{"LXK00":{"heading":"LHV Pensionifond XS","id":"xs","code":"xs","dataMarker":"XSK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena. Fondi vara investeerimisel järgitakse konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest tulenevaid reitingupiiranguid. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on madala riskiga võlainstrumendid.\n","strategyCampaign":"### **Kaotusi vältiv XS**\n- Fondi XS vara investeeritakse vähemalt 80% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse.\n- Pensioniks kogutav raha püsib fondis XS stabiilsena. Investeerimisel järgime reitingupiiranguid, mis tulenevad konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest. \n- Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on väikse riskiga võlainstrumendid.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-enok.png","name":"Romet Enok","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Võlakirjade hinnaliikumised hakkavad rahunema koos ootusega, et inflatsioonirisk on saadud kontrolli alla. Sellises keskkonnas pakuvad võlakirjad taas tootlust.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":2340},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":92.09,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":0.49,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":4.59,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.32,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2025 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| German Treasury Bill 17/09/2025 | 7,96% |\n| German Treasury Bill 10/12/2025 | 7,93% |\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 7,54% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 7,43% |\n| France Treasury Bill 25/05/2025 | 7,12% |\n| Deutschland 1.0% 15/08/2025 | 4,47% |\n| ZKB Gold ETF | 4,41% |\n| Kojamo 0.875% 28/05/2029 | 3,95% |\n| BNP Paribas 2.5% 31/03/2032 | 3,55% |\n| KBC Group NV 0.625% 07/12/2031 | 3,46% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 7,54% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 7,43% |\n| Coop Pank 5.0% 10/03/2032 | 3,01% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2025) | 11 258 860 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 33 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0459% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,5130%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,54%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2024. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_tingimused_052023.pdf)\n- [Tingimused (kehtib alates 02.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Rahulik_tingimused_020925.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2025.pdf)\n- [Prospekt (kehtib alates 02.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_020925.pdf)\n- [Põhiteabe dokument (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_KIID_2025.pdf)\n- [Põhiteabe dokument (kehtib alates 02.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Rahulik_KIID_020925.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_kuuaruanne_2025_06.pdf)\n- [2024 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_PF_XS_aastaaruanne_2024.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_XS_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2022.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2025,"month":6,"content":"### Juuni 2025: Esimene aktsiainvesteering\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nMöödunud kuul jäid nii Euroopa valitsuste võlakirjad kui ka kuld miinuspoolele. Kuna meie fondi portfell on üles ehitatud eelkõige ettevõtete võlakirjadele ja lühema tähtajaga väärtpaberitele, oli juunikuu tulemiks väike kasum. \n\nVõlakirjaportfelli me ühtegi uut investeeringut ei lisanud, küll aga tegime kuu lõpul oma esimese aktsiainvesteeringu, kui soetasime Soome-Rootsi metsatööstuskontserni Stora Enso aktsiaid. Ettevõtte tootmistegevus on väga tsükliline, kuid meie investeeringu peamine põhjus on ettevõttele Rootsis kuuluv mets. Stora Enso teatas juunis, et kaalub ettevõtte jaotamist kaheks viisil, et metsavara antakse eraldi äriühinguga praegustele omanikele. Ettevõtte stabiilsema osa senisest suurem esile tõstmine võiks koguväärtusele mõjuda soodsalt. \n\nEhkki fondi XS ülekaalukalt suurimaks varaks jäävad võlakirjad, lubab nüüdne õigusruum meil kaasata portfelli ka aktsiainvesteeringuid. Atraktiivseid võimalusi leides kavatseme seda aktiivselt ka teha.\n"},{"year":2025,"month":5,"content":"### Mai 2025: Euroopa võlakirjaturgudel oli rahulik kuu\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nFondi üks suurimaid investeeringuid Eesti Energia korraldas mais avaliku võlakirjaemissiooni kohalikele investoritele, laenates kolmeks aastaks raha intressiga 5%. Investeerisime fondist eelmise aasta juulis Eesti Energia pikematesse ja allutatud võlakirjadesse, mida ettevõte müüs Euroopa turule. Ettevaatavalt on nende oodatav tootlus praegu 7% aastas ja fondi seni teenitud kasum on eelmise aasta juulist alates mõõdetuna peaaegu 9%. Uue raha kaasamine erinevate instrumentide vormis võimaldab Eesti Energial taas investeeringuid teha. \n\nEuroopa võlakirjaturgudel oli maikuu rahulik: kergelt plusspoolele jäid nii kõrge reitinguga ettevõtete kui ka valitsuste võlakirjad. Uute võlakirjade väljastamise turg püsib aktiivne, lisaks oodatakse Euroopa Keskpangalt juuni algul veel ühte lühiajaliste intresside langetamist. \n\nKuu alguses astus ametisse Saksamaa uus valitsus, mis on esimene samm riigi suure investeerimiskava (ja laenu võtmise kava) ellu viimisel. Sellest kavast saab üks põhilisi tegureid, mis hakkab järgmistel aastatel kujundama intressitaset kogu Euroopa turul.\n"},{"year":2025,"month":4,"content":"### Aprill 2025: Euroopa võlakirjaturg tõi stabiilsuse\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nAprillis lõppes üks fondi suur investeering, kui Leedu Šiaulių Pank maksis meile tagasi oma allutatud võlakirjad. Ajavahemikul 2016–2019 ehitasime Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadest üles oma portfelli ühe olulisima osa. Šiaulių oli viimane tollal tehtud investeering ja nüüd ka viimane, kes raha tagastas. Investeering tootis fondile 6,15% aastas intressi ajal, mil Euroopa võlakirjaturul oli intressitase ülimadal või nullilähedane. Sellele järgnes 2022. aastal omakorda järsk hinnalangus, millest ei ole turg siiani taastunud. \n\nNüüd vaatame investeeringuid otsides taas rohkem avalike võlakirjaturgude poole. Siiski näitab Šiaulių tulemus selgelt, et parim tootlus tuleb siis, kui otsida atraktiivseid võimalusi nii börsilt kui ka tehes otseinvesteeringuid. Mõnel täielikult börsivõlakirjadele keskendunud võlakirjafondil on kogu selle vahepealse viie aasta eest ette näidata ainult raha kaotus. \n\nAvalikel võlakirjaturgudel oli aprillikuu rahutu, sest suurriikide vahel lahvatanud kaubandustülid ehmatasid investoreid. Üks stabiilsemaid varaklasse oli Euroopa võlakirjaturg ja tänu sellele lõpetas meie fond kuu plusspoolel.\n"},{"year":2025,"month":3,"content":"### Märts 2025: Stabiilsust hoidsid lühemaajalised võlakirjad\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nÜks meie märkimisväärne otseinvesteering hakkab lõpule jõudma, kuna Leedu Šiaulių pank teatas, et maksab tagasi LHV fondide tehtud võlakirjainvesteeringu. Väärtpaberite intress on 6,15% aastas. See oli osa meie investeeringust Baltikumi pankade – Coop, Citadele ja Šiaulių – allutatud võlakirjadesse. Kaks esimest panka on juba oma väärtpaberid lunastanud. \n\nMärts kujunes võlakirjaturul üsna keeruliseks kuuks, sest Saksamaal valimiste järel kiiresti tehtud otsus lubada seal valitsuse laenukoormuse järsku kasvu tõstis intressitasemeid üle Euroopa. Ka esimese kvartali kokkuvõttes odavnesid Euroopas võlakirjad, taas valitsuse võlakirjadega eesotsas. Fond suutis sellises seisus kasumisse jääda peamiselt tänu kulla jätkuvale hinnatõusule ning sellele, et oleme viimasel ajal eelistanud lühemaajalisi võlakirju, mis on hinnaliikumistele vähem tundlikud.\n"},{"year":2025,"month":2,"content":"### Veebruar 2025: Portfell täienes pankade väärtpaberitega\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nTäiendasime fondi võlakirjaportfelli kahe siinse piirkonna panga väärtpaberitega. Kõigepealt soetasime veebruari algul järelturult Poola suurpanga Pekao viieaastaseid võlakirju, mille oodatav aastatootlus on ligikaudu 4%. Seejärel osalesime Luminori panga Euroopa turule müüdud allutatud võlakirjade esmaemissioonil. Need võlakirjad on ilma lõpptähtajata, aastaintress on 7,375% ja Luminoril on esimene tagasimakseõigus kuue aasta pärast. Luminori võlakirjad olid möödunud kuul ühtlasi meie portfelli ühed märkimisväärseimad liikujad: kuu lõpuks olid need lisaks kogunevale intressile pakkunud umbes 2% hinnakasvu.\n\nVõlakirjaturul on praegu põhiküsimus selles, kas Euroopa Keskpank otsustab pärast märtsi algust jätkata intresside langetamist või mitte. Samal ajal on eelkõige suhteliselt nõrgema maksevõimega ettevõtete võlakirjade hinnad tõusnud kõrgele.\n"},{"year":2025,"month":1,"content":"### Jaanuar 2025: Kuld aitas kasvatada portfelli tootlust\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nEuroopa Keskpank kärpis jaanuari lõpus intresse ja reaktsioon sellele aitas Euroopa võlakirjaturul lõpetada kuu täpselt nulltulemusega. Ettevõtete ja madalama reitinguga laenuvõtjate turg suutis seevastu saavutada ligikaudu pooleprotsendilise kasvu. Meie portfell kasvas ka sellest veel veidi rohkem, seda eelkõige tänu võlakirjaturuvälisele investeeringule: kuld kallines kuuga taas peaaegu 6% võrra.\n"},{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: Suurendasime kulla osakaalu\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nSuurendasime taas fondi kullapositsiooni. Kulla ligikaudu 30% hinnatõus eelmisel aastal oli varaklassi parim tulem rohkem kui kümne aasta jooksul ja ka suurim panustaja fondi XS heasse tulemusse. Jätkuv poliitilise ebakindluse risk ja riikide probleemid oma eelarve tasakaalustamisega hoiavad selle väärismetalli atraktiivsena isegi nii ulatusliku hinnatõusu järel. \n\nVõlakirjaturu peamised segmendid jäid detsembris miinuspoolele, XS aga tõi peaaegu 0,3% tootlust. XS oli taas ka II samba konservatiivsete fondide hulgas 2024. aasta parima tootlusega. Samuti tegi see fond selgelt parema tulemuse kui Euroopa ettevõtete ja valitsuste võlakirjaturud.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Trumpi väliskaubanduspoliitika ja selle mõju turgudele**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"2025\\. aasta neli esimest kuud on olnud väärtpaberiturgudel heitlikud. Kui jaanuaris tõusid aktsiaturud ootuses, et Donald Trumpi teine valitsus alandab makse, vähendab nõudeid ja on igati ärisõbralik, siis pärast presidendi ametisse vannutamist on illusioonid mõnevõrra purunenud.\n\nAprilli alguses korraldas president Trump kogu maailmale šokeeriva etenduse. Ta nimetas 3. aprilli vabastamispäevaks (ingl _liberation day_) ning andis oma kõnes teada, et kõik riigid, kes tahavad oma kaupu Ameerikas müüa, peavad maksma vähemalt 10% tollimaksu. Kui aga mõni riik müüb USA-sse rohkem, kui ta ise sealt ostab, siis kehtestatakse talle kõrgem tollimaks. Maksumäär hakkab sõltuma USA ja antud riigi väliskaubanduse puudujäägi suurusest. President Trump teatas, et tollimaksude abil loodetakse täita riigieelarvet ning kui eelarvedefitsiit on saadud kontrolli alla, siis alandatakse ka tulumaksu või isegi kaotatakse see. Ettevõtetel, kes ei taha tollimaksu maksta, soovitas ta rajada tehased USA-sse ja toota seal. Mis saaks olla veel parem, kui investeerida USA-sse ja hiljem maksta teenitud kasumilt madalat tulumaksu?\n","text":"2025\\. aasta neli esimest kuud on olnud väärtpaberiturgudel heitlikud. Kui jaanuaris tõusid aktsiaturud ootuses, et Donald Trumpi teine valitsus alandab makse, vähendab nõudeid ja on igati ärisõbralik, siis pärast presidendi ametisse vannutamist on illusioonid mõnevõrra purunenud.\n\nAprilli alguses korraldas president Trump kogu maailmale šokeeriva etenduse. Ta nimetas 3. aprilli vabastamispäevaks (ingl _liberation day_) ning andis oma kõnes teada, et kõik riigid, kes tahavad oma kaupu Ameerikas müüa, peavad maksma vähemalt 10% tollimaksu. Kui aga mõni riik müüb USA-sse rohkem, kui ta ise sealt ostab, siis kehtestatakse talle kõrgem tollimaks. Maksumäär hakkab sõltuma USA ja antud riigi väliskaubanduse puudujäägi suurusest.\n\nPresident Trump teatas, et tollimaksude abil loodetakse täita riigieelarvet ning kui eelarvedefitsiit on saadud kontrolli alla, siis alandatakse ka tulumaksu või isegi kaotatakse see. Ettevõtetel, kes ei taha tollimaksu maksta, soovitas ta rajada tehased USA-sse ja toota seal. Mis saaks olla veel parem, kui investeerida USA-sse ja hiljem maksta teenitud kasumilt madalat tulumaksu?\n\nErinevatel aegadel on Donald Trump õigustanud tollimakse kui suurepärast vahendit teiste riikidega peetavatel läbirääkimistel oma tahtmise saavutamiseks. USA peab Hiina Rahvavabariiki oma suurimaks konkurendiks rahvusvahelisel areenil ning on juba mõnda aega kasutanud nii tollimakse kui ka muid väliskaubanduspiiranguid, et Hiina arengut pidurdada ja oma positsiooni kaitsta.\n\nNii president Trump kui ka paljud ameeriklased paistavad uskuvat, et neil on iseenesest mõistetav õigus teha ükskõik mida, et säilitada maailmas oma majanduslik ja sõjaline liidrikoht. President Trump on näidanud nii oma sõnade kui ka tegudega, et ta usub tugevama õigusesse kehtestada ja muuta reegleid nii, nagu talle sobib.\n\n**Investeerimisotsuseid teevad eraettevõtted, mitte riigipead**\n\nUSA on vaieldamatult maailma võimsaim majandus ning suurim ja kõige atraktiivsem turg. Sealne valitsus usub, et jõupositsioonilt oma partneritega asju ajades on võimalik saavutada oma tahtmine. Probleem on aga selles, et investeerimisotsuseid ei tee mitte valitsused, vaid eraettevõtted ja erainvestorid.\n\nEks aeg näitab, kui palju õnnestub Ameerika Ühendriikidel uusi investeeringuid riiki meelitada. Tarneahelate ümberkorraldamine ja tehaste rajamine võtab aega, aga finantsinvesteeringuid saab väga kiiresti ümber suunata. \n\nAprillikuu lõpuks võis tõdeda, et president Trumpi „vabastamispäeva“ kõne ei veennud finantsinvestoreid sugugi Ameerikasse investeerima. Nii USA aktsiad kui ka võlakirjaturud sattusid selle tagajärjel hoopis tugeva müügisurve alla. Milleks investeerida riiki (ja hoida seal oma vara), mille president ja tema valitsuse ministrid räägivad ja käituvad nagu impulsiivsed maffiapealikud?\n\nPaljusid investoreid ajab Trumpi ja tema meeskonna käitumine segadusse. Üks parempoolne poliitiline analüütik püüdis Trumpi stiili kaitsta, võrreldes seda Ameerika (PRO) maadlusega (palju näovärvi ja kirevaid kostüüme), mille tuline fänn president Trump on. See analüütik selgitas, et Ameerika maadlus võib tunduda esialgu samuti emotsionaalne ja kaootiline, kuid tegelikult on see täpselt orkestreeritud näitemäng. Aeg on näidanud, et president Trumpi on ohtlik alahinnata. Ta on öelnud, et tollimaksud (ingl _tariffs_) on tema jaoks kõige ilusam ingliskeelne sõna. Ma arvan, et seda väidet tasub võtta tõsiselt.\n\nPresident Trump on juba alates kaheksakümnendatest – enne suurde poliitikasse sukeldumist – olnud tuline tollimaksude pooldaja ja vabakaubanduse vastane. Tasub kuulata ja vaadata nii tema kunagiste [intervjuude](https://www.youtube.com/watch?v=n7st2oG5AwU) katkendeid kui ka [intervjuud](https://www.youtube.com/watch?v=182ckTL2KBA) USA majandusministri Howard Lutnickuga. Minister Lutnick kirjeldab selgelt ja sirgjooneliselt USA valitsuse majanduspoliitikat ja suhtumist oma partneritesse.\n\nVärske president on kinnitanud, et seekord ta aktsiaturgudest suurt ei hooli: et taastada Ameerika sära ja võimsus, tuleb esialgu korralikult kibedat rohtu võtta. Ma arvan, et ka seda sõnumit tasub võtta tõsiselt. Sel valitsemisperioodil jälgib Trump tõenäoliselt rohkem USA võlakirjaturul toimuvat kui aktsiaturge.\n\n**Finantsturgude reaktsioon Trumpi väliskaubanduspoliitikale**\n\nUSA suurimate ettevõtete aktsiate väärtust kajastav S&P 500 indeks saavutas 19. veebruaril oma kõigi aegade kõrgeima taseme 6129,58 punkti, misjärel indeksi väärtus langes 23%. Seejuures on ka USA dollar teinud alates aasta algusest läbi korraliku kukkumise.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis1_042025.png){.pension-img}\n_Joonis 1. Euro – USA dollari vahetuskurss nov 2024 – mai 2025. Allikas: Financial Times_\n\nUSA rahandusminister Scott Bessent, kes on finantsturgude taustaga ja endine riskifondijuht, on üritanud turgusid rahustada ning president Trumpi seisukohti siluda ja lahti seletada. Just tema ülesanne on leida kate USA riigieelarve järjest kasvavale augule. \n\nSee ülesanne ei ole sugugi kergete killast, kuna paljudele investoritele ja majandusteadlastele on jäänud mulje, et president Trumpi ei huvita seekord majandus. Teda huvitab hoopis poliitika ning populaarsus oma valijate (MAGA) seas, kellel ei ole suuri aktsiaportfelle ja võib-olla isegi mitte väärtpaberikontot. Seetõttu ei ole neil väärtpaberiturgudel ka väga palju kaotada.\n\nTänu üleilmastumisele ja vabakaubandusele on USA suurettevõtete kasumid viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Väiksema lisandväärtusega tegevusi on riigist välja viidud ja keskendutud on ainult kõige tulusamale. Sellel on olnud ühiskonnale oma hind: ettevõtete kasumid ja ka tippkvalifikatsiooniga spetsialistide töötasu on kiiresti kasvanud, kuid lihttööliste palgad ei ole inflatsiooniga sammu pidanud. Madalama kvalifikatsiooniga töökohad viidi USA-st välja, kapitali aga voolas riiki sisse rohkem kui kunagi varem, kuna USA ettevõtete kasumimarginaalid kerkisid ning olid suuremad kui mujal maailmas.\n\nEnamik majandusteadlasi alates Adam Smithist ja David Ricardost kinnitaks, et just spetsialiseerumine ja kaubavahetus aitavad kasvatada riigi rikkust. Donald Trump ja tema majandusnõunikud (Peter Navarro ja Stephen Miran) usuvad seevastu, et teised riigid hoopis lüpsavad Ameerika Ühendriike, müües sinna rohkem, kui ise sealt ostavad. President Trumpi plaan piirata väliskaubandust teeb tõenäoliselt kogu maailma vaesemaks ning kõige suuremateks kaotajaks võivad osutuda ameeriklased ise.\n\n2024. aasta lõpus moodustas USA ettevõtete väärtus indeksi MSCI World väärtusest 73,5%.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis2_042025.png){.pension-img}\n_Joonis 2. USA (punane), Euroopa (sinine) ja Jaapani (must) ettevõtete aktsiate osakaal indeksis MSCI World 1970–2025. Allikas: Societe Generale._\n\nPärast 2008. aasta finantskriisi on Ameerika Ühendriikide ettevõtete osakaal üleilmses indeksis märgatavalt kasvanud. See on osaliselt seletatav sellega, et USA indeksis on tehnoloogiaettevõtete osakaal suurem kui mujal maailmas ning tehnoloogiaettevõtted on viimase 15 aasta jooksul kiiresti kasvanud ning nende hinnatase oluliselt kerkinud. Kuid ka muude USA ettevõtete kasumid ja kasumikordajad on kasvanud kiiremini kui nende konkurentide omad mujal maailmas. Suure tõenäosusega võib see trend nüüd pöörduda.\n\n**LHV pensionifondid on geograafiliselt hajutatud**\n\nLHV pensionifondide portfellides on USA aktsiad olnud juba pikemat aega võrreldes üleilmse indeksiga palju väiksema osakaaluga. Nimelt on USA ettevõtted tundunud meile liiga kallid, isegi võttes arvesse nende kasvavaid kasumeid. Suurema osa Ameerika dollari riskist, mis kaasneb USA varadesse investeerimisega, on meie fondid maandanud.\n\nKui möödunud aastatel tähendas suhteline alakaal USA turgudel mõningast mahajäämust tootluses, siis tänavu on toonud LHV pensionifondidele edu just USA ettevõtete aktsiate väike osakaal, dollari vahetuskursi riski maandamine ning suhteliselt suur kulla ja kullakaevandusettevõtete aktsiate osakaal.\n\nLHV investeerimismeeskond ei karda teistest erineda. Me analüüsime põhjalikult igat investeeringut, kaalume sellega kaasnevaid riske ning hindame oodatavat tootlust. Me jälgime trende, aga mitte pimesi.\n\nKa meie usume, et USA on innovatsioonikants ja toodab innovatsiooni, samal ajal kui Euroopa toodab regulatsioone. Kuid ei tohi unustada, et kuskil on siiski hind, mis võib osutuda väärtusega võrreldes liiga kõrgeks, eriti kui maailmas eksisteerib alternatiive.\n\n**Tähelepanekuid tänaselt pensionifondide turult**\n\nLHV meeskonna investeerimisotsuseid ei mõjuta kuigi palju see, mida teevad teised pensionifondid. Oma otsestel konkurentidel hoiame muidugi silma peal ja jälgime, mida nad teevad ja kuidas neil läheb. Sellest on juba päris palju aastaid möödas, kui ka konkurentide portfellidest võis leida häid mõtteid, kuhu investeerida.\n\nPraegu ei keskendu üksikaktsiatesse investeerimisele peale LHV mitte ükski teine Eesti pensionifond. Usutavasti on meie konkurendid viimastel aastatel oma investeerimismeeskondi ulatuslikult kärpinud, et minimeerida investeerimisega seotud kulusid ja maksimeerida varahaldusettevõtete kasumit. Mitu meie konkurenti nimetab endiselt osa oma fonde aktiivseks, kuid küllap ainult sel põhjusel, et küsida tasu teenuse eest, mida ammu enam ei osutata.\n\nIndeksifondide puhul on arusaadav, et kulusid minimeeritakse selleks, et alandada fondide haldustasusid, sest selles turusegmendis käib pensionifondide vahel terav konkurents. Eesti seitsme indeksifondi jooksvad tasud on vahemikus 0,28% ja 0,31%. Kõige väiksemad tasud on Luminor Indeks Pensionifondil (valitsemistasu 0,22% ja jooksvad tasud 0,28%), mille maht jääb pärast viit aktiivset müügiaastat alla 5 miljoni euro.\n\nÜllatav on asjaolu, et Eesti kõige madalamate haldustasudega Luminor Indeksi varade maht jääb oluliselt (viiskümmend korda) maha Eesti ühe kõrgemate tasudega Luminor 16–50 pensionifondi varade mahust, mis ulatuvad 257, 4 miljonit euroni, kuigi mõlemal fondil on sama fondijuht ja ka väga sarnane investeerimisportfell. Nii nagu indeksifondist sõsarfondil, koosneb ka Luminor 16–50 portfell peaaegu ainult indeksifondidest (97,96% indeksifondid + 1,21% kinnisvara ja erakapitalifondid). Ainuke suurem erinevus on haldustasu määr: Luminor 16–50 haldustasu on 0,91% ja jooksvad tasud 1,13%.\n\nSee on tõestuseks, et Luminori stiilis aktiivne müügitöö kaubanduskeskustes teeb imesid. Sama fondijuht ja põhimõtteliselt sama fond, kuid haldustasude võrra väiksema tootlusega Luminori 15–60 fondi voolab mitu korda rohkem raha sisse kui Luminori indeksifondi.\n\n**Mõned mõtted ka pensionifondide müügi ajaloost**\n\nLHV oli esimene, kes hakkas pakkuma pensionifonde väljaspool kliendikontorit. Ma olin ise alguses selle müügikanali suhtes üsna skeptiline, ent muutsin kiiresti oma arvamust. 20 aastat tagasi ei osanud pangatellerid investeerimisest õieti midagi rääkida. Ma usun, et kaubanduskeskustes tegutsenud LHV müügimehed olid seega esimesed, kes hakkasid levitama rahatarkust.\n\nKoolitasin ise meie müügimehi investeerimise alal ning sain neilt väärtuslikku tagasisidet selle kohta, mis kliente huvitab ja kõnetab. Olen seisukohal, et me tajusime LHV-s üsna hästi piiri, mis on lubatud ja mis on lubamatu, ning püüdsime sellest piirist turvalisse kaugusse jääda.\n\nOlime väga pikka aega tootlustega konkurentidest kaugel ees. See tegi LHV pensionifondide müümise üsna kergeks: miks mitte liituda fondiga, mis pakub aastast aastasse teistest märksa paremat tootlust?\n\nLHV fondide strateegiad olid lihtsad. Fondid koosnesid samadest instrumentidest ja erinesid üksteisest ainult investeeringute osakaalude poolest. Seda selgitasime ka klientidele. Ma rõhutasin pidevalt müügimeestele, et kliendile ei ole lubatud müüa maksimaalset (aktsia)riski juhul, kui klient ei ole turgudega kursis ja ise seda ei küsi. Seda tõestab fakt, et LHV kõige suurem ja populaarsem pensionifond pole olnud kunagi meie fondivaliku kõige suurema riskiga fond.\n\nKui mõnel ajal olid meie fondide tootlused konkurentide omadest madalamad, siis väljendus see ka müüginäitajates. Võib-olla tuli see minu enesekindlusest või selle puudusest, ent fondi tootluse ja müügitulemuste vahel oli selge korrelatsioon.\n\nNagu LHV pikaajalised kliendid teavad, olen juba üle kümne aasta olnud väärtpaberiturgude hinnataseme suhtes ettevaatlik. Madalate intressimäärade keskkonnas hakkasid aktsiahinnad algul tasapisi (ja hiljem kiiresti) kaotama sidet ettevõtete majandustulemustega ning investoreid huvitas rohkem keskpankade rahapoliitika kui ettevõtete kassavoog. Mõnda aega väljendas inflatsioon ennast ainult varahindades, enne kui 2020. aastal jõudis see pauguga ka poelettidele.\n\n2002\\. aastal, kui sündisid esimesed pensionifondid, oli nii klientide kui ka seadusandja peamine mure ja esimene küsimus pensionifondide riskitase. Pärast rohkem kui 15 aastat kestnud peaaegu katkematut aktsiaturgude tõusu ei räägi riskidest enam õieti keegi ja enamik kliente nõuab kõige riskantsemat fondi. Igal müügimehel ei pruugi olla huvi kliendile vastu vaielda, eriti kui tema tasu sõltub müügitulemustest.\n\nAeg läks edasi ja meile tekkis kaubanduskeskustesse nii investeerimisstrateegia kui ka müügivõtete poolest agressiivne konkurent: Luminor. Meie müügimehi hakati üle meelitama paremate pakkumisega. Ma kahtlustan, et pakkumised ei olnud paremad, mitte ainult rahaliselt. Ka anti müügitehingu vormistamiseks müügimeestele vabamad käed. Minu kolleegideni on jõudnud tagasisidet, et vahetevahel kasutati selleks üsna ootamatuid ja loomingulisi võtteid.\n\nSellises konkurentsis osutus LHV müügimeeskonna professionaalsuse ja motiveerituse hoidmine raskeks. Need, kes on juhtinud müügimeeskonda, teavad, et sageli võivad üksikud väga andekad müügiesindajad teha keskmisest kümme korda parema tulemuse. Mida aga ette võtta siis, kui see tulemus saavutatakse küsitavate meetoditega? Kui paljudel organisatsioonidel jätkub julgust riskida sellega, et tema parimad müüjad lähevad konkurendi juurde üle, sest see on valmis rohkem maksma ning võib-olla siin ja seal silma kinni pigistama?\n\nMa usun, et praegu pakutakse nii pangakontorites kui ka fondihaldurite e-kanalites nii investeerimisest kui ka pensionifondidest märksa kvaliteetsemat infot kui 20 aastat tagasi. Tõenäoliselt jääb ka märk maha sellest, millest ja kuidas räägitakse.\n\nEhk ei oleks paha mõte, kui investeerimisnõustamise ja investeerimisotsuse vahele tuleks jätta teatud aeg selleks, et sedavõrd olulisi otsuseid ei langetataks kiirustades ja läbimõtlemata.\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019782","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":21.89,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et III sammas on ainulaadne maksusoodustusega investeerimisvõimalus, mida toetab riik?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii","title":"Loe lähemalt","size":"lg"}}}},"LSK00":{"heading":"LHV Pensionifond S","id":"s","code":"s","dataMarker":"SK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega 2-5 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse peamiselt võlakirjadesse. Seejuures võib fondi vara investeerida ka alla investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse. Kuni 25% fondi varast võib investeerida kinnisasjadesse, infrastruktuuri objektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. Fondi arvel võib anda ka laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on börsil noteeritud võlainstrumendid.\n","strategyCampaign":"### **Hoidmise eest vastutav S**\n- Fondi S vara investeerime peamiselt võlakirjadesse. Seejuures võib fondi vara investeerida ka võlakirjadesse, mille krediidireiting on alla investeerimisjärgu. \n- Kuni 25% fondi varast on lubatud paigutada kinnisasjadesse, taristuobjektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. \n- Fondi arvel võib anda ka laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on börsil noteeritud võlainstrumendid.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-enok.png","name":"Romet Enok","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Tõeliselt suur raha liigub maailmas võlakirjade vormis. Tegelikult pole võlakiri midagi muud kui laenulepingu uhke nimetus: kokku lepitakse raha väljastamise aeg, intress ja tagasimakse.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":3713},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":80.36,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":5.89,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":9.59,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.15,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2025 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 8,24% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 6,09% |\n| ZKB Gold ETF | 5,89% |\n| EfTEN Real Estate Fund 5 | 4,57% |\n| KBC Group NV 0.625% 07/12/2031 | 4,36% |\n| Kojamo 0.875% 28/05/2029 | 4,28% |\n| France Treasury Bill 09/04/2025 | 4,08% |\n| BNP Paribas 2.5% 31/03/2032 | 4,06% |\n| German Treasury Bill 10/12/2025 | 4,04% |\n| German Treasury Bill 17/09/2025 | 3,65% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 8,24% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 6,09% |\n| EfTEN Real Estate Fund 5 | 4,57% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2025) | 24 565 939 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 65 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0446% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6120%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,70%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2024. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_tingimused_052023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2025.pdf)\n- [Põhiteabe dokument (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_KIID_2025.pdf)\n"},{"title":"Ühinemise dokumendid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Osakuomanikele antav teave](/assets/files/pension/Osakuomanikele_antav_teave_LHV_Pensionifond_S.pdf)\n- [Investeerimispoliitikate võrdlus](/assets/files/pension/Investeerimispoliitikate_vordlus_LHV_S_LHV_M.pdf)\n- [Tingimuste ja prospekti muudatuste ülevaade](/assets/files/pension/Muudatuste_moju_analyys.pdf)\n- [Tutvu ühendava fondi LHV Pensionifond M dokumentidega](https://www.lhv.ee/et/pension/ii/fond/m#documents)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_kuuaruanne_2025_06.pdf)\n- [2024 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_PF_S_aastaaruanne_2024.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_S_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2022.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2025,"month":6,"content":"### Juuni 2025: Juunikuu tulemiks väike kasum\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nMöödunud kuul jäid nii Euroopa valitsuste võlakirjad kui ka kuld miinuspoolele. Kuna meie fondi portfell on üles ehitatud eelkõige ettevõtete võlakirjadele ja lühema tähtajaga väärtpaberitele, oli juunikuu tulemiks väike kasum.\n\nOtseinvesteeringute portfellis müüs Bigbank uusi allutatud võlakirju intressiga 6,5% aastas. Fondi S investeering Bigbanki teenib samal ajal aastaintressi 7,5% ja on ka kolm aastat lühem kui nüüdsete väärtpaberite tähtaeg.\n"},{"year":2025,"month":5,"content":"### Mai 2025: Euroopa võlakirjaturgudel oli rahulik kuu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nFondi üks suurimaid investeeringuid Eesti Energia korraldas mais avaliku võlakirjaemissiooni kohalikele investoritele, laenates kolmeks aastaks raha intressiga 5%. Investeerisime fondist eelmise aasta juulis Eesti Energia pikematesse ja allutatud võlakirjadesse, mida ettevõte müüs Euroopa turule. Ettevaatavalt on nende oodatav tootlus praegu 7% aastas ja fondi seni teenitud kasum on eelmise aasta juulist alates mõõdetuna peaaegu 9%. Uue raha kaasamine erinevate instrumentide vormis võimaldab Eesti Energial taas investeeringuid teha. \n\nEuroopa võlakirjaturgudel oli maikuu rahulik: kergelt plusspoolele jäid nii kõrge reitinguga ettevõtete kui ka valitsuste võlakirjad. Uute võlakirjade väljastamise turg püsib aktiivne, lisaks oodatakse Euroopa Keskpangalt juuni algul veel ühte lühiajaliste intresside langetamist. \n\nKuu alguses astus ametisse Saksamaa uus valitsus, mis on esimene samm riigi suure investeerimiskava (ja laenu võtmise kava) ellu viimisel. Sellest kavast saab üks põhilisi tegureid, mis hakkab järgmistel aastatel kujundama intressitaset kogu Euroopa turul.\n"},{"year":2025,"month":4,"content":"### Aprill 2025: Euroopa võlakirjaturg tõi stabiilsuse\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAprillis lõppes üks fondi suur investeering, kui Leedu Šiaulių Pank maksis meile tagasi oma allutatud võlakirjad. Ajavahemikul 2016–2019 ehitasime Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadest üles oma portfelli ühe olulisima osa. Šiaulių oli viimane tollal tehtud investeering ja nüüd ka viimane, kes raha tagastas. Investeering tootis fondile 6,15% aastas intressi ajal, mil Euroopa võlakirjaturul oli intressitase ülimadal või nullilähedane. Sellele järgnes 2022. aastal omakorda järsk hinnalangus, millest ei ole turg siiani taastunud. \n\nNüüd vaatame investeeringuid otsides taas rohkem avalike võlakirjaturgude poole. Siiski näitab Šiaulių tulemus selgelt, et parim tootlus tuleb siis, kui otsida atraktiivseid võimalusi nii börsilt kui ka tehes otseinvesteeringuid. Mõnel täielikult börsivõlakirjadele keskendunud võlakirjafondil on kogu selle vahepealse viie aasta eest ette näidata ainult raha kaotus. \n\nAvalikel võlakirjaturgudel oli aprillikuu rahutu, sest suurriikide vahel lahvatanud kaubandustülid ehmatasid investoreid. Üks stabiilsemaid varaklasse oli Euroopa võlakirjaturg ja tänu sellele lõpetas meie fond kuu plusspoolel.\n"},{"year":2025,"month":3,"content":"### Märts 2025: Stabiilsust hoidsid lühemaajalised võlakirjad\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nÜks meie märkimisväärne otseinvesteering hakkab lõpule jõudma, kuna Leedu Šiaulių pank teatas, et maksab tagasi LHV fondide tehtud võlakirjainvesteeringu. Väärtpaberite intress on 6,15% aastas. See oli osa meie investeeringust Baltikumi pankade – Coop, Citadele ja Šiaulių – allutatud võlakirjadesse. Kaks esimest panka on juba oma väärtpaberid lunastanud. \n\nMärts kujunes võlakirjaturul üsna keeruliseks kuuks, sest Saksamaal valimiste järel kiiresti tehtud otsus lubada seal valitsuse laenukoormuse järsku kasvu tõstis intressitasemeid üle Euroopa. Ka esimese kvartali kokkuvõttes odavnesid Euroopas võlakirjad, taas valitsuse võlakirjadega eesotsas. Fond suutis sellises seisus kasumisse jääda peamiselt tänu kulla jätkuvale hinnatõusule ning sellele, et oleme viimasel ajal eelistanud lühemaajalisi võlakirju, mis on hinnaliikumistele vähem tundlikud.\n"},{"year":2025,"month":2,"content":"### Veebruar 2025: Portfell täienes pankade väärtpaberitega\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nTäiendasime fondi võlakirjaportfelli kahe siinse piirkonna panga väärtpaberitega. Kõigepealt soetasime veebruari algul järelturult Poola suurpanga Pekao viieaastaseid võlakirju, mille oodatav aastatootlus on ligikaudu 4%. Seejärel osalesime Luminori panga Euroopa turule müüdud allutatud võlakirjade esmaemissioonil. Need võlakirjad on ilma lõpptähtajata, aastaintress on 7,375% ja Luminoril on esimene tagasimakseõigus kuue aasta pärast. Luminori võlakirjad olid möödunud kuul ühtlasi meie portfelli ühed märkimisväärseimad liikujad: kuu lõpuks olid need lisaks kogunevale intressile pakkunud umbes 2% hinnakasvu.\n\nVõlakirjaturul on praegu põhiküsimus selles, kas Euroopa Keskpank otsustab pärast märtsi algust jätkata intresside langetamist või mitte. Samal ajal on eelkõige suhteliselt nõrgema maksevõimega ettevõtete võlakirjade hinnad tõusnud kõrgele.\n"},{"year":2025,"month":1,"content":"### Jaanuar 2025: Kuld aitas kasvatada portfelli tootlust\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nEuroopa Keskpank kärpis jaanuari lõpus intresse ja reaktsioon sellele aitas Euroopa võlakirjaturul lõpetada kuu täpselt nulltulemusega. Ettevõtete ja madalama reitinguga laenuvõtjate turg suutis seevastu saavutada ligikaudu pooleprotsendilise kasvu. Meie portfell kasvas ka sellest veel veidi rohkem, seda eelkõige tänu võlakirjaturuvälisele investeeringule: kuld kallines kuuga taas peaaegu 6% võrra.\n"},{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: Suurendasime kinnisvarainvesteeringute osakaalu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nOsalesime Tallinna börsil toimunud Eften Kinnisvarafondi osakute pakkumises. Võlakirjade kõrvale ka fondi teise varaklassi, kinnisvarainvesteeringute ülesehitamine on edenenud kenasti ja nende osakaal läheneb aastavahetuse seisuga kümnendikule fondi varadest. \n\nVõlakirjaturu peamised segmendid jäid detsembris miinuspoolele, S aga tõi 0,3% tootlust. Samuti tegi fond S selgelt parema tulemuse kui Euroopa ettevõtete ja valitsuste võlakirjaturud. Enim panustasid sellesse meie investeering füüsilisse kulda ja suvel märgitud Eesti Energia pikaajalised võlakirjad.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Trumpi väliskaubanduspoliitika ja selle mõju turgudele**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"2025\\. aasta neli esimest kuud on olnud väärtpaberiturgudel heitlikud. Kui jaanuaris tõusid aktsiaturud ootuses, et Donald Trumpi teine valitsus alandab makse, vähendab nõudeid ja on igati ärisõbralik, siis pärast presidendi ametisse vannutamist on illusioonid mõnevõrra purunenud.\n\nAprilli alguses korraldas president Trump kogu maailmale šokeeriva etenduse. Ta nimetas 3. aprilli vabastamispäevaks (ingl _liberation day_) ning andis oma kõnes teada, et kõik riigid, kes tahavad oma kaupu Ameerikas müüa, peavad maksma vähemalt 10% tollimaksu. Kui aga mõni riik müüb USA-sse rohkem, kui ta ise sealt ostab, siis kehtestatakse talle kõrgem tollimaks. Maksumäär hakkab sõltuma USA ja antud riigi väliskaubanduse puudujäägi suurusest. President Trump teatas, et tollimaksude abil loodetakse täita riigieelarvet ning kui eelarvedefitsiit on saadud kontrolli alla, siis alandatakse ka tulumaksu või isegi kaotatakse see. Ettevõtetel, kes ei taha tollimaksu maksta, soovitas ta rajada tehased USA-sse ja toota seal. Mis saaks olla veel parem, kui investeerida USA-sse ja hiljem maksta teenitud kasumilt madalat tulumaksu?\n","text":"2025\\. aasta neli esimest kuud on olnud väärtpaberiturgudel heitlikud. Kui jaanuaris tõusid aktsiaturud ootuses, et Donald Trumpi teine valitsus alandab makse, vähendab nõudeid ja on igati ärisõbralik, siis pärast presidendi ametisse vannutamist on illusioonid mõnevõrra purunenud.\n\nAprilli alguses korraldas president Trump kogu maailmale šokeeriva etenduse. Ta nimetas 3. aprilli vabastamispäevaks (ingl _liberation day_) ning andis oma kõnes teada, et kõik riigid, kes tahavad oma kaupu Ameerikas müüa, peavad maksma vähemalt 10% tollimaksu. Kui aga mõni riik müüb USA-sse rohkem, kui ta ise sealt ostab, siis kehtestatakse talle kõrgem tollimaks. Maksumäär hakkab sõltuma USA ja antud riigi väliskaubanduse puudujäägi suurusest.\n\nPresident Trump teatas, et tollimaksude abil loodetakse täita riigieelarvet ning kui eelarvedefitsiit on saadud kontrolli alla, siis alandatakse ka tulumaksu või isegi kaotatakse see. Ettevõtetel, kes ei taha tollimaksu maksta, soovitas ta rajada tehased USA-sse ja toota seal. Mis saaks olla veel parem, kui investeerida USA-sse ja hiljem maksta teenitud kasumilt madalat tulumaksu?\n\nErinevatel aegadel on Donald Trump õigustanud tollimakse kui suurepärast vahendit teiste riikidega peetavatel läbirääkimistel oma tahtmise saavutamiseks. USA peab Hiina Rahvavabariiki oma suurimaks konkurendiks rahvusvahelisel areenil ning on juba mõnda aega kasutanud nii tollimakse kui ka muid väliskaubanduspiiranguid, et Hiina arengut pidurdada ja oma positsiooni kaitsta.\n\nNii president Trump kui ka paljud ameeriklased paistavad uskuvat, et neil on iseenesest mõistetav õigus teha ükskõik mida, et säilitada maailmas oma majanduslik ja sõjaline liidrikoht. President Trump on näidanud nii oma sõnade kui ka tegudega, et ta usub tugevama õigusesse kehtestada ja muuta reegleid nii, nagu talle sobib.\n\n**Investeerimisotsuseid teevad eraettevõtted, mitte riigipead**\n\nUSA on vaieldamatult maailma võimsaim majandus ning suurim ja kõige atraktiivsem turg. Sealne valitsus usub, et jõupositsioonilt oma partneritega asju ajades on võimalik saavutada oma tahtmine. Probleem on aga selles, et investeerimisotsuseid ei tee mitte valitsused, vaid eraettevõtted ja erainvestorid.\n\nEks aeg näitab, kui palju õnnestub Ameerika Ühendriikidel uusi investeeringuid riiki meelitada. Tarneahelate ümberkorraldamine ja tehaste rajamine võtab aega, aga finantsinvesteeringuid saab väga kiiresti ümber suunata. \n\nAprillikuu lõpuks võis tõdeda, et president Trumpi „vabastamispäeva“ kõne ei veennud finantsinvestoreid sugugi Ameerikasse investeerima. Nii USA aktsiad kui ka võlakirjaturud sattusid selle tagajärjel hoopis tugeva müügisurve alla. Milleks investeerida riiki (ja hoida seal oma vara), mille president ja tema valitsuse ministrid räägivad ja käituvad nagu impulsiivsed maffiapealikud?\n\nPaljusid investoreid ajab Trumpi ja tema meeskonna käitumine segadusse. Üks parempoolne poliitiline analüütik püüdis Trumpi stiili kaitsta, võrreldes seda Ameerika (PRO) maadlusega (palju näovärvi ja kirevaid kostüüme), mille tuline fänn president Trump on. See analüütik selgitas, et Ameerika maadlus võib tunduda esialgu samuti emotsionaalne ja kaootiline, kuid tegelikult on see täpselt orkestreeritud näitemäng. Aeg on näidanud, et president Trumpi on ohtlik alahinnata. Ta on öelnud, et tollimaksud (ingl _tariffs_) on tema jaoks kõige ilusam ingliskeelne sõna. Ma arvan, et seda väidet tasub võtta tõsiselt.\n\nPresident Trump on juba alates kaheksakümnendatest – enne suurde poliitikasse sukeldumist – olnud tuline tollimaksude pooldaja ja vabakaubanduse vastane. Tasub kuulata ja vaadata nii tema kunagiste [intervjuude](https://www.youtube.com/watch?v=n7st2oG5AwU) katkendeid kui ka [intervjuud](https://www.youtube.com/watch?v=182ckTL2KBA) USA majandusministri Howard Lutnickuga. Minister Lutnick kirjeldab selgelt ja sirgjooneliselt USA valitsuse majanduspoliitikat ja suhtumist oma partneritesse.\n\nVärske president on kinnitanud, et seekord ta aktsiaturgudest suurt ei hooli: et taastada Ameerika sära ja võimsus, tuleb esialgu korralikult kibedat rohtu võtta. Ma arvan, et ka seda sõnumit tasub võtta tõsiselt. Sel valitsemisperioodil jälgib Trump tõenäoliselt rohkem USA võlakirjaturul toimuvat kui aktsiaturge.\n\n**Finantsturgude reaktsioon Trumpi väliskaubanduspoliitikale**\n\nUSA suurimate ettevõtete aktsiate väärtust kajastav S&P 500 indeks saavutas 19. veebruaril oma kõigi aegade kõrgeima taseme 6129,58 punkti, misjärel indeksi väärtus langes 23%. Seejuures on ka USA dollar teinud alates aasta algusest läbi korraliku kukkumise.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis1_042025.png){.pension-img}\n_Joonis 1. Euro – USA dollari vahetuskurss nov 2024 – mai 2025. Allikas: Financial Times_\n\nUSA rahandusminister Scott Bessent, kes on finantsturgude taustaga ja endine riskifondijuht, on üritanud turgusid rahustada ning president Trumpi seisukohti siluda ja lahti seletada. Just tema ülesanne on leida kate USA riigieelarve järjest kasvavale augule. \n\nSee ülesanne ei ole sugugi kergete killast, kuna paljudele investoritele ja majandusteadlastele on jäänud mulje, et president Trumpi ei huvita seekord majandus. Teda huvitab hoopis poliitika ning populaarsus oma valijate (MAGA) seas, kellel ei ole suuri aktsiaportfelle ja võib-olla isegi mitte väärtpaberikontot. Seetõttu ei ole neil väärtpaberiturgudel ka väga palju kaotada.\n\nTänu üleilmastumisele ja vabakaubandusele on USA suurettevõtete kasumid viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Väiksema lisandväärtusega tegevusi on riigist välja viidud ja keskendutud on ainult kõige tulusamale. Sellel on olnud ühiskonnale oma hind: ettevõtete kasumid ja ka tippkvalifikatsiooniga spetsialistide töötasu on kiiresti kasvanud, kuid lihttööliste palgad ei ole inflatsiooniga sammu pidanud. Madalama kvalifikatsiooniga töökohad viidi USA-st välja, kapitali aga voolas riiki sisse rohkem kui kunagi varem, kuna USA ettevõtete kasumimarginaalid kerkisid ning olid suuremad kui mujal maailmas.\n\nEnamik majandusteadlasi alates Adam Smithist ja David Ricardost kinnitaks, et just spetsialiseerumine ja kaubavahetus aitavad kasvatada riigi rikkust. Donald Trump ja tema majandusnõunikud (Peter Navarro ja Stephen Miran) usuvad seevastu, et teised riigid hoopis lüpsavad Ameerika Ühendriike, müües sinna rohkem, kui ise sealt ostavad. President Trumpi plaan piirata väliskaubandust teeb tõenäoliselt kogu maailma vaesemaks ning kõige suuremateks kaotajaks võivad osutuda ameeriklased ise.\n\n2024. aasta lõpus moodustas USA ettevõtete väärtus indeksi MSCI World väärtusest 73,5%.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis2_042025.png){.pension-img}\n_Joonis 2. USA (punane), Euroopa (sinine) ja Jaapani (must) ettevõtete aktsiate osakaal indeksis MSCI World 1970–2025. Allikas: Societe Generale._\n\nPärast 2008. aasta finantskriisi on Ameerika Ühendriikide ettevõtete osakaal üleilmses indeksis märgatavalt kasvanud. See on osaliselt seletatav sellega, et USA indeksis on tehnoloogiaettevõtete osakaal suurem kui mujal maailmas ning tehnoloogiaettevõtted on viimase 15 aasta jooksul kiiresti kasvanud ning nende hinnatase oluliselt kerkinud. Kuid ka muude USA ettevõtete kasumid ja kasumikordajad on kasvanud kiiremini kui nende konkurentide omad mujal maailmas. Suure tõenäosusega võib see trend nüüd pöörduda.\n\n**LHV pensionifondid on geograafiliselt hajutatud**\n\nLHV pensionifondide portfellides on USA aktsiad olnud juba pikemat aega võrreldes üleilmse indeksiga palju väiksema osakaaluga. Nimelt on USA ettevõtted tundunud meile liiga kallid, isegi võttes arvesse nende kasvavaid kasumeid. Suurema osa Ameerika dollari riskist, mis kaasneb USA varadesse investeerimisega, on meie fondid maandanud.\n\nKui möödunud aastatel tähendas suhteline alakaal USA turgudel mõningast mahajäämust tootluses, siis tänavu on toonud LHV pensionifondidele edu just USA ettevõtete aktsiate väike osakaal, dollari vahetuskursi riski maandamine ning suhteliselt suur kulla ja kullakaevandusettevõtete aktsiate osakaal.\n\nLHV investeerimismeeskond ei karda teistest erineda. Me analüüsime põhjalikult igat investeeringut, kaalume sellega kaasnevaid riske ning hindame oodatavat tootlust. Me jälgime trende, aga mitte pimesi.\n\nKa meie usume, et USA on innovatsioonikants ja toodab innovatsiooni, samal ajal kui Euroopa toodab regulatsioone. Kuid ei tohi unustada, et kuskil on siiski hind, mis võib osutuda väärtusega võrreldes liiga kõrgeks, eriti kui maailmas eksisteerib alternatiive.\n\n**Tähelepanekuid tänaselt pensionifondide turult**\n\nLHV meeskonna investeerimisotsuseid ei mõjuta kuigi palju see, mida teevad teised pensionifondid. Oma otsestel konkurentidel hoiame muidugi silma peal ja jälgime, mida nad teevad ja kuidas neil läheb. Sellest on juba päris palju aastaid möödas, kui ka konkurentide portfellidest võis leida häid mõtteid, kuhu investeerida.\n\nPraegu ei keskendu üksikaktsiatesse investeerimisele peale LHV mitte ükski teine Eesti pensionifond. Usutavasti on meie konkurendid viimastel aastatel oma investeerimismeeskondi ulatuslikult kärpinud, et minimeerida investeerimisega seotud kulusid ja maksimeerida varahaldusettevõtete kasumit. Mitu meie konkurenti nimetab endiselt osa oma fonde aktiivseks, kuid küllap ainult sel põhjusel, et küsida tasu teenuse eest, mida ammu enam ei osutata.\n\nIndeksifondide puhul on arusaadav, et kulusid minimeeritakse selleks, et alandada fondide haldustasusid, sest selles turusegmendis käib pensionifondide vahel terav konkurents. Eesti seitsme indeksifondi jooksvad tasud on vahemikus 0,28% ja 0,31%. Kõige väiksemad tasud on Luminor Indeks Pensionifondil (valitsemistasu 0,22% ja jooksvad tasud 0,28%), mille maht jääb pärast viit aktiivset müügiaastat alla 5 miljoni euro.\n\nÜllatav on asjaolu, et Eesti kõige madalamate haldustasudega Luminor Indeksi varade maht jääb oluliselt (viiskümmend korda) maha Eesti ühe kõrgemate tasudega Luminor 16–50 pensionifondi varade mahust, mis ulatuvad 257, 4 miljonit euroni, kuigi mõlemal fondil on sama fondijuht ja ka väga sarnane investeerimisportfell. Nii nagu indeksifondist sõsarfondil, koosneb ka Luminor 16–50 portfell peaaegu ainult indeksifondidest (97,96% indeksifondid + 1,21% kinnisvara ja erakapitalifondid). Ainuke suurem erinevus on haldustasu määr: Luminor 16–50 haldustasu on 0,91% ja jooksvad tasud 1,13%.\n\nSee on tõestuseks, et Luminori stiilis aktiivne müügitöö kaubanduskeskustes teeb imesid. Sama fondijuht ja põhimõtteliselt sama fond, kuid haldustasude võrra väiksema tootlusega Luminori 15–60 fondi voolab mitu korda rohkem raha sisse kui Luminori indeksifondi.\n\n**Mõned mõtted ka pensionifondide müügi ajaloost**\n\nLHV oli esimene, kes hakkas pakkuma pensionifonde väljaspool kliendikontorit. Ma olin ise alguses selle müügikanali suhtes üsna skeptiline, ent muutsin kiiresti oma arvamust. 20 aastat tagasi ei osanud pangatellerid investeerimisest õieti midagi rääkida. Ma usun, et kaubanduskeskustes tegutsenud LHV müügimehed olid seega esimesed, kes hakkasid levitama rahatarkust.\n\nKoolitasin ise meie müügimehi investeerimise alal ning sain neilt väärtuslikku tagasisidet selle kohta, mis kliente huvitab ja kõnetab. Olen seisukohal, et me tajusime LHV-s üsna hästi piiri, mis on lubatud ja mis on lubamatu, ning püüdsime sellest piirist turvalisse kaugusse jääda.\n\nOlime väga pikka aega tootlustega konkurentidest kaugel ees. See tegi LHV pensionifondide müümise üsna kergeks: miks mitte liituda fondiga, mis pakub aastast aastasse teistest märksa paremat tootlust?\n\nLHV fondide strateegiad olid lihtsad. Fondid koosnesid samadest instrumentidest ja erinesid üksteisest ainult investeeringute osakaalude poolest. Seda selgitasime ka klientidele. Ma rõhutasin pidevalt müügimeestele, et kliendile ei ole lubatud müüa maksimaalset (aktsia)riski juhul, kui klient ei ole turgudega kursis ja ise seda ei küsi. Seda tõestab fakt, et LHV kõige suurem ja populaarsem pensionifond pole olnud kunagi meie fondivaliku kõige suurema riskiga fond.\n\nKui mõnel ajal olid meie fondide tootlused konkurentide omadest madalamad, siis väljendus see ka müüginäitajates. Võib-olla tuli see minu enesekindlusest või selle puudusest, ent fondi tootluse ja müügitulemuste vahel oli selge korrelatsioon.\n\nNagu LHV pikaajalised kliendid teavad, olen juba üle kümne aasta olnud väärtpaberiturgude hinnataseme suhtes ettevaatlik. Madalate intressimäärade keskkonnas hakkasid aktsiahinnad algul tasapisi (ja hiljem kiiresti) kaotama sidet ettevõtete majandustulemustega ning investoreid huvitas rohkem keskpankade rahapoliitika kui ettevõtete kassavoog. Mõnda aega väljendas inflatsioon ennast ainult varahindades, enne kui 2020. aastal jõudis see pauguga ka poelettidele.\n\n2002\\. aastal, kui sündisid esimesed pensionifondid, oli nii klientide kui ka seadusandja peamine mure ja esimene küsimus pensionifondide riskitase. Pärast rohkem kui 15 aastat kestnud peaaegu katkematut aktsiaturgude tõusu ei räägi riskidest enam õieti keegi ja enamik kliente nõuab kõige riskantsemat fondi. Igal müügimehel ei pruugi olla huvi kliendile vastu vaielda, eriti kui tema tasu sõltub müügitulemustest.\n\nAeg läks edasi ja meile tekkis kaubanduskeskustesse nii investeerimisstrateegia kui ka müügivõtete poolest agressiivne konkurent: Luminor. Meie müügimehi hakati üle meelitama paremate pakkumisega. Ma kahtlustan, et pakkumised ei olnud paremad, mitte ainult rahaliselt. Ka anti müügitehingu vormistamiseks müügimeestele vabamad käed. Minu kolleegideni on jõudnud tagasisidet, et vahetevahel kasutati selleks üsna ootamatuid ja loomingulisi võtteid.\n\nSellises konkurentsis osutus LHV müügimeeskonna professionaalsuse ja motiveerituse hoidmine raskeks. Need, kes on juhtinud müügimeeskonda, teavad, et sageli võivad üksikud väga andekad müügiesindajad teha keskmisest kümme korda parema tulemuse. Mida aga ette võtta siis, kui see tulemus saavutatakse küsitavate meetoditega? Kui paljudel organisatsioonidel jätkub julgust riskida sellega, et tema parimad müüjad lähevad konkurendi juurde üle, sest see on valmis rohkem maksma ning võib-olla siin ja seal silma kinni pigistama?\n\nMa usun, et praegu pakutakse nii pangakontorites kui ka fondihaldurite e-kanalites nii investeerimisest kui ka pensionifondidest märksa kvaliteetsemat infot kui 20 aastat tagasi. Tõenäoliselt jääb ka märk maha sellest, millest ja kuidas räägitakse.\n\nEhk ei oleks paha mõte, kui investeerimisnõustamise ja investeerimisotsuse vahele tuleks jätta teatud aeg selleks, et sedavõrd olulisi otsuseid ei langetataks kiirustades ja läbimõtlemata.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019824","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":30.38,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et III sammas on ainulaadne maksusoodustusega investeerimisvõimalus, mida toetab riik?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii","title":"Loe lähemalt","size":"lg"}}}},"LMK25":{"heading":"LHV Pensionifond M","id":"m","code":"m","dataMarker":"MK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond eelistab vara investeerimisel rahavoogu pakkuvaid varasid ja võimalusel kohalikku turgu, tehes mh vähemlikviidseid erakapitali- ja kinnisvarainvesteeringuid. Investeeringuid tehakse valdavalt kohalikus valuutas, otse aktsiatesse võib investeerida kuni 75% fondi varast. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on kinnisvarainvesteeringud.\n","strategyCampaign":"### **Stabiilsust pakkuv M**\n- Fondi M investeerimisstrateegia fookus on suunatud kindlat rahavoogu teenivatele varadele: kinnisvara- ja võlakirjainvesteeringutele. \n- Võlakirjainvesteeringute puhul oleme keskendunud Eesti ettevõtetele. See on andnud fondile viimase seitsme aasta jooksul märkimisväärselt suurema tootluse kui üleilmsed võlakirjaturud.\n- M on juhitud aktiivselt, tänu millele on riskid juhitud ja koguja raha hoitud. Meie investeerimistiim teeb otsuseid põhjaliku analüüsi tulemusena ja majandusolukorrast lähtudes.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-enok.png","name":"Romet Enok","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Ebastabiilsed ajad on näidanud, et LHV pensionifondi M strateegia on end õigustanud: stabiilse tootlusega investeeringud on kaitsnud ja kasvatanud pensionikogujate vara ka langeval turul.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":5282},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":46.97,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":7.09,"unit":"%"},{"name":"Otse kinnisvarainvesteeringud","value":6.89,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":6.43,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":19.29,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":9.87,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.45,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2025 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 7,01% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 4,87% |\n| Deutschland 1.0% 15/08/2025 | 4,61% |\n| ZKB Gold ETF | 4,15% |\n| France Treasury Bill 25/05/2025 | 3,90% |\n| German Treasury Bill 18/06/2025 | 3,86% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 3,49% |\n| East Capital Real Estate Fund IV | 3,12% |\n| SG Capital Partners Fund 1 | 2,84% |\n| EfTEN Real Estate Fund 5 | 2,73% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 7,01% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 4,87% |\n| East Capital Real Estate Fund IV | 3,12% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2025) | 102 790 028 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 240 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0434% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6120%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,14%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2024. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_tingimused_052023.pdf)\n- [Tingimused (kehtib alates 02.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Tasakaalukas_tingimused_020925.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2025.pdf)\n- [Prospekt (kehtib alates 02.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_020925.pdf)\n- [Põhiteabe dokument (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_KIID_2025.pdf)\n- [Põhiteabe dokument (kehtib alates 02.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Tasakaalukas_KIID_020925.pdf)\n"},{"title":"Ühinemise dokumendid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Osakuomanikele antav teave](/assets/files/pension/Osakuomanikele_antav_teave_LHV_Pensionifond_M.pdf)\n- [Tingimuste ja prospekti muudatuste ülevaade](/assets/files/pension/Muudatuste_moju_analyys.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_kuuaruanne_2025_06.pdf)\n- [2024 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_PF_M_aastaaruanne_2024.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_M_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2022.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2025,"month":6,"content":"### Juuni 2025: Turud jätkasid tõusulainel\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJuunis tõusis S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna 5% ja on sellega oma rekordtasemel tagasi, kuid nõrgenenud dollari tõttu kallines indeks eurodes kõigest 1,3%. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks langes kuuga eurodes mõõdetuna 1,1%. Dollarites mõõdetuna tõusis arenevate turgude indeks juuniga 5,7% ja tema suurima liikme Hiina turg 3,1%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeksi väärtus kahanes juunis eurodes mõõdetuna 0,7%.\n\nFondi võlakirjaportfellis on praegu tähelepanu keskpunktis järjekordsete kohalike otseinvesteeringute enne tähtaega fondi tagasi maksmine. Ilmselt on selle kohta uudiseid oodata juba sel kuul. Avalikel võlakirjaturgudel oli juunis Euroopas tugevam ettevõtete väärtpaberite osa ja nõrgem valitsuste pool. Kuna keskendume eelkõige esimestele, oli ka portfelli tulem kergelt plusspoolel.\n"},{"year":2025,"month":5,"content":"### Mai 2025: Turgude taastumine kaubandussõjast\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nMais kallines S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna 6,2% ja aasta algusest nüüdseks on näitaja 0,5%. Tehnoloogiasektori aktsiatele keskendunud Nasdaq Composite’i indeks tõusis kuuga ligikaudu 10% ja Euro Stoxx 50 eurodes mõõdetuna 5,1%. Arenevate turgude indeks kallines mais dollarites mõõdetuna 4%, seejuures kogus indeksi suurim liige Hiina väärtus 2,4%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks tõusis kuuga eurodes mõõdetuna 4,4%.\n\nFondi üks suurimaid investeeringuid Eesti Energia korraldas mais avaliku võlakirjaemissiooni kohalikele investoritele, laenates kolmeks aastaks raha intressiga 5%. Investeerisime fondist eelmise aasta juulis Eesti Energia pikematesse ja allutatud võlakirjadesse, mida ettevõte müüs Euroopa turule. Ettevaatavalt on nende oodatav tootlus praegu 7% aastas ja fondi seni teenitud kasum on eelmise aasta juulist alates mõõdetuna peaaegu 9%. Uue raha kaasamine erinevate instrumentide vormis võimaldab Eesti Energial taas investeeringuid teha.\n"},{"year":2025,"month":4,"content":"### Aprill 2025: Trumpi Ameerika mäed\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAprill algas turgudel Donald Trumpi nn vabastamispäeva ja sellele järgnenud kaubandussõja tõttu väga kehvasti. Seejärel pandi tollimaksud siiski pausile ja pinged leevenesid, mis tõi kaasa tugeva taastumise ning S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna tulemusega –0,8%.\n\nEuroopa indeks Euro Stoxx 50 odavnes eurodes mõõdetuna aprillis 1,2% ja arenevate turgude indeks kallines dollarites mõõdetuna 1%. Arenevaid turge vedas sel kuul Ladina-Ameerika (täpsemalt Mehhiko ja Brasiilia) ning India. Hiina turg langes dollarites mõõdetuna 4,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kaotas kuu jooksul eurodes mõõdetuna väärtust 0,4%.\n\nBaltikumi suurim erakapitalifond BaltCap teatas aprillis, et on müünud rahvusvahelistel turgudel tegutseva Eesti tehnoloogiaettevõtte Ridango uuele omanikule: Euroopa juhtivale tarkvarainvestorile Bregal Milestone. BaltCap omandas Ridango enamusosaluse aastal 2020 ning selle aja jooksul on suutnud toetada ettevõtte kiiret kasvu nii orgaaniliselt kui ka ettevõtteid omandades. Kuigi praegu asub Ridango suurim kontor Eestis, plaanitakse viia peakontor Rootsi, et lihtsustada planeeritavaid oste ja ülevõtmisi. Ridango tegutseb paljudel turgudel piletitasu automatiseeritud kogumise ja reisijate reaalajainfo edastamise valdkonnas.\n\nAprillis lõppes üks fondi suur investeering, kui Leedu Šiaulių Pank maksis meile tagasi oma allutatud võlakirjad. Ajavahemikul 2016–2019 ehitasime Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadest üles oma portfelli ühe olulisima osa. Šiaulių oli viimane tollal tehtud investeering ja nüüd ka viimane, kes raha tagastas. Investeering tootis fondile aastaintressi 6,15%, mis ei jää kaugele maha isegi sellest, mille on nende aastate jooksul saavutanud enamik maailma aktsiaturge.\n"},{"year":2025,"month":3,"content":"### Märts 2025: Tariifide kiuste stabiilsed tulemused\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nArenenud turud olid märtsis punases, kuna ootasid kaubandussõja eskaleerumist, ja aprilli alguses see ka juhtus. S&P 500 indeks langes märtsi jooksul dollarites mõõdetuna 5,8% ja Euroopa Euro Stoxx 50 langes eurodes mõõdetuna 3,8%. Arenevate turgude indeks püsis üsna muutumatuna, tõustes dollarites mõõdetuna 0,4%, ja selle indeksi suurim liige Hiina kogus kuuga dollarites mõõdetuna väärtust 2%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kallines 1,6%.\n\nMärtsis teatas Eesti idufirma Blackwall (varasema nimega Botguard) 45 miljoni euro suurusest edukast B-seeria rahastusvoorust. Seda juhtis Euroopa B2B-tarkvarainvesteeringutele keskendunud riskikapitalifirma Dawn Capital. Rahastusvoorus osales ka osa seniseid investoreid, näiteks MMC ja Tera Ventures. Blackwall arendab tehisintellektil põhinevaid turvalisuse ja veebitaristu lahendusi ning on kanda kinnitanud juba mitmes piirkonnas üle maailma. Ettevõtte tarkvara kaitseb üle 2,3 miljoni veebilehe ning lähiajal plaanitakse laieneda nii USA-sse kui ka Aasiasse.\n\nÜks meie märkimisväärne otseinvesteering hakkab lõpule jõudma, kuna Leedu Šiaulių pank teatas, et maksab tagasi LHV fondide tehtud võlakirjainvesteeringu. Väärtpaberite intress on 6,15% aastas. See oli osa meie investeeringust Baltikumi pankade – Coop, Citadele ja Šiaulių – allutatud võlakirjadesse. Kaks esimest panka on juba oma väärtpaberid lunastanud.\n"},{"year":2025,"month":2,"content":"### Veebruar 2025: Portfell täienes pankade väärtpaberitega\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nVeebruarikuu oli president Donald Trumpi ametisse astumise tõttu turgudel päris volatiilne. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks langes dollarites mõõdetuna kuu jooksul 1,4% ja Euro Stoxx 50 tõusis eurodes 3,4%. Arenevate turgude indeks kallines kuuga dollarites mõõdetuna 0,4%, kuigi Hiina kasvas lausa 11,7%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus veebruaris väärtust juurde 3,2%.\n\nEfTEN Kinnisvarafond II müüs veebruaris Kaunase terminali logistikakompleksi Leedu varahaldusettevõttele Prosperus. Tehingu väärtus oli 18,2 miljonit eurot. Kompleksi pindala on 28 737 ruutmeetrit ja kompleks asub olulises tööstuspiirkonnas. Prosperus on Leedu üks suurimaid kinnisvarainvestoreid, mis on tuntud oma strateegiliste investeeringute poolest just Baltikumis ja keskendub suure potentsiaaliga objektidele.\n\nTäiendasime fondi võlakirjaportfelli kahe siinse piirkonna panga väärtpaberitega. Kõigepealt soetasime veebruari algul järelturult Poola suurpanga Pekao viieaastaseid võlakirju, mille oodatav aastatootlus on ligikaudu 4%. Seejärel osalesime Luminori panga Euroopa turule müüdud allutatud võlakirjade esmaemissioonil. Need võlakirjad on ilma lõpptähtajata, aastaintress on 7,375% ja Luminoril on esimene tagasimakseõigus kuue aasta pärast. Luminori võlakirjad olid möödunud kuul ühtlasi meie portfelli ühed märkimisväärseimad liikujad: kuu lõpuks olid need lisaks kogunevale intressile pakkunud umbes 2% hinnakasvu.\n\nVõlakirjaturul on praegu põhiküsimus selles, kas Euroopa Keskpank otsustab pärast märtsi algust jätkata intresside langetamist või mitte. Samal ajal on eelkõige suhteliselt nõrgema maksevõimega ettevõtete võlakirjade hinnad tõusnud kõrgele.\n"},{"year":2025,"month":1,"content":"### Jaanuar 2025: Aktsiaturgudel algas aasta tugevalt\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAasta on arenenud turgudel alanud tugevalt. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks lõpetas jaanuari dollarites mõõdetuna 2,7% ja Euroopa Euro Stoxx eurodes mõõdetuna 8,1% juures. Arenevate turgude indeks tõusis kuuga dollarites 1,7%, sealhulgas turu suurim liige Hiina 0,6%. OMX Baltic Benchmarki indeks kallines eurodes mõõdetuna 5,3%.\n\nErakapitalifond INVL teatas jaanuaris, et sõlmis lepingu, sest soovib müüa Leedu suurima erakliinikute ja -haiglate võrgustiku InMedica Group Soome suurimale tervishoiuteenuste pakkujale Mehiläinenile. Tehing viiakse lõpule pärast konkurentsiametite lõplikke kinnitusi. InMedicat külastab nüüd aastas üle 2,7 miljoni patsiendi 89 asutuses lisaks Leedule ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Eestis ning aastakäive ulatub üle 150 miljoni euro. Mehiläinen, kes tegutseb Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Eestis ning on juba 115-aastase ajalooga ettevõte, kavatseb tehinguga tugevdada oma positsiooni Balti riikides, kus on näha kiiresti kasvavat tervishoiuturgu.\n\nLäti Citadele pank maksis eelmisel kuul tagasi oma 2017. aastal väljastatud allutatud võlakirja. See oli börsil noteeritud, kuid LHV pensionifondid olid kõik need aastad olnud ankurinvestor, sest tegu oli osaga meie aastail 2016–2019 tehtud investeeringutega Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadesse. Investeeringu olime teinud Leedus Šiaulių, Lätis Citadele ning Eestis Coopi panka ja Bigbanki. Kohalike pankade äri on Baltikumis selle ajaga kasvanud, turuosa on laienenud ja samuti on käima läinud nende pankade allutatud võlakirjade avalik turg. LHV pensionifondid teenisid siit head intressi ja aitasid ühtlasi anda tõuke kohaliku finantsturu arengule.\n"},{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: Aktsiaturgudel toimus rahunemine\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nPärast novembrikuist nn Trumpi-rallit oli detsembris turgudel väike tagasiminek, kui S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna –2,5% juures. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks tõusis seevastu kuuga eurodes mõõdetuna 1,9% ja arenevate turgude indeks püsis peaaegu muutumatuna, jõudes dollaris mõõdetuna tulemuseni –0,3%. Arenevatel turgudel oli detsembris suurim kaotaja Brasiilia, mille langust tasakaalustas Hiina, kallinedes dollarites 2,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus detsembrikuuga väärtust juurde 1,6%.\n\n2024\\. aasta lõpus olid erakapitalifondid üsna aktiivsed. KJK fondid müüsid üle maailma tuntud Mehhiko pagaritoodete suurtegijale Grupo Bimbole maha ühe oma ulatuslikuima investeeringu, Balkani riikides tegutseva pagariäri Don Don. Ettevõte alustas tegevust aastal 1994 Sloveenias ning on jõudsalt edasi laienenud nii Horvaatiasse, Serbiasse, Bulgaariasse kui ka teistesse Euroopa riikidesse. Tehingu tulemusena sai Grupo Bimbo ligi turgudele, kus ta ei ole varem tegutsenud. \n\nFondi võlakirjaportfelli uudistest on oluline, et Citadele pank teatas detsembris börsile kavatsusest lunastada jaanuaris oma 2017. aastal väljastatud allutatud võlakiri. See teade tõmbas sobivalt joone alla aastale, mil fond M müüs ära mitu võlakirjainvesteeringut nii Eestis kui ka Euroopa turul.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Trumpi väliskaubanduspoliitika ja selle mõju turgudele**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"2025\\. aasta neli esimest kuud on olnud väärtpaberiturgudel heitlikud. Kui jaanuaris tõusid aktsiaturud ootuses, et Donald Trumpi teine valitsus alandab makse, vähendab nõudeid ja on igati ärisõbralik, siis pärast presidendi ametisse vannutamist on illusioonid mõnevõrra purunenud.\n\nAprilli alguses korraldas president Trump kogu maailmale šokeeriva etenduse. Ta nimetas 3. aprilli vabastamispäevaks (ingl _liberation day_) ning andis oma kõnes teada, et kõik riigid, kes tahavad oma kaupu Ameerikas müüa, peavad maksma vähemalt 10% tollimaksu. Kui aga mõni riik müüb USA-sse rohkem, kui ta ise sealt ostab, siis kehtestatakse talle kõrgem tollimaks. Maksumäär hakkab sõltuma USA ja antud riigi väliskaubanduse puudujäägi suurusest. President Trump teatas, et tollimaksude abil loodetakse täita riigieelarvet ning kui eelarvedefitsiit on saadud kontrolli alla, siis alandatakse ka tulumaksu või isegi kaotatakse see. Ettevõtetel, kes ei taha tollimaksu maksta, soovitas ta rajada tehased USA-sse ja toota seal. Mis saaks olla veel parem, kui investeerida USA-sse ja hiljem maksta teenitud kasumilt madalat tulumaksu?\n","text":"2025\\. aasta neli esimest kuud on olnud väärtpaberiturgudel heitlikud. Kui jaanuaris tõusid aktsiaturud ootuses, et Donald Trumpi teine valitsus alandab makse, vähendab nõudeid ja on igati ärisõbralik, siis pärast presidendi ametisse vannutamist on illusioonid mõnevõrra purunenud.\n\nAprilli alguses korraldas president Trump kogu maailmale šokeeriva etenduse. Ta nimetas 3. aprilli vabastamispäevaks (ingl _liberation day_) ning andis oma kõnes teada, et kõik riigid, kes tahavad oma kaupu Ameerikas müüa, peavad maksma vähemalt 10% tollimaksu. Kui aga mõni riik müüb USA-sse rohkem, kui ta ise sealt ostab, siis kehtestatakse talle kõrgem tollimaks. Maksumäär hakkab sõltuma USA ja antud riigi väliskaubanduse puudujäägi suurusest.\n\nPresident Trump teatas, et tollimaksude abil loodetakse täita riigieelarvet ning kui eelarvedefitsiit on saadud kontrolli alla, siis alandatakse ka tulumaksu või isegi kaotatakse see. Ettevõtetel, kes ei taha tollimaksu maksta, soovitas ta rajada tehased USA-sse ja toota seal. Mis saaks olla veel parem, kui investeerida USA-sse ja hiljem maksta teenitud kasumilt madalat tulumaksu?\n\nErinevatel aegadel on Donald Trump õigustanud tollimakse kui suurepärast vahendit teiste riikidega peetavatel läbirääkimistel oma tahtmise saavutamiseks. USA peab Hiina Rahvavabariiki oma suurimaks konkurendiks rahvusvahelisel areenil ning on juba mõnda aega kasutanud nii tollimakse kui ka muid väliskaubanduspiiranguid, et Hiina arengut pidurdada ja oma positsiooni kaitsta.\n\nNii president Trump kui ka paljud ameeriklased paistavad uskuvat, et neil on iseenesest mõistetav õigus teha ükskõik mida, et säilitada maailmas oma majanduslik ja sõjaline liidrikoht. President Trump on näidanud nii oma sõnade kui ka tegudega, et ta usub tugevama õigusesse kehtestada ja muuta reegleid nii, nagu talle sobib.\n\n**Investeerimisotsuseid teevad eraettevõtted, mitte riigipead**\n\nUSA on vaieldamatult maailma võimsaim majandus ning suurim ja kõige atraktiivsem turg. Sealne valitsus usub, et jõupositsioonilt oma partneritega asju ajades on võimalik saavutada oma tahtmine. Probleem on aga selles, et investeerimisotsuseid ei tee mitte valitsused, vaid eraettevõtted ja erainvestorid.\n\nEks aeg näitab, kui palju õnnestub Ameerika Ühendriikidel uusi investeeringuid riiki meelitada. Tarneahelate ümberkorraldamine ja tehaste rajamine võtab aega, aga finantsinvesteeringuid saab väga kiiresti ümber suunata. \n\nAprillikuu lõpuks võis tõdeda, et president Trumpi „vabastamispäeva“ kõne ei veennud finantsinvestoreid sugugi Ameerikasse investeerima. Nii USA aktsiad kui ka võlakirjaturud sattusid selle tagajärjel hoopis tugeva müügisurve alla. Milleks investeerida riiki (ja hoida seal oma vara), mille president ja tema valitsuse ministrid räägivad ja käituvad nagu impulsiivsed maffiapealikud?\n\nPaljusid investoreid ajab Trumpi ja tema meeskonna käitumine segadusse. Üks parempoolne poliitiline analüütik püüdis Trumpi stiili kaitsta, võrreldes seda Ameerika (PRO) maadlusega (palju näovärvi ja kirevaid kostüüme), mille tuline fänn president Trump on. See analüütik selgitas, et Ameerika maadlus võib tunduda esialgu samuti emotsionaalne ja kaootiline, kuid tegelikult on see täpselt orkestreeritud näitemäng. Aeg on näidanud, et president Trumpi on ohtlik alahinnata. Ta on öelnud, et tollimaksud (ingl _tariffs_) on tema jaoks kõige ilusam ingliskeelne sõna. Ma arvan, et seda väidet tasub võtta tõsiselt.\n\nPresident Trump on juba alates kaheksakümnendatest – enne suurde poliitikasse sukeldumist – olnud tuline tollimaksude pooldaja ja vabakaubanduse vastane. Tasub kuulata ja vaadata nii tema kunagiste [intervjuude](https://www.youtube.com/watch?v=n7st2oG5AwU) katkendeid kui ka [intervjuud](https://www.youtube.com/watch?v=182ckTL2KBA) USA majandusministri Howard Lutnickuga. Minister Lutnick kirjeldab selgelt ja sirgjooneliselt USA valitsuse majanduspoliitikat ja suhtumist oma partneritesse.\n\nVärske president on kinnitanud, et seekord ta aktsiaturgudest suurt ei hooli: et taastada Ameerika sära ja võimsus, tuleb esialgu korralikult kibedat rohtu võtta. Ma arvan, et ka seda sõnumit tasub võtta tõsiselt. Sel valitsemisperioodil jälgib Trump tõenäoliselt rohkem USA võlakirjaturul toimuvat kui aktsiaturge.\n\n**Finantsturgude reaktsioon Trumpi väliskaubanduspoliitikale**\n\nUSA suurimate ettevõtete aktsiate väärtust kajastav S&P 500 indeks saavutas 19. veebruaril oma kõigi aegade kõrgeima taseme 6129,58 punkti, misjärel indeksi väärtus langes 23%. Seejuures on ka USA dollar teinud alates aasta algusest läbi korraliku kukkumise.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis1_042025.png){.pension-img}\n_Joonis 1. Euro – USA dollari vahetuskurss nov 2024 – mai 2025. Allikas: Financial Times_\n\nUSA rahandusminister Scott Bessent, kes on finantsturgude taustaga ja endine riskifondijuht, on üritanud turgusid rahustada ning president Trumpi seisukohti siluda ja lahti seletada. Just tema ülesanne on leida kate USA riigieelarve järjest kasvavale augule. \n\nSee ülesanne ei ole sugugi kergete killast, kuna paljudele investoritele ja majandusteadlastele on jäänud mulje, et president Trumpi ei huvita seekord majandus. Teda huvitab hoopis poliitika ning populaarsus oma valijate (MAGA) seas, kellel ei ole suuri aktsiaportfelle ja võib-olla isegi mitte väärtpaberikontot. Seetõttu ei ole neil väärtpaberiturgudel ka väga palju kaotada.\n\nTänu üleilmastumisele ja vabakaubandusele on USA suurettevõtete kasumid viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Väiksema lisandväärtusega tegevusi on riigist välja viidud ja keskendutud on ainult kõige tulusamale. Sellel on olnud ühiskonnale oma hind: ettevõtete kasumid ja ka tippkvalifikatsiooniga spetsialistide töötasu on kiiresti kasvanud, kuid lihttööliste palgad ei ole inflatsiooniga sammu pidanud. Madalama kvalifikatsiooniga töökohad viidi USA-st välja, kapitali aga voolas riiki sisse rohkem kui kunagi varem, kuna USA ettevõtete kasumimarginaalid kerkisid ning olid suuremad kui mujal maailmas.\n\nEnamik majandusteadlasi alates Adam Smithist ja David Ricardost kinnitaks, et just spetsialiseerumine ja kaubavahetus aitavad kasvatada riigi rikkust. Donald Trump ja tema majandusnõunikud (Peter Navarro ja Stephen Miran) usuvad seevastu, et teised riigid hoopis lüpsavad Ameerika Ühendriike, müües sinna rohkem, kui ise sealt ostavad. President Trumpi plaan piirata väliskaubandust teeb tõenäoliselt kogu maailma vaesemaks ning kõige suuremateks kaotajaks võivad osutuda ameeriklased ise.\n\n2024. aasta lõpus moodustas USA ettevõtete väärtus indeksi MSCI World väärtusest 73,5%.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis2_042025.png){.pension-img}\n_Joonis 2. USA (punane), Euroopa (sinine) ja Jaapani (must) ettevõtete aktsiate osakaal indeksis MSCI World 1970–2025. Allikas: Societe Generale._\n\nPärast 2008. aasta finantskriisi on Ameerika Ühendriikide ettevõtete osakaal üleilmses indeksis märgatavalt kasvanud. See on osaliselt seletatav sellega, et USA indeksis on tehnoloogiaettevõtete osakaal suurem kui mujal maailmas ning tehnoloogiaettevõtted on viimase 15 aasta jooksul kiiresti kasvanud ning nende hinnatase oluliselt kerkinud. Kuid ka muude USA ettevõtete kasumid ja kasumikordajad on kasvanud kiiremini kui nende konkurentide omad mujal maailmas. Suure tõenäosusega võib see trend nüüd pöörduda.\n\n**LHV pensionifondid on geograafiliselt hajutatud**\n\nLHV pensionifondide portfellides on USA aktsiad olnud juba pikemat aega võrreldes üleilmse indeksiga palju väiksema osakaaluga. Nimelt on USA ettevõtted tundunud meile liiga kallid, isegi võttes arvesse nende kasvavaid kasumeid. Suurema osa Ameerika dollari riskist, mis kaasneb USA varadesse investeerimisega, on meie fondid maandanud.\n\nKui möödunud aastatel tähendas suhteline alakaal USA turgudel mõningast mahajäämust tootluses, siis tänavu on toonud LHV pensionifondidele edu just USA ettevõtete aktsiate väike osakaal, dollari vahetuskursi riski maandamine ning suhteliselt suur kulla ja kullakaevandusettevõtete aktsiate osakaal.\n\nLHV investeerimismeeskond ei karda teistest erineda. Me analüüsime põhjalikult igat investeeringut, kaalume sellega kaasnevaid riske ning hindame oodatavat tootlust. Me jälgime trende, aga mitte pimesi.\n\nKa meie usume, et USA on innovatsioonikants ja toodab innovatsiooni, samal ajal kui Euroopa toodab regulatsioone. Kuid ei tohi unustada, et kuskil on siiski hind, mis võib osutuda väärtusega võrreldes liiga kõrgeks, eriti kui maailmas eksisteerib alternatiive.\n\n**Tähelepanekuid tänaselt pensionifondide turult**\n\nLHV meeskonna investeerimisotsuseid ei mõjuta kuigi palju see, mida teevad teised pensionifondid. Oma otsestel konkurentidel hoiame muidugi silma peal ja jälgime, mida nad teevad ja kuidas neil läheb. Sellest on juba päris palju aastaid möödas, kui ka konkurentide portfellidest võis leida häid mõtteid, kuhu investeerida.\n\nPraegu ei keskendu üksikaktsiatesse investeerimisele peale LHV mitte ükski teine Eesti pensionifond. Usutavasti on meie konkurendid viimastel aastatel oma investeerimismeeskondi ulatuslikult kärpinud, et minimeerida investeerimisega seotud kulusid ja maksimeerida varahaldusettevõtete kasumit. Mitu meie konkurenti nimetab endiselt osa oma fonde aktiivseks, kuid küllap ainult sel põhjusel, et küsida tasu teenuse eest, mida ammu enam ei osutata.\n\nIndeksifondide puhul on arusaadav, et kulusid minimeeritakse selleks, et alandada fondide haldustasusid, sest selles turusegmendis käib pensionifondide vahel terav konkurents. Eesti seitsme indeksifondi jooksvad tasud on vahemikus 0,28% ja 0,31%. Kõige väiksemad tasud on Luminor Indeks Pensionifondil (valitsemistasu 0,22% ja jooksvad tasud 0,28%), mille maht jääb pärast viit aktiivset müügiaastat alla 5 miljoni euro.\n\nÜllatav on asjaolu, et Eesti kõige madalamate haldustasudega Luminor Indeksi varade maht jääb oluliselt (viiskümmend korda) maha Eesti ühe kõrgemate tasudega Luminor 16–50 pensionifondi varade mahust, mis ulatuvad 257, 4 miljonit euroni, kuigi mõlemal fondil on sama fondijuht ja ka väga sarnane investeerimisportfell. Nii nagu indeksifondist sõsarfondil, koosneb ka Luminor 16–50 portfell peaaegu ainult indeksifondidest (97,96% indeksifondid + 1,21% kinnisvara ja erakapitalifondid). Ainuke suurem erinevus on haldustasu määr: Luminor 16–50 haldustasu on 0,91% ja jooksvad tasud 1,13%.\n\nSee on tõestuseks, et Luminori stiilis aktiivne müügitöö kaubanduskeskustes teeb imesid. Sama fondijuht ja põhimõtteliselt sama fond, kuid haldustasude võrra väiksema tootlusega Luminori 15–60 fondi voolab mitu korda rohkem raha sisse kui Luminori indeksifondi.\n\n**Mõned mõtted ka pensionifondide müügi ajaloost**\n\nLHV oli esimene, kes hakkas pakkuma pensionifonde väljaspool kliendikontorit. Ma olin ise alguses selle müügikanali suhtes üsna skeptiline, ent muutsin kiiresti oma arvamust. 20 aastat tagasi ei osanud pangatellerid investeerimisest õieti midagi rääkida. Ma usun, et kaubanduskeskustes tegutsenud LHV müügimehed olid seega esimesed, kes hakkasid levitama rahatarkust.\n\nKoolitasin ise meie müügimehi investeerimise alal ning sain neilt väärtuslikku tagasisidet selle kohta, mis kliente huvitab ja kõnetab. Olen seisukohal, et me tajusime LHV-s üsna hästi piiri, mis on lubatud ja mis on lubamatu, ning püüdsime sellest piirist turvalisse kaugusse jääda.\n\nOlime väga pikka aega tootlustega konkurentidest kaugel ees. See tegi LHV pensionifondide müümise üsna kergeks: miks mitte liituda fondiga, mis pakub aastast aastasse teistest märksa paremat tootlust?\n\nLHV fondide strateegiad olid lihtsad. Fondid koosnesid samadest instrumentidest ja erinesid üksteisest ainult investeeringute osakaalude poolest. Seda selgitasime ka klientidele. Ma rõhutasin pidevalt müügimeestele, et kliendile ei ole lubatud müüa maksimaalset (aktsia)riski juhul, kui klient ei ole turgudega kursis ja ise seda ei küsi. Seda tõestab fakt, et LHV kõige suurem ja populaarsem pensionifond pole olnud kunagi meie fondivaliku kõige suurema riskiga fond.\n\nKui mõnel ajal olid meie fondide tootlused konkurentide omadest madalamad, siis väljendus see ka müüginäitajates. Võib-olla tuli see minu enesekindlusest või selle puudusest, ent fondi tootluse ja müügitulemuste vahel oli selge korrelatsioon.\n\nNagu LHV pikaajalised kliendid teavad, olen juba üle kümne aasta olnud väärtpaberiturgude hinnataseme suhtes ettevaatlik. Madalate intressimäärade keskkonnas hakkasid aktsiahinnad algul tasapisi (ja hiljem kiiresti) kaotama sidet ettevõtete majandustulemustega ning investoreid huvitas rohkem keskpankade rahapoliitika kui ettevõtete kassavoog. Mõnda aega väljendas inflatsioon ennast ainult varahindades, enne kui 2020. aastal jõudis see pauguga ka poelettidele.\n\n2002\\. aastal, kui sündisid esimesed pensionifondid, oli nii klientide kui ka seadusandja peamine mure ja esimene küsimus pensionifondide riskitase. Pärast rohkem kui 15 aastat kestnud peaaegu katkematut aktsiaturgude tõusu ei räägi riskidest enam õieti keegi ja enamik kliente nõuab kõige riskantsemat fondi. Igal müügimehel ei pruugi olla huvi kliendile vastu vaielda, eriti kui tema tasu sõltub müügitulemustest.\n\nAeg läks edasi ja meile tekkis kaubanduskeskustesse nii investeerimisstrateegia kui ka müügivõtete poolest agressiivne konkurent: Luminor. Meie müügimehi hakati üle meelitama paremate pakkumisega. Ma kahtlustan, et pakkumised ei olnud paremad, mitte ainult rahaliselt. Ka anti müügitehingu vormistamiseks müügimeestele vabamad käed. Minu kolleegideni on jõudnud tagasisidet, et vahetevahel kasutati selleks üsna ootamatuid ja loomingulisi võtteid.\n\nSellises konkurentsis osutus LHV müügimeeskonna professionaalsuse ja motiveerituse hoidmine raskeks. Need, kes on juhtinud müügimeeskonda, teavad, et sageli võivad üksikud väga andekad müügiesindajad teha keskmisest kümme korda parema tulemuse. Mida aga ette võtta siis, kui see tulemus saavutatakse küsitavate meetoditega? Kui paljudel organisatsioonidel jätkub julgust riskida sellega, et tema parimad müüjad lähevad konkurendi juurde üle, sest see on valmis rohkem maksma ning võib-olla siin ja seal silma kinni pigistama?\n\nMa usun, et praegu pakutakse nii pangakontorites kui ka fondihaldurite e-kanalites nii investeerimisest kui ka pensionifondidest märksa kvaliteetsemat infot kui 20 aastat tagasi. Tõenäoliselt jääb ka märk maha sellest, millest ja kuidas räägitakse.\n\nEhk ei oleks paha mõte, kui investeerimisnõustamise ja investeerimisotsuse vahele tuleks jätta teatud aeg selleks, et sedavõrd olulisi otsuseid ei langetataks kiirustades ja läbimõtlemata.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019774","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":41.35,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Aktiivne III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/aktiivne","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"LLK50":{"heading":"LHV Pensionifond L","id":"l","code":"l","dataMarker":"LK50","suitability":"**Sobib kui**\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse hajutatult erinevatesse varaklassidesse nii kohalikul kui välismaistel turgudel. Fondi vara on lubatud ulatuslikult investeerida mittenoteeritud instrumentidesse, mida kasutatakse peamiselt koduturul tegutsevate äriühingute emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on erakapitaliinvesteeringud.\n","strategyCampaign":"### **Kriisikindel lipulaev L**\n- Fondi L strateegia lähtub põhimõttest, et korraliku tootluse eeldus on oskus vältida suuri kaotusi. Seepärast hajutame selle fondi investeeringud mitme varaklassi vahel. Kuna aktsiate osakaal on fondis mõõdukas, sõltub fond ka aktsiaturgude käekäigust vähem.\n- Kinnisvara moodustab varaklassina veidi üle 20% fondi investeeringutest, pakkudes inflatsioonilises keskkonnas kindlat ja stabiilset rahavoogu. Kinnisvaraobjekte hindame kord aastas. \n- L on juhitud aktiivselt, tänu millele on riskid juhitud ja koguja raha hoitud. Meie investeerimistiim teeb otsuseid põhjaliku analüüsi tulemusena ja majandusolukorrast lähtudes.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-oidermaa.png","name":"Kristo Oidermaa","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Kui portfell on rahapaigutuse poolest mitmekesine, siis on võimalik tulla ka kriisidest välja väga väheste kadudega. Pensionifond L on olnud juba 12 aastat järjest positiivse tootlusega.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":42843},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":7.88,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":15.28,"unit":"%"},{"name":"Otse kinnisvarainvesteeringud","value":6.39,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":14.7,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":14.66,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":35.71,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.38,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2025 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| ZKB Gold ETF | 4,24% |\n| Invesco MDAX UCITS ETF | 3,81% |\n| Investindustrial VII L.P. | 3,62% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 2,79% |\n| Partners Group Direct Equity 2019 | 2,55% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,43% |\n| AMUNDI EURO STOXX BANKS UCITS ETF | 2,22% |\n| Barrick Mining Corp | 2,13% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 2,07% |\n| Fortum | 1,94% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,43% |\n| Usaldusfond BaltCap Private Equity Fund III | 1,79% |\n| East Capital Real Estate Fund IV | 1,74% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2025) | 819 786 111 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 1 350 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0409% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6120%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,48%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2024. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_tingimused_052023.pdf)\n- [Tingimused (kehtib alates 02.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Ettevotlik_tingimused_020925.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2025.pdf)\n- [Prospekt (kehtib alates 02.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_020925.pdf)\n- [Põhiteabe dokument (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_KIID_2025.pdf)\n- [Põhiteabe dokument (kehtib alates 02.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Ettevotlik_KIID_020925.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_kuuaruanne_2025_06.pdf)\n- [2024 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_PF_L_aastaaruanne_2024.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_L_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2022.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2025,"month":6,"content":"### Juuni 2025: Turud jätkasid tõusulainel\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJuunis tõusis S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna 5% ja on sellega oma rekordtasemel tagasi, kuid nõrgenenud dollari tõttu kallines indeks eurodes kõigest 1,3%. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks langes kuuga eurodes mõõdetuna 1,1%. Dollarites mõõdetuna tõusis arenevate turgude indeks juuniga 5,7% ja tema suurima liikme Hiina turg 3,1%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeksi väärtus kahanes juunis eurodes mõõdetuna 0,7%.\n\nTurud jätkasid eelmisel kuul tõusu. Seda on tagant lükanud USA presidendi Donald Trumpi planeeritav suur eelarvedefitsiit ja tugevad tööturunäitajad ning turgude uskumus, et Trumpi alustatud kaubandussõda on nüüdseks selja taga.\n\nJuunis andsid fondi tootlusesse suurima osa vase ja hõbedaga seotud investeeringud ning Põhjamaade elektrihindade kasvule suunatud positsioon Fortum. Kuna dollar jätkas euro suhtes nõrgenemist ja me peame USA aktsiatesse investeerimisel endiselt dollarit kõige suuremaks riskiks, oleme selle riski tuletisinstrumendiga ära maandanud. Ikka veel näeme häid võimalusi Euroopa, täpsemalt Saksa ettevõtete aktsiates, seda toetab ettevaatavalt Saksamaa riigieelarve suurem defitsiit.\n"},{"year":2025,"month":5,"content":"### Mai 2025: Turgude taastumine kaubandussõjast\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nMais kallines S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna 6,2% ja aasta algusest nüüdseks on näitaja 0,5%. Tehnoloogiasektori aktsiatele keskendunud Nasdaq Composite’i indeks tõusis kuuga ligikaudu 10% ja Euro Stoxx 50 eurodes mõõdetuna 5,1%. Arenevate turgude indeks kallines mais dollarites mõõdetuna 4%, seejuures kogus indeksi suurim liige Hiina väärtus 2,4%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks tõusis kuuga eurodes mõõdetuna 4,4%.\n\nJätkus turgude taastumine tollimaksusõjast, mille USA president Donald Trump algatas 2. aprilli kuulutamisega nn vabastamispäevaks. Praegu ei pea turud kaubandussõja eskaleerumist enam tõenäoliseks. \n\nEelmisel kuul andsid fondi tootlusesse põhiosa Saksamaa keskmise suurusega ettevõtete indeks, Euroopa pankade indeks, USA tööstusinvesteeringute kasvule avatud ettevõtted ning ka kullakaevandajate aktsiad, mis on suure volatiilsusega keskkonnas väga hästi toime tulnud. Näeme endiselt häid võimalusi Euroopa, täpsemalt Saksamaa aktsiates, mida toetab ettevaatavalt Saksamaa riigieelarve suurem defitsiit.\n\nLHV positsioneering USA aktsiaturul püsib tagasihoidlik. Meie jaoks oluline alamsegment on selles riigis ettevõtted, mis on avatud tööstusinvesteeringute kasvule kriitilistes sektorites (nt pooljuhtide tootmine, andmekeskuste ehitamine). Suurimaks riskiks peame Ameerika Ühendriikide puhul dollarit, ent selle oleme USA aktsiate puhul ära maandanud.\n"},{"year":2025,"month":4,"content":"### Aprill 2025: Trumpi Ameerika mäed\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAprill algas turgudel Donald Trumpi nn vabastamispäeva ja sellele järgnenud kaubandussõja tõttu väga kehvasti. Seejärel pandi tollimaksud siiski pausile ja pinged leevenesid, mis tõi kaasa tugeva taastumise ning S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna tulemusega –0,8%.\n\nEuroopa indeks Euro Stoxx 50 odavnes eurodes mõõdetuna aprillis 1,2% ja arenevate turgude indeks kallines dollarites mõõdetuna 1%. Arenevaid turge vedas sel kuul Ladina-Ameerika (täpsemalt Mehhiko ja Brasiilia) ning India. Hiina turg langes dollarites mõõdetuna 4,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kaotas kuu jooksul eurodes mõõdetuna väärtust 0,4%.\n\nAprillis ostsime ja müüsime Saksamaa suurettevõtete DAX-i indeksit eesmärgiga kaubelda kaubandussõjast tulenevat ebaselgust ja volatiilsust. Kuu jooksul müüsime veel fondidest välja DSV, Carlsbergi ja Russell 2000 ETF-i.\n\nKuu tootlusesse andis suurima panuse Fortumi aktsia, tõustes üle ootuste heade kvartalitulemuste peale kuuga 6,8%. Korraliku tulemuse tegid veel Saksamaa MDAX-i ETF ja füüsilise kulla positsioon, kallinedes vastavalt 2,85% ja 1,84%. Kõige kehvema tootlusega olid energia- ja energiametallide sektori investeeringud, mis kaotasid väärtust 10–24%, aga ka Alibaba (–14,6%) ja kullakaevur Barrick Gold (–5,6%).\n\nViimase paari kuu jooksul oleme fondi lisanud investeeringuid Saksamaalt. Näeme seal potentsiaali, sest suurem riigieelarve defitsiit peaks mõjuma kohalikele aktsiaturgudele hästi.\n\nBaltikumi suurim erakapitalifond BaltCap teatas aprillis, et on müünud rahvusvahelistel turgudel tegutseva Eesti tehnoloogiaettevõtte Ridango uuele omanikule: Euroopa juhtivale tarkvarainvestorile Bregal Milestone. BaltCap omandas Ridango enamusosaluse aastal 2020 ning selle aja jooksul on suutnud toetada ettevõtte kiiret kasvu nii orgaaniliselt kui ka ettevõtteid omandades. Kuigi praegu asub Ridango suurim kontor Eestis, plaanitakse viia peakontor Rootsi, et lihtsustada planeeritavaid oste ja ülevõtmisi. Ridango tegutseb paljudel turgudel piletitasu automatiseeritud kogumise ja reisijate reaalajainfo edastamise valdkonnas.\n\nAprillis lõppes üks fondi suur investeering, kui Leedu Šiaulių Pank maksis meile tagasi oma allutatud võlakirjad. Ajavahemikul 2016–2019 ehitasime Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadest üles oma portfelli ühe olulisima osa. Šiaulių oli viimane tollal tehtud investeering ja nüüd ka viimane, kes raha tagastas. Investeering tootis fondile aastaintressi 6,15%, mis ei jää kaugele maha isegi sellest, mille on nende aastate jooksul saavutanud enamik maailma aktsiaturge.\n"},{"year":2025,"month":3,"content":"### Märts 2025: Tariifide kiuste stabiilsed tulemused\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nArenenud turud olid märtsis punases, kuna ootasid kaubandussõja eskaleerumist, ja aprilli alguses see ka juhtus. S&P 500 indeks langes märtsi jooksul dollarites mõõdetuna 5,8% ja Euroopa Euro Stoxx 50 langes eurodes mõõdetuna 3,8%. Arenevate turgude indeks püsis üsna muutumatuna, tõustes dollarites mõõdetuna 0,4%, ja selle indeksi suurim liige Hiina kogus kuuga dollarites mõõdetuna väärtust 2%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kallines 1,6%.\n\nSuurendasime oma positsiooni Saksamaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete indeksis MDAX. Kuu jooksul kasvatasid fondi tootlust enim meie kullaga seotud investeeringud, mis kallinesid 5–13%, ja Equinor, mis tõusis 11%. Kõige negatiivsema panuse andsid MDAX-i indeks (–2,6%), Novo Nordisk (u –26%) ja Glencore (–13%). Viimase paari kuu jooksul oleme fondi portfellidesse lisanud positsioone Saksamaalt, kus näeme tulevikupotentsiaali suurema riigieelarve defitsiidi tõttu, ja see peaks mõjuma hästi ka kohalikele aktsiaturgudele.\n\nMärtsis teatas Eesti idufirma Blackwall (varasema nimega Botguard) 45 miljoni euro suurusest edukast B-seeria rahastusvoorust. Seda juhtis Euroopa B2B-tarkvarainvesteeringutele keskendunud riskikapitalifirma Dawn Capital. Rahastusvoorus osales ka osa seniseid investoreid, näiteks MMC ja Tera Ventures. Blackwall arendab tehisintellektil põhinevaid turvalisuse ja veebitaristu lahendusi ning on kanda kinnitanud juba mitmes piirkonnas üle maailma. Ettevõtte tarkvara kaitseb üle 2,3 miljoni veebilehe ning lähiajal plaanitakse laieneda nii USA-sse kui ka Aasiasse.\n\nÜks meie märkimisväärne otseinvesteering hakkab lõpule jõudma, kuna Leedu Šiaulių pank teatas, et maksab tagasi LHV fondide tehtud võlakirjainvesteeringu. Väärtpaberite intress on 6,15% aastas. See oli osa meie investeeringust Baltikumi pankade – Coop, Citadele ja Šiaulių – allutatud võlakirjadesse. Kaks esimest panka on juba oma väärtpaberid lunastanud.\n"},{"year":2025,"month":2,"content":"### Veebruar 2025: Kas Euroopa on pead tõstmas?\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nVeebruarikuu oli president Donald Trumpi ametisse astumise tõttu turgudel päris volatiilne. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks langes dollarites mõõdetuna kuu jooksul 1,4% ja Euro Stoxx 50 tõusis eurodes 3,4%. Arenevate turgude indeks kallines kuuga dollarites mõõdetuna 0,4%, kuigi Hiina kasvas lausa 11,7%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus veebruaris väärtust juurde 3,2%.\n\nVähendasime eelmisel kuul fondi kulla- ja energiapositsioone ning müüsime ära osaluse Metso Corporationis. Juurde ostsime Saksamaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete indeksifondi. Kuu jooksul andsid meie portfellidesse suurima panuse Hiina ettevõte Alibaba (tõus u 44%), Euroopa pankade indeksifond (tõus u 13,5%), kullakaevur Barrick Gold (tõus u 8,9%) ja Soome energiaettevõte Fortum (tõus u 7,8%). Kõige kehvema tulemusega lõpetasid veebruarikuu fondi investeeringud energiasektorisse (langus 19–25%) ja Ameerika Ühendriikide tööstusettevõtetesse (langus 8–15%).\n\nOleme viimase aasta jooksul vaikselt oma portfelle hajutanud ning võtnud tsükliliste toormefirmade kõrvale suure kapitali tootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid. Oleme neid valinud nii Põhjamaadest kui ka Ameerika Ühendriikidest. Veebruaris vaatasime oste tehes lisaks rohkem Mandri-Euroopa poole.\n\nEfTEN Kinnisvarafond II müüs veebruaris Kaunase terminali logistikakompleksi Leedu varahaldusettevõttele Prosperus. Tehingu väärtus oli 18,2 miljonit eurot. Kompleksi pindala on 28 737 ruutmeetrit ja kompleks asub olulises tööstuspiirkonnas. Prosperus on Leedu üks suurimaid kinnisvarainvestoreid, mis on tuntud oma strateegiliste investeeringute poolest just Baltikumis ja keskendub suure potentsiaaliga objektidele.\n"},{"year":2025,"month":1,"content":"### Jaanuar 2025: Aktsiaturgudel algas aasta tugevalt\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAasta on arenenud turgudel alanud tugevalt. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks lõpetas jaanuari dollarites mõõdetuna 2,7% ja Euroopa Euro Stoxx eurodes mõõdetuna 8,1% juures. Arenevate turgude indeks tõusis kuuga dollarites 1,7%, sealhulgas turu suurim liige Hiina 0,6%. OMX Baltic Benchmarki indeks kallines eurodes mõõdetuna 5,3%.\n\nKuu jooksul müüsime ära Volkswageni aktsiad ja muid suuremaid tehinguid ei teinud. Kõige rohkem suurendasid fondi tootlust jaanuaris kullapositsioonid, mis kallinesid 8–19%, ja Euroopa pankade indeksifond, mille väärtus kasvas ligikaudu 11%. Suurimad langejad olid fondi energiametallide ettevõte Freeport-McMoRan (–5,5%), logistikaettevõte DSV (–6%) ja energiaettevõte Occidental Petroleum (–5,6%). Oleme viimase aasta jooksul oma portfelle vaikselt hajutanud ning võtnud tsükliliste toormefirmade kõrvale suure kapitalitootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid nii Põhjamaades kui ka Ameerika Ühendriikides.\n\nErakapitalifond INVL teatas jaanuaris, et sõlmis lepingu, sest soovib müüa Leedu suurima erakliinikute ja -haiglate võrgustiku InMedica Group Soome suurimale tervishoiuteenuste pakkujale Mehiläinenile. Tehing viiakse lõpule pärast konkurentsiametite lõplikke kinnitusi. InMedicat külastab nüüd aastas üle 2,7 miljoni patsiendi 89 asutuses lisaks Leedule ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Eestis ning aastakäive ulatub üle 150 miljoni euro. Mehiläinen, kes tegutseb Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Eestis ning on juba 115-aastase ajalooga ettevõte, kavatseb tehinguga tugevdada oma positsiooni Balti riikides, kus on näha kiiresti kasvavat tervishoiuturgu.\n\nLäti Citadele pank maksis eelmisel kuul tagasi oma 2017. aastal väljastatud allutatud võlakirja. See oli börsil noteeritud, kuid LHV pensionifondid olid kõik need aastad olnud ankurinvestor, sest tegu oli osaga meie aastail 2016–2019 tehtud investeeringutega Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadesse. Investeeringu olime teinud Leedus Šiaulių, Lätis Citadele ning Eestis Coopi panka ja Bigbanki. Kohalike pankade äri on Baltikumis selle ajaga kasvanud, turuosa on laienenud ja samuti on käima läinud nende pankade allutatud võlakirjade avalik turg. LHV pensionifondid teenisid siit head intressi ja aitasid ühtlasi anda tõuke kohaliku finantsturu arengule.\n"},{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: Aktsiaturgudel toimus rahunemine\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nPärast novembrikuist nn Trumpi-rallit oli detsembris turgudel väike tagasiminek, kui S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna –2,5% juures. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks tõusis seevastu kuuga eurodes mõõdetuna 1,9% ja arenevate turgude indeks püsis peaaegu muutumatuna, jõudes dollaris mõõdetuna tulemuseni –0,3%. Arenevatel turgudel oli detsembris suurim kaotaja Brasiilia, mille langust tasakaalustas Hiina, kallinedes dollarites 2,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus detsembrikuuga väärtust juurde 1,6%.\n\nDetsembris ostsime fondi portfelli uutest nimedest Ameerika Ühendriikide ettevõtte United Rentals, mis annab rendile ehitustehnikat, ja ravimitööstuse ettevõtte Novo Nordisk. Kuu jooksul panustasid tootlusesse kõige rohkem Euroopa pankade indeks, mis tõusis ligikaudu 5,4%, Stora Enso (+6,8%) ja üks meie energiainvesteering, Antero Resources (+7.2%). Kõige negatiivsemalt mõjutasid tootlust meie kullaga seotud positsioonid, mis odavnesid 6–12%, ja energiametallide investeeringud, mille väärtus kahanes 9–14%. \n\nOleme aasta jooksul oma portfelli vaikselt hajutanud. Oleme lisanud tsükliliste toormefirmade kõrvale fondi ka kapitali suure tootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid nii Põhjamaades kui ka Ameerika Ühendriikides.\n\n2024\\. aasta lõpus olid erakapitalifondid üsna aktiivsed. KJK fondid müüsid üle maailma tuntud Mehhiko pagaritoodete suurtegijale Grupo Bimbole maha ühe oma ulatuslikuima investeeringu, Balkani riikides tegutseva pagariäri Don Don. Ettevõte alustas tegevust aastal 1994 Sloveenias ning on jõudsalt edasi laienenud nii Horvaatiasse, Serbiasse, Bulgaariasse kui ka teistesse Euroopa riikidesse. Tehingu tulemusena sai Grupo Bimbo ligi turgudele, kus ta ei ole varem tegutsenud. \n\nFondi võlakirjaportfelli uudistest on oluline, et Citadele pank teatas detsembris börsile kavatsusest lunastada jaanuaris oma 2017. aastal väljastatud allutatud võlakiri. See teade tõmbas sobivalt joone alla aastale, mil fond L müüs ära mitu võlakirjainvesteeringut nii Eestis kui ka Euroopa turul.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Trumpi väliskaubanduspoliitika ja selle mõju turgudele**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"2025\\. aasta neli esimest kuud on olnud väärtpaberiturgudel heitlikud. Kui jaanuaris tõusid aktsiaturud ootuses, et Donald Trumpi teine valitsus alandab makse, vähendab nõudeid ja on igati ärisõbralik, siis pärast presidendi ametisse vannutamist on illusioonid mõnevõrra purunenud.\n\nAprilli alguses korraldas president Trump kogu maailmale šokeeriva etenduse. Ta nimetas 3. aprilli vabastamispäevaks (ingl _liberation day_) ning andis oma kõnes teada, et kõik riigid, kes tahavad oma kaupu Ameerikas müüa, peavad maksma vähemalt 10% tollimaksu. Kui aga mõni riik müüb USA-sse rohkem, kui ta ise sealt ostab, siis kehtestatakse talle kõrgem tollimaks. Maksumäär hakkab sõltuma USA ja antud riigi väliskaubanduse puudujäägi suurusest. President Trump teatas, et tollimaksude abil loodetakse täita riigieelarvet ning kui eelarvedefitsiit on saadud kontrolli alla, siis alandatakse ka tulumaksu või isegi kaotatakse see. Ettevõtetel, kes ei taha tollimaksu maksta, soovitas ta rajada tehased USA-sse ja toota seal. Mis saaks olla veel parem, kui investeerida USA-sse ja hiljem maksta teenitud kasumilt madalat tulumaksu?\n","text":"2025\\. aasta neli esimest kuud on olnud väärtpaberiturgudel heitlikud. Kui jaanuaris tõusid aktsiaturud ootuses, et Donald Trumpi teine valitsus alandab makse, vähendab nõudeid ja on igati ärisõbralik, siis pärast presidendi ametisse vannutamist on illusioonid mõnevõrra purunenud.\n\nAprilli alguses korraldas president Trump kogu maailmale šokeeriva etenduse. Ta nimetas 3. aprilli vabastamispäevaks (ingl _liberation day_) ning andis oma kõnes teada, et kõik riigid, kes tahavad oma kaupu Ameerikas müüa, peavad maksma vähemalt 10% tollimaksu. Kui aga mõni riik müüb USA-sse rohkem, kui ta ise sealt ostab, siis kehtestatakse talle kõrgem tollimaks. Maksumäär hakkab sõltuma USA ja antud riigi väliskaubanduse puudujäägi suurusest.\n\nPresident Trump teatas, et tollimaksude abil loodetakse täita riigieelarvet ning kui eelarvedefitsiit on saadud kontrolli alla, siis alandatakse ka tulumaksu või isegi kaotatakse see. Ettevõtetel, kes ei taha tollimaksu maksta, soovitas ta rajada tehased USA-sse ja toota seal. Mis saaks olla veel parem, kui investeerida USA-sse ja hiljem maksta teenitud kasumilt madalat tulumaksu?\n\nErinevatel aegadel on Donald Trump õigustanud tollimakse kui suurepärast vahendit teiste riikidega peetavatel läbirääkimistel oma tahtmise saavutamiseks. USA peab Hiina Rahvavabariiki oma suurimaks konkurendiks rahvusvahelisel areenil ning on juba mõnda aega kasutanud nii tollimakse kui ka muid väliskaubanduspiiranguid, et Hiina arengut pidurdada ja oma positsiooni kaitsta.\n\nNii president Trump kui ka paljud ameeriklased paistavad uskuvat, et neil on iseenesest mõistetav õigus teha ükskõik mida, et säilitada maailmas oma majanduslik ja sõjaline liidrikoht. President Trump on näidanud nii oma sõnade kui ka tegudega, et ta usub tugevama õigusesse kehtestada ja muuta reegleid nii, nagu talle sobib.\n\n**Investeerimisotsuseid teevad eraettevõtted, mitte riigipead**\n\nUSA on vaieldamatult maailma võimsaim majandus ning suurim ja kõige atraktiivsem turg. Sealne valitsus usub, et jõupositsioonilt oma partneritega asju ajades on võimalik saavutada oma tahtmine. Probleem on aga selles, et investeerimisotsuseid ei tee mitte valitsused, vaid eraettevõtted ja erainvestorid.\n\nEks aeg näitab, kui palju õnnestub Ameerika Ühendriikidel uusi investeeringuid riiki meelitada. Tarneahelate ümberkorraldamine ja tehaste rajamine võtab aega, aga finantsinvesteeringuid saab väga kiiresti ümber suunata. \n\nAprillikuu lõpuks võis tõdeda, et president Trumpi „vabastamispäeva“ kõne ei veennud finantsinvestoreid sugugi Ameerikasse investeerima. Nii USA aktsiad kui ka võlakirjaturud sattusid selle tagajärjel hoopis tugeva müügisurve alla. Milleks investeerida riiki (ja hoida seal oma vara), mille president ja tema valitsuse ministrid räägivad ja käituvad nagu impulsiivsed maffiapealikud?\n\nPaljusid investoreid ajab Trumpi ja tema meeskonna käitumine segadusse. Üks parempoolne poliitiline analüütik püüdis Trumpi stiili kaitsta, võrreldes seda Ameerika (PRO) maadlusega (palju näovärvi ja kirevaid kostüüme), mille tuline fänn president Trump on. See analüütik selgitas, et Ameerika maadlus võib tunduda esialgu samuti emotsionaalne ja kaootiline, kuid tegelikult on see täpselt orkestreeritud näitemäng. Aeg on näidanud, et president Trumpi on ohtlik alahinnata. Ta on öelnud, et tollimaksud (ingl _tariffs_) on tema jaoks kõige ilusam ingliskeelne sõna. Ma arvan, et seda väidet tasub võtta tõsiselt.\n\nPresident Trump on juba alates kaheksakümnendatest – enne suurde poliitikasse sukeldumist – olnud tuline tollimaksude pooldaja ja vabakaubanduse vastane. Tasub kuulata ja vaadata nii tema kunagiste [intervjuude](https://www.youtube.com/watch?v=n7st2oG5AwU) katkendeid kui ka [intervjuud](https://www.youtube.com/watch?v=182ckTL2KBA) USA majandusministri Howard Lutnickuga. Minister Lutnick kirjeldab selgelt ja sirgjooneliselt USA valitsuse majanduspoliitikat ja suhtumist oma partneritesse.\n\nVärske president on kinnitanud, et seekord ta aktsiaturgudest suurt ei hooli: et taastada Ameerika sära ja võimsus, tuleb esialgu korralikult kibedat rohtu võtta. Ma arvan, et ka seda sõnumit tasub võtta tõsiselt. Sel valitsemisperioodil jälgib Trump tõenäoliselt rohkem USA võlakirjaturul toimuvat kui aktsiaturge.\n\n**Finantsturgude reaktsioon Trumpi väliskaubanduspoliitikale**\n\nUSA suurimate ettevõtete aktsiate väärtust kajastav S&P 500 indeks saavutas 19. veebruaril oma kõigi aegade kõrgeima taseme 6129,58 punkti, misjärel indeksi väärtus langes 23%. Seejuures on ka USA dollar teinud alates aasta algusest läbi korraliku kukkumise.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis1_042025.png){.pension-img}\n_Joonis 1. Euro – USA dollari vahetuskurss nov 2024 – mai 2025. Allikas: Financial Times_\n\nUSA rahandusminister Scott Bessent, kes on finantsturgude taustaga ja endine riskifondijuht, on üritanud turgusid rahustada ning president Trumpi seisukohti siluda ja lahti seletada. Just tema ülesanne on leida kate USA riigieelarve järjest kasvavale augule. \n\nSee ülesanne ei ole sugugi kergete killast, kuna paljudele investoritele ja majandusteadlastele on jäänud mulje, et president Trumpi ei huvita seekord majandus. Teda huvitab hoopis poliitika ning populaarsus oma valijate (MAGA) seas, kellel ei ole suuri aktsiaportfelle ja võib-olla isegi mitte väärtpaberikontot. Seetõttu ei ole neil väärtpaberiturgudel ka väga palju kaotada.\n\nTänu üleilmastumisele ja vabakaubandusele on USA suurettevõtete kasumid viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Väiksema lisandväärtusega tegevusi on riigist välja viidud ja keskendutud on ainult kõige tulusamale. Sellel on olnud ühiskonnale oma hind: ettevõtete kasumid ja ka tippkvalifikatsiooniga spetsialistide töötasu on kiiresti kasvanud, kuid lihttööliste palgad ei ole inflatsiooniga sammu pidanud. Madalama kvalifikatsiooniga töökohad viidi USA-st välja, kapitali aga voolas riiki sisse rohkem kui kunagi varem, kuna USA ettevõtete kasumimarginaalid kerkisid ning olid suuremad kui mujal maailmas.\n\nEnamik majandusteadlasi alates Adam Smithist ja David Ricardost kinnitaks, et just spetsialiseerumine ja kaubavahetus aitavad kasvatada riigi rikkust. Donald Trump ja tema majandusnõunikud (Peter Navarro ja Stephen Miran) usuvad seevastu, et teised riigid hoopis lüpsavad Ameerika Ühendriike, müües sinna rohkem, kui ise sealt ostavad. President Trumpi plaan piirata väliskaubandust teeb tõenäoliselt kogu maailma vaesemaks ning kõige suuremateks kaotajaks võivad osutuda ameeriklased ise.\n\n2024. aasta lõpus moodustas USA ettevõtete väärtus indeksi MSCI World väärtusest 73,5%.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis2_042025.png){.pension-img}\n_Joonis 2. USA (punane), Euroopa (sinine) ja Jaapani (must) ettevõtete aktsiate osakaal indeksis MSCI World 1970–2025. Allikas: Societe Generale._\n\nPärast 2008. aasta finantskriisi on Ameerika Ühendriikide ettevõtete osakaal üleilmses indeksis märgatavalt kasvanud. See on osaliselt seletatav sellega, et USA indeksis on tehnoloogiaettevõtete osakaal suurem kui mujal maailmas ning tehnoloogiaettevõtted on viimase 15 aasta jooksul kiiresti kasvanud ning nende hinnatase oluliselt kerkinud. Kuid ka muude USA ettevõtete kasumid ja kasumikordajad on kasvanud kiiremini kui nende konkurentide omad mujal maailmas. Suure tõenäosusega võib see trend nüüd pöörduda.\n\n**LHV pensionifondid on geograafiliselt hajutatud**\n\nLHV pensionifondide portfellides on USA aktsiad olnud juba pikemat aega võrreldes üleilmse indeksiga palju väiksema osakaaluga. Nimelt on USA ettevõtted tundunud meile liiga kallid, isegi võttes arvesse nende kasvavaid kasumeid. Suurema osa Ameerika dollari riskist, mis kaasneb USA varadesse investeerimisega, on meie fondid maandanud.\n\nKui möödunud aastatel tähendas suhteline alakaal USA turgudel mõningast mahajäämust tootluses, siis tänavu on toonud LHV pensionifondidele edu just USA ettevõtete aktsiate väike osakaal, dollari vahetuskursi riski maandamine ning suhteliselt suur kulla ja kullakaevandusettevõtete aktsiate osakaal.\n\nLHV investeerimismeeskond ei karda teistest erineda. Me analüüsime põhjalikult igat investeeringut, kaalume sellega kaasnevaid riske ning hindame oodatavat tootlust. Me jälgime trende, aga mitte pimesi.\n\nKa meie usume, et USA on innovatsioonikants ja toodab innovatsiooni, samal ajal kui Euroopa toodab regulatsioone. Kuid ei tohi unustada, et kuskil on siiski hind, mis võib osutuda väärtusega võrreldes liiga kõrgeks, eriti kui maailmas eksisteerib alternatiive.\n\n**Tähelepanekuid tänaselt pensionifondide turult**\n\nLHV meeskonna investeerimisotsuseid ei mõjuta kuigi palju see, mida teevad teised pensionifondid. Oma otsestel konkurentidel hoiame muidugi silma peal ja jälgime, mida nad teevad ja kuidas neil läheb. Sellest on juba päris palju aastaid möödas, kui ka konkurentide portfellidest võis leida häid mõtteid, kuhu investeerida.\n\nPraegu ei keskendu üksikaktsiatesse investeerimisele peale LHV mitte ükski teine Eesti pensionifond. Usutavasti on meie konkurendid viimastel aastatel oma investeerimismeeskondi ulatuslikult kärpinud, et minimeerida investeerimisega seotud kulusid ja maksimeerida varahaldusettevõtete kasumit. Mitu meie konkurenti nimetab endiselt osa oma fonde aktiivseks, kuid küllap ainult sel põhjusel, et küsida tasu teenuse eest, mida ammu enam ei osutata.\n\nIndeksifondide puhul on arusaadav, et kulusid minimeeritakse selleks, et alandada fondide haldustasusid, sest selles turusegmendis käib pensionifondide vahel terav konkurents. Eesti seitsme indeksifondi jooksvad tasud on vahemikus 0,28% ja 0,31%. Kõige väiksemad tasud on Luminor Indeks Pensionifondil (valitsemistasu 0,22% ja jooksvad tasud 0,28%), mille maht jääb pärast viit aktiivset müügiaastat alla 5 miljoni euro.\n\nÜllatav on asjaolu, et Eesti kõige madalamate haldustasudega Luminor Indeksi varade maht jääb oluliselt (viiskümmend korda) maha Eesti ühe kõrgemate tasudega Luminor 16–50 pensionifondi varade mahust, mis ulatuvad 257, 4 miljonit euroni, kuigi mõlemal fondil on sama fondijuht ja ka väga sarnane investeerimisportfell. Nii nagu indeksifondist sõsarfondil, koosneb ka Luminor 16–50 portfell peaaegu ainult indeksifondidest (97,96% indeksifondid + 1,21% kinnisvara ja erakapitalifondid). Ainuke suurem erinevus on haldustasu määr: Luminor 16–50 haldustasu on 0,91% ja jooksvad tasud 1,13%.\n\nSee on tõestuseks, et Luminori stiilis aktiivne müügitöö kaubanduskeskustes teeb imesid. Sama fondijuht ja põhimõtteliselt sama fond, kuid haldustasude võrra väiksema tootlusega Luminori 15–60 fondi voolab mitu korda rohkem raha sisse kui Luminori indeksifondi.\n\n**Mõned mõtted ka pensionifondide müügi ajaloost**\n\nLHV oli esimene, kes hakkas pakkuma pensionifonde väljaspool kliendikontorit. Ma olin ise alguses selle müügikanali suhtes üsna skeptiline, ent muutsin kiiresti oma arvamust. 20 aastat tagasi ei osanud pangatellerid investeerimisest õieti midagi rääkida. Ma usun, et kaubanduskeskustes tegutsenud LHV müügimehed olid seega esimesed, kes hakkasid levitama rahatarkust.\n\nKoolitasin ise meie müügimehi investeerimise alal ning sain neilt väärtuslikku tagasisidet selle kohta, mis kliente huvitab ja kõnetab. Olen seisukohal, et me tajusime LHV-s üsna hästi piiri, mis on lubatud ja mis on lubamatu, ning püüdsime sellest piirist turvalisse kaugusse jääda.\n\nOlime väga pikka aega tootlustega konkurentidest kaugel ees. See tegi LHV pensionifondide müümise üsna kergeks: miks mitte liituda fondiga, mis pakub aastast aastasse teistest märksa paremat tootlust?\n\nLHV fondide strateegiad olid lihtsad. Fondid koosnesid samadest instrumentidest ja erinesid üksteisest ainult investeeringute osakaalude poolest. Seda selgitasime ka klientidele. Ma rõhutasin pidevalt müügimeestele, et kliendile ei ole lubatud müüa maksimaalset (aktsia)riski juhul, kui klient ei ole turgudega kursis ja ise seda ei küsi. Seda tõestab fakt, et LHV kõige suurem ja populaarsem pensionifond pole olnud kunagi meie fondivaliku kõige suurema riskiga fond.\n\nKui mõnel ajal olid meie fondide tootlused konkurentide omadest madalamad, siis väljendus see ka müüginäitajates. Võib-olla tuli see minu enesekindlusest või selle puudusest, ent fondi tootluse ja müügitulemuste vahel oli selge korrelatsioon.\n\nNagu LHV pikaajalised kliendid teavad, olen juba üle kümne aasta olnud väärtpaberiturgude hinnataseme suhtes ettevaatlik. Madalate intressimäärade keskkonnas hakkasid aktsiahinnad algul tasapisi (ja hiljem kiiresti) kaotama sidet ettevõtete majandustulemustega ning investoreid huvitas rohkem keskpankade rahapoliitika kui ettevõtete kassavoog. Mõnda aega väljendas inflatsioon ennast ainult varahindades, enne kui 2020. aastal jõudis see pauguga ka poelettidele.\n\n2002\\. aastal, kui sündisid esimesed pensionifondid, oli nii klientide kui ka seadusandja peamine mure ja esimene küsimus pensionifondide riskitase. Pärast rohkem kui 15 aastat kestnud peaaegu katkematut aktsiaturgude tõusu ei räägi riskidest enam õieti keegi ja enamik kliente nõuab kõige riskantsemat fondi. Igal müügimehel ei pruugi olla huvi kliendile vastu vaielda, eriti kui tema tasu sõltub müügitulemustest.\n\nAeg läks edasi ja meile tekkis kaubanduskeskustesse nii investeerimisstrateegia kui ka müügivõtete poolest agressiivne konkurent: Luminor. Meie müügimehi hakati üle meelitama paremate pakkumisega. Ma kahtlustan, et pakkumised ei olnud paremad, mitte ainult rahaliselt. Ka anti müügitehingu vormistamiseks müügimeestele vabamad käed. Minu kolleegideni on jõudnud tagasisidet, et vahetevahel kasutati selleks üsna ootamatuid ja loomingulisi võtteid.\n\nSellises konkurentsis osutus LHV müügimeeskonna professionaalsuse ja motiveerituse hoidmine raskeks. Need, kes on juhtinud müügimeeskonda, teavad, et sageli võivad üksikud väga andekad müügiesindajad teha keskmisest kümme korda parema tulemuse. Mida aga ette võtta siis, kui see tulemus saavutatakse küsitavate meetoditega? Kui paljudel organisatsioonidel jätkub julgust riskida sellega, et tema parimad müüjad lähevad konkurendi juurde üle, sest see on valmis rohkem maksma ning võib-olla siin ja seal silma kinni pigistama?\n\nMa usun, et praegu pakutakse nii pangakontorites kui ka fondihaldurite e-kanalites nii investeerimisest kui ka pensionifondidest märksa kvaliteetsemat infot kui 20 aastat tagasi. Tõenäoliselt jääb ka märk maha sellest, millest ja kuidas räägitakse.\n\nEhk ei oleks paha mõte, kui investeerimisnõustamise ja investeerimisotsuse vahele tuleks jätta teatud aeg selleks, et sedavõrd olulisi otsuseid ei langetataks kiirustades ja läbimõtlemata.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019832","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":25.13,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Aktiivne III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/aktiivne","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"LXK75":{"heading":"LHV Pensionifond XL","id":"xl","code":"xl","dataMarker":"XLK50","suitability":"**Sobib kui**\n- oled valmis riskima keskmisest rohkem,\n- sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.\n","strategyCampaign":"### **Suurema aktsiaosakaaluga XL**\n- XL on LHV kõige äkilisem aktiivselt juhitud pensionifond. See tähendab, et XL investeerib aktsiaturgudele rohkem kui ükski teine LHV aktiivne fond.\n- Kuigi XL tohib paigutada aktsiaturgudele kõik oma varad, eelistame hajutada fondi investeeringuid mitme varaklassi – kinnisvara, erakapitalifondide ja börsiväliste võlakirjade – vahel. \n- XL on juhitud aktiivselt, tänu millele on riskid juhitud ja koguja raha hoitud. Meie investeerimistiim teeb otsuseid põhjaliku analüüsi tulemusena ja majandusolukorrast lähtudes.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-oidermaa.png","name":"Kristo Oidermaa","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Fondi XL aktsiaportfelli kokkupanemisele oleme lähenenud temaatiliselt ja valinud välja sektorid, mis on alati pakkunud kiire inflatsiooni ajal head tootlust.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":25411},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":14.24,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":26.8,"unit":"%"},{"name":"Otse kinnisvarainvesteeringud","value":4.09,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":18.61,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":9.35,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":19.15,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":7.75,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2025 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| ZKB Gold ETF | 4,83% |\n| Invesco MDAX UCITS ETF | 4,16% |\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 3,69% |\n| Fortum | 3,45% |\n| Axcel VI | 2,99% |\n| First Trust RBA American Industrial Renaissance | 2,32% |\n| AMUNDI EURO STOXX BANKS UCITS ETF | 2,31% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 2,10% |\n| Investindustrial VII L.P. | 2,10% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,93% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 3,69% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,93% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 1,35% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2025) | 282 626 530 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 500 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0422% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6120%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,21%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2024. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_tingimused_052023.pdf)\n- [Tingimused (kehtib alates 02.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Julge_tingimused_020925.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2025.pdf)\n- [Prospekt (kehtib alates 02.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_020925.pdf)\n- [Põhiteabe dokument (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_KIID_2025.pdf)\n- [Põhiteabe dokument (kehtib alates 02.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Julge_KIID_020925.pdf)\n"},{"title":"Ühinemise dokumendid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Osakuomanikele antav teave](/assets/files/pension/Osakuomanikele_antav_teave_LHV_Pensionifond_XL.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_kuuaruanne_2025_06.pdf)\n- [2024 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_PF_XL_aastaaruanne_2024.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_XL_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2022.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2025,"month":6,"content":"### Juuni 2025: Turud jätkasid tõusulainel\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJuunis tõusis S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna 5% ja on sellega oma rekordtasemel tagasi, kuid nõrgenenud dollari tõttu kallines indeks eurodes kõigest 1,3%. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks langes kuuga eurodes mõõdetuna 1,1%. Dollarites mõõdetuna tõusis arenevate turgude indeks juuniga 5,7% ja tema suurima liikme Hiina turg 3,1%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeksi väärtus kahanes juunis eurodes mõõdetuna 0,7%.\n\nTurud jätkasid eelmisel kuul tõusu. Seda on tagant lükanud USA presidendi Donald Trumpi planeeritav suur eelarvedefitsiit ja tugevad tööturunäitajad ning turgude uskumus, et Trumpi alustatud kaubandussõda on nüüdseks selja taga.\n\nJuunis andsid fondi tootlusesse suurima osa vase ja hõbedaga seotud investeeringud ning Põhjamaade elektrihindade kasvule suunatud positsioon Fortum. Kuna dollar jätkas euro suhtes nõrgenemist ja me peame USA aktsiatesse investeerimisel endiselt dollarit kõige suuremaks riskiks, oleme selle riski tuletisinstrumendiga ära maandanud. Ikka veel näeme häid võimalusi Euroopa, täpsemalt Saksa ettevõtete aktsiates, seda toetab ettevaatavalt Saksamaa riigieelarve suurem defitsiit.\n"},{"year":2025,"month":5,"content":"### Mai 2025: Turgude taastumine kaubandussõjast\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nMais kallines S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna 6,2% ja aasta algusest nüüdseks on näitaja 0,5%. Tehnoloogiasektori aktsiatele keskendunud Nasdaq Composite’i indeks tõusis kuuga ligikaudu 10% ja Euro Stoxx 50 eurodes mõõdetuna 5,1%. Arenevate turgude indeks kallines mais dollarites mõõdetuna 4%, seejuures kogus indeksi suurim liige Hiina väärtus 2,4%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks tõusis kuuga eurodes mõõdetuna 4,4%.\n\nJätkus turgude taastumine tollimaksusõjast, mille USA president Donald Trump algatas 2. aprilli kuulutamisega nn vabastamispäevaks. Praegu ei pea turud kaubandussõja eskaleerumist enam tõenäoliseks. \n\nEelmisel kuul andsid fondi tootlusesse põhiosa Saksamaa keskmise suurusega ettevõtete indeks, Euroopa pankade indeks, USA tööstusinvesteeringute kasvule avatud ettevõtted ning ka kullakaevandajate aktsiad, mis on suure volatiilsusega keskkonnas väga hästi toime tulnud. Näeme endiselt häid võimalusi Euroopa, täpsemalt Saksamaa aktsiates, mida toetab ettevaatavalt Saksamaa riigieelarve suurem defitsiit.\n\nLHV positsioneering USA aktsiaturul püsib tagasihoidlik. Meie jaoks oluline alamsegment on selles riigis ettevõtted, mis on avatud tööstusinvesteeringute kasvule kriitilistes sektorites (nt pooljuhtide tootmine, andmekeskuste ehitamine). Suurimaks riskiks peame Ameerika Ühendriikide puhul dollarit, ent selle oleme USA aktsiate puhul ära maandanud. \n\nFondi üks suurimaid investeeringuid Eesti Energia korraldas mais avaliku võlakirjaemissiooni kohalikele investoritele, laenates kolmeks aastaks raha intressiga 5%. Investeerisime fondist eelmise aasta juulis Eesti Energia pikematesse ja allutatud võlakirjadesse, mida ettevõte müüs Euroopa turule. Ettevaatavalt on nende oodatav tootlus praegu 7% aastas ja fondi seni teenitud kasum on eelmise aasta juulist alates mõõdetuna peaaegu 9%. Uue raha kaasamine erinevate instrumentide vormis võimaldab Eesti Energial taas investeeringuid teha.\n"},{"year":2025,"month":4,"content":"### Aprill 2025: Trumpi ameerika mäed\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAprill algas turgudel Donald Trumpi nn vabastamispäeva ja sellele järgnenud kaubandussõja tõttu väga kehvasti. Seejärel pandi tollimaksud siiski pausile ja pinged leevenesid, mis tõi kaasa tugeva taastumise ning S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna tulemusega –0,8%. \n\nEuroopa indeks Euro Stoxx 50 odavnes eurodes mõõdetuna aprillis 1,2% ja arenevate turgude indeks kallines dollarites mõõdetuna 1%. Arenevaid turge vedas sel kuul Ladina-Ameerika (täpsemalt Mehhiko ja Brasiilia) ning India. Hiina turg langes dollarites mõõdetuna 4,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kaotas kuu jooksul eurodes mõõdetuna väärtust 0,4%.\n\nAprillis ostsime ja müüsime Saksamaa suurettevõtete DAX-i indeksit eesmärgiga kaubelda kaubandussõjast tulenevat ebaselgust ja volatiilsust. Kuu jooksul müüsime veel fondidest välja DSV, Carlsbergi ja Russell 2000 ETF-i. \n\nKuu tootlusesse andis suurima panuse Fortumi aktsia, tõustes üle ootuste heade kvartalitulemuste peale kuuga 6,8%. Korraliku tulemuse tegid veel Saksamaa MDAX-i ETF ja füüsilise kulla positsioon, kallinedes vastavalt 2,85% ja 1,84%. Kõige kehvema tootlusega olid energia- ja energiametallide sektori investeeringud, mis kaotasid väärtust 10–24%, aga ka Alibaba (–14,6%) ja kullakaevur Barrick Gold (–5,6%).\n\nViimase paari kuu jooksul oleme fondi lisanud investeeringuid Saksamaalt. Näeme seal potentsiaali, sest suurem riigieelarve defitsiit peaks mõjuma kohalikele aktsiaturgudele hästi.\n\nBaltikumi suurim erakapitalifond BaltCap teatas aprillis, et on müünud rahvusvahelistel turgudel tegutseva Eesti tehnoloogiaettevõtte Ridango uuele omanikule: Euroopa juhtivale tarkvarainvestorile Bregal Milestone. BaltCap omandas Ridango enamusosaluse aastal 2020 ning selle aja jooksul on suutnud toetada ettevõtte kiiret kasvu nii orgaaniliselt kui ka ettevõtteid omandades. Kuigi praegu asub Ridango suurim kontor Eestis, plaanitakse viia peakontor Rootsi, et lihtsustada planeeritavaid oste ja ülevõtmisi. Ridango tegutseb paljudel turgudel piletitasu automatiseeritud kogumise ja reisijate reaalajainfo edastamise valdkonnas.\n\nAprillis lõppes üks fondi suur investeering, kui Leedu Šiaulių Pank maksis meile tagasi oma allutatud võlakirjad. Ajavahemikul 2016–2019 ehitasime Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadest üles oma portfelli ühe olulisima osa. Šiaulių oli viimane tollal tehtud investeering ja nüüd ka viimane, kes raha tagastas. Investeering tootis fondile aastaintressi 6,15%, mis ei jää kaugele maha isegi sellest, mille on nende aastate jooksul saavutanud enamik maailma aktsiaturge.\n"},{"year":2025,"month":3,"content":"### Märts 2025: Tariifide kiuste stabiilsed tulemused\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nArenenud turud olid märtsis punases, kuna ootasid kaubandussõja eskaleerumist, ja aprilli alguses see ka juhtus. S&P 500 indeks langes märtsi jooksul dollarites mõõdetuna 5,8% ja Euroopa Euro Stoxx 50 langes eurodes mõõdetuna 3,8%. Arenevate turgude indeks püsis üsna muutumatuna, tõustes dollarites mõõdetuna 0,4%, ja selle indeksi suurim liige Hiina kogus kuuga dollarites mõõdetuna väärtust 2%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kallines 1,6%.\n\nMüüsime portfellidest välja Saabi aktsia, suurendasime oma positsiooni Saksamaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete indeksis MDAX ning uue investeeringuna ostsime Saksamaa ettevõtet Bechtle AG. Viimase paari kuu jooksul oleme fondi portfellidesse lisanud positsioone Saksamaalt, kus näeme tulevikupotentsiaali suurema riigieelarve defitsiidi tõttu, ja see peaks mõjuma hästi ka kohalikele aktsiaturgudele.\n\nKuu jooksul andsid fondi tootlusesse suurima panuse meie kullaga seotud positsioonid, mis kallinesid vahemikus 5–13%, ja Euroopa kaitsetööstuse ettevõte Thales, mis tõusis ligikaudu 28%. Kõige rohkem vedasid tootlust allapoole kaks Ameerika Ühendriikide väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete indeksit (American Industrial Renaissance ETF ja Russell 2000 ETF), mis odavnesid 9–10,5%, ning ka Novo Nordisk, mis kaotas väärtust ligikaudu 26%.\n\nMärtsis teatas Eesti idufirma Blackwall (varasema nimega Botguard) 45 miljoni euro suurusest edukast B-seeria rahastusvoorust. Seda juhtis Euroopa B2B-tarkvarainvesteeringutele keskendunud riskikapitalifirma Dawn Capital. Rahastusvoorus osales ka osa seniseid investoreid, näiteks MMC ja Tera Ventures. Blackwall arendab tehisintellektil põhinevaid turvalisuse ja veebitaristu lahendusi ning on kanda kinnitanud juba mitmes piirkonnas üle maailma. Ettevõtte tarkvara kaitseb üle 2,3 miljoni veebilehe ning lähiajal plaanitakse laieneda nii USA-sse kui ka Aasiasse.\n\nÜks meie märkimisväärne otseinvesteering hakkab lõpule jõudma, kuna Leedu Šiaulių pank teatas, et maksab tagasi LHV fondide tehtud võlakirjainvesteeringu. Väärtpaberite intress on 6,15% aastas. See oli osa meie investeeringust Baltikumi pankade – Coop, Citadele ja Šiaulių – allutatud võlakirjadesse. Kaks esimest panka on juba oma väärtpaberid lunastanud.\n"},{"year":2025,"month":2,"content":"### Veebruar 2025: Kas Euroopa on pead tõstmas?\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nVeebruarikuu oli president Donald Trumpi ametisse astumise tõttu turgudel päris volatiilne. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks langes dollarites mõõdetuna kuu jooksul 1,4% ja Euro Stoxx 50 tõusis eurodes 3,4%. Arenevate turgude indeks kallines kuuga dollarites mõõdetuna 0,4%, kuigi Hiina kasvas lausa 11,7%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus veebruaris väärtust juurde 3,2%.\n\nVähendasime eelmisel kuul fondi kulla- ja energiapositsioone ning müüsime ära osaluse Metso Corporationis. Juurde ostsime Saksamaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete indeksifondi. Kuu jooksul andsid meie portfellidesse suurima panuse Hiina ettevõte Alibaba (tõus u 44%), Euroopa pankade indeksifond (tõus u 13,5%), Euroopa kaitsetööstuse ettevõte Saab (tõus u 36,3%) ja Soome energiaettevõte Fortum (tõus u 7,8%). Kõige kehvema tulemusega lõpetasid veebruarikuu fondi investeeringud energiasektorisse (langus 19–25%) ja Ameerika Ühendriikide tööstusettevõtetesse (langus 8–15%).\n\nOleme viimase aasta jooksul vaikselt oma portfelle hajutanud ning võtnud tsükliliste toormefirmade kõrvale suure kapitali tootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid. Oleme neid valinud nii Põhjamaadest kui ka Ameerika Ühendriikidest. Veebruaris vaatasime oste tehes lisaks rohkem Mandri-Euroopa poole.\n\nEfTEN Kinnisvarafond II müüs veebruaris Kaunase terminali logistikakompleksi Leedu varahaldusettevõttele Prosperus. Tehingu väärtus oli 18,2 miljonit eurot. Kompleksi pindala on 28 737 ruutmeetrit ja kompleks asub olulises tööstuspiirkonnas. Prosperus on Leedu üks suurimaid kinnisvarainvestoreid, mis on tuntud oma strateegiliste investeeringute poolest just Baltikumis ja keskendub suure potentsiaaliga objektidele.\n\nOsalesime Luminori panga Euroopa turule müüdud allutatud võlakirjade esmaemissioonil. Need võlakirjad on ilma lõpptähtajata, aastaintress on 7,375% ja Luminoril on esimene tagasimakseõigus kuue aasta pärast. Luminori võlakirjad olid möödunud kuul ühtlasi meie portfelli ühed märkimisväärseimad liikujad: kuu lõpuks olid need lisaks kogunevale intressile pakkunud umbes 2% hinnakasvu.\n"},{"year":2025,"month":1,"content":"### Jaanuar 2025: Aktsiaturgudel algas aasta tugevalt\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAasta on arenenud turgudel alanud tugevalt. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks lõpetas jaanuari dollarites mõõdetuna 2,7% ja Euroopa Euro Stoxx eurodes mõõdetuna 8,1% juures. Arenevate turgude indeks tõusis kuuga dollarites 1,7%, sealhulgas turu suurim liige Hiina 0,6%. OMX Baltic Benchmarki indeks kallines eurodes mõõdetuna 5,3%.\n\nKuu jooksul müüsime ära Volkswageni aktsiad ja muid suuremaid tehinguid ei teinud. Kõige rohkem suurendasid fondi tootlust jaanuaris kullapositsioonid, mis kallinesid 8–19%, ja Euroopa pankade indeksifond, mille väärtus kasvas ligikaudu 11%. Suurimad langejad olid fondi energiametallide ettevõte Freeport-McMoRan (–5,5%), logistikaettevõte DSV (–6%) ja energiaettevõte Occidental Petroleum (–5,6%). Oleme viimase aasta jooksul oma portfelle vaikselt hajutanud ning võtnud tsükliliste toormefirmade kõrvale suure kapitalitootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid nii Põhjamaades kui ka Ameerika Ühendriikides.\n\nErakapitalifond INVL teatas jaanuaris, et sõlmis lepingu, sest soovib müüa Leedu suurima erakliinikute ja -haiglate võrgustiku InMedica Group Soome suurimale tervishoiuteenuste pakkujale Mehiläinenile. Tehing viiakse lõpule pärast konkurentsiametite lõplikke kinnitusi. InMedicat külastab nüüd aastas üle 2,7 miljoni patsiendi 89 asutuses lisaks Leedule ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Eestis ning aastakäive ulatub üle 150 miljoni euro. Mehiläinen, kes tegutseb Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Eestis ning on juba 115-aastase ajalooga ettevõte, kavatseb tehinguga tugevdada oma positsiooni Balti riikides, kus on näha kiiresti kasvavat tervishoiuturgu.\n\nLäti Citadele pank maksis eelmisel kuul tagasi oma 2017. aastal väljastatud allutatud võlakirja. See oli börsil noteeritud, kuid LHV pensionifondid olid kõik need aastad olnud ankurinvestor, sest tegu oli osaga meie aastail 2016–2019 tehtud investeeringutega Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadesse. Investeeringu olime teinud Leedus Šiaulių, Lätis Citadele ning Eestis Coopi panka ja Bigbanki. Kohalike pankade äri on Baltikumis selle ajaga kasvanud, turuosa on laienenud ja samuti on käima läinud nende pankade allutatud võlakirjade avalik turg. LHV pensionifondid teenisid siit head intressi ja aitasid ühtlasi anda tõuke kohaliku finantsturu arengule.\n"},{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: Aktsiaturgudel toimus rahunemine\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nPärast novembrikuist nn Trumpi-rallit oli detsembris turgudel väike tagasiminek, kui S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna –2,5% juures. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks tõusis seevastu kuuga eurodes mõõdetuna 1,9% ja arenevate turgude indeks püsis peaaegu muutumatuna, jõudes dollaris mõõdetuna tulemuseni –0,3%. Arenevatel turgudel oli detsembris suurim kaotaja Brasiilia, mille langust tasakaalustas Hiina, kallinedes dollarites 2,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus detsembrikuuga väärtust juurde 1,6%.\n\nDetsembris lisasime fondi portfelli uutest nimedest järgmised: ASML, Applied Industrial Technologies, Builders FirstSource, Old Dominion Freight Line ja Novo Nordisk. Olemasolevatest investeeringutest ostsime juurde United Rentalsit ja Valarist. \n\nKuu jooksul panustasid tootlusse kõige rohkem Euroopa pankade indeks, mis tõusis ligikaudu 5,4%, Stora Enso (+6,8%), Metso Corporation (+7,85%) ja üks meie energiapositsioon, Antero Resources (+7,2%). Kõige negatiivsemalt mõjutasid tootlust Ameerika Ühendriikide tööstusettevõtete indeks, mis langes ligikaudu 10%, meie kullaga seotud positsioonid, mis odavnesid 6–12%, energiametallide positsioonid, mis odavnesid 9–14%, ning Novo Nordisk, mis kaotas väärtust ligikaudu 19%. \n\nOleme aasta jooksul oma portfelli vaikselt hajutanud. Oleme lisanud tsükliliste toormefirmade kõrvale fondi ka kapitali suure tootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid nii Põhjamaades kui ka Ameerika Ühendriikides.\n\nEelmise aasta lõpus olid erakapitalifondid üsna aktiivsed. Üks meie otseinvesteeringutest, Põhjamaade juhtiv jäätmekäitlusettevõte NG Group ostis Fortumilt taaskasutuse ja jäätmete utiliseerimisega tegeleva haru. Tehingu maksumuseks kujunes 800 miljonit eurot. Selle tulemusena haldab NG kõiki jäätmevooge, sealhulgas ohtlikke jäätmeid, muutes need väärtuslikeks ressurssideks. Ühinenud ettevõtte aastakäive on ligi 1,2 miljardit eurot ja Põhjamaades antakse tööd 3500 inimesele.\n\nKJK fondid müüsid üle maailma tuntud Mehhiko pagaritoodete suurtegijale Grupo Bimbole maha ühe oma ulatuslikuima investeeringu, Balkani riikides tegutseva pagariäri Don Don. Ettevõte alustas tegevust aastal 1994 Sloveenias ning on jõudsalt edasi laienenud nii Horvaatiasse, Serbiasse, Bulgaariasse kui ka teistesse Euroopa riikidesse. Tehingu tulemusena sai Grupo Bimbo ligi turgudele, kus ta ei ole varem tegutsenud. \n\nFondi võlakirjaportfelli uudistest on oluline, et Citadele pank teatas detsembris börsile kavatsusest lunastada jaanuaris oma 2017. aastal väljastatud allutatud võlakiri. See teade tõmbas sobivalt joone alla aastale, mil fond XL müüs ära mitu võlakirjainvesteeringut nii Eestis kui ka Euroopa turul.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Trumpi väliskaubanduspoliitika ja selle mõju turgudele**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"2025\\. aasta neli esimest kuud on olnud väärtpaberiturgudel heitlikud. Kui jaanuaris tõusid aktsiaturud ootuses, et Donald Trumpi teine valitsus alandab makse, vähendab nõudeid ja on igati ärisõbralik, siis pärast presidendi ametisse vannutamist on illusioonid mõnevõrra purunenud.\n\nAprilli alguses korraldas president Trump kogu maailmale šokeeriva etenduse. Ta nimetas 3. aprilli vabastamispäevaks (ingl _liberation day_) ning andis oma kõnes teada, et kõik riigid, kes tahavad oma kaupu Ameerikas müüa, peavad maksma vähemalt 10% tollimaksu. Kui aga mõni riik müüb USA-sse rohkem, kui ta ise sealt ostab, siis kehtestatakse talle kõrgem tollimaks. Maksumäär hakkab sõltuma USA ja antud riigi väliskaubanduse puudujäägi suurusest. President Trump teatas, et tollimaksude abil loodetakse täita riigieelarvet ning kui eelarvedefitsiit on saadud kontrolli alla, siis alandatakse ka tulumaksu või isegi kaotatakse see. Ettevõtetel, kes ei taha tollimaksu maksta, soovitas ta rajada tehased USA-sse ja toota seal. Mis saaks olla veel parem, kui investeerida USA-sse ja hiljem maksta teenitud kasumilt madalat tulumaksu?\n","text":"2025\\. aasta neli esimest kuud on olnud väärtpaberiturgudel heitlikud. Kui jaanuaris tõusid aktsiaturud ootuses, et Donald Trumpi teine valitsus alandab makse, vähendab nõudeid ja on igati ärisõbralik, siis pärast presidendi ametisse vannutamist on illusioonid mõnevõrra purunenud.\n\nAprilli alguses korraldas president Trump kogu maailmale šokeeriva etenduse. Ta nimetas 3. aprilli vabastamispäevaks (ingl _liberation day_) ning andis oma kõnes teada, et kõik riigid, kes tahavad oma kaupu Ameerikas müüa, peavad maksma vähemalt 10% tollimaksu. Kui aga mõni riik müüb USA-sse rohkem, kui ta ise sealt ostab, siis kehtestatakse talle kõrgem tollimaks. Maksumäär hakkab sõltuma USA ja antud riigi väliskaubanduse puudujäägi suurusest.\n\nPresident Trump teatas, et tollimaksude abil loodetakse täita riigieelarvet ning kui eelarvedefitsiit on saadud kontrolli alla, siis alandatakse ka tulumaksu või isegi kaotatakse see. Ettevõtetel, kes ei taha tollimaksu maksta, soovitas ta rajada tehased USA-sse ja toota seal. Mis saaks olla veel parem, kui investeerida USA-sse ja hiljem maksta teenitud kasumilt madalat tulumaksu?\n\nErinevatel aegadel on Donald Trump õigustanud tollimakse kui suurepärast vahendit teiste riikidega peetavatel läbirääkimistel oma tahtmise saavutamiseks. USA peab Hiina Rahvavabariiki oma suurimaks konkurendiks rahvusvahelisel areenil ning on juba mõnda aega kasutanud nii tollimakse kui ka muid väliskaubanduspiiranguid, et Hiina arengut pidurdada ja oma positsiooni kaitsta.\n\nNii president Trump kui ka paljud ameeriklased paistavad uskuvat, et neil on iseenesest mõistetav õigus teha ükskõik mida, et säilitada maailmas oma majanduslik ja sõjaline liidrikoht. President Trump on näidanud nii oma sõnade kui ka tegudega, et ta usub tugevama õigusesse kehtestada ja muuta reegleid nii, nagu talle sobib.\n\n**Investeerimisotsuseid teevad eraettevõtted, mitte riigipead**\n\nUSA on vaieldamatult maailma võimsaim majandus ning suurim ja kõige atraktiivsem turg. Sealne valitsus usub, et jõupositsioonilt oma partneritega asju ajades on võimalik saavutada oma tahtmine. Probleem on aga selles, et investeerimisotsuseid ei tee mitte valitsused, vaid eraettevõtted ja erainvestorid.\n\nEks aeg näitab, kui palju õnnestub Ameerika Ühendriikidel uusi investeeringuid riiki meelitada. Tarneahelate ümberkorraldamine ja tehaste rajamine võtab aega, aga finantsinvesteeringuid saab väga kiiresti ümber suunata. \n\nAprillikuu lõpuks võis tõdeda, et president Trumpi „vabastamispäeva“ kõne ei veennud finantsinvestoreid sugugi Ameerikasse investeerima. Nii USA aktsiad kui ka võlakirjaturud sattusid selle tagajärjel hoopis tugeva müügisurve alla. Milleks investeerida riiki (ja hoida seal oma vara), mille president ja tema valitsuse ministrid räägivad ja käituvad nagu impulsiivsed maffiapealikud?\n\nPaljusid investoreid ajab Trumpi ja tema meeskonna käitumine segadusse. Üks parempoolne poliitiline analüütik püüdis Trumpi stiili kaitsta, võrreldes seda Ameerika (PRO) maadlusega (palju näovärvi ja kirevaid kostüüme), mille tuline fänn president Trump on. See analüütik selgitas, et Ameerika maadlus võib tunduda esialgu samuti emotsionaalne ja kaootiline, kuid tegelikult on see täpselt orkestreeritud näitemäng. Aeg on näidanud, et president Trumpi on ohtlik alahinnata. Ta on öelnud, et tollimaksud (ingl _tariffs_) on tema jaoks kõige ilusam ingliskeelne sõna. Ma arvan, et seda väidet tasub võtta tõsiselt.\n\nPresident Trump on juba alates kaheksakümnendatest – enne suurde poliitikasse sukeldumist – olnud tuline tollimaksude pooldaja ja vabakaubanduse vastane. Tasub kuulata ja vaadata nii tema kunagiste [intervjuude](https://www.youtube.com/watch?v=n7st2oG5AwU) katkendeid kui ka [intervjuud](https://www.youtube.com/watch?v=182ckTL2KBA) USA majandusministri Howard Lutnickuga. Minister Lutnick kirjeldab selgelt ja sirgjooneliselt USA valitsuse majanduspoliitikat ja suhtumist oma partneritesse.\n\nVärske president on kinnitanud, et seekord ta aktsiaturgudest suurt ei hooli: et taastada Ameerika sära ja võimsus, tuleb esialgu korralikult kibedat rohtu võtta. Ma arvan, et ka seda sõnumit tasub võtta tõsiselt. Sel valitsemisperioodil jälgib Trump tõenäoliselt rohkem USA võlakirjaturul toimuvat kui aktsiaturge.\n\n**Finantsturgude reaktsioon Trumpi väliskaubanduspoliitikale**\n\nUSA suurimate ettevõtete aktsiate väärtust kajastav S&P 500 indeks saavutas 19. veebruaril oma kõigi aegade kõrgeima taseme 6129,58 punkti, misjärel indeksi väärtus langes 23%. Seejuures on ka USA dollar teinud alates aasta algusest läbi korraliku kukkumise.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis1_042025.png){.pension-img}\n_Joonis 1. Euro – USA dollari vahetuskurss nov 2024 – mai 2025. Allikas: Financial Times_\n\nUSA rahandusminister Scott Bessent, kes on finantsturgude taustaga ja endine riskifondijuht, on üritanud turgusid rahustada ning president Trumpi seisukohti siluda ja lahti seletada. Just tema ülesanne on leida kate USA riigieelarve järjest kasvavale augule. \n\nSee ülesanne ei ole sugugi kergete killast, kuna paljudele investoritele ja majandusteadlastele on jäänud mulje, et president Trumpi ei huvita seekord majandus. Teda huvitab hoopis poliitika ning populaarsus oma valijate (MAGA) seas, kellel ei ole suuri aktsiaportfelle ja võib-olla isegi mitte väärtpaberikontot. Seetõttu ei ole neil väärtpaberiturgudel ka väga palju kaotada.\n\nTänu üleilmastumisele ja vabakaubandusele on USA suurettevõtete kasumid viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Väiksema lisandväärtusega tegevusi on riigist välja viidud ja keskendutud on ainult kõige tulusamale. Sellel on olnud ühiskonnale oma hind: ettevõtete kasumid ja ka tippkvalifikatsiooniga spetsialistide töötasu on kiiresti kasvanud, kuid lihttööliste palgad ei ole inflatsiooniga sammu pidanud. Madalama kvalifikatsiooniga töökohad viidi USA-st välja, kapitali aga voolas riiki sisse rohkem kui kunagi varem, kuna USA ettevõtete kasumimarginaalid kerkisid ning olid suuremad kui mujal maailmas.\n\nEnamik majandusteadlasi alates Adam Smithist ja David Ricardost kinnitaks, et just spetsialiseerumine ja kaubavahetus aitavad kasvatada riigi rikkust. Donald Trump ja tema majandusnõunikud (Peter Navarro ja Stephen Miran) usuvad seevastu, et teised riigid hoopis lüpsavad Ameerika Ühendriike, müües sinna rohkem, kui ise sealt ostavad. President Trumpi plaan piirata väliskaubandust teeb tõenäoliselt kogu maailma vaesemaks ning kõige suuremateks kaotajaks võivad osutuda ameeriklased ise.\n\n2024. aasta lõpus moodustas USA ettevõtete väärtus indeksi MSCI World väärtusest 73,5%.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis2_042025.png){.pension-img}\n_Joonis 2. USA (punane), Euroopa (sinine) ja Jaapani (must) ettevõtete aktsiate osakaal indeksis MSCI World 1970–2025. Allikas: Societe Generale._\n\nPärast 2008. aasta finantskriisi on Ameerika Ühendriikide ettevõtete osakaal üleilmses indeksis märgatavalt kasvanud. See on osaliselt seletatav sellega, et USA indeksis on tehnoloogiaettevõtete osakaal suurem kui mujal maailmas ning tehnoloogiaettevõtted on viimase 15 aasta jooksul kiiresti kasvanud ning nende hinnatase oluliselt kerkinud. Kuid ka muude USA ettevõtete kasumid ja kasumikordajad on kasvanud kiiremini kui nende konkurentide omad mujal maailmas. Suure tõenäosusega võib see trend nüüd pöörduda.\n\n**LHV pensionifondid on geograafiliselt hajutatud**\n\nLHV pensionifondide portfellides on USA aktsiad olnud juba pikemat aega võrreldes üleilmse indeksiga palju väiksema osakaaluga. Nimelt on USA ettevõtted tundunud meile liiga kallid, isegi võttes arvesse nende kasvavaid kasumeid. Suurema osa Ameerika dollari riskist, mis kaasneb USA varadesse investeerimisega, on meie fondid maandanud.\n\nKui möödunud aastatel tähendas suhteline alakaal USA turgudel mõningast mahajäämust tootluses, siis tänavu on toonud LHV pensionifondidele edu just USA ettevõtete aktsiate väike osakaal, dollari vahetuskursi riski maandamine ning suhteliselt suur kulla ja kullakaevandusettevõtete aktsiate osakaal.\n\nLHV investeerimismeeskond ei karda teistest erineda. Me analüüsime põhjalikult igat investeeringut, kaalume sellega kaasnevaid riske ning hindame oodatavat tootlust. Me jälgime trende, aga mitte pimesi.\n\nKa meie usume, et USA on innovatsioonikants ja toodab innovatsiooni, samal ajal kui Euroopa toodab regulatsioone. Kuid ei tohi unustada, et kuskil on siiski hind, mis võib osutuda väärtusega võrreldes liiga kõrgeks, eriti kui maailmas eksisteerib alternatiive.\n\n**Tähelepanekuid tänaselt pensionifondide turult**\n\nLHV meeskonna investeerimisotsuseid ei mõjuta kuigi palju see, mida teevad teised pensionifondid. Oma otsestel konkurentidel hoiame muidugi silma peal ja jälgime, mida nad teevad ja kuidas neil läheb. Sellest on juba päris palju aastaid möödas, kui ka konkurentide portfellidest võis leida häid mõtteid, kuhu investeerida.\n\nPraegu ei keskendu üksikaktsiatesse investeerimisele peale LHV mitte ükski teine Eesti pensionifond. Usutavasti on meie konkurendid viimastel aastatel oma investeerimismeeskondi ulatuslikult kärpinud, et minimeerida investeerimisega seotud kulusid ja maksimeerida varahaldusettevõtete kasumit. Mitu meie konkurenti nimetab endiselt osa oma fonde aktiivseks, kuid küllap ainult sel põhjusel, et küsida tasu teenuse eest, mida ammu enam ei osutata.\n\nIndeksifondide puhul on arusaadav, et kulusid minimeeritakse selleks, et alandada fondide haldustasusid, sest selles turusegmendis käib pensionifondide vahel terav konkurents. Eesti seitsme indeksifondi jooksvad tasud on vahemikus 0,28% ja 0,31%. Kõige väiksemad tasud on Luminor Indeks Pensionifondil (valitsemistasu 0,22% ja jooksvad tasud 0,28%), mille maht jääb pärast viit aktiivset müügiaastat alla 5 miljoni euro.\n\nÜllatav on asjaolu, et Eesti kõige madalamate haldustasudega Luminor Indeksi varade maht jääb oluliselt (viiskümmend korda) maha Eesti ühe kõrgemate tasudega Luminor 16–50 pensionifondi varade mahust, mis ulatuvad 257, 4 miljonit euroni, kuigi mõlemal fondil on sama fondijuht ja ka väga sarnane investeerimisportfell. Nii nagu indeksifondist sõsarfondil, koosneb ka Luminor 16–50 portfell peaaegu ainult indeksifondidest (97,96% indeksifondid + 1,21% kinnisvara ja erakapitalifondid). Ainuke suurem erinevus on haldustasu määr: Luminor 16–50 haldustasu on 0,91% ja jooksvad tasud 1,13%.\n\nSee on tõestuseks, et Luminori stiilis aktiivne müügitöö kaubanduskeskustes teeb imesid. Sama fondijuht ja põhimõtteliselt sama fond, kuid haldustasude võrra väiksema tootlusega Luminori 15–60 fondi voolab mitu korda rohkem raha sisse kui Luminori indeksifondi.\n\n**Mõned mõtted ka pensionifondide müügi ajaloost**\n\nLHV oli esimene, kes hakkas pakkuma pensionifonde väljaspool kliendikontorit. Ma olin ise alguses selle müügikanali suhtes üsna skeptiline, ent muutsin kiiresti oma arvamust. 20 aastat tagasi ei osanud pangatellerid investeerimisest õieti midagi rääkida. Ma usun, et kaubanduskeskustes tegutsenud LHV müügimehed olid seega esimesed, kes hakkasid levitama rahatarkust.\n\nKoolitasin ise meie müügimehi investeerimise alal ning sain neilt väärtuslikku tagasisidet selle kohta, mis kliente huvitab ja kõnetab. Olen seisukohal, et me tajusime LHV-s üsna hästi piiri, mis on lubatud ja mis on lubamatu, ning püüdsime sellest piirist turvalisse kaugusse jääda.\n\nOlime väga pikka aega tootlustega konkurentidest kaugel ees. See tegi LHV pensionifondide müümise üsna kergeks: miks mitte liituda fondiga, mis pakub aastast aastasse teistest märksa paremat tootlust?\n\nLHV fondide strateegiad olid lihtsad. Fondid koosnesid samadest instrumentidest ja erinesid üksteisest ainult investeeringute osakaalude poolest. Seda selgitasime ka klientidele. Ma rõhutasin pidevalt müügimeestele, et kliendile ei ole lubatud müüa maksimaalset (aktsia)riski juhul, kui klient ei ole turgudega kursis ja ise seda ei küsi. Seda tõestab fakt, et LHV kõige suurem ja populaarsem pensionifond pole olnud kunagi meie fondivaliku kõige suurema riskiga fond.\n\nKui mõnel ajal olid meie fondide tootlused konkurentide omadest madalamad, siis väljendus see ka müüginäitajates. Võib-olla tuli see minu enesekindlusest või selle puudusest, ent fondi tootluse ja müügitulemuste vahel oli selge korrelatsioon.\n\nNagu LHV pikaajalised kliendid teavad, olen juba üle kümne aasta olnud väärtpaberiturgude hinnataseme suhtes ettevaatlik. Madalate intressimäärade keskkonnas hakkasid aktsiahinnad algul tasapisi (ja hiljem kiiresti) kaotama sidet ettevõtete majandustulemustega ning investoreid huvitas rohkem keskpankade rahapoliitika kui ettevõtete kassavoog. Mõnda aega väljendas inflatsioon ennast ainult varahindades, enne kui 2020. aastal jõudis see pauguga ka poelettidele.\n\n2002\\. aastal, kui sündisid esimesed pensionifondid, oli nii klientide kui ka seadusandja peamine mure ja esimene küsimus pensionifondide riskitase. Pärast rohkem kui 15 aastat kestnud peaaegu katkematut aktsiaturgude tõusu ei räägi riskidest enam õieti keegi ja enamik kliente nõuab kõige riskantsemat fondi. Igal müügimehel ei pruugi olla huvi kliendile vastu vaielda, eriti kui tema tasu sõltub müügitulemustest.\n\nAeg läks edasi ja meile tekkis kaubanduskeskustesse nii investeerimisstrateegia kui ka müügivõtete poolest agressiivne konkurent: Luminor. Meie müügimehi hakati üle meelitama paremate pakkumisega. Ma kahtlustan, et pakkumised ei olnud paremad, mitte ainult rahaliselt. Ka anti müügitehingu vormistamiseks müügimeestele vabamad käed. Minu kolleegideni on jõudnud tagasisidet, et vahetevahel kasutati selleks üsna ootamatuid ja loomingulisi võtteid.\n\nSellises konkurentsis osutus LHV müügimeeskonna professionaalsuse ja motiveerituse hoidmine raskeks. Need, kes on juhtinud müügimeeskonda, teavad, et sageli võivad üksikud väga andekad müügiesindajad teha keskmisest kümme korda parema tulemuse. Mida aga ette võtta siis, kui see tulemus saavutatakse küsitavate meetoditega? Kui paljudel organisatsioonidel jätkub julgust riskida sellega, et tema parimad müüjad lähevad konkurendi juurde üle, sest see on valmis rohkem maksma ning võib-olla siin ja seal silma kinni pigistama?\n\nMa usun, et praegu pakutakse nii pangakontorites kui ka fondihaldurite e-kanalites nii investeerimisest kui ka pensionifondidest märksa kvaliteetsemat infot kui 20 aastat tagasi. Tõenäoliselt jääb ka märk maha sellest, millest ja kuidas räägitakse.\n\nEhk ei oleks paha mõte, kui investeerimisnõustamise ja investeerimisotsuse vahele tuleks jätta teatud aeg selleks, et sedavõrd olulisi otsuseid ei langetataks kiirustades ja läbimõtlemata.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019766","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":20.78,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Aktiivne III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/aktiivne","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"LIK75":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks","id":"indeks","code":"lik","dataMarker":"LIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,\n- soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,\n- omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond investeerib kogu vara aktsiaindekseid järgivatesse investeerimisfondidesse ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nInvesteeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kahe turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets) ja arenevad turud (emerging markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).\n","strategyCampaign":"### **Madalate haldustasudega indeksifond**\n- Usume, et järgmine kasv tuleb just arenevatelt turgudelt ning seepärast oleme suunanud 37% fondi investeeringutest Hiinasse, Taiwani, Indiasse, Lõuna-Koreasse, Brasiiliasse ja teistesse arenevate turgude riikidesse\n- Fondi riskid on targalt hajutatud: investeeringud on jaotatud rohkemate riikide vahel ja need ei sõltu nii suuresti USA börsi käekäigust.\n- Lisaks on see indeksitele omaselt madala kulumääraga – jooksvate tasudega 0,30%.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-rebane.png","name":"Erko Rebane","profession":"LHV portfellihaldur","quote":"_„Ka indeksifondil võib olla hajutatud strateegia: investeeringud on jaotatud riikide majanduse suuruse ehk SKP, mitte börsi suuruse ehk turukapitalisatsiooni järgi, mis tooks kaasa USA börsi suure osakaalu.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":25787},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.57,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.43,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2025 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Prime Global UCITS ETF | 27,70% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS | 25,15% |\n| Amundi ETF ICAV - Amundi MSCI | 23,99% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 6,69% |\n| SPDR MSCI World UCITS ETF | 6,11% |\n| Amundi Prime All Country World | 5,91% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 4,02% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2025) | 166 441 665 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 600 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0459% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,1800%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,30%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2024. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_tingimused_2023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_prospekt_072025.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_KIID_072025.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_mudelportfell_092024.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_kuuaruanne_2025_06.pdf)\n- [2024 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_PF_Indeks_aastaaruanne_2024.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Indeks_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2022.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2025,"month":6,"content":"### Juuni 2025: Aktsiaturgude sõit Ameerika mägedel\n\nErko Rebane, portfellihaldur\n\nKuigi kaubandussõda Hiina ja USA vahel jõudis aprillis absurdsete tollitariifideni, said turuosalised ühel hetkel Donald Trumpi algatatud läbirääkimisest aru, et suuremaid kaubanduspartnereid ei taheta oma majandusest täielikult välja lülitada ning lõpuks tuleb mingi kokkulepe saavutada. See ootus aitas aktsiaturgudel üle maailma esimese kvartali lõppu ja teise algusesse jäänud langusest taastuda. \n\nMeediast võivad jätkuvalt läbi joosta pealkirjad venima jäänud või liiva jooksnud läbirääkimistest mõne riigi või piirkonnaga, ent börsid ei lase sellest end enam kuigivõrd häirida, panustades stsenaariumile, kus varem või hiljem kaupade piiriülest vedu oluliselt mitte takistav kokkulepe lõpuks saavutatakse. \n\nTariifimäärad on peamistest jututeemadest sestap kõrvale visatud ja investorite fookus liikunud tagasi teguritele, mis võiksid aidata luua ettevõtete jaoks soodsamat kasvukeskkonda. Peaasjalikult jälgitakse inflatsiooni ja kui palju võib selle edasine taandumine anda ruumi intressimäärasid allapoole tuua. \n\n**Intressimäärad tagasi fookuses**\n\nEuroopa Keskpank on tänavu jätkanud intressimäärade vähendamist juba neljal istungil, tuues hoiustamise püsivõimaluse intressimäära viimase aastaga 4,0% pealt 2,0% peale. Ühendriikides hoiab Föderaalreserv laenumäärasid jätkuvalt üsna kõrgel 4,5% peal, olles seda tsükli tipust kärpinud vaid ühe protsendipunkti võrra. \n\nFöderaalreserv Jerome Powelliga eesotsas ei ole vaatamata inflatsiooni aeglustumisele kiirustanud tänavu intressimäära edasise langetamisega, kuna veel puudub selgus, kui suures osas kannavad ettevõtted kõrgemad tollitariifid tarbijatele edasi. Kui lähikuud uut hinnasurvet ei too, saab FED tõenäoliselt sügisest jätkata rahapoliitika normaliseerimist, et hoida ära majanduse ja tööturu jahtumine. \n\nIsegi kui Jerome Powelli juhitav Föderaalreservi komitee otsustab intressimäära langetamisel hoida teisel poolaastal edasi konservatiivset joont, siis juba maist lõppeb praeguse FEDi presidendi ametiaeg ning Trump eelistab sellele kohale määrata inimese, kelle arvates võiksid intressimäärad olla praegusest madalamad. \n\nNõnda on finantsturud juba praegu hindadesse sisse arvestamas tõenäosust, et intressimäärad hakkavad Ühendriikides tuleval aastal kiiremini allapoole tulema. Kui arvestada sinna juurde veel Trumpi suurde maksuseadusesse kirjutatud eelarvedefitsiidi kasv ja odavnenud dollar, võiksid tähed olla joondunud kiirema majanduskasvu toetamiseks. \n\n**Tugevam euro röövis osa tootlusest**\n\nKui esimeses kvartalis jäi kogu maailma arenenud riikide aktsiaturgusid peegeldav MSCI World indeks USA eestvedamisel 2% miinusesse, siis teises kvartalis kosusid hinnad dollarites mõõdetuna 11,5%. Arenevate riikide aktsiaturgude liikumist kajastav MSCI Emerging Markets indeks tõusis dollarites mõõdetuna esimeses kvartalis 3,3% ja teises 12%. \n\nParaku sõi euroala investori jaoks euro tugevnemine osa sellest tootlusest ära. Kuna dollar on jätkanud peamiste valuutade suhtes nõrgenemist, kergitades EUR/USD vahetuskurssi teises kvartalis ligi 9% 1,1800 dollari lähedale, siis eurodes mõõdetuna oli MSCI arenenud riikide aktsiaturgude indeksi teise kvartali tootlus 2,6% ja arenevatel riikide indeksil 3,1%. \n\nErinevalt teistest pensioni indeksifondidest, mis paigutavad kogujate raha peamiselt arenenud riikide aktsiaturgudele, on LHV pensionifondide Indeks ja Indeks III portfellid laiemalt hajutatud (arenenud riikide osakaal ligikaudu 63% ja arenevate riikide oma 37%), tänu millele kujunes nende fondide teise kvartali tootluseks 3,0%. \n\nPraegusel hinnatasemel kaupleb USA aktsiaturg (moodustab arenenud riikide aktsiaturgudest ligi 72%) 22,7x ettevõtete 12 kuu oodatavat kasumit, mis on Bloombergi andmetel 35% kõrgem ajaloolisest keskmisest. See ei tähenda, et Ühendriikide aktsiad ei võiks veelgi kallimaks muutuda, ent igasuguste riskide suhtes on need nüüd palju tundlikumad ja vajavad ettevõtete kasumite kiiremat kasvu.\n\nSeevastu arenevate riikide aktsiad kauplesid juuni lõpu seisuga keskmiselt 12,7x ettevaatavat kasumit, pakkudes investoritele atraktiivset alternatiivi kallilt hinnastatud varadele. Arenevate riikide aktsiate tootlus on aastaid jäänud USA omale alla, mis on jätnud investorid antud regioonide suhtes ettevaatlikuks, ent arenevate turgude suhteline tugevus selle aasta esimeses pooles võib aidata seda riskiisu taastada, eriti kui kaubanduspinged leevenevad edasi ning dollar peaks jätkama langust.\n"},{"year":2025,"month":3,"content":"### Märts 2025: USA aktsiaturg heidab riskivaradele varju\n\nErko Rebane, portfellihaldur\n\nKaks viimast aastat suurte tehnoloogiaettevõtete tuules üles kihutanud USA aktsiaturg on alates veebruari keskpaigast seisnud silmitsi järsu langusega. Entusiasm, mis valitses Donald Trumpi presidendiks saamise eel, on vahetunud teadmatuse ja hirmuga uute imporditollide ja eelarvekärbete ees. Kuna USA aktsiate osakaal üleilmsest aktsiaturust moodustab 66%, siis mõjutab see üsna tugevalt sarnase jaotusega tehtud investeerimisportfelle. \n\nKui Trumpi eelmise ametiaja jooksul said investorid börsidel nautida võrdlemisi rahulikku sõitu ülesmäge (koroonapandeemia kukkumist arvestamata), sest toona esialgselt välja kuulutatud tariifid kujunesid lõpuks pehmemaks ja ei põhjustanud suurt raputust inimeste ja ettevõtete kindlustundes, siis Trumpi teine ametiaeg on alanud märksa tormilisemalt. \n\nTrump ja USA rahandusminister Scott Bessent on mõlemad öelnud, et laiahaardeliste imporditariifide ning valitsuse kulutuste kärpimise tõttu läheb kõigil mõneks ajaks raskeks. Sellega on saadetud signaal, et kui eelmisel ametiajal oli Trumpi jaoks aktsiaturu käekäik väga oluline, siis nüüd vähemalt sõnades ei lähe see enam uuele administratsioonile korda. \n\nSestap on investoritel kadunud varasem julgus minna suuremate languste järel USA aktsiaid ostma, sest enam ei nähta Trumpi ähvardusi läbirääkimiste taktikana, mida lõpuks täiel määral ei realiseerita. Ja kuna puudub teadmine, kui ulatuslikuks tollitariifid osutuvad, pole ka enam ettekujutust, milline saab agressiivse kaubanduspoliitika mõju olema Ühendriikide majandusele. Näiteks Atlanta FEDi mudel, mis alles veebruari keskel prognoosis USA majandusele esimeses kvartalis 2% kasvu, näitas aprilli alguses jooksvat konjunktuuri arvesse võttes juba 3,7% langust. \n\nHirm majandussurutise ees on tugevama müügisurve alla pannud eeskätt kõrgete kasvuootustega firmad ja sektorid. Nii langesid suuremate tehnoloogiaettevõtete aktsiad esimeses kvartalis keskmiselt 15% (Nvidia –22%, Tesla –32%, Amazon –14%, Apple –9%, Alphabet –18%, Microsoft –10%, Meta –4%), avaldades tugevat mõju kogu USA aktsiaturule, mis S&P 500 indeksi näol langes dollarites mõõdetuna 4,6%. Kuna euro tegi samal ajal dollari suhtes lisaks arvestatava tõusu, siis oli euroala investori jaoks USA aktsiaturu esimese kvartali tegelik tootlus –8,7%. \n\n**LHV pensionifondide Indeks ja Indeks III laiem hajutatus vähendas USA survet**\n\nErinevalt teistest Eesti turul tegutsevate fondivalitsejate pensioni indeksifondidest ja ka nende kõrge aktsiariskiga aktiivselt juhitud fondidest on LHV pensionifondid Indeks ja Indeks III hajutanud oma investeeringud laiemalt (63% arenenud turgudele ja 37% arenevatele turgudele), mistõttu jääb USA aktsiate osakaal portfellis väiksemaks ja mõju kogu portfelli tootlusele ka pisemaks. \n\nLHV II samba pensionifondi Indeks ja III samba fondi Indeks III esimese kvartali tootlus oli –4,1%. See langus oli väiksem nii teiste fondivalitsejate indeksifondide kui ka kõrgema riskiga aktiivselt juhitud fondide omast, mis paigutavad oma vara suurema osakaaluga Ameerika Ühendriikidesse.\n\nAllolevast tabelist on näha täpsemalt, milline on USA aktsiate osakaal kõrgema riskiga pensionifondides. USA aktsiate kõrgete osakaalude puhul tasub tähele panna, et see tähendab ka suurt avatust dollarile, mis võib euro suhtes ebasoodsas suunas liikudes tingida täiendavat negatiivset tootlust.\n\n![](https://www.lhv.ee/assets/images/pension/fondide_vordlus.png)\n\n**Mis saab Ühendriikidest edasi?**\n\nTrump on püstitanud väga keerulise tasakaalustamise ülesande. Esiteks tõstetakse ulatuslikult tariife praktiliselt kõikidele kaubanduspartneritele, mis tähendab USA tarbijate jaoks kõrgemaid hindasid ajal, mil inflatsioon on olnud juba mõnda aega üks peamisi mureallikaid. Kuna tarbimine moodustab üle kahe kolmandiku USA majandusest, hakkab tarbijate ebakindlus edasi lükatud ostude näol üsna kiiresti majanduses välja paistma. \n\nLisaks sellele on USA majandus pikalt olnud sõltuvuses valitsuse heldekäelisest eelarvest (viimasel kahel aastal on eelarvepuudujääk ulatunud üle 6% aastas). Trump soovib eelarvedefitsiiti ligi triljoni dollari ehk ligikaudu poole võrra vähendada, millega võetakse majandusest täiendavalt dollareid ära. \n\nSelleks, et tarbijad tuleksid kallinevate kaupade ja teenustega toime, plaanib Trump langetada makse ja tagamaks kapitali kiiremat voolamist vajalikesse sektoritesse ning kulubaasi alandamist, tahab administratsioon ka regulatsioone vähendada. \n\nKas need sammud aitavad netos USA majandusel vältida langust, ei oska täna ilmselt keegi kindlalt öelda. Positiivsest küljest võib Trump üsna kiiresti ka oma otsustest taganeda, kui seis majanduses väga hapuks läheb, kuid selline edasi-tagasi pendeldamine kindlustunnet majanduse osas tõenäoliselt endisele tasemele ei taasta. \n\n**Raha otsib võimalusi mujal**\n\nAjal, mil Ühendriikides üritatakse eelarvepuudujäägi vähendamisega muuta 121%-ni SKPst kasvanud võlakoormat jätkusuutlikumaks, leiab maailmast riike ja piirkondi, kus fiskaalpoliitika on vastupidiselt majandust stimuleeriv. Hiina näiteks üritab võrdlemisi ebakindlas üleilmses keskkonnas saavutada tänavu ambitsioonikat SKP 5% kasvueesmärki, milleks tõsteti valitsuse oodatav eelarvedefitsiit ligikaudu 4%-ni sisemajanduse kogutoodangust – see on kõrgeim alates 1994. aastast. \n\nRiskivaradele valitsuse suurem kulutamine ja lõdvem rahapoliitika meeldib, millest johtuvalt läks ka Hiina aktsiaturul esimeses kvartalis üsna hästi: MSCI Hiina indeks kerkis kolme kuuga eurodes mõõdetuna 10%, aidates tervel arenevate riikide indeksil piirduda samal perioodil –2% kaotusega. Arenevad turud moodustavad LHV pensionifondidest Indeks ja Indeks III 37%.\n\nSamuti on alates aasta algusest raha voolanud Euroopasse, kus Saksamaa uus valitsus muudab aastakümneid hoitud fiskaalselt konservatiivset joont ning kavatseb järgneva 12 aasta jooksul suunata taristu uuendamisse 500 miljardit (ligikaudu 12% 2024. aasta SKP-st) ning investeerida kaitsetööstusesse teist sama palju. Saksamaal kulutamise ruumi on, sest riigi võlakoorem ulatub 62%-ni sisemajanduse kogutoodangust. \n\nSaksamaa massiivne stiimulpakett võib omakorda positiivselt mõjuda ka teistele Euroopa riikidele, kes ise kavatsevad järgnevatel aastatel täiendavalt kaitsekulutuste läbi majandusse raha suunata. \n\nKuna Euroopa aktsiad on vireleva majanduse ja tehnoloogiasektori väiksema osakaalu tõttu jäänud Ühendriikidele varasematel aastatel alla ning kapital on siinsetelt finantsurgudelt aastaid kokku sadades miljardites eurodes välja voolanud, siis on muutunud perspektiiv pannud investorid Euroopat hoopis teise pilguga vaatama. MSCI Euroopa indeks kerkis aasta esimese kolme kuuga eurodes mõõdetuna 5%. \n\nIsegi pärast esimese kvartali tõusu kauplevad Euroopa ettevõtete aktsiad keskmiselt 15 korda selle aasta oodatavat kasumit ning Hiina börsifirmade omad 12 korda (arenevate riikide aktsiaturud tervikuna 13 korda), mis on majanduskasvu turgutamise väljavaadet arvestades soodsad hinnatasemed ja võivad aidata pehmendada USA aktsiate mõju portfellile tervikuna, kui müügisurve peaks sealsel turul jätkuma. USA 500 suurimat ettevõtet kauplevad isegi pärast langust keskmiselt 21-kordset käesoleva aasta oodatavat kasumit, mis ajalooliselt on jätkuvalt kallivõitu, eriti aga siis, kui kõrgemad imporditariifid peaksid USA tarbijatele püsivama löögi andma. \n\nErko Rebane, portfellihaldur\n"},{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: USA tariifid vs. Hiina stiimul\n\nErko Rebane, portfellihaldur\n\n2024\\. aasta alguses vaadati tulevikku skeptilise pilguga, sest aktsiaturgude 2022. a langusele oli järgnenud kosutav ralli, mis aga ei tundunud olevat jätkusuutlik arvestades endiselt suhteliselt kõrget inflatsiooni Ühendriikides ning võimalikku majandussurutise riski, kui Föderaalreserv jääb intressimäärade alandamisega hiljaks. \n\nViimased 12 kuud läksid aga maailma aktsiaturul ajalukku taas väga tugevana suuresti tänu Ühendriikidele, kelle tehnoloogiaettevõtted töötasid veduri rollis. Ilmekas on fakt, et kui MSCI maailma aktsiaturgude liikumist kajastav indeks (vaid arenenud riigid) tõusis 2024. aastal dollarites mõõdetuna 19%, siis see sama indeks ilma USA aktsiateta kerkis vaid 2%. Eurosid koduvaluutana kasutavate investorite jaoks aitas dollarites noteeritud varade puhul tootlust lisada veel EUR/USD vahetuskursi nõrgenemine 6%. \n\nEesti pensionimaasikul jäi II samba aktsiapõhiste indeksi pensionifondidel 2024. aasta tootlus vahemikku 18,8% kuni 26,4%. LHV Pensionifondi Indeks tootlus oli 20,85% ning kolmanda samba fondi Indeks III oma 20,74%. \n\nErinevalt teiste fondivalitsejate indeksifondidest, mis investeerivad 88–100% rahast arenenud riikide aktsiaturgudele ning nende portfelle mõjutab seega tugevalt USA aktsiaturu käekäik (USA moodustab MSCI arenenud riikide aktsiaturgude indeksist 74%), on nii LHV II kui ka III samba indeksifondi investeeringud hajutatud laiemalt: 63% arenenud ning 37% arenevate riikide aktsiaturgudele. \n\n**Tehnoloogiasektori sära**\n\nSuured tehnoloogiaettevõtted on viimastel aastatel teinud Ühendriikides tootluse kujundamisel tänuväärset tööd, mis jätkus ka eelmisel aastal. Tesla aktsia tõusis mullu 63%, Nvidia 171%, Amazon 44%, Meta Platforms 65%, Alphabet 36%, Apple 30%, Microsoft 12%. Siia nimekirja võib lisada ka Broadcomi, mis tehisintellekti potentsiaali tuules rallis mullu 108% ning saavutas ettevõttena samuti üle triljoni dollari suuruse turuväärtuse. \n\nKeskmiselt tõusid need aktsiad 2024. aastal 66%, aidates USA suurimate ettevõttete aktsiate liikumist kajastaval S&P 500 indeksil lõpetada aasta 23% kõrgemal. Kui antud kaheksat firmat mitte arvestada, oleks S&P 500 tootlus piirdunud mullu 12%-ga. \n\nPeohoos on tore ette kujutada tehnoloogiasektori võidukäiku ka 2025. aastal, mida ei saa otseselt välistada, kuid samas tuleb teadvustada, et nendest suurematest tehnoloogiafirmadest peegeldavad enamiku aktsiad juba üsna kõrgeid ootusi ning on võrreldes oodatava kasumi kasvuga potentsiaalselt üle hinnatud. \n\nNäiteks Tesla aktsia kaupleb 116-kordset 2025. a oodatavat kasumit (P/E suhtarv) ja kui arvestada, et ettevõtte tänavune aktsiakasum peaks kasvama 34%, annab see PEG suhtarvuks 3,4. Viimane näitab kui kallis on aktsia võrreldes oma oodatava kasumi kasvuga – reeglina loetakse aktsiat odavaks, kui PEG suhtarv jääb alla 1,0 ning sellest kõrgema puhul kalliks. Amazoni oodatavad P/E ja PEG suhtarvud on vastavalt 35 ja 2,4, Meta Platformsil 23 ja 1,9, Apple’il 33 ja 3,6, Microsoftil 32 ja 2,9, Alphabetil 21 ja 1,8 ning Nvidial 31 ja 0,6. \n\nTehnoloogiasektori aktsiad muudavad kõrgeks kogu USA aktsiaturu väärtuskordaja. Kui MSCI USA indeksi puhul on ettevõtete aktsiate hinna ning järgmise nelja kvartali oodatava kasumi suhe (P/E) 21,9, siis MSCI arenevate riikide aktsiaturgude ettevaatav P/E on 11,9. Teatavad käärid on alati olnud, ent praegu on need eriti suured, mis näitab seda, et USA aktsiaturul peavad ettevõtted üllatama oodatust kiirema kasumi kasvuga, et õigustada edasist hinnatõusu (ja riskid on suured juhul kui ootusi ei suudeta täita), samas kui arenevate riikide puhul on ootused väga madalad, luues suurema tõusupotentsiaali, kui kasvus tekib positiivseid üllatusi. \n\nIgasugused väärtuskordajad tuginevad üsna konkreetselt aktsia hinnal ja erinevatel finantsnäitajate ootustel, ent mõjuteguriteks on ka raskemini mõõdetavamad komponendid nagu investorite meelestatus, rahapoliitika jne, mille tõttu aktsiahinnad võivadki jääda ala- või ülehinnatuks. Kuid pikemas plaanis võiksid need olla heaks indikatsiooniks, kuhu suunas on nö pendel parasjagu liikunud. \n\n**2025. aasta väljavaade**\n\nÜhendriikide 47. presidendiks valitud Donald Trump on aidanud juba enne ametisse astumist lisada hoogu juurde kapitali voolule, mis sisuliselt terve aasta USA varadesse suundus. Regulatsioonide vähendamise ning maksude langetamise perspektiiv võivad luua sealsele ettevõtlusele ja seeläbi ka aktsiaturgudele soodsa pinnase edasiseks kasvuks, ent praeguste hinnatasemete juures on sellest juba üksjagu sisse hinnatud ja kõikvõimalikud potentsiaalsed tagasilöögid võivad õhu kiirelt välja lasta. \n\nTrump on lubanud USA majandust kaitsta laiahaardeliste tollitariifidega, võttes sihikule teised arenenud ja arenevad suurriigid, kuid mõju võib olla laiem, kuna nõnda kannatavad ka väiksemad riigid, kes omakorda neisse ekspordivad. Ei maksa arvata, et USA täiendavad tariifid ja ekspordipiirangud jääksid vastuseta, kujundades maailmas merkantilistliku poliitika võidukäiku, mis aeglustaks rahvusvahelist kaubandust. \n\nKaubandussõda on seega 2025. aastal kaartidesse kirjutatud – küsimus on selle ulatuses. Trump viskas avakäiguna õhku ettepaneku kehtestada täiendav 10% tariifi kõikidele Hiinast tulevatele toodetele ja 25% tariif Mehhikost ning Kanadast pärinevatele kaupadele. See võis olla läbirääkimiste taktika, mis võib lõpuks osutuda kardetust pehmemaks. \n\nEnt kahtlemata on potentsiaalsed tariifid pannud sihtriikides juba eos mõtlema, kuidas neile vastu seista ja pakkuda kohalikule majandusele leevendavat mõju. Eriti kõnekalt on näha, kuidas tariifide negatiivset mõju seostakse vajadusega majandust stimuleerida Hiinas. \n\nEksporditööstus on Hiina majanduses üks väheseid kasvuallikaid, millest johtuvalt oleme viimastel kuudel kuulnud, kuidas sealne valitsus ja keskpank on erinevate toetavate meetmetega fokusseerinud oma tähelepanu siiani kiratsenud sisetarbimise elavdamisele. Muu hulgas öeldi detsembri alguses, et keskpanga rahapoliitika saab 2025. aastast olema mõõdukalt lõtv. Viimati rakendati samasugust hoiakut 2008. aastal, kui oli vaja mahuka stiimulpaketiga majandust üleilmsest finantskriisist päästa. Hiina keskpank on nentinud, et lisaks tavapärastele intressimäära ja kohustusliku reservimäära langetamistele plaanitakse tänavu laiendada võlakirjade ostusid ning toetada kinnisvara- ja aktsiaturgu.\n\nHiina valitsus on samuti seadnud sisetarbimise tugeva toetamise oma peamiseks eesmärgiks, prioritiseerides seda üle kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamise. Juba oleme näinud, kuidas selleks tõsteti eelmise aasta lõpus üle mitme aasta miljonite avalike sektori töötajate palkasid, subsideeritakse vanade autode ja erinevate elektroonikaseadmete väljavahetamist uute vastu. Veel on suuremate fiskaalkulutustega lubatud tõsta sotsiaaltoetusi ning pensione ja kiirendada linnapiirkondades taristu renoveerimist, millega loodetakse kaasa aidata üle kahe aasta languses olnud kinnisvaraturu stabiliseerumisele. Millised saavad olema konkreetsed näitajad eeskätt fiskaaldefitsiidi ja SKP kasvueesmärgi näol, selguvad tõenäoliselt märtsis toimuval valitsuse istungil. \n\nMullu septembris majanduse jõulisemast toetamise plaanist teatanud valitsus aitas Hiina aktsiaturul 2024. aastal MSCI indeksi järgi saavutada ligi 20% tootluse, ent isegi seda arvestades kauplevad sealsed ettevõtted keskmiselt 10 korda käesoleva aasta oodatavat kasumit. See peegeldab investorite väga madalaid ootusi, millest johtuvalt võivad väiksemadki positiivsemad arengud majanduses anda aktsiaturul alust tõusuks. Ühest küljest annaks see positiivse tõuke laiemalt arenevatele riikidele keskendunud investeeringutele, aga ka üleilmsele toormeturule ning paljudele Hiinas tegutsevatele rahvusvahelistele ettevõtetele. \n\nKokkuvõttes võivad Ühendriigid jääda üleilmset aktsiaturgu vedama ka 2025. aastal, kuid fookus võib liikuda USA suurematelt tehnoloogiaettevõtetelt ülejäänud ettevõtetele, kelle kasumi kasvu soosivad Trumpi lubatud maksulangetused ja regulatsioonide lõdvendamine. Ka Ühendriikide majandus on püsinud võrdlemisi tugevana vaatamata sellele, et Föderaalserv on praeguseks toonud lühiajalise intressimäära vaid 5,5% pealt 4,5% peale. Sellisel tasemel ei pruugi pööre rahapoliitikas olla väga äkiline ja ulatuslik, kui inflatsioon peaks uue administratsiooni poliitika toel taas hoogustuma hakkama. Mida vähem üllatusi teele satub, seda rahulikumaks jäävad kõrgete ootustega investorid. \n\nPärituul võib terendada ka arenevate riikidega seotud investeeringute jaoks, kuna Hiina valitsus ja keskpank näivad lõpuks olevat valmis tegema mida iganes selleks, et kodumaist nõudlust turgutada. Ainult et kui Ühendriikide puhul võib tehnoloogiaettevõtete suur mõju ning nende kõrged väärtuskordajad piirata aktsiaturu kui terviku tõusupotentsiaali, siis väga madalad ootused Hiinas (ja ka mujal arenevatel turgudel) loovad vastupidi üsna soodsa pinnase aktsiate hinnatõusuks kui erinevad stiimulmeetmed oma eesmärki täitma hakkavad.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109401","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Indeks III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/indeks","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"LHT75":{"heading":"LHV Pensionifond Aktiivne III","id":"aktiivne","code":"aktiivne","dataMarker":"LHT75","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- oled investeerimisriskidest teadlik pensionikoguja, kes soovib teha pikaajalisi investeeringuid täiendavasse kogumispensionisse eesmärgiga kasutada kogutud raha maksuefektiivselt pensioniea saabudes.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondi vara võib lisaks eelnimetatule investeerida ka võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse, kinnisasjadesse, tuletisinstrumentidesse, väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või toore või mille hind sõltub väärismetallist või toormest, ja muusse varasse. Fondi arvel võib ka võtta ja anda laenu. Fondi arvel võib Fondivalitseja võtta laenu kuni 25% fondi vara väärtusest, mis mh võimaldab fondi vara aktsiariskiga instrumentidesse investeerida ka üle 100% fondi vara väärtusest, kuni 125% fondi vara väärtusest.\n","isLhvFund":true,"costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,89%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"18 195 533,69 €","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":33.91,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":25.95,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":19.95,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":10.38,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":2.65,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":7.16,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2025 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| France Treasury Bill 25/05/2025 | 6,40% |\n| German Treasury Bill 17/09/2025 | 6,36% |\n| ZKB Gold ETF | 4,57% |\n| Invesco MDAX UCITS ETF | 4,06% |\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 3,65% |\n| Fortum | 3,37% |\n| German Treasury Bill 10/12/2025 | 2,88% |\n| First Trust RBA American Industrial Renaissance | 2,66% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 2,59% |\n| BNP Paribas 2.5% 31/03/2032 | 2,32% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eesti Energia perpetual NC5.25 | 3,65% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,88% |\n| BIGBANK 7.5% 16/05/2032 | 1,76% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2025) | 34 458 362 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0,0446%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,89%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,21%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2024. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Aktiivne_III_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_vabatahtlike_pensionifondide_prospekt_072025.pdf)\n- [Põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Aktiivne_III_KIID_2025.pdf)\n"},{"title":"Ühinemise dokumendid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Osakuomanikele antav teave](/assets/files/pension/Osakuomanikele_antav_teave_LHV_Pensionifond_Aktiivne_III.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Aktiivne_III_kuuaruanne_2025_06.pdf)\n- [2024 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_PF_AktiivneIII_aastaaruanne_2024.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Aktiivne_III_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2022.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2025,"month":6,"content":"### Juuni 2025: Turud jätkasid tõusulainel\n\nJuunis tõusis S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna 5% ja on sellega oma rekordtasemel tagasi, kuid nõrgenenud dollari tõttu kallines indeks eurodes kõigest 1,3%. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks langes kuuga eurodes mõõdetuna 1,1%. Dollarites mõõdetuna tõusis arenevate turgude indeks juuniga 5,7% ja tema suurima liikme Hiina turg 3,1%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeksi väärtus kahanes juunis eurodes mõõdetuna 0,7%.\n\nTurud jätkasid eelmisel kuul tõusu. Seda on tagant lükanud USA presidendi Donald Trumpi planeeritav suur eelarvedefitsiit ja tugevad tööturunäitajad ning turgude uskumus, et Trumpi alustatud kaubandussõda on nüüdseks selja taga.\n\nJuunis andsid fondi tootlusesse suurima osa vase ja hõbedaga seotud investeeringud ning Põhjamaade elektrihindade kasvule suunatud positsioon Fortum. Kuna dollar jätkas euro suhtes nõrgenemist ja me peame USA aktsiatesse investeerimisel endiselt dollarit kõige suuremaks riskiks, oleme selle riski tuletisinstrumendiga ära maandanud. Ikka veel näeme häid võimalusi Euroopa, täpsemalt Saksa ettevõtete aktsiates, seda toetab ettevaatavalt Saksamaa riigieelarve suurem defitsiit.\n"},{"year":2025,"month":5,"content":"### Mai 2025: Turgude taastumine kaubandussõjast\n\nMais kallines S&P 500 indeks dollarites mõõdetuna 6,2% ja aasta algusest nüüdseks on näitaja 0,5%. Tehnoloogiasektori aktsiatele keskendunud Nasdaq Composite’i indeks tõusis kuuga ligikaudu 10% ja Euro Stoxx 50 eurodes mõõdetuna 5,1%. Arenevate turgude indeks kallines mais dollarites mõõdetuna 4%, seejuures kogus indeksi suurim liige Hiina väärtus 2,4%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks tõusis kuuga eurodes mõõdetuna 4,4%.\n\nJätkus turgude taastumine tollimaksusõjast, mille USA president Donald Trump algatas 2. aprilli kuulutamisega nn vabastamispäevaks. Praegu ei pea turud kaubandussõja eskaleerumist enam tõenäoliseks. \n\nEelmisel kuul andsid fondi tootlusesse põhiosa Saksamaa keskmise suurusega ettevõtete indeks, Euroopa pankade indeks, USA tööstusinvesteeringute kasvule avatud ettevõtted ning ka kullakaevandajate aktsiad, mis on suure volatiilsusega keskkonnas väga hästi toime tulnud. Näeme endiselt häid võimalusi Euroopa, täpsemalt Saksamaa aktsiates, mida toetab ettevaatavalt Saksamaa riigieelarve suurem defitsiit.\n\nLHV positsioneering USA aktsiaturul püsib tagasihoidlik. Meie jaoks oluline alamsegment on selles riigis ettevõtted, mis on avatud tööstusinvesteeringute kasvule kriitilistes sektorites (nt pooljuhtide tootmine, andmekeskuste ehitamine). Suurimaks riskiks peame Ameerika Ühendriikide puhul dollarit, ent selle oleme USA aktsiate puhul ära maandanud. \n\nFondi üks suurimaid investeeringuid Eesti Energia korraldas mais avaliku võlakirjaemissiooni kohalikele investoritele, laenates kolmeks aastaks raha intressiga 5%. Investeerisime fondist eelmise aasta juulis Eesti Energia pikematesse ja allutatud võlakirjadesse, mida ettevõte müüs Euroopa turule. Ettevaatavalt on nende oodatav tootlus praegu 7% aastas ja fondi seni teenitud kasum on eelmise aasta juulist alates mõõdetuna peaaegu 9%. Uue raha kaasamine erinevate instrumentide vormis võimaldab Eesti Energial taas investeeringuid teha.\n"},{"year":2025,"month":4,"content":"### Aprill 2025: Trumpi ameerika mäed\n\nAprill algas turgudel Donald Trumpi nn vabastamispäeva ja sellele järgnenud kaubandussõja tõttu väga kehvasti. Seejärel pandi tollimaksud siiski pausile ja pinged leevenesid, mis tõi kaasa tugeva taastumise ning S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna tulemusega –0,8%. \n\nEuroopa indeks Euro Stoxx 50 odavnes eurodes mõõdetuna aprillis 1,2% ja arenevate turgude indeks kallines dollarites mõõdetuna 1%. Arenevaid turge vedas sel kuul Ladina-Ameerika (täpsemalt Mehhiko ja Brasiilia) ning India. Hiina turg langes dollarites mõõdetuna 4,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kaotas kuu jooksul eurodes mõõdetuna väärtust 0,4%.\n\nAprillis ostsime ja müüsime Saksamaa suurettevõtete DAX-i indeksit eesmärgiga kaubelda kaubandussõjast tulenevat ebaselgust ja volatiilsust. Kuu jooksul müüsime veel fondidest välja DSV, Carlsbergi ja Russell 2000 ETF-i. \n\nKuu tootlusesse andis suurima panuse Fortumi aktsia, tõustes üle ootuste heade kvartalitulemuste peale kuuga 6,8%. Korraliku tulemuse tegid veel Saksamaa MDAX-i ETF ja füüsilise kulla positsioon, kallinedes vastavalt 2,85% ja 1,84%. Kõige kehvema tootlusega olid energia- ja energiametallide sektori investeeringud, mis kaotasid väärtust 10–24%, aga ka Alibaba (–14,6%) ja kullakaevur Barrick Gold (–5,6%).\n\nViimase paari kuu jooksul oleme fondi lisanud investeeringuid Saksamaalt. Näeme seal potentsiaali, sest suurem riigieelarve defitsiit peaks mõjuma kohalikele aktsiaturgudele hästi.\n\nAprillis lõppes üks fondi suur investeering, kui Leedu Šiaulių Pank maksis meile tagasi oma allutatud võlakirjad. Ajavahemikul 2016–2019 ehitasime Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadest üles oma portfelli ühe olulisima osa. Šiaulių oli viimane tollal tehtud investeering ja nüüd ka viimane, kes raha tagastas. Investeering tootis fondile aastaintressi 6,15%, mis ei jää kaugele maha isegi sellest, mille on nende aastate jooksul saavutanud enamik maailma aktsiaturge.\n"},{"year":2025,"month":3,"content":"### Märts 2025: Tariifide kiuste stabiilsed tulemused\n\nArenenud turud olid märtsis punases, kuna ootasid kaubandussõja eskaleerumist, ja aprilli alguses see ka juhtus. S&P 500 indeks langes märtsi jooksul dollarites mõõdetuna 5,8% ja Euroopa Euro Stoxx 50 langes eurodes mõõdetuna 3,8%. Arenevate turgude indeks püsis üsna muutumatuna, tõustes dollarites mõõdetuna 0,4%, ja selle indeksi suurim liige Hiina kogus kuuga dollarites mõõdetuna väärtust 2%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kallines 1,6%.\n\nMüüsime portfellidest välja Saabi aktsia, suurendasime oma positsiooni Saksamaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete indeksis MDAX ning uue investeeringuna ostsime Saksamaa ettevõtet Bechtle AG. Viimase paari kuu jooksul oleme fondi portfellidesse lisanud positsioone Saksamaalt, kus näeme tulevikupotentsiaali suurema riigieelarve defitsiidi tõttu, ja see peaks mõjuma hästi ka kohalikele aktsiaturgudele.\n\nKuu jooksul andsid fondi tootlusesse suurima panuse meie kullaga seotud positsioonid, mis kallinesid vahemikus 5–13%, ja Euroopa kaitsetööstuse ettevõte Thales, mis tõusis ligikaudu 28%. Kõige rohkem vedasid tootlust allapoole kaks Ameerika Ühendriikide väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete indeksit (American Industrial Renaissance ETF ja Russell 2000 ETF), mis odavnesid 9–10,5%, ning ka Novo Nordisk, mis kaotas väärtust ligikaudu 26%.\n\nÜks meie märkimisväärne otseinvesteering hakkab lõpule jõudma, kuna Leedu Šiaulių pank teatas, et maksab tagasi LHV fondide tehtud võlakirjainvesteeringu. Väärtpaberite intress on 6,15% aastas. See oli osa meie investeeringust Baltikumi pankade – Coop, Citadele ja Šiaulių – allutatud võlakirjadesse. Kaks esimest panka on juba oma väärtpaberid lunastanud.\n"},{"year":2025,"month":2,"content":"### Veebruar 2025: Kas Euroopa on pead tõstmas?\n\nVeebruarikuu oli president Donald Trumpi ametisse astumise tõttu turgudel päris volatiilne. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks langes dollarites mõõdetuna kuu jooksul 1,4% ja Euro Stoxx 50 tõusis eurodes 3,4%. Arenevate turgude indeks kallines kuuga dollarites mõõdetuna 0,4%, kuigi Hiina kasvas lausa 11,7%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus veebruaris väärtust juurde 3,2%.\n\nVähendasime eelmisel kuul fondi kulla- ja energiapositsioone ning müüsime ära osaluse Metso Corporationis. Juurde ostsime Saksamaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete indeksifondi. Kuu jooksul andsid meie portfellidesse suurima panuse Hiina ettevõte Alibaba (tõus u 44%), Euroopa pankade indeksifond (tõus u 13,5%), Euroopa kaitsetööstuse ettevõte Saab (tõus u 36,3%) ja Soome energiaettevõte Fortum (tõus u 7,8%). Kõige kehvema tulemusega lõpetasid veebruarikuu fondi investeeringud energiasektorisse (langus 19–25%) ja Ameerika Ühendriikide tööstusettevõtetesse (langus 8–15%).\n\nOleme viimase aasta jooksul vaikselt oma portfelle hajutanud ning võtnud tsükliliste toormefirmade kõrvale suure kapitali tootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid. Oleme neid valinud nii Põhjamaadest kui ka Ameerika Ühendriikidest. Veebruaris vaatasime oste tehes lisaks rohkem Mandri-Euroopa poole.\n\nOsalesime Luminori panga Euroopa turule müüdud allutatud võlakirjade esmaemissioonil. Need võlakirjad on ilma lõpptähtajata, aastaintress on 7,375% ja Luminoril on esimene tagasimakseõigus kuue aasta pärast. Luminori võlakirjad olid möödunud kuul ühtlasi meie portfelli ühed märkimisväärseimad liikujad: kuu lõpuks olid need lisaks kogunevale intressile pakkunud umbes 2% hinnakasvu.\n"},{"year":2025,"month":1,"content":"### Jaanuar 2025: Aktsiaturgudel algas aasta tugevalt\n\nAasta on arenenud turgudel alanud tugevalt. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks lõpetas jaanuari dollarites mõõdetuna 2,7% ja Euroopa Euro Stoxx eurodes mõõdetuna 8,1% juures. Arenevate turgude indeks tõusis kuuga dollarites 1,7%, sealhulgas turu suurim liige Hiina 0,6%. OMX Baltic Benchmarki indeks kallines eurodes mõõdetuna 5,3%.\n\nKuu jooksul müüsime ära Volkswageni aktsiad ja muid suuremaid tehinguid ei teinud. Kõige rohkem suurendasid fondi tootlust jaanuaris kullapositsioonid, mis kallinesid 8–19%, ja Euroopa pankade indeksifond, mille väärtus kasvas ligikaudu 11%. Suurimad langejad olid fondi energiametallide ettevõte Freeport-McMoRan (–5,5%), logistikaettevõte DSV (–6%) ja energiaettevõte Occidental Petroleum (–5,6%). Oleme viimase aasta jooksul oma portfelle vaikselt hajutanud ning võtnud tsükliliste toormefirmade kõrvale suure kapitalitootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid nii Põhjamaades kui ka Ameerika Ühendriikides.\n\nErakapitalifond INVL teatas jaanuaris, et sõlmis lepingu, sest soovib müüa Leedu suurima erakliinikute ja -haiglate võrgustiku InMedica Group Soome suurimale tervishoiuteenuste pakkujale Mehiläinenile. Tehing viiakse lõpule pärast konkurentsiametite lõplikke kinnitusi. InMedicat külastab nüüd aastas üle 2,7 miljoni patsiendi 89 asutuses lisaks Leedule ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Eestis ning aastakäive ulatub üle 150 miljoni euro. Mehiläinen, kes tegutseb Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Eestis ning on juba 115-aastase ajalooga ettevõte, kavatseb tehinguga tugevdada oma positsiooni Balti riikides, kus on näha kiiresti kasvavat tervishoiuturgu.\n\nLäti Citadele pank maksis eelmisel kuul tagasi oma 2017. aastal väljastatud allutatud võlakirja. See oli börsil noteeritud, kuid LHV pensionifondid olid kõik need aastad olnud ankurinvestor, sest tegu oli osaga meie aastail 2016–2019 tehtud investeeringutega Baltikumi kohalike pankade allutatud võlakirjadesse. Investeeringu olime teinud Leedus Šiaulių, Lätis Citadele ning Eestis Coopi panka ja Bigbanki. Kohalike pankade äri on Baltikumis selle ajaga kasvanud, turuosa on laienenud ja samuti on käima läinud nende pankade allutatud võlakirjade avalik turg. LHV pensionifondid teenisid siit head intressi ja aitasid ühtlasi anda tõuke kohaliku finantsturu arengule.\n"},{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: Aktsiaturgudel toimus rahunemine\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nPärast novembrikuist nn Trumpi-rallit oli detsembris turgudel väike tagasiminek, kui S&P 500 indeks lõpetas kuu dollarites mõõdetuna –2,5% juures. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks tõusis seevastu kuuga eurodes mõõdetuna 1,9% ja arenevate turgude indeks püsis peaaegu muutumatuna, jõudes dollaris mõõdetuna tulemuseni –0,3%. Arenevatel turgudel oli detsembris suurim kaotaja Brasiilia, mille langust tasakaalustas Hiina, kallinedes dollarites 2,6%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus detsembrikuuga väärtust juurde 1,6%.\n\nDetsembris lisasime fondi portfelli uutest nimedest järgmised: ASML, Applied Industrial Technologies, Builders FirstSource, Old Dominion Freight Line ja Novo Nordisk. Olemasolevatest investeeringutest ostsime juurde United Rentalsit ja Valarist. \n\nKuu jooksul panustasid tootlusse kõige rohkem Euroopa pankade indeks, mis tõusis ligikaudu 5,4%, Stora Enso (+6,8%), Metso Corporation (+7,85%) ja üks meie energiapositsioon, Antero Resources (+7,2%). Kõige negatiivsemalt mõjutasid tootlust Ameerika Ühendriikide tööstusettevõtete indeks, mis langes ligikaudu 10%, meie kullaga seotud positsioonid, mis odavnesid 6–12%, energiametallide positsioonid, mis odavnesid 9–14%, ning Novo Nordisk, mis kaotas väärtust ligikaudu 19%. \n\nOleme aasta jooksul oma portfelli vaikselt hajutanud. Oleme lisanud tsükliliste toormefirmade kõrvale fondi ka kapitali suure tootlikkusega ettevõtteid, kes on oma niššides turuliidrid nii Põhjamaades kui ka Ameerika Ühendriikides.\n\n2024\\. aasta lõpus olid erakapitalifondid üsna aktiivsed. KJK fondid müüsid üle maailma tuntud Mehhiko pagaritoodete suurtegijale Grupo Bimbole maha ühe oma ulatuslikuima investeeringu, Balkani riikides tegutseva pagariäri Don Don. Ettevõte alustas tegevust aastal 1994 Sloveenias ning on jõudsalt edasi laienenud nii Horvaatiasse, Serbiasse, Bulgaariasse kui ka teistesse Euroopa riikidesse. Tehingu tulemusena sai Grupo Bimbo ligi turgudele, kus ta ei ole varem tegutsenud. \n\nFondi võlakirjaportfelli uudistest on oluline, et Citadele pank teatas detsembris börsile kavatsusest lunastada jaanuaris oma 2017. aastal väljastatud allutatud võlakiri. See teade tõmbas sobivalt joone alla aastale, mil fond müüs ära mitu võlakirjainvesteeringut nii Eestis kui ka Euroopa turul.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Peadpööritav tõus USA aktsiaturgudel**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"2024\\. aasta oli finantsturgudel üle ootuste hea ja arenenud riikide aktsiaturgude liikumist kajastav indeks MSCI World kerkis 19,2%. Selle tulemuse taga on USA aktsiate erakorraliselt võimas kallinemine. Kuna selle suurriigi ettevõtete osakaal on Maailma indeksis ligi 74%, on mõistetav, miks läks üleilmsetel aktsiaturgude indeksil nii hästi.\n","text":"2024\\. aasta oli finantsturgudel üle ootuste hea ja arenenud riikide aktsiaturgude liikumist kajastav indeks MSCI World kerkis 19,2%. Selle tulemuse taga on USA aktsiate erakorraliselt võimas kallinemine. Kuna selle suurriigi ettevõtete osakaal on Maailma indeksis ligi 74%, on mõistetav, miks läks üleilmsetel aktsiaturgude indeksil nii hästi.\n\nUSA suurimaid ettevõtteid koondava S&P 500 indeksi väärtus kasvas läinud aastal dollarites mõõdetuna 23%. Sellest indeksist moodustavad kolmandiku seitsme tehnoloogiaettevõtte (ingl. _magnificent seven_) aktsiad, mille turuväärtus tõusis 20–177%.\n\nInvestorite optimismi ja riskiisu ilmestab lisaks krüptovarade hinnatõus: Bitcoini väärtus kerkis 2024. aastal lausa 93 714 dollarini ehk 120%.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis1_122024.png){.pension-img}\n_Joonis 1. Eri varaklasside tootlus dollarites 2024. aastal_\n\nVäljaspool Ameerika Ühendriike pakkusid aktsiaturud samuti korralikku tootlust. MSCI Europe’i aktsiaindeks tõusis eurodes mõõdetuna 5,8% (dollaritesse arvutades ainult 2,4%), kuid jäi siiski suurelt alla USA aktsiaturgudele.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis2_122024.png){.pension-img}\n_Joonis 2. MSCI Europe’i aktsiaindeksi tootluse erinevus ilma Suurbritanniata võrreldes MSCI USA aktsiaindeksi tootlusega protsendipunktides_\n\n**Mõistatuslikud intressimäärad**\n\nEhkki massimeediat jälgides jääb mulje, et intressimäärad on kõikjal maailmas langustrendis, on tegelikkus mõnevõrra komplitseeritum.\n\n2024\\. aasta juunis alandas Euroopa Keskpank üle pika aja taas intressimäärasid, kuna inflatsioonitempo oli olnud juba mõnda aega langustrendis ja euroala majanduskasv vajas turgutamist. Seejuures on siiski veel liiga vara tõdeda, et inflatsioonitont on lõplikult seljatatud. Nimelt kerkivad hinnad euroalal endiselt kiiremini, kui keskpank sooviks näha, ja aasta lõpus inflatsioonitempo isegi veidi kiirenes.\n\nKui vaadata pikaajaliste võlakirjade tootlust, mis on rahvusvahelistele ettevõtetele pikaajaliste investeeringute tegemise seisukohalt olulisemad kui euribori hetketase, siis need mullu ei alanenud. Saksamaa valitsuse kümneaastaste võlakirjade intressimäär oli aasta lõpus 2,4% juures, st samal tasemel kus aasta alguses.\n\nAmeerika Ühendriikides on inflatsioonitempo samuti alates 2022. aasta suvest aeglustunud, kuid püsib ikkagi kangekaelselt kõrgel tasemel, sest valitsuse kulud on täielikult kontrolli alt väljunud. USA keskpank alandas 2024. aasta septembris üle pika aja lühiajalisi intressimäärasid 0,5 protsendipunkti võrra. Sellele järgnesid 0,25-protsendipunktised alandamised novembris ja detsembris. Pikaajaliste võlakirjade intressimäärad tõusid aga aastaga 3,95%-lt 4,58%-ni.\n\n**USA majanduskasvu hinnates võiks vaadata ka valitsuse eelarvedefitsiiti**\n\nMurran pead, miks räägitakse USA majanduskeskkonna tugevusest, kui mõõduka majanduskasvu taga on sealse valitsuse enneolematult suured kulud. Nii nagu nominaalset majanduskasvu korrigeeritakse inflatsiooniga, et näha, mis on reaalne majanduskasv, tuleks ka majanduskeskkonna hindamisel arvesse võtta valitsuse eelarvedefitsiiti. Laenatud raha kulutades on kerge näidata end tegelikkusest edukama ja rikkamana.\n\nKui valitsus võtab 100 dollarit laenu ja kulutab selle, siis kasvavad erasektori tulud (ettevõtete kasumid ja inimeste palgad) veidi lihtsustatult arvutatuna 100 dollari võrra.\n\nUSA ettevõtete kasumid on praegu võrreldes kogu majanduse mahuga väga kõrgel tasemel. Samuti on ettevõtete kasumimarginaalid erakordselt suured ja kasumikordajad (P/E-suhtarvud) peaaegu rekordtasemel.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis3_122024.png){.pension-img}\n_Joonis 3. Ameerika Ühendriikide ettevõtete keskmised valuatsiooninäitajad ja nende ajalooline võrreldavus_\n\n**Vara hindade kasv toetab investorite optimismi ja majandust**\n\nKa 2023. aasta oli pakkunud USA aktsiaturgudel väga suurt tootlust ja 2024. aasta alguses lootsid üksnes vähesed sama võimsa edu kordumist. Viimase kahe aastaga kallines S&P 500 indeks üle 50%, mis on USA aktsiaturgude kõigi aegade suuruselt teine protsentuaalne kasv. Kõige suurem kahe aasta aktsiahindade kasv oli üheksakümnendate lõpus enne dot.com-i mulli lõhkemist.\n\n![Pilt](/assets/images/pension/Andrese_joonis4_122024.png){.pension-img}\n_Joonis 4. S&P 500 indeksi tootlused 1928–2024_\n\nKui traditsiooniliselt on majanduskeskkond see, mis mõjutab ettevõtete väärtust, siis pärast 2008. aasta finantskriisi suutsid keskpangad ja valitsused pöörata lõdva rahandus- ja fiskaalpoliitikaga selle seose tagurpidi.\n\nNüüd on nn jõukuse efekt (ingl _wealth effect_) see, mis mõjutab majandust ja mitte vastupidi: kui aktsiahinnad lähevad üles, siis tarbijad avavad rahakotirauad ning ka majandus kasvab. Selle eeldus on muidugi asjaolu, et lõtv rahandus- ja fiskaalpoliitika jäävad kestma.\n\nKa aktsiaturgudel on saanud hinnast fundamentaalnäitaja. Kasumi ja käibe kasv on muutunud investorite jaoks vähem oluliseks kui aktsiahinna trend. Kui kaua selline äraspidine sõltuvus kestab, on raske ennustada, ent protsessid, mis ei saa kesta igavesti, peatuvad ühel hetkel.\n\nPensionifondide ülesanne on hoida ja kasvatada klientide vara pika aja vältel. Pensioni II samba edukust saab hinnata võrdluses pensioni I sambaga. Seega on pensionifondide mõõdupuuks pikemaajalises plaanis sisuliselt nominaalne palgakasv.\n\nMeie LHV-s usume, et pensionifondide eesmärk ei peaks olema mitte igal ajal riski maksimeerimine, vaid hoopis riski ja tootluse vahekorra kalibreerimine, võttes arvesse majanduskeskkonda ja turuolukorda. Meie hinnangul on fondijuhtide ülesanne – kui fondi üldse juhitakse – hinnata iga investeeringu riski ja oodatavat tulusust ning vältida maaniate ja paanikatega kaasaminekut.\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemaksed","content":[{"title":"LHV Pensionifond Aktiivne III","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600010294","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":14.6,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":6.39,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LIT100":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks III","id":"indeks","code":"lhv_lit","dataMarker":"LIT100","securityId":147612,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled valmis taluma aktsiaturgude võimalikest suurtest kõikumistest tulenevaid riske,\n- omad varasemat investeerimiskogemust.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond investeerib kogu vara aktsiaindekseid järgivatesse investeerimisfondidesse ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nAktsiatesse investeerivate fondide investeeringud on jaotatud maailma riikide majanduse ligilähedase suuruse alusel kahe turuliigi vahel: arenenud ja arenevad turgud.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,2%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"8 094 598,17 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.29,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.71,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2025 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Prime Global UCITS ETF | 27,77% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS | 27,70% |\n| Amundi ETF ICAV - Amundi MSCI | 23,70% |\n| Amundi Prime All Country World | 6,71% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 5,57% |\n| SPDR MSCI World UCITS ETF | 4,87% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 2,97% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2025) | 75 044 763 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0,0459%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,2%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,36%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2024. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_III_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_vabatahtlike_pensionifondide_prospekt_072025.pdf)\n- [Põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_III_KIID_2025.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_III_mudelportfell_092024.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_III_kuuaruanne_2025_06.pdf)\n- [2024 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_PF_IndeksIII_aastaaruanne_2024.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Indeks_III_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2022.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Indeks III","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2025,"month":6,"content":"### Juuni 2025: Aktsiaturgude sõit Ameerika mägedel\n\nErko Rebane, portfellihaldur\n\nKuigi kaubandussõda Hiina ja USA vahel jõudis aprillis absurdsete tollitariifideni, said turuosalised ühel hetkel Donald Trumpi algatatud läbirääkimisest aru, et suuremaid kaubanduspartnereid ei taheta oma majandusest täielikult välja lülitada ning lõpuks tuleb mingi kokkulepe saavutada. See ootus aitas aktsiaturgudel üle maailma esimese kvartali lõppu ja teise algusesse jäänud langusest taastuda. \n\nMeediast võivad jätkuvalt läbi joosta pealkirjad venima jäänud või liiva jooksnud läbirääkimistest mõne riigi või piirkonnaga, ent börsid ei lase sellest end enam kuigivõrd häirida, panustades stsenaariumile, kus varem või hiljem kaupade piiriülest vedu oluliselt mitte takistav kokkulepe lõpuks saavutatakse. \n\nTariifimäärad on peamistest jututeemadest sestap kõrvale visatud ja investorite fookus liikunud tagasi teguritele, mis võiksid aidata luua ettevõtete jaoks soodsamat kasvukeskkonda. Peaasjalikult jälgitakse inflatsiooni ja kui palju võib selle edasine taandumine anda ruumi intressimäärasid allapoole tuua. \n\n**Intressimäärad tagasi fookuses**\n\nEuroopa Keskpank on tänavu jätkanud intressimäärade vähendamist juba neljal istungil, tuues hoiustamise püsivõimaluse intressimäära viimase aastaga 4,0% pealt 2,0% peale. Ühendriikides hoiab Föderaalreserv laenumäärasid jätkuvalt üsna kõrgel 4,5% peal, olles seda tsükli tipust kärpinud vaid ühe protsendipunkti võrra. \n\nFöderaalreserv Jerome Powelliga eesotsas ei ole vaatamata inflatsiooni aeglustumisele kiirustanud tänavu intressimäära edasise langetamisega, kuna veel puudub selgus, kui suures osas kannavad ettevõtted kõrgemad tollitariifid tarbijatele edasi. Kui lähikuud uut hinnasurvet ei too, saab FED tõenäoliselt sügisest jätkata rahapoliitika normaliseerimist, et hoida ära majanduse ja tööturu jahtumine. \n\nIsegi kui Jerome Powelli juhitav Föderaalreservi komitee otsustab intressimäära langetamisel hoida teisel poolaastal edasi konservatiivset joont, siis juba maist lõppeb praeguse FEDi presidendi ametiaeg ning Trump eelistab sellele kohale määrata inimese, kelle arvates võiksid intressimäärad olla praegusest madalamad. \n\nNõnda on finantsturud juba praegu hindadesse sisse arvestamas tõenäosust, et intressimäärad hakkavad Ühendriikides tuleval aastal kiiremini allapoole tulema. Kui arvestada sinna juurde veel Trumpi suurde maksuseadusesse kirjutatud eelarvedefitsiidi kasv ja odavnenud dollar, võiksid tähed olla joondunud kiirema majanduskasvu toetamiseks. \n\n**Tugevam euro röövis osa tootlusest**\n\nKui esimeses kvartalis jäi kogu maailma arenenud riikide aktsiaturgusid peegeldav MSCI World indeks USA eestvedamisel 2% miinusesse, siis teises kvartalis kosusid hinnad dollarites mõõdetuna 11,5%. Arenevate riikide aktsiaturgude liikumist kajastav MSCI Emerging Markets indeks tõusis dollarites mõõdetuna esimeses kvartalis 3,3% ja teises 12%. \n\nParaku sõi euroala investori jaoks euro tugevnemine osa sellest tootlusest ära. Kuna dollar on jätkanud peamiste valuutade suhtes nõrgenemist, kergitades EUR/USD vahetuskurssi teises kvartalis ligi 9% 1,1800 dollari lähedale, siis eurodes mõõdetuna oli MSCI arenenud riikide aktsiaturgude indeksi teise kvartali tootlus 2,6% ja arenevatel riikide indeksil 3,1%. \n\nErinevalt teistest pensioni indeksifondidest, mis paigutavad kogujate raha peamiselt arenenud riikide aktsiaturgudele, on LHV pensionifondide Indeks ja Indeks III portfellid laiemalt hajutatud (arenenud riikide osakaal ligikaudu 63% ja arenevate riikide oma 37%), tänu millele kujunes nende fondide teise kvartali tootluseks 3,0%. \n\nPraegusel hinnatasemel kaupleb USA aktsiaturg (moodustab arenenud riikide aktsiaturgudest ligi 72%) 22,7x ettevõtete 12 kuu oodatavat kasumit, mis on Bloombergi andmetel 35% kõrgem ajaloolisest keskmisest. See ei tähenda, et Ühendriikide aktsiad ei võiks veelgi kallimaks muutuda, ent igasuguste riskide suhtes on need nüüd palju tundlikumad ja vajavad ettevõtete kasumite kiiremat kasvu.\n\nSeevastu arenevate riikide aktsiad kauplesid juuni lõpu seisuga keskmiselt 12,7x ettevaatavat kasumit, pakkudes investoritele atraktiivset alternatiivi kallilt hinnastatud varadele. Arenevate riikide aktsiate tootlus on aastaid jäänud USA omale alla, mis on jätnud investorid antud regioonide suhtes ettevaatlikuks, ent arenevate turgude suhteline tugevus selle aasta esimeses pooles võib aidata seda riskiisu taastada, eriti kui kaubanduspinged leevenevad edasi ning dollar peaks jätkama langust.\n"},{"year":2025,"month":3,"content":"### Märts 2025: USA aktsiaturg heidab riskivaradele varju\n\nErko Rebane, portfellihaldur\n\nKaks viimast aastat suurte tehnoloogiaettevõtete tuules üles kihutanud USA aktsiaturg on alates veebruari keskpaigast seisnud silmitsi järsu langusega. Entusiasm, mis valitses Donald Trumpi presidendiks saamise eel, on vahetunud teadmatuse ja hirmuga uute imporditollide ja eelarvekärbete ees. Kuna USA aktsiate osakaal üleilmsest aktsiaturust moodustab 66%, siis mõjutab see üsna tugevalt sarnase jaotusega tehtud investeerimisportfelle. \n\nKui Trumpi eelmise ametiaja jooksul said investorid börsidel nautida võrdlemisi rahulikku sõitu ülesmäge (koroonapandeemia kukkumist arvestamata), sest toona esialgselt välja kuulutatud tariifid kujunesid lõpuks pehmemaks ja ei põhjustanud suurt raputust inimeste ja ettevõtete kindlustundes, siis Trumpi teine ametiaeg on alanud märksa tormilisemalt. \n\nTrump ja USA rahandusminister Scott Bessent on mõlemad öelnud, et laiahaardeliste imporditariifide ning valitsuse kulutuste kärpimise tõttu läheb kõigil mõneks ajaks raskeks. Sellega on saadetud signaal, et kui eelmisel ametiajal oli Trumpi jaoks aktsiaturu käekäik väga oluline, siis nüüd vähemalt sõnades ei lähe see enam uuele administratsioonile korda. \n\nSestap on investoritel kadunud varasem julgus minna suuremate languste järel USA aktsiaid ostma, sest enam ei nähta Trumpi ähvardusi läbirääkimiste taktikana, mida lõpuks täiel määral ei realiseerita. Ja kuna puudub teadmine, kui ulatuslikuks tollitariifid osutuvad, pole ka enam ettekujutust, milline saab agressiivse kaubanduspoliitika mõju olema Ühendriikide majandusele. Näiteks Atlanta FEDi mudel, mis alles veebruari keskel prognoosis USA majandusele esimeses kvartalis 2% kasvu, näitas aprilli alguses jooksvat konjunktuuri arvesse võttes juba 3,7% langust. \n\nHirm majandussurutise ees on tugevama müügisurve alla pannud eeskätt kõrgete kasvuootustega firmad ja sektorid. Nii langesid suuremate tehnoloogiaettevõtete aktsiad esimeses kvartalis keskmiselt 15% (Nvidia –22%, Tesla –32%, Amazon –14%, Apple –9%, Alphabet –18%, Microsoft –10%, Meta –4%), avaldades tugevat mõju kogu USA aktsiaturule, mis S&P 500 indeksi näol langes dollarites mõõdetuna 4,6%. Kuna euro tegi samal ajal dollari suhtes lisaks arvestatava tõusu, siis oli euroala investori jaoks USA aktsiaturu esimese kvartali tegelik tootlus –8,7%. \n\n**LHV pensionifondide Indeks ja Indeks III laiem hajutatus vähendas USA survet**\n\nErinevalt teistest Eesti turul tegutsevate fondivalitsejate pensioni indeksifondidest ja ka nende kõrge aktsiariskiga aktiivselt juhitud fondidest on LHV pensionifondid Indeks ja Indeks III hajutanud oma investeeringud laiemalt (63% arenenud turgudele ja 37% arenevatele turgudele), mistõttu jääb USA aktsiate osakaal portfellis väiksemaks ja mõju kogu portfelli tootlusele ka pisemaks. \n\nLHV II samba pensionifondi Indeks ja III samba fondi Indeks III esimese kvartali tootlus oli –4,1%. See langus oli väiksem nii teiste fondivalitsejate indeksifondide kui ka kõrgema riskiga aktiivselt juhitud fondide omast, mis paigutavad oma vara suurema osakaaluga Ameerika Ühendriikidesse.\n\nAllolevast tabelist on näha täpsemalt, milline on USA aktsiate osakaal kõrgema riskiga pensionifondides. USA aktsiate kõrgete osakaalude puhul tasub tähele panna, et see tähendab ka suurt avatust dollarile, mis võib euro suhtes ebasoodsas suunas liikudes tingida täiendavat negatiivset tootlust.\n\n![](https://www.lhv.ee/assets/images/pension/fondide_vordlus.png)\n\n**Mis saab Ühendriikidest edasi?**\n\nTrump on püstitanud väga keerulise tasakaalustamise ülesande. Esiteks tõstetakse ulatuslikult tariife praktiliselt kõikidele kaubanduspartneritele, mis tähendab USA tarbijate jaoks kõrgemaid hindasid ajal, mil inflatsioon on olnud juba mõnda aega üks peamisi mureallikaid. Kuna tarbimine moodustab üle kahe kolmandiku USA majandusest, hakkab tarbijate ebakindlus edasi lükatud ostude näol üsna kiiresti majanduses välja paistma. \n\nLisaks sellele on USA majandus pikalt olnud sõltuvuses valitsuse heldekäelisest eelarvest (viimasel kahel aastal on eelarvepuudujääk ulatunud üle 6% aastas). Trump soovib eelarvedefitsiiti ligi triljoni dollari ehk ligikaudu poole võrra vähendada, millega võetakse majandusest täiendavalt dollareid ära. \n\nSelleks, et tarbijad tuleksid kallinevate kaupade ja teenustega toime, plaanib Trump langetada makse ja tagamaks kapitali kiiremat voolamist vajalikesse sektoritesse ning kulubaasi alandamist, tahab administratsioon ka regulatsioone vähendada. \n\nKas need sammud aitavad netos USA majandusel vältida langust, ei oska täna ilmselt keegi kindlalt öelda. Positiivsest küljest võib Trump üsna kiiresti ka oma otsustest taganeda, kui seis majanduses väga hapuks läheb, kuid selline edasi-tagasi pendeldamine kindlustunnet majanduse osas tõenäoliselt endisele tasemele ei taasta. \n\n**Raha otsib võimalusi mujal**\n\nAjal, mil Ühendriikides üritatakse eelarvepuudujäägi vähendamisega muuta 121%-ni SKPst kasvanud võlakoormat jätkusuutlikumaks, leiab maailmast riike ja piirkondi, kus fiskaalpoliitika on vastupidiselt majandust stimuleeriv. Hiina näiteks üritab võrdlemisi ebakindlas üleilmses keskkonnas saavutada tänavu ambitsioonikat SKP 5% kasvueesmärki, milleks tõsteti valitsuse oodatav eelarvedefitsiit ligikaudu 4%-ni sisemajanduse kogutoodangust – see on kõrgeim alates 1994. aastast. \n\nRiskivaradele valitsuse suurem kulutamine ja lõdvem rahapoliitika meeldib, millest johtuvalt läks ka Hiina aktsiaturul esimeses kvartalis üsna hästi: MSCI Hiina indeks kerkis kolme kuuga eurodes mõõdetuna 10%, aidates tervel arenevate riikide indeksil piirduda samal perioodil –2% kaotusega. Arenevad turud moodustavad LHV pensionifondidest Indeks ja Indeks III 37%.\n\nSamuti on alates aasta algusest raha voolanud Euroopasse, kus Saksamaa uus valitsus muudab aastakümneid hoitud fiskaalselt konservatiivset joont ning kavatseb järgneva 12 aasta jooksul suunata taristu uuendamisse 500 miljardit (ligikaudu 12% 2024. aasta SKP-st) ning investeerida kaitsetööstusesse teist sama palju. Saksamaal kulutamise ruumi on, sest riigi võlakoorem ulatub 62%-ni sisemajanduse kogutoodangust. \n\nSaksamaa massiivne stiimulpakett võib omakorda positiivselt mõjuda ka teistele Euroopa riikidele, kes ise kavatsevad järgnevatel aastatel täiendavalt kaitsekulutuste läbi majandusse raha suunata. \n\nKuna Euroopa aktsiad on vireleva majanduse ja tehnoloogiasektori väiksema osakaalu tõttu jäänud Ühendriikidele varasematel aastatel alla ning kapital on siinsetelt finantsurgudelt aastaid kokku sadades miljardites eurodes välja voolanud, siis on muutunud perspektiiv pannud investorid Euroopat hoopis teise pilguga vaatama. MSCI Euroopa indeks kerkis aasta esimese kolme kuuga eurodes mõõdetuna 5%. \n\nIsegi pärast esimese kvartali tõusu kauplevad Euroopa ettevõtete aktsiad keskmiselt 15 korda selle aasta oodatavat kasumit ning Hiina börsifirmade omad 12 korda (arenevate riikide aktsiaturud tervikuna 13 korda), mis on majanduskasvu turgutamise väljavaadet arvestades soodsad hinnatasemed ja võivad aidata pehmendada USA aktsiate mõju portfellile tervikuna, kui müügisurve peaks sealsel turul jätkuma. USA 500 suurimat ettevõtet kauplevad isegi pärast langust keskmiselt 21-kordset käesoleva aasta oodatavat kasumit, mis ajalooliselt on jätkuvalt kallivõitu, eriti aga siis, kui kõrgemad imporditariifid peaksid USA tarbijatele püsivama löögi andma. \n\nErko Rebane, portfellihaldur\n"},{"year":2024,"month":12,"content":"### Detsember 2024: USA tariifid vs. Hiina stiimul\n\nErko Rebane, portfellihaldur\n\n2024\\. aasta alguses vaadati tulevikku skeptilise pilguga, sest aktsiaturgude 2022. a langusele oli järgnenud kosutav ralli, mis aga ei tundunud olevat jätkusuutlik arvestades endiselt suhteliselt kõrget inflatsiooni Ühendriikides ning võimalikku majandussurutise riski, kui Föderaalreserv jääb intressimäärade alandamisega hiljaks. \n\nViimased 12 kuud läksid aga maailma aktsiaturul ajalukku taas väga tugevana suuresti tänu Ühendriikidele, kelle tehnoloogiaettevõtted töötasid veduri rollis. Ilmekas on fakt, et kui MSCI maailma aktsiaturgude liikumist kajastav indeks (vaid arenenud riigid) tõusis 2024. aastal dollarites mõõdetuna 19%, siis see sama indeks ilma USA aktsiateta kerkis vaid 2%. Eurosid koduvaluutana kasutavate investorite jaoks aitas dollarites noteeritud varade puhul tootlust lisada veel EUR/USD vahetuskursi nõrgenemine 6%. \n\nEesti pensionimaasikul jäi II samba aktsiapõhiste indeksi pensionifondidel 2024. aasta tootlus vahemikku 18,8% kuni 26,4%. LHV Pensionifondi Indeks tootlus oli 20,85% ning kolmanda samba fondi Indeks III oma 20,74%. \n\nErinevalt teiste fondivalitsejate indeksifondidest, mis investeerivad 88–100% rahast arenenud riikide aktsiaturgudele ning nende portfelle mõjutab seega tugevalt USA aktsiaturu käekäik (USA moodustab MSCI arenenud riikide aktsiaturgude indeksist 74%), on nii LHV II kui ka III samba indeksifondi investeeringud hajutatud laiemalt: 63% arenenud ning 37% arenevate riikide aktsiaturgudele. \n\n**Tehnoloogiasektori sära**\n\nSuured tehnoloogiaettevõtted on viimastel aastatel teinud Ühendriikides tootluse kujundamisel tänuväärset tööd, mis jätkus ka eelmisel aastal. Tesla aktsia tõusis mullu 63%, Nvidia 171%, Amazon 44%, Meta Platforms 65%, Alphabet 36%, Apple 30%, Microsoft 12%. Siia nimekirja võib lisada ka Broadcomi, mis tehisintellekti potentsiaali tuules rallis mullu 108% ning saavutas ettevõttena samuti üle triljoni dollari suuruse turuväärtuse. \n\nKeskmiselt tõusid need aktsiad 2024. aastal 66%, aidates USA suurimate ettevõttete aktsiate liikumist kajastaval S&P 500 indeksil lõpetada aasta 23% kõrgemal. Kui antud kaheksat firmat mitte arvestada, oleks S&P 500 tootlus piirdunud mullu 12%-ga. \n\nPeohoos on tore ette kujutada tehnoloogiasektori võidukäiku ka 2025. aastal, mida ei saa otseselt välistada, kuid samas tuleb teadvustada, et nendest suurematest tehnoloogiafirmadest peegeldavad enamiku aktsiad juba üsna kõrgeid ootusi ning on võrreldes oodatava kasumi kasvuga potentsiaalselt üle hinnatud. \n\nNäiteks Tesla aktsia kaupleb 116-kordset 2025. a oodatavat kasumit (P/E suhtarv) ja kui arvestada, et ettevõtte tänavune aktsiakasum peaks kasvama 34%, annab see PEG suhtarvuks 3,4. Viimane näitab kui kallis on aktsia võrreldes oma oodatava kasumi kasvuga – reeglina loetakse aktsiat odavaks, kui PEG suhtarv jääb alla 1,0 ning sellest kõrgema puhul kalliks. Amazoni oodatavad P/E ja PEG suhtarvud on vastavalt 35 ja 2,4, Meta Platformsil 23 ja 1,9, Apple’il 33 ja 3,6, Microsoftil 32 ja 2,9, Alphabetil 21 ja 1,8 ning Nvidial 31 ja 0,6. \n\nTehnoloogiasektori aktsiad muudavad kõrgeks kogu USA aktsiaturu väärtuskordaja. Kui MSCI USA indeksi puhul on ettevõtete aktsiate hinna ning järgmise nelja kvartali oodatava kasumi suhe (P/E) 21,9, siis MSCI arenevate riikide aktsiaturgude ettevaatav P/E on 11,9. Teatavad käärid on alati olnud, ent praegu on need eriti suured, mis näitab seda, et USA aktsiaturul peavad ettevõtted üllatama oodatust kiirema kasumi kasvuga, et õigustada edasist hinnatõusu (ja riskid on suured juhul kui ootusi ei suudeta täita), samas kui arenevate riikide puhul on ootused väga madalad, luues suurema tõusupotentsiaali, kui kasvus tekib positiivseid üllatusi. \n\nIgasugused väärtuskordajad tuginevad üsna konkreetselt aktsia hinnal ja erinevatel finantsnäitajate ootustel, ent mõjuteguriteks on ka raskemini mõõdetavamad komponendid nagu investorite meelestatus, rahapoliitika jne, mille tõttu aktsiahinnad võivadki jääda ala- või ülehinnatuks. Kuid pikemas plaanis võiksid need olla heaks indikatsiooniks, kuhu suunas on nö pendel parasjagu liikunud. \n\n**2025. aasta väljavaade**\n\nÜhendriikide 47. presidendiks valitud Donald Trump on aidanud juba enne ametisse astumist lisada hoogu juurde kapitali voolule, mis sisuliselt terve aasta USA varadesse suundus. Regulatsioonide vähendamise ning maksude langetamise perspektiiv võivad luua sealsele ettevõtlusele ja seeläbi ka aktsiaturgudele soodsa pinnase edasiseks kasvuks, ent praeguste hinnatasemete juures on sellest juba üksjagu sisse hinnatud ja kõikvõimalikud potentsiaalsed tagasilöögid võivad õhu kiirelt välja lasta. \n\nTrump on lubanud USA majandust kaitsta laiahaardeliste tollitariifidega, võttes sihikule teised arenenud ja arenevad suurriigid, kuid mõju võib olla laiem, kuna nõnda kannatavad ka väiksemad riigid, kes omakorda neisse ekspordivad. Ei maksa arvata, et USA täiendavad tariifid ja ekspordipiirangud jääksid vastuseta, kujundades maailmas merkantilistliku poliitika võidukäiku, mis aeglustaks rahvusvahelist kaubandust. \n\nKaubandussõda on seega 2025. aastal kaartidesse kirjutatud – küsimus on selle ulatuses. Trump viskas avakäiguna õhku ettepaneku kehtestada täiendav 10% tariifi kõikidele Hiinast tulevatele toodetele ja 25% tariif Mehhikost ning Kanadast pärinevatele kaupadele. See võis olla läbirääkimiste taktika, mis võib lõpuks osutuda kardetust pehmemaks. \n\nEnt kahtlemata on potentsiaalsed tariifid pannud sihtriikides juba eos mõtlema, kuidas neile vastu seista ja pakkuda kohalikule majandusele leevendavat mõju. Eriti kõnekalt on näha, kuidas tariifide negatiivset mõju seostakse vajadusega majandust stimuleerida Hiinas. \n\nEksporditööstus on Hiina majanduses üks väheseid kasvuallikaid, millest johtuvalt oleme viimastel kuudel kuulnud, kuidas sealne valitsus ja keskpank on erinevate toetavate meetmetega fokusseerinud oma tähelepanu siiani kiratsenud sisetarbimise elavdamisele. Muu hulgas öeldi detsembri alguses, et keskpanga rahapoliitika saab 2025. aastast olema mõõdukalt lõtv. Viimati rakendati samasugust hoiakut 2008. aastal, kui oli vaja mahuka stiimulpaketiga majandust üleilmsest finantskriisist päästa. Hiina keskpank on nentinud, et lisaks tavapärastele intressimäära ja kohustusliku reservimäära langetamistele plaanitakse tänavu laiendada võlakirjade ostusid ning toetada kinnisvara- ja aktsiaturgu.\n\nHiina valitsus on samuti seadnud sisetarbimise tugeva toetamise oma peamiseks eesmärgiks, prioritiseerides seda üle kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamise. Juba oleme näinud, kuidas selleks tõsteti eelmise aasta lõpus üle mitme aasta miljonite avalike sektori töötajate palkasid, subsideeritakse vanade autode ja erinevate elektroonikaseadmete väljavahetamist uute vastu. Veel on suuremate fiskaalkulutustega lubatud tõsta sotsiaaltoetusi ning pensione ja kiirendada linnapiirkondades taristu renoveerimist, millega loodetakse kaasa aidata üle kahe aasta languses olnud kinnisvaraturu stabiliseerumisele. Millised saavad olema konkreetsed näitajad eeskätt fiskaaldefitsiidi ja SKP kasvueesmärgi näol, selguvad tõenäoliselt märtsis toimuval valitsuse istungil. \n\nMullu septembris majanduse jõulisemast toetamise plaanist teatanud valitsus aitas Hiina aktsiaturul 2024. aastal MSCI indeksi järgi saavutada ligi 20% tootluse, ent isegi seda arvestades kauplevad sealsed ettevõtted keskmiselt 10 korda käesoleva aasta oodatavat kasumit. See peegeldab investorite väga madalaid ootusi, millest johtuvalt võivad väiksemadki positiivsemad arengud majanduses anda aktsiaturul alust tõusuks. Ühest küljest annaks see positiivse tõuke laiemalt arenevatele riikidele keskendunud investeeringutele, aga ka üleilmsele toormeturule ning paljudele Hiinas tegutsevatele rahvusvahelistele ettevõtetele. \n\nKokkuvõttes võivad Ühendriigid jääda üleilmset aktsiaturgu vedama ka 2025. aastal, kuid fookus võib liikuda USA suurematelt tehnoloogiaettevõtetelt ülejäänud ettevõtetele, kelle kasumi kasvu soosivad Trumpi lubatud maksulangetused ja regulatsioonide lõdvendamine. Ka Ühendriikide majandus on püsinud võrdlemisi tugevana vaatamata sellele, et Föderaalserv on praeguseks toonud lühiajalise intressimäära vaid 5,5% pealt 4,5% peale. Sellisel tasemel ei pruugi pööre rahapoliitikas olla väga äkiline ja ulatuslik, kui inflatsioon peaks uue administratsiooni poliitika toel taas hoogustuma hakkama. Mida vähem üllatusi teele satub, seda rahulikumaks jäävad kõrgete ootustega investorid. \n\nPärituul võib terendada ka arenevate riikidega seotud investeeringute jaoks, kuna Hiina valitsus ja keskpank näivad lõpuks olevat valmis tegema mida iganes selleks, et kodumaist nõudlust turgutada. Ainult et kui Ühendriikide puhul võib tehnoloogiaettevõtete suur mõju ning nende kõrged väärtuskordajad piirata aktsiaturu kui terviku tõusupotentsiaali, siis väga madalad ootused Hiinas (ja ka mujal arenevatel turgudel) loovad vastupidi üsna soodsa pinnase aktsiate hinnatõusuks kui erinevad stiimulmeetmed oma eesmärki täitma hakkavad.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109419","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LRK100":{"heading":"LHV Pensionifond Roheline","id":"roheline","code":"roheline","dataMarker":"LRK100","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud rohkem kui 15 aastat,\n- sulle läheb korda roheline mõtlemine,\n- soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.\n","strategyCampaign":"### **Eesti ainus rohefond**\n- Eesti pensionituru esimene ja sisult siiani ainus rohepöördetrendi investeeriv fond.\n- Pool portfellist on investeeritud jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvatesse või keskkonnateemalistesse fondidesse.\n- Kõik üksikinvesteeringud on keskkonnapõhised, st seotud taastuvenergia, energiatõhususe, veetehnoloogia, reostuse vähendamise, käitlemise, keskkonna toetustegevuste ning vastutustundliku metsa- ja põllumajandusega.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-maenpaa.png","name":"Jani Mäenpää","profession":"LHV portfellihaldur","quote":"_„LHV Roheline pensionifond on Eesti pensionituru ainus fond, mis investeerib otse jätkusuutlikkuse trendi ja ettevõtetesse, kelle jaoks jätkusuutlik areng on tulu, mitte kulu.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":3154},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":10.41,"unit":"%"},{"name":"Otse kinnisvarainvesteeringud","value":1.38,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":62.89,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":3.05,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":5.99,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":16.28,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2025 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Global X Copper Miners ETF | 14,63% |\n| iShares Global Clean Energy ET | 10,14% |\n| Invesco Solar ETF | 9,48% |\n| Amundi MSCI Water ESG Screened | 6,00% |\n| QCP PE Fund III | 5,99% |\n| First Trust NASDAQ Clean Edge Smart Grid Infrastructure Index Fund ETF | 5,62% |\n| iShares Electric Vehicles and Driving Technology UCITS | 5,27% |\n| Fortum | 4,00% |\n| Birdeye Timber Fund 3 | 3,05% |\n| Xtrackers MDAX ESG Screened UCITS ETF | 2,29% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund 3 | 3,05% |\n| Sopruse157 omanikulaen | 0,79% |\n| Sopruse pst 157 | 0,60% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2025) | 22 060 606 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 100 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0434% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,4067%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,93%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ja prognoositavatel kogutasudel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_tingimused_052023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_prospekt_2025.pdf)\n- [Põhiteabe dokument (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_KIID_2025.pdf)\n"},{"title":"Ühinemise dokumendid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Osakuomanikele antav teave](/assets/files/pension/Osakuomanikele_antav_teave_LHV_Pensionifond_Roheline.pdf)\n- [Investeerimispoliitikate võrdlus](/assets/files/pension/Investeerimispoliitikate_vordlus_LHV_Roheline_LHV_XL.pdf)\n- [Tutvu ühendava fondi LHV Pensionifond XL dokumentidega](https://www.lhv.ee/et/pension/ii/fond/xl#documents)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_kuuaruanne_2025_06.pdf)\n- [2024 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_PF_Roheline_aastaaruanne_2024.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Roheline_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_aruanne_2022.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n"}]},{"id":"sustainability","title":"Kestlikkust käsitlev teave","content":[{"type":"markdown","column":"left","content":"- [Jätkusuutlikkuse alane info](/assets/files/pension/Jatkusuutlikkuse_alane_info_LHV_Pensionifond_Roheline.pdf)\n- [Kestlikkuse perioodiline raport](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_ESG_lisa_2024.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2025,"month":6,"content":"### Juuni 2025: Turud ja tariifid\n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nJuuni jooksul ja juuli alguses reageerisid finantsturud positiivselt Ameerika Ühendriikide poliitilistele arengutele, sh president Trumpi ulatuslikule seaduspaketile („One Big Beautiful Bill“). Need muudatused keskenduvad eeskätt maksusoodustuste laiendamisele Ühendriikides. Samuti aitas börsidel meeleolu tõsta USA ja Hiina 90-päevane vaherahu tariifisõjas.\n\nRoheliste investeeringute käekäiku mõjutasid aga edasi-tagasi pendeldanud ootused president Bideni ajal taastuv- ja alternatiivenergia tootmisele kehtestatud toetustele.\n\nOlgugi et aktsiaturud on üleilmselt kevadisest langusest taastunud, hoiab ebakindlust üleval nii jätkuv geopoliitiline pinevus Lähis-Idas kui ka risk, et president Trumpi väljaütlemised võivad vallandada turgudel uuesti suurema languse. Positiivsete uudiste korral rallivad turud kiiresti, ent halbadele sõnumitele järgneb hindade liikumises peegelpilt. Kuigi investorid on seni suutnud Trumpi retoorikast läbi näha ja keskenduvad ettevõtete kasumiväljavaadetele, jääb üldine ebakindlus kõrgeks.\n\nJuunis oli LHV Pensionifond Rohelise tootlus 2,03 % ning LHV Pensionifond Roheline III tootlus 1,76%.\n\nKuu lõpp tõi taas tähelepanu keskmesse vase tähtsuse roheliste investeeringute jaoks. President Trump avaldas kavatsuse rakendada Ameerika Ühendriikidesse imporditavale vasele 50% tollimaks. Selline meede soodustaks kodumaist tootmist, kuid võib suurendada kulusid taastuvenergia ja elektrifitseerimise tarneahelates.\n\nVask ja teised metallid on olulised elektriühenduste, komponentide ja seadmete valmistamisel, mistõttu nende hinnatõus suurendab muuhulgas võrguinvesteeringute maksumust. Eesti viimase aja uudistes viidatakse ühtlasi sellele, et võrguhaldurite investeeringute ja hoolduskulude kasv ning taastuvenergia mahu suurenemine võivad tõsta tarbijate võrgutasusid. Taastuvenergia laienemine tõstab esile ka energiasalvestuse rolli, selle majanduslik tasuvus sõltub turule lisanduvate juhitavate võimsuste lahendustest, mis mõjutavad hinnakõikumisi. Seetõttu on energiasüsteemi kestliku arengu tagamiseks vaja koordineeritud poliitikat ja läbimõeldud investeerimisotsuseid, mis võtavad üheaegselt arvesse kriitiliste metallide kättesaadavust, võrguarenduste maksumust ning salvestuslahenduste majanduslikku tasuvust ja keskkonnamõju.\n"},{"year":2025,"month":5,"content":"### Mai 2025: Kevadine taastumine\n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nMaikuu jooksul taastusid üleilmsed finantsturud hoogsalt. Varasemate kuude pessimism asendus realistlikuma optimismiga, millele aitas muuhulgas kaasa vahekokkulepe Ameerika Ühendriikide ja Hiina kaubandussõjas. Samuti pakub taganttuult rahapoliitika lõdvendamine Euroopas, kus Euroopa Keskpank kärpis juuni alguses peamiseid intressimäärasid juba kaheksandat korda viimase aasta jooksul. \n\nHoolimata nendest optimisminootidest on suvele vastu minnes ebakindlus siiski jätkuvalt suur. Ameerika Ühendriikides on tähelepanu pöördunud korraks väliskaubanduselt siseriiklikele teemadele, näiteks California osariigi valitsemisega seotud küsimustele, mis oma kõrvalmõjudega loovad sealsetele ettevõtetele lisakoormust. Euroopa ettevõtetele ja investoritele loovad ebakindlust näiteks USA maksuseaduse muutmise plaanid ja jätkuvalt ka kõrgemate tariifide kehtestamise oht. \n\nMais oli tänu laiapõhjalisele turgude taastumisele LHV Pensionifond Rohelise tootlus 6,61% ja LHV Pensionifond Roheline III tootlus 5,52%. \n\nLähiajal mõjutavad geopoliitiline ebastabiilsus ja maailmamajanduse areng tunduvalt ettevõtete investeerimisjulgust. Samas on Euroopa tööstuspoliitika orienteeritud tootmise tagasi kodumaale toomisele, mis aga omakorda vajab ettevõtetelt suuri investeeringuid uutesse tehastesse. Kuigi Euroopas on astutud samme bürokraatia vähendamiseks, pole nende plaanide elluviimine lihtne.\n\nSeda tausta arvestades muutub üha olulisemaks energiaküsimus. Kasvavat tööstuslikku nõudlust tuleb katta üha enam ilmastikust sõltuva taastuvenergiaga, mis eeldab nii energiatootjatelt kui ka tööstusettevõtetelt suurt paindlikkust tootmises. Põhjamaade riigid on oma madala CO2 profiiliga ja juhitava energiatootmisega heas positsioonis. \n\nVõimekus energiat salvestada taastuvenergia ületootmise ajal või oma tootmist vastavalt elektribörsi hinnale kiirelt reguleerida muutub üha tulutoovamaks. Näiteks terasetööstuses polnud see traditsiooniliselt võimalik, sest kõrgahjud on projekteeritud pidevaks tööks mitmekümne aasta vältel. Uuema tehnoloogiaga elektrikaarahjud võimaldavad aga tootmist vastavalt turuolukorrale ja energiahinnale kiiremini peatada ja taaskäivitada. Kaasneva eelisena vähenevad selle tehnoloogiaga ka heitkogused drastiliselt, kuigi lõplik CO2 jalajälg sõltub elektrivõrgu energiaallikatest – taastuvenergiaga on see väga madal, fossiilkütustega aga kõrgem.\n\nSiin peitub aga keeruline paradoks: paindlikud ja madala heitkogusega elektrikaarahjud vajavad toorainena suures mahus vanametalli, mille kättesaadavus sõltub toimivatest väärtusahelatest ja võib kohati olla piiratud. Vanametalli väärtusahelas tuleb seda koguda, sorteerida, transportida ja sellega koos kvaliteeti hoida. Kui tööstuse kasv nõuab aga uue, primaarse terase tootmist, tuleb kasutada rauamaaki ja kõrgahjusid, mis on jäigad ja mille heitkogused on kordades suuremad. See dilemma illustreerib hästi rohepöörde keerukust – vajadus uue tööstusvõimsuse järele põrkub kliimaeesmärkide ja tehnoloogiliste piirangutega. Ettevõtted, kes suudavad praegusel keerulisel ajal edukalt navigeerida, keskendudes efektiivsusele ja heale üldjuhtimisele, on paremas positsioonis, et tulevikus haarata kinni jätkusuutlikkusest sündivatest võimalustest.\n"},{"year":2025,"month":4,"content":"### Aprill 2025: Turud otsivad tasakaalu\n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nAprill oli turgudel järjekordne volatiilne kuu, mida iseloomustas negatiivne algus ja optimistlik lõpp. 2. aprilli vabastuspäevaks („Liberation Day“) nimetanud Donald Trump lasi Ameerika Ühendriikidel kehtestada ühepoolselt tariifid kõikidele oma kaubanduspartneritele, mis tekitas investorites hirmu maailmamajanduse pärast ja see avaldus kohe ka aktsiahindades. S&P 500 indeks koges pärast COVID-19 pandeemiat suurimat langust ning languspäevade järjestikune arv testis ajaloolisi rekordeid.\n\nKuu teises pooles tulid positiivsed uudised kaubandusläbirääkimiste edenemisest ja tariifide edasilükkamisest, mis soodustas aktsiahindade taastumist. \n\nTulevikku vaadates peavad ettevõtted siiski arvestama, et tariifid on jätkuvalt baasstsenaariumiks. Ettevõtted ei näe muud võimalust, kui proovida hindu tõsta, et tariifide võimalikku mõju leevendada. Sellest tulenevalt muutuvad kaubad ja teenused tarbijale kallimaks ning pikemas perspektiivis võivad tariifid mõjutada ka rahvusvahelisi kaubavoogusid, juhul kui need antud kujul jõusse jäävad. Ebakindlus püsib turul jätkuvalt alles, kuna tariifipoliitika muutmiseks piisab kõigest ühest Trumpi sõnavõtust.\n\nAprillis oli LHV Pensionifond Rohelise tootlus –4,05% ja LHV Pensionifond Roheline III tootlus –3,65%, mis oli väiksem langus kui näiteks S&P 500 indeksil (eurodes mõõdetuna). \n\nAprilli jooksul avaldatud ettevõtete esimese kvartali tulemused olid pigem positiivse tooniga. Kuna investorite ootused olid eelnevalt alla tulnud, mõjusid prognoose ületanud tulemused aktsiahindadele positiivselt. Eriti rõõmustavaid märke oli näha Skandinaavia tööstusettevõtete kasvanud tellimuste osas. Tõusvate tööjõukuludega keskkonnas on jätkuvalt tugev nõudlus elektrifitseerimise ja automaatika järele. Need projektid on majanduslikult kasumlikud, suurendavad ettevõtete efektiivsust ja aitavad kulusid kokku hoida.\n\nTuuleparkide arendaja Ørsted teatas koos oma kvartalitulemustega otsusest panna pausile Ühendkuningriigi 2,4-gigavatise Hornsea 4 meretuulepargi arendus. Eelmise aasta septembris sõlmiti Ühendkuningriigi valitsusega pikaajaline kindla hinnaga elektrimüügileping, kuid praegustes turutingimustes ei pea Ørsted projekti antud elektrihinna juures majanduslikult tasuvaks.\n\nTuuleenergia omahind kujuneb peamiselt projekti kapitali- ja finantskulude põhjal, mida jagatakse toodetud elektriühikute peale. Mida odavamad on arenduskulud, seda madalamaks kujuneb taastuvenergia omahind. Tootmisfaasis on muutuvkulud minimaalsed, sest kütuse eest tasuda pole vaja. Samas on kõrgemad intressimäärad ja suurenenud arenduskulud tähendanud seda, et projekti kogukulud ületavad pikaajalise lepingu alusel fikseeritud elektrihinda. Seetõttu vajab edukas taastuvenergiaarendus soodsat finantseerimist ja madalaid toormehindu.\n\nInvestori vaatest on praegustes tingimustes Ørstedi otsus projekti mitte edasi arendada loogiline. Antud näide illustreerib hästi roheliste ettevõtete ees seisvaid väljakutseid praeguses turuolukorras. Ilma poliitilise toeta peavad ka taastuvenergiaprojektid olema majanduslikult jätkusuutlikud ning suutma täita investorite kasumiootusi.\n\nMadalate intressimäärade tingimustes oleks kasumi teenimine sellistest projektidest tunduvalt lihtsam. Praegu, mil energiatarbimine jätkab kasvu, pikendab see kahjuks maailma sõltuvust fossiilkütustest, mis on taas konkurentsivõimelisemaks muutunud. Euroopa Liit ja California osariik rakendavad küll maailmas juhtivaid CO2 emissioonitasusid, kuid maailma suurim saastaja, Hiina, jätkab hoogsalt muu hulgas uute fossiilkütustel põhinevate elektritootmisvõimsuste rajamist. Võimalike maandamismeetmete puhul eeldab süsiniku sidumise ja salvestamise projektide tasuvus kindlust, et CO2 hind püsib pikaajaliselt kõrgel või et ettevõtte investorid, finantseerijad ja kliendid seda nõuavad.\n"},{"year":2025,"month":3,"content":"### Märts 2025: Kaubandussõja hirmu tagajärjed turgudel\n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nMärtsi jooksul kogesid finantsturud tavapärasest suuremat kõikumist, alustades USA tehnoloogiasektori aktsiatest ja ulatudes suuremate aktsiaindeksiteni. Hirmu külvas Ühendriikide otsus kehtestada imporditariifid oma kaubanduspartneritele.\n\nPraegusel kujul võib Ühendriikidesse saabuva kauba maksustamise määr tõusta kõrgeimale tasemele viimase 100 aasta jooksul, millel oleks otsene tugev mõju nii USA tarbijatele ja ettevõtetele, kuid kaudsemalt ka tervele üleilmsele majandusele.\n\nHiina on seni jõuliselt vastu reageerinud, kuid turud loodavad kiirele ja positiivsele stsenaariumile, justkui võiks Trump tariifid peagi tühistada ning olukord normaliseeruks. See on kõnekas näide turupsühholoogiast, kus finantsturud pendeldavad jätkusuutmatu optimismi ja põhjendamatu pessimismi vahel.\n\nMärtsis oli LHV Pensionifondi Roheline tootlus –4,85% ja LHV Pensionifondi Roheline III tootlus –5,26%. See oli väiksem langus suuremate aktsiaindeksite omadest, peamiselt madalama USA aktsiate osakaalu tõttu.\n\nRoheliste investeeringute jaoks on viimaste aastate jooksul toimunud vähemalt kolm olulist suunamuutust. Esiteks tõstis intressimäärade normaliseerumine projektide arenduse kulu. Teiseks on Euroopa Liit – seni rohepöörde peamine eestvedaja – asunud rohkem toetama kaitsetööstust ning panustama Euroopa konkurentsivõime taastamisse. Kolmandaks on pandeemia ajal alguse saanud tarneahela probleemid küll leevenenud, kuid nüüd tekitab täiendavat ebakindlust kaubandussõja oht. Roheliste investeeringute puhul võib kõrge Hiina osakaaluga toodete maksustamine olla riskiks, ent samas avab võimaluse arendada kohapealset tootmist ja lühendada tarneahelaid.\n\nPäikesepaneelide, akutehnoloogia ja teiste taastuvenergiaga seotud lahenduste kriitilistest komponentidest on valdav osa pärit Hiinast. Eriti Ameerika Ühendriikides on projektide arendajad mures nii kerkinud intressimäärade kui ka kasvavate kulude pärast, mis koosmõjus muudavad taastuvenergia projektide elluviimise märgatavalt kallimaks. Nendes projektides moodustavad nii kapitalikulu kui ka komponentide hinnad suure osa kogu eluea jooksul tekkinud tootmiskulust.\n\nSamal ajal on fossiilsete kütuste hinnad märgatavalt langenud ning President Trump soovib söetootmist taaselustada, tuues ettekäändeks uued töökohad. See loob tarbijale dilemma: kas jääda roheliste lahenduste juurde, mis võivad algselt kallimad olla, või valida fossiilkütused, mis lühiajaliselt paistavad odavama ja konkurentsivõimelisema alternatiivina. See peegeldab maailma rohepöörde jaoks kaks võtmeküsimust: kuidas keerulisel ajal – mil optimismi on vähe näha – toime tulla ning samal ajal ühiskonna pikaajalise arengu seisukohalt olulisi eesmärke edasi ellu viia.\n"},{"year":2025,"month":2,"content":"### Veebruar 2025: Euroopa tagasitulek \n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nVeebruar oli aktsiaturgudel volatiilne kuu, mida mõjutasid nii tariifid kui ka geopoliitilised pinged. President Donald Trumpi sõnavõtud panid lõpuks ka Euroopa riigid Saksamaa eestvedamisel tegutsema. Kui seni on Euroopas peamiselt räägitud muutuste vajadusest, siis seekord näevad investorid ka reaalset tegutsemistahet, mida kinnitab pika aja järel Euroopa suunas liikuma hakanud kapital.\n\nLisaks kaitsetööstuse ja julgeolekuga seotud teemadele tuli Euroopa Komisjon veebruaris välja mitmete ettepanekutega majanduse elavdamiseks, millel on laiaulatuslik mõju ka rohelistele investeeringutele.\n\nNäiteks jätkusuutlikkuse aruandluse lihtsustamine mõjutab oluliselt ettevõtetelt saadavat infot, kuid samas vähendab see eelkõige väikeste ja keskmise suurusega firmade administratiivset koormust.\n\nTeine oluline suund on Euroopa plaan liikuda taskukohasema energia poole, kus varasem puhta energia fookus on muutunud laiemaks ja paindlikumaks. See on tingitud praktilisest vajadusest: Euroopa energia salvestusvõimekus või madala CO₂ emissiooniga juhitava energia tootmine pole veel piisaval tasemel, et tagada stabiilne varustuskindlus ainult tuule- ja päikeseenergia baasil. Laiemas plaanis loob see kohalikele ettevõtetele võimalusi turumajandusel põhinevate kestlike lahenduste väljatöötamiseks. Nagu viimaste aastate taastuvenergia investeeringud on näidanud, on majanduslik jätkusuutlikkus oluline, eriti kui turu- ja riigipoolsed rahastamisvõimalused peaksid vähenema.\n\nTugeva aasta alguse järel oli veebruaris LHV Pensionifondi Roheline tootlus –1,63% ja LHV Pensionifondi Roheline III tootlus –1,42%. Peamine mõju tuli eelkõige USA-ga seotud aktsiatest, mis hakkasid kuu viimastel päevadel allapoole liikuma. Euroopa aktsiad liikusid veebruari jooksul pigem positiivselt, kuid see ei olnud piisav, et tasakaalustada USA turu volatiilsust.\n\nEuroopa kohapealse tootmise ja majandusaktiivsuse kasv toob paratamatult kaasa ka emissioonide suurenemise, mistõttu on investeeringute taastumise juures võtmeküsimus nende jätkusuutlik rakendamine. Selle taustal vähendasime veebruaris positsioone USA cleantech fondis ja globaalses akutehnoloogia fondis, suunates kapitali Euroopa tööstuse ja investeeringute elavnemisega seotud atraktiivsetesse võimalustesse.\n\nInvesteeringute ja tootmise tagasitulek Euroopasse loob tugeva kasvuplatvormi kohalikele jätkusuutlikele ettevõtetele. Keskendume eelkõige Euroopa rohelistele ettevõtetele, mis vastavad Paris Aligned välistusnimekirja kriteeriumitele ja aitavad edendada rohelisemat ning jätkusuutlikumat majandust.\n\nSamal ajal muutuvad veega seotud teemad üha olulisemaks, kuna kliimamuutused, rahvastiku kasv ja piiratud veevarud suurendavad nende strateegilist tähtsust. Meie uus temaatiline positsioon vee fondis pakub kokkupuudet kvaliteetsete ettevõtetega, mis tegutsevad veetöötluse, veevarustuse ja -jaotuse ning veega seotud tehnoloogiate ja seadmete tootmise sektorites.\n\nPikas perspektiivis on veemajanduse kasv stabiilne ja vältimatult vajalik – veetarbimise suurenemine ning infrastruktuuri uuendamise vajadus loovad struktuurset kasvupotentsiaali. Lisaks toetab see suund ka Euroopa investeeringute vajadust taristu arendamisse, mis on regioonis üks peamisi strateegilisi prioriteete.\n"},{"year":2025,"month":1,"content":"### Jaanuar 2025: Rohepööre ja tööstuse tagasitulek \n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nUus aasta on aktsiaturgude jaoks alanud pigem positiivselt, kuid mitmed poliitilised ja majanduslikud tegurid tekitavad volatiilsust. Ühelt poolt on see Hiina tehisintellekti kiire areng, teiselt poolt aga võimalikud tariifipoliitika muutused seoses president Trumpi ametisse naasmisega, mis võivad mõjutada rahvusvahelisi kaubavooge. Kuigi turud hindavad olukorda hetkel kohati optimistlikult ja eeldavad tariifide leebet mõju, võib poliitiline ebakindlus kiiresti suurendada volatiilsust ja mõjutada investorite riskiisu.\n\nViimastel aastakümnetel on maailm harjunud globaliseerumise, tootmise ümberpaigutamise ning sellest tuleneva emissioonide ekspordiga, eelkõige Hiinasse ja teistesse arenguriikidesse. President Trumpi plaan tuua tootmine tagasi kodumaale (_reshoring_) on sellega samuti seotud. Kohapealne tootmine suurendab vältimatult kohalikke heitmeid, kuid seda rangemate keskkonnanõuete tingimustes arenguriikidega võrreldes. Samal ajal kasvavad kodumaise tootmisega koos ka SKT ja investeeringud. \n\nKuna riikide kohapealne tootmine on vähenenud, on tariifid muutunud oluliseks teguriks rahvusvahelise kaubanduse ja inflatsioonisurve kujundamisel. Siiski ei ole kaubandustariifid midagi uut – riigid on neid alati kasutanud oma kriitiliste tööstusharude pikaajalise konkurentsivõime ning kohaliku majandusliku ja strateegilise julgeoleku kaitsmiseks, alates tööstustoodangust kuni põllumajandussektorini. Sama kehtib ka roheliste tehnoloogiate tootmise ja arendamise kohta, kus tugev tööstuslik positsioon võib määrata riigi tulevase majandusliku ja energiapoliitilise sõltumatuse.\n\nKunagi oli Saksamaa juhtiv jõud päikesepaneelide tehnoloogia ja pooljuhtmaterjalide tootmises, samal ajal kui Taani oli esirinnas tuuleturbiinide tehnoloogia arendamises. Tänaseks on tehnoloogiline areng, tootmise efektiivsus ja kiirus suures osas Hiinasse liikunud, jättes Euroopa sõltuvaks kriitiliste komponentide impordist. Tulenevalt Trumpi poliitikast on Euroopa Komisjoni sõnavõttudest juba tunda survet kohalike investeeringute soodustamiseks. See on vajalik Euroopa strateegilise julgeoleku säilitamiseks ja tehnoloogilise iseseisvuse tagamiseks rohelise ülemineku ajastul.\n\nJaanuaris oli LHV Pensionifondi Roheline tootlus 1,34% ja LHV Pensionifondi Roheline III tootlus 1,58%. Tulemusse panustas positiivselt eelkõige Nextracker, mille päikesepaneelide jälgimissüsteemid (_solar trackers_) võimaldavad päikesepaneelidel järgida päikese liikumist, suurendades seeläbi päikeseelektrijaamade efektiivsust ja energiatoodangut. Positiivset mõju avaldasid ka Rootsi tööstusettevõtted Sandvik ja Epiroc, kes toodavad kaevandustele elektri- ja akutoitel masinaid ning automatiseeritud lahendusi, aidates kaasa kaevanduste emissioonide vähendamisele ja energiaefektiivsuse suurendamisele.\n\nTehisintellekti, andmekeskuste ja energiavajaduse kiire kasv suurendab globaalset nõudlust toormaterjalide järele, mistõttu süsinikuemissioonide vähendamine kaevandustes on üha olulisem. Sektori ettevõtted, kes arendavad keskkonnasõbralikke ja efektiivseid tehnoloogiaid, on sellest trendist ühed suurimad kasusaajad. Tarbimise kiire kasvu tingimustes on energia ülemineku (_energy transition_) teema muutunud pigem energia lisandumise (_energy addition_) teemaks – uued rohelised energiaallikad ei asenda senist tarbimist, vaid täiendavad seda.\n\nSelgelt negatiivne toon oli Taani meretuuleparkide operaatori ja arendaja Orstedi ümber, kuna ettevõte teatas järjekordsest projektide väärtuse mahakirjutamisest Ameerika Ühendriikides ning tegevjuhi vahetusest. Mõnikord võib strateegilise ebaõnnestumise järel juhi vahetus olla investoritele positiivne signaal, kuid see ei muuda fakti, et ettevõttel seisavad ees suured väljakutsed. Ettevõtte opereeritavad varad tekitavad küll rahavoogu, kuid aktsia hinnas peegeldub tuleviku kasvuootuste eemaldumine. Samas on investeerimine pikaajaline protsess, kus oluline on hinnata mitte ainult hetkeprobleeme, vaid ka ettevõtte potentsiaali oma väärtust kasvatada ja muutuda tugevamaks. Kui turu ootused on juba madalad, võib ka väike positiivne signaal anda suure tõuke taastumiseks – mõnikord piisab ka ühest päikesekiirest, et pilvede vahelt valgust tuua.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001723","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":4.43,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Roheline III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/roheline","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"LRT100":{"heading":"LHV Pensionifond Roheline III","id":"roheline","code":"rohelinepluss","dataMarker":"LRT100","securityId":189345,"suitability":"**Sobib kui**\n- sulle läheb korda roheline mõtlemine,\n- soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.\n\nRoheline III võib võtta kontsentratsiooniriski senisest suuremas ulatuses, samuti investeerida varaklassidesse, millesse ei olnud tal seni lubatud investeerida. Näiteks võib Roheline III nüüd investeerida rohepöördega seotud väärismetallidesse ja toormaterjalidesse kuni neljandiku fondi varast.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,49%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"7 003 906,73 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":16.61,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":63.45,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.51,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":5.02,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":12.4,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2025 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Global X Copper Miners ETF | 15,91% |\n| Invesco Solar ETF | 8,14% |\n| iShares Global Clean Energy ET | 7,97% |\n| Amundi MSCI Water ESG Screened | 5,90% |\n| First Trust NASDAQ Clean Edge Smart Grid Infrastructure Index Fund ETF | 5,41% |\n| QCP PE Fund III | 5,02% |\n| iShares Electric Vehicles and Driving Technology UCITS | 4,22% |\n| Fortum | 3,93% |\n| Global X Lithium and Battery Tech | 3,92% |\n| UPM-Kymmene | 3,19% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund 3 | 2,51% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","active":true,"content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2025) | 5 262 284 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 0 osakut |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0,0446%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,49%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,08%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele. Fondi majandusaasta aruandes esitatakse iga aasta puhul üksikasjalikud andmed makstud tasude kohta.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_III_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_vabatahtlike_pensionifondide_prospekt_072025.pdf)\n- [Põhiteabe dokument (kehtib kuni 01.09.2025)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_III_KIID_2025.pdf)\n"},{"title":"Ühinemise dokumendid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Osakuomanikele antav teave](/assets/files/pension/Osakuomanikele_antav_teave_LHV_Pensionifond_Roheline_III.pdf)\n- [Investeerimispoliitikate võrdlus](/assets/files/pension/Investeerimispoliitikate_vordlus_LHV_Roheline_III_LHV_Aktiivne_III.pdf)\n- [Tutvu ühendava fondi LHV Pensionifond Aktiivne III dokumentidega](https://www.lhv.ee/et/pension/iii/fond/aktiivne#documents)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2025)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_III_kuuaruanne_2025_06.pdf)\n- [2024 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_PF_RohelineIII_aastaaruanne_2024.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Roheline_III_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_Pluss_aruanne_2022.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n"}]},{"id":"sustainability","title":"Kestlikkust käsitlev teave","content":[{"type":"markdown","column":"left","content":"- [Jätkusuutlikkuse alane info](/assets/files/pension/Jatkusuutlikkuse_alane_info_LHV_Pensionifond_Roheline_Pluss.pdf)\n- [Kestlikkuse perioodiline raport](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_III_ESG_lisa_2024.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Roheline III","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 22%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 22% tulumaksu.\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2025,"month":6,"content":"### Juuni 2025: Turud ja tariifid\n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nJuuni jooksul ja juuli alguses reageerisid finantsturud positiivselt Ameerika Ühendriikide poliitilistele arengutele, sh president Trumpi ulatuslikule seaduspaketile („One Big Beautiful Bill“). Need muudatused keskenduvad eeskätt maksusoodustuste laiendamisele Ühendriikides. Samuti aitas börsidel meeleolu tõsta USA ja Hiina 90-päevane vaherahu tariifisõjas.\n\nRoheliste investeeringute käekäiku mõjutasid aga edasi-tagasi pendeldanud ootused president Bideni ajal taastuv- ja alternatiivenergia tootmisele kehtestatud toetustele.\n\nOlgugi et aktsiaturud on üleilmselt kevadisest langusest taastunud, hoiab ebakindlust üleval nii jätkuv geopoliitiline pinevus Lähis-Idas kui ka risk, et president Trumpi väljaütlemised võivad vallandada turgudel uuesti suurema languse. Positiivsete uudiste korral rallivad turud kiiresti, ent halbadele sõnumitele järgneb hindade liikumises peegelpilt. Kuigi investorid on seni suutnud Trumpi retoorikast läbi näha ja keskenduvad ettevõtete kasumiväljavaadetele, jääb üldine ebakindlus kõrgeks.\n\nJuunis oli LHV Pensionifond Rohelise tootlus 2,03 % ning LHV Pensionifond Roheline III tootlus 1,76%.\n\nKuu lõpp tõi taas tähelepanu keskmesse vase tähtsuse roheliste investeeringute jaoks. President Trump avaldas kavatsuse rakendada Ameerika Ühendriikidesse imporditavale vasele 50% tollimaks. Selline meede soodustaks kodumaist tootmist, kuid võib suurendada kulusid taastuvenergia ja elektrifitseerimise tarneahelates.\n\nVask ja teised metallid on olulised elektriühenduste, komponentide ja seadmete valmistamisel, mistõttu nende hinnatõus suurendab muuhulgas võrguinvesteeringute maksumust. Eesti viimase aja uudistes viidatakse ühtlasi sellele, et võrguhaldurite investeeringute ja hoolduskulude kasv ning taastuvenergia mahu suurenemine võivad tõsta tarbijate võrgutasusid. Taastuvenergia laienemine tõstab esile ka energiasalvestuse rolli, selle majanduslik tasuvus sõltub turule lisanduvate juhitavate võimsuste lahendustest, mis mõjutavad hinnakõikumisi. Seetõttu on energiasüsteemi kestliku arengu tagamiseks vaja koordineeritud poliitikat ja läbimõeldud investeerimisotsuseid, mis võtavad üheaegselt arvesse kriitiliste metallide kättesaadavust, võrguarenduste maksumust ning salvestuslahenduste majanduslikku tasuvust ja keskkonnamõju.\n"},{"year":2025,"month":5,"content":"### Mai 2025: Kevadine taastumine\n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nMaikuu jooksul taastusid üleilmsed finantsturud hoogsalt. Varasemate kuude pessimism asendus realistlikuma optimismiga, millele aitas muuhulgas kaasa vahekokkulepe Ameerika Ühendriikide ja Hiina kaubandussõjas. Samuti pakub taganttuult rahapoliitika lõdvendamine Euroopas, kus Euroopa Keskpank kärpis juuni alguses peamiseid intressimäärasid juba kaheksandat korda viimase aasta jooksul. \n\nHoolimata nendest optimisminootidest on suvele vastu minnes ebakindlus siiski jätkuvalt suur. Ameerika Ühendriikides on tähelepanu pöördunud korraks väliskaubanduselt siseriiklikele teemadele, näiteks California osariigi valitsemisega seotud küsimustele, mis oma kõrvalmõjudega loovad sealsetele ettevõtetele lisakoormust. Euroopa ettevõtetele ja investoritele loovad ebakindlust näiteks USA maksuseaduse muutmise plaanid ja jätkuvalt ka kõrgemate tariifide kehtestamise oht. \n\nMais oli tänu laiapõhjalisele turgude taastumisele LHV Pensionifond Rohelise tootlus 6,61% ja LHV Pensionifond Roheline III tootlus 5,52%. \n\nLähiajal mõjutavad geopoliitiline ebastabiilsus ja maailmamajanduse areng tunduvalt ettevõtete investeerimisjulgust. Samas on Euroopa tööstuspoliitika orienteeritud tootmise tagasi kodumaale toomisele, mis aga omakorda vajab ettevõtetelt suuri investeeringuid uutesse tehastesse. Kuigi Euroopas on astutud samme bürokraatia vähendamiseks, pole nende plaanide elluviimine lihtne.\n\nSeda tausta arvestades muutub üha olulisemaks energiaküsimus. Kasvavat tööstuslikku nõudlust tuleb katta üha enam ilmastikust sõltuva taastuvenergiaga, mis eeldab nii energiatootjatelt kui ka tööstusettevõtetelt suurt paindlikkust tootmises. Põhjamaade riigid on oma madala CO2 profiiliga ja juhitava energiatootmisega heas positsioonis. \n\nVõimekus energiat salvestada taastuvenergia ületootmise ajal või oma tootmist vastavalt elektribörsi hinnale kiirelt reguleerida muutub üha tulutoovamaks. Näiteks terasetööstuses polnud see traditsiooniliselt võimalik, sest kõrgahjud on projekteeritud pidevaks tööks mitmekümne aasta vältel. Uuema tehnoloogiaga elektrikaarahjud võimaldavad aga tootmist vastavalt turuolukorrale ja energiahinnale kiiremini peatada ja taaskäivitada. Kaasneva eelisena vähenevad selle tehnoloogiaga ka heitkogused drastiliselt, kuigi lõplik CO2 jalajälg sõltub elektrivõrgu energiaallikatest – taastuvenergiaga on see väga madal, fossiilkütustega aga kõrgem.\n\nSiin peitub aga keeruline paradoks: paindlikud ja madala heitkogusega elektrikaarahjud vajavad toorainena suures mahus vanametalli, mille kättesaadavus sõltub toimivatest väärtusahelatest ja võib kohati olla piiratud. Vanametalli väärtusahelas tuleb seda koguda, sorteerida, transportida ja sellega koos kvaliteeti hoida. Kui tööstuse kasv nõuab aga uue, primaarse terase tootmist, tuleb kasutada rauamaaki ja kõrgahjusid, mis on jäigad ja mille heitkogused on kordades suuremad. See dilemma illustreerib hästi rohepöörde keerukust – vajadus uue tööstusvõimsuse järele põrkub kliimaeesmärkide ja tehnoloogiliste piirangutega. Ettevõtted, kes suudavad praegusel keerulisel ajal edukalt navigeerida, keskendudes efektiivsusele ja heale üldjuhtimisele, on paremas positsioonis, et tulevikus haarata kinni jätkusuutlikkusest sündivatest võimalustest.\n"},{"year":2025,"month":4,"content":"### Aprill 2025: Turud otsivad tasakaalu\n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nAprill oli turgudel järjekordne volatiilne kuu, mida iseloomustas negatiivne algus ja optimistlik lõpp. 2. aprilli vabastuspäevaks („Liberation Day“) nimetanud Donald Trump lasi Ameerika Ühendriikidel kehtestada ühepoolselt tariifid kõikidele oma kaubanduspartneritele, mis tekitas investorites hirmu maailmamajanduse pärast ja see avaldus kohe ka aktsiahindades. S&P 500 indeks koges pärast COVID-19 pandeemiat suurimat langust ning languspäevade järjestikune arv testis ajaloolisi rekordeid.\n\nKuu teises pooles tulid positiivsed uudised kaubandusläbirääkimiste edenemisest ja tariifide edasilükkamisest, mis soodustas aktsiahindade taastumist. \n\nTulevikku vaadates peavad ettevõtted siiski arvestama, et tariifid on jätkuvalt baasstsenaariumiks. Ettevõtted ei näe muud võimalust, kui proovida hindu tõsta, et tariifide võimalikku mõju leevendada. Sellest tulenevalt muutuvad kaubad ja teenused tarbijale kallimaks ning pikemas perspektiivis võivad tariifid mõjutada ka rahvusvahelisi kaubavoogusid, juhul kui need antud kujul jõusse jäävad. Ebakindlus püsib turul jätkuvalt alles, kuna tariifipoliitika muutmiseks piisab kõigest ühest Trumpi sõnavõtust.\n\nAprillis oli LHV Pensionifond Rohelise tootlus –4,05% ja LHV Pensionifond Roheline III tootlus –3,65%, mis oli väiksem langus kui näiteks S&P 500 indeksil (eurodes mõõdetuna). \n\nAprilli jooksul avaldatud ettevõtete esimese kvartali tulemused olid pigem positiivse tooniga. Kuna investorite ootused olid eelnevalt alla tulnud, mõjusid prognoose ületanud tulemused aktsiahindadele positiivselt. Eriti rõõmustavaid märke oli näha Skandinaavia tööstusettevõtete kasvanud tellimuste osas. Tõusvate tööjõukuludega keskkonnas on jätkuvalt tugev nõudlus elektrifitseerimise ja automaatika järele. Need projektid on majanduslikult kasumlikud, suurendavad ettevõtete efektiivsust ja aitavad kulusid kokku hoida.\n\nTuuleparkide arendaja Ørsted teatas koos oma kvartalitulemustega otsusest panna pausile Ühendkuningriigi 2,4-gigavatise Hornsea 4 meretuulepargi arendus. Eelmise aasta septembris sõlmiti Ühendkuningriigi valitsusega pikaajaline kindla hinnaga elektrimüügileping, kuid praegustes turutingimustes ei pea Ørsted projekti antud elektrihinna juures majanduslikult tasuvaks.\n\nTuuleenergia omahind kujuneb peamiselt projekti kapitali- ja finantskulude põhjal, mida jagatakse toodetud elektriühikute peale. Mida odavamad on arenduskulud, seda madalamaks kujuneb taastuvenergia omahind. Tootmisfaasis on muutuvkulud minimaalsed, sest kütuse eest tasuda pole vaja. Samas on kõrgemad intressimäärad ja suurenenud arenduskulud tähendanud seda, et projekti kogukulud ületavad pikaajalise lepingu alusel fikseeritud elektrihinda. Seetõttu vajab edukas taastuvenergiaarendus soodsat finantseerimist ja madalaid toormehindu.\n\nInvestori vaatest on praegustes tingimustes Ørstedi otsus projekti mitte edasi arendada loogiline. Antud näide illustreerib hästi roheliste ettevõtete ees seisvaid väljakutseid praeguses turuolukorras. Ilma poliitilise toeta peavad ka taastuvenergiaprojektid olema majanduslikult jätkusuutlikud ning suutma täita investorite kasumiootusi.\n\nMadalate intressimäärade tingimustes oleks kasumi teenimine sellistest projektidest tunduvalt lihtsam. Praegu, mil energiatarbimine jätkab kasvu, pikendab see kahjuks maailma sõltuvust fossiilkütustest, mis on taas konkurentsivõimelisemaks muutunud. Euroopa Liit ja California osariik rakendavad küll maailmas juhtivaid CO2 emissioonitasusid, kuid maailma suurim saastaja, Hiina, jätkab hoogsalt muu hulgas uute fossiilkütustel põhinevate elektritootmisvõimsuste rajamist. Võimalike maandamismeetmete puhul eeldab süsiniku sidumise ja salvestamise projektide tasuvus kindlust, et CO2 hind püsib pikaajaliselt kõrgel või et ettevõtte investorid, finantseerijad ja kliendid seda nõuavad.\n"},{"year":2025,"month":3,"content":"### Märts 2025: Kaubandussõja hirmu tagajärjed turgudel\n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nMärtsi jooksul kogesid finantsturud tavapärasest suuremat kõikumist, alustades USA tehnoloogiasektori aktsiatest ja ulatudes suuremate aktsiaindeksiteni. Hirmu külvas Ühendriikide otsus kehtestada imporditariifid oma kaubanduspartneritele.\n\nPraegusel kujul võib Ühendriikidesse saabuva kauba maksustamise määr tõusta kõrgeimale tasemele viimase 100 aasta jooksul, millel oleks otsene tugev mõju nii USA tarbijatele ja ettevõtetele, kuid kaudsemalt ka tervele üleilmsele majandusele.\n\nHiina on seni jõuliselt vastu reageerinud, kuid turud loodavad kiirele ja positiivsele stsenaariumile, justkui võiks Trump tariifid peagi tühistada ning olukord normaliseeruks. See on kõnekas näide turupsühholoogiast, kus finantsturud pendeldavad jätkusuutmatu optimismi ja põhjendamatu pessimismi vahel.\n\nMärtsis oli LHV Pensionifondi Roheline tootlus –4,85% ja LHV Pensionifondi Roheline III tootlus –5,26%. See oli väiksem langus suuremate aktsiaindeksite omadest, peamiselt madalama USA aktsiate osakaalu tõttu.\n\nRoheliste investeeringute jaoks on viimaste aastate jooksul toimunud vähemalt kolm olulist suunamuutust. Esiteks tõstis intressimäärade normaliseerumine projektide arenduse kulu. Teiseks on Euroopa Liit – seni rohepöörde peamine eestvedaja – asunud rohkem toetama kaitsetööstust ning panustama Euroopa konkurentsivõime taastamisse. Kolmandaks on pandeemia ajal alguse saanud tarneahela probleemid küll leevenenud, kuid nüüd tekitab täiendavat ebakindlust kaubandussõja oht. Roheliste investeeringute puhul võib kõrge Hiina osakaaluga toodete maksustamine olla riskiks, ent samas avab võimaluse arendada kohapealset tootmist ja lühendada tarneahelaid.\n\nPäikesepaneelide, akutehnoloogia ja teiste taastuvenergiaga seotud lahenduste kriitilistest komponentidest on valdav osa pärit Hiinast. Eriti Ameerika Ühendriikides on projektide arendajad mures nii kerkinud intressimäärade kui ka kasvavate kulude pärast, mis koosmõjus muudavad taastuvenergia projektide elluviimise märgatavalt kallimaks. Nendes projektides moodustavad nii kapitalikulu kui ka komponentide hinnad suure osa kogu eluea jooksul tekkinud tootmiskulust.\n\nSamal ajal on fossiilsete kütuste hinnad märgatavalt langenud ning President Trump soovib söetootmist taaselustada, tuues ettekäändeks uued töökohad. See loob tarbijale dilemma: kas jääda roheliste lahenduste juurde, mis võivad algselt kallimad olla, või valida fossiilkütused, mis lühiajaliselt paistavad odavama ja konkurentsivõimelisema alternatiivina. See peegeldab maailma rohepöörde jaoks kaks võtmeküsimust: kuidas keerulisel ajal – mil optimismi on vähe näha – toime tulla ning samal ajal ühiskonna pikaajalise arengu seisukohalt olulisi eesmärke edasi ellu viia.\n"},{"year":2025,"month":2,"content":"### Veebruar 2025: Euroopa tagasitulek \n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nVeebruar oli aktsiaturgudel volatiilne kuu, mida mõjutasid nii tariifid kui ka geopoliitilised pinged. President Donald Trumpi sõnavõtud panid lõpuks ka Euroopa riigid Saksamaa eestvedamisel tegutsema. Kui seni on Euroopas peamiselt räägitud muutuste vajadusest, siis seekord näevad investorid ka reaalset tegutsemistahet, mida kinnitab pika aja järel Euroopa suunas liikuma hakanud kapital.\n\nLisaks kaitsetööstuse ja julgeolekuga seotud teemadele tuli Euroopa Komisjon veebruaris välja mitmete ettepanekutega majanduse elavdamiseks, millel on laiaulatuslik mõju ka rohelistele investeeringutele.\n\nNäiteks jätkusuutlikkuse aruandluse lihtsustamine mõjutab oluliselt ettevõtetelt saadavat infot, kuid samas vähendab see eelkõige väikeste ja keskmise suurusega firmade administratiivset koormust.\n\nTeine oluline suund on Euroopa plaan liikuda taskukohasema energia poole, kus varasem puhta energia fookus on muutunud laiemaks ja paindlikumaks. See on tingitud praktilisest vajadusest: Euroopa energia salvestusvõimekus või madala CO₂ emissiooniga juhitava energia tootmine pole veel piisaval tasemel, et tagada stabiilne varustuskindlus ainult tuule- ja päikeseenergia baasil. Laiemas plaanis loob see kohalikele ettevõtetele võimalusi turumajandusel põhinevate kestlike lahenduste väljatöötamiseks. Nagu viimaste aastate taastuvenergia investeeringud on näidanud, on majanduslik jätkusuutlikkus oluline, eriti kui turu- ja riigipoolsed rahastamisvõimalused peaksid vähenema.\n\nTugeva aasta alguse järel oli veebruaris LHV Pensionifondi Roheline tootlus –1,63% ja LHV Pensionifondi Roheline III tootlus –1,42%. Peamine mõju tuli eelkõige USA-ga seotud aktsiatest, mis hakkasid kuu viimastel päevadel allapoole liikuma. Euroopa aktsiad liikusid veebruari jooksul pigem positiivselt, kuid see ei olnud piisav, et tasakaalustada USA turu volatiilsust.\n\nEuroopa kohapealse tootmise ja majandusaktiivsuse kasv toob paratamatult kaasa ka emissioonide suurenemise, mistõttu on investeeringute taastumise juures võtmeküsimus nende jätkusuutlik rakendamine. Selle taustal vähendasime veebruaris positsioone USA cleantech fondis ja globaalses akutehnoloogia fondis, suunates kapitali Euroopa tööstuse ja investeeringute elavnemisega seotud atraktiivsetesse võimalustesse.\n\nInvesteeringute ja tootmise tagasitulek Euroopasse loob tugeva kasvuplatvormi kohalikele jätkusuutlikele ettevõtetele. Keskendume eelkõige Euroopa rohelistele ettevõtetele, mis vastavad Paris Aligned välistusnimekirja kriteeriumitele ja aitavad edendada rohelisemat ning jätkusuutlikumat majandust.\n\nSamal ajal muutuvad veega seotud teemad üha olulisemaks, kuna kliimamuutused, rahvastiku kasv ja piiratud veevarud suurendavad nende strateegilist tähtsust. Meie uus temaatiline positsioon vee fondis pakub kokkupuudet kvaliteetsete ettevõtetega, mis tegutsevad veetöötluse, veevarustuse ja -jaotuse ning veega seotud tehnoloogiate ja seadmete tootmise sektorites.\n\nPikas perspektiivis on veemajanduse kasv stabiilne ja vältimatult vajalik – veetarbimise suurenemine ning infrastruktuuri uuendamise vajadus loovad struktuurset kasvupotentsiaali. Lisaks toetab see suund ka Euroopa investeeringute vajadust taristu arendamisse, mis on regioonis üks peamisi strateegilisi prioriteete.\n"},{"year":2025,"month":1,"content":"### Jaanuar 2025: Rohepööre ja tööstuse tagasitulek \n\nJani Mäenpää, portfellihaldur\n\nUus aasta on aktsiaturgude jaoks alanud pigem positiivselt, kuid mitmed poliitilised ja majanduslikud tegurid tekitavad volatiilsust. Ühelt poolt on see Hiina tehisintellekti kiire areng, teiselt poolt aga võimalikud tariifipoliitika muutused seoses president Trumpi ametisse naasmisega, mis võivad mõjutada rahvusvahelisi kaubavooge. Kuigi turud hindavad olukorda hetkel kohati optimistlikult ja eeldavad tariifide leebet mõju, võib poliitiline ebakindlus kiiresti suurendada volatiilsust ja mõjutada investorite riskiisu.\n\nViimastel aastakümnetel on maailm harjunud globaliseerumise, tootmise ümberpaigutamise ning sellest tuleneva emissioonide ekspordiga, eelkõige Hiinasse ja teistesse arenguriikidesse. President Trumpi plaan tuua tootmine tagasi kodumaale (_reshoring_) on sellega samuti seotud. Kohapealne tootmine suurendab vältimatult kohalikke heitmeid, kuid seda rangemate keskkonnanõuete tingimustes arenguriikidega võrreldes. Samal ajal kasvavad kodumaise tootmisega koos ka SKT ja investeeringud. \n\nKuna riikide kohapealne tootmine on vähenenud, on tariifid muutunud oluliseks teguriks rahvusvahelise kaubanduse ja inflatsioonisurve kujundamisel. Siiski ei ole kaubandustariifid midagi uut – riigid on neid alati kasutanud oma kriitiliste tööstusharude pikaajalise konkurentsivõime ning kohaliku majandusliku ja strateegilise julgeoleku kaitsmiseks, alates tööstustoodangust kuni põllumajandussektorini. Sama kehtib ka roheliste tehnoloogiate tootmise ja arendamise kohta, kus tugev tööstuslik positsioon võib määrata riigi tulevase majandusliku ja energiapoliitilise sõltumatuse.\n\nKunagi oli Saksamaa juhtiv jõud päikesepaneelide tehnoloogia ja pooljuhtmaterjalide tootmises, samal ajal kui Taani oli esirinnas tuuleturbiinide tehnoloogia arendamises. Tänaseks on tehnoloogiline areng, tootmise efektiivsus ja kiirus suures osas Hiinasse liikunud, jättes Euroopa sõltuvaks kriitiliste komponentide impordist. Tulenevalt Trumpi poliitikast on Euroopa Komisjoni sõnavõttudest juba tunda survet kohalike investeeringute soodustamiseks. See on vajalik Euroopa strateegilise julgeoleku säilitamiseks ja tehnoloogilise iseseisvuse tagamiseks rohelise ülemineku ajastul.\n\nJaanuaris oli LHV Pensionifondi Roheline tootlus 1,34% ja LHV Pensionifondi Roheline III tootlus 1,58%. Tulemusse panustas positiivselt eelkõige Nextracker, mille päikesepaneelide jälgimissüsteemid (_solar trackers_) võimaldavad päikesepaneelidel järgida päikese liikumist, suurendades seeläbi päikeseelektrijaamade efektiivsust ja energiatoodangut. Positiivset mõju avaldasid ka Rootsi tööstusettevõtted Sandvik ja Epiroc, kes toodavad kaevandustele elektri- ja akutoitel masinaid ning automatiseeritud lahendusi, aidates kaasa kaevanduste emissioonide vähendamisele ja energiaefektiivsuse suurendamisele.\n\nTehisintellekti, andmekeskuste ja energiavajaduse kiire kasv suurendab globaalset nõudlust toormaterjalide järele, mistõttu süsinikuemissioonide vähendamine kaevandustes on üha olulisem. Sektori ettevõtted, kes arendavad keskkonnasõbralikke ja efektiivseid tehnoloogiaid, on sellest trendist ühed suurimad kasusaajad. Tarbimise kiire kasvu tingimustes on energia ülemineku (_energy transition_) teema muutunud pigem energia lisandumise (_energy addition_) teemaks – uued rohelised energiaallikad ei asenda senist tarbimist, vaid täiendavad seda.\n\nSelgelt negatiivne toon oli Taani meretuuleparkide operaatori ja arendaja Orstedi ümber, kuna ettevõte teatas järjekordsest projektide väärtuse mahakirjutamisest Ameerika Ühendriikides ning tegevjuhi vahetusest. Mõnikord võib strateegilise ebaõnnestumise järel juhi vahetus olla investoritele positiivne signaal, kuid see ei muuda fakti, et ettevõttel seisavad ees suured väljakutsed. Ettevõtte opereeritavad varad tekitavad küll rahavoogu, kuid aktsia hinnas peegeldub tuleviku kasvuootuste eemaldumine. Samas on investeerimine pikaajaline protsess, kus oluline on hinnata mitte ainult hetkeprobleeme, vaid ka ettevõtte potentsiaali oma väärtust kasvatada ja muutuda tugevamaks. Kui turu ootused on juba madalad, võib ka väike positiivne signaal anda suure tõuke taastumiseks – mõnikord piisab ka ühest päikesekiirest, et pilvede vahelt valgust tuua.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001764","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":2.51,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3}}<meta name="robots" content="noindex">