Pension

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja töövõimetushüvitistele.

  1. aastal:

• aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas,
• aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 x (tulu summa – 14 400),
• aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0 eurot.

Lisainfo maksustamise kohta on leitav Maksu- ja Tolliameti veebilehel.

III pensionisamba väljamaksed võivad olla kas maksuvabad või maksustatud 10% või 20% maksumääraga. Just väiksem maksumäär on kaalukas põhjus, miks tasub koguda pensioniraha ka III sambasse. Aastase tulu korral, mis jääb vahemikku 14 400 ja 25 200 eurot, tasub III sambast raha väljavõtmisel kaaluda, kas teha seda mitmel aastal või korraga. Viimane sõltub sellest, kas ja kuidas aastane tulu ajas muutub. Väljamaksed võiksid olla jaotatud selliselt, et nende tulemusena ei väheneks maksuvaba tulu miinimum.

Eesti elanike keskmine oodatav eluiga on 77,8 aastat. Pensioniiga algab meestel 63- ja naistel 62,5-aastaselt. Tegelikult minnakse pensionile mõnikord juba varem, keskmiselt 59,6-aastasena. Enne ametlikku pensioniiga lähevad pensionile töötud, kes saavad selle võrra ka väiksemat pensioni.

Eestis on umbes 400 000 vanaduspensionäri, kellest 16,4% töötab.

Kui praegu käiakse tööl vabatahtlikult, siis tulevikus on töötamine paratamatus, sest pensioniiga nihkub järjest kaugemale. 2016. aastast alates saavad nii mehed kui ka naised pensionile jääda 63-aastaselt ja 2026. aastast alates 65-aastaselt. Teadlased prognoosivad, et pensionisüsteemi toimimiseks peaks pensioniiga aastaks 2060 tõusma 69. eluaastani.

II sammas

Pensioni II samba makseid arvestatakse Eestis maksustatava tulu arvelt. Kui sul puudub sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, II sambasse makseid ei laeku ja “võlga” ei teki. Ise, omal algatusel, II sambasse makseid teha ei ole võimalik.

Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess, mis võib sõltuvalt koguja vanusest kesta mitukümmend aastat. Nii nagu maratoni puhul ei loe, kui kiire oled sa olnud esimestel sadadel meetritel, on ka pensioni kogumisel oluline jälgida pikaajalise tootluse näitajaid, näiteks 10 aastat või pensionisüsteemi loomisest alates. Ajutised ja lühiajalised järeleandmised tootlustes ei mõjuta suurel määral lõpptulemust.

Alates 1. augustist 2011 saab oma pensionimakseid suunata uude pensionifondi jooksvalt ning juba kogutud raha ühest fondist teise tõsta kolm korda aastas. Esitades avalduse kogutud raha üleviimiseks ehk osakute vahetamise avalduse hiljemalt:

    1. novembril, toimub vahetus 1. jaanuarile järgneval tööpäeval;
    1. märtsil, toimub vahetus 1. maile järgneval tööpäeval;
    1. juulil, toimub vahetus 1. septembril või sellele järgneval tööpäeval.

Ei. Varasematel aastatel jagati pensionifondiga liitumise eest kingitusi, kuid praegu on seaduses must-valgelt kirjas, et pensionifondi valikut ei või mõjutada ühegi muu hüvega. Samuti ei või pank siduda laenuintresse pensionifondi valikuga (Kogumispensionide seadus § 14 lg 5-1). Juhul kui seda tehakse, tasub enda õiguste eest seista ning teavitada olukorrast Finantsinspektsiooni.

Õigus II samba rahade kasutamiseks tekib, kui oled jõudnud vanaduspensioni ikka. Seadusest tulenevalt varem raha välja võtta ei saa. Vanaduspensioni ea ja II sambast väljamaksete saamise õiguse kohta saad lisainfot Pensionikeskuse kodulehelt.

Kui oled juba II sambaga liitunud, siis sellest loobuda ei saa.

III sammas

III samba pensionifondi investeeritud summalt tagastab riik sulle järgmise aasta märtsis tulumaksu. Näiteks kui investeerid enne aasta lõppu LHV Täiendavasse Pensionifondi 100 eurot, saad riigilt järgmise aasta märtsis tulumaksutagastust 20 eurot. Tulumaksutagastuse saamiseks tuleb III samba investeering üles märkida enda tulumaksudeklaratsiooni.

Tulumaks tagastatakse summalt, mis ei ületa 15% sinu aastasest brutosissetulekust ega 6000 eurot aastas.

LHV Täiendava Pensionifondi ja LHV Pensionifondi Indeks Pluss osakute ostmine on sama lihtne nagu telefoniarve tasumine. Investeerida võid endale sobival hetkel ning sobiva summa ulatuses. Võid teha ühekordse makse või näiteks püsikorralduse, mille saad soovi korral tühistada.

Investeerimiseks on sul vaja EVK väärtpaberikontot, mille saad LHV Pangas avada tasuta.

Korraga võib koguda mitmesse III samba pensionifondi.

LHV Täiendava Pensionifondi ja LHV Pensionifondi Indeks Pluss osakuid saab tagasi müüa igal pangapäeval (avalduse esitamiseks võta ühendust LHV klienditoega). Osakute tagasivõtmistasu on 1%.

Väljamaksed (mitte ainult kasum, vaid kogu väljamakse) maksustatakse kehtiva tulumaksu määraga, va järgmistel juhtudel:

10%-se tulumaksu määraga maksustatakse väljamaksed:

  • pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest
  • osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral

Väljamakseid ei maksustata, kui sõlmida vabatahtlikku pensionifondi kogutud raha ulatuses elukindlustusseltsiga eluaegne regulaarselt makstav pensionileping (annuiteet).

Passiivselt juhitud fondid

Passiivselt juhitud pensionifondid investeerivad sõltumata turuolukorrast teatud indekseid järgivatesse fondidesse ja aktiivset varade juhtimist neis ei toimu. Varade koosseis passiivselt juhitud fondis on stabiilne, ta ei kohandu vastavalt muutustele (nii nagu see toimub fondijuhiga fondides). Passiivselt juhitud fondid sõidavad piltlikult öeldes pidevalt gaas põhjas. Kindlasti saab olema perioode, kus nende fondide tootlus on suurel määral negatiivne. Kui turg kukub, ei saa fondijuht midagi teha, et riske vähendada. Fondi sobivuse hindamisel on kliendil palju suurem roll, mistõttu sobivad sellised fondid varasema investeerimiskogemusega klientidele, kes oskavad fondide riske hinnata.

Kuna passiivsetel fondidel puudub aktiivne juhtimine ehk riskide aktiivne lisamine ja vähendamine vastavalt turuolukorrale, tähendab see nende fondide jaoks ka madalamaid haldustasusid.

Saame pakkuda nii madala tasuga teenust, kuna LHV fondiäri on saavutanud kriitilise mahu ning fondide administreerimisega seotud funktsioonid on välja ehitatud. Selle tasu arvelt kaetakse tavapärased kolmandate osapoolte kulud, samuti LHV administratiivsed kulud.

Teekond pensionipõlve

Mõnus pensionipõlv on eelkõige hea tervis ja õnnelikud lapsed...

Katrin Karisma

Pensionile jäävad inimesed peavad end sageli uuesti leidma. Nad võivad mõelda, et nüüd on kõik läbi, aga tegelikult ei ole ju. Minu jaoks on hea pensionipõlv eelkõige hea tervis ja õnnelikud lapsed.

Loe lisa ...

Kõik KKK teemad