II sammas

10 aasta kõrgeim tootlus on LHV pensionifondidel¹

Mida lähemale jõuab pensioniiga, seda väiksema riskiga peaks olema pensionifond. II samba pensionifondi valimisel arvesta kaht olulist asja:

  • kui palju on sul jäänud aega pensionini
  • kui palju soovid riskida

II samba fondid

LHV Pensionifond XS – Kaitstuim valik

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.
Liitu fondiga

Strateegia
Investeerime raha erinevate riikide ja nendega seotud organisatsioonide võlakirjadesse. Need pakuvad kõige suuremat stabiilsust ja kõige madalamaid riske. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,585%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.01.2018)20 384 033,25 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis110 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

AS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.01.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
France 05/20276,99%
Riigi Kinnisvara 06/20274,91%
Germany 09/20224,75%
Czech Republic 05/20224,65%
Transpordi Varahaldus 04/20254,36%
Temasek Financial 03/20224,32%
Slovakia 11/20243,88%
Elering 07/20183,76%
United States 08/20192,76%
Amber Circle Funding 12/20222,57%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused28,98%
Riigivõlakirjad31,75%
Ettevõtete võlakirjad39,29%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused28,98%
Baltikum27,99%
Euroopa (v.a Baltikum)27,19%
Aasia8,87%
Põhja-Ameerika2,76%
Muu4,23%

Aeg pole uuteks investeeringuteks rahvusvahelistesse võlakirjadesse veel soodne

Romet Enok, fondijuht

Jaanuaris tõusid intressid kogu euroalal järsult. Euroopa Keskpanga tugimeetmete oodatav lõpptähtaeg jõuab üha lähemale ja pärast pikka pausi on paljude turuosaliste huulil taas sõna inflatsioon. Kõige taustaks jätkub Ühendriikide Föderaalreservi intresside tõusu tsükkel.

Sellises keskkonnas lõpetas nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa valitsuse võlakirjade turg kuu miinuses isegi rohkem kui protsendiga. Ainsa suure turuna erines Itaalia, mis oli juba detsembris käitunud nõrgemini ja ei liikunud nüüd enamiku teiste instrumentidega kaasa.

Neis kuukommentaarides on varemgi olnud juttu sellest, et oleme juba mõnda aega hoidunud uute investeeringute tegemisest. Valuutapositsioonis mõjutas seevastu dollar kuu tulemust jälle selgelt negatiivselt. Koos olemasolevate võlakirjade hinnalangusega oli fondi kaotus küll ligikaudu poole väiksem kui Saksamaa ja Prantsusmaa võlakirjaturgudel, kuid jäi siiski selgelt miinuspoolele. Fond hoiab endiselt väga olulist osa varadest rahas, hoiustes ja lühema tähtajaga võlakirjades.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2017. aasta aprillist on selleks summaks 175,94 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1800 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2017. aastal 416 eurot kuus.

LHV Pensionifond S – Turvaline valik

Sobib kui

  • sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
  • oled madala riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on pensioniks pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.
Liitu fondiga

Strateegia
Investeerime raha tugevate ettevõtete võlakirjadesse. Need pakuvad raha säilitamisel stabiilsust ega ole majanduse üldisest olukorrast nii palju mõjutatavad kui näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutava raha kasvuruum on piiratud, küll aga püsib stabiilsena.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,684%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.01.2018)61 977 369,61 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis270 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

AS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.01.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
France 10/20225,09%
Riigi Kinnisvara 06/20275,01%
Transpordi Varahaldus 04/20254,53%
Temasek Financial 03/20224,31%
Latvenergo 06/20224,26%
Slovakia 11/20244,03%
Investor 05/20233,38%
Latvia 09/20253,04%
Total Capital Intl 03/20202,92%
Romania 10/20242,68%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused14,83%
Riigivõlakirjad25,28%
Ettevõtete võlakirjad59,87%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused14,83%
Baltikum27,11%
Euroopa (v.a Baltikum)40,95%
Aasia7,20%
Põhja-Ameerika4,86%
Muu5,03%

Aeg pole uuteks investeeringuteks rahvusvahelistesse võlakirjadesse veel soodne

Romet Enok, fondijuht

Euroopa võlakirjaturgudel tõmbas möödunud kuul kogu tähelepanu valitsuse võlakirjade hinnalangus. Kuigi ettevõtete turg oli tunduvalt stabiilsem, avaldas intressitõus mõju ka seal. Nii lõpetasid ettevõtete võlakirjad kuu kergelt miinuses, samal ajal kui Saksamaa ja Prantsusmaa riigivõlakirjade hinnalangus ulatus peaaegu protsendini. Intressitõusu ajal oli turu nõrkus laiapõhjaline ja seetõttu langesid ka fondi investeeringute hinnad.

Neis kuukommentaarides on varemgi olnud juttu sellest, et oleme juba mõnda aega hoidunud suures mahus investeeringute tegemisest fikseeritud intressiga rahvusvahelistesse võlakirjadesse. Just see aitas vähendada turuliikumiste mõju fondi osaku hinnale ka möödunud kuul.

Dollar jätkas samal ajal odavnemist euro suhtes, mis omakorda oli fondi tulemuses märkimisväärse negatiivse mõjuga. Kokkuvõttes langes fondi osaku hind vähem kui Euroopa valitsuste suuremad võlakirjaturud, kuid jäi sellest hoolimata ligikaudu poole protsendiga miinusesse. Fond hoiab endiselt olulist osa varadest rahas ja hoiustes ning lühema tähtaja ja/või ujuva intressiga võlakirjades.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2017. aasta aprillist on selleks summaks 175,94 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1800 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2017. aastal 416 eurot kuus.

LHV Pensionifond M - Tasakaalukas valik

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,
  • oled mõõduka riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga

Strateegia
Paigutame enamiku rahast võlakirjadesse, mis pakuvad raha säilitamisel stabiilsust. Tasakaalustamiseks investeerime ka kinnisvarasse ja ettevõtetesse, et võimaldada pensioniks kogutavale rahale stabiilset kasvu. Kuni 25% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerima võlakirjadesse ja kinnisvarasse.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,008%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.01.2018)98 886 732,13 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis380 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

AS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.01.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond4,57%
Riigi Kinnisvara 06/20274,25%
Transpordi Varahaldus 04/20253,64%
Luminor Bank 12/20193,34%
France 10/20223,28%
Tartu Linnavalitsus 10/20322,80%
Autolist 04/20222,34%
Coop Pank 12/20272,34%
Latvenergo 06/20222,32%
Citadele banka 12/20262,23%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused6,45%
Riigivõlakirjad14,29%
Ettevõtete võlakirjad63,57%
Kinnisvara8,07%
Aktsiad7,58%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused6,45%
Baltikum55,05%
Euroopa (v.a Baltikum)24,93%
Aasia2,75%
Põhja-Ameerika9,62%
Muu1,16%

Fondi tulemusi toetasid Soome aktsiad

Romet Enok, fondijuht

Jaanuar kujunes maailma aktsiaturgude jaoks taas valdavalt positiivseks. Arenenud turgude seas näitasid head tootlust nii USA, Jaapan kui ka enamik Euroopa riike. Arenevatest turgudest olid jätkuvalt tugevad Ladina-Ameerika riigid ning Venemaa börs tõusis eurodes mõõdetuna 9% võrra. Ka Baltikumi aktsiaturud alustasid aastat hea tootlusega: Vilniuse börsiindeks tõusis 5% ning Tallinna ja Riia indeks 4% võrra.

Pensionifondi M tootlust toetas mitu portfellis olevat Soome aktsiat. Näiteks kaubandusettevõtte Kesko ja rehvitootja Nokian Renkaat aktsiad kerkisid jaanuaris mõlemad 8% võrra. Puidu- ja paberitootmise sektoris tegutsevate Stora Enso ja Metsä Boardi aktsiad kallinesid aga vastavalt 6% ja 4% jagu.

Intressitõus mõjutas euroala võlakirjaturul jaanuaris peaaegu kõiki instrumente – pikemates riskivabades võlakirjades ulatus kaotus kuuga ligikaudu 2%-ni. Euroopa Keskpanga tugimeetmete oodatav lõpptähtaeg hakkab lähemale jõudma ja Ühendriikides on Föderaalreserv püsinud seni kindlalt intresside tõstmise tsüklis.

Nagu oleme kuukommentaarides varemgi rõhutatud, oleme fikseeritud intressiga võlakirjade soetamist rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt pigem vältinud. Selle asemel oleme raha paigutanud pigem lühemaajalistesse või ujuva intressiga võlakirjadesse. Just see aitas möödunud kuul kaitsta fondi varade väärtust turu hinnaliikumise vastu, kuid et hinnalangus oli laiapõhjaline, jäi portfell siiski miinuspoolele. Samal põhjusel mõjutasid kuu tulemust negatiivselt ennekõike pikema tähtajaga võlakirjad, nagu ka dollari kursi langus euro suhtes.

Rahvusvahelistel võlakirjaturgudel näeme endiselt vähe investeerimisvõimalusi, mistõttu keskendume pigem Eesti ettevõtetele. Selles valdkonnas plaanime portfellile peagi täiendust. Möödunud aasta lõpul soetatud arvestatav positsioon ujuva intressiga võlakirjades ja varasemad positsioonid lühema tähtajaga võlakirjades võimaldavad meil samas võimaluste tekke korral reageerida kiiresti ka uute positsioonide soetamise võimalusele rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2017. aasta aprillist on selleks summaks 175,94 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1800 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2017. aastal 416 eurot kuus.

LHV Pensionifond L – LHV lipulaev

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,
  • oled keskmise riskitaluvusega,
  • eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga

Strateegia
Investeerime erinevatesse valdkondadesse, mille arengusse me usume (nt kinnisvara, mets, erakapital, Balti aktsiad, rahvusvahelised börsid ja võlakirjad). Kuni 50% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,260%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.01.2018)750 452 796,39 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis2 400 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

AS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.01.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond5,19%
Riigi Kinnisvara 06/20274,59%
Luminor Bank 12/20193,43%
France 10/20223,42%
Latvia 09/20253,19%
Latvia 01/20213,14%
Lithuania 11/20242,32%
JP Morgan Chase 08/20212,30%
Wells Fargo & Company 07/20212,26%
Lithuania 01/20242,23%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused3,30%
Riigivõlakirjad18,86%
Ettevõtete võlakirjad50,50%
Kinnisvara9,09%
Aktsiad18,26%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused3,30%
Baltikum51,04%
Euroopa (v.a Baltikum)27,49%
Aasia5,64%
Põhja-Ameerika11,31%
Muu1,23%

Fond suurendas Arco Vara investeeringut

Kristo Oidermaa, fondijuht

Jaanuar kujunes maailma aktsiaturgudele taas valdavalt positiivseks. Arenenud turgude seas näitasid head tootlust nii USA, Jaapan kui ka enamik Euroopa riike. Euroopas vedas tõusu Hispaania, mille aktsiaturu indeks kerkis kuu jooksul üle 7%. Arenevatest turgudest olid jätkuvalt tugevad Ladina-Ameerika riigid ning Venemaa börs tõusis eurodes mõõdetuna 9% võrra. Ka Baltikumi aktsiaturud alustasid aastat hea tootlusega: Vilniuse börsiindeks tõusis 5% ning Tallinna ja Riia indeks 4% võrra.

Pensionifond L osales jaanuaris kinnisvarafirma Arco Vara täiendavas aktsiate märkimises ja soetas juurde ka ettevõtte võlakirju. Uue kaasatud kapitali investeerib Arco Vara elamukinnisvara arendamisse Bulgaarias, peale selle jätkatakse Kodulahe elamurajooni arendamist Tallinnas.

Intressitõus mõjutas euroala võlakirjaturul jaanuaris peaaegu kõiki instrumente – pikemates riskivabades võlakirjades ulatus kaotus kuuga ligikaudu 2%-ni. Euroopa Keskpanga tugimeetmete oodatav lõpptähtaeg hakkab lähemale jõudma ja Ühendriikides on Föderaalreserv püsinud seni kindlalt intresside tõstmise tsüklis.

Nagu oleme kuukommentaarides varemgi rõhutatud, oleme fikseeritud intressiga võlakirjade soetamist rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt pigem vältinud. Selle asemel oleme raha paigutanud pigem lühemaajalistesse või ujuva intressiga võlakirjadesse. Just see aitas möödunud kuul kaitsta fondi varade väärtust turu hinnaliikumise vastu, kuid et hinnalangus oli laiapõhjaline, jäi portfell siiski miinuspoolele. Samal põhjusel mõjutasid kuu tulemust negatiivselt ennekõike pikema tähtajaga võlakirjad, nagu ka dollari kursi langus euro suhtes.

Rahvusvahelistel võlakirjaturgudel näeme endiselt vähe investeerimisvõimalusi, mistõttu keskendume pigem Eesti ettevõtetele. Selles valdkonnas plaanime portfellile peagi täiendust. Möödunud aasta lõpul soetatud arvestatav positsioon ujuva intressiga võlakirjades ja varasemad positsioonid lühema tähtajaga võlakirjades võimaldavad meil samas võimaluste tekke korral reageerida kiiresti ka uute positsioonide soetamise võimalusele rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2017. aasta aprillist on selleks summaks 175,94 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1800 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2017. aastal 416 eurot kuus.

LHV Pensionifond XL - Kõige julgem valik

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
  • oled valmis riskima keskmisest rohkem,
  • soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.
Liitu fondiga

Strateegia
Fond võib investeerida kuni 75% varadest aktsiaturgudele, sh omandada osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse. Meie investeerimisstrateegia muutus 2012. aastal, enne seda võis fond investeerida aktsiaturgudele kuni 50% varadest.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 1,260%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.01.2018)140 800 957,86 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis500 000 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

AS SEB Pank

Paigutame sinu raha rahvusvahelistesse ettevõtetesse, mille arengusse usume. Samas tuleb arvestada, et nende ettevõtete tulevikku mõjutavad nii nende firmade siseotsused kui ka muutused maailmamajanduses.

Andmed on toodud 31.01.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond4,59%
Luminor Bank 12/20194,26%
Riigi Kinnisvara 06/20274,13%
East Capital Baltic Property Fund II2,82%
Latvia 09/20252,79%
WisdomTree Japan Hedged Equity Fund2,43%
France 10/20222,35%
iShares STOXX Europe 600 Health Care2,14%
Amber Circle Funding 12/20222,08%
JP Morgan Chase 08/20212,07%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused4,22%
Riigivõlakirjad8,89%
Ettevõtete võlakirjad53,95%
Kinnisvara11,88%
Aktsiad21,12%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused4,22%
Baltikum45,42%
Euroopa (v.a Baltikum)28,67%
Aasia6,94%
Põhja-Ameerika12,86%
Muu1,95%

Aktsiaturgudel, sealhulgas Baltikumis, oli positiivne kuu

Kristo Oidermaa, fondijuht

Jaanuar kujunes maailma aktsiaturgudele taas valdavalt positiivseks. Arenenud turgude seas näitasid head tootlust nii USA, Jaapan kui ka enamik Euroopa riike. Euroopas vedas tõusu Hispaania, mille aktsiaturu indeks kerkis kuu jooksul üle 7%. Arenevatest turgudest olid jätkuvalt tugevad Ladina-Ameerika riigid ning Venemaa börs tõusis eurodes mõõdetuna 9% võrra. Ka Baltikumi aktsiaturud alustasid aastat hea tootlusega: Vilniuse börsiindeks tõusis 5% ning Tallinna ja Riia indeks 4% võrra.

Pensionifondi XL tootlusele mõjus hästi Tallinna Kaubamaja Grupi aktsia. Ettevõte avaldas tugevad 2017. aasta neljanda kvartali tulemused, millele aktsia reageeris 7% suuruse tõusuga. Ka Läti ravimifirma Olainfarmi aktsia kerkis peaaegu 9%, sest saabus selgus ettevõtte suurosaluse pärijate ja edasise strateegia suhtes.

Intressitõus mõjutas euroala võlakirjaturul jaanuaris peaaegu kõiki instrumente – pikemates riskivabades võlakirjades ulatus kaotus kuuga ligikaudu 2%-ni. Euroopa Keskpanga tugimeetmete oodatav lõpptähtaeg hakkab lähemale jõudma ja Ühendriikides on Föderaalreserv püsinud seni kindlalt intresside tõstmise tsüklis.

Nagu oleme kuukommentaarides varemgi rõhutatud, oleme fikseeritud intressiga võlakirjade soetamist rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt pigem vältinud. Selle asemel oleme raha paigutanud pigem lühemaajalistesse või ujuva intressiga võlakirjadesse. Just see aitas möödunud kuul kaitsta fondi varade väärtust turu hinnaliikumise vastu, kuid et hinnalangus oli laiapõhjaline, jäi portfell siiski miinuspoolele. Samal põhjusel mõjutasid kuu tulemust negatiivselt ennekõike pikema tähtajaga võlakirjad, nagu ka dollari kursi langus euro suhtes.

Rahvusvahelistel võlakirjaturgudel näeme endiselt vähe investeerimisvõimalusi, mistõttu keskendume pigem Eesti ettevõtetele. Selles valdkonnas plaanime portfellile peagi täiendust. Möödunud aasta lõpul soetatud arvestatav positsioon ujuva intressiga võlakirjades ja varasemad positsioonid lühema tähtajaga võlakirjades võimaldavad meil samas võimaluste tekke korral reageerida kiiresti ka uute positsioonide soetamise võimalusele rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt.

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2017. aasta aprillist on selleks summaks 175,94 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1800 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2017. aastal 416 eurot kuus.

LHV Pensionifond Indeks - Pidevalt investeeritud

Sobib kui

  • tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,
  • soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,
  • omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.
Liitu fondiga

Strateegia
Investeerime laiapõhjaliselt aktsia- ja kinnisvarafondidesse. Investeeringute tegemisel eelistame börsil kaubeldavaid (ETF), madala kulumääraga, füüsilist vara omavaid (mitte sünteetilisi), maksuefektiivseid, likviidseid ja alusindeksit jäljendavaid fonde. Kuni 75% fondi varast on paigutatud aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.

Tootlus

Algusest / Jooksev aasta / Jooksev kuu

Kulud

Sisenemistasu 0% / Väljumistasu 0% / Haldustasu 0,39%

Fondi info

Fondi maht (seisuga 31.01.2018)8 305 392,72 €

Osaku hind

FondivalitsejaLHV Varahaldus

Omaosalus fondis468 750 osakut

Depootasu määr0,06% (maksab LHV)

AS SEB Pank

Paigutame kuni 75% fondi varast aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.

Andmed on toodud 31.01.2018 seisuga

Suurimad investeeringud
Amundi Index FTSE EPRA Nareit Global UCITS ETF12,34%
iShares Global REIT ETF7,70%
db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF6,96%
iShares Core MSCI Emerging Markets ETF6,83%
db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS6,81%
Vanguard Total World Stock ETF6,81%
Vanguard FTSE Emerging Markets ETF6,65%
BNP Paribas Easy FTSE EPRA/NAREIT Eurozone Capped6,56%
Vanguard FTSE All-World UCITS ETF6,52%
db x-trackers MSCI USA Index UCITS ETF6,15%
Varade jaotus hetkel
Raha ja hoiused0,13%
Kinnisvara27,30%
Aktsiad72,56%
Piirkondlik jaotus
Raha ja hoiused0,13%
Arenevad turud23,88%
Piiriturud2,59%
Arenenud turud73,39%

Väljamakse viis sõltub sellest, kui palju oled fondi kogunud. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline termin nagu rahvapensioni määr, mille summa kinnitatakse igal aastal kinnitatud indeksi alusel. 2017. aasta aprillist on selleks summaks 175,94 eurot.

Kuidas II sambasse kogutud raha kätte saab?

Vaata videot

Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr

Peamine viis oma II samba fondi kogunenud raha kätte saada, on sõlmida selleks pensionileping. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts sulle regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni su elu lõpuni. Seda on oluline teada, sest kindlustusseltsid prognoosivad pensioniea pikkust ja arvutavad selle alusel sulle tehtava väljamaksete suuruse. Kui elad tervislikult ja kõrge eani, maksab kindlustusselts pensioni välja suuremas summas, kui fondi on kogunenud. Vastupidisel juhul jääb aga osa rahast kindlustusseltsile, kes teeb sellest väljamakseid oma pikema elueaga klientidele.

Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr

Kui pensionikontole on kogunenud kuni 9000 eurot, saad raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks esitada avaldus pangakontoris või internetipangas. Avalduses teata pangale, millise sagedusega ja kui pika ajavahemiku jooksul soovid pensionimakseid saada. Kui lühike see ajavahemik olla võib, oleneb pensionäri vanusest, sest see on kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Erinevalt kindlustusseltsist, mis maksab sulle pensioni su elupäevade lõpuni, tehakse pensionifondist sulle makseid ainult nii kaua, kuni su kontol on raha. Teisalt kuulub kogu fondis olev vara pensionisaajale ning jääb tema siit ilmast lahkumise järel pärijatele.

Kogu summa korraga: kui kogutud on kuni 10-kordne rahvapensioni määr

Ühekordse väljamaksena saab raha II sambast kätte juhul, kui seda on pensionifondi kogunenud alla 1800 euro.

Pärandamine

Pensionifondi kogutud vara on võimalik pärandada. Pärijad saavad valida, kas võtavad kogunenud raha korraga välja või eelistavad pärida fondiosakuid. Rahas väljamaksetelt tuleb pärijatel maksta 20% tulumaksu.

Maksud

Pensioni väljamaksetelt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Tulumaksu arvutamise aluseks on pensionäri saadud tulu maksuvaba määr, mis on 2017. aastal 416 eurot kuus.

Pensionifondide turuülevaade

Fookuses kohaliku turu investeerimisvõimalused
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Aasta algas aktsiaturgudel tugeva tõusuga. Nii Euroopa kui ka USA turg kerkis jaanuaris eurodes mõõdetuna 1,6%, eriti hoogsalt liikusid aga ülespoole arenevate riikide aktsiaturud, tõustes kuuga 4,4%. Teistest rohkem kallinesid Ladina-Ameerika riikide ja Venemaa aktsiate hinnad. Ka Tallinna börs tegi aasta esimesel kuul 3,9% tõusuga korraliku tulemuse.

Küsi nõu

Küsi julgesti koos leiame sobivaima lahenduse.

Reet Roos
pensionikonsultant
E–R 8–17
680 2743
Registreeru nõustamisele