

Eesmärgiks on muuta meie kontoritegevus aastaks 2022 kliimaneutraalseks. Olgugi, et meie suurim keskkonnamõju tuleb finantseerimis- ja investeerimistegevusest, ei ole väheoluline, kuidas me igapäevaselt toimetame. Seetõttu tahamegi kindlustada, et meie enda tarbimine on jätkusuutlik, hoiame nö „kodu korras“ ja tegutseme eeskujulikult kliimaeesmärkide suunal kõikidel rinnetel.

[1] Kasvuhoonegaaside jalajälge mõõdetakse CO2 ekvivalentides selleks, et ühe arvuga näidata paljude kasvuhoonegaaside kogust (lisaks süsinikdioksiidile ka metaan, dilämmastikoksiid, fluorosüsivesiniku ühendid, perfluorosüsivesiniku ühendid, väävelheksafluoriid ja lämmastiktrifluoriid), millel on erinevad üleilmse soojenemise tegurid.