II sammas

15 aasta kõrgeim tootlus on LHV pensionifondidel¹

Mida lähemale jõuab pensioniiga, seda väiksema riskiga peaks olema pensionifond. II samba pensionifondi valimisel arvesta kaht olulist asja:

  • kui palju on sul jäänud aega pensionini
  • kui palju soovid riskida

II samba fondid

LHV Pensionifond XS – Kaitstuim valik

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.
Liitu fondiga
Strateegia

Investeerime raha erinevate riikide ja nendega seotud organisatsioonide võlakirjadesse. Need pakuvad kõige suuremat stabiilsust ja kõige madalamaid riske. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,585%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.05.2018)20 144 965,16 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis110 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.05.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
France 05/20276,10%
Riigi Kinnisvara 06/20275,00%
Germany 09/20224,88%
Czech Republic 05/20224,57%
Temasek Financial 03/20224,40%
Transpordi Varahaldus 04/20254,16%
Slovakia 11/20243,97%
Elering 07/20183,80%
United States 08/20192,96%
Amber Circle Funding 12/20222,76%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused27,15%
Riigivõlakirjad31,33%
Ettevõtete võlakirjad41,51%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused27,15%
Baltikum29,85%
Euroopa (v.a Baltikum)26,51%
Aasia9,16%
Põhja-Ameerika2,96%
Muu4,36%

Dollari tugevnemine ja Euroopa-välised investeeringud toetasid fondi tulemusi

Romet Enok, fondijuht

Enamik olulisimaid Euroopa valitsuste võlakirjade turge pakkus aprillis 0,5% lähedast negatiivset tootlust. Hoidume endiselt euroala pika tähtajaga võlakirjadesse investeerimast, sest tootluse väljavaated pole kuigi head. Dollari tugevnemine ja investeeringud väljaspool Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania turgu võimaldasid fondil saavutada möödunud kuul 0,1% tootluse.

Julgemad hääled Euroopa Keskpangast viitavad võimalusele, et veidi rohkem kui aasta pärast tõstetakse intresse. Kuigi see lubaks peagi teenida investeeringutelt suuremat intressi, tähendaks see praeguse hinnataseme juures ühtlasi pikemaajaliste võlakirjade tõenäolist hinnalangust. Arvestades seda, kui vähe on viimastel aastatel olnud turul kogemust suuremate negatiivsete hinnaliikumistega, on risk üle reageerida märkimisväärne. Meie oleme hinnalanguseks valmis.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2018. aasta aprillist on selleks summaks 189,31 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9465 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1893 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2018. aastal 500 eurot kuus.

LHV Pensionifond S – Turvaline valik

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on pensioniks pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.
Liitu fondiga
Strateegia

Investeerime raha tugevate ettevõtete võlakirjadesse. Need pakuvad raha säilitamisel stabiilsust ega ole majanduse üldisest olukorrast nii palju mõjutatavad kui näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutava raha kasvuruum on piiratud, küll aga püsib stabiilsena.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,684%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.05.2018)60 254 631,44 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis270 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.05.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
France 10/20225,30%
Riigi Kinnisvara 06/20275,01%
Temasek Financial 03/20224,46%
Latvenergo 06/20224,41%
Transpordi Varahaldus 04/20254,39%
Investor 05/20233,37%
Total Capital Intl 03/20202,76%
Romania 10/20242,76%
Elering 07/20182,71%
Amber Circle Funding 12/20222,67%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused13,01%
Riigivõlakirjad21,19%
Ettevõtete võlakirjad65,78%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused13,01%
Baltikum26,12%
Euroopa (v.a Baltikum)41,19%
Aasia7,60%
Põhja-Ameerika6,90%
Muu5,16%

Dollari tugevnemine euro suhtes mõjus fondi tulemustele hästi

Romet Enok, fondijuht

Euroopa ettevõtete võlakirjade turg lõpetas aprilli minimaalselt plusspoolel, olles samal ajal aasta algusest kaotanud 0,3%. Fond suutis näidata kerget positiivset tootlust, saades enim tuge dollari tugevnemisest euro suhtes.

Raha hind on Euroopa suurettevõtete jaoks küll aasta algusest suhteliselt kallinenud, kuid aasta alguse tase oli ka selgelt madalaim viimase viie aasta jooksul. Seega soodustavad võlakirjaturud laenamist endiselt vägagi ja uute tehingute maht püsib suur. Peamine hindu mõjutav tegur on samuti asjaolu, et jätkuvad oletused Euroopa Keskpanga intresside muutmise kohta – julgemad hääled peakontorist pakuvad selleks ajaks järgmist suve.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2018. aasta aprillist on selleks summaks 189,31 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9465 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1893 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2018. aastal 500 eurot kuus.

LHV Pensionifond M - Tasakaalukas valik

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,
  • oled mõõduka riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga
Strateegia

Paigutame enamiku rahast võlakirjadesse, mis pakuvad raha säilitamisel stabiilsust. Tasakaalustamiseks investeerime ka kinnisvarasse ja ettevõtetesse, et võimaldada pensioniks kogutavale rahale stabiilset kasvu. Kuni 25% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerima võlakirjadesse ja kinnisvarasse.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,008%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.05.2018)106 071 874,28 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis380 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.05.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond4,16%
Riigi Kinnisvara 06/20273,99%
Transpordi Varahaldus 04/20253,20%
Luminor Bank 12/20193,12%
France 10/20223,10%
Tartu Linnavalitsus 10/20322,61%
Coop Pank 12/20272,23%
Latvenergo 06/20222,17%
Citadele banka 12/20262,12%
auto24 04/20222,09%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused2,98%
Riigivõlakirjad12,13%
Ettevõtete võlakirjad68,99%
Kinnisvara8,14%
Aktsiad7,73%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused2,98%
Baltikum54,55%
Euroopa (v.a Baltikum)29,26%
Aasia2,69%
Põhja-Ameerika9,57%
Muu0,92%

Aprill kujunes aktsiaturgudele positiivseks, Euroopa võlakirjaturgudele pigem kesiseks

Romet Enok, fondijuht

Pärast mitme kuu pikkust rahutut aega kujunes aprill maailma aktsiaturgude jaoks valdavalt positiivse tootlusega kuuks. Näiteks Jaapani börsi indeks tõusis kohalikus valuutas mõõdetuna 4,7% ja Saksamaa börsiindeks 4,3% jagu. Baltikumi aktsiaturgude seas näitas aprillis ainsana positiivset tootlust Vilniuse börs 0,3% tõusuga. Tallinna ja Riia börsi indeks seevastu langesid vastavalt 1,3% ja 0,7%.

Tavalisest nõrgematest tulemustest esimeses kvartalis teatas Apranga Leedust, kes kuulub Baltimaade suurimate rõivamüüjate hulka. Ettevõtte müügitulud kahanesid aasta varasemaga võrreldes 1,5% võrra ja suurenenud kulude tõttu jäädi esimeses kvartalis kahjumisse. Apranga aktsia väärtus vähenes kuu jooksul 2,3%. Tallinna Kaubamaja andis seevastu teada ootuspärastest kvartalitulemustest ja maksis aktsionäridele välja rekordilised dividendid.

Aprillis lisasime portfelli uue suurima kohaliku võlakirjainvesteeringu, kui Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon kaasas võlakirjade vormis raha investeeringute tegemiseks ja pangalaenude refinantseerimiseks. Raha kaasati viieks aastaks ja tagasimakse tehakse ühe korraga lõpptähtajal. Võlakirjad ei ole seotud ega tagatud ühegi konkreetse fondile kuuluva hoonega. Raha laenu teenindamiseks tuleb kõigi objektide üürimaksetest. Selline paindlikkus lubab ettevõttel maksta pangalaenudega võrreldes kõrgemat intressi, praegu 4,25% aastas.

Samuti osalesime Eleringi rahvusvahelises võlakirjaemissioonis, kui ettevõte kaasas viieks aastaks raha 0,875% intressiga. Elering kuulub selgelt sellisesse turusegmenti, kes saab kasu Euroopa Keskpanga jätkuvast erakordselt madalate intressimäärade poliitikast. Näeme selle poliitika lõpuga kaasnemas suurt riski. Samal ajal Eleringi võlakirjade ostmisega müüsime Leedu valitsuse pika tähtajaga võlakirju, hoides fondi avatuse intressiriskile muutumatuna.

Euroopa võlakirjaturgudel oli kuu kehvapoolne: ettevõtete võlakirjad suutsid jõuda minimaalselt plussi ja valitsuste võlakirjad kaotasid hinnas 0,4%. Turg tervikuna on aasta algusest pakkunud märksa väiksemat tootlust kui meie kohalikest emitentidest loodud portfelli samal ajavahemikul teenitud intress.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2018. aasta aprillist on selleks summaks 189,31 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9465 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1893 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2018. aastal 500 eurot kuus.

LHV Pensionifond L – LHV lipulaev

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,
  • oled keskmise riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga
Strateegia

Investeerime erinevatesse valdkondadesse, mille arengusse me usume (nt kinnisvara, mets, erakapital, Balti aktsiad, rahvusvahelised börsid ja võlakirjad). Kuni 50% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,260%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.05.2018)778 741 737,83

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis2 400 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.05.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond4,89%
Riigi Kinnisvara 06/20274,45%
France 10/20223,34%
Luminor Bank 12/20193,31%
Latvia 01/20213,03%
JP Morgan Chase 08/20212,32%
Wells Fargo & Company 07/20212,30%
Lithuania 01/20242,15%
Siauliu Bankas 12/20202,06%
East Capital Baltic Property Fund III1,76%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused2,44%
Riigivõlakirjad15,81%
Ettevõtete võlakirjad52,18%
Kinnisvara10,16%
Aktsiad19,40%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused2,44%
Baltikum53,33%
Euroopa (v.a Baltikum)28,19%
Aasia5,59%
Põhja-Ameerika9,46%
Muu0,98%

Fondi tulemust toetasid Soome aktsiad ja kohalike ettevõtete võlakirjaportfell

Kristo Oidermaa, fondijuht

Pärast mitme kuu pikkust rahutut aega kujunes aprill maailma aktsiaturgude jaoks valdavalt positiivse tootlusega kuuks. Näiteks Jaapani börsi indeks tõusis kohalikus valuutas mõõdetuna 4,7% ja Saksamaa börsiindeks 4,3% jagu. Negatiivse tootlusega olid aga Türgi ja Venemaa aktsiaturg, mis langesid vastavalt 9,3% ja 7,4% võrra. Baltikumi aktsiaturgude seas näitas aprillis ainsana positiivset tootlust Vilniuse börs 0,3% tõusuga. Tallinna ja Riia börsi indeks seevastu langesid vastavalt 1,3% ja 0,7%.

Pensionifondi L tulemust toetasid aprillis Soome aktsiad, mis paraneva majanduskeskkonna ja heade kvartalitulemuste taustal tugevalt tõusid. Parim tootlus oli kütusefirma Neste aktsial, mis kerkis kuu jooksul 23,8% võrra. Ettevõte kasvatas esimeses kvartalis müügitulusid 8% ja ärikasum suurenes mullusega võrreldes koguni 55% jagu. 12% tõusuga tegi hea tulemuse ka pabermaterjalide tootja Stora Enso aktsia ja 5,2% tõusuga Soome suurima kauplusteketi Kesko aktsia.

Aprillis lisasime portfelli uue suurima kohaliku võlakirjainvesteeringu, kui Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon kaasas võlakirjade vormis raha investeeringute tegemiseks ja pangalaenude refinantseerimiseks. Raha kaasati viieks aastaks ja tagasimakse tehakse ühe korraga lõpptähtajal. Võlakirjad ei ole seotud ega tagatud ühegi konkreetse fondile kuuluva hoonega. Raha laenu teenindamiseks tuleb kõigi objektide üürimaksetest. Selline paindlikkus lubab ettevõttel maksta pangalaenudega võrreldes kõrgemat intressi, praegu 4,25% aastas.

Samuti osalesime Eleringi rahvusvahelises võlakirjaemissioonis, kui ettevõte kaasas viieks aastaks raha 0,875% intressiga. Elering kuulub selgelt sellisesse turusegmenti, kes saab kasu Euroopa Keskpanga jätkuvast erakordselt madalate intressimäärade poliitikast. Näeme selle poliitika lõpuga kaasnemas suurt riski. Samal ajal Eleringi võlakirjade ostmisega müüsime Leedu valitsuse pika tähtajaga võlakirju, hoides fondi avatuse intressiriskile muutumatuna.

Euroopa võlakirjaturgudel oli kuu kehvapoolne: ettevõtete võlakirjad suutsid jõuda minimaalselt plussi ja valitsuste võlakirjad kaotasid hinnas 0,4%. Turg tervikuna on aasta algusest pakkunud märksa väiksemat tootlust kui meie kohalikest emitentidest loodud portfelli samal ajavahemikul teenitud intress.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2018. aasta aprillist on selleks summaks 189,31 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9465 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1893 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2018. aastal 500 eurot kuus.

LHV Pensionifond XL - Kõige julgem valik

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
  • oled valmis riskima keskmisest rohkem,
  • soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga
Strateegia

Fond võib investeerida kuni 75% varadest aktsiaturgudele, sh omandada osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse. Meie investeerimisstrateegia muutus 2012. aastal, enne seda võis fond investeerida aktsiaturgudele kuni 50% varadest.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,260%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.05.2018)152 096 768,53 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis500 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.05.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond4,16%
Luminor Bank 12/20193,95%
Riigi Kinnisvara 06/20273,84%
East Capital Baltic Property Fund II2,71%
East Capital Baltic Property Fund III2,48%
WisdomTree Japan Hedged Equity Fund2,20%
France 10/20222,20%
Amber Circle Funding 12/20222,05%
JP Morgan Chase 08/20212,01%
Wells Fargo & Company 07/20211,99%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused1,77%
Riigivõlakirjad6,89%
Ettevõtete võlakirjad56,07%
Kinnisvara12,96%
Aktsiad22,30%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused1,77%
Baltikum47,22%
Euroopa (v.a Baltikum)33,60%
Aasia6,56%
Põhja-Ameerika9,26%
Muu1,58%

Fondi tulemust toetasid Soome aktsiad ja kohalike ettevõttete võlakirjaportfell

Kristo Oidermaa, fondijuht

Pärast mitme kuu pikkust rahutut aega kujunes aprill maailma aktsiaturgude jaoks valdavalt positiivse tootlusega kuuks. Näiteks Jaapani börsi indeks tõusis kohalikus valuutas mõõdetuna 4,7% ja Saksamaa börsiindeks 4,3% jagu. Negatiivse tootlusega olid aga Türgi ja Venemaa aktsiaturg, mis langesid vastavalt 9,3% ja 7,4% võrra. Baltikumi aktsiaturgude seas näitas aprillis ainsana positiivset tootlust Vilniuse börs 0,3% tõusuga. Tallinna ja Riia börsi indeks seevastu langesid vastavalt 1,3% ja 0,7%.

Pensionifondi XL tootlusele mõjusid hästi Soome investeeringud, mille seast oli parima tootlusega Metsä Boardi aktsia 12,8% suuruse tõusuga.

Märtsis tegi Odyssey Europe Tallinna börsi ettevõttele Olympic Entertainment Group ülevõtupakkumise. Aktsionäridele pakutav aktsiahind oli sarnasel tasemel tolle hetke börsihinnaga. Pärast pikka kaalutlemist otsustasime pakkumise vastu võtta ja müüsime aprillis kõik pensionifondile kuulunud Olympicu aktsiad.

Aprillis lisasime portfelli uue suurima kohaliku võlakirjainvesteeringu, kui Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon kaasas võlakirjade vormis raha investeeringute tegemiseks ja pangalaenude refinantseerimiseks. Raha kaasati viieks aastaks ja tagasimakse tehakse ühe korraga lõpptähtajal. Võlakirjad ei ole seotud ega tagatud ühegi konkreetse fondile kuuluva hoonega. Raha laenu teenindamiseks tuleb kõigi objektide üürimaksetest. Selline paindlikkus lubab ettevõttel maksta pangalaenudega võrreldes kõrgemat intressi, praegu 4,25% aastas.

Samuti osalesime Eleringi rahvusvahelises võlakirjaemissioonis, kui ettevõte kaasas viieks aastaks raha 0,875% intressiga. Elering kuulub selgelt sellisesse turusegmenti, kes saab kasu Euroopa Keskpanga jätkuvast erakordselt madalate intressimäärade poliitikast. Näeme selle poliitika lõpuga kaasnemas suurt riski. Samal ajal Eleringi võlakirjade ostmisega müüsime Leedu valitsuse pika tähtajaga võlakirju, hoides fondi avatuse intressiriskile muutumatuna.

Euroopa võlakirjaturgudel oli kuu kehvapoolne: ettevõtete võlakirjad suutsid jõuda minimaalselt plussi ja valitsuste võlakirjad kaotasid hinnas 0,4%. Turg tervikuna on aasta algusest pakkunud märksa väiksemat tootlust kui meie kohalikest emitentidest loodud portfelli samal ajavahemikul teenitud intress.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2018. aasta aprillist on selleks summaks 189,31 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9465 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1893 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2018. aastal 500 eurot kuus.

LHV Pensionifond Indeks - Pidevalt investeeritud

Sobib kui

  • tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,
  • soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,
  • omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.
Liitu fondiga
Strateegia

Investeerime laiapõhjaliselt aktsia- ja kinnisvarafondidesse. Investeeringute tegemisel eelistame börsil kaubeldavaid (ETF), madala kulumääraga, füüsilist vara omavaid (mitte sünteetilisi), maksuefektiivseid, likviidseid ja alusindeksit jäljendavaid fonde. Kuni 75% fondi varast on paigutatud aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,39%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.05.2018)10 280 811,37 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis468 750 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

Paigutame kuni 75% fondi varast aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.

Andmed on toodud 31.05.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
Amundi Index FTSE EPRA Nareit Global UCITS ETF14,99%
iShares Core MSCI World UCITS13,64%
db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS9,48%
iShares Global REIT ETF6,54%
db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF5,72%
Vanguard Total World Stock ETF5,56%
iShares Core MSCI Emerging Markets ETF5,31%
BNP Paribas Easy FTSE EPRA/NAREIT Eurozone Capped5,30%
Vanguard FTSE All-World UCITS ETF5,30%
db x-trackers MSCI USA Index UCITS ETF5,14%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused1,02%
Kinnisvara27,43%
Aktsiad71,56%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused1,02%
Arenevad turud22,64%
Piiriturud2,34%
Arenenud turud74,01%

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2018. aasta aprillist on selleks summaks 189,31 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9465 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esita avaldus pangakontoris või elektrooniliselt registripidaja kodulehel. Avalduses teatad, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Milliseks see ajavahemik kujuneb, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on osakuid. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1893 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2018. aastal 500 eurot kuus.

LHV Pensionifond Eesti – maksimaalselt Eestisse investeeritud

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
  • soovid siduda pensioniraha Eesti majandusega,
  • sul on investeeringuid ka mujal regioonides.
Liitu fondiga
Strateegia

Fond investeerib sobivate investeeringute leidumisel kuni 100% Eestisse. Investeeritakse nii aktsiatesse, võlakirjadesse, kinnisvarasse kui ka teistesse fondidesse. Kuna Tallinna Börsil kaubeldavate väärtpaberite hulk on väike, investeerib fond ulatuslikult börsiväliselt. Kuivõrd fond on seotud ühe piirkonnaga, ei tasu sellesse investeerida kogu oma pensioniks mõeldud vara.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,260%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.05.2018)1 841 405,98 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis2 343 750 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

DepositooriumAS SEB Pank

LHV Pensionifond Eesti vara investeeritakse väga suures osas Eestisse – riiki, mille arengusse usume ja mille võimalusi tunneme kõige paremini. Fondi tulemused on otseselt seotud Eesti majanduse ja Eesti ettevõtete käekäiguga. Sobivate investeeringute vähesuse tõttu on iga investeeringu osakaal suhteliselt kõrge.

Andmed on toodud 31.05.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
Eesti Energia 09/20235,91%
auto24 04/20225,53%
Allianz Finance 12/20205,49%
EfTEN Kinnisvarafond II5,48%
Baltic Horizon Fund 05/20235,45%
Daimler Intl Finance 05/20225,43%
Tallinna Kaubamaja4,46%
Tallink Grupp4,11%
BMW 09/20202,88%
BASF 11/20192,73%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused39,33%
Ettevõtete võlakirjad36,14%
Kinnisvara7,27%
Aktsiad17,26%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused39,33%
Baltikum41,42%
Euroopa (v.a Baltikum)19,25%

Fondi lisandus kaks uut investeeringut

Kristo Oidermaa, Romet Enok, fondijuhid

Aprillis tegime peale seniste aktsiainvesteeringute ka uue fondi esimese kinnisvarainvesteeringu. Eften Kinnisvarafond II on asutatud 2015. aastal ja investeerib rahavoogu tootvasse kinnisvarasse kõigis kolmes Balti riigis. Fondi portfelli kuulub praegu kuus objekti, millest tuntuim on kindlasti Radisson Blu hotell Tallinna südalinnas. Samuti teenivad investoritele renditulu kaks kaubanduskeskust: Magistrali keskus Tallinnas ja Riia üks suurimaid kaubanduskeskuseid Domina. Veel kuulub fondile Marienthali keskus Tallinnas ja büroohoone Riias, viimases rendivad kontoripinda tuntud rahvusvahelised ettevõtted. Leedus kuulub kinnisvarafondile mahukas logistikakeskus Kaunase lähedal. Eften II maksab investoritele igal aastal ka dividende.

Veel lisasime portfelli uue suurema kohaliku võlakirjainvesteeringu, kui Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon kaasas võlakirjade vormis raha investeeringute tegemiseks ja pangalaenude refinantseerimiseks. Raha kaasati viieks aastaks ja tagasimakse tehakse ühe korraga lõpptähtajal. Võlakirjad ei ole seotud ega tagatud ühegi konkreetse fondile kuuluva hoonega. Raha laenu teenindamiseks tuleb kõigi objektide üürimaksetest. Selline paindlikkus lubab ettevõttel maksta pangalaenudega võrreldes kõrgemat intressi, praegu 4,25% aastas.

Pensionifondide turuülevaade

Fookuses on kasvupotentsiaaliga ettevõtted
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Pärast küllalt heitlikku aasta algust kujunes aprill rahvusvahelistel aktsiaturgudel valdavalt positiivse tootlusega kuuks. Suurematest turgudest pakkusid parimat tulemust Jaapani ja Euroopa aktsiaturud, mis tõusid kohalikus valuutas mõõdetuna vastavalt 4,7% ja 4,6%.

Küsi nõu

Küsi julgesti koos leiame sobivaima lahenduse.

Reet Roos
pensionikonsultant
E–R 8–17
680 2743
Registreeru nõustamisele