{"LXK00":{"heading":"LHV Pensionifond XS","id":"xs","code":"xs","dataMarker":"XSK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena. Fondi vara investeerimisel järgitakse konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest tulenevaid reitingupiiranguid. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on madala riskiga võlainstrumendid.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":5100},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":65.35,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":34.65,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| France Government 1% 25/05/27 | 5,46% |\n| German Government 1.5% 04/09/22 | 4,34% |\n| Czech Republic 3.875% 24/05/22 | 4,06% |\n| Temasek 0.5% 01/03/22 | 4,00% |\n| Slovakia 3.375% 15/11/24 | 3,65% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,62% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 3,39% |\n| ALTUMG 1.3% 07/03/25 | 2,56% |\n| Bank Gospodarstwa Krajow 1.375% 01/06/25 | 2,44% |\n| STEDIN 0 10/24/22 | 2,35% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,62% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 3,39% |\n| Elering 0.875% 03/05/2023 | 2,33% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.09.2019) | 22 181 503,43 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 110 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,576%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,6%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_tingimused_02092019.pdf)\n- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XS põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_KIID_02092019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.09.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_kuuaruanne_2019_09.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2019,"month":10,"content":"### 2019 oktoober – Võlakirjaturul on vaja säilitada terve mõistus\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nÜhendriikide Föderaalreserv langetas kuu lõpul taas intressitaset, määrates uueks vahemikuks 1,5…1,75%. Edasisi samme on raske välja lugeda nii seal- kui ka siinpool Atlandi ookeani, sest Euroopas alustas novembris ametiaega uus keskpanga president. Saksamaa pikaajaliste võlakirjade hinnad on langenud järjepidevalt juba suve lõpust, kergitades näiteks kümneaastase võlakirja oodatava tootluse –0,7%-lt –0,25%-ni.\n\nVõlakirjad on aga endiselt kallid ja üha enam kostab arvamusi, et kogu negatiivsete intresside poliitika kuulutatakse ühel päeval ebaõnnestunud eksperimendiks. Isegi kui nii ei lähe ja majandus peaks elavnema, ootaks võlakirju ikkagi hinnalangus, mis tähendab, et suuremas mahus neid praegu soetada pole ratsionaalne. Tagasimakstavate võlakirjade raha investeerime praegu ainult parima krediidikvaliteediga lühematesse võlakirjadesse.\n"},{"year":2019,"month":9,"content":"### 2019 september – Võlakirjade edasisele tõusule ei juleta enam panustada\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nRiskivabad valitsuse võlakirjad jäid septembris miinuspoolele nii siin- kui sealpool Atlandi ookeani. Iseenesest määramatus majanduses üha kasvab – Ühendkuningriigi oodatav lahkumine Euroopa Liidust tuleb kiirete sammudega lähemale ja makrostatistika räägib selgelt suurte majanduste jahtumisest. Kuivõrd aga võlakirjade hinnad on nii kõrgel tasemel, siis on alusetu oodata ka seekord võlakirjaturgude tavapärast käitumisloogikat, kus halvad uudised tõstavad hindu.\n\nKeskkonnas, kus suur osa kogu euroala valitsuse võlakirjaturust on oodatava negatiivse tootlusega, ei julge investorid enam edasisele tõusule panustada. Hoidume selles olukorras raha lukustamisest pikkadesse võlakirjadesse, mis koos olemasolevate investeeringute jõudmisega tagasimakseteni tähendab seda, et vaba raha osakaal fondis kerkib vähehaaval.\n"},{"year":2019,"month":8,"content":"### 2019 august – Euroopa Keskpangalt oodatakse uut majandusstiimulit\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nEuroopa võlakirjaturg ootab pingsalt septembri keskpaigas toimuvat keskpanga istungit. Majanduse jahtumisest tingitult soovivad investorid näha võlakirjaturul taas keskpanga toetavaid ostusid. Selles valguses on intressid liikunud nii madalale, et väga kõrge reitinguga pankadel õnnestub praegu ka kümneks aastaks raha laenata negatiivse intressiga. Valitsuste võlakirjad jõudsid sellesse punkti juba varem – Saksamaa puhul püsivad intressid negatiivsel tasemel isegi 30 aastaks laenates. Loomulikult ei soeta me selliste tingimuste juures uusi investeeringuid ja ootame paremaid ostukohti tulevikus.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tootlust otsides tuleb ümber pöörata iga kivi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.\n","text":"Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.\n\nEhkki möödunud ei ole peaaegu ühtegi päeva, mil uudistes poleks olnud tariifisõda või üleilmne majanduskasvu nõrgenemine, on lõpusirgele jõudnud 2019. aasta osutunud rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel ootamatult heaks. Euroopa aktsiaturud on aasta algusest tõusnud keskmiselt 20% ja USA turud eurodes mõõdetuna isegi ligikaudu 30%.\n\nSama võib öelda võlakirjade kohta. Kuigi järjest suurem osa Euroopa võlakirjaturust pakub lõpuni hoidmisel negatiivset tootlust, on võlakirjade hinnad tänu intressimäärade jätkuvale langusele tõusnud. See võib tunduda esmapilgul absurdsena, ent ka negatiivse intressimääraga võlakirjad võivad anda korraliku positiivse tootluse juhul, kui intressimäärad veel langevad. Just tänu intressimäärade alanemisele on Euroopa võlakirjaturg pakkunud sel aastal tootlust, mis ületab 7%.\n\nEriti kurioosne näide on Austria saja-aastane riigivõlakiri, mis emiteeriti 2017. aasta septembris hinnaga 99,5 eurot ja kupongiga 2,1%. Praegu on investorid nõus tootlusega 1,08% aastas ja tänu sellele on selle võlakirja hind tõusnud 162,5 euroni. Sellist väärtuse kasvu pole viimase kahe aasta jooksul pakkunud ükski aktsiaturg. Tänavu 15. augustil olid investorid valmis maksma selle võlakirja eest isegi 210 eurot.\n\n**Börs pole kogu lugu**\n\nKui elada usus, et aktsiaturud on ainus õige koht, kus raha kasvab, võivad paljud tulusad investeerimisvõimalused jääda märkamata, kuna vaadatakse ainult ühes suunas. Sama lugu on passiivse investeerimise ülistamisega.\n\nPole kahtlust, et viimase kümne aasta jooksul on passiivne investeerimisstrateegia löönud aktiivset. Lähenedes investeerimisele ainult läbi aktiivse-passiivse luubi, jääb aga väga suur osa investeerimisuniversumist – mille tootlused on olnud samuti väga head – vaatluse alt hoopis välja. Mitte kõik ettevõtted ei ole börsil ning aktsiate ja võlakirjade kõrval leidub teisigi varaklasse, nagu kinnisvara ja maavarad.\n\nKui jälgida edukaid pensionifonde Kanadas, Taanis ja Soomes, selgub, et kaalukas osa nende portfellist on paigutatud sellistesse varadesse, mis ei ole börsidel noteeritud ning mida ei saa kirjeldada ainult skaalal aktiivne-passiivne või aktsiad-võlakirjad.\n\nVäga informatiivne on uurida ka suurte ja tuntud USA ülikoolide varasid investeerivate fondide investeerimisstrateegiaid. Näiteks Yale’i Ülikooli varadest oli 2018. aastal USA börsiaktsiatesse paigutatud ainult 3,5%, samal ajal kui 14,1% investeeringuid oli tehtud erakapitalifondidesse. Riskikapitalifondidesse, mis suunavad raha alustavatesse (peamiselt tehnoloogiasektori) ettevõtetesse, oli investeeritud isegi 19% varade mahust.\n\nYale’i Ülikoolist on pärit mitu Nobeli majanduspreemia laureaati, näiteks James Tobin, Robert J. Shiller ja viimati, 2018. aastast, William D. Nordhaus. Ma usun, et keegi ei kahtlusta Yale’i Ülikooli investeerimismeeskonda naiivsuses ega selles, et nad ei ole kuulnud indeksifondide võidukäigust.\n\n**Pensionivara prognoositavam kasvatamine**\n\nLHV pensionifondid on viimase kolme aasta jooksul pööranud järjest rohkem tähelepanu alternatiivsetele investeeringutele. See ei ole valdkond, kuhu on võimalik või mõistlik siseneda kiirustades. Ma olen olnud juba ligikaudu neli aastat väga skeptiline avalikel turgudel noteeritud väärtpaberite hinnatasemete suhtes. Seepärast olen otsinud alternatiivi, kuidas investeerida pensionifondide vara mõõduka riskiga, kuid sellest hoolimata korraliku tootlusega.\n\nEelmisel aastal vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatus annab fondijuhtidele põhjuse kõrvutada fondide tootlusi riigi sotsiaalmaksu laekumisega, mis on omakorda võrreldav Eesti nominaalse majanduskasvuga. Ma usun, et selle eesmärgi saavutamiseks ja ületamiseks on mõistlik otsida investeerimisvõimalusi eeskätt kodumaalt, mis oli ka aastataguse seadusemuudatuse mõte.\n\nTallinna börs on võrreldes Eesti majandusega imetilluke, mis tähendab, et enamik investeerimisvõimalusi tuleb leida väljastpoolt seda. Börsiväliseid investeeringuid võib nimetada samuti aktiivseteks, kuid mitte indekseerimisega seotud skaalal aktiivne-passiivne.\n\nBörsiväline investeering tähendab enamasti ise omanikuks hakkamist ja sageli ka ettevõtte, projekti või vara juhtimisega seotud otsustusprotsessis osalemist. Seetõttu on kontroll tulemuse üle prognoositavam kui börsiinvesteeringu puhul.\n\nSamal ajal eeldab börsiväliste investeeringute tegemine mõnevõrra teistsuguseid pädevusi kui börsidelt aktsiate valimine või indeksifondidesse investeerimine. Sel põhjusel oleme tänavu täiendanud oma meeskonda uute liikmetega, kellel on kogemusi suurettevõtete finantseerimise ja kinnisvaraarendusega.\n\nInvesteerides ärikinnisvarasse, mis on pikaks ajaks välja renditud, võib järgmiste aastate kassavooge prognoosida suhteliselt suure kindlusega võrreldes aktsiaturgude muutuse prognoosiga. Nende väärtus ei ole küll väliste tegurite (näiteks intressimäärade) muutuse eest kaitstud, kuid lepingujärgsed kassavood on siiski teada. Sama on kohalike ettevõtete emiteeritud võlakirjadega: meie meeskond mõtleb enne investeeringu tegemist erinevad riskistsenaariumid läbi ja võtab need lepingute vormistamisel arvesse.\n\nBörsiväliste investeeringute puudus on nende vähesem likviidsus kui suurte, rahvusvahelistel börsidel noteeritud väärtpaberite oma. See ei tähenda, et neile ei ole võimalik ostjat leida. Suure tõenäosusega on kümne miljoni eurost kontorihoonet Tallinna kesklinnas lihtsam müüa kui kümnemiljonilist aktsiaosalust mõnes väiksemas ettevõttes, mis on noteeritud Tallinna börsil.\n\nTeisalt saavad pensionifondid võtta tänu raha pikaajalisele iseloomule ette samme, mis on ülejäänud investorite jaoks keerulisemad. Pensionifondidel on võimalik käituda tsükli suhtes vastupidiselt. Näiteks kinnisvarainvesteeringut tehes saab ajastada hoonete parendused perioodidele, mil ehitushinnad langevad, st ajale, mil ülejäänud turg ei investeeri, kuna pangad on laenukraanid kinni keeranud.\n\n**Jätkame Eestisse investeerimist**\n\nKuigi Helir-Valdor Seeder ja Isamaa üritavad Eesti kogumispensioni süsteemi hävitada ning teevad kõik, et võimalikult palju raha pensionifondidest välja voolaks, ei ole me Eestisse investeerimist siiani täielikult peatanud. Võtame uusi investeeringuid tehes arvesse ka seda, kuidas on neist võimalik vajaduse korral väljuda, et tagada pensionifondide likviidsus.\n\nParaku on selge seegi, et kui pensionifondide mahud vähenevad, halvenevad kohalike ettevõtete võimalused leida kapitali. Isamaa üleolev hoiak, et kui pensionifondid ei investeeri, siis täidab tühimiku keegi teine, näitab nende naiivset ja puudulikku arusaamist majandusest.\n\nIndeksifondid müüvad klientidele lootust saada osa rahvusvaheliste aktsiaturgude tootlusest, olgu see positiivne või negatiivne. Meie seevastu püüame LHV-s luua portfelli, mille tootlus on seotud Eesti majanduse nominaalse kasvuga ja mis peaks olema väiksemate tõusude-langustega kui rahvusvaheliste aktsiaindeksite tootlus.\n\nKui varasematel perioodidel on LHV pensionifondide tootlus ületanud Eesti elukalliduse tõusu, siis eelmise aasta lõpus vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatus tegi võimalikuks kõrgema eesmärgi: ületada Eesti nominaalset majanduskasvu. Ühtlasi sunnib see muudatus nimetatud eesmärki püüdma. Sellist investeeringute portfelli ei ole võimalik luua üleöö. Kui mitte liiga palju riskida, võtab see aastaid, kuid tulemus tasub ennast loodetavasti ära – nii pensionikogujale kui ka Eesti majandusele.\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019782","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":11.3,"fundManager":"LHV"},"LSK00":{"heading":"LHV Pensionifond S","id":"s","code":"s","dataMarker":"SK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega 2-5 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse peamiselt võlakirjadesse. Seejuures võib fondi vara investeerida ka alla investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse. Kuni 25% fondi varast võib investeerida kinnisasjadesse, infrastruktuuri objektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. Fondi arvel võib anda ka laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on börsil noteeritud võlainstrumendid.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":10649},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":87.47,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":12.53,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Temasek 0.5% 01/03/22 | 4,83% |\n| Latvenergo 1.9% 10/06/22 | 4,71% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 4,60% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 4,33% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 4,27% |\n| TOTAL 03/19/20 | 3,24% |\n| Investor 4.5% 12/05/23 | 3,17% |\n| Romania 2.875% 28/10/24 | 3,08% |\n| SANOFI 1.875% 04/09/20 | 2,73% |\n| Allianz 07/12/20 | 2,71% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 4,60% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 4,33% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 4,27% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.09.2019) | 55 642 227,76 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 270 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,672%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,7%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_tingimused_02092019.pdf)\n- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs 02.05.2019](/assets/files/pension/Prospekti_muudatuste_pohjendus_ja_moju_analyys_mai.pdf)\n- [LHV Pensionifondi S põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_KIID_02092019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.09.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_kuuaruanne_2019_09.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2019,"month":10,"content":"### 2019 oktoober – Võlakirjaturul on vaja säilitada terve mõistus\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nÜhendriikide Föderaalreserv langetas kuu lõpul taas intressitaset, määrates uueks vahemikuks 1,5…1,75%. Edasisi samme on raske välja lugeda nii seal- kui ka siinpool Atlandi ookeani, sest Euroopas alustas novembris ametiaega uus keskpanga president. Saksamaa pikaajaliste võlakirjade hinnad on langenud järjepidevalt juba suve lõpust, kergitades näiteks kümneaastase võlakirja oodatava tootluse –0,7%-lt –0,25%-ni.\n\nVõlakirjad on aga endiselt kallid ja üha enam kostab arvamusi, et kogu negatiivsete intresside poliitika kuulutatakse ühel päeval ebaõnnestunud eksperimendiks. Isegi kui nii ei lähe ja majandus peaks elavnema, ootaks võlakirju ikkagi hinnalangus, mis tähendab, et suuremas mahus neid praegu soetada pole ratsionaalne. Tagasimakstavate võlakirjade raha investeerime praegu ainult parima krediidikvaliteediga lühematesse võlakirjadesse.\n"},{"year":2019,"month":9,"content":"### 2019 september – Investeerimisvõimalused nõuavad kiiret tegutsemist\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nEuroopa peamised võlakirjaturud jäid septembris miinuspoolele. Ühendkuningriigi oodatav peatne lahkumine Euroopa Liidust on peamine tegur, millele turgudel keskendutakse, kuid lisaks saab üksjagu tähelepanu ka üleilmse majanduse jahtumine. Sellele vaatamata on võlakirjaturgudel seis äärmiselt tugev, võimaldades suurtel rahvusvahelistel ettevõtetel jätkuvalt soovi korral raha laenata väga suures mahus peaaegu olematu intressiga.\n\nVäldime taolises olukorras raha kinni panemist pikaks ajaks investori vaatevinklist ebaatraktiivsetel tingimustel. Soetasime kevadel olulises mahus Soome kindlustusfirma Sampo võlakirju siis kui ettevõte üle hulga aja turult raha kaasas. Septembris tegi ettevõte seda uuesti, kuid hoopis madalamal intressitasemel. Pensionifondi S kevadel soetatud Sampo võlakirjad on nüüdseks andnud tootlust pea 15%, samas kui septembris pakutud võlakirjad maksavad intressi veidi vähem kui 2% aastas. Atraktiivseid võimalusi avaneb sellisel turul harva, mis tähendab, et reageerida tuleb kiirelt.\n"},{"year":2019,"month":8,"content":"### 2019 august – Rahvusvahelisel võlakirjaturul on investorid nõus leppima raha kaotamisega\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nEuroopa võlakirjaturg ootab pingsalt septembri keskpaigas toimuvat keskpanga istungit. Majanduse jahtumisest tingitult soovivad investorid näha võlakirjaturul taas keskpanga toetavaid ostusid. Selles valguses on intressid liikunud nii madalale, et väga kõrge reitinguga pankadel õnnestub praegu ka kümneks aastaks raha laenata negatiivse intressiga. Valitsuste võlakirjad jõudsid sellesse punkti juba varem.\n\nMüüsime selles olukorras taas pikemaid Leedu, Slovakkia ja Rootsi investeerimisettevõtte Investor AB võlakirju. Kaks viimast olid samuti saavutanud nii kõrge hinnataseme, et ostjale jääb lõpuni hoidmisel kindel kaotus. Fondi olemasolevatest investeeringutest jätkub Sampo võidukäik. Võlakiri on pärast soetamist mai algul nüüdseks toonud ligi 15% tootlust. Töötame mitme kohaliku ettevõttega ja loodame selgelt parema tootlusega investeeringuid peagi taas sellelt suunalt.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tootlust otsides tuleb ümber pöörata iga kivi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.\n","text":"Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.\n\nEhkki möödunud ei ole peaaegu ühtegi päeva, mil uudistes poleks olnud tariifisõda või üleilmne majanduskasvu nõrgenemine, on lõpusirgele jõudnud 2019. aasta osutunud rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel ootamatult heaks. Euroopa aktsiaturud on aasta algusest tõusnud keskmiselt 20% ja USA turud eurodes mõõdetuna isegi ligikaudu 30%.\n\nSama võib öelda võlakirjade kohta. Kuigi järjest suurem osa Euroopa võlakirjaturust pakub lõpuni hoidmisel negatiivset tootlust, on võlakirjade hinnad tänu intressimäärade jätkuvale langusele tõusnud. See võib tunduda esmapilgul absurdsena, ent ka negatiivse intressimääraga võlakirjad võivad anda korraliku positiivse tootluse juhul, kui intressimäärad veel langevad. Just tänu intressimäärade alanemisele on Euroopa võlakirjaturg pakkunud sel aastal tootlust, mis ületab 7%.\n\nEriti kurioosne näide on Austria saja-aastane riigivõlakiri, mis emiteeriti 2017. aasta septembris hinnaga 99,5 eurot ja kupongiga 2,1%. Praegu on investorid nõus tootlusega 1,08% aastas ja tänu sellele on selle võlakirja hind tõusnud 162,5 euroni. Sellist väärtuse kasvu pole viimase kahe aasta jooksul pakkunud ükski aktsiaturg. Tänavu 15. augustil olid investorid valmis maksma selle võlakirja eest isegi 210 eurot.\n\n**Börs pole kogu lugu**\n\nKui elada usus, et aktsiaturud on ainus õige koht, kus raha kasvab, võivad paljud tulusad investeerimisvõimalused jääda märkamata, kuna vaadatakse ainult ühes suunas. Sama lugu on passiivse investeerimise ülistamisega.\n\nPole kahtlust, et viimase kümne aasta jooksul on passiivne investeerimisstrateegia löönud aktiivset. Lähenedes investeerimisele ainult läbi aktiivse-passiivse luubi, jääb aga väga suur osa investeerimisuniversumist – mille tootlused on olnud samuti väga head – vaatluse alt hoopis välja. Mitte kõik ettevõtted ei ole börsil ning aktsiate ja võlakirjade kõrval leidub teisigi varaklasse, nagu kinnisvara ja maavarad.\n\nKui jälgida edukaid pensionifonde Kanadas, Taanis ja Soomes, selgub, et kaalukas osa nende portfellist on paigutatud sellistesse varadesse, mis ei ole börsidel noteeritud ning mida ei saa kirjeldada ainult skaalal aktiivne-passiivne või aktsiad-võlakirjad.\n\nVäga informatiivne on uurida ka suurte ja tuntud USA ülikoolide varasid investeerivate fondide investeerimisstrateegiaid. Näiteks Yale’i Ülikooli varadest oli 2018. aastal USA börsiaktsiatesse paigutatud ainult 3,5%, samal ajal kui 14,1% investeeringuid oli tehtud erakapitalifondidesse. Riskikapitalifondidesse, mis suunavad raha alustavatesse (peamiselt tehnoloogiasektori) ettevõtetesse, oli investeeritud isegi 19% varade mahust.\n\nYale’i Ülikoolist on pärit mitu Nobeli majanduspreemia laureaati, näiteks James Tobin, Robert J. Shiller ja viimati, 2018. aastast, William D. Nordhaus. Ma usun, et keegi ei kahtlusta Yale’i Ülikooli investeerimismeeskonda naiivsuses ega selles, et nad ei ole kuulnud indeksifondide võidukäigust.\n\n**Pensionivara prognoositavam kasvatamine**\n\nLHV pensionifondid on viimase kolme aasta jooksul pööranud järjest rohkem tähelepanu alternatiivsetele investeeringutele. See ei ole valdkond, kuhu on võimalik või mõistlik siseneda kiirustades. Ma olen olnud juba ligikaudu neli aastat väga skeptiline avalikel turgudel noteeritud väärtpaberite hinnatasemete suhtes. Seepärast olen otsinud alternatiivi, kuidas investeerida pensionifondide vara mõõduka riskiga, kuid sellest hoolimata korraliku tootlusega.\n\nEelmisel aastal vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatus annab fondijuhtidele põhjuse kõrvutada fondide tootlusi riigi sotsiaalmaksu laekumisega, mis on omakorda võrreldav Eesti nominaalse majanduskasvuga. Ma usun, et selle eesmärgi saavutamiseks ja ületamiseks on mõistlik otsida investeerimisvõimalusi eeskätt kodumaalt, mis oli ka aastataguse seadusemuudatuse mõte.\n\nTallinna börs on võrreldes Eesti majandusega imetilluke, mis tähendab, et enamik investeerimisvõimalusi tuleb leida väljastpoolt seda. Börsiväliseid investeeringuid võib nimetada samuti aktiivseteks, kuid mitte indekseerimisega seotud skaalal aktiivne-passiivne.\n\nBörsiväline investeering tähendab enamasti ise omanikuks hakkamist ja sageli ka ettevõtte, projekti või vara juhtimisega seotud otsustusprotsessis osalemist. Seetõttu on kontroll tulemuse üle prognoositavam kui börsiinvesteeringu puhul.\n\nSamal ajal eeldab börsiväliste investeeringute tegemine mõnevõrra teistsuguseid pädevusi kui börsidelt aktsiate valimine või indeksifondidesse investeerimine. Sel põhjusel oleme tänavu täiendanud oma meeskonda uute liikmetega, kellel on kogemusi suurettevõtete finantseerimise ja kinnisvaraarendusega.\n\nInvesteerides ärikinnisvarasse, mis on pikaks ajaks välja renditud, võib järgmiste aastate kassavooge prognoosida suhteliselt suure kindlusega võrreldes aktsiaturgude muutuse prognoosiga. Nende väärtus ei ole küll väliste tegurite (näiteks intressimäärade) muutuse eest kaitstud, kuid lepingujärgsed kassavood on siiski teada. Sama on kohalike ettevõtete emiteeritud võlakirjadega: meie meeskond mõtleb enne investeeringu tegemist erinevad riskistsenaariumid läbi ja võtab need lepingute vormistamisel arvesse.\n\nBörsiväliste investeeringute puudus on nende vähesem likviidsus kui suurte, rahvusvahelistel börsidel noteeritud väärtpaberite oma. See ei tähenda, et neile ei ole võimalik ostjat leida. Suure tõenäosusega on kümne miljoni eurost kontorihoonet Tallinna kesklinnas lihtsam müüa kui kümnemiljonilist aktsiaosalust mõnes väiksemas ettevõttes, mis on noteeritud Tallinna börsil.\n\nTeisalt saavad pensionifondid võtta tänu raha pikaajalisele iseloomule ette samme, mis on ülejäänud investorite jaoks keerulisemad. Pensionifondidel on võimalik käituda tsükli suhtes vastupidiselt. Näiteks kinnisvarainvesteeringut tehes saab ajastada hoonete parendused perioodidele, mil ehitushinnad langevad, st ajale, mil ülejäänud turg ei investeeri, kuna pangad on laenukraanid kinni keeranud.\n\n**Jätkame Eestisse investeerimist**\n\nKuigi Helir-Valdor Seeder ja Isamaa üritavad Eesti kogumispensioni süsteemi hävitada ning teevad kõik, et võimalikult palju raha pensionifondidest välja voolaks, ei ole me Eestisse investeerimist siiani täielikult peatanud. Võtame uusi investeeringuid tehes arvesse ka seda, kuidas on neist võimalik vajaduse korral väljuda, et tagada pensionifondide likviidsus.\n\nParaku on selge seegi, et kui pensionifondide mahud vähenevad, halvenevad kohalike ettevõtete võimalused leida kapitali. Isamaa üleolev hoiak, et kui pensionifondid ei investeeri, siis täidab tühimiku keegi teine, näitab nende naiivset ja puudulikku arusaamist majandusest.\n\nIndeksifondid müüvad klientidele lootust saada osa rahvusvaheliste aktsiaturgude tootlusest, olgu see positiivne või negatiivne. Meie seevastu püüame LHV-s luua portfelli, mille tootlus on seotud Eesti majanduse nominaalse kasvuga ja mis peaks olema väiksemate tõusude-langustega kui rahvusvaheliste aktsiaindeksite tootlus.\n\nKui varasematel perioodidel on LHV pensionifondide tootlus ületanud Eesti elukalliduse tõusu, siis eelmise aasta lõpus vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatus tegi võimalikuks kõrgema eesmärgi: ületada Eesti nominaalset majanduskasvu. Ühtlasi sunnib see muudatus nimetatud eesmärki püüdma. Sellist investeeringute portfelli ei ole võimalik luua üleöö. Kui mitte liiga palju riskida, võtab see aastaid, kuid tulemus tasub ennast loodetavasti ära – nii pensionikogujale kui ka Eesti majandusele.\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600019824","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":13.4,"fundManager":"LHV"},"LMK25":{"heading":"LHV Pensionifond M","id":"m","code":"m","dataMarker":"MK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond eelistab vara investeerimisel rahavoogu pakkuvaid varasid ja võimalusel kohalikku turgu, tehes mh vähemlikviidseid erakapitali- ja kinnisvarainvesteeringuid. Investeeringuid tehakse valdavalt kohalikus valuutas, otse aktsiatesse võib investeerida kuni 75% fondi varast. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on kinnisvarainvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":13367},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":74.82,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":5,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":1.13,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":7.57,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":3.49,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":7.99,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,59% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,26% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,91% |\n| France Government 2.25% 25/10/22 | 2,49% |\n| Berkshire Hathaway 0.25% 17/01/21 | 2,41% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 2,32% |\n| Tartu linn 25/10/32 | 1,97% |\n| JP Morgan Chase And Co 27/01/20 | 1,90% |\n| BNP Paribas 0.75% 11/11/22 | 1,90% |\n| Coop Pank 6.75% 04/12/2027 | 1,79% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,59% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,26% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,91% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.09.2019) | 130 923 742,65 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 380 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,72%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,2%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_tingimused_02092019.pdf)\n- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi M põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_KIID_02092019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.09.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_kuuaruanne_2019_09.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2019,"month":10,"content":"### 2019 oktoober – Danske võlakirjad on pakkunud head tootlust\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nOktoober kulges maailma aktsiaturgudel küllalt rahulikult ja börsiindeksite tootlus oli valdavalt positiivne. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondava Eurostoxx 50 indeksi tootluseks kujunes +1,1%. Hea tulemuse tegid oktoobris nii Saksamaa börs 3,5% tõusuga kui ka Rootsi börs 5,2% tootlusega. Suurbritannia aktsiaturu indeks seevastu langes Brexitiga seotud pingete tõttu 2,2%. Jaapani börsi tulemus oli kohalikus valuutas tugev 5,4%, kuid jäi eurodes 3,2% juurde. Baltimaades oli parima tootlusega Vilniuse börs, mis tõusis 1,6%, ja ka Tallinna börs kerkis oktoobris 1,5% võrra. Riia börs pidi siiski leppima 0,3% langusega.\n\nPensionifondi M portfelli kuuluv riskikapitalifond Superangel tegi oktoobris järjekordse uue investeeringu, olles juhtivinvestor idufirma Eziil Productions Intelligence raha kaasamise voorus. Eziil Productions arendab tootmisettevõtetele tarkvara protsesside digiteerimiseks. Kokku kaasati 300 000 euro ulatuses investeeringuid, mida ettevõte plaanib kasutada tootearenduseks, laienemiseks ja väliste teadmiste kaasamiseks.\n\nVõlakirjaportfellis viisime lõpule eelmises kuuülevaates mainitud Ekspress Grupi väärtpaberite soetamise emissioonist. Kõik võlakirjad väljastati LHV fondidele. Võlakirjad kannavad aastas 6% intressi, lunastatakse kaheksa aasta pärast ja neile on lisatagatise andnud ettevõtte suuraktsionär. Ettevõte kasutab emissiooniga kaasatud raha laienemiseks.\n\nVälismaistest investeeringutest väärib oktoobrikuus taas äramärkimist Danske allutatud pikaajaliste võlakirjade hinnatõus. Kuigi Taani pangale määratavad trahvid ja karistused pole veel kaugeltki selged, hakkab investorite usaldus taastuma – meie portfelli kuuluvad kaks Danske võlakirja on sellel aastal pakkunud tootlust 24–25%. Kõik peamised Euroopa võlakirjaturud jäid samal ajal miinuspoolele, langedes keskmiselt veidi vähem kui protsendi. Töötame kohalike emitentidega ja näeme investeerimisvõimalusi endiselt pigem siin.\n"},{"year":2019,"month":9,"content":"### 2019 september – Finantseerime Ekspress Grupi laienemist\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nSeptember kujunes üleilmsetel aktsiaturgudel valdavalt positiivse tootlusega kuuks ning tõusid nii arenenud kui arenevate riikide börsid. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet hõlmav indeks kerkis kuu jooksul 4,3% ning seejuures olid suurimate tõusjate seas näiteks Soome ja Saksamaa börsiindeksid vastavalt 4,9% ja 4,1% tootlustega. Jaapani aktsiaturu indeks näitas kohalikus valuutas 5,1% tootlust ja eurodes jäi tulemuseks 4,1% tõus. Baltimaade börsiindeksid liikusid septembris küllaltki vähe: Vilniuse ja Riia aktsiaturud tõusid vastavalt 0,3% ja 0,6% ning Tallinna börsi tootluseks kujunes –0,9%.\n\nPensionifondi M portfelli kuuluv erakapitalifond BPM Mezzanine Fund tegi septembris uue investeeringu ning pakkus finantseeringut Läti piimatööstuse ettevõtte Smiltenes Piens väljaostuks. Ettevõte toodab laia valikut piimatooteid ning on Lätis ennekõike tuntud oma juustude poolest. Uue omaniku strateegia keskendub edaspidi ettevõtte ekspordivõimekuse tõstmisele ning uutele turgudele laienemisele.\n\nVõlakirjaportfellis jõudsime oktoobri algul kokkuleppele Ekspress Grupiga, mille kohaselt laenab ettevõte võlakirjadega fondist raha oma laienemisplaanide finantseerimiseks. Kaheksa-aastastele võlakirjadele on lisatagatise andnud ettevõtte suuraktsionär ja võlakirjad kannavad intressi 6% aastas. Näeme kohalike ettevõtete üha kasvavat huvi kaasata kapitali pensionifondidelt ja mõnede järgmiste emitentidega on läbirääkimised võlakirja vormis investeeringu tegemiseks jõudmas lõppfaasi.\n\nEuroopas jäid peamised võlakirjaturud septembris kergelt miinuspoolele. Turgude kõrget hinnataset arvestades töötame jätkuvalt selle nimel, et Euroopa börsidel kõrge hinnaga võlakirju müüa ja saadud vahendid investeerida kohalikesse ettevõtetesse.\n"},{"year":2019,"month":8,"content":"### 2019 august – Auto24 saab uue omaniku\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nJahtuva majanduskeskkonna ja USA-Hiina kaubandussõja taustal näitasid maailma aktsiaturud augustis taas valdavalt negatiivset tootlust. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondav Euro Stoxx 50 indeks langes kuuga 1,1% ning näiteks Saksamaa ja Soome börsiindeksid kahanesid mõlemad 2,0% võrra. Jaapani aktsiaturu tootluseks kujunes kohalikus valuutas –3,8% ja eurodes mõõdetuna –0,5%. Augustis läks üldise langusega kaasa ka Baltikumi aktsiaturg. Tallinna ja Riia börsiindeksid näitasid vastavalt –1,7% ja –1,6% tulemust ning Vilniuse börsi tootluseks jäi –0,9%.\n\nPensionifondi M portfelli kuuluv EfTEN Real Estate Fund 4 tegi oma kolmanda investeeringu ning soetas kaubandus- ja äripinnad Leedus Kaunase linnas. 2017. aastal ehitatud kompleksi kuulub ostukeskus, mille suurimateks rentnikeks on Maxima ja IKEA ning A-klassi büroohoone, kus rendivad pinda mitu tuntud IT-ettevõtet.\n\nAugustis teatati, et seni ettevõtte juhtkonnale ja kohalikule investorile BaltCap kuuluv portaal auto24 müüakse. Auto24 müügi järgselt on tõenäoline, et uus omanik maksab enneaegselt meie fondidele tagasi ka ettevõtte laenud. 2017. aasta algul tehtud investeering oli esimene suurem uue laine rahapaigutus pärast pensionifondide riiklike piirangute lõdvendamist. LHV fondid finantseerisid tollal täies ulatuses ettevõtte ostu senistelt soomlastest omanikelt. Tegemist oli ja on siiani LHV fondide ühe suurima kohaliku investeeringuga. Investeeringu lõplik tootlus sõltub tagasimakse tähtajast, praeguseks on fondid antud laenult vahepeal möödunud kahe ja poole aasta eest intressi teeninud veidi enam kui 16%.\n\nEuroopa võlakirjaturul ollakse keskpanga septembri istungi ootuses, mille raames soovivad investorid näha võlakirjade ostuprogrammi taaskäivitamist. Hinnatasemed turgudel on nii kõrged, et väga kõrge reitingu puhul õnnestub pankadel turgudelt ka kümneks aastaks raha laenata negatiivse intressiga. Töötame jätkuvalt mitmete Eesti ettevõtetega ja loodame peagi uusi investeeringuid just sellelt suunalt.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tootlust otsides tuleb ümber pöörata iga kivi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.\n","text":"Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.\n\nEhkki möödunud ei ole peaaegu ühtegi päeva, mil uudistes poleks olnud tariifisõda või üleilmne majanduskasvu nõrgenemine, on lõpusirgele jõudnud 2019. aasta osutunud rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel ootamatult heaks. Euroopa aktsiaturud on aasta algusest tõusnud keskmiselt 20% ja USA turud eurodes mõõdetuna isegi ligikaudu 30%.\n\nSama võib öelda võlakirjade kohta. Kuigi järjest suurem osa Euroopa võlakirjaturust pakub lõpuni hoidmisel negatiivset tootlust, on võlakirjade hinnad tänu intressimäärade jätkuvale langusele tõusnud. See võib tunduda esmapilgul absurdsena, ent ka negatiivse intressimääraga võlakirjad võivad anda korraliku positiivse tootluse juhul, kui intressimäärad veel langevad. Just tänu intressimäärade alanemisele on Euroopa võlakirjaturg pakkunud sel aastal tootlust, mis ületab 7%.\n\nEriti kurioosne näide on Austria saja-aastane riigivõlakiri, mis emiteeriti 2017. aasta septembris hinnaga 99,5 eurot ja kupongiga 2,1%. Praegu on investorid nõus tootlusega 1,08% aastas ja tänu sellele on selle võlakirja hind tõusnud 162,5 euroni. Sellist väärtuse kasvu pole viimase kahe aasta jooksul pakkunud ükski aktsiaturg. Tänavu 15. augustil olid investorid valmis maksma selle võlakirja eest isegi 210 eurot.\n\n**Börs pole kogu lugu**\n\nKui elada usus, et aktsiaturud on ainus õige koht, kus raha kasvab, võivad paljud tulusad investeerimisvõimalused jääda märkamata, kuna vaadatakse ainult ühes suunas. Sama lugu on passiivse investeerimise ülistamisega.\n\nPole kahtlust, et viimase kümne aasta jooksul on passiivne investeerimisstrateegia löönud aktiivset. Lähenedes investeerimisele ainult läbi aktiivse-passiivse luubi, jääb aga väga suur osa investeerimisuniversumist – mille tootlused on olnud samuti väga head – vaatluse alt hoopis välja. Mitte kõik ettevõtted ei ole börsil ning aktsiate ja võlakirjade kõrval leidub teisigi varaklasse, nagu kinnisvara ja maavarad.\n\nKui jälgida edukaid pensionifonde Kanadas, Taanis ja Soomes, selgub, et kaalukas osa nende portfellist on paigutatud sellistesse varadesse, mis ei ole börsidel noteeritud ning mida ei saa kirjeldada ainult skaalal aktiivne-passiivne või aktsiad-võlakirjad.\n\nVäga informatiivne on uurida ka suurte ja tuntud USA ülikoolide varasid investeerivate fondide investeerimisstrateegiaid. Näiteks Yale’i Ülikooli varadest oli 2018. aastal USA börsiaktsiatesse paigutatud ainult 3,5%, samal ajal kui 14,1% investeeringuid oli tehtud erakapitalifondidesse. Riskikapitalifondidesse, mis suunavad raha alustavatesse (peamiselt tehnoloogiasektori) ettevõtetesse, oli investeeritud isegi 19% varade mahust.\n\nYale’i Ülikoolist on pärit mitu Nobeli majanduspreemia laureaati, näiteks James Tobin, Robert J. Shiller ja viimati, 2018. aastast, William D. Nordhaus. Ma usun, et keegi ei kahtlusta Yale’i Ülikooli investeerimismeeskonda naiivsuses ega selles, et nad ei ole kuulnud indeksifondide võidukäigust.\n\n**Pensionivara prognoositavam kasvatamine**\n\nLHV pensionifondid on viimase kolme aasta jooksul pööranud järjest rohkem tähelepanu alternatiivsetele investeeringutele. See ei ole valdkond, kuhu on võimalik või mõistlik siseneda kiirustades. Ma olen olnud juba ligikaudu neli aastat väga skeptiline avalikel turgudel noteeritud väärtpaberite hinnatasemete suhtes. Seepärast olen otsinud alternatiivi, kuidas investeerida pensionifondide vara mõõduka riskiga, kuid sellest hoolimata korraliku tootlusega.\n\nEelmisel aastal vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatus annab fondijuhtidele põhjuse kõrvutada fondide tootlusi riigi sotsiaalmaksu laekumisega, mis on omakorda võrreldav Eesti nominaalse majanduskasvuga. Ma usun, et selle eesmärgi saavutamiseks ja ületamiseks on mõistlik otsida investeerimisvõimalusi eeskätt kodumaalt, mis oli ka aastataguse seadusemuudatuse mõte.\n\nTallinna börs on võrreldes Eesti majandusega imetilluke, mis tähendab, et enamik investeerimisvõimalusi tuleb leida väljastpoolt seda. Börsiväliseid investeeringuid võib nimetada samuti aktiivseteks, kuid mitte indekseerimisega seotud skaalal aktiivne-passiivne.\n\nBörsiväline investeering tähendab enamasti ise omanikuks hakkamist ja sageli ka ettevõtte, projekti või vara juhtimisega seotud otsustusprotsessis osalemist. Seetõttu on kontroll tulemuse üle prognoositavam kui börsiinvesteeringu puhul.\n\nSamal ajal eeldab börsiväliste investeeringute tegemine mõnevõrra teistsuguseid pädevusi kui börsidelt aktsiate valimine või indeksifondidesse investeerimine. Sel põhjusel oleme tänavu täiendanud oma meeskonda uute liikmetega, kellel on kogemusi suurettevõtete finantseerimise ja kinnisvaraarendusega.\n\nInvesteerides ärikinnisvarasse, mis on pikaks ajaks välja renditud, võib järgmiste aastate kassavooge prognoosida suhteliselt suure kindlusega võrreldes aktsiaturgude muutuse prognoosiga. Nende väärtus ei ole küll väliste tegurite (näiteks intressimäärade) muutuse eest kaitstud, kuid lepingujärgsed kassavood on siiski teada. Sama on kohalike ettevõtete emiteeritud võlakirjadega: meie meeskond mõtleb enne investeeringu tegemist erinevad riskistsenaariumid läbi ja võtab need lepingute vormistamisel arvesse.\n\nBörsiväliste investeeringute puudus on nende vähesem likviidsus kui suurte, rahvusvahelistel börsidel noteeritud väärtpaberite oma. See ei tähenda, et neile ei ole võimalik ostjat leida. Suure tõenäosusega on kümne miljoni eurost kontorihoonet Tallinna kesklinnas lihtsam müüa kui kümnemiljonilist aktsiaosalust mõnes väiksemas ettevõttes, mis on noteeritud Tallinna börsil.\n\nTeisalt saavad pensionifondid võtta tänu raha pikaajalisele iseloomule ette samme, mis on ülejäänud investorite jaoks keerulisemad. Pensionifondidel on võimalik käituda tsükli suhtes vastupidiselt. Näiteks kinnisvarainvesteeringut tehes saab ajastada hoonete parendused perioodidele, mil ehitushinnad langevad, st ajale, mil ülejäänud turg ei investeeri, kuna pangad on laenukraanid kinni keeranud.\n\n**Jätkame Eestisse investeerimist**\n\nKuigi Helir-Valdor Seeder ja Isamaa üritavad Eesti kogumispensioni süsteemi hävitada ning teevad kõik, et võimalikult palju raha pensionifondidest välja voolaks, ei ole me Eestisse investeerimist siiani täielikult peatanud. Võtame uusi investeeringuid tehes arvesse ka seda, kuidas on neist võimalik vajaduse korral väljuda, et tagada pensionifondide likviidsus.\n\nParaku on selge seegi, et kui pensionifondide mahud vähenevad, halvenevad kohalike ettevõtete võimalused leida kapitali. Isamaa üleolev hoiak, et kui pensionifondid ei investeeri, siis täidab tühimiku keegi teine, näitab nende naiivset ja puudulikku arusaamist majandusest.\n\nIndeksifondid müüvad klientidele lootust saada osa rahvusvaheliste aktsiaturgude tootlusest, olgu see positiivne või negatiivne. Meie seevastu püüame LHV-s luua portfelli, mille tootlus on seotud Eesti majanduse nominaalse kasvuga ja mis peaks olema väiksemate tõusude-langustega kui rahvusvaheliste aktsiaindeksite tootlus.\n\nKui varasematel perioodidel on LHV pensionifondide tootlus ületanud Eesti elukalliduse tõusu, siis eelmise aasta lõpus vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatus tegi võimalikuks kõrgema eesmärgi: ületada Eesti nominaalset majanduskasvu. Ühtlasi sunnib see muudatus nimetatud eesmärki püüdma. Sellist investeeringute portfelli ei ole võimalik luua üleöö. Kui mitte liiga palju riskida, võtab see aastaid, kuid tulemus tasub ennast loodetavasti ära – nii pensionikogujale kui ka Eesti majandusele.\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600019774","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":31.19,"fundManager":"LHV"},"LLK50":{"heading":"LHV Pensionifond L","id":"l","code":"l","dataMarker":"LK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse hajutatult erinevatesse varaklassidesse nii kohalikul kui välismaistel turgudel. Fondi vara on lubatud ulatuslikult investeerida mittenoteeritud instrumentidesse, mida kasutatakse peamiselt koduturul tegutsevate äriühingute emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on erakapitaliinvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":103060},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":60.38,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":11.22,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":4.75,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":9.81,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":8.07,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.77,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,17% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,80% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,54% |\n| France Government 2.25% 25/10/22 | 2,93% |\n| Latvia 2.625% 21/01/21 | 2,37% |\n| JP Morgan Chase And Co 27/01/20 | 1,97% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,92% |\n| Siauliu Bankas 21/12/20 | 1,82% |\n| Baltic Horizon Fund 4.25% 08/05/23 | 1,82% |\n| China Development Bank 0.375% 16/11/21 | 1,69% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,17% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,80% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,54% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.09.2019) | 882 843 909,41 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 2 400 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,72%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,58%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_tingimused_02092019.pdf)\n- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi L põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_KIID_02092019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.09.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_kuuaruanne_2019_09.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2019,"month":10,"content":"### 2019 oktoober – Fondi esimene kinnisvara otseinvesteering\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nOktoober kulges maailma aktsiaturgudel küllalt rahulikult ja börsiindeksite tootlus oli valdavalt positiivne. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondava Eurostoxx 50 indeksi tootluseks kujunes +1,1%. Hea tulemuse tegid oktoobris nii Saksamaa börs 3,5% tõusuga kui ka Rootsi börs 5,2% tootlusega. Suurbritannia aktsiaturu indeks seevastu langes Brexitiga seotud pingete tõttu 2,2%. Jaapani börsi tulemus oli kohalikus valuutas tugev 5,4%, kuid jäi eurodes 3,2% juurde. Baltimaades oli parima tootlusega Vilniuse börs, mis tõusis 1,6%, ja ka Tallinna börs kerkis oktoobris 1,5% võrra. Riia börs pidi siiski leppima 0,3% langusega.\n\nLHV pensionifondid tegid oktoobris esimese kinnisvara otseinvesteeringu: koostöös Lumi Capitaliga soetasime Tallinnas Tallinna Tehnikaülikooli teaduslinnakus asuva Skype’i majana tuntud kontorihoone. Selles on väljaüüritavat büroopinda 6850 ruutmeetrit ja suurim üürnik on Microsoft Eesti arenduskeskus. Väga heas korras hoone koos tugeva rentnikuga tagab pensionifondidele püsiva rahavoo ja pakub atraktiivset tootlikkust.\n\nVõlakirjaportfellis viisime lõpule eelmises kuuülevaates mainitud Ekspress Grupi väärtpaberite soetamise emissioonist. Kõik võlakirjad väljastati LHV fondidele. Võlakirjad kannavad aastas 6% intressi, lunastatakse kaheksa aasta pärast ja neile on lisatagatise andnud ettevõtte suuraktsionär. Ettevõte kasutab emissiooniga kaasatud vahendeid laienemiseks.\n\nVälismaistest investeeringutest väärib oktoobrikuus taas äramärkimist Danske allutatud pikaajaliste võlakirjade hinnatõus. Kuigi Taani pangale määratavad trahvid ja karistused pole veel kaugeltki selged, hakkab investorite usaldus taastuma – meie portfelli kuuluvad kaks Danske võlakirja on sellel aastal pakkunud tootlust 24–25%. Kõik peamised Euroopa võlakirjaturud jäid samal ajal miinuspoolele, langedes keskmiselt veidi vähem kui protsendi. Töötame kohalike emitentidega ja näeme investeerimisvõimalusi endiselt pigem siin.\n"},{"year":2019,"month":9,"content":"### 2019 september – Uus erakapitali investeering\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nSeptember kujunes üleilmsetel aktsiaturgudel valdavalt positiivse tootlusega kuuks ning tõusid nii arenenud kui arenevate riikide börsid. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet hõlmav indeks kerkis kuu jooksul 4,3% ning seejuures olid suurimate tõusjate seas näiteks Soome ja Saksamaa börsiindeksid vastavalt 4,9% ja 4,1% tootlustega. Jaapani aktsiaturu indeks näitas kohalikus valuutas 5,1% tootlust ja eurodes jäi tulemuseks 4,1% tõus. Baltimaade börsiindeksid liikusid septembris küllaltki vähe: Vilniuse ja Riia aktsiaturud tõusid vastavalt 0,3% ja 0,6% ning Tallinna börsi tootluseks kujunes –0,9%.\n\nPensionifond L tegi septembris uue investeeringu globaalse haardega erakapitalifondi Investindustrial VII, mis keskendub ettevõtete väljaostutehingutele peamiselt Lõuna-Euroopas. Investindustrial on asutatud 1990. aastal ning ettevõttes töötab üle 60 investeerimisvaldkonna professionaali. Varasemate fondide portfellidesse kuuluvad sellised ettevõtted, nagu näiteks Aston Martin, Sergio Rossi, Ducati ja mitmed teised tuntud nimed erinevatest sektoritest.\n\nVõlakirjaportfellis müüsime taas Leedu ja Läti valitsuse võlakirju, mis on senimaani andnud küll hea tootluse, kuid kus praeguse kõrge hinna pealt on lõpuni hoidmisel kasum minimaalne või isegi negatiivne.\n\nVõlakirjaportfellis jõudsime oktoobri algul kokkuleppele Ekspress Grupiga, mille kohaselt laenab ettevõte võlakirjadega fondist raha oma laienemisplaanide finantseerimiseks. Kaheksa-aastastele võlakirjadele on lisatagatise andnud ettevõtte suuraktsionär ja võlakirjad kannavad intressi 6% aastas. Näeme kohalike ettevõtete üha kasvavat huvi kaasata kapitali pensionifondidelt ja mõnede järgmiste emitentidega on läbirääkimised võlakirja vormis investeeringu tegemiseks jõudmas lõppfaasi.\n\nEuroopas jäid peamised võlakirjaturud septembris kergelt miinuspoolele. Turgude kõrget hinnataset arvestades töötame jätkuvalt selle nimel, et Euroopa börsidel kõrge hinnaga võlakirju müüa ja saadud vahendid investeerida kohalikesse ettevõtetesse.\n"},{"year":2019,"month":8,"content":"### 2019 august – Uus erakapitali investeering\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nJahtuva majanduskeskkonna ja USA-Hiina kaubandussõja taustal näitasid maailma aktsiaturud augustis taas valdavalt negatiivset tootlust. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondav Euro Stoxx 50 indeks langes kuuga 1,1% ning näiteks Saksamaa ja Soome börsiindeksid kahanesid mõlemad 2,0% võrra. Jaapani aktsiaturu tootluseks kujunes kohalikus valuutas –3,8% ja eurodes mõõdetuna –0,5%. Ka globaalse arenevate turgude indeksi väärtus kahanes eurodes mõõdetuna –3,9% ning seejuures olid nõrgimad Ladina-Ameerika riigid eesotsas Argentiinaga. Augustis läks üldise langusega kaasa ka Baltikumi aktsiaturg. Tallinna ja Riia börsiindeksid näitasid vastavalt –1,7% ja –1,6% tulemust ning Vilniuse börsi tootluseks jäi –0,9%.\n\nPensionifond L tegi augustis uue investeeringu erakapitalifondi QS Club Fund II, mida juhib üleilmse haardega varahaldusettevõte Quilvest. Ettevõte on asutatud 1972. aastal ning kokku hallatakse enam kui 5 miljardi USA dollari väärtuses varasid. Uus fond hakkab tegema investeeringuid Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa eraettevõtetesse, kasutades mitmeid erinevaid väärtuse loomise strateegiaid.\n\nAugustis teatati, et seni ettevõtte juhtkonnale ja kohalikule investorile BaltCap kuuluv portaal auto24 müüakse. Auto24 müügi järgselt on tõenäoline, et uus omanik maksab enneaegselt meie fondidele tagasi ka ettevõtte laenud. 2017. aasta algul tehtud investeering oli esimene suurem uue laine rahapaigutus pärast pensionifondide riiklike piirangute lõdvendamist. LHV fondid finantseerisid tollal täies ulatuses ettevõtte ostu senistelt soomlastest omanikelt. Tegemist oli ja on siiani LHV fondide ühe suurima kohaliku investeeringuga. Investeeringu lõplik tootlus sõltub tagasimakse tähtajast, praeguseks on fondid antud laenult vahepeal möödunud kahe ja poole aasta eest intressi teeninud veidi enam kui 16%.\n\nEuroopa võlakirjaturul ollakse keskpanga septembri istungi ootuses, mille raames soovivad investorid näha võlakirjade ostuprogrammi taaskäivitamist. Hinnatasemed turgudel on nii kõrged, et väga kõrge reitingu puhul õnnestub pankadel turgudelt ka kümneks aastaks raha laenata negatiivse intressiga. Töötame jätkuvalt mitmete Eesti ettevõtetega ja loodame peagi uusi investeeringuid just sellelt suunalt.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tootlust otsides tuleb ümber pöörata iga kivi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.\n","text":"Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.\n\nEhkki möödunud ei ole peaaegu ühtegi päeva, mil uudistes poleks olnud tariifisõda või üleilmne majanduskasvu nõrgenemine, on lõpusirgele jõudnud 2019. aasta osutunud rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel ootamatult heaks. Euroopa aktsiaturud on aasta algusest tõusnud keskmiselt 20% ja USA turud eurodes mõõdetuna isegi ligikaudu 30%.\n\nSama võib öelda võlakirjade kohta. Kuigi järjest suurem osa Euroopa võlakirjaturust pakub lõpuni hoidmisel negatiivset tootlust, on võlakirjade hinnad tänu intressimäärade jätkuvale langusele tõusnud. See võib tunduda esmapilgul absurdsena, ent ka negatiivse intressimääraga võlakirjad võivad anda korraliku positiivse tootluse juhul, kui intressimäärad veel langevad. Just tänu intressimäärade alanemisele on Euroopa võlakirjaturg pakkunud sel aastal tootlust, mis ületab 7%.\n\nEriti kurioosne näide on Austria saja-aastane riigivõlakiri, mis emiteeriti 2017. aasta septembris hinnaga 99,5 eurot ja kupongiga 2,1%. Praegu on investorid nõus tootlusega 1,08% aastas ja tänu sellele on selle võlakirja hind tõusnud 162,5 euroni. Sellist väärtuse kasvu pole viimase kahe aasta jooksul pakkunud ükski aktsiaturg. Tänavu 15. augustil olid investorid valmis maksma selle võlakirja eest isegi 210 eurot.\n\n**Börs pole kogu lugu**\n\nKui elada usus, et aktsiaturud on ainus õige koht, kus raha kasvab, võivad paljud tulusad investeerimisvõimalused jääda märkamata, kuna vaadatakse ainult ühes suunas. Sama lugu on passiivse investeerimise ülistamisega.\n\nPole kahtlust, et viimase kümne aasta jooksul on passiivne investeerimisstrateegia löönud aktiivset. Lähenedes investeerimisele ainult läbi aktiivse-passiivse luubi, jääb aga väga suur osa investeerimisuniversumist – mille tootlused on olnud samuti väga head – vaatluse alt hoopis välja. Mitte kõik ettevõtted ei ole börsil ning aktsiate ja võlakirjade kõrval leidub teisigi varaklasse, nagu kinnisvara ja maavarad.\n\nKui jälgida edukaid pensionifonde Kanadas, Taanis ja Soomes, selgub, et kaalukas osa nende portfellist on paigutatud sellistesse varadesse, mis ei ole börsidel noteeritud ning mida ei saa kirjeldada ainult skaalal aktiivne-passiivne või aktsiad-võlakirjad.\n\nVäga informatiivne on uurida ka suurte ja tuntud USA ülikoolide varasid investeerivate fondide investeerimisstrateegiaid. Näiteks Yale’i Ülikooli varadest oli 2018. aastal USA börsiaktsiatesse paigutatud ainult 3,5%, samal ajal kui 14,1% investeeringuid oli tehtud erakapitalifondidesse. Riskikapitalifondidesse, mis suunavad raha alustavatesse (peamiselt tehnoloogiasektori) ettevõtetesse, oli investeeritud isegi 19% varade mahust.\n\nYale’i Ülikoolist on pärit mitu Nobeli majanduspreemia laureaati, näiteks James Tobin, Robert J. Shiller ja viimati, 2018. aastast, William D. Nordhaus. Ma usun, et keegi ei kahtlusta Yale’i Ülikooli investeerimismeeskonda naiivsuses ega selles, et nad ei ole kuulnud indeksifondide võidukäigust.\n\n**Pensionivara prognoositavam kasvatamine**\n\nLHV pensionifondid on viimase kolme aasta jooksul pööranud järjest rohkem tähelepanu alternatiivsetele investeeringutele. See ei ole valdkond, kuhu on võimalik või mõistlik siseneda kiirustades. Ma olen olnud juba ligikaudu neli aastat väga skeptiline avalikel turgudel noteeritud väärtpaberite hinnatasemete suhtes. Seepärast olen otsinud alternatiivi, kuidas investeerida pensionifondide vara mõõduka riskiga, kuid sellest hoolimata korraliku tootlusega.\n\nEelmisel aastal vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatus annab fondijuhtidele põhjuse kõrvutada fondide tootlusi riigi sotsiaalmaksu laekumisega, mis on omakorda võrreldav Eesti nominaalse majanduskasvuga. Ma usun, et selle eesmärgi saavutamiseks ja ületamiseks on mõistlik otsida investeerimisvõimalusi eeskätt kodumaalt, mis oli ka aastataguse seadusemuudatuse mõte.\n\nTallinna börs on võrreldes Eesti majandusega imetilluke, mis tähendab, et enamik investeerimisvõimalusi tuleb leida väljastpoolt seda. Börsiväliseid investeeringuid võib nimetada samuti aktiivseteks, kuid mitte indekseerimisega seotud skaalal aktiivne-passiivne.\n\nBörsiväline investeering tähendab enamasti ise omanikuks hakkamist ja sageli ka ettevõtte, projekti või vara juhtimisega seotud otsustusprotsessis osalemist. Seetõttu on kontroll tulemuse üle prognoositavam kui börsiinvesteeringu puhul.\n\nSamal ajal eeldab börsiväliste investeeringute tegemine mõnevõrra teistsuguseid pädevusi kui börsidelt aktsiate valimine või indeksifondidesse investeerimine. Sel põhjusel oleme tänavu täiendanud oma meeskonda uute liikmetega, kellel on kogemusi suurettevõtete finantseerimise ja kinnisvaraarendusega.\n\nInvesteerides ärikinnisvarasse, mis on pikaks ajaks välja renditud, võib järgmiste aastate kassavooge prognoosida suhteliselt suure kindlusega võrreldes aktsiaturgude muutuse prognoosiga. Nende väärtus ei ole küll väliste tegurite (näiteks intressimäärade) muutuse eest kaitstud, kuid lepingujärgsed kassavood on siiski teada. Sama on kohalike ettevõtete emiteeritud võlakirjadega: meie meeskond mõtleb enne investeeringu tegemist erinevad riskistsenaariumid läbi ja võtab need lepingute vormistamisel arvesse.\n\nBörsiväliste investeeringute puudus on nende vähesem likviidsus kui suurte, rahvusvahelistel börsidel noteeritud väärtpaberite oma. See ei tähenda, et neile ei ole võimalik ostjat leida. Suure tõenäosusega on kümne miljoni eurost kontorihoonet Tallinna kesklinnas lihtsam müüa kui kümnemiljonilist aktsiaosalust mõnes väiksemas ettevõttes, mis on noteeritud Tallinna börsil.\n\nTeisalt saavad pensionifondid võtta tänu raha pikaajalisele iseloomule ette samme, mis on ülejäänud investorite jaoks keerulisemad. Pensionifondidel on võimalik käituda tsükli suhtes vastupidiselt. Näiteks kinnisvarainvesteeringut tehes saab ajastada hoonete parendused perioodidele, mil ehitushinnad langevad, st ajale, mil ülejäänud turg ei investeeri, kuna pangad on laenukraanid kinni keeranud.\n\n**Jätkame Eestisse investeerimist**\n\nKuigi Helir-Valdor Seeder ja Isamaa üritavad Eesti kogumispensioni süsteemi hävitada ning teevad kõik, et võimalikult palju raha pensionifondidest välja voolaks, ei ole me Eestisse investeerimist siiani täielikult peatanud. Võtame uusi investeeringuid tehes arvesse ka seda, kuidas on neist võimalik vajaduse korral väljuda, et tagada pensionifondide likviidsus.\n\nParaku on selge seegi, et kui pensionifondide mahud vähenevad, halvenevad kohalike ettevõtete võimalused leida kapitali. Isamaa üleolev hoiak, et kui pensionifondid ei investeeri, siis täidab tühimiku keegi teine, näitab nende naiivset ja puudulikku arusaamist majandusest.\n\nIndeksifondid müüvad klientidele lootust saada osa rahvusvaheliste aktsiaturgude tootlusest, olgu see positiivne või negatiivne. Meie seevastu püüame LHV-s luua portfelli, mille tootlus on seotud Eesti majanduse nominaalse kasvuga ja mis peaks olema väiksemate tõusude-langustega kui rahvusvaheliste aktsiaindeksite tootlus.\n\nKui varasematel perioodidel on LHV pensionifondide tootlus ületanud Eesti elukalliduse tõusu, siis eelmise aasta lõpus vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatus tegi võimalikuks kõrgema eesmärgi: ületada Eesti nominaalset majanduskasvu. Ühtlasi sunnib see muudatus nimetatud eesmärki püüdma. Sellist investeeringute portfelli ei ole võimalik luua üleöö. Kui mitte liiga palju riskida, võtab see aastaid, kuid tulemus tasub ennast loodetavasti ära – nii pensionikogujale kui ka Eesti majandusele.\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600019832","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.2,"fundManager":"LHV"},"LXK75":{"heading":"LHV Pensionifond XL","id":"xl","code":"xl","dataMarker":"XLK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,\n- oled valmis riskima keskmisest rohkem,\n- sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":35093},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":56.6,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":13.38,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":5.36,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":10.4,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":8.53,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.73,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,61% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,24% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,87% |\n| France Government 2.25% 25/10/22 | 2,56% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,48% |\n| East Capital Baltic Property Fund II | 2,28% |\n| Berkshire Hathaway 0.25% 17/01/21 | 2,19% |\n| Allianz 07/12/20 | 2,02% |\n| JP Morgan Chase And Co 27/01/20 | 1,92% |\n| iShares STOXX Europe 600 Health Care | 1,88% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,61% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,24% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,87% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.09.2019) | 188 852 743,37 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 500 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,72%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,62%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_tingimused_02092019.pdf)\n- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XL põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_KIID_02092019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.09.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_kuuaruanne_2019_09.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2019,"month":10,"content":"### 2019 oktoober – Livonia Partners ostis klaasitootja\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nOktoober kulges maailma aktsiaturgudel küllalt rahulikult ja börsiindeksite tootlus oli valdavalt positiivne. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondava Eurostoxx 50 indeksi tootluseks kujunes +1,1%. Hea tulemuse tegid oktoobris nii Saksamaa börs 3,5% tõusuga kui ka Rootsi börs 5,2% tootlusega. Suurbritannia aktsiaturu indeks seevastu langes Brexitiga seotud pingete tõttu 2,2%.\n\nJaapani börsi tulemus oli kohalikus valuutas tugev 5,4%, kuid jäi eurodes 3,2% juurde. Üleilmne arenevate turgude indeks tõusis kuuga 4,1% – selle taga olid mitme Aasia ja Ladina-Ameerika riigi head tulemused. Baltimaades oli parima tootlusega Vilniuse börs, mis tõusis 1,6%, ja ka Tallinna börs kerkis oktoobris 1,5% võrra. Riia börs pidi siiski leppima 0,3% langusega.\n\nPensionifondi XL portfelli kuuluv erakapitalifond Livonia Partners tegi taas uue investeeringu, ostes klaasi tootva ja töötleva Eesti ettevõtte Klaasimeister AS-i. Ettevõtte kliendid on klaasfassaadide paigaldajad ning vaheseinte ja piirete tootjad Põhjamaades ja Baltikumis. See on tänavu Livonia teine ülevõtutehing, aasta alguses soetati nimelt aknatootja Fenestra.\n\nVõlakirjaportfellis viisime lõpule eelmises kuuülevaates mainitud Ekspress Grupi väärtpaberite soetamise emissioonist. Kõik võlakirjad väljastati LHV fondidele. Võlakirjad kannavad aastas 6% intressi, lunastatakse kaheksa aasta pärast ja neile on lisatagatise andnud ettevõtte suuraktsionär. Ettevõte kasutab emissiooniga kaasatud vahendeid laienemiseks.\n\nVälismaistest investeeringutest väärib oktoobrikuus taas äramärkimist Danske allutatud pikaajaliste võlakirjade hinnatõus. Kuigi Taani pangale määratavad trahvid ja karistused pole veel kaugeltki selged, hakkab investorite usaldus taastuma – meie portfelli kuuluvad kaks Danske võlakirja on sellel aastal pakkunud tootlust 24–25%. Kõik peamised Euroopa võlakirjaturud jäid samal ajal miinuspoolele, langedes keskmiselt veidi vähem kui protsendi. Töötame kohalike emitentidega ja näeme investeerimisvõimalusi endiselt pigem siin.\n"},{"year":2019,"month":9,"content":"### 2019 september – Aktsiaturgudel valitses septembris positiivne meeleolu\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nSeptember kujunes üleilmsetel aktsiaturgudel valdavalt positiivse tootlusega kuuks ning tõusid nii arenenud kui arenevate riikide börsid. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet hõlmav indeks kerkis kuu jooksul 4,3% ning seejuures olid suurimate tõusjate seas näiteks Soome ja Saksamaa börsiindeksid vastavalt 4,9% ja 4,1% tootlustega. Jaapani aktsiaturu indeks näitas kohalikus valuutas 5,1% tootlust ja eurodes jäi tulemuseks 4,1% tõus. Ka MSCI arenevate turgude indeks tegi hea tulemuse, tõustes eurodes 2,5% ning sealhulgas näitas positiivset 3,3% suurust tootlust ka juba mõnda aega nõrk olnud Ladina-Ameerika. Baltimaade börsiindeksid liikusid septembris küllaltki vähe: Vilniuse ja Riia aktsiaturud tõusid vastavalt 0,3% ja 0,6% ning Tallinna börsi tootluseks kujunes –0,9%.\n\nPensionifondi XL portfelli kuuluv riskikapitalifond Tera Ventures oli juhtiv investor Eesti-USA ettevõtte Snackable teises investeerimisringis. Snackable arendab tehisintellektil põhinevat audiosisu otsingumootorit ning on alates 2018. aastast kaasanud kokku 2,3 miljonit USA dollarit investeeringuid. Uut raha kasutab ettevõte arendustiimi laiendamiseks Eestis ning rahvusvahelistele turgudele sisenemiseks.\n\nVõlakirjaportfellis müüsime taas Tsehhi, Leedu, Läti ja Rumeenia valitsuse võlakirju, mis on senimaani andnud küll hea tootluse, kuid kus nüüdse kõrge hinna pealt on lõpuni hoidmisel kasum minimaalne või isegi negatiivne.\n\nVõlakirjaportfellis jõudsime oktoobri algul kokkuleppele Ekspress Grupiga, mille kohaselt laenab ettevõte võlakirjadega fondist raha oma laienemisplaanide finantseerimiseks. Kaheksa-aastastele võlakirjadele on lisatagatise andnud ettevõtte suuraktsionär ja võlakirjad kannavad intressi 6% aastas. Näeme kohalike ettevõtete üha kasvavat huvi kaasata kapitali pensionifondidelt ja mõnede järgmiste emitentidega on läbirääkimised võlakirja vormis investeeringu tegemiseks jõudmas lõppfaasi.\n\nEuroopas jäid peamised võlakirjaturud septembris kergelt miinuspoolele. Turgude kõrget hinnataset arvestades töötame jätkuvalt selle nimel, et Euroopa börsidel kõrge hinnaga võlakirju müüa ja saadud vahendid investeerida kohalikesse ettevõtetesse.\n"},{"year":2019,"month":8,"content":"### 2019 august – Auto24 saab uue omaniku\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nJahtuva majanduskeskkonna ja USA-Hiina kaubandussõja taustal näitasid maailma aktsiaturud augustis taas valdavalt negatiivset tootlust. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondav Euro Stoxx 50 indeks langes kuuga 1,1% ning näiteks Saksamaa ja Soome börsiindeksid kahanesid mõlemad 2,0% võrra. Jaapani aktsiaturu tootluseks kujunes kohalikus valuutas –3,8% ja eurodes mõõdetuna –0,5%. Ka globaalse arenevate turgude indeksi väärtus kahanes eurodes mõõdetuna –3,9% ning seejuures olid nõrgimad Ladina-Ameerika riigid eesotsas Argentiinaga. Augustis läks üldise langusega kaasa ka Baltikumi aktsiaturg. Tallinna ja Riia börsiindeksid näitasid vastavalt –1,7% ja –1,6% tulemust ning Vilniuse börsi tootluseks jäi –0,9%.\n\nPensionifondi XL portfelli kuuluv erakapitalifond BaltCap Private Equity Fund II tegi augustis eduka väljumise investeeringust sõidukite müügiportaali auto24. Ettevõtte ostjaks oli Baltic Classifieds Group, mille portfelli kuuluvad mitmed Baltimaade kuulutuste portaalid, sealhulgas ka KV.ee, City24.ee ja Osta.ee. Tehing plaanitakse lõpule viia käesoleva aasta jooksul pärast vastava loa saamist Konkurentsiametilt.\n\nEuroopa võlakirjaturul ollakse keskpanga septembri istungi ootuses, mille raames soovivad investorid näha võlakirjade ostuprogrammi taaskäivitamist. Hinnatasemed turgudel on nii kõrged, et väga kõrge reitingu puhul õnnestub pankadel praegu turgudelt ka kümneks aastaks raha laenata negatiivse intressiga. Otsime jätkuvalt alternatiive sellele Eesti ettevõtete rahastamise näol. Fondi investeeringutest jätkas augustis hinnatõusu mais soetatud Sampo. Soome kindlustuskontserni võlakirjad olid augusti lõpuks ehk vähem kui nelja kuuga tootnud ligi 15%.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tootlust otsides tuleb ümber pöörata iga kivi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.\n","text":"Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.\n\nEhkki möödunud ei ole peaaegu ühtegi päeva, mil uudistes poleks olnud tariifisõda või üleilmne majanduskasvu nõrgenemine, on lõpusirgele jõudnud 2019. aasta osutunud rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel ootamatult heaks. Euroopa aktsiaturud on aasta algusest tõusnud keskmiselt 20% ja USA turud eurodes mõõdetuna isegi ligikaudu 30%.\n\nSama võib öelda võlakirjade kohta. Kuigi järjest suurem osa Euroopa võlakirjaturust pakub lõpuni hoidmisel negatiivset tootlust, on võlakirjade hinnad tänu intressimäärade jätkuvale langusele tõusnud. See võib tunduda esmapilgul absurdsena, ent ka negatiivse intressimääraga võlakirjad võivad anda korraliku positiivse tootluse juhul, kui intressimäärad veel langevad. Just tänu intressimäärade alanemisele on Euroopa võlakirjaturg pakkunud sel aastal tootlust, mis ületab 7%.\n\nEriti kurioosne näide on Austria saja-aastane riigivõlakiri, mis emiteeriti 2017. aasta septembris hinnaga 99,5 eurot ja kupongiga 2,1%. Praegu on investorid nõus tootlusega 1,08% aastas ja tänu sellele on selle võlakirja hind tõusnud 162,5 euroni. Sellist väärtuse kasvu pole viimase kahe aasta jooksul pakkunud ükski aktsiaturg. Tänavu 15. augustil olid investorid valmis maksma selle võlakirja eest isegi 210 eurot.\n\n**Börs pole kogu lugu**\n\nKui elada usus, et aktsiaturud on ainus õige koht, kus raha kasvab, võivad paljud tulusad investeerimisvõimalused jääda märkamata, kuna vaadatakse ainult ühes suunas. Sama lugu on passiivse investeerimise ülistamisega.\n\nPole kahtlust, et viimase kümne aasta jooksul on passiivne investeerimisstrateegia löönud aktiivset. Lähenedes investeerimisele ainult läbi aktiivse-passiivse luubi, jääb aga väga suur osa investeerimisuniversumist – mille tootlused on olnud samuti väga head – vaatluse alt hoopis välja. Mitte kõik ettevõtted ei ole börsil ning aktsiate ja võlakirjade kõrval leidub teisigi varaklasse, nagu kinnisvara ja maavarad.\n\nKui jälgida edukaid pensionifonde Kanadas, Taanis ja Soomes, selgub, et kaalukas osa nende portfellist on paigutatud sellistesse varadesse, mis ei ole börsidel noteeritud ning mida ei saa kirjeldada ainult skaalal aktiivne-passiivne või aktsiad-võlakirjad.\n\nVäga informatiivne on uurida ka suurte ja tuntud USA ülikoolide varasid investeerivate fondide investeerimisstrateegiaid. Näiteks Yale’i Ülikooli varadest oli 2018. aastal USA börsiaktsiatesse paigutatud ainult 3,5%, samal ajal kui 14,1% investeeringuid oli tehtud erakapitalifondidesse. Riskikapitalifondidesse, mis suunavad raha alustavatesse (peamiselt tehnoloogiasektori) ettevõtetesse, oli investeeritud isegi 19% varade mahust.\n\nYale’i Ülikoolist on pärit mitu Nobeli majanduspreemia laureaati, näiteks James Tobin, Robert J. Shiller ja viimati, 2018. aastast, William D. Nordhaus. Ma usun, et keegi ei kahtlusta Yale’i Ülikooli investeerimismeeskonda naiivsuses ega selles, et nad ei ole kuulnud indeksifondide võidukäigust.\n\n**Pensionivara prognoositavam kasvatamine**\n\nLHV pensionifondid on viimase kolme aasta jooksul pööranud järjest rohkem tähelepanu alternatiivsetele investeeringutele. See ei ole valdkond, kuhu on võimalik või mõistlik siseneda kiirustades. Ma olen olnud juba ligikaudu neli aastat väga skeptiline avalikel turgudel noteeritud väärtpaberite hinnatasemete suhtes. Seepärast olen otsinud alternatiivi, kuidas investeerida pensionifondide vara mõõduka riskiga, kuid sellest hoolimata korraliku tootlusega.\n\nEelmisel aastal vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatus annab fondijuhtidele põhjuse kõrvutada fondide tootlusi riigi sotsiaalmaksu laekumisega, mis on omakorda võrreldav Eesti nominaalse majanduskasvuga. Ma usun, et selle eesmärgi saavutamiseks ja ületamiseks on mõistlik otsida investeerimisvõimalusi eeskätt kodumaalt, mis oli ka aastataguse seadusemuudatuse mõte.\n\nTallinna börs on võrreldes Eesti majandusega imetilluke, mis tähendab, et enamik investeerimisvõimalusi tuleb leida väljastpoolt seda. Börsiväliseid investeeringuid võib nimetada samuti aktiivseteks, kuid mitte indekseerimisega seotud skaalal aktiivne-passiivne.\n\nBörsiväline investeering tähendab enamasti ise omanikuks hakkamist ja sageli ka ettevõtte, projekti või vara juhtimisega seotud otsustusprotsessis osalemist. Seetõttu on kontroll tulemuse üle prognoositavam kui börsiinvesteeringu puhul.\n\nSamal ajal eeldab börsiväliste investeeringute tegemine mõnevõrra teistsuguseid pädevusi kui börsidelt aktsiate valimine või indeksifondidesse investeerimine. Sel põhjusel oleme tänavu täiendanud oma meeskonda uute liikmetega, kellel on kogemusi suurettevõtete finantseerimise ja kinnisvaraarendusega.\n\nInvesteerides ärikinnisvarasse, mis on pikaks ajaks välja renditud, võib järgmiste aastate kassavooge prognoosida suhteliselt suure kindlusega võrreldes aktsiaturgude muutuse prognoosiga. Nende väärtus ei ole küll väliste tegurite (näiteks intressimäärade) muutuse eest kaitstud, kuid lepingujärgsed kassavood on siiski teada. Sama on kohalike ettevõtete emiteeritud võlakirjadega: meie meeskond mõtleb enne investeeringu tegemist erinevad riskistsenaariumid läbi ja võtab need lepingute vormistamisel arvesse.\n\nBörsiväliste investeeringute puudus on nende vähesem likviidsus kui suurte, rahvusvahelistel börsidel noteeritud väärtpaberite oma. See ei tähenda, et neile ei ole võimalik ostjat leida. Suure tõenäosusega on kümne miljoni eurost kontorihoonet Tallinna kesklinnas lihtsam müüa kui kümnemiljonilist aktsiaosalust mõnes väiksemas ettevõttes, mis on noteeritud Tallinna börsil.\n\nTeisalt saavad pensionifondid võtta tänu raha pikaajalisele iseloomule ette samme, mis on ülejäänud investorite jaoks keerulisemad. Pensionifondidel on võimalik käituda tsükli suhtes vastupidiselt. Näiteks kinnisvarainvesteeringut tehes saab ajastada hoonete parendused perioodidele, mil ehitushinnad langevad, st ajale, mil ülejäänud turg ei investeeri, kuna pangad on laenukraanid kinni keeranud.\n\n**Jätkame Eestisse investeerimist**\n\nKuigi Helir-Valdor Seeder ja Isamaa üritavad Eesti kogumispensioni süsteemi hävitada ning teevad kõik, et võimalikult palju raha pensionifondidest välja voolaks, ei ole me Eestisse investeerimist siiani täielikult peatanud. Võtame uusi investeeringuid tehes arvesse ka seda, kuidas on neist võimalik vajaduse korral väljuda, et tagada pensionifondide likviidsus.\n\nParaku on selge seegi, et kui pensionifondide mahud vähenevad, halvenevad kohalike ettevõtete võimalused leida kapitali. Isamaa üleolev hoiak, et kui pensionifondid ei investeeri, siis täidab tühimiku keegi teine, näitab nende naiivset ja puudulikku arusaamist majandusest.\n\nIndeksifondid müüvad klientidele lootust saada osa rahvusvaheliste aktsiaturgude tootlusest, olgu see positiivne või negatiivne. Meie seevastu püüame LHV-s luua portfelli, mille tootlus on seotud Eesti majanduse nominaalse kasvuga ja mis peaks olema väiksemate tõusude-langustega kui rahvusvaheliste aktsiaindeksite tootlus.\n\nKui varasematel perioodidel on LHV pensionifondide tootlus ületanud Eesti elukalliduse tõusu, siis eelmise aasta lõpus vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatus tegi võimalikuks kõrgema eesmärgi: ületada Eesti nominaalset majanduskasvu. Ühtlasi sunnib see muudatus nimetatud eesmärki püüdma. Sellist investeeringute portfelli ei ole võimalik luua üleöö. Kui mitte liiga palju riskida, võtab see aastaid, kuid tulemus tasub ennast loodetavasti ära – nii pensionikogujale kui ka Eesti majandusele.\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600019766","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":29.43,"fundManager":"LHV"},"LIK75":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks","id":"indeks","code":"lik","dataMarker":"LIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,\n- soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,\n- omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerime laiapõhjaliselt aktsia- ja kinnisvarafondidesse. Investeeringute tegemisel eelistame börsil kaubeldavaid (ETF), madala kulumääraga, füüsilist vara omavaid (mitte sünteetilisi), maksuefektiivseid, likviidseid ja alusindeksit jäljendavaid fonde. Kuni 75% fondi varast on paigutatud aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":1331},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":71.01,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":26.9,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.09,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Lyxor Core MSCI World DR UCITS | 27,14% |\n| Amundi Index FTSE EPRA Nareit Global UCITS ETF | 26,90% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 17,06% |\n| iShares Core MSCI World UCITS | 10,57% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 5,97% |\n| HSBC MSCI WORLD UCITS ETF | 3,38% |\n| db x-trackers MSCI World Index UCITS ETFF | 3,24% |\n| iShares MSCI Frontier 100 ETF | 2,31% |\n| Vanguard FTSE Emerging Markets UCITS ETF | 1,34% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.09.2019) | 20 733 759,68 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 550 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,39%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,69%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_tingimused-2018-01-02.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_prospekt-2018-01-02.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_KIID.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_mudelportfell_09_2019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.09.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_kuuaruanne_2019_09.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2017.pdf)\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109401","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV"},"TUK00":{"heading":"Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond","id":"tv","code":"tv","dataMarker":"TUK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionieani jäänud vähem kui 10 aastat,\n- oled nõus kaotuse vältimiseks kõrgema tootluse võimalusest loobuma.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":2200},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjafondid","value":95.57,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.48,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 24,77% |\n| BlackRock FIDF - Euro Government Bond Index Fund - Flexible | 24,03% |\n| BlackRock BGIF - Euro Aggregate Bond Index Fund - X2 | 23,62% |\n| BlackRock FIDF - Euro Credit Bond Index Fund - Flexible | 23,16% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,34%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,5%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600109443","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"TUK75":{"heading":"Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond","id":"ta","code":"ta","dataMarker":"TUK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sa oled noorem kui 55-aastane,\n- tahad saavutada parimat võimalikku tootlust pika aja vältel ja sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":7389},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":72.27,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":26.63,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.13,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock BGIF - World Equity Index - X2 | 28,14% |\n| BlackRock ISF - Developed World Index | 27,93% |\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 26,63% |\n| BlackRock ISF - Developed World ex Tobacco | 8,17% |\n| BlackRock ISF - Emerging Markets Index | 8,04% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,34%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,47%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109435","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"SEK50":{"heading":"SEB Progressiivne Pensionifond","id":"progressiivne","code":"progressiivne","dataMarker":"SEK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 3 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib kuni 50% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda keskmises ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":94748},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":35.58,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":33.66,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":11.45,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.47,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.29,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":13.4,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.15,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Bundesrepublic Deutschland 2% 15.08.2023 | 9,25% |\n| France Government 0% 25.02.2020 | 3,35% |\n| iShares Core EUR Corp Bond UCITS ETF EUR | 3,24% |\n| Amundi MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 3,13% |\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR Dist | 2,45% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 2,08% |\n| Tallinna Sadam AS | 2,04% |\n| Luminor Bank Estonia 1.5% 18.10.2021 | 2,00% |\n| Xtrackers MSCI World Energy UCITS ETF | 1,97% |\n| Raiffeisen-Osteuropa-Rent Fund | 1,67% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Tallinna Sadam AS | 2,04% |\n| Luminor Bank Estonia 1,5% 18.10.2021 | 2,00% |\n| Elering 0.875% 03.05.2023 | 0,95% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,87%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,27%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600019725","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":8.56,"fundManager":"SEB"},"SEK25":{"heading":"SEB Optimaalne Pensionifond","id":"optimaalne","code":"optimaalne","dataMarker":"SEK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib peamiselt võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib suures osas võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":6088},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":33.52,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":2.81,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":15.28,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.42,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.65,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":40.71,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.61,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR Dist | 9,16% |\n| Bundesrepublic Deutschland 2% 15.08.2023 | 7,77% |\n| Bundesrepublic Deutschland 3% 04.07.2020 | 7,76% |\n| PIMCO Funds Global Investors Series PLC - Global Investment Grade Credit Fund | 5,43% |\n| Robeco Ql Global Dynamic Duration | 4,45% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 3,66% |\n| Goldman Sachs Global Credit Portfolio (Hedged) I | 3,64% |\n| SEB Ethical Global Index Fund | 3,24% |\n| France Government 0% 25.02.2020 | 3,04% |\n| SEB Fund 4 Short Bond Fund Euro | 3,02% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Tallinna Sadam AS | 1,92% |\n| Luminor Bank Estonia 1,5% 18.10.2021 | 1,90% |\n| Elering 0.875% 03.05.2023 | 0,91% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,75%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,07%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600098612","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":7.92,"fundManager":"SEB"},"SEK00":{"heading":"SEB Konservatiivne Pensionifond","id":"konservatiivne","code":"konservatiivne","dataMarker":"SEK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud alla 3 aasta,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse ja hoiustesse. Kuni 10% ulatuses on lubatud investeerida mujale, muuhulgas aktsiatesse. Nendesse varaklassidesse investeerimisega kaasnevad madalamad riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda väikeses ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":12493},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":47.33,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":6.38,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":45.66,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.62,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Bundesrepublic Deutschland 3% 04.07.2020 | 18,08% |\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR Dist | 13,51% |\n| iShares Core EUR Corp Bond UCITS ETF EUR (Dist) | 8,64% |\n| UBS ETF-Barclays Euro Area Liquid Corporates 1-5 Year UCITS ETF | 8,43% |\n| iShares EUR Corporate Bond Large Cap UCITS ETF | 8,13% |\n| Bundesrepublic Deutschland 1.5% 15.02.2023 | 4,60% |\n| Lithuanian Government Bond 0.7% 27.05.2020 | 3,51% |\n| Republic of Lithuania 7.375% 11.02.2020 | 2,88% |\n| iShares Euro Ultrashort Bond UCITS ETF | 2,81% |\n| SEB Fund 4 Short Bond Fund Euro | 2,80% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank Estonia 1,5% 18.10.2021 | 2,11% |\n| Elering 0.875% 03.05.2023 | 1,08% |\n| Baltic Horizon Fund 4.25% 08.05.2023 | 0,40% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,49%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,57%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019717","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":3.92,"fundManager":"SEB"},"SEK100":{"heading":"SEB Pensionifond 100","id":"sek100","code":"sek100","dataMarker":"SEK100","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensioni vara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib kuni 100% oma varadest aktsiariskiga instrumentidesse. Sellega kaasnevad kõrged riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":0},"accordion":[{"id":"expenses","title":"Kulud","active":true,"content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,2%\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600001699","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":"-","fundManager":"SEB"},"SWK99":{"heading":"Swedbank Pensionifond K1990-1999 indeks","id":"k9099","code":"k99","dataMarker":"SWK99","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud aastal 1990 kuni 1999,\n- sa ei soovi kogumisperioodi vältel fonde ise vahetada (kuid vajadusel saate seda teha),\n- eelistad fondi riskiprofiili automaatset muutumist ajas.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond on moodustatud nn passiivse investeerimispoliitikaga elutsüklifondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse instrumentidesse, mis järgivad globaalseid indekseid ning aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu vähendatakse Fondi varas aja jooksul vastavalt Fondi prospektis ja tingimustes sätestatule.\nAktsiariskiga investeeringute osakaal võib näidatud tasemetest erineda maksimaalselt 2%. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse jt -instrumentidesse, hoiustesse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":5971},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.78,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.26,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Prime Global Ucits ETF DR | 27,50% |\n| LYXOR Core MSCI World | 27,16% |\n| SPDR MSCI World Ucits ETF | 27,13% |\n| Access Global | 17,99% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,49%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,72%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109393","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank"},"SWK75":{"heading":"Swedbank Pensionifond K100","id":"k4","code":"k4","dataMarker":"SWK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on kuni 44 aastat,\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega ning väärtpaberite põhiomadustest ja riskidest teadlik pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha pika aja jooksul (üle 10 aasta) võimalikult palju kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 75% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, kusjuures kuni 50% varast on lubatud investeerida otse aktsiatesse. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ja muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":106774},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":30.61,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":43.91,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":19.28,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":4.28,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.8,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.23,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 17,99% |\n| Spain Government 5.400% 230131 | 3,66% |\n| Spain Government 0.050% 210131 | 3,60% |\n| Spain Government 0.750% 210730 | 2,65% |\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 1,54% |\n| Lithuania 0.000% 210131 | 1,08% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,07% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 1,06% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 0,99% |\n| Poland Government International 0.500% 211220 | 0,92% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 1,54% |\n| Luminor Bank 1,500% 211018 | 1,06% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,07% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,67%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,99%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600103248","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":8.08,"fundManager":"Swedbank"},"SWK50":{"heading":"Swedbank Pensionifond K60","id":"k3","code":"k3","dataMarker":"SWK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 45-54 aastat,\n- oled keskmisest kõrgema riskitaluvusega ning väärtpaberite põhiomadustest ja riskidest teadlik pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha pika aja jooksul (minimaalselt 10 aasta) võimalikult palju kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi varadest kuni 50% investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse ja ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":142837},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":48.49,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":29.99,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":11.61,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":5.5,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.98,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":2.24,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.25,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 8,85% |\n| Spain Government 5.400% 230131 | 3,25% |\n| Spain Government 0.050% 210131 | 2,97% |\n| Spain Government 0.750% 210730 | 2,90% |\n| Amundi 12 M | 2,24% |\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 2,24% |\n| Lithuania 2.100% 210828 | 1,73% |\n| Lithuania 3.400% 201003 | 1,58% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 1,55% |\n| S&P 500 SPDR | 1,47% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 2,24% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 1,55% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,46% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,67%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,97%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600019758","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":11.2,"fundManager":"Swedbank"},"SWK25":{"heading":"Swedbank Pensionifond K30","id":"k2","code":"k2","dataMarker":"SWK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 55-62 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha keskmise kogumistähtaja jooksul (vähemalt 7 aastat) stabiilselt kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi varadest kuni 25% investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse ja ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":45384},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":73.27,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":0.38,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":15.93,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":6.63,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.38,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":1.58,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.89,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Spain Government 0.050% 210131 | 5,33% |\n| Spain Government 0.750% 210730 | 4,21% |\n| S&P 500 SPDR | 4,01% |\n| Amundi ETF MSCI Europe UCITS | 3,89% |\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 3,63% |\n| Vanguard S&P 500 ETF | 3,41% |\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 3,06% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 2,71% |\n| Lithuania 2.100% 210828 | 2,60% |\n| Lithuania 3.400% 201003 | 2,53% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 3,06% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 2,71% |\n| Luminor Bank 1.375% 221021 | 1,49% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,67%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,92%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600019741","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":17.89,"fundManager":"Swedbank"},"SWK00":{"heading":"Swedbank Pensionifond K10","id":"k1","code":"k1","dataMarker":"SWK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 63+ aastat,\n- oled madala riskitaluvusega pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha mõõdukalt kasvatada lühikese aja jooksul (alla 3 aasta).\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi varadest 100% investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse ning muudesse aktsiariskita varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":10883},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":79.74,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":4.97,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":15.32,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Lithuania Government 0.300% 210504 | 3,80% |\n| Amundi 6 M | 3,51% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 3,38% |\n| Eesti Energia 2.384% 230922 | 2,43% |\n| Lithuania Government 0.400% 230816 | 2,61% |\n| City of Tallinn Estonia FRN 271129 | 1,88% |\n| Lithuania 2.100% 210828 | 1,83% |\n| ING Bank FRN 211126 | 1,82% |\n| Cooperatieve Rabobank 1.375% 270203 | 1,76% |\n| Latvenergo 1.900% 220610 | 1,75% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank 1,500% 211018 | 3,38% |\n| Eesti Energia 2.384% 230922 | 2,43% |\n| City of Tallinn Estonia FRN 271129 | 1,88% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,35%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019733","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":12.02,"fundManager":"Swedbank"},"SEK75":{"heading":"SEB Energiline Pensionifond","id":"energiline","code":"energiline","dataMarker":"SEK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul pensionini on jäänud üle 5 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensioni vara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib kuni 75% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suuremas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":32112},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":16.97,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":2.22,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":65.72,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":1.94,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.44,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":11.66,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.06,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 18,24% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 13,46% |\n| Bundesrepublic Deutschland 2% 15.08.2023 | 6,42% |\n| Amundi Index MSCI World UCITS ETF DR | 5,31% |\n| SEB Ethical Global Index Fund C | 5,14% |\n| Xtrackers MSCI World UCITS ETF | 4,87% |\n| Bundesrepublic Deutschland 3% 04.07.2020 | 3,53% |\n| Amundi MSCI Emerging Markets ETF | 3,01% |\n| PIMCO Funds Global Investors Series PLC - Global Investment Grade Credit Fund | 2,90% |\n| iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF (DE) | 2,89% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank Estonia 1,5% 18.10.2021 | 1,53% |\n| Tallinna Sadam AS | 1,42% |\n| EfTEN Real Estate Fimd IV | 0,73% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,75%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,3%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600103297","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":6.1,"fundManager":"SEB"},"LEK75":{"heading":"LHV Pensionifond Eesti","id":"eesti","code":"eesti","dataMarker":"LEK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,\n- soovid siduda pensioniraha Eesti majandusega,\n- sul on investeeringuid ka mujal regioonides.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse võimalusel ja sobivate instrumentide leidumisel kuni 100% ulatuses Eestisse ja Eestiga seotud instrumentidesse. Seejuures on Eestiga seotud instrumentide osakaal LHV Pensionifondis Eesti vähemalt 50% fondi vara väärtusest. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiaturgudele. Lisaks on fondi arvel kuni 10% ulatuses lubatud võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on Eestiga seotud investeeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":100},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":48.18,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":26.4,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":18.47,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.18,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.77,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud| |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund | 4,36% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II | 4,35% |\n| Tallink Grupp | 4,33% |\n| Tallinna Sadam | 4,17% |\n| Tallinna Kaubamaja | 4,14% |\n| Eesti Energia 2.384% 22/09/23 | 4,01% |\n| Autolist 12% 03/04/22 | 3,87% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,85% |\n| Birdeye Timber Fund 2 | 3,82% |\n| Baltic Horizon Fund 4.25% 08/05/23 | 3,81% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund | 4,36% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II | 4,35% |\n| Tallink Grupp | 4,33% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.09.2019) | 2 662 489,12 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 2 690 184,87 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,72%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,61%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Eesti_tingimused_02092019.pdf)\n- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Eesti põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Eesti_KIID_02092019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.09.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Eesti_kuuaruanne_2019_09.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Eesti_aruanne_2018.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2019,"month":10,"content":"### 2019 oktoober – Harju Elektri aktsia vedas fondi väärtuse kõrgemale\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nTallinna börsi tootluseks kujunes oktoobris 1,5% ja üsna sarnase tulemusega sai hakkama ka Vilniuse börs. Riia börsiindeks seevastu langes kuu jooksul 0,3% võrra.\n\nPensionifondi Eesti tootlusele aitas tugevalt kaasa Harju Elektri aktsia, mis tõusis kuuga koguni 17,6%. Ettevõte teatas kolmanda kvartali tugevatest tulemustest: käive suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 44% võrra ja teenitud kasum kasvas 2018. aasta 18 000 eurolt 1,3 miljoni euroni. Peamine osa Harju Elektri müügitulu kasvust tuli elektriseadmete ärist, selles oli suur roll Leedu tütarettevõtte müügimahu suurenemisel.\n\nTallinna Kaubamaja Grupi aktsia tõusis oktoobris 8,4% samuti tänu kolmanda kvartali headele tulemustele. Ettevõtte teenitud müügitulu suurenes võrreldes aasta varasemaga 8,3% võrra ja kasvu vedas autokaubanduse äri, mille tulud kasvasid koguni 23,8%.\n\nKa supermarketite (Selver) segmendi tulemuse oli hea, sest müügitulu kasvatati 5,5% võrra. Tallinna Kaubamaja parandas kasumlikkust kõigis ärivaldkondades ja teenitud puhaskasum suurenes aastaga 10,4% võrra.\n"},{"year":2019,"month":9,"content":"### 2019 september – Investeerisime taas BaltCapi fondi\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nBaltimaade aktsiaturud liikusid septembris küllaltki vähe. Kui Vilniuse ja Riia börsid näitasid väikest positiivset tootlust, vastavalt 0,3% ja 0,4%, siis Tallinna börs tegi kuu jooksul hoopis 0,9% suuruse languse.\n\nLHV Pensionifond Eesti tegi uue investeeringu erakapitalifondi BaltCap Private Equity Fund III, mis keskendub ettevõtete väljaostutehingutele Baltimaades. Fond otsib investeeringuteks ettevõtteid, millel on hea rahvusvahelise laienemise potentsiaal ning võimalusi nähakse peamiselt tervishoiu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning ekspordile suunatud tootmise sektorites. BaltCap on Baltikumi suurim erakapitaliinvesteeringutega tegelev ettevõte ning varasemalt on juhitud juba kokku seitset fondi. LHV pensionifondid on aastate jooksul investeerinud mitmesse BaltCapi juhitud fondi.\n"},{"year":2019,"month":8,"content":"### 2019 august – Auto24 saab uue omaniku\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAugustis läksid üleilmse aktsiaturgude langusega kaasa ka Baltimaade börsid. Tallinna ja Riia börsiindeksid kahanesid vastavalt 1,7% ja 1,6% võrra ning Vilniuse börsi tootluseks jäi –0,9%.\n\nKuu jooksul raporteerisid II kvartali tulemused mitmed Eesti börsiettevõtted. Näiteks Tallink kasvatas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tulusid 0,3% ja kokku veeti 2,7 miljonit reisijat, mis on 0,8% rohkem. Seejuures kasvas Eesti-Soome liinil reisijate arv aastaga 0,5% kokku 1,3 miljoni reisijani. Samas avaldas piletihindadele survet tihedam konkurents ning ettevõtte puhaskasum kahanes võrreldes 2018.a II kvartaliga 2,5% võrra. Tallinna Sadam aga suurendas aastaga II kvartalis teenitud tulusid 0,2% võrra ja maksude eelne kasum kasvas 6,2%. Sadamat külastanud reisijate arv tõusis võrreldes eelmise aastaga 4000 inimese ehk 0,1% võrra. Seejuures oli kasv kõrgeim Tallinn-Helsingi liinil. Muuga sadamat läbinud kaupade maht aga tõusis aastaga 4,3% võrra paljuski tänu suurenenud killustiku veole.\n\nAugustis teatati, et seni ettevõtte juhtkonnale ja kohalikule investorile BaltCap kuuluv portaal auto24 müüakse. Auto24 müügi järgselt on tõenäoline, et uus omanik maksab enneaegselt meie fondidele tagasi ka ettevõtte laenud. 2017. aasta algul LHV fondide poolt tehtud investeering oli esimene suurem uue laine rahapaigutus pärast pensionifondide riiklike piirangute lõdvendamist. Rahastasime tollal täies ulatuses ettevõtte ostu senistelt soomlastest omanikelt. Tegemist oli ja on siiani LHV fondide ühe suurima kohaliku investeeringuga. Investeeringu lõplik tootlus sõltub tagasimakse tähtajast. Praeguseks on fond võlakirjalt teeninud intressi 12% aastas.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tootlust otsides tuleb ümber pöörata iga kivi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.\n","text":"Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.\n\nEhkki möödunud ei ole peaaegu ühtegi päeva, mil uudistes poleks olnud tariifisõda või üleilmne majanduskasvu nõrgenemine, on lõpusirgele jõudnud 2019. aasta osutunud rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel ootamatult heaks. Euroopa aktsiaturud on aasta algusest tõusnud keskmiselt 20% ja USA turud eurodes mõõdetuna isegi ligikaudu 30%.\n\nSama võib öelda võlakirjade kohta. Kuigi järjest suurem osa Euroopa võlakirjaturust pakub lõpuni hoidmisel negatiivset tootlust, on võlakirjade hinnad tänu intressimäärade jätkuvale langusele tõusnud. See võib tunduda esmapilgul absurdsena, ent ka negatiivse intressimääraga võlakirjad võivad anda korraliku positiivse tootluse juhul, kui intressimäärad veel langevad. Just tänu intressimäärade alanemisele on Euroopa võlakirjaturg pakkunud sel aastal tootlust, mis ületab 7%.\n\nEriti kurioosne näide on Austria saja-aastane riigivõlakiri, mis emiteeriti 2017. aasta septembris hinnaga 99,5 eurot ja kupongiga 2,1%. Praegu on investorid nõus tootlusega 1,08% aastas ja tänu sellele on selle võlakirja hind tõusnud 162,5 euroni. Sellist väärtuse kasvu pole viimase kahe aasta jooksul pakkunud ükski aktsiaturg. Tänavu 15. augustil olid investorid valmis maksma selle võlakirja eest isegi 210 eurot.\n\n**Börs pole kogu lugu**\n\nKui elada usus, et aktsiaturud on ainus õige koht, kus raha kasvab, võivad paljud tulusad investeerimisvõimalused jääda märkamata, kuna vaadatakse ainult ühes suunas. Sama lugu on passiivse investeerimise ülistamisega.\n\nPole kahtlust, et viimase kümne aasta jooksul on passiivne investeerimisstrateegia löönud aktiivset. Lähenedes investeerimisele ainult läbi aktiivse-passiivse luubi, jääb aga väga suur osa investeerimisuniversumist – mille tootlused on olnud samuti väga head – vaatluse alt hoopis välja. Mitte kõik ettevõtted ei ole börsil ning aktsiate ja võlakirjade kõrval leidub teisigi varaklasse, nagu kinnisvara ja maavarad.\n\nKui jälgida edukaid pensionifonde Kanadas, Taanis ja Soomes, selgub, et kaalukas osa nende portfellist on paigutatud sellistesse varadesse, mis ei ole börsidel noteeritud ning mida ei saa kirjeldada ainult skaalal aktiivne-passiivne või aktsiad-võlakirjad.\n\nVäga informatiivne on uurida ka suurte ja tuntud USA ülikoolide varasid investeerivate fondide investeerimisstrateegiaid. Näiteks Yale’i Ülikooli varadest oli 2018. aastal USA börsiaktsiatesse paigutatud ainult 3,5%, samal ajal kui 14,1% investeeringuid oli tehtud erakapitalifondidesse. Riskikapitalifondidesse, mis suunavad raha alustavatesse (peamiselt tehnoloogiasektori) ettevõtetesse, oli investeeritud isegi 19% varade mahust.\n\nYale’i Ülikoolist on pärit mitu Nobeli majanduspreemia laureaati, näiteks James Tobin, Robert J. Shiller ja viimati, 2018. aastast, William D. Nordhaus. Ma usun, et keegi ei kahtlusta Yale’i Ülikooli investeerimismeeskonda naiivsuses ega selles, et nad ei ole kuulnud indeksifondide võidukäigust.\n\n**Pensionivara prognoositavam kasvatamine**\n\nLHV pensionifondid on viimase kolme aasta jooksul pööranud järjest rohkem tähelepanu alternatiivsetele investeeringutele. See ei ole valdkond, kuhu on võimalik või mõistlik siseneda kiirustades. Ma olen olnud juba ligikaudu neli aastat väga skeptiline avalikel turgudel noteeritud väärtpaberite hinnatasemete suhtes. Seepärast olen otsinud alternatiivi, kuidas investeerida pensionifondide vara mõõduka riskiga, kuid sellest hoolimata korraliku tootlusega.\n\nEelmisel aastal vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatus annab fondijuhtidele põhjuse kõrvutada fondide tootlusi riigi sotsiaalmaksu laekumisega, mis on omakorda võrreldav Eesti nominaalse majanduskasvuga. Ma usun, et selle eesmärgi saavutamiseks ja ületamiseks on mõistlik otsida investeerimisvõimalusi eeskätt kodumaalt, mis oli ka aastataguse seadusemuudatuse mõte.\n\nTallinna börs on võrreldes Eesti majandusega imetilluke, mis tähendab, et enamik investeerimisvõimalusi tuleb leida väljastpoolt seda. Börsiväliseid investeeringuid võib nimetada samuti aktiivseteks, kuid mitte indekseerimisega seotud skaalal aktiivne-passiivne.\n\nBörsiväline investeering tähendab enamasti ise omanikuks hakkamist ja sageli ka ettevõtte, projekti või vara juhtimisega seotud otsustusprotsessis osalemist. Seetõttu on kontroll tulemuse üle prognoositavam kui börsiinvesteeringu puhul.\n\nSamal ajal eeldab börsiväliste investeeringute tegemine mõnevõrra teistsuguseid pädevusi kui börsidelt aktsiate valimine või indeksifondidesse investeerimine. Sel põhjusel oleme tänavu täiendanud oma meeskonda uute liikmetega, kellel on kogemusi suurettevõtete finantseerimise ja kinnisvaraarendusega.\n\nInvesteerides ärikinnisvarasse, mis on pikaks ajaks välja renditud, võib järgmiste aastate kassavooge prognoosida suhteliselt suure kindlusega võrreldes aktsiaturgude muutuse prognoosiga. Nende väärtus ei ole küll väliste tegurite (näiteks intressimäärade) muutuse eest kaitstud, kuid lepingujärgsed kassavood on siiski teada. Sama on kohalike ettevõtete emiteeritud võlakirjadega: meie meeskond mõtleb enne investeeringu tegemist erinevad riskistsenaariumid läbi ja võtab need lepingute vormistamisel arvesse.\n\nBörsiväliste investeeringute puudus on nende vähesem likviidsus kui suurte, rahvusvahelistel börsidel noteeritud väärtpaberite oma. See ei tähenda, et neile ei ole võimalik ostjat leida. Suure tõenäosusega on kümne miljoni eurost kontorihoonet Tallinna kesklinnas lihtsam müüa kui kümnemiljonilist aktsiaosalust mõnes väiksemas ettevõttes, mis on noteeritud Tallinna börsil.\n\nTeisalt saavad pensionifondid võtta tänu raha pikaajalisele iseloomule ette samme, mis on ülejäänud investorite jaoks keerulisemad. Pensionifondidel on võimalik käituda tsükli suhtes vastupidiselt. Näiteks kinnisvarainvesteeringut tehes saab ajastada hoonete parendused perioodidele, mil ehitushinnad langevad, st ajale, mil ülejäänud turg ei investeeri, kuna pangad on laenukraanid kinni keeranud.\n\n**Jätkame Eestisse investeerimist**\n\nKuigi Helir-Valdor Seeder ja Isamaa üritavad Eesti kogumispensioni süsteemi hävitada ning teevad kõik, et võimalikult palju raha pensionifondidest välja voolaks, ei ole me Eestisse investeerimist siiani täielikult peatanud. Võtame uusi investeeringuid tehes arvesse ka seda, kuidas on neist võimalik vajaduse korral väljuda, et tagada pensionifondide likviidsus.\n\nParaku on selge seegi, et kui pensionifondide mahud vähenevad, halvenevad kohalike ettevõtete võimalused leida kapitali. Isamaa üleolev hoiak, et kui pensionifondid ei investeeri, siis täidab tühimiku keegi teine, näitab nende naiivset ja puudulikku arusaamist majandusest.\n\nIndeksifondid müüvad klientidele lootust saada osa rahvusvaheliste aktsiaturgude tootlusest, olgu see positiivne või negatiivne. Meie seevastu püüame LHV-s luua portfelli, mille tootlus on seotud Eesti majanduse nominaalse kasvuga ja mis peaks olema väiksemate tõusude-langustega kui rahvusvaheliste aktsiaindeksite tootlus.\n\nKui varasematel perioodidel on LHV pensionifondide tootlus ületanud Eesti elukalliduse tõusu, siis eelmise aasta lõpus vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatus tegi võimalikuks kõrgema eesmärgi: ületada Eesti nominaalset majanduskasvu. Ühtlasi sunnib see muudatus nimetatud eesmärki püüdma. Sellist investeeringute portfelli ei ole võimalik luua üleöö. Kui mitte liiga palju riskida, võtab see aastaid, kuid tulemus tasub ennast loodetavasti ära – nii pensionikogujale kui ka Eesti majandusele.\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109476","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":67.62,"fundManager":"LHV"},"SIK75":{"heading":"SEB Pensionifond Indeks 100","id":"eindeks","code":"sik","dataMarker":"SIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- sa eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on järgida väärtpaberiturgusid.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse, rakendades passiivset investeerimisstrateegiat ja järgides väärtpaberiturge. Sellega kaasnevad kõrged riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":957},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.2,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.8,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 25,51% |\n| Vanguard S&P 500 UCITS ETF | 22,86% |\n| Lyxor Core STOXX Europe 600 DE ETF | 18,30% |\n| Xtrackers Nikkei 225 UCITS ETF | 7,13% |\n| Amundi MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 5,85% |\n| UBS UBS ETF - MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 5,20% |\n| Xtrackers MSCI USA UCITS ETF | 3,87% |\n| SOURCE S&P 500 UCITS ETF | 3,60% |\n| iShares Core MSCI Pacific ex-Japan UCITS ETF USD Acc | 3,56% |\n| UBS ETF-MSCI Canada UCITS ETF | 3,00% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,43%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109427","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"SEB"},"NPK00":{"heading":"Luminor C Pensionifond","id":"c","code":"c","dataMarker":"NPK00","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on alla 3 aasta pikk,\n- sa soovid pigem oma pensionivara kaitsta ning seda mitte enam niivõrd kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib maksimaalselt 10% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas kvaliteetvõlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saab hoiduda suurematest lühiajalistest kõikumistest. Kõrgete intressitasemete juures võib fond investeerida ka suurema osa varast hoiustesse, et vältida tagasilööke võlakirjaturgudel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":4730},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjafondid","value":94.96,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.04,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Xtrackers USD Corporate Bond UCITS ETF | 8,91% |\n| Nordea 2 - US Corporate Enhanced Bd Fd | 8,81% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 8,77% |\n| iShares Core Euro Government Bond UCITS ETF | 8,53% |\n| SPDR Barclays Euro Government Bond UCITS ETF | 8,38% |\n| Nordea Pro Euro Bond I Growth | 8,05% |\n| iShares Euro Corporate Bond Interest Rate Hedged | 6,96% |\n| Nordea Euro Medium Term Bond Growth | 6,64% |\n| iShares Core Euro Corporate Bond UCITS ETF | 4,76% |\n| Nordea Corporate Bond I Growth | 4,64% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,7%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,75%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600098455","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":0,"fundManager":"Luminor"},"NPK25":{"heading":"Luminor B Pensionifond","id":"b","code":"b","dataMarker":"NPK25","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- sa soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"## **Strateegia**\nInvesteerib maksimaalselt 30% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänu investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% enda varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":2358},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":18.39,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":4.77,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":71.76,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.08,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | Tootlus |\n|---|---:|\n| Xtrackers USD Corporate Bond UCITS ETF | 9,12% |\n| Nordea Euro Bond I Growth | 7,33% |\n| Nordea Emerging Market Bond Fund Growth | 7,28% |\n| SPDR Barclays Euro Government Bond UCITS ETF | 6,58% |\n| iShares Core Euro Government Bond UCITS ETF | 5,71% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 4,77% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 4,58% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets | 4,36% |\n| iShares Euro Corporate Bond Large Cap UCITS ETF | 4,34% |\n| Nordea 1 - Emerging Mkt Hard Ccy Bond Fd | 4,27% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 4,77% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,03%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,33%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600098448","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":5.01,"fundManager":"Luminor"},"NPK75":{"heading":"Luminor A Pluss Pensionifond","id":"apluss","code":"A pluss","dataMarker":"NPK75","active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 20 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt kõrge varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib maksimaalselt 100% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Olenevalt turuolukorrast, võib fond vajadusel ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":6865},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":61.49,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":3.06,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":30.45,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core MSCI Emerging Markets | 8,03% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 7,87% |\n| SPDR Barclays Euro Government Bond UCITS ETF | 7,16% |\n| iShares MSCI North America UCITS ETF | 4,92% |\n| Financial Select Sector SPDR | 4,68% |\n| Nordea 1 - Emerging Mkt Hard Ccy Bond Fd | 4,26% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 3,94% |\n| S&P Depository Receipts Trust | 3,32% |\n| Nordea 1 - European High Yield Vond Fund BI-EUR | 3,23% |\n| Nordea Global High Yield Growth | 3,08% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 2,89% |\n| EfTEN Kinnisvarafond AS | 0,17% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,03%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,5%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600103503","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":3.06,"fundManager":"Luminor"},"NPK50":{"heading":"Luminor A Pensionifond","id":"A","code":"A","dataMarker":"NPK50","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 10 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada mõnevõrra kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib maksimaalselt 60% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":27651},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":38.64,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":4.38,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":52.58,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.4,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Xtrackers USD Corporate Bond UCITS ETF | 6,93% |\n| iShares Core Euro Government Bond UCITS ETF | 6,17% |\n| Nordea Emerging Market Bond Fund Growth | 4,96% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 4,74% |\n| Nordea 1 - Emerging Mkt Hard Ccy Bond Fd | 4,49% |\n| Nordea Global High Yield Growth | 4,36% |\n| Nordea 1 - European High Yield Bond Fund BI-EUR | 4,29% |\n| Nordea 1 - Emerging Stars Equity Fund | 4,13% |\n| iShares MSCI North America UCITS ETF | 3,83% |\n| SPDR Barclays Euro Government Bond UCITS ETF | 3,82% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 3,28% |\n| EfTEN Kinnisvarafond AS | 1,09% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,03%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,4%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600098430","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":4.37,"fundManager":"Luminor"},"SPT30":{"heading":"Luminor Intress Pluss Pensionifond","id":"intress-pluss","code":"lum_int","dataMarker":"SPT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond investeerib maksimaalselt 20% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Seeläbi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","costs":{"entraceFee":"1%","exitFee":"1%","managementFee":"1,2%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109369, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 1%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,2%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,53%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109369","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LHT75":{"heading":"LHV Täiendav Pensionifond","id":"taiendav","code":"lhv_iii","dataMarker":"LHT75","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- oled investeerimisriskidest teadlik pensionikoguja, kes soovib teha pikaajalisi investeeringuid täiendavasse kogumispensionisse eesmärgiga kasutada maksuefektiivselt kogutud raha peale 55-aastaseks saamist.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond investeerib olulise osa varadest aktsiaturgudele: maksimaalse kasvu tagamiseks hoitakse aktsiaturgude osakaalu üldjuhul 75% lähedal fondi vara väärtusest. Aktsiaturgude osakaal võib olla ka kõrgem - kuni 95% - või madalam (viimastel aastatel 40% lähedal), kui fondijuht seda mõistlikuks peab.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2019","capacity":"15 711 341,46 €","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":52.6,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":15.55,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":10.15,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":13.88,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":4.35,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":0.12,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.34,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 5,14% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,81% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 3,42% |\n| iShares DAX EX | 2,63% |\n| East Capital Baltic Property Fund II | 2,62% |\n| Citadele banka 6.25% 06/12/2026 | 2,45% |\n| JP Morgan Chase And Co 27/01/20 | 2,00% |\n| China Development Bank 0.375% 16/11/21 | 1,99% |\n| HSBC Holdings Plc 04/12/21 | 1,91% |\n| SAP 13/03/21 | 1,86% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 5,14% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,81% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 3,42% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.09.2019) | 16 209 925,86 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Depootasu määr | 0,0576% |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,08%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_tingimused_2017-06-13.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_prospekt_060818.pdf)\n- [LHV Täiendava Pensionifondi põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.09.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_taiendav_kuuaruanne_2019_09.pdf)\n- [2019 I poolaasta aruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_I_poolaasta_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2019,"month":10,"content":"### 2019 oktoober – Soetasime ettevõtteid pangandussektorist ja kullatööstusest\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nOktoober kulges maailma aktsiaturgudel küllalt rahulikult ja börsiindeksite tootlus oli valdavalt positiivne. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondava Eurostoxx 50 indeksi tootluseks kujunes +1,1%. Hea tulemuse tegid oktoobris nii Saksamaa börs 3,5% tõusuga kui ka Rootsi börs 5,2% tootlusega. Suurbritannia aktsiaturu indeks seevastu langes Brexitiga seotud pingete tõttu 2,2%.\n\nJaapani börsi tulemus oli kohalikus valuutas tugev 5,4%, kuid jäi eurodes 3,2% juurde. Üleilmne arenevate turgude indeks tõusis kuuga 4,1% – selle taga olid mitme Aasia ja Ladina-Ameerika riigi head tulemused. Baltimaades oli parima tootlusega Vilniuse börs, mis tõusis 1,6%, ja ka Tallinna börs kerkis oktoobris 1,5% võrra. Riia börs pidi siiski leppima 0,3% langusega.\n\nOktoobris tegi Täiendav pensionifond mitu uut investeeringut nii Euroopa kui ka USA börsidel. Pangandussektoris soetas fond Euroopa suurpankade Swedbanki ja Santanderi aktsiaid. Santander tegutseb laialdaselt ka Ladina-Ameerikas. Samuti lisati uute positsioonidena Euroopa kaitsetööstuse valdkonna liider Thales ning kulda ja vaske kaevandav USA suurettevõte Barrick Gold Corp.\n\nVälismaistest investeeringutest väärib oktoobrikuus taas äramärkimist Danske allutatud pikaajaliste võlakirjade hinnatõus. Kuigi Taani pangale määratavad trahvid ja karistused pole veel kaugeltki selged, hakkab investorite usaldus taastuma – meie portfelli kuuluvad kaks Danske võlakirja on sellel aastal pakkunud tootlust 24–25%. Kõik peamised Euroopa võlakirjaturud jäid samal ajal miinuspoolele, langedes keskmiselt veidi vähem kui protsendi.\n"},{"year":2019,"month":9,"content":"### 2019 september – Apranga müügitulemused kergitasid aktsiat\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nSeptember kujunes üleilmsetel aktsiaturgudel valdavalt positiivse tootlusega kuuks ning tõusid nii arenenud kui arenevate riikide börsid. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet hõlmav indeks kerkis kuu jooksul 4,3% ning seejuures olid suurimate tõusjate seas näiteks Soome ja Saksamaa börsiindeksid vastavalt 4,9% ja 4,1% tootlustega. Jaapani aktsiaturu indeks näitas kohalikus valuutas 5,1% tootlust ja eurodes jäi tulemuseks 4,1% tõus. Ka MSCI arenevate turgude indeks tegi hea tulemuse, tõustes eurodes 2,5% ning sealhulgas näitas positiivset 3,3% suurust tootlust ka juba mõnda aega nõrk olnud Ladina-Ameerika. Baltimaade börsiindeksid liikusid septembris küllaltki vähe: Vilniuse ja Riia aktsiaturud tõusid vastavalt 0,3% ja 0,6% ning Tallinna börsi tootluseks kujunes –0,9%.\n\nLHV Täiendava pensionifondi portfelli kuuluva Leedu rõivamüügiga tegeleva ettevõtte Apranga aktsiad kerkisid septembris Vilniuse börsil 11,4% võrra. Hea tulemuse taga oli kuu jooksul teenitud rekordiline 24 miljoni euro suurune müügitulu, mis kasvas võrreldes eelmise aasta sama kuuga 17,5%. Apranga haldab Baltimaades kokku 191 kauplust, millest 110 Leedus, 52 Lätis ja 29 Eestis. Ettevõtte frantsiisiportfelli kuuluvad tuntud kaubamärgid, nagu Zara, Armani, Massimo Dutti ja mitmed teised.\n"},{"year":2019,"month":8,"content":"### 2019 august – Novaturase tulemused valmistasid pettumuse\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nJahtuva majanduskeskkonna ja USA-Hiina kaubandussõja taustal näitasid maailma aktsiaturud augustis taas valdavalt negatiivset tootlust. Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondav Euro Stoxx 50 indeks langes kuuga 1,1% ning näiteks Saksamaa ja Soome börsiindeksid kahanesid mõlemad 2,0% võrra. Jaapani aktsiaturu tootluseks kujunes kohalikus valuutas –3,8% ja eurodes mõõdetuna –0,5%. Ka globaalse arenevate turgude indeksi väärtus kahanes eurodes mõõdetuna –3,9% ning seejuures olid nõrgimad Ladina-Ameerika riigid eesotsas Argentiinaga. Augustis läks üldise langusega kaasa ka Baltikumi aktsiaturg. Tallinna ja Riia börsiindeksid näitasid vastavalt –1,7% ja –1,6% tulemust ning Vilniuse börsi tootluseks jäi –0,9%.\n\nKuu jooksul raporteerisid kvartalitulemused mitmed Täiendava Pensionifondi portfelli kuuluvad ettevõtted, nende hulgas ka Leedu reisikorraldaja Novaturas. Viimase tulemused jäid ootustele alla: tulud kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vaid 0,1% ja reisijate arv kahanes 0,9%. Nõrkuse põhjusena toodi välja 2018. aastal turul tekkinud ülepakkumine ning mai ja juuni soojad ilmad Baltimaades, mis mõjutasid negatiivselt soojamaa reiside nõudlust. Samuti langes märkimisväärselt ettevõtte kasum, sest klientidele tehti mitmeid soodustusi ja viimase hetke pakkumisi.\n\nEuroopa võlakirjaturul ollakse keskpanga septembri istungi ootuses, mille raames soovivad investorid näha võlakirjade ostuprogrammi taaskäivitamist. Hinnatasemed turgudel on nii kõrged, et väga kõrge reitingu puhul õnnestub pankadel praegu turgudelt ka kümneks aastaks raha laenata negatiivse intressiga. Fondi investeeringutest jätkas augustis hinnatõusu mais soetatud Sampo. Soome kindlustuskontserni võlakirjad olid augusti lõpuks ehk vähem kui nelja kuuga tootnud ligi 15%.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tootlust otsides tuleb ümber pöörata iga kivi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.\n","text":"Oktoobrikuu osutus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulikuks, jättes näiteks USA suurimate ettevõtete aktsiaid hõlmava S&P 500 indeksi eurodes mõõdetuna 0,2%-ga miinusesse. Kuid leidus ka märksa silmapaistvamaid tulemusi: Saksamaa ja Rootsi aktsiaturg tõusid vastavalt 3,5% ja 4,9%.\n\nEhkki möödunud ei ole peaaegu ühtegi päeva, mil uudistes poleks olnud tariifisõda või üleilmne majanduskasvu nõrgenemine, on lõpusirgele jõudnud 2019. aasta osutunud rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel ootamatult heaks. Euroopa aktsiaturud on aasta algusest tõusnud keskmiselt 20% ja USA turud eurodes mõõdetuna isegi ligikaudu 30%.\n\nSama võib öelda võlakirjade kohta. Kuigi järjest suurem osa Euroopa võlakirjaturust pakub lõpuni hoidmisel negatiivset tootlust, on võlakirjade hinnad tänu intressimäärade jätkuvale langusele tõusnud. See võib tunduda esmapilgul absurdsena, ent ka negatiivse intressimääraga võlakirjad võivad anda korraliku positiivse tootluse juhul, kui intressimäärad veel langevad. Just tänu intressimäärade alanemisele on Euroopa võlakirjaturg pakkunud sel aastal tootlust, mis ületab 7%.\n\nEriti kurioosne näide on Austria saja-aastane riigivõlakiri, mis emiteeriti 2017. aasta septembris hinnaga 99,5 eurot ja kupongiga 2,1%. Praegu on investorid nõus tootlusega 1,08% aastas ja tänu sellele on selle võlakirja hind tõusnud 162,5 euroni. Sellist väärtuse kasvu pole viimase kahe aasta jooksul pakkunud ükski aktsiaturg. Tänavu 15. augustil olid investorid valmis maksma selle võlakirja eest isegi 210 eurot.\n\n**Börs pole kogu lugu**\n\nKui elada usus, et aktsiaturud on ainus õige koht, kus raha kasvab, võivad paljud tulusad investeerimisvõimalused jääda märkamata, kuna vaadatakse ainult ühes suunas. Sama lugu on passiivse investeerimise ülistamisega.\n\nPole kahtlust, et viimase kümne aasta jooksul on passiivne investeerimisstrateegia löönud aktiivset. Lähenedes investeerimisele ainult läbi aktiivse-passiivse luubi, jääb aga väga suur osa investeerimisuniversumist – mille tootlused on olnud samuti väga head – vaatluse alt hoopis välja. Mitte kõik ettevõtted ei ole börsil ning aktsiate ja võlakirjade kõrval leidub teisigi varaklasse, nagu kinnisvara ja maavarad.\n\nKui jälgida edukaid pensionifonde Kanadas, Taanis ja Soomes, selgub, et kaalukas osa nende portfellist on paigutatud sellistesse varadesse, mis ei ole börsidel noteeritud ning mida ei saa kirjeldada ainult skaalal aktiivne-passiivne või aktsiad-võlakirjad.\n\nVäga informatiivne on uurida ka suurte ja tuntud USA ülikoolide varasid investeerivate fondide investeerimisstrateegiaid. Näiteks Yale’i Ülikooli varadest oli 2018. aastal USA börsiaktsiatesse paigutatud ainult 3,5%, samal ajal kui 14,1% investeeringuid oli tehtud erakapitalifondidesse. Riskikapitalifondidesse, mis suunavad raha alustavatesse (peamiselt tehnoloogiasektori) ettevõtetesse, oli investeeritud isegi 19% varade mahust.\n\nYale’i Ülikoolist on pärit mitu Nobeli majanduspreemia laureaati, näiteks James Tobin, Robert J. Shiller ja viimati, 2018. aastast, William D. Nordhaus. Ma usun, et keegi ei kahtlusta Yale’i Ülikooli investeerimismeeskonda naiivsuses ega selles, et nad ei ole kuulnud indeksifondide võidukäigust.\n\n**Pensionivara prognoositavam kasvatamine**\n\nLHV pensionifondid on viimase kolme aasta jooksul pööranud järjest rohkem tähelepanu alternatiivsetele investeeringutele. See ei ole valdkond, kuhu on võimalik või mõistlik siseneda kiirustades. Ma olen olnud juba ligikaudu neli aastat väga skeptiline avalikel turgudel noteeritud väärtpaberite hinnatasemete suhtes. Seepärast olen otsinud alternatiivi, kuidas investeerida pensionifondide vara mõõduka riskiga, kuid sellest hoolimata korraliku tootlusega.\n\nEelmisel aastal vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatus annab fondijuhtidele põhjuse kõrvutada fondide tootlusi riigi sotsiaalmaksu laekumisega, mis on omakorda võrreldav Eesti nominaalse majanduskasvuga. Ma usun, et selle eesmärgi saavutamiseks ja ületamiseks on mõistlik otsida investeerimisvõimalusi eeskätt kodumaalt, mis oli ka aastataguse seadusemuudatuse mõte.\n\nTallinna börs on võrreldes Eesti majandusega imetilluke, mis tähendab, et enamik investeerimisvõimalusi tuleb leida väljastpoolt seda. Börsiväliseid investeeringuid võib nimetada samuti aktiivseteks, kuid mitte indekseerimisega seotud skaalal aktiivne-passiivne.\n\nBörsiväline investeering tähendab enamasti ise omanikuks hakkamist ja sageli ka ettevõtte, projekti või vara juhtimisega seotud otsustusprotsessis osalemist. Seetõttu on kontroll tulemuse üle prognoositavam kui börsiinvesteeringu puhul.\n\nSamal ajal eeldab börsiväliste investeeringute tegemine mõnevõrra teistsuguseid pädevusi kui börsidelt aktsiate valimine või indeksifondidesse investeerimine. Sel põhjusel oleme tänavu täiendanud oma meeskonda uute liikmetega, kellel on kogemusi suurettevõtete finantseerimise ja kinnisvaraarendusega.\n\nInvesteerides ärikinnisvarasse, mis on pikaks ajaks välja renditud, võib järgmiste aastate kassavooge prognoosida suhteliselt suure kindlusega võrreldes aktsiaturgude muutuse prognoosiga. Nende väärtus ei ole küll väliste tegurite (näiteks intressimäärade) muutuse eest kaitstud, kuid lepingujärgsed kassavood on siiski teada. Sama on kohalike ettevõtete emiteeritud võlakirjadega: meie meeskond mõtleb enne investeeringu tegemist erinevad riskistsenaariumid läbi ja võtab need lepingute vormistamisel arvesse.\n\nBörsiväliste investeeringute puudus on nende vähesem likviidsus kui suurte, rahvusvahelistel börsidel noteeritud väärtpaberite oma. See ei tähenda, et neile ei ole võimalik ostjat leida. Suure tõenäosusega on kümne miljoni eurost kontorihoonet Tallinna kesklinnas lihtsam müüa kui kümnemiljonilist aktsiaosalust mõnes väiksemas ettevõttes, mis on noteeritud Tallinna börsil.\n\nTeisalt saavad pensionifondid võtta tänu raha pikaajalisele iseloomule ette samme, mis on ülejäänud investorite jaoks keerulisemad. Pensionifondidel on võimalik käituda tsükli suhtes vastupidiselt. Näiteks kinnisvarainvesteeringut tehes saab ajastada hoonete parendused perioodidele, mil ehitushinnad langevad, st ajale, mil ülejäänud turg ei investeeri, kuna pangad on laenukraanid kinni keeranud.\n\n**Jätkame Eestisse investeerimist**\n\nKuigi Helir-Valdor Seeder ja Isamaa üritavad Eesti kogumispensioni süsteemi hävitada ning teevad kõik, et võimalikult palju raha pensionifondidest välja voolaks, ei ole me Eestisse investeerimist siiani täielikult peatanud. Võtame uusi investeeringuid tehes arvesse ka seda, kuidas on neist võimalik vajaduse korral väljuda, et tagada pensionifondide likviidsus.\n\nParaku on selge seegi, et kui pensionifondide mahud vähenevad, halvenevad kohalike ettevõtete võimalused leida kapitali. Isamaa üleolev hoiak, et kui pensionifondid ei investeeri, siis täidab tühimiku keegi teine, näitab nende naiivset ja puudulikku arusaamist majandusest.\n\nIndeksifondid müüvad klientidele lootust saada osa rahvusvaheliste aktsiaturgude tootlusest, olgu see positiivne või negatiivne. Meie seevastu püüame LHV-s luua portfelli, mille tootlus on seotud Eesti majanduse nominaalse kasvuga ja mis peaks olema väiksemate tõusude-langustega kui rahvusvaheliste aktsiaindeksite tootlus.\n\nKui varasematel perioodidel on LHV pensionifondide tootlus ületanud Eesti elukalliduse tõusu, siis eelmise aasta lõpus vastu võetud investeerimisfondide seaduse muudatus tegi võimalikuks kõrgema eesmärgi: ületada Eesti nominaalset majanduskasvu. Ühtlasi sunnib see muudatus nimetatud eesmärki püüdma. Sellist investeeringute portfelli ei ole võimalik luua üleöö. Kui mitte liiga palju riskida, võtab see aastaid, kuid tulemus tasub ennast loodetavasti ära – nii pensionikogujale kui ka Eesti majandusele.\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemaksed","content":[{"title":"LHV Täiendav Pensionifond","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600010294","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":23.91,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":6.39,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LIT100":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks Pluss","id":"indeks-pluss","code":"lhv_lit","dataMarker":"LIT100","securityId":147612,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled valmis taluma aktsiaturgude võimalikest suurtest kõikumistest tulenevaid riske,\n- omad varasemat investeerimiskogemust.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond investeerib kogu vara aktsiaturgudele ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Fondi vara investeeritakse indekseid järgivatesse investeerimisfondidesse. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nFondi vara investeerimisel ei järgita konkreetset indeksit. Investeeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets), arenevad turud (emerging markets) ja piiriturud (frontier markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,39%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2019","capacity":"2 979 140,43 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":98.66,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.34,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.09.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Lyxor Core MSCI World DR UCITS | 28,46% |\n| iShares Core MSCI World UCITS | 26,90% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 26,05% |\n| db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF | 6,54% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 4,16% |\n| Vanguard FTSE Emerging Markets UCITS ETF | 2,82% |\n| iShares MSCI Frontier 100 ETF | 2,60% |\n| HSBC MSCI WORLD UCITS ETF | 1,12% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.09.2019) | 4 469 902,54 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Depootasu määr | 0,0576% |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,39%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,85%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_tingimused-2017-09-13.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_prospekt_060818.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks Pluss põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_KIID.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_mudelportfell_09_2019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.09.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_LIT100_kuuaruanne_2019_09.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Indeks Pluss","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109419","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET100":{"heading":"SEB Aktiivne Pensionifond","id":"aktiivne","code":"seb_akt","dataMarker":"SET100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 5 aastat,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond investeerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,5%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600074076, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,5%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,83%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600074076","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET35":{"heading":"SEB Tasakaalukas Pensionifond","id":"tasakaalukas","code":"seb_tas","dataMarker":"SET35","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara säilitada.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond investeerib võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 50% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600008934, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,31%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600008934","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"NPT100":{"heading":"Luminor Aktsiad 100 Pensionifond","id":"aktsiad100","code":"Lu_100","dataMarker":"NPT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood üle 10 aasta pikk,\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärk on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt keskmisest kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond võib investeerida kõik vahendid aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest paigutada võlakirjadesse või hoiustesse, et tagada vara säilimise ka heitlikel perioodidel.\n","costs":{"entraceFee":"1%","exitFee":"1%","managementFee":"1,5%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600098422, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 1%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,5%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,66%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600098422","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT30":{"heading":"Swedbank Pensionifond V30","id":"swedv1","code":"v1","dataMarker":"SWT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled konservatiivne või vanemaealine koguja,\n- oled mõõduka riskivalmidusega,\n- sinu eesmärk on kogutava raha stabiilne kasv pikema aja jooksul (min 5 aastat).\n","strategy":"## **Strateegia**\nKuni 30% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,2%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600007530, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,2%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,48%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600007530","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT60":{"heading":"Swedbank Pensionifond V60","id":"swedv2","code":"v2","dataMarker":"SWT60","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega ning teadlik väärtpaberite võimalustest ja riskidest,\n- sinu eesmärk on tagada kogutava raha võimalikult suur kasv keskmise või pikema aja jooksul (min 7 aastat).\n","strategy":"## **Strateegia**\nKuni 60% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ja muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,3%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071031, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,3%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,60%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071031","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100","id":"swedv3","code":"v3","dataMarker":"SWT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat).\n","strategy":"## **Strateegia**\nKuni 100% fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,4%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071049, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,4%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,75%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2018. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071049","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv100","code":"v100","dataMarker":"SWV100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- sulle sobib 100% aktsiatesse investeerimine ja sa eelistad teha seda valdavalt indeksitesse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,49%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109484, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,49%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109484","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"TUV100":{"heading":"Tuleva III Samba Pensionifond","id":"tuv100","code":"tuv100","dataMarker":"TUV100","securityId":null,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled noorem kui 55-aastane (üle 55-aastasele sobib fond kombinatsioonis võlakirjafondi või pangadeposiidiga),\n- ja tahad saavutada parimat võimalikku tootlust ning sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFondi vara investeeritakse üksnes MSCI All-Country World Index (MSCI ACWI) finantsindeksit, selle all-indekseid või sarnase alusvara koostisega indekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,3%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS","link":null},"depository":{"title":"AS Swedbank","url":"https://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001707, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,3%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001707","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3}}