{"LXK00":{"heading":"LHV Pensionifond XS","id":"xs","code":"xs","dataMarker":"XSK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerime raha erinevate riikide ja nendega seotud organisatsioonide võlakirjadesse. Need pakuvad kõige suuremat stabiilsust ja kõige madalamaid riske. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":5100},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":70.15,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":29.85,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| France Government 1% 25/05/27 | 5,60% |\n| German Government 1.5% 04/09/22 | 4,54% |\n| Czech Republic 3.875% 24/05/22 | 4,19% |\n| Temasek 0.5% 01/03/22 | 4,12% |\n| Slovakia 3.375% 15/11/24 | 3,76% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,72% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 3,48% |\n| USA TREASURY BILL 1.625% 31/08/19 | 2,94% |\n| ALTUMG 1.3% 07/03/25 | 2,64% |\n| Bank Gospodarstwa Krajow 1.375% 01/06/25 | 2,49% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,72% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 3,48% |\n| Elering 0.875% 03/05/2023 | 2,41% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2019) | 21 515 975,79 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 110 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,576%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 02.05.2019](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_tingimused_020519.pdf)\n- [Tingimused alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_tingimused_02092019.pdf)\n- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 02.05.2019](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_020519.pdf)\n- [Prospekt alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XS põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_KIID.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XS põhiteabe dokument alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_KIID_02092019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.07.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_kuuaruanne_2019_07.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2019,"month":7,"content":"### 2019 juuli – Keskpangad ajavad võlakirjade hindasid veelgi kõrgemale\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nAmeerika Ühendriikides langetas sealne keskpank esimest korda alates 2008. aasta sügisest intressimäärasid. Et tsükkel on pöördumas, oodatakse sama peatselt ka Euroopa Keskpangalt. Majandustegevuse aeglustumine tõmbab veelgi enam allapoole investorite ootusi intressimäärade suhtes. Kõik see oleks normaalne asjade käik, kui vaid intressid poleks juba niigi absurdsel tasemel.\n\nNii jõudis augustis kätte olukord, kus kõik väljas olevad Saksa valitsuse võlakirjad on negatiivse oodatava tootlusega – isegi need, mis maksavad oma raha investoritele tagasi 30 aasta pärast. Vahest kõige hullumeelsema näite leiab naaberriigist Austriast, mille aastal 2117 (pea 100 aasta pärast) lõppev võlakiri pakub nende ridade kirjutamise ajal 0,75% tootlust aastas.\n\nLoomulikult tõusis sellises olukorras möödunud kuul koos turuga ka fondi investeeringute hind (+0,3%), kuid üha võimatumaks muutub uute investeeringute tegemine. Pigem on jätkuvalt fondi tõenäolisem järgmine samm hinnatõusu läbi teinud pikaajaliste võlakirjade müümine.\n"},{"year":2019,"month":6,"content":"### 2019 juuni – Võlakirjaturg on kaldu laenuvõtjate kasuks\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nVõlakirjaturud üle maailma on selgelt võtnud suuna sinnapoole, et ees ootab majanduse suurem jahtumine ja keskpangad hakkavad rakendama uusi tugimeetmeid. Juuni lõpuks oli Saksamaa valitsuse kümneaastase võlakirja oodatav tootlus jõudnud –0,3% tasemele. Nõnda negatiivsel poolel ei ole see veel varem olnud. Kuid mõju on palju laialdasem: Portugal, mis on viimase kümnendi jooksul näinud isegi mitut ränka kriisi, saab praegu kümneks aastaks laenu intressiga 0,5%.\n\nKõik see tähendab, et viimase poolaasta tootlus on turgudel olnud väga hea, kuid ettepoole on väljavaade kasin. Nii pakkus Euroopa valitsuste võlakirjade turg esimesel poolaastal tootluseks 6% ja ettevõtete oma 5,4%, samal ajal kui viimase viie aasta keskmine aastane tootlus on mõlemal olnud 3–4%.\n\nSelles olukorras saab eelkõige vältida riskimist ja oodata uute atraktiivsete investeerimisvõimaluste esiletõusu. Praegu on turg väga tugevalt kaldu nende poole, kes soovivad laenu võtta: uusi võlakirju emiteeritakse rekordmahus ja eriti madala intressiga. Arvestades just seda, et võlakirju müüakse ennenägematult palju, avaneb investorile turu languse korral huvitavate võlakirjade valik ilmselt laiemana kui kunagi varem. Seni aga näeme järgmise sammuna pigem positsioonide müümist juhul, kui hinnatõus peaks jätkuma.\n"},{"year":2019,"month":5,"content":"### 2019 mai – Soetasime Läti riikliku finantsettevõtte võlakirju\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nUutest emissioonidest osalesime Läti riikliku finantsettevõtte Altum järjekordsel võlakirjaemissioonil. Et ettevõte kuulub Läti riigile ja osaleb riikliku poliitika elluviimises, võib neid võlakirju võrrelda valitsuse enda võlakirjadega. Seejuures võimaldab pakutav mõnevõrra kõrgem intress pikaajalisel investoril teenida rohkem kui valitsuse võlakirju hoides.\n\nRahvusvahelisel võlakirjaturul jätkus samal ajal trend, et üha suureneb nende võlakirjade hulk, mille lõpuni hoidmisel on oodatav tootlus negatiivne. Nii näiteks lõpetas Saksamaa kümneaastane võlakiri maikuu hinnatasemel, millelt on lõpuni hoidmisel oodata –0,2% tootlust aastas.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Uute muudatuste alahinnatud mõju**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.\n","text":"Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.\n\nTänavu on aktsiaturge toetanud ootus, et keskpangad keeravad pärast lühikest pausi rahakraanid taas lahti. Alles mullu detsembris kergitas USA föderaalreserv intressimäära 25 baaspunkti võrra ja prognoosis 2019. aastaks veel kahte tõstmist. Kõigest mõni kuu hiljem sai sellest siiski ootus, et järgmise sammuna intressimäära hoopis langetatakse.\n\n31\\. juulil alandaski USA keskpank finantsasutustele pakutavate ühepäevaste (üleöö)laenude intressimäära vahemikku 0,25 protsendipunkti võrra 2…2,25%-ni. Kuigi Euroopa Keskpanga nõukogu jättis oma juulikuu istungil intressimäärad muutmata, andis ta turgudele mõista, et tulevikus võivad need langeda. Samuti uuritakse eelmise aasta detsembris lõpetatud võlakirjade kokkuostu programmi taasavamise võimalust.\n\nKeskpangad on sunnitud rahapoliitikat lõdvemaks muutma, kuna majanduskasv on mitmel pool maailmas aeglustunud ja tuure üles võttev kaubandussõda koondab horisondile järjest tumedamaid pilvi. Nõrgenenud konjunktuuri ning ettevõtete kesiste kasumikasvuootuste taustal osutab aktsiahindade tänavune tõus sellele, et investorid näevad lõdvemas rahapoliitikas ja madalamates intressimäärades eliksiiri, mis lahendab kõik mured.\n\n**Varaklasse on rohkem kui kaks**\n\nEelmise aasta lõpus vastuvõetud ja 2. septembril jõustuv investeerimisfondide seaduse muudatus on oma radikaalsusest hoolimata saanud ülivähe tähelepanu. Samal ajal on pensionifondidega seonduv olnud pikalt päevakorral ning pensionifondide vastased on tormanud ette valmistama juba järgmist seadusemuudatust.\n\nInvesteerimisfondide seaduse muudatustest on ajakirjanduses peamiselt kajastatud fondide lubatava aktsiate osakaalu suurendamist kuni 100%-ni pensionifondi varadest. Tähtsamad uuendused on jäänud aga tähelepanuta. Tõenäoliselt tuleneb aktsiate osakaalule keskendumine sellest, et alates 2002. aastast on pensionifondide strateegiaid määratletud aktsiate osakaalu kaudu fondis (tasakaalustatud fond: 25%, progressiivne fond: 50%, agressiivne fond: 75%).\n\nSeptembris jõustuv seadus on seevastu sedavõrd põhjapanev, et muudab pensionifondide varasema investeerimisstrateegiate klassifikatsiooni kirjeldamise aktsiate osakaalu abil sisuliselt ebaoluliseks. Investeerimisuniversumi jagamine aktsiateks ja võlakirjadeks on sama üldine ja pealiskaudne kui investeerimisstrateegiate jagamine aktiivseteks ja passiivseteks. Ma ei ütle, et see on vale, kuid minu jaoks on see peaaegu et ebaoluline.\n\nVaraklasse on palju rohkem kui lihtsalt võlakirjad ja aktsiad. Näiteks Yale’i Ülikooli annetusi haldav investeerimisettevõte jaotab enda juhitava investeerimisportfelli (30 miljardit USA dollarit) kaheksaks varaklassiks.\n\n![joonis1](/assets/images/pension/Andres_joonis1_EST.png){.pensionJoonis}\n\n*Yale’i Ülikooli investeeringute jaotus 2018. a lõpus. Allikas: [http://investments.yale.edu/reports](http://investments.yale.edu/reports).*\n\nNagu näha, on Yale’i Ülikooli portfellis kodumaiste (st Ameerika Ühendriikide) aktsiate kui varaklassi osakaal ainult 3,5% hoolimata sellest, et USA on maailma suurim aktsiaturg.\n\nKuigi nii absoluutse tootluse strateegiaid, erakapitalifonde, riskikapitali, loodusressursse kui ka kinnisvarainvesteeringuid võib üldistavalt liigitada aktsiasarnasteks investeeringuteks, käsitleb Yale’i Ülikooli investeerimismeeskond neid iseseisvate varaklassidena. Nimelt on nende tootluse ja riski karakteristikud selgelt erinevad ning nad käituvad majandustsükli eri faasides erinevalt.\n\nSuurema aktsiaosakaalu lubamine pensionifondides on tervitatav, kuid uus seadus toob kaasa palju tähtsamad muudatused. See avardab märkimisväärselt Eesti pensionifondide võimalusi investeerida reaalvaradesse ja börsidel noteerimata väärtpaberitesse. Nende hulgas on näiteks era- ja riskikapitalifondid, mille pikaajaline oodatav tootlus on suurem kui börsidel noteeritud aktsiatel. LHV pensionifondid ongi juba mõnda aega keskendunud börsivälistele investeeringutele ning jõustuv seadus avardab meie investeerimisvõimalusi veelgi.\n\nSamuti sätestatakse jõustuvas seaduses edukustasu kehtestamise kaudu pensionifondidele seatavad tootluse ootused: kui fond kasvatab pensionikogujate raha kiiremini, kui kasvavad palgad, tekib fondil õigus edukustasule. Samas alandatakse pensionifondide haldustasusid radikaalselt.\n\nEesti palgakasvu seadmine pensionifondide võrdlusindeksiks peaks suunama fondijuhtide tähelepanu ka kohalike investeerimisvõimaluste otsimisele ja loomisele. Peaksid ju Eesti palgad ja eestimaiste varade hinnad olema pikema aja jooksul tihedas korrelatsioonis.\n\nPensionifondide investeerimisstrateegiate ümberkujundamine ning uute investeerimisvõimaluste leidmine ja kasutamine on pikaajaline protsess. On kahetsusväärne, kui seadusemuudatusi algatatakse kiiremini, kui eelmised jõuavad jõustuda. Ma kahtlustan, et selline kiirustamine ei võimalda poliitikutel aru saada, mille poolt nad sisuliselt hääletavad. Nii võib poliitilise väljapressimise ja kompromissiprotsessis oluline hoopis ununeda või tagaplaanile jääda.\n\n**Karuteene tulevastele pensionäridele**\n\nKui Eesti kodanik jääb pensionile, langeb tema sissetulek võrreldes tema viimase palgaga (seda suhtarvu nimetatakse pensioni asendusmääraks) rohkem kui üheski teises Euroopa riigis, isegi meist vaesemates.\n\n![joonis1](/assets/images/pension/Andres_joonis2_EST.png){.pensionJoonis}\n\n*Lauri Leppiku esitluse slaid 12. 40 aastat keskmist palka saanud ja seejärel pensionile läinud inimese keskmine netopalga ja netopensioni teoreetiline asendusmäär Euroopa Liidu riikide seas. Euroopa Komisjoni 2018. a andmed.*\n\nIsamaa poliitikud on seisukohal, et praegusest suhteliselt veelgi väiksemad pensionid tulevikus pole probleem – hoopis lapsed peaksid oma vanemaid pensionipõlves toetama. Nõnda püütakse läbi suruda ekslikku visiooni, et pensionilangus tulevikus aitab kaasa sündimuse kasvule.\n\nMa kahtlustan, et Isamaa poliitikute loogika on vigane. Kesisem pension tulevikus tähendab kasvavat varanduslikku ebavõrdsust ühiskonnas ja sellest tulenevat poliitilist ebastabiilsust, mis omakorda pärsib nii rahvastiku kui ka rikkuse kasvu.\n\nEt fookus ei hajuks, tuleb probleemidele leida võimalik otsene lahendus. Pensionite alandamine sündimuse suurendamiseks ei ole mitte ainult liiga kaudne vahend, et olla mõjus, vaid suisa vale lahendus.\n\nKõiki pensionisüsteemi muudatusi tuleks hinnata selle järgi, kas tulevikus pension võrreldes palgaga tõuseb või langeb. Kuid veel enne seda peaksid poliitikud võtma seisukoha, kas praegu on pensionid Eestis liiga suured või liiga väiksed. Paratamatult jääb tunne, et kuigi räägitakse võimalikust ühekordsest pensionitõusust, valmistatakse ette seadusemuudatusi, mis toovad kaasa pensionite suure languse tulevikus ja määravad eakad inimesed elama allpool vaesuspiiri.\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019782","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":11.63,"fundManager":"LHV"},"LSK00":{"heading":"LHV Pensionifond S","id":"s","code":"s","dataMarker":"SK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerime raha ettevõtete võlakirjadesse. Need pakuvad raha säilitamisel stabiilsust ega ole majanduse üldisest olukorrast nii palju mõjutatavad kui näiteks ettevõtete aktsiad. Kokku kuni 25% fondi varast võib investeerida kinnisvarasse, infrastruktuuri objektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. Pensioniks kogutava raha kasvuruum on piiratud, küll aga püsib stabiilsena.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":10649},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":88.08,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":11.92,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Temasek 0.5% 01/03/22 | 4,66% |\n| Latvenergo 1.9% 10/06/22 | 4,51% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 4,43% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 4,16% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 4,09% |\n| Investor 4.5% 12/05/23 | 3,47% |\n| TOTAL 03/19/20 | 3,12% |\n| Romania 2.875% 28/10/24 | 2,95% |\n| SANOFI 1.875% 04/09/20 | 2,68% |\n| Allianz 07/12/20 | 2,61% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 4,43% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 4,16% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 4,09% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2019) | 57 753 691,84 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 270 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,672%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 02.05.2019](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_tingimused_020519.pdf)\n- [Tingimused alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_tingimused_02092019.pdf)\n- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 02.05.2019](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_020519.pdf)\n- [Prospekt alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs 02.05.2019](/assets/files/pension/Prospekti_muudatuste_pohjendus_ja_moju_analyys_mai.pdf)\n- [LHV Pensionifondi S põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_KIID.pdf)\n- [LHV Pensionifondi S põhiteabe dokument alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_KIID_02092019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.07.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_kuuaruanne_2019_07.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2019,"month":7,"content":"### 2019 juuli – Uute investeeringute leidmine on raske, aga mitte võimatu\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nKeskpankade intressitsükkel on üha selgemalt pöördumas: juulis langetas Ühendriikide föderaalreserv esimest korda alates 2008. aasta sügisest intressimäärasid ja turuosaliste seas on sisuliselt konsensuseks muutunud ootus, et sama teed on peagi minemas ka Euroopa Keskpank.\n\nVõlakirjaturgude hinnatõus on seetõttu loomulik, kuid erakordseks muudab praeguse hetke äärmuslikult kõrge hinnatase, kust seda liikumist tehakse. Nii on augusti alguse seisuga negatiivse oodatava tootlusega juba kõik väljas olevad Saksa valitsuse võlakirjad, ka need mis lõppevad alles 30 aasta pärast.\n\nVeelgi ohtlikumaks muudab olukorra investorite jaoks aga seis, kus krediidi hind ettevõtetele on samuti alanenud. Nende ridade kirjutamise ajal on Euroopa suurte ettevõtete võlakirjaturu oodatav edasine tootlus 0,3% aastas! Sellises olukorras on fondi tõenäoline järgmine samm riskide edasine vähendamine, müües pika tähtajaga võlakirju.\n\nUute investeeringute tegemine on raske, kuid mitte võimatu – nii tõusid möödunud kuul Soome kindlustuskontserni Sampo võlakirjad veidi enam kui 5%. Kõigest juunis soetatud investeering on mõne nädalaga fondile toonud pea 12% tootlust.\n"},{"year":2019,"month":6,"content":"### 2019 juuni – Rahvusvaheliste võlakirjade asemel fookus rohkem kohalikel võimalustel\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nVõlakirjaturud üle maailma on selgelt võtnud suuna sinnapoole, et ees ootab majanduse suurem jahtumine ja keskpangad hakkavad rakendama uusi tugimeetmeid. Seepärast tõusid Euroopas aasta esimesel poolel järsult nii valitsuste võlakirjade (6%) kui ka ettevõtete väärtpaberite (5,4%) hinnad.\n\nJuunis kasutasime seda olukorda ära ning müüsime pikema tähtajaga ja seega suurema riskiga väärtpaberitest Leedu Energiat. 2017. ja 2018. aasta suvel ettevõtte emiteeritud võlakirjad tõid fondile vastavalt üle 8% ja üle 5% tootlust. Sellise suure ettevõtte võlakirjad ei saa praeguste intresside keskkonnas mitte kuidagi pakkuda pikka aega nii suurt tootlust. Müügist saadud raha plaanime investeerida edasi suurema tootlusega kohalikesse võlakirjadesse.\n\nJätkame läbirääkimisi mitme kohaliku ettevõttega ja ootame sellest oma portfelli aasta teisel poolel atraktiivset täiendust. Kohalikud võlakirjad suurendavad fondide tootlust intressidega, rahvusvahelised võlakirjad aga peamiselt hinnaliikumise kaudu. Nii näitavadki turgude järsu tõusu perioodil rahvusvahelised võlakirjad paremat tootlust, ent mitme aasta keskmisena toob parema tootluse kohalike võlakirjade kõrgem intress.\n\nNäiteks on Euroopa võlakirjaturgude viimase viie aasta keskmine tootlus 3–4%. Kohalikke investeeringuid teeme ainult selgelt kõrgema intressitaseme juures. Samal ajal hoiame muidugi silmad lahti, et kasutada ära ka rahvusvaheliste turgude võimalusi, sest asjaolu, et turud tervikuna on liiga kõrge hinnaga, ei välista üksikvõimaluste leidmist. Nii kallinesid mais soetatud Soome kindlustusettevõtte Sampo võlakirjad kuuga erakordselt üle 6%.\n"},{"year":2019,"month":5,"content":"### 2019 mai – Fondi tingimuste muutmine avab uusi võimalusi\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nUutest emissioonidest osalesime Läti riikliku finantsettevõtte Altum järjekordsel võlakirjaemissioonil. Et ettevõte kuulub Läti riigile ja osaleb riikliku poliitika elluviimises, võib neid võlakirju võrrelda valitsuse enda võlakirjadega. Seejuures võimaldab pakutav mõnevõrra kõrgem intress pikaajalisel investoril teenida rohkem kui valitsuse võlakirju hoides.\n\nHiljuti muutsime fondi S tingimusi ja tänu sellele laienes nende investeeringute valik, mida fond võib teha. Üks selline investeering oli möödunud kuul uusi võlakirju müünud Soome finantskontsern Sampo, mille suurimad varad on If kindlustus ja suurosalus Nordea pangas. Ettevõtte suurimad omanikud on Soome riik ja sealsed pensionifondid. Sampol on õigus maksta võlakirjad tagasi kümne aasta pärast, niikaua on aastaintress 3,375%.\n\nRahvusvahelistel võlakirjaturgudel süvenes pessimism majanduse väljavaadete suhtes ning järjest kasvab võlakirjade hulk, mille lõpuni hoidmisel on oodatav tootlus negatiivne. Töötame fondi uute ja rohkemaid võimalusi pakkuvate tingimuste toel selle nimel, et lisada ka tulevikus fondi börsiväliseid ja kõrgema intressiga võlakirju.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Uute muudatuste alahinnatud mõju**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.\n","text":"Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.\n\nTänavu on aktsiaturge toetanud ootus, et keskpangad keeravad pärast lühikest pausi rahakraanid taas lahti. Alles mullu detsembris kergitas USA föderaalreserv intressimäära 25 baaspunkti võrra ja prognoosis 2019. aastaks veel kahte tõstmist. Kõigest mõni kuu hiljem sai sellest siiski ootus, et järgmise sammuna intressimäära hoopis langetatakse.\n\n31\\. juulil alandaski USA keskpank finantsasutustele pakutavate ühepäevaste (üleöö)laenude intressimäära vahemikku 0,25 protsendipunkti võrra 2…2,25%-ni. Kuigi Euroopa Keskpanga nõukogu jättis oma juulikuu istungil intressimäärad muutmata, andis ta turgudele mõista, et tulevikus võivad need langeda. Samuti uuritakse eelmise aasta detsembris lõpetatud võlakirjade kokkuostu programmi taasavamise võimalust.\n\nKeskpangad on sunnitud rahapoliitikat lõdvemaks muutma, kuna majanduskasv on mitmel pool maailmas aeglustunud ja tuure üles võttev kaubandussõda koondab horisondile järjest tumedamaid pilvi. Nõrgenenud konjunktuuri ning ettevõtete kesiste kasumikasvuootuste taustal osutab aktsiahindade tänavune tõus sellele, et investorid näevad lõdvemas rahapoliitikas ja madalamates intressimäärades eliksiiri, mis lahendab kõik mured.\n\n**Varaklasse on rohkem kui kaks**\n\nEelmise aasta lõpus vastuvõetud ja 2. septembril jõustuv investeerimisfondide seaduse muudatus on oma radikaalsusest hoolimata saanud ülivähe tähelepanu. Samal ajal on pensionifondidega seonduv olnud pikalt päevakorral ning pensionifondide vastased on tormanud ette valmistama juba järgmist seadusemuudatust.\n\nInvesteerimisfondide seaduse muudatustest on ajakirjanduses peamiselt kajastatud fondide lubatava aktsiate osakaalu suurendamist kuni 100%-ni pensionifondi varadest. Tähtsamad uuendused on jäänud aga tähelepanuta. Tõenäoliselt tuleneb aktsiate osakaalule keskendumine sellest, et alates 2002. aastast on pensionifondide strateegiaid määratletud aktsiate osakaalu kaudu fondis (tasakaalustatud fond: 25%, progressiivne fond: 50%, agressiivne fond: 75%).\n\nSeptembris jõustuv seadus on seevastu sedavõrd põhjapanev, et muudab pensionifondide varasema investeerimisstrateegiate klassifikatsiooni kirjeldamise aktsiate osakaalu abil sisuliselt ebaoluliseks. Investeerimisuniversumi jagamine aktsiateks ja võlakirjadeks on sama üldine ja pealiskaudne kui investeerimisstrateegiate jagamine aktiivseteks ja passiivseteks. Ma ei ütle, et see on vale, kuid minu jaoks on see peaaegu et ebaoluline.\n\nVaraklasse on palju rohkem kui lihtsalt võlakirjad ja aktsiad. Näiteks Yale’i Ülikooli annetusi haldav investeerimisettevõte jaotab enda juhitava investeerimisportfelli (30 miljardit USA dollarit) kaheksaks varaklassiks.\n\n![joonis1](/assets/images/pension/Andres_joonis1_EST.png){.pensionJoonis}\n\n*Yale’i Ülikooli investeeringute jaotus 2018. a lõpus. Allikas: [http://investments.yale.edu/reports](http://investments.yale.edu/reports).*\n\nNagu näha, on Yale’i Ülikooli portfellis kodumaiste (st Ameerika Ühendriikide) aktsiate kui varaklassi osakaal ainult 3,5% hoolimata sellest, et USA on maailma suurim aktsiaturg.\n\nKuigi nii absoluutse tootluse strateegiaid, erakapitalifonde, riskikapitali, loodusressursse kui ka kinnisvarainvesteeringuid võib üldistavalt liigitada aktsiasarnasteks investeeringuteks, käsitleb Yale’i Ülikooli investeerimismeeskond neid iseseisvate varaklassidena. Nimelt on nende tootluse ja riski karakteristikud selgelt erinevad ning nad käituvad majandustsükli eri faasides erinevalt.\n\nSuurema aktsiaosakaalu lubamine pensionifondides on tervitatav, kuid uus seadus toob kaasa palju tähtsamad muudatused. See avardab märkimisväärselt Eesti pensionifondide võimalusi investeerida reaalvaradesse ja börsidel noteerimata väärtpaberitesse. Nende hulgas on näiteks era- ja riskikapitalifondid, mille pikaajaline oodatav tootlus on suurem kui börsidel noteeritud aktsiatel. LHV pensionifondid ongi juba mõnda aega keskendunud börsivälistele investeeringutele ning jõustuv seadus avardab meie investeerimisvõimalusi veelgi.\n\nSamuti sätestatakse jõustuvas seaduses edukustasu kehtestamise kaudu pensionifondidele seatavad tootluse ootused: kui fond kasvatab pensionikogujate raha kiiremini, kui kasvavad palgad, tekib fondil õigus edukustasule. Samas alandatakse pensionifondide haldustasusid radikaalselt.\n\nEesti palgakasvu seadmine pensionifondide võrdlusindeksiks peaks suunama fondijuhtide tähelepanu ka kohalike investeerimisvõimaluste otsimisele ja loomisele. Peaksid ju Eesti palgad ja eestimaiste varade hinnad olema pikema aja jooksul tihedas korrelatsioonis.\n\nPensionifondide investeerimisstrateegiate ümberkujundamine ning uute investeerimisvõimaluste leidmine ja kasutamine on pikaajaline protsess. On kahetsusväärne, kui seadusemuudatusi algatatakse kiiremini, kui eelmised jõuavad jõustuda. Ma kahtlustan, et selline kiirustamine ei võimalda poliitikutel aru saada, mille poolt nad sisuliselt hääletavad. Nii võib poliitilise väljapressimise ja kompromissiprotsessis oluline hoopis ununeda või tagaplaanile jääda.\n\n**Karuteene tulevastele pensionäridele**\n\nKui Eesti kodanik jääb pensionile, langeb tema sissetulek võrreldes tema viimase palgaga (seda suhtarvu nimetatakse pensioni asendusmääraks) rohkem kui üheski teises Euroopa riigis, isegi meist vaesemates.\n\n![joonis1](/assets/images/pension/Andres_joonis2_EST.png){.pensionJoonis}\n\n*Lauri Leppiku esitluse slaid 12. 40 aastat keskmist palka saanud ja seejärel pensionile läinud inimese keskmine netopalga ja netopensioni teoreetiline asendusmäär Euroopa Liidu riikide seas. Euroopa Komisjoni 2018. a andmed.*\n\nIsamaa poliitikud on seisukohal, et praegusest suhteliselt veelgi väiksemad pensionid tulevikus pole probleem – hoopis lapsed peaksid oma vanemaid pensionipõlves toetama. Nõnda püütakse läbi suruda ekslikku visiooni, et pensionilangus tulevikus aitab kaasa sündimuse kasvule.\n\nMa kahtlustan, et Isamaa poliitikute loogika on vigane. Kesisem pension tulevikus tähendab kasvavat varanduslikku ebavõrdsust ühiskonnas ja sellest tulenevat poliitilist ebastabiilsust, mis omakorda pärsib nii rahvastiku kui ka rikkuse kasvu.\n\nEt fookus ei hajuks, tuleb probleemidele leida võimalik otsene lahendus. Pensionite alandamine sündimuse suurendamiseks ei ole mitte ainult liiga kaudne vahend, et olla mõjus, vaid suisa vale lahendus.\n\nKõiki pensionisüsteemi muudatusi tuleks hinnata selle järgi, kas tulevikus pension võrreldes palgaga tõuseb või langeb. Kuid veel enne seda peaksid poliitikud võtma seisukoha, kas praegu on pensionid Eestis liiga suured või liiga väiksed. Paratamatult jääb tunne, et kuigi räägitakse võimalikust ühekordsest pensionitõusust, valmistatakse ette seadusemuudatusi, mis toovad kaasa pensionite suure languse tulevikus ja määravad eakad inimesed elama allpool vaesuspiiri.\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600019824","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":12.87,"fundManager":"LHV"},"LMK25":{"heading":"LHV Pensionifond M","id":"m","code":"m","dataMarker":"MK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"## **Strateegia**\nPaigutame enamiku rahast võlakirjadesse, mis pakuvad raha säilitamisel stabiilsust. Tasakaalustamiseks investeerime ka kinnisvarasse ja ettevõtetesse, et võimaldada pensioniks kogutavale rahale stabiilset kasvu. Kuni 25% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":13367},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":77.7,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":5.18,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":1.13,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":7.68,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":3.39,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.92,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,70% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,31% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,00% |\n| France Government 2.25% 25/10/22 | 2,58% |\n| Berkshire Hathaway 0.25% 17/01/21 | 2,49% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 2,39% |\n| Tartu linn 25/10/32 | 2,03% |\n| JP Morgan Chase And Co 27/01/20 | 1,96% |\n| BNP Paribas 0.75% 11/11/22 | 1,96% |\n| Coop Pank 6.75% 04/12/2027 | 1,82% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,70% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,31% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,00% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2019) | 126 886 440,51 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 380 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,96%\n\n**Haldustasu alates 02.09.2019:** 0,72%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 02.01.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_tingimused_020118.pdf)\n- [Tingimused alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_tingimused_02092019.pdf)\n- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 02.05.2019](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_020519.pdf)\n- [Prospekt alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi M põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_KIID.pdf)\n- [LHV Pensionifondi M põhiteabe dokument alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_KIID_02092019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.07.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_kuuaruanne_2019_07.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2019,"month":7,"content":"### 2019 juuli – Läti kinnisvarafond aitas tootlusele kaasa\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nJuulis üleilmsel aktsiaturul märkimisväärseid kõikumisi ei toimunud, kuid jahtuva majanduskeskkonna taustal langetas USA föderaalreserv baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra ning Euroopa Keskpank vihjas, et tulemas on uued rahapoliitika lõdvendamise meetmed.\n\nSellest hoolimata näitasid Euroopas enamiku riikide aktsiaturud negatiivset tootlust. Näiteks Saksamaa börsiindeks langes kuu jooksul 1,7% ja Soome börs -1,3%. Baltikumi börsidest tegi parima tulemuse Vilniuse börs 4,3% tõusuga, suuresti tänu Apranga ja Šiauliu Bankase aktsiate kerkimisele vastavalt 12,1% ja 9,9%. Tallinna börs tegi juulis tagasihoidliku 1,0% tõusu ning Riia börsiindeks kasvas 1,7% võrra.\n\nPensionifondi M tootlusele aitas kaasa käesoleva aasta kevadel tehtud investeering Läti kinnisvarafondi SG Capital. Fond omab kolme kontoripinda Riias, millest suurim on kiiresti arenevas Skanste ärirajoonis asuv büroohoonete kompleks Skanste Business Centre, kus toimub praegu aktiivne ehitus ja laienemine. Hoonete valmimise järel hakkab seal töötama enam kui 4000 inimest.\n\nVõlakirjaportfellis oleme tähelepanu suunanud jätkuvalt kohalikele investeeringutele ja paar järgmist potentsiaalset tehingut on jõudmas läbirääkimiste lõpufaasi. Isegi väike rahapaigutus kohalikule turule tõotab hetkel pikemas plaanis oluliselt suuremat positiivset mõju fondi tulemusele kui väga suur investeering rahvusvahelistele turgudele.\n\nAugusti alguse seisuga oli suuremate Euroopa ettevõtete võlakirjaturu keskmine oodatav tootlus kõigest 0,3% aastas. Naljaga pooleks võib muidugi öelda, et see on oluliselt parem kui valitsuse võlakirjades, kus nüüdseks isegi Saksa Liitvabariigi 30-aastane võlakiri on negatiivse oodatava tootlusega, kuid ratsionaalset investorit lohutab see vähe.\n\nVõlakirjade hinnatõusule aitab kaasa pööre keskpankade rahapoliitikas, kui USAs langetati juuli lõpus esimest korda alates 2008. aastat intressimäära ja euroalas oodatakse keskpangalt samasugust sammu. Sellest tulenevalt jäid juulis poole kuni pooleteise protsendi ulatuses plusspoolele kõik olulisemad võlakirjaturud. Meie portfellis andsid taas vaieldamatult parima tulemuse juunis soetatud Soome kindlustuskontserni Sampo võlakirjad, mis kallinesid juulis veel 5% ja on nüüd mõne nädalaga toonud fondile ligi 12% kasumit.\n"},{"year":2019,"month":6,"content":"### 2019 juuni – Lõdva rahapoliitika ootus toetas aktsiaturge\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nVõlakirjaturud üle maailma on selgelt võtnud suuna sinnapoole, et ees ootab majanduse suurem jahtumine ja keskpangad hakkavad rakendama uusi tugimeetmeid. Seepärast tõusid Euroopas aasta esimesel poolel järsult nii valitsuste võlakirjade (6%) kui ka ettevõtete väärtpaberite (5,4%) hinnad.\n\nJuunis kasutasime seda olukorda ära ning müüsime pikema tähtajaga ja seega suurema riskiga väärtpaberitest Leedu Energiat. 2017. ja 2018. aasta suvel ettevõtte emiteeritud võlakirjad tõid fondile vastavalt üle 8% ja üle 5% tootlust. Sellise suure ettevõtte võlakirjad ei saa praeguste intresside keskkonnas mitte kuidagi pakkuda pikka aega nii suurt tootlust. Müügist saadud raha plaanime investeerida edasi suurema tootlusega kohalikesse võlakirjadesse.\n\nJätkame läbirääkimisi mitme kohaliku ettevõttega ja ootame sellest oma portfelli aasta teisel poolel atraktiivset täiendust. Kohalikud võlakirjad suurendavad fondide tootlust intressidega, rahvusvahelised võlakirjad aga peamiselt hinnaliikumise kaudu. Nii näitavadki turgude järsu tõusu perioodil rahvusvahelised võlakirjad paremat tootlust, ent mitme aasta keskmisena toob parema tootluse kohalike võlakirjade kõrgem intress.\n\nNäiteks on Euroopa võlakirjaturgude viimase viie aasta keskmine tootlus 3–4%. Kohalikke investeeringuid teeme ainult selgelt kõrgema intressitaseme juures. Samal ajal hoiame muidugi silmad lahti, et kasutada ära ka rahvusvaheliste turgude võimalusi, sest asjaolu, et turud tervikuna on liiga kõrge hinnaga, ei välista üksikvõimaluste leidmist. Nii kallinesid mais soetatud Soome kindlustusettevõtte Sampo võlakirjad kuuga erakordselt üle 6%.\n\nMaailma aktsiaturgudel kujunes juuni positiivseks: nii arenenud kui ka arenevate turgude börsid andsid hea tootluse. Peamiselt võib tõusu põhjuseks pidada nii USA keskpanga kui ka Euroopa keskpankade lõdva rahapoliitika jätkumist ja seega investorite ootust, et madala intressi keskkond püsib.\n\nEuroala 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuu jooksul 6% võrra ning suurimate tõusjate seas olid Saksamaa ja Prantsusmaa. Jaapani börsiindeks tõusis juunis kohalikus valuutas 3,3% ja eurodes mõõdetuna 2,1% võrra. Baltimaade aktsiaturud jäid möödunud kuul üldisest tõusutrendist maha: positiivse tootluse suutis anda ainult Tallinna börs 1,2% tulemusega. Riia ja Vilniuse börs langesid vastavalt 2,7% ja 1,7% jagu.\n\nPensionifondi M portfelli kuuluv erakapitalifond INVL Baltic Sea Growth Fund tegi oma kolmanda investeeringu. Selleks sai Leedu puidutööstuse ettevõttest Grigeo Group välja kasvanud paberi- ja papitootja Grigeo investicijų valdymas, mis peamiselt töötab ümber kasutatud paberit ning valmistab lainepapist tooteid. See on Baltimaades sektori suurim ettevõte, mis lõikab kasu papitoodete kasvavast nõudlusest näiteks e-kaubanduse kasvuga seoses.\n"},{"year":2019,"month":5,"content":"### 2019 mai – Osalesime Baltic Horizoni võlakirjaemissioonis\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nPärast mitut rahulikku ja pigem positiivset kuud pakkusid maailma aktsiaturud USA ja Hiina kaubandussõja hirmus mais valdavalt negatiivset tootlust. Euroopas olid suurimate langejate seas Rootsi –9,9% tulemusega ja mitu Lõuna-Euroopa riiki.\n\nSaksamaa ja Soome börs pidasid vastu mõnevõrra paremini: mõlemad langesid maikuus 5% võrra. Jaapani aktsiaturu indeks kahanes kohalikus valuutas mõõdetuna 7,4% ja eurodes oli tootlus –4,8%. Üldise langusega läksid kaasa ka Tallinna ja Vilniuse börs, näidates mais vastavalt –1,4% ja –0,8% tootlust. Riia börsiindeks aga hoopis kerkis 2,4%, seda suuresti tänu ravimitootjate Grindeksi ja Olainfarmi aktsiahindade peaaegu 8% suurusele tõusule.\n\nAprillis sai lahenduse pikalt kestnud vaidlus Grindeksi suuromaniku ja Läti Finantsinspektsiooni vahel ning mais teatati ülevõtupakkumise ametlik hind: 12,59 eurot. Kui enne aprillikuist järsku tõusu oli Grindeksi aktsiaga kaubeldud 8 euro juures, siis mai lõpuks kerkis hind 12,2 eurole. See teeb tootluseks üle 52%. Pensionifond M plaanib ülevõtupakkumise vastu võtta ja kõik aktsiad müüa.\n\nTallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon emiteeris kolmanda ja viimase osa võlakirjadest. Neile kehtivad mullu kevadel ettevõtte esimese emissiooni käigus kokku lepitud tingimused: intress on 4,25% aastas ja lõpptähtajani on nüüd jäänud veidi alla nelja aasta. Samuti on ettevõttel õigus võlakirjad varem tagasi maksta, tasudes selle eest investoritele lisamaksena kuni 2%. Pensionikogujate huve esindades osalesime aktiivselt tingimuste kokkuleppimises 2018. aasta kevadel ja seepärast ostsime ka seekordsest emissioonist võlakirju juurde. Need on nüüd samuti Tallinna börsil noteeritud ja saanud vahepeal rahvusvahelise krediidireitingu. LHV pensionifondidele kuulub Baltic Horizoni võlakirjadest veidi üle 40%.\n\nUutest projektidest asusime veel läbirääkimistesse seoses võimaliku osalusega Paidesse uue piimatööstuse rajamises, mida rahastavad E-Piim, Hollandi investor Interfood ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Läbirääkimiste erinevates faasides on meil muidki kohalikke projekte. Loodame peagi saada neist portfelli atraktiivse tootlusega lisa.\n\nRahvusvahelised võlakirjaturud pakuvad seevastu endiselt väga väikse tootluse väljavaateid, mistõttu teeme seal ainult üksikuid investeeringuid juhul, kui leiame atraktiivseid võimalusi. Üks selline investeering oli mais uusi võlakirju müünud Soome finantskontsern Sampo. Ettevõtte suurimad varad on If kindlustus ja suurosalus Nordea pangas ning ettevõtte suurimad omanikud on Soome riik ja sealsed pensionifondid.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Uute muudatuste alahinnatud mõju**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.\n","text":"Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.\n\nTänavu on aktsiaturge toetanud ootus, et keskpangad keeravad pärast lühikest pausi rahakraanid taas lahti. Alles mullu detsembris kergitas USA föderaalreserv intressimäära 25 baaspunkti võrra ja prognoosis 2019. aastaks veel kahte tõstmist. Kõigest mõni kuu hiljem sai sellest siiski ootus, et järgmise sammuna intressimäära hoopis langetatakse.\n\n31\\. juulil alandaski USA keskpank finantsasutustele pakutavate ühepäevaste (üleöö)laenude intressimäära vahemikku 0,25 protsendipunkti võrra 2…2,25%-ni. Kuigi Euroopa Keskpanga nõukogu jättis oma juulikuu istungil intressimäärad muutmata, andis ta turgudele mõista, et tulevikus võivad need langeda. Samuti uuritakse eelmise aasta detsembris lõpetatud võlakirjade kokkuostu programmi taasavamise võimalust.\n\nKeskpangad on sunnitud rahapoliitikat lõdvemaks muutma, kuna majanduskasv on mitmel pool maailmas aeglustunud ja tuure üles võttev kaubandussõda koondab horisondile järjest tumedamaid pilvi. Nõrgenenud konjunktuuri ning ettevõtete kesiste kasumikasvuootuste taustal osutab aktsiahindade tänavune tõus sellele, et investorid näevad lõdvemas rahapoliitikas ja madalamates intressimäärades eliksiiri, mis lahendab kõik mured.\n\n**Varaklasse on rohkem kui kaks**\n\nEelmise aasta lõpus vastuvõetud ja 2. septembril jõustuv investeerimisfondide seaduse muudatus on oma radikaalsusest hoolimata saanud ülivähe tähelepanu. Samal ajal on pensionifondidega seonduv olnud pikalt päevakorral ning pensionifondide vastased on tormanud ette valmistama juba järgmist seadusemuudatust.\n\nInvesteerimisfondide seaduse muudatustest on ajakirjanduses peamiselt kajastatud fondide lubatava aktsiate osakaalu suurendamist kuni 100%-ni pensionifondi varadest. Tähtsamad uuendused on jäänud aga tähelepanuta. Tõenäoliselt tuleneb aktsiate osakaalule keskendumine sellest, et alates 2002. aastast on pensionifondide strateegiaid määratletud aktsiate osakaalu kaudu fondis (tasakaalustatud fond: 25%, progressiivne fond: 50%, agressiivne fond: 75%).\n\nSeptembris jõustuv seadus on seevastu sedavõrd põhjapanev, et muudab pensionifondide varasema investeerimisstrateegiate klassifikatsiooni kirjeldamise aktsiate osakaalu abil sisuliselt ebaoluliseks. Investeerimisuniversumi jagamine aktsiateks ja võlakirjadeks on sama üldine ja pealiskaudne kui investeerimisstrateegiate jagamine aktiivseteks ja passiivseteks. Ma ei ütle, et see on vale, kuid minu jaoks on see peaaegu et ebaoluline.\n\nVaraklasse on palju rohkem kui lihtsalt võlakirjad ja aktsiad. Näiteks Yale’i Ülikooli annetusi haldav investeerimisettevõte jaotab enda juhitava investeerimisportfelli (30 miljardit USA dollarit) kaheksaks varaklassiks.\n\n![joonis1](/assets/images/pension/Andres_joonis1_EST.png){.pensionJoonis}\n\n*Yale’i Ülikooli investeeringute jaotus 2018. a lõpus. Allikas: [http://investments.yale.edu/reports](http://investments.yale.edu/reports).*\n\nNagu näha, on Yale’i Ülikooli portfellis kodumaiste (st Ameerika Ühendriikide) aktsiate kui varaklassi osakaal ainult 3,5% hoolimata sellest, et USA on maailma suurim aktsiaturg.\n\nKuigi nii absoluutse tootluse strateegiaid, erakapitalifonde, riskikapitali, loodusressursse kui ka kinnisvarainvesteeringuid võib üldistavalt liigitada aktsiasarnasteks investeeringuteks, käsitleb Yale’i Ülikooli investeerimismeeskond neid iseseisvate varaklassidena. Nimelt on nende tootluse ja riski karakteristikud selgelt erinevad ning nad käituvad majandustsükli eri faasides erinevalt.\n\nSuurema aktsiaosakaalu lubamine pensionifondides on tervitatav, kuid uus seadus toob kaasa palju tähtsamad muudatused. See avardab märkimisväärselt Eesti pensionifondide võimalusi investeerida reaalvaradesse ja börsidel noteerimata väärtpaberitesse. Nende hulgas on näiteks era- ja riskikapitalifondid, mille pikaajaline oodatav tootlus on suurem kui börsidel noteeritud aktsiatel. LHV pensionifondid ongi juba mõnda aega keskendunud börsivälistele investeeringutele ning jõustuv seadus avardab meie investeerimisvõimalusi veelgi.\n\nSamuti sätestatakse jõustuvas seaduses edukustasu kehtestamise kaudu pensionifondidele seatavad tootluse ootused: kui fond kasvatab pensionikogujate raha kiiremini, kui kasvavad palgad, tekib fondil õigus edukustasule. Samas alandatakse pensionifondide haldustasusid radikaalselt.\n\nEesti palgakasvu seadmine pensionifondide võrdlusindeksiks peaks suunama fondijuhtide tähelepanu ka kohalike investeerimisvõimaluste otsimisele ja loomisele. Peaksid ju Eesti palgad ja eestimaiste varade hinnad olema pikema aja jooksul tihedas korrelatsioonis.\n\nPensionifondide investeerimisstrateegiate ümberkujundamine ning uute investeerimisvõimaluste leidmine ja kasutamine on pikaajaline protsess. On kahetsusväärne, kui seadusemuudatusi algatatakse kiiremini, kui eelmised jõuavad jõustuda. Ma kahtlustan, et selline kiirustamine ei võimalda poliitikutel aru saada, mille poolt nad sisuliselt hääletavad. Nii võib poliitilise väljapressimise ja kompromissiprotsessis oluline hoopis ununeda või tagaplaanile jääda.\n\n**Karuteene tulevastele pensionäridele**\n\nKui Eesti kodanik jääb pensionile, langeb tema sissetulek võrreldes tema viimase palgaga (seda suhtarvu nimetatakse pensioni asendusmääraks) rohkem kui üheski teises Euroopa riigis, isegi meist vaesemates.\n\n![joonis1](/assets/images/pension/Andres_joonis2_EST.png){.pensionJoonis}\n\n*Lauri Leppiku esitluse slaid 12. 40 aastat keskmist palka saanud ja seejärel pensionile läinud inimese keskmine netopalga ja netopensioni teoreetiline asendusmäär Euroopa Liidu riikide seas. Euroopa Komisjoni 2018. a andmed.*\n\nIsamaa poliitikud on seisukohal, et praegusest suhteliselt veelgi väiksemad pensionid tulevikus pole probleem – hoopis lapsed peaksid oma vanemaid pensionipõlves toetama. Nõnda püütakse läbi suruda ekslikku visiooni, et pensionilangus tulevikus aitab kaasa sündimuse kasvule.\n\nMa kahtlustan, et Isamaa poliitikute loogika on vigane. Kesisem pension tulevikus tähendab kasvavat varanduslikku ebavõrdsust ühiskonnas ja sellest tulenevat poliitilist ebastabiilsust, mis omakorda pärsib nii rahvastiku kui ka rikkuse kasvu.\n\nEt fookus ei hajuks, tuleb probleemidele leida võimalik otsene lahendus. Pensionite alandamine sündimuse suurendamiseks ei ole mitte ainult liiga kaudne vahend, et olla mõjus, vaid suisa vale lahendus.\n\nKõiki pensionisüsteemi muudatusi tuleks hinnata selle järgi, kas tulevikus pension võrreldes palgaga tõuseb või langeb. Kuid veel enne seda peaksid poliitikud võtma seisukoha, kas praegu on pensionid Eestis liiga suured või liiga väiksed. Paratamatult jääb tunne, et kuigi räägitakse võimalikust ühekordsest pensionitõusust, valmistatakse ette seadusemuudatusi, mis toovad kaasa pensionite suure languse tulevikus ja määravad eakad inimesed elama allpool vaesuspiiri.\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600019774","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":31.97,"fundManager":"LHV"},"LLK50":{"heading":"LHV Pensionifond L","id":"l","code":"l","dataMarker":"LK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerime erinevatesse valdkondadesse, mille arengusse me usume (nt kinnisvara, mets, erakapital, Balti aktsiad, rahvusvahelised börsid ja võlakirjad). Kuni 50% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":103060},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":63.37,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":10.55,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":4.64,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":9.64,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":7.49,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.31,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,14% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,82% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,56% |\n| France Government 2.25% 25/10/22 | 2,96% |\n| Latvia 2.625% 21/01/21 | 2,40% |\n| JP Morgan Chase And Co 27/01/20 | 1,99% |\n| Baltic Horizon Fund 4.25% 08/05/23 | 1,84% |\n| Siauliu Bankas 21/12/20 | 1,84% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,78% |\n| China Development Bank 0.375% 16/11/21 | 1,70% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,14% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,82% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,56% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2019) | 875 029 391,79 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 2 400 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 1,20%\n\n**Haldustasu alates 02.09.2019:** 0,72%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 02.01.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_tingimused_020118.pdf)\n- [Tingimused alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_tingimused_02092019.pdf)\n- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 02.05.2019](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_020519.pdf)\n- [Prospekt alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi L põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_KIID.pdf)\n- [LHV Pensionifondi L põhiteabe dokument alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_KIID_02092019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.07.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_kuuaruanne_2019_07.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2019,"month":7,"content":"### 2019 juuli – Erakapitalifondi KJK Fund III uus investeering\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nJuulis üleilmsel aktsiaturul märkimisväärseid kõikumisi ei toimunud, kuid jahtuva majanduskeskkonna taustal langetas USA föderaalreserv baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra ning Euroopa Keskpank vihjas, et tulemas on uued rahapoliitika lõdvendamise meetmed.\n\nSellest hoolimata näitasid Euroopas enamiku riikide aktsiaturud negatiivset tootlust. Näiteks Saksamaa börsiindeks langes kuu jooksul 1,7% ja Soome börs -1,3%. Jaapani aktsiaturg aga tõusis kuuga kohalikus valuutas 1,2% ja eurodes mõõdetuna 2,6%. Baltikumi börsidest tegi parima tulemuse Vilniuse börs 4,3% tõusuga, suuresti tänu Apranga ja Šiauliu Bankase aktsiate kerkimisele vastavalt 12,1% ja 9,9%. Tallinna börs tegi juulis tagasihoidliku 1,0% tõusu ning Riia börsiindeks kasvas 1,7% võrra.\n\nPensionifondi L portfelli kuuluv erakapitalifond KJK Fund III tegi järjekordse spordivarustusega seotud investeeringu, soetades Leedu jalgrattaid tootva ettevõtte Baltik Vairas. Tegemist on Põhjamaade suurima tootjaga, mis suudab aastas valmistada kuni 500 000 jalgratast ning ekspordib neid 14 Euroopa riiki. Varasematest investeeringutest on KJK Fund III portfellis juba ka Eesti veespordivarustuse tootja Tahe Outdoors ning Sloveenia talvespordi toodete ettevõte Elan.\n\nVõlakirjaportfellis oleme tähelepanu suunanud jätkuvalt kohalikele investeeringutele ja paar järgmist potentsiaalset tehingut on jõudmas läbirääkimiste lõpufaasi. Isegi väike rahapaigutus kohalikule turule tõotab hetkel pikemas plaanis oluliselt suuremat positiivset mõju fondi tulemusele kui väga suur investeering rahvusvahelistele turgudele.\n\nAugusti alguse seisuga oli suuremate Euroopa ettevõtete võlakirjaturu keskmine oodatav tootlus kõigest 0,3% aastas. Naljaga pooleks võib muidugi öelda, et see on oluliselt parem kui valitsuse võlakirjades, kus nüüdseks isegi Saksa Liitvabariigi 30-aastane võlakiri on negatiivse oodatava tootlusega, kuid ratsionaalset investorit lohutab see vähe.\n\nVõlakirjade hinnatõusule aitab kaasa pööre keskpankade rahapoliitikas, kui USAs langetati juuli lõpus esimest korda alates 2008. aastat intressimäära ja euroalas oodatakse keskpangalt samasugust sammu. Sellest tulenevalt jäid juulis poole kuni pooleteise protsendi ulatuses plusspoolele kõik olulisemad võlakirjaturud. Meie portfellis andsid taas vaieldamatult parima tulemuse juunis soetatud Soome kindlustuskontserni Sampo võlakirjad, mis kallinesid juulis veel 5% ja on nüüd mõne nädalaga toonud fondile ligi 12% kasumit.\n"},{"year":2019,"month":6,"content":"### 2019 juuni – Riskikapitalifondi Karma Venturesi uus investeering\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nMaailma aktsiaturgudel kujunes juuni positiivseks: nii arenenud kui ka arenevate turgude börsid andsid hea tootluse. Peamiselt võib tõusu põhjuseks pidada nii USA keskpanga kui ka Euroopa keskpankade lõdva rahapoliitika jätkumist ja seega investorite ootust, et madala intressi keskkond püsib.\n\nEuroala 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuu jooksul 6% võrra ning suurimate tõusjate seas olid Saksamaa ja Prantsusmaa. Jaapani börsiindeks tõusis juunis kohalikus valuutas 3,3% ja eurodes mõõdetuna 2,1% võrra. Baltimaade aktsiaturud jäid möödunud kuul üldisest tõusutrendist maha: positiivse tootluse suutis anda ainult Tallinna börs 1,2% tulemusega. Riia ja Vilniuse börs langesid vastavalt 2,7% ja 1,7% jagu.\n\nPensionifondi L portfelli kuuluv Eesti riskikapitalifond Karma Ventures tegi järjekordse investeeringu, seekord Poolas asutatud idufirmasse Infermedica. Ettevõte võimaldab kliendil mobiilis sisestada oma haigusnähud ja seejärel küsib tehisintellekt mõne küsimuse, et anda talle soovitusi edasiseks tegutsemiseks. Infermedica tegutseb juba mitmes Euroopa riigis ja plaanib kaasatud investeeringu toel laieneda ka USA turule.\n\nVõlakirjaturud üle maailma on selgelt võtnud suuna sinnapoole, et ees ootab majanduse suurem jahtumine ja keskpangad hakkavad rakendama uusi tugimeetmeid. Seepärast tõusid Euroopas aasta esimesel poolel järsult nii valitsuste võlakirjade (6%) kui ka ettevõtete väärtpaberite (5,4%) hinnad.\n\nJuunis kasutasime seda olukorda ära ning müüsime pikema tähtajaga ja seega suurema riskiga väärtpaberitest Leedu Energiat. 2017. ja 2018. aasta suvel ettevõtte emiteeritud võlakirjad tõid fondile vastavalt üle 8% ja üle 5% tootlust. Sellise suure ettevõtte võlakirjad ei saa praeguste intresside keskkonnas mitte kuidagi pakkuda pikka aega nii suurt tootlust. Müügist saadud raha plaanime investeerida edasi suurema tootlusega kohalikesse võlakirjadesse.\n\nJätkame läbirääkimisi mitme kohaliku ettevõttega ja ootame sellest oma portfelli aasta teisel poolel atraktiivset täiendust. Kohalikud võlakirjad suurendavad fondide tootlust intressidega, rahvusvahelised võlakirjad aga peamiselt hinnaliikumise kaudu. Nii näitavadki turgude järsu tõusu perioodil rahvusvahelised võlakirjad paremat tootlust, ent mitme aasta keskmisena toob parema tootluse kohalike võlakirjade kõrgem intress.\n\nNäiteks on Euroopa võlakirjaturgude viimase viie aasta keskmine tootlus 3–4%. Kohalikke investeeringuid teeme ainult selgelt kõrgema intressitaseme juures. Samal ajal hoiame muidugi silmad lahti, et kasutada ära ka rahvusvaheliste turgude võimalusi, sest asjaolu, et turud tervikuna on liiga kõrge hinnaga, ei välista üksikvõimaluste leidmist. Nii kallinesid mais soetatud Soome kindlustusettevõtte Sampo võlakirjad kuuga erakordselt üle 6%.\n"},{"year":2019,"month":5,"content":"### 2019 mai – Eesti esimesed üürimajad on avatud\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nPärast mitut rahulikku ja pigem positiivset kuud pakkusid maailma aktsiaturud USA ja Hiina kaubandussõja hirmus mais valdavalt negatiivset tootlust. USA S&P 500 indeks langes kuu jooksul kohalikus valuutas 6,6% võrra ja Hiina börsiindeks koguni 13,6%. Euroopas olid suurimate langejate seas Rootsi –9,9% tulemusega ja mitu Lõuna-Euroopa riiki.\n\nSaksamaa ja Soome börs pidasid vastu mõnevõrra paremini: mõlemad langesid maikuus 5% võrra. Jaapani aktsiaturu indeks kahanes kohalikus valuutas mõõdetuna 7,4% ja eurodes oli tootlus –4,8%. Üldise langusega läksid kaasa ka Tallinna ja Vilniuse börs, näidates mais vastavalt –1,4% ja –0,8% tootlust. Riia börsiindeks aga hoopis kerkis 2,4%, seda suuresti tänu ravimitootjate Grindeksi ja Olainfarmi aktsiahindade peaaegu 8% suurusele tõusule.\n\nMais avati pidulikult Pensionifondi L portfelli kuuluvad Lumi Kodude üürimajad ja kuu lõpuks olid esimesed üürnikud neisse juba sisse kolinud. Kokku kuulub LHV pensionifondidele Põhja-Tallinnas Manufaktuuri kvartalis 127 ühe- kuni kolmetoalist korterit. Lähiaastatel on meil plaanis kasvatada üürimajade portfelli Tallinnas 500 korterini.\n\nTallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon emiteeris kolmanda ja viimase osa võlakirjadest. Neile kehtivad mullu kevadel ettevõtte esimese emissiooni käigus kokku lepitud tingimused: intress on 4,25% aastas ja lõpptähtajani on nüüd jäänud veidi alla nelja aasta. Samuti on ettevõttel õigus võlakirjad varem tagasi maksta, tasudes selle eest investoritele lisamaksena kuni 2%. Pensionikogujate huve esindades osalesime aktiivselt tingimuste kokkuleppimises 2018. aasta kevadel ja seepärast ostsime ka seekordsest emissioonist võlakirju juurde. Need on nüüd samuti Tallinna börsil noteeritud ja saanud vahepeal rahvusvahelise krediidireitingu. LHV pensionifondidele kuulub Baltic Horizoni võlakirjadest veidi üle 40%.\n\nUutest projektidest asusime veel läbirääkimistesse seoses võimaliku osalusega Paidesse uue piimatööstuse rajamises, mida rahastavad E-Piim, Hollandi investor Interfood ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Läbirääkimiste erinevates faasides on meil muidki kohalikke projekte. Loodame peagi saada neist portfelli atraktiivse tootlusega lisa.\n\nRahvusvahelised võlakirjaturud pakuvad seevastu endiselt väga väikse tootluse väljavaateid, mistõttu teeme seal ainult üksikuid investeeringuid juhul, kui leiame atraktiivseid võimalusi. Üks selline investeering oli mais uusi võlakirju müünud Soome finantskontsern Sampo. Ettevõtte suurimad varad on If kindlustus ja suurosalus Nordea pangas ning ettevõtte suurimad omanikud on Soome riik ja sealsed pensionifondid.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Uute muudatuste alahinnatud mõju**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.\n","text":"Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.\n\nTänavu on aktsiaturge toetanud ootus, et keskpangad keeravad pärast lühikest pausi rahakraanid taas lahti. Alles mullu detsembris kergitas USA föderaalreserv intressimäära 25 baaspunkti võrra ja prognoosis 2019. aastaks veel kahte tõstmist. Kõigest mõni kuu hiljem sai sellest siiski ootus, et järgmise sammuna intressimäära hoopis langetatakse.\n\n31\\. juulil alandaski USA keskpank finantsasutustele pakutavate ühepäevaste (üleöö)laenude intressimäära vahemikku 0,25 protsendipunkti võrra 2…2,25%-ni. Kuigi Euroopa Keskpanga nõukogu jättis oma juulikuu istungil intressimäärad muutmata, andis ta turgudele mõista, et tulevikus võivad need langeda. Samuti uuritakse eelmise aasta detsembris lõpetatud võlakirjade kokkuostu programmi taasavamise võimalust.\n\nKeskpangad on sunnitud rahapoliitikat lõdvemaks muutma, kuna majanduskasv on mitmel pool maailmas aeglustunud ja tuure üles võttev kaubandussõda koondab horisondile järjest tumedamaid pilvi. Nõrgenenud konjunktuuri ning ettevõtete kesiste kasumikasvuootuste taustal osutab aktsiahindade tänavune tõus sellele, et investorid näevad lõdvemas rahapoliitikas ja madalamates intressimäärades eliksiiri, mis lahendab kõik mured.\n\n**Varaklasse on rohkem kui kaks**\n\nEelmise aasta lõpus vastuvõetud ja 2. septembril jõustuv investeerimisfondide seaduse muudatus on oma radikaalsusest hoolimata saanud ülivähe tähelepanu. Samal ajal on pensionifondidega seonduv olnud pikalt päevakorral ning pensionifondide vastased on tormanud ette valmistama juba järgmist seadusemuudatust.\n\nInvesteerimisfondide seaduse muudatustest on ajakirjanduses peamiselt kajastatud fondide lubatava aktsiate osakaalu suurendamist kuni 100%-ni pensionifondi varadest. Tähtsamad uuendused on jäänud aga tähelepanuta. Tõenäoliselt tuleneb aktsiate osakaalule keskendumine sellest, et alates 2002. aastast on pensionifondide strateegiaid määratletud aktsiate osakaalu kaudu fondis (tasakaalustatud fond: 25%, progressiivne fond: 50%, agressiivne fond: 75%).\n\nSeptembris jõustuv seadus on seevastu sedavõrd põhjapanev, et muudab pensionifondide varasema investeerimisstrateegiate klassifikatsiooni kirjeldamise aktsiate osakaalu abil sisuliselt ebaoluliseks. Investeerimisuniversumi jagamine aktsiateks ja võlakirjadeks on sama üldine ja pealiskaudne kui investeerimisstrateegiate jagamine aktiivseteks ja passiivseteks. Ma ei ütle, et see on vale, kuid minu jaoks on see peaaegu et ebaoluline.\n\nVaraklasse on palju rohkem kui lihtsalt võlakirjad ja aktsiad. Näiteks Yale’i Ülikooli annetusi haldav investeerimisettevõte jaotab enda juhitava investeerimisportfelli (30 miljardit USA dollarit) kaheksaks varaklassiks.\n\n![joonis1](/assets/images/pension/Andres_joonis1_EST.png){.pensionJoonis}\n\n*Yale’i Ülikooli investeeringute jaotus 2018. a lõpus. Allikas: [http://investments.yale.edu/reports](http://investments.yale.edu/reports).*\n\nNagu näha, on Yale’i Ülikooli portfellis kodumaiste (st Ameerika Ühendriikide) aktsiate kui varaklassi osakaal ainult 3,5% hoolimata sellest, et USA on maailma suurim aktsiaturg.\n\nKuigi nii absoluutse tootluse strateegiaid, erakapitalifonde, riskikapitali, loodusressursse kui ka kinnisvarainvesteeringuid võib üldistavalt liigitada aktsiasarnasteks investeeringuteks, käsitleb Yale’i Ülikooli investeerimismeeskond neid iseseisvate varaklassidena. Nimelt on nende tootluse ja riski karakteristikud selgelt erinevad ning nad käituvad majandustsükli eri faasides erinevalt.\n\nSuurema aktsiaosakaalu lubamine pensionifondides on tervitatav, kuid uus seadus toob kaasa palju tähtsamad muudatused. See avardab märkimisväärselt Eesti pensionifondide võimalusi investeerida reaalvaradesse ja börsidel noteerimata väärtpaberitesse. Nende hulgas on näiteks era- ja riskikapitalifondid, mille pikaajaline oodatav tootlus on suurem kui börsidel noteeritud aktsiatel. LHV pensionifondid ongi juba mõnda aega keskendunud börsivälistele investeeringutele ning jõustuv seadus avardab meie investeerimisvõimalusi veelgi.\n\nSamuti sätestatakse jõustuvas seaduses edukustasu kehtestamise kaudu pensionifondidele seatavad tootluse ootused: kui fond kasvatab pensionikogujate raha kiiremini, kui kasvavad palgad, tekib fondil õigus edukustasule. Samas alandatakse pensionifondide haldustasusid radikaalselt.\n\nEesti palgakasvu seadmine pensionifondide võrdlusindeksiks peaks suunama fondijuhtide tähelepanu ka kohalike investeerimisvõimaluste otsimisele ja loomisele. Peaksid ju Eesti palgad ja eestimaiste varade hinnad olema pikema aja jooksul tihedas korrelatsioonis.\n\nPensionifondide investeerimisstrateegiate ümberkujundamine ning uute investeerimisvõimaluste leidmine ja kasutamine on pikaajaline protsess. On kahetsusväärne, kui seadusemuudatusi algatatakse kiiremini, kui eelmised jõuavad jõustuda. Ma kahtlustan, et selline kiirustamine ei võimalda poliitikutel aru saada, mille poolt nad sisuliselt hääletavad. Nii võib poliitilise väljapressimise ja kompromissiprotsessis oluline hoopis ununeda või tagaplaanile jääda.\n\n**Karuteene tulevastele pensionäridele**\n\nKui Eesti kodanik jääb pensionile, langeb tema sissetulek võrreldes tema viimase palgaga (seda suhtarvu nimetatakse pensioni asendusmääraks) rohkem kui üheski teises Euroopa riigis, isegi meist vaesemates.\n\n![joonis1](/assets/images/pension/Andres_joonis2_EST.png){.pensionJoonis}\n\n*Lauri Leppiku esitluse slaid 12. 40 aastat keskmist palka saanud ja seejärel pensionile läinud inimese keskmine netopalga ja netopensioni teoreetiline asendusmäär Euroopa Liidu riikide seas. Euroopa Komisjoni 2018. a andmed.*\n\nIsamaa poliitikud on seisukohal, et praegusest suhteliselt veelgi väiksemad pensionid tulevikus pole probleem – hoopis lapsed peaksid oma vanemaid pensionipõlves toetama. Nõnda püütakse läbi suruda ekslikku visiooni, et pensionilangus tulevikus aitab kaasa sündimuse kasvule.\n\nMa kahtlustan, et Isamaa poliitikute loogika on vigane. Kesisem pension tulevikus tähendab kasvavat varanduslikku ebavõrdsust ühiskonnas ja sellest tulenevat poliitilist ebastabiilsust, mis omakorda pärsib nii rahvastiku kui ka rikkuse kasvu.\n\nEt fookus ei hajuks, tuleb probleemidele leida võimalik otsene lahendus. Pensionite alandamine sündimuse suurendamiseks ei ole mitte ainult liiga kaudne vahend, et olla mõjus, vaid suisa vale lahendus.\n\nKõiki pensionisüsteemi muudatusi tuleks hinnata selle järgi, kas tulevikus pension võrreldes palgaga tõuseb või langeb. Kuid veel enne seda peaksid poliitikud võtma seisukoha, kas praegu on pensionid Eestis liiga suured või liiga väiksed. Paratamatult jääb tunne, et kuigi räägitakse võimalikust ühekordsest pensionitõusust, valmistatakse ette seadusemuudatusi, mis toovad kaasa pensionite suure languse tulevikus ja määravad eakad inimesed elama allpool vaesuspiiri.\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600019832","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.11,"fundManager":"LHV"},"LXK75":{"heading":"LHV Pensionifond XL","id":"xl","code":"xl","dataMarker":"XLK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,\n- oled valmis riskima keskmisest rohkem,\n- sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond võib investeerida kuni 75% varadest aktsiaturgudele, sh omandada osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse. Meie investeerimisstrateegia muutus 2012. aastal, enne seda võis fond investeerida aktsiaturgudele kuni 50% varadest.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":35093},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":60.06,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":11.07,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":5.2,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":10.24,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":8.12,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.31,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,64% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,22% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,89% |\n| France Government 2.25% 25/10/22 | 2,59% |\n| East Capital Baltic Property Fund II | 2,30% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,29% |\n| Berkshire Hathaway 0.25% 17/01/21 | 2,21% |\n| Allianz 07/12/20 | 2,05% |\n| JP Morgan Chase And Co 27/01/20 | 1,94% |\n| HSBC Holdings Plc 04/12/21 | 1,89% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,64% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,22% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,89% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2019) | 186 921 851,25 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 500 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 1,20%\n\n**Haldustasu alates 02.09.2019:** 0,72%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 02.01.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_tingimused_020118.pdf)\n- [Tingimused alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_tingimused_02092019.pdf)\n- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 02.05.2019](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_020519.pdf)\n- [Prospekt alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XL põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_KIID.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XL põhiteabe dokument alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_KIID_02092019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.07.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_kuuaruanne_2019_07.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2019,"month":7,"content":"### 2019 juuli – Soome investeeringute tugevad erisuunalised liikumised\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nJuulis üleilmsel aktsiaturul märkimisväärseid kõikumisi ei toimunud, kuid jahtuva majanduskeskkonna taustal langetas USA föderaalreserv baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra ning Euroopa Keskpank vihjas, et tulemas on uued rahapoliitika lõdvendamise meetmed.\n\nSellest hoolimata näitasid Euroopas enamiku riikide aktsiaturud negatiivset tootlust. Näiteks Saksamaa börsiindeks langes kuu jooksul 1,7% ja Soome börs -1,3%. Jaapani aktsiaturg aga tõusis kuuga kohalikus valuutas 1,2% ja eurodes mõõdetuna 2,6%. Baltikumi börsidest tegi parima tulemuse Vilniuse börs 4,3% tõusuga, suuresti tänu Apranga ja Šiauliu Bankase aktsiate kerkimisele vastavalt 12,1% ja 9,9%. Tallinna börs tegi juulis tagasihoidliku 1,0% tõusu ning Riia börsiindeks kasvas 1,7% võrra.\n\nPensionifondi XL portfellis olevad Soome börsifirmade aktsiad liikusid möödunud kuul erinevates suundades. Metsatööstuse ettevõtte Metsä Board aktsia langes juulis 4,8% võrra, sest ettevõte raporteeris nõrgad II kvartali tulemused. Ettevõtte tulud vähenesid võrreldes 2018. a sama perioodiga 8% ja puhaskasum kahanes 13% peamiselt Hiina turu nõrkuse tõttu. Soome kaubandusketi Kesko tulud tõusid aga 4% võrra uuele rekordtasemele ning ettevõtte aktsia kerkis seetõttu kuu jooksul 9,7%.\n\nVõlakirjaportfellis oleme tähelepanu suunanud jätkuvalt kohalikele investeeringutele ja paar järgmist potentsiaalset tehingut on jõudmas läbirääkimiste lõpufaasi. Isegi väike rahapaigutus kohalikule turule tõotab hetkel pikemas plaanis oluliselt suuremat positiivset mõju fondi tulemusele kui väga suur investeering rahvusvahelistele turgudele.\n\nAugusti alguse seisuga oli suuremate Euroopa ettevõtete võlakirjaturu keskmine oodatav tootlus kõigest 0,3% aastas. Naljaga pooleks võib muidugi öelda, et see on oluliselt parem kui valitsuse võlakirjades, kus nüüdseks isegi Saksa Liitvabariigi 30-aastane võlakiri on negatiivse oodatava tootlusega, kuid ratsionaalset investorit lohutab see vähe.\n\nVõlakirjade hinnatõusule aitab kaasa pööre keskpankade rahapoliitikas, kui USAs langetati juuli lõpus esimest korda alates 2008. aastat intressimäära ja euroalas oodatakse keskpangalt samasugust sammu. Sellest tulenevalt jäid juulis poole kuni pooleteise protsendi ulatuses plusspoolele kõik olulisemad võlakirjaturud. Meie portfellis andsid taas vaieldamatult parima tulemuse juunis soetatud Soome kindlustuskontserni Sampo võlakirjad, mis kallinesid juulis veel 5% ja on nüüd mõne nädalaga toonud fondile ligi 12% kasumit.\n"},{"year":2019,"month":6,"content":"### 2019 juuni – Lõdva rahapoliitika ootus toetas aktsiaturgusid\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nMaailma aktsiaturgudel kujunes juuni positiivseks: nii arenenud kui ka arenevate turgude börsid andsid hea tootluse. Peamiselt võib tõusu põhjuseks pidada nii USA keskpanga kui ka Euroopa keskpankade lõdva rahapoliitika jätkumist ja seega investorite ootust, et madala intressi keskkond püsib.\n\nEuroala 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuu jooksul 6% võrra ning suurimate tõusjate seas olid Saksamaa ja Prantsusmaa. Hea tulemuse tegi ka üleilmsete arenevate turgude indeks, mis näitas kohalikus valuutas mõõdetuna 5,7% suurust tootlust. Jaapani börsiindeks tõusis juunis kohalikus valuutas 3,3% ja eurodes mõõdetuna 2,1% võrra. Baltimaade aktsiaturud jäid möödunud kuul üldisest tõusutrendist maha: positiivse tootluse suutis anda ainult Tallinna börs 1,2% tulemusega. Riia ja Vilniuse börs langesid vastavalt 2,7% ja 1,7% jagu.\n\nPensionifondi XL portfelli kuuluv Saksamaa kaubanduskett Metro AG sai juunis kõikide aktsiate ülevõtupakkumise ja tänu sellele tõusis ettevõtte aktsiahind kuuga 13,9% võrra. See on käibe poolest maailma suuruselt kaheksas kaubanduskett, millele kuulub peaaegu 800 kauplust 25 riigis. Metro AG nõukogu soovitas aktsionäridel pakkumine esialgu tagasi lükata, sest peab hinda liiga madalaks.\n\nSamuti andsid juunis hea tootluse Soome metsandussektori ettevõtted Stora Enso ja Metsä Board, mille aktsiad kerkisid kuuga vastavalt 9,2% ja 15,9% võrra.\n\nVõlakirjaturud üle maailma on selgelt võtnud suuna sinnapoole, et ees ootab majanduse suurem jahtumine ja keskpangad hakkavad rakendama uusi tugimeetmeid. Seepärast tõusid Euroopas aasta esimesel poolel järsult nii valitsuste võlakirjade (6%) kui ka ettevõtete väärtpaberite (5,4%) hinnad.\n\nJuunis kasutasime seda olukorda ära ning müüsime pikema tähtajaga ja seega suurema riskiga väärtpaberitest Leedu Energiat. 2017. ja 2018. aasta suvel ettevõtte emiteeritud võlakirjad tõid fondile vastavalt üle 8% ja üle 5% tootlust. Sellise suure ettevõtte võlakirjad ei saa praeguste intresside keskkonnas mitte kuidagi pakkuda pikka aega nii suurt tootlust. Müügist saadud raha plaanime investeerida edasi suurema tootlusega kohalikesse võlakirjadesse.\n\nJätkame läbirääkimisi mitme kohaliku ettevõttega ja ootame sellest oma portfelli aasta teisel poolel atraktiivset täiendust. Kohalikud võlakirjad suurendavad fondide tootlust intressidega, rahvusvahelised võlakirjad aga peamiselt hinnaliikumise kaudu. Nii näitavadki turgude järsu tõusu perioodil rahvusvahelised võlakirjad paremat tootlust, ent mitme aasta keskmisena toob parema tootluse kohalike võlakirjade kõrgem intress.\n\nNäiteks on Euroopa võlakirjaturgude viimase viie aasta keskmine tootlus 3–4%. Kohalikke investeeringuid teeme ainult selgelt kõrgema intressitaseme juures. Samal ajal hoiame muidugi silmad lahti, et kasutada ära ka rahvusvaheliste turgude võimalusi, sest asjaolu, et turud tervikuna on liiga kõrge hinnaga, ei välista üksikvõimaluste leidmist. Nii kallinesid mais soetatud Soome kindlustusettevõtte Sampo võlakirjad kuuga erakordselt üle 6%.\n"},{"year":2019,"month":5,"content":"### 2019 mai – Investeering Sloveenia spordivarustuse tootjasse\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nPärast mitut rahulikku ja pigem positiivset kuud pakkusid maailma aktsiaturud USA ja Hiina kaubandussõja hirmus mais valdavalt negatiivset tootlust. USA S&P 500 indeks langes kuu jooksul kohalikus valuutas 6,6% võrra ja Hiina börsiindeks koguni 13,6%. Euroopas olid suurimate langejate seas Rootsi –9,9% tulemusega ja mitu Lõuna-Euroopa riiki.\n\nSaksamaa ja Soome börs pidasid vastu mõnevõrra paremini: mõlemad langesid maikuus 5% võrra. Jaapani aktsiaturu indeks kahanes kohalikus valuutas mõõdetuna 7,4% ja eurodes oli tootlus –4,8%. Üldise langusega läksid kaasa ka Tallinna ja Vilniuse börs, näidates mais vastavalt –1,4% ja –0,8% tootlust. Riia börsiindeks aga hoopis kerkis 2,4%, seda suuresti tänu ravimitootjate Grindeksi ja Olainfarmi aktsiahindade peaaegu 8% suurusele tõusule.\n\nPensionifondi XL portfelli kuuluv erakapitalifond KJK Fund III tegi mais uue investeeringu Sloveenia spordivarustuse tootjasse Elan. Ettevõte toodab näiteks talvespordivarustust ja purjejahte ning on oma valdkonnas maailma juhtivate tootjate seas. Varem on KJK investeerinud Eesti veespordivarustuse ettevõttesse Tahe Outdoors.\n\nTallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon emiteeris kolmanda ja viimase osa võlakirjadest. Neile kehtivad mullu kevadel ettevõtte esimese emissiooni käigus kokku lepitud tingimused: intress on 4,25% aastas ja lõpptähtajani on nüüd jäänud veidi alla nelja aasta. Samuti on ettevõttel õigus võlakirjad varem tagasi maksta, tasudes selle eest investoritele lisamaksena kuni 2%. Pensionikogujate huve esindades osalesime aktiivselt tingimuste kokkuleppimises 2018. aasta kevadel ja seepärast ostsime ka seekordsest emissioonist võlakirju juurde. Need on nüüd samuti Tallinna börsil noteeritud ja saanud vahepeal rahvusvahelise krediidireitingu. LHV pensionifondidele kuulub Baltic Horizoni võlakirjadest veidi üle 40%.\n\nUutest projektidest asusime veel läbirääkimistesse seoses võimaliku osalusega Paidesse uue piimatööstuse rajamises, mida rahastavad E-Piim, Hollandi investor Interfood ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Läbirääkimiste erinevates faasides on meil muidki kohalikke projekte. Loodame peagi saada neist portfelli atraktiivse tootlusega lisa.\n\nRahvusvahelised võlakirjaturud pakuvad seevastu endiselt väga väikse tootluse väljavaateid, mistõttu teeme seal ainult üksikuid investeeringuid juhul, kui leiame atraktiivseid võimalusi. Üks selline investeering oli mais uusi võlakirju müünud Soome finantskontsern Sampo. Ettevõtte suurimad varad on If kindlustus ja suurosalus Nordea pangas ning ettevõtte suurimad omanikud on Soome riik ja sealsed pensionifondid.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Uute muudatuste alahinnatud mõju**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.\n","text":"Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.\n\nTänavu on aktsiaturge toetanud ootus, et keskpangad keeravad pärast lühikest pausi rahakraanid taas lahti. Alles mullu detsembris kergitas USA föderaalreserv intressimäära 25 baaspunkti võrra ja prognoosis 2019. aastaks veel kahte tõstmist. Kõigest mõni kuu hiljem sai sellest siiski ootus, et järgmise sammuna intressimäära hoopis langetatakse.\n\n31\\. juulil alandaski USA keskpank finantsasutustele pakutavate ühepäevaste (üleöö)laenude intressimäära vahemikku 0,25 protsendipunkti võrra 2…2,25%-ni. Kuigi Euroopa Keskpanga nõukogu jättis oma juulikuu istungil intressimäärad muutmata, andis ta turgudele mõista, et tulevikus võivad need langeda. Samuti uuritakse eelmise aasta detsembris lõpetatud võlakirjade kokkuostu programmi taasavamise võimalust.\n\nKeskpangad on sunnitud rahapoliitikat lõdvemaks muutma, kuna majanduskasv on mitmel pool maailmas aeglustunud ja tuure üles võttev kaubandussõda koondab horisondile järjest tumedamaid pilvi. Nõrgenenud konjunktuuri ning ettevõtete kesiste kasumikasvuootuste taustal osutab aktsiahindade tänavune tõus sellele, et investorid näevad lõdvemas rahapoliitikas ja madalamates intressimäärades eliksiiri, mis lahendab kõik mured.\n\n**Varaklasse on rohkem kui kaks**\n\nEelmise aasta lõpus vastuvõetud ja 2. septembril jõustuv investeerimisfondide seaduse muudatus on oma radikaalsusest hoolimata saanud ülivähe tähelepanu. Samal ajal on pensionifondidega seonduv olnud pikalt päevakorral ning pensionifondide vastased on tormanud ette valmistama juba järgmist seadusemuudatust.\n\nInvesteerimisfondide seaduse muudatustest on ajakirjanduses peamiselt kajastatud fondide lubatava aktsiate osakaalu suurendamist kuni 100%-ni pensionifondi varadest. Tähtsamad uuendused on jäänud aga tähelepanuta. Tõenäoliselt tuleneb aktsiate osakaalule keskendumine sellest, et alates 2002. aastast on pensionifondide strateegiaid määratletud aktsiate osakaalu kaudu fondis (tasakaalustatud fond: 25%, progressiivne fond: 50%, agressiivne fond: 75%).\n\nSeptembris jõustuv seadus on seevastu sedavõrd põhjapanev, et muudab pensionifondide varasema investeerimisstrateegiate klassifikatsiooni kirjeldamise aktsiate osakaalu abil sisuliselt ebaoluliseks. Investeerimisuniversumi jagamine aktsiateks ja võlakirjadeks on sama üldine ja pealiskaudne kui investeerimisstrateegiate jagamine aktiivseteks ja passiivseteks. Ma ei ütle, et see on vale, kuid minu jaoks on see peaaegu et ebaoluline.\n\nVaraklasse on palju rohkem kui lihtsalt võlakirjad ja aktsiad. Näiteks Yale’i Ülikooli annetusi haldav investeerimisettevõte jaotab enda juhitava investeerimisportfelli (30 miljardit USA dollarit) kaheksaks varaklassiks.\n\n![joonis1](/assets/images/pension/Andres_joonis1_EST.png){.pensionJoonis}\n\n*Yale’i Ülikooli investeeringute jaotus 2018. a lõpus. Allikas: [http://investments.yale.edu/reports](http://investments.yale.edu/reports).*\n\nNagu näha, on Yale’i Ülikooli portfellis kodumaiste (st Ameerika Ühendriikide) aktsiate kui varaklassi osakaal ainult 3,5% hoolimata sellest, et USA on maailma suurim aktsiaturg.\n\nKuigi nii absoluutse tootluse strateegiaid, erakapitalifonde, riskikapitali, loodusressursse kui ka kinnisvarainvesteeringuid võib üldistavalt liigitada aktsiasarnasteks investeeringuteks, käsitleb Yale’i Ülikooli investeerimismeeskond neid iseseisvate varaklassidena. Nimelt on nende tootluse ja riski karakteristikud selgelt erinevad ning nad käituvad majandustsükli eri faasides erinevalt.\n\nSuurema aktsiaosakaalu lubamine pensionifondides on tervitatav, kuid uus seadus toob kaasa palju tähtsamad muudatused. See avardab märkimisväärselt Eesti pensionifondide võimalusi investeerida reaalvaradesse ja börsidel noteerimata väärtpaberitesse. Nende hulgas on näiteks era- ja riskikapitalifondid, mille pikaajaline oodatav tootlus on suurem kui börsidel noteeritud aktsiatel. LHV pensionifondid ongi juba mõnda aega keskendunud börsivälistele investeeringutele ning jõustuv seadus avardab meie investeerimisvõimalusi veelgi.\n\nSamuti sätestatakse jõustuvas seaduses edukustasu kehtestamise kaudu pensionifondidele seatavad tootluse ootused: kui fond kasvatab pensionikogujate raha kiiremini, kui kasvavad palgad, tekib fondil õigus edukustasule. Samas alandatakse pensionifondide haldustasusid radikaalselt.\n\nEesti palgakasvu seadmine pensionifondide võrdlusindeksiks peaks suunama fondijuhtide tähelepanu ka kohalike investeerimisvõimaluste otsimisele ja loomisele. Peaksid ju Eesti palgad ja eestimaiste varade hinnad olema pikema aja jooksul tihedas korrelatsioonis.\n\nPensionifondide investeerimisstrateegiate ümberkujundamine ning uute investeerimisvõimaluste leidmine ja kasutamine on pikaajaline protsess. On kahetsusväärne, kui seadusemuudatusi algatatakse kiiremini, kui eelmised jõuavad jõustuda. Ma kahtlustan, et selline kiirustamine ei võimalda poliitikutel aru saada, mille poolt nad sisuliselt hääletavad. Nii võib poliitilise väljapressimise ja kompromissiprotsessis oluline hoopis ununeda või tagaplaanile jääda.\n\n**Karuteene tulevastele pensionäridele**\n\nKui Eesti kodanik jääb pensionile, langeb tema sissetulek võrreldes tema viimase palgaga (seda suhtarvu nimetatakse pensioni asendusmääraks) rohkem kui üheski teises Euroopa riigis, isegi meist vaesemates.\n\n![joonis1](/assets/images/pension/Andres_joonis2_EST.png){.pensionJoonis}\n\n*Lauri Leppiku esitluse slaid 12. 40 aastat keskmist palka saanud ja seejärel pensionile läinud inimese keskmine netopalga ja netopensioni teoreetiline asendusmäär Euroopa Liidu riikide seas. Euroopa Komisjoni 2018. a andmed.*\n\nIsamaa poliitikud on seisukohal, et praegusest suhteliselt veelgi väiksemad pensionid tulevikus pole probleem – hoopis lapsed peaksid oma vanemaid pensionipõlves toetama. Nõnda püütakse läbi suruda ekslikku visiooni, et pensionilangus tulevikus aitab kaasa sündimuse kasvule.\n\nMa kahtlustan, et Isamaa poliitikute loogika on vigane. Kesisem pension tulevikus tähendab kasvavat varanduslikku ebavõrdsust ühiskonnas ja sellest tulenevat poliitilist ebastabiilsust, mis omakorda pärsib nii rahvastiku kui ka rikkuse kasvu.\n\nEt fookus ei hajuks, tuleb probleemidele leida võimalik otsene lahendus. Pensionite alandamine sündimuse suurendamiseks ei ole mitte ainult liiga kaudne vahend, et olla mõjus, vaid suisa vale lahendus.\n\nKõiki pensionisüsteemi muudatusi tuleks hinnata selle järgi, kas tulevikus pension võrreldes palgaga tõuseb või langeb. Kuid veel enne seda peaksid poliitikud võtma seisukoha, kas praegu on pensionid Eestis liiga suured või liiga väiksed. Paratamatult jääb tunne, et kuigi räägitakse võimalikust ühekordsest pensionitõusust, valmistatakse ette seadusemuudatusi, mis toovad kaasa pensionite suure languse tulevikus ja määravad eakad inimesed elama allpool vaesuspiiri.\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600019766","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":29.36,"fundManager":"LHV"},"LIK75":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks","id":"indeks","code":"lik","dataMarker":"LIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,\n- soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,\n- omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerime laiapõhjaliselt aktsia- ja kinnisvarafondidesse. Investeeringute tegemisel eelistame börsil kaubeldavaid (ETF), madala kulumääraga, füüsilist vara omavaid (mitte sünteetilisi), maksuefektiivseid, likviidseid ja alusindeksit jäljendavaid fonde. Kuni 75% fondi varast on paigutatud aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":1331},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":71.53,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":27.26,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.2,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Lyxor Core MSCI World DR UCITS | 28,95% |\n| Amundi Index FTSE EPRA Nareit Global UCITS ETF | 27,26% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 21,58% |\n| iShares Core MSCI World UCITS | 13,09% |\n| db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF | 4,02% |\n| iShares MSCI Frontier 100 ETF | 2,18% |\n| Vanguard FTSE Emerging Markets UCITS ETF | 1,71% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2019) | 16 485 261,13 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 468 750 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,39%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 02.01.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_tingimused-2018-01-02.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 02.01.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_prospekt-2018-01-02.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_KIID.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_mudelportfell_09_2018.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.07.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_kuuaruanne_2019_07.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2017.pdf)\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109401","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV"},"TUK00":{"heading":"Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond","id":"tv","code":"tv","dataMarker":"TUK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionieani jäänud vähem kui 10 aastat,\n- oled nõus kaotuse vältimiseks kõrgema tootluse võimalusest loobuma.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":2200},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjafondid","value":96.57,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.49,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 24,76% |\n| BlackRock FIDF - Euro Government Bond Index Fund - Flexible | 24,18% |\n| BlackRock BGIF - Euro Aggregate Bond Index Fund - X2 | 23,97% |\n| BlackRock FIDF - Euro Credit Bond Index Fund - Flexible | 23,65% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,34%\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600109443","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"TUK75":{"heading":"Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond","id":"ta","code":"ta","dataMarker":"TUK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sa oled noorem kui 55-aastane,\n- tahad saavutada parimat võimalikku tootlust pika aja vältel ja sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":7389},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":72.75,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":26.16,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.13,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock BGIF - World Equity Index - X2 | 28,15% |\n| BlackRock ISF - Developed World Index | 28,15% |\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 26,16% |\n| BlackRock ISF - Developed World ex Tobacco | 8,25% |\n| BlackRock ISF - Emerging Markets Index | 8,20% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,34%\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109435","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"SEK50":{"heading":"SEB Progressiivne Pensionifond","id":"progressiivne","code":"progressiivne","dataMarker":"SEK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 3 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib kuni 50% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda keskmises ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":94748},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":38.46,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":33.3,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":9.62,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.48,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.26,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":11.83,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.06,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Bundesrepublic Deutschland 2% 15.08.2023 | 9,51% |\n| France Government 0% 25.02.2020 | 3,38% |\n| iShares Core EUR Corp Bond UCITS ETF EUR | 3,27% |\n| Amundi MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 3,18% |\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR Dist | 2,48% |\n| Tallinna Sadam AS | 2,08% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 2,08% |\n| Xtrackers MSCI World Energy UCITS ETF | 2,02% |\n| Luminor Bank Estonia 1.5% 18.10.2021 | 2,02% |\n| Raiffeisen-Osteuropa-Rent Fund | 1,67% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Tallinna Sadam AS | 2,08% |\n| Luminor Bank Estonia 1,5% 18.10.2021 | 2,02% |\n| Elering 0.875% 03.05.2023 | 0,96% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 1,09%\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600019725","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":8.65,"fundManager":"SEB"},"SEK25":{"heading":"SEB Optimaalne Pensionifond","id":"optimaalne","code":"optimaalne","dataMarker":"SEK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib peamiselt võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib suures osas võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":6088},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":37.12,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":2.85,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":14.56,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.45,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.61,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":39.25,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.17,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR Dist | 9,45% |\n| Bundesrepublic Deutschland 2% 15.08.2023 | 8,15% |\n| Bundesrepublic Deutschland 3% 04.07.2020 | 8,00% |\n| PIMCO Funds Global Investors Series PLC - Global Investment Grade Credit Fund | 5,51% |\n| Robeco Ql Global Dynamic Duration | 4,46% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 3,73% |\n| Goldman Sachs Global Credit Portfolio (Hedged) I | 3,69% |\n| SEB Ethical Global Index Fund | 3,30% |\n| France Government 0% 25.02.2020 | 3,13% |\n| SEB Fund 4 Short Bond Fund Euro | 3,11% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Tallinna Sadam AS | 1,99% |\n| Luminor Bank Estonia 1,5% 18.10.2021 | 1,96% |\n| Elering 0.875% 03.05.2023 | 0,93% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,82%\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600098612","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":8.24,"fundManager":"SEB"},"SEK00":{"heading":"SEB Konservatiivne Pensionifond","id":"konservatiivne","code":"konservatiivne","dataMarker":"SEK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud alla 3 aasta,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib peamiselt võlakirjadesse ja hoiustesse. Nendesse varaklassidesse investeerimisega kaasnevad madalamad riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda väikeses ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":12493},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":49.61,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":45.77,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.62,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Bundesrepublic Deutschland 3% 04.07.2020 | 18,10% |\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR Dist | 13,54% |\n| iShares Core EUR Corp Bond UCITS ETF EUR (Dist) | 8,66% |\n| UBS ETF-Barclays Euro Area Liquid Corporates 1-5 Year UCITS ETF | 8,45% |\n| iShares EUR Corporate Bond Large Cap UCITS ETF | 8,18% |\n| Bundesrepublic Deutschland 1.5% 15.02.2023 | 4,60% |\n| Lithuanian Government Bond 0.7% 27.05.2020 | 3,51% |\n| Republic of Lithuania 7.375% 11.02.2020 | 2,89% |\n| iShares Euro Ultrashort Bond UCITS ETF | 2,82% |\n| SEB Fund 4 Short Bond Fund Euro | 2,81% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank Estonia 1,5% 18.10.2021 | 2,11% |\n| Elering 0.875% 03.05.2023 | 1,08% |\n| Baltic Horizon Fund 4.25% 08.05.2023 | 0,40% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,49%\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019717","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":3.92,"fundManager":"SEB"},"SWK99":{"heading":"Swedbank Pensionifond K90-99","id":"k9099","code":"k99","dataMarker":"SWK99","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud aastal 1990 kuni 1999,\n- sa ei soovi kogumisperioodi vältel fonde ise vahetada (kuid vajadusel saate seda teha),\n- eelistad fondi riskiprofiili automaatset muutumist ajas.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond on moodustatud nn passiivse investeerimispoliitikaga elutsüklifondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse instrumentidesse, mis järgivad globaalseid indekseid ning aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu vähendatakse Fondi varas aja jooksul vastavalt Fondi prospektis ja tingimustes sätestatule.\nAktsiariskiga investeeringute osakaal võib näidatud tasemetest erineda maksimaalselt 2%. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse jt -instrumentidesse, hoiustesse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":5971},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":73.55,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":25.44,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.35,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| SPDR Barclays Euro Aggregate Bond UCITS ETF | 25,44% |\n| HSBC MSCI World UCITS ETF | 23,65% |\n| LYXOR Core MSCI World | 21,90% |\n| Amundi Index MSCI World UCITS ETF | 20,36% |\n| Access Global | 7,64% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,49%\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109393","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank"},"SWK75":{"heading":"Swedbank Pensionifond K4","id":"k4","code":"k4","dataMarker":"SWK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on kuni 44 aastat,\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega ning väärtpaberite põhiomadustest ja riskidest teadlik pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha pika aja jooksul (üle 10 aasta) võimalikult palju kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 75% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, kusjuures kuni 50% varast on lubatud investeerida otse aktsiatesse. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ja muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":106774},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":35.61,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":39.17,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":18.69,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":4.24,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.75,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.62,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 18,39% |\n| Republic of Austria 0.250% 191018 | 3,83% |\n| Spain Government 5.400% 230131 | 3,81% |\n| Spain Government 0.050% 210131 | 3,25% |\n| Spain Government 0.750% 210730 | 2,21% |\n| Spain Government 2.150% 251031 | 1,72% |\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 1,57% |\n| Lithuania 0.000% 210131 | 1,23% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 1,11% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,02% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 1,57% |\n| Luminor Bank 1,500% 211018 | 1,11% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,02% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,83%\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600103248","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":8.18,"fundManager":"Swedbank"},"SWK50":{"heading":"Swedbank Pensionifond K3","id":"k3","code":"k3","dataMarker":"SWK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 45-54 aastat,\n- oled keskmisest kõrgema riskitaluvusega ning väärtpaberite põhiomadustest ja riskidest teadlik pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha pika aja jooksul (minimaalselt 10 aasta) võimalikult palju kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi varadest kuni 50% investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse ja ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":142837},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":51.87,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":27.54,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":10.75,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":5.34,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.02,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":2.26,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.3,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 9,02% |\n| Spain Government 0.050% 210131 | 5,42% |\n| Spain Government 5.400% 230131 | 3,52% |\n| Spain Government 0.750% 210730 | 2,93% |\n| French Government Bond 0.000% 210225 | 2,60% |\n| Amundi 12 M | 2,26% |\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 2,22% |\n| Lithuania 0.700% 200527 | 2,11% |\n| Lithuania 2.100% 210828 | 1,78% |\n| Lithuania 3.400% 201003 | 1,60% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 2,22% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 1,57% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,35% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,83%\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600019758","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":11.13,"fundManager":"Swedbank"},"SWK25":{"heading":"Swedbank Pensionifond K2","id":"k2","code":"k2","dataMarker":"SWK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 55-62 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha keskmise kogumistähtaja jooksul (vähemalt 7 aastat) stabiilselt kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi varadest kuni 25% investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse ja ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":45384},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":75.53,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":0.35,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":13.4,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":6.43,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.42,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":1.59,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.36,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Spain Government 0.050% 210131 | 6,91% |\n| Spain Government 0.750% 210730 | 4,24% |\n| Amundi ETF MSCI Europe UCITS | 3,83% |\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 3,68% |\n| French Government Bond 0.000% 210225 | 3,58% |\n| Vanguard S&P 500 ETF | 3,38% |\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 3,01% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 2,73% |\n| Lithuania 2.100% 210828 | 2,67% |\n| Lithuania 3.400% 201003 | 2,54% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 3,01% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 2,73% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,47% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,79%\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600019741","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":17.85,"fundManager":"Swedbank"},"SWK00":{"heading":"Swedbank Pensionifond K1","id":"k1","code":"k1","dataMarker":"SWK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 63+ aastat,\n- oled madala riskitaluvusega pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha mõõdukalt kasvatada lühikese aja jooksul (alla 3 aasta).\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi varadest 100% investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse ning muudesse aktsiariskita varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":10883},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":80.17,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":5,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":16.25,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Lithuania Government 0.300% 210504 | 3,82% |\n| Spain Government 0.050% 210131 | 2,91% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 2,81% |\n| Eesti Energia 2.384% 230922 | 2,47% |\n| Lithuania Government 0.400% 230816 | 2,32% |\n| Lithuania 0.000% 210131 | 2,01% |\n| City of Tallinn Estonia FRN 271129 | 1,89% |\n| Lithuania 2.100% 210828 | 1,88% |\n| ING Bank FRN 211126 | 1,83% |\n| Cooperatieve Rabobank 1.375 270203 | 1,76% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank 1,500% 211018 | 2,81% |\n| Eesti Energia 2.384% 230922 | 2,47% |\n| City of Tallinn Estonia FRN 271129 | 1,89% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,29%\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019733","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":11.52,"fundManager":"Swedbank"},"SEK75":{"heading":"SEB Energiline Pensionifond","id":"energiline","code":"energiline","dataMarker":"SEK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul pensionini on jäänud üle 5 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensioni vara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib kuni 75% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suuremas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":32112},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":18.36,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":2.35,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":62.58,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.1,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.43,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":11.51,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.66,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 19,34% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 10,62% |\n| Bundesrepublic Deutschland 2% 15.08.2023 | 7,04% |\n| Amundi Index MSCI World UCITS ETF DR | 5,63% |\n| SEB Ethical Global Index Fund C | 5,46% |\n| Xtrackers MSCI World UCITS ETF | 5,17% |\n| Bundesrepublic Deutschland 3% 04.07.2020 | 3,80% |\n| Amundi MSCI Emerging Markets ETF | 3,26% |\n| iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF (DE) | 3,08% |\n| PIMCO Funds Global Investors Series PLC - Global Investment Grade Credit Fund | 3,07% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank Estonia 1,5% 18.10.2021 | 1,65% |\n| Tallinna Sadam AS | 1,54% |\n| Baltic Horizon Fund | 0,80% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 1,06%\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600103297","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":6.55,"fundManager":"SEB"},"LEK75":{"heading":"LHV Pensionifond Eesti","id":"eesti","code":"eesti","dataMarker":"LEK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,\n- soovid siduda pensioniraha Eesti majandusega,\n- sul on investeeringuid ka mujal regioonides.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib sobivate investeeringute leidumisel kuni 100% Eestisse. Investeeritakse nii aktsiatesse, võlakirjadesse, kinnisvarasse kui ka teistesse fondidesse. Kuna Tallinna Börsil kaubeldavate väärtpaberite hulk on väike, investeerib fond ulatuslikult börsiväliselt. Kuivõrd fond on seotud ühe piirkonnaga, ei tasu sellesse investeerida kogu oma pensioniks mõeldud vara.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":100},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":47.83,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":25.94,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":14.57,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.18,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":11.48,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud| |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund | 4,32% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II | 4,22% |\n| Tallinna Kaubamaja | 4,18% |\n| Tallinna Sadam | 4,16% |\n| Eesti Energia 2.384% 22/09/23 | 4,03% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,81% |\n| Baltic Horizon Fund 4.25% 08/05/23 | 3,79% |\n| Birdeye Timber Fund 2 | 3,78% |\n| Autolist 12% 03/04/22 | 3,75% |\n| HSBC Holdings Plc 04/12/21 | 3,75% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund | 4,32% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II | 4,22% |\n| Tallinna Kaubamaja | 4,18% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2019) | 2 688 520,17 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 2 690 184,87 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0576% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 1,20%\n\n**Haldustasu alates 02.09.2019:** 0,72%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 19.03.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Eesti_tingimused.pdf)\n- [Tingimused alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Eesti_tingimused_02092019.pdf)\n- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 02.05.2019](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_020519.pdf)\n- [Prospekt alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Eesti põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Eesti_KIID.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Eesti põhiteabe dokument alates 02.09.2019](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Eesti_KIID_02092019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.07.2019)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Eesti_kuuaruanne_2019_07.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Eesti_aruanne_2018.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2019,"month":7,"content":"### 2019 juuli – Mitmed Eesti börsiettevõtted kavandavad investeeringuid\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nBaltimaade aktsiaturgudest tegi juulis parima tulemuse Vilniuse börs, tõustes 4,3% võrra. Riia börsiindeks kerkis kuu jooksul 1,7% ning Tallinna börsi tulemuseks jäi tagasihoidlik 1,0% suurune kasv.\n\nJuulis avaldasid oma 2019. aasta II kvartali tulemused mitmed Tallinna börsiettevõtted. Näiteks Tallinna Kaubamaja Grupi tulud kasvasid võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 4,5% võrra ning seejuures tegid hea tulemuse kõik segmendid peale jalatsikaubanduse. Supermarketite (Selver) segmendi ja Kaubamaja tulud suurenesid aastaga vastavalt 5,8% ja 3,6% võrra. Samas aga langes ettevõtte puhaskasum II kvartalis 9,2% tingituna peamiselt palgasurvest ja IT-kulude suurenemisest, kuid ka kuluka kaupluste ümberehituse tõttu. Ettevõtte järgmiste suuremate arendusprojektide hulka kuuluvad e-poodide kasutajamugavuse ja tarnekiiruse parandamine ning ka kulinaariatoodete uue tootmishoone ehitus.\n\nUuest projektist teatas ka Tallinna Sadam, kes plaanib Saarema liinil sõitva praami Tõll ehitada ümber keskkonnasõbralikuks hübriidlaevaks. Kokku lähevad tööd maksma 1,6 miljonit eurot ning laev hakkab elektri toel sõitma järgmise aasta esimestel kuudel.\n"},{"year":2019,"month":6,"content":"### 2019 juuni – Balti börsid liikusid vaoshoitult\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nKui maailma aktsiaturud tõid juunis valdavalt väga hea tootluse, siis Baltimaade börside tulemus jäi kasinaks. Positiivse tulemuse tegi ainult Tallinna börs 1,2% suuruse tõusuga, seevastu Riia ja Vilniuse börs langesid vastavalt 2,7% ja 1,7% võrra.\n\nPensionifondi Eesti tootlusele aitasid kaasa Ekspress Grupi ja Tallink Grupi aktsiad, sest mõlemad kerkisid kuu jooksul 3% võrra. Ebasoodsat mõju avaldas aga Tallinna Sadama aktsia, mis langes 3% jagu. Võimalik, et selle aktsia hinda mõjutasid kaks ettevõttega seotud kohtuasja, mille Harju Maakohus võttis juunis menetlusse. Esiteks süüdistatakse Tallinna Sadama tütarettevõtteid väidetava ärisaladuse kasutamises Saaremaa ja Hiiumaa liinide üleveoteenuse riigihankel osalemisel. Teises hagiavalduses nõutakse Muuga sadamas asunud endise söeterminali ehituste ja seadmete hüvitamist. Kokku on kahjunõuete maht üle 46 miljoni euro, kuid Tallinna Sadama juhatuse hinnangul on mõlemad nõuded põhjendamatud.\n"},{"year":2019,"month":5,"content":"### 2019 mai – Tormijooks Efteni aktsiatele\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nMaikuus läks Tallinna börs kaasa aktsiaturgude üleilmse langusega ja börsiindeks kahanes kuu jooksul 1,4% võrra. Samal ajal langes ka Vilniuse börsiindeks 0,8%, kuid Riia börs hoopis tõusis 2,4%, seda suuresti tänu ravimitootjate Grindeksi ja Olainfarmi aktsiahindade peaaegu 8% suurusele tõusule. Osaliselt oli Tallinna börsi langus põhjustatud asjaolust, et mais maksis mitu ettevõtet investoritele varem välja kuulutatud dividende.\n\nLHV Pensionifond Eesti osales ka Eften Real Estate Fund III uute aktsiate märkimises. Kinnisvarafond emiteeris üks miljon aktsiat hinnaga 16 eurot aktsia kohta. Kuna investorite huvi oli väga suur, märgiti aktsiaid rohkem kui kolm korda üle. Senistele aktsionäridele, sealhulgas Pensionifond Eestile, oli eelisõigusega tagatud kolmandik nende varasemast investeeringust. Maikuu lõpu seisuga kauples Eften III fondi aktsia Tallinna börsil 17 euro juures.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Uute muudatuste alahinnatud mõju**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.\n","text":"Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.\n\nTänavu on aktsiaturge toetanud ootus, et keskpangad keeravad pärast lühikest pausi rahakraanid taas lahti. Alles mullu detsembris kergitas USA föderaalreserv intressimäära 25 baaspunkti võrra ja prognoosis 2019. aastaks veel kahte tõstmist. Kõigest mõni kuu hiljem sai sellest siiski ootus, et järgmise sammuna intressimäära hoopis langetatakse.\n\n31\\. juulil alandaski USA keskpank finantsasutustele pakutavate ühepäevaste (üleöö)laenude intressimäära vahemikku 0,25 protsendipunkti võrra 2…2,25%-ni. Kuigi Euroopa Keskpanga nõukogu jättis oma juulikuu istungil intressimäärad muutmata, andis ta turgudele mõista, et tulevikus võivad need langeda. Samuti uuritakse eelmise aasta detsembris lõpetatud võlakirjade kokkuostu programmi taasavamise võimalust.\n\nKeskpangad on sunnitud rahapoliitikat lõdvemaks muutma, kuna majanduskasv on mitmel pool maailmas aeglustunud ja tuure üles võttev kaubandussõda koondab horisondile järjest tumedamaid pilvi. Nõrgenenud konjunktuuri ning ettevõtete kesiste kasumikasvuootuste taustal osutab aktsiahindade tänavune tõus sellele, et investorid näevad lõdvemas rahapoliitikas ja madalamates intressimäärades eliksiiri, mis lahendab kõik mured.\n\n**Varaklasse on rohkem kui kaks**\n\nEelmise aasta lõpus vastuvõetud ja 2. septembril jõustuv investeerimisfondide seaduse muudatus on oma radikaalsusest hoolimata saanud ülivähe tähelepanu. Samal ajal on pensionifondidega seonduv olnud pikalt päevakorral ning pensionifondide vastased on tormanud ette valmistama juba järgmist seadusemuudatust.\n\nInvesteerimisfondide seaduse muudatustest on ajakirjanduses peamiselt kajastatud fondide lubatava aktsiate osakaalu suurendamist kuni 100%-ni pensionifondi varadest. Tähtsamad uuendused on jäänud aga tähelepanuta. Tõenäoliselt tuleneb aktsiate osakaalule keskendumine sellest, et alates 2002. aastast on pensionifondide strateegiaid määratletud aktsiate osakaalu kaudu fondis (tasakaalustatud fond: 25%, progressiivne fond: 50%, agressiivne fond: 75%).\n\nSeptembris jõustuv seadus on seevastu sedavõrd põhjapanev, et muudab pensionifondide varasema investeerimisstrateegiate klassifikatsiooni kirjeldamise aktsiate osakaalu abil sisuliselt ebaoluliseks. Investeerimisuniversumi jagamine aktsiateks ja võlakirjadeks on sama üldine ja pealiskaudne kui investeerimisstrateegiate jagamine aktiivseteks ja passiivseteks. Ma ei ütle, et see on vale, kuid minu jaoks on see peaaegu et ebaoluline.\n\nVaraklasse on palju rohkem kui lihtsalt võlakirjad ja aktsiad. Näiteks Yale’i Ülikooli annetusi haldav investeerimisettevõte jaotab enda juhitava investeerimisportfelli (30 miljardit USA dollarit) kaheksaks varaklassiks.\n\n![joonis1](/assets/images/pension/Andres_joonis1_EST.png){.pensionJoonis}\n\n*Yale’i Ülikooli investeeringute jaotus 2018. a lõpus. Allikas: [http://investments.yale.edu/reports](http://investments.yale.edu/reports).*\n\nNagu näha, on Yale’i Ülikooli portfellis kodumaiste (st Ameerika Ühendriikide) aktsiate kui varaklassi osakaal ainult 3,5% hoolimata sellest, et USA on maailma suurim aktsiaturg.\n\nKuigi nii absoluutse tootluse strateegiaid, erakapitalifonde, riskikapitali, loodusressursse kui ka kinnisvarainvesteeringuid võib üldistavalt liigitada aktsiasarnasteks investeeringuteks, käsitleb Yale’i Ülikooli investeerimismeeskond neid iseseisvate varaklassidena. Nimelt on nende tootluse ja riski karakteristikud selgelt erinevad ning nad käituvad majandustsükli eri faasides erinevalt.\n\nSuurema aktsiaosakaalu lubamine pensionifondides on tervitatav, kuid uus seadus toob kaasa palju tähtsamad muudatused. See avardab märkimisväärselt Eesti pensionifondide võimalusi investeerida reaalvaradesse ja börsidel noteerimata väärtpaberitesse. Nende hulgas on näiteks era- ja riskikapitalifondid, mille pikaajaline oodatav tootlus on suurem kui börsidel noteeritud aktsiatel. LHV pensionifondid ongi juba mõnda aega keskendunud börsivälistele investeeringutele ning jõustuv seadus avardab meie investeerimisvõimalusi veelgi.\n\nSamuti sätestatakse jõustuvas seaduses edukustasu kehtestamise kaudu pensionifondidele seatavad tootluse ootused: kui fond kasvatab pensionikogujate raha kiiremini, kui kasvavad palgad, tekib fondil õigus edukustasule. Samas alandatakse pensionifondide haldustasusid radikaalselt.\n\nEesti palgakasvu seadmine pensionifondide võrdlusindeksiks peaks suunama fondijuhtide tähelepanu ka kohalike investeerimisvõimaluste otsimisele ja loomisele. Peaksid ju Eesti palgad ja eestimaiste varade hinnad olema pikema aja jooksul tihedas korrelatsioonis.\n\nPensionifondide investeerimisstrateegiate ümberkujundamine ning uute investeerimisvõimaluste leidmine ja kasutamine on pikaajaline protsess. On kahetsusväärne, kui seadusemuudatusi algatatakse kiiremini, kui eelmised jõuavad jõustuda. Ma kahtlustan, et selline kiirustamine ei võimalda poliitikutel aru saada, mille poolt nad sisuliselt hääletavad. Nii võib poliitilise väljapressimise ja kompromissiprotsessis oluline hoopis ununeda või tagaplaanile jääda.\n\n**Karuteene tulevastele pensionäridele**\n\nKui Eesti kodanik jääb pensionile, langeb tema sissetulek võrreldes tema viimase palgaga (seda suhtarvu nimetatakse pensioni asendusmääraks) rohkem kui üheski teises Euroopa riigis, isegi meist vaesemates.\n\n![joonis1](/assets/images/pension/Andres_joonis2_EST.png){.pensionJoonis}\n\n*Lauri Leppiku esitluse slaid 12. 40 aastat keskmist palka saanud ja seejärel pensionile läinud inimese keskmine netopalga ja netopensioni teoreetiline asendusmäär Euroopa Liidu riikide seas. Euroopa Komisjoni 2018. a andmed.*\n\nIsamaa poliitikud on seisukohal, et praegusest suhteliselt veelgi väiksemad pensionid tulevikus pole probleem – hoopis lapsed peaksid oma vanemaid pensionipõlves toetama. Nõnda püütakse läbi suruda ekslikku visiooni, et pensionilangus tulevikus aitab kaasa sündimuse kasvule.\n\nMa kahtlustan, et Isamaa poliitikute loogika on vigane. Kesisem pension tulevikus tähendab kasvavat varanduslikku ebavõrdsust ühiskonnas ja sellest tulenevat poliitilist ebastabiilsust, mis omakorda pärsib nii rahvastiku kui ka rikkuse kasvu.\n\nEt fookus ei hajuks, tuleb probleemidele leida võimalik otsene lahendus. Pensionite alandamine sündimuse suurendamiseks ei ole mitte ainult liiga kaudne vahend, et olla mõjus, vaid suisa vale lahendus.\n\nKõiki pensionisüsteemi muudatusi tuleks hinnata selle järgi, kas tulevikus pension võrreldes palgaga tõuseb või langeb. Kuid veel enne seda peaksid poliitikud võtma seisukoha, kas praegu on pensionid Eestis liiga suured või liiga väiksed. Paratamatult jääb tunne, et kuigi räägitakse võimalikust ühekordsest pensionitõusust, valmistatakse ette seadusemuudatusi, mis toovad kaasa pensionite suure languse tulevikus ja määravad eakad inimesed elama allpool vaesuspiiri.\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109476","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":63.1,"fundManager":"LHV"},"SIK75":{"heading":"SEB Energiline Pensionifond Indeks","id":"eindeks","code":"sik","dataMarker":"SIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- sa eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on järgida väärtpaberiturgusid.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib kuni 75% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud võlakirjadesse, rakendades passiivset investeerimisstrateegiat ja järgides väärtpaberiturge. Sellega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suuremas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":957},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":72.98,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":26.95,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.08,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 26,95% |\n| SPDR Bloomberg Barclays Euro Aggregate Bond UCITS ETF | 22,39% |\n| Lyxor Core STOXX Europe 600 DE ETF | 13,91% |\n| Amundi MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 8,52% |\n| Xtrackers MSCI USA UCITS ETF | 5,54% |\n| Xtrackers Nikkei 225 UCITS ETF | 5,14% |\n| SOURCE S&P 500 UCITS ETF | 5,14% |\n| Vanguard S&P 500 UCITS ETF | 2,70% |\n| iShares Core MSCI Pacific ex-Japan UCITS ETF USD Acc | 2,59% |\n| iShares EUR Aggregate Bond UCITS ETF EUR Dist | 2,28% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,29%\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109427","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"SEB"},"NPK00":{"heading":"Luminor C Pensionifond","id":"c","code":"c","dataMarker":"NPK00","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on alla 3 aasta pikk,\n- sa soovid pigem oma pensionivara kaitsta ning seda mitte enam niivõrd kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib vaid kvaliteetvõlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saab hoiduda suurematest lühiajalistest kõikumistest. Kõrgete intressitasemete juures võib fond investeerida ka suurema osa varast hoiustesse, et vältida tagasilööke võlakirjaturgudel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":4730},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjafondid","value":93.24,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.77,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Xtrackers USD Corporate Bond UCITS ETF | 9,58% |\n| Nordea 2 - US Corporate Enhanced Bd Fd | 9,49% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 9,43% |\n| iShares Core Euro Government Bond UCITS ETF | 9,18% |\n| SPDR Barclays Euro Government Bond UCITS ETF | 9,04% |\n| Nordea Pro Euro Bond I Growth | 8,64% |\n| Nordea Euro Medium Term Bond Growth | 7,29% |\n| iShares Core Euro Corporate Bond UCITS ETF | 5,23% |\n| Nordea Corporate Bond I Growth | 5,10% |\n| SPDR Barclays Euro Corporate Bond UCITS ETF | 4,86% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,7%\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600098455","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":0,"fundManager":"Luminor"},"NPK25":{"heading":"Luminor B Pensionifond","id":"b","code":"b","dataMarker":"NPK25","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- sa soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"## **Strateegia**\nInvesteerib maksimaalselt 25% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänu investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% enda varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":2358},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":19.45,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":5,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":72.42,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.11,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | Tootlus |\n|---|---:|\n| Nordea Emerging Market Bond Fund Growth | 7,90% |\n| Nordea Euro Bond I Growth | 7,68% |\n| SPDR Barclays Euro Government Bond UCITS ETF | 6,92% |\n| Xtrackers USD Corporate Bond UCITS ETF | 6,79% |\n| iShares Core Euro Government Bond UCITS ETF | 5,98% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 5,00% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 4,80% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets | 4,70% |\n| iShares Euro Corporate Bond Large Cap UCITS ETF | 4,66% |\n| Nordea 1 - Emerging Mkt Hard Ccy Bond Fd | 4,59% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 5,00% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 1,19%\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600098448","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":5,"fundManager":"Luminor"},"NPK75":{"heading":"Luminor A Pluss Pensionifond","id":"apluss","code":"A pluss","dataMarker":"NPK75","active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 20 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt kõrge varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib maksimaalselt 75% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest paigutada võlakirjadesse või hoiustesse, et tagada vara säilimise ka heitlikel perioodidel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":6865},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":62.66,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":3.45,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":30.3,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.59,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core MSCI Emerging Markets | 7,01% |\n| iShares MSCI North America UCITS ETF | 5,62% |\n| Financial Select Sector SPDR | 5,33% |\n| Nordea 1 - Emerging Mkt Hard Ccy Bond Fd | 4,92% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 4,43% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 3,81% |\n| S&P Depository Receipts Trust | 3,76% |\n| SPDR Barclays Euro Government Bond UCITS ETF | 3,71% |\n| Nordea 1 - European High Yield Vond Fund BI-EUR | 3,70% |\n| Nordea Global High Yield Growth | 3,53% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 3,25% |\n| EfTEN Kinnisvarafond AS | 0,20% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 1,19%\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600103503","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":3.45,"fundManager":"Luminor"},"NPK50":{"heading":"Luminor A Pensionifond","id":"A","code":"A","dataMarker":"NPK50","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 10 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada mõnevõrra kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\nPensionifond A investeerib maksimaalselt 50% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":27651},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":38.75,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":4.46,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":54.15,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.64,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Xtrackers USD Corporate Bond UCITS ETF | 7,05% |\n| iShares Core Euro Government Bond UCITS ETF | 6,28% |\n| Nordea Emerging Market Bond Fund Growth | 5,23% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 4,83% |\n| Nordea Global High Yield Growth | 4,50% |\n| Nordea 1 - European High Yield Vond Fund BI-EUR | 4,44% |\n| Nordea 1 - Emerging Stars Equity Fund | 4,29% |\n| iShares MSCI North America UCITS ETF | 3,95% |\n| SPDR Barclays Euro Government Bond UCITS ETF | 3,90% |\n| S&P Depository Receipts Trust | 3,72% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 3,34% |\n| EfTEN Kinnisvarafond AS | 1,12% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 1,19%\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600098430","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":4.46,"fundManager":"Luminor"},"SPT30":{"heading":"Luminor Intress Pluss Pensionifond","id":"intress-pluss","code":"lum_int","dataMarker":"SPT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond investeerib maksimaalselt 20% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Seeläbi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","costs":{"entraceFee":"1%","exitFee":"1%","managementFee":"1,2%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109369, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 1%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1,2%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109369","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LHT75":{"heading":"LHV Täiendav Pensionifond","id":"taiendav","code":"lhv_iii","dataMarker":"LHT75","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- oled investeerimisriskidest teadlik pensionikoguja, kes soovib teha pikaajalisi investeeringuid täiendavasse kogumispensionisse eesmärgiga kasutada kogutud raha peale 55-aastaseks saamist.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond investeerib olulise osa varadest aktsiaturgudele: maksimaalse kasvu tagamiseks hoitakse aktsiaturgude osakaalu üldjuhul 75% lähedal fondi vara väärtusest. Aktsiaturgude osakaal võib olla ka kõrgem - kuni 95% - või madalam (viimastel aastatel 40% lähedal), kui fondijuht seda mõistlikuks peab.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1%"},"fundInfo":{"date":"31.07.2019","capacity":"15 711 341,46 €","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":53.7,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":13.59,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":9.96,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":13.64,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":4.12,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":0.13,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.86,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 5,11% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,84% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 3,15% |\n| East Capital Baltic Property Fund II | 2,65% |\n| iShares DAX EX | 2,60% |\n| Citadele banka 6.25% 06/12/2026 | 2,45% |\n| JP Morgan Chase And Co 27/01/20 | 2,02% |\n| China Development Bank 0.375% 16/11/21 | 2,00% |\n| HSBC Holdings Plc 04/12/21 | 1,93% |\n| SAP 13/03/21 | 1,88% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 5,11% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,84% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 3,15% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2019) | 16 037 432,65 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Depootasu määr | 0,0576% |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 13.06.2017](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_tingimused_2017-06-13.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 06.08.2018](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_prospekt_060818.pdf)\n- [LHV Täiendava Pensionifondi põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2019,"month":7,"content":"### 2019 juuli – Metro ülevõtupakkumine polnud atraktiivne\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nJuulis üleilmsel aktsiaturul märkimisväärseid kõikumisi ei toimunud, kuid jahtuva majanduskeskkonna taustal langetas USA föderaalreserv baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra ning Euroopa Keskpank vihjas, et tulemas on uued rahapoliitika lõdvendamise meetmed.\n\nSellest hoolimata näitasid Euroopas enamiku riikide aktsiaturud negatiivset tootlust. Näiteks Saksamaa börsiindeks langes kuu jooksul 1,7% ja Soome börs -1,3%. Ka globaalse arenevate turgude indeksi väärtus kahanes juulis 1,7% võrra. Jaapani aktsiaturg aga tõusis kuuga kohalikus valuutas 1,2% ja eurodes mõõdetuna 2,6%. Baltikumi börsidest tegi parima tulemuse Vilniuse börs 4,3% tõusuga, suuresti tänu Apranga ja Šiauliu Bankase aktsiate kerkimisele vastavalt 12,1% ja 9,9%. Tallinna börs tegi juulis tagasihoidliku 1,0% tõusu ning Riia börsiindeks kasvas 1,7% võrra.\n\nLHV Täiendava pensionifondi portfelli kuuluva Saksamaa kaubandushiiglase Metro aktsionärid said juulis aktsiate ülevõtupakkumise hinnaga 16 eurot aktsia kohta. Aktsia on käesoleva aasta algusest kaubelnud valdavalt 15 euro juures ning ettevõtte nõukogu pidas pakkumise hinda liiga madalaks ja soovitas aktsionäridel selle tagasi lükata. Ka LHV fondid on otsustanud aktsiaid mitte müüa.\n\nVõlakirjaportfellis oleme tähelepanu suunanud jätkuvalt kohalikele investeeringutele ja paar järgmist potentsiaalset tehingut on jõudmas läbirääkimiste lõpufaasi. Isegi väike rahapaigutus kohalikule turule tõotab hetkel pikemas plaanis oluliselt suuremat positiivset mõju fondi tulemusele kui väga suur investeering rahvusvahelistele turgudele.\n\nAugusti alguse seisuga oli suuremate Euroopa ettevõtete võlakirjaturu keskmine oodatav tootlus kõigest 0,3% aastas. Naljaga pooleks võib muidugi öelda, et see on oluliselt parem kui valitsuse võlakirjades, kus nüüdseks isegi Saksa Liitvabariigi 30-aastane võlakiri on negatiivse oodatava tootlusega, kuid ratsionaalset investorit lohutab see vähe.\n\nVõlakirjade hinnatõusule aitab kaasa pööre keskpankade rahapoliitikas, kui USAs langetati juuli lõpus esimest korda alates 2008. aastat intressimäära ja euroalas oodatakse keskpangalt samasugust sammu. Sellest tulenevalt jäid juulis poole kuni pooleteise protsendi ulatuses plusspoolele kõik olulisemad võlakirjaturud. Meie portfellis andsid taas vaieldamatult parima tulemuse juunis soetatud Soome kindlustuskontserni Sampo võlakirjad, mis kallinesid juulis veel 5% ja on nüüd mõne nädalaga toonud fondile ligi 12% kasumit.\n"},{"year":2019,"month":6,"content":"### 2019 juuni – Aktsiaturud taastusid maikuu langusest\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nMaailma aktsiaturgudel kujunes juuni positiivseks: nii arenenud kui ka arenevate turgude börsid andsid hea tootluse. Peamiselt võib tõusu põhjuseks pidada nii USA keskpanga kui ka Euroopa keskpankade lõdva rahapoliitika jätkumist ja seega investorite ootust, et madala intressi keskkond püsib.\n\nEuroala 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuu jooksul 6% võrra ning suurimate tõusjate seas olid Saksamaa ja Prantsusmaa. Hea tulemuse tegi ka üleilmsete arenevate turgude indeks, mis näitas kohalikus valuutas mõõdetuna 5,7% suurust tootlust. Jaapani börsiindeks tõusis juunis kohalikus valuutas 3,3% ja eurodes mõõdetuna 2,1% võrra. Baltimaade aktsiaturud jäid möödunud kuul üldisest tõusutrendist maha: positiivse tootluse suutis anda ainult Tallinna börs 1,2% tulemusega. Riia ja Vilniuse börs langesid vastavalt 2,7% ja 1,7% jagu.\n\nPensionifondi Täiendav portfelli kuuluv Saksamaa kaubanduskett Metro AG sai juunis kõikide aktsiate ülevõtupakkumise ja tänu sellele tõusis ettevõtte aktsiahind kuuga 13,9% võrra. See on käibe poolest maailma suuruselt kaheksas kaubanduskett, millele kuulub peaaegu 800 kauplust 25 riigis. Metro AG nõukogu soovitas aktsionäridel pakkumine esialgu tagasi lükata, sest peab hinda liiga madalaks.\n\nSamuti andsid juunis hea tootluse Soome metsandussektori ettevõtted Stora Enso ja Metsä Board, mille aktsiad kerkisid kuuga vastavalt 9,2% ja 15,9% võrra.\n\nVõlakirjaturud üle maailma on selgelt võtnud suuna sinnapoole, et ees ootab majanduse suurem jahtumine ja keskpangad hakkavad rakendama uusi tugimeetmeid. Seepärast tõusid Euroopas aasta esimesel poolel järsult nii valitsuste võlakirjade (6%) kui ka ettevõtete väärtpaberite (5,4%) hinnad.\n\nJätkame läbirääkimisi mitme kohaliku ettevõttega ja ootame sellest oma portfelli aasta teisel poolel atraktiivset täiendust. Kohalikud võlakirjad suurendavad fondide tootlust intressidega, rahvusvahelised võlakirjad aga peamiselt hinnaliikumise kaudu. Nii näitavadki turgude järsu tõusu perioodil rahvusvahelised võlakirjad paremat tootlust, ent mitme aasta keskmisena toob parema tootluse kohalike võlakirjade kõrgem intress.\n\nNäiteks on Euroopa võlakirjaturgude viimase viie aasta keskmine tootlus 3–4%. Kohalikke investeeringuid teeme ainult selgelt kõrgema intressitaseme juures. Samal ajal hoiame muidugi silmad lahti, et kasutada ära ka rahvusvaheliste turgude võimalusi, sest asjaolu, et turud tervikuna on liiga kõrge hinnaga, ei välista üksikvõimaluste leidmist. Nii kallinesid mais soetatud Soome kindlustusettevõtte Sampo võlakirjad kuuga erakordselt üle 6%.\n"},{"year":2019,"month":5,"content":"### 2019 mai – Ravimitootjad vedasid Läti aktsiaturgu ülesmäge\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nPärast mitut rahulikku ja pigem positiivset kuud pakkusid maailma aktsiaturud USA ja Hiina kaubandussõja hirmus mais valdavalt negatiivset tootlust. USA S&P 500 indeks langes kuu jooksul kohalikus valuutas 6,6% võrra ja Hiina börsiindeks koguni 13,6%. Euroopas olid suurimate langejate seas Rootsi –9,9% tulemusega ja mitu Lõuna-Euroopa riiki.\n\nSaksamaa ja Soome börs pidasid vastu mõnevõrra paremini: mõlemad langesid maikuus 5% võrra. Jaapani aktsiaturu indeks kahanes kohalikus valuutas mõõdetuna 7,4% ja eurodes oli tootlus –4,8%. Üldise langusega läksid kaasa ka Tallinna ja Vilniuse börs, näidates mais vastavalt –1,4% ja –0,8% tootlust. Riia börsiindeks aga hoopis kerkis 2,4%, seda suuresti tänu ravimitootjate Grindeksi ja Olainfarmi aktsiahindade peaaegu 8% suurusele tõusule.\n\nGrindeksi tõus jätkus tänu aprillis avaldatud börsiteatele, mille järgi plaanib ettevõtte suuromanik teha ülevõtupakkumise teistelegi aktsionäridele. Mais teatati pakkumise hind 12,59 eurot ja LHV pensionifondid plaanivad selle hinnaga ka oma aktsiad müüa.\n\nOlainfarm avalikustas aga oodatust märksa tugevamad kvartalitulemused, näidates sellega, et hoolimata probleemidest omanikeringis suudab ettevõte kasumit kasvatada.\n\nTallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon emiteeris kolmanda ja viimase osa võlakirjadest. Neile kehtivad mullu kevadel ettevõtte esimese emissiooni käigus kokku lepitud tingimused: intress on 4,25% aastas ja lõpptähtajani on nüüd jäänud veidi alla nelja aasta. Samuti on ettevõttel õigus võlakirjad varem tagasi maksta, tasudes selle eest investoritele lisamaksena kuni 2%. Pensionikogujate huve esindades osalesime aktiivselt tingimuste kokkuleppimises 2018. aasta kevadel ja seepärast ostsime ka seekordsest emissioonist võlakirju juurde. Need on nüüd samuti Tallinna börsil noteeritud ja saanud vahepeal rahvusvahelise krediidireitingu. LHV pensionifondidele kuulub Baltic Horizoni võlakirjadest veidi üle 40%.\n\nLäbirääkimiste erinevates faasides on meil muidki kohalikke projekte. Loodame peagi saada neist portfelli atraktiivse tootlusega lisa.\n\nRahvusvahelised võlakirjaturud pakuvad seevastu endiselt väga väikse tootluse väljavaateid, mistõttu teeme seal ainult üksikuid investeeringuid juhul, kui leiame atraktiivseid võimalusi. Üks selline investeering oli mais uusi võlakirju müünud Soome finantskontsern Sampo. Ettevõtte suurimad varad on If kindlustus ja suurosalus Nordea pangas ning ettevõtte suurimad omanikud on Soome riik ja sealsed pensionifondid.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Uute muudatuste alahinnatud mõju**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.\n","text":"Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.\n\nTänavu on aktsiaturge toetanud ootus, et keskpangad keeravad pärast lühikest pausi rahakraanid taas lahti. Alles mullu detsembris kergitas USA föderaalreserv intressimäära 25 baaspunkti võrra ja prognoosis 2019. aastaks veel kahte tõstmist. Kõigest mõni kuu hiljem sai sellest siiski ootus, et järgmise sammuna intressimäära hoopis langetatakse.\n\n31\\. juulil alandaski USA keskpank finantsasutustele pakutavate ühepäevaste (üleöö)laenude intressimäära vahemikku 0,25 protsendipunkti võrra 2…2,25%-ni. Kuigi Euroopa Keskpanga nõukogu jättis oma juulikuu istungil intressimäärad muutmata, andis ta turgudele mõista, et tulevikus võivad need langeda. Samuti uuritakse eelmise aasta detsembris lõpetatud võlakirjade kokkuostu programmi taasavamise võimalust.\n\nKeskpangad on sunnitud rahapoliitikat lõdvemaks muutma, kuna majanduskasv on mitmel pool maailmas aeglustunud ja tuure üles võttev kaubandussõda koondab horisondile järjest tumedamaid pilvi. Nõrgenenud konjunktuuri ning ettevõtete kesiste kasumikasvuootuste taustal osutab aktsiahindade tänavune tõus sellele, et investorid näevad lõdvemas rahapoliitikas ja madalamates intressimäärades eliksiiri, mis lahendab kõik mured.\n\n**Varaklasse on rohkem kui kaks**\n\nEelmise aasta lõpus vastuvõetud ja 2. septembril jõustuv investeerimisfondide seaduse muudatus on oma radikaalsusest hoolimata saanud ülivähe tähelepanu. Samal ajal on pensionifondidega seonduv olnud pikalt päevakorral ning pensionifondide vastased on tormanud ette valmistama juba järgmist seadusemuudatust.\n\nInvesteerimisfondide seaduse muudatustest on ajakirjanduses peamiselt kajastatud fondide lubatava aktsiate osakaalu suurendamist kuni 100%-ni pensionifondi varadest. Tähtsamad uuendused on jäänud aga tähelepanuta. Tõenäoliselt tuleneb aktsiate osakaalule keskendumine sellest, et alates 2002. aastast on pensionifondide strateegiaid määratletud aktsiate osakaalu kaudu fondis (tasakaalustatud fond: 25%, progressiivne fond: 50%, agressiivne fond: 75%).\n\nSeptembris jõustuv seadus on seevastu sedavõrd põhjapanev, et muudab pensionifondide varasema investeerimisstrateegiate klassifikatsiooni kirjeldamise aktsiate osakaalu abil sisuliselt ebaoluliseks. Investeerimisuniversumi jagamine aktsiateks ja võlakirjadeks on sama üldine ja pealiskaudne kui investeerimisstrateegiate jagamine aktiivseteks ja passiivseteks. Ma ei ütle, et see on vale, kuid minu jaoks on see peaaegu et ebaoluline.\n\nVaraklasse on palju rohkem kui lihtsalt võlakirjad ja aktsiad. Näiteks Yale’i Ülikooli annetusi haldav investeerimisettevõte jaotab enda juhitava investeerimisportfelli (30 miljardit USA dollarit) kaheksaks varaklassiks.\n\n![joonis1](/assets/images/pension/Andres_joonis1_EST.png){.pensionJoonis}\n\n*Yale’i Ülikooli investeeringute jaotus 2018. a lõpus. Allikas: [http://investments.yale.edu/reports](http://investments.yale.edu/reports).*\n\nNagu näha, on Yale’i Ülikooli portfellis kodumaiste (st Ameerika Ühendriikide) aktsiate kui varaklassi osakaal ainult 3,5% hoolimata sellest, et USA on maailma suurim aktsiaturg.\n\nKuigi nii absoluutse tootluse strateegiaid, erakapitalifonde, riskikapitali, loodusressursse kui ka kinnisvarainvesteeringuid võib üldistavalt liigitada aktsiasarnasteks investeeringuteks, käsitleb Yale’i Ülikooli investeerimismeeskond neid iseseisvate varaklassidena. Nimelt on nende tootluse ja riski karakteristikud selgelt erinevad ning nad käituvad majandustsükli eri faasides erinevalt.\n\nSuurema aktsiaosakaalu lubamine pensionifondides on tervitatav, kuid uus seadus toob kaasa palju tähtsamad muudatused. See avardab märkimisväärselt Eesti pensionifondide võimalusi investeerida reaalvaradesse ja börsidel noteerimata väärtpaberitesse. Nende hulgas on näiteks era- ja riskikapitalifondid, mille pikaajaline oodatav tootlus on suurem kui börsidel noteeritud aktsiatel. LHV pensionifondid ongi juba mõnda aega keskendunud börsivälistele investeeringutele ning jõustuv seadus avardab meie investeerimisvõimalusi veelgi.\n\nSamuti sätestatakse jõustuvas seaduses edukustasu kehtestamise kaudu pensionifondidele seatavad tootluse ootused: kui fond kasvatab pensionikogujate raha kiiremini, kui kasvavad palgad, tekib fondil õigus edukustasule. Samas alandatakse pensionifondide haldustasusid radikaalselt.\n\nEesti palgakasvu seadmine pensionifondide võrdlusindeksiks peaks suunama fondijuhtide tähelepanu ka kohalike investeerimisvõimaluste otsimisele ja loomisele. Peaksid ju Eesti palgad ja eestimaiste varade hinnad olema pikema aja jooksul tihedas korrelatsioonis.\n\nPensionifondide investeerimisstrateegiate ümberkujundamine ning uute investeerimisvõimaluste leidmine ja kasutamine on pikaajaline protsess. On kahetsusväärne, kui seadusemuudatusi algatatakse kiiremini, kui eelmised jõuavad jõustuda. Ma kahtlustan, et selline kiirustamine ei võimalda poliitikutel aru saada, mille poolt nad sisuliselt hääletavad. Nii võib poliitilise väljapressimise ja kompromissiprotsessis oluline hoopis ununeda või tagaplaanile jääda.\n\n**Karuteene tulevastele pensionäridele**\n\nKui Eesti kodanik jääb pensionile, langeb tema sissetulek võrreldes tema viimase palgaga (seda suhtarvu nimetatakse pensioni asendusmääraks) rohkem kui üheski teises Euroopa riigis, isegi meist vaesemates.\n\n![joonis1](/assets/images/pension/Andres_joonis2_EST.png){.pensionJoonis}\n\n*Lauri Leppiku esitluse slaid 12. 40 aastat keskmist palka saanud ja seejärel pensionile läinud inimese keskmine netopalga ja netopensioni teoreetiline asendusmäär Euroopa Liidu riikide seas. Euroopa Komisjoni 2018. a andmed.*\n\nIsamaa poliitikud on seisukohal, et praegusest suhteliselt veelgi väiksemad pensionid tulevikus pole probleem – hoopis lapsed peaksid oma vanemaid pensionipõlves toetama. Nõnda püütakse läbi suruda ekslikku visiooni, et pensionilangus tulevikus aitab kaasa sündimuse kasvule.\n\nMa kahtlustan, et Isamaa poliitikute loogika on vigane. Kesisem pension tulevikus tähendab kasvavat varanduslikku ebavõrdsust ühiskonnas ja sellest tulenevat poliitilist ebastabiilsust, mis omakorda pärsib nii rahvastiku kui ka rikkuse kasvu.\n\nEt fookus ei hajuks, tuleb probleemidele leida võimalik otsene lahendus. Pensionite alandamine sündimuse suurendamiseks ei ole mitte ainult liiga kaudne vahend, et olla mõjus, vaid suisa vale lahendus.\n\nKõiki pensionisüsteemi muudatusi tuleks hinnata selle järgi, kas tulevikus pension võrreldes palgaga tõuseb või langeb. Kuid veel enne seda peaksid poliitikud võtma seisukoha, kas praegu on pensionid Eestis liiga suured või liiga väiksed. Paratamatult jääb tunne, et kuigi räägitakse võimalikust ühekordsest pensionitõusust, valmistatakse ette seadusemuudatusi, mis toovad kaasa pensionite suure languse tulevikus ja määravad eakad inimesed elama allpool vaesuspiiri.\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemaksed","content":[{"title":"LHV Täiendav Pensionifond","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600010294","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":23.77,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":6.39,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LIT100":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks Pluss","id":"indeks-pluss","code":"lhv_lit","dataMarker":"LIT100","securityId":147612,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled valmis taluma aktsiaturgude võimalikest suurtest kõikumistest tulenevaid riske,\n- omad varasemat investeerimiskogemust.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond investeerib kogu vara aktsiaturgudele ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Fondi vara investeeritakse indekseid järgivatesse investeerimisfondidesse. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nFondi vara investeerimisel ei järgita konkreetset indeksit. Investeeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets), arenevad turud (emerging markets) ja piiriturud (frontier markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,39%"},"fundInfo":{"date":"31.07.2019","capacity":"2 979 140,43 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":97.55,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.45,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 28,58% |\n| iShares Core MSCI World UCITS | 28,55% |\n| Lyxor Core MSCI World DR UCITS | 27,39% |\n| db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF | 7,44% |\n| Vanguard FTSE Emerging Markets UCITS ETF | 3,31% |\n| iShares MSCI Frontier 100 ETF | 2,27% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2019) | 3 871 660,31 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Depootasu määr | 0,0576% |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,39%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 13.09.2017](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_tingimused-2017-09-13.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 06.08.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_prospekt_060818.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks Pluss põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_KIID.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_mudelportfell_09_2018.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Indeks Pluss","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109419","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET100":{"heading":"SEB Aktiivne Pensionifond","id":"aktiivne","code":"seb_akt","dataMarker":"SET100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 5 aastat,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond investeerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"1%","exitFee":"1%","managementFee":"1,5%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600074076, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 1%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1,5%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600074076","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET35":{"heading":"SEB Tasakaalukas Pensionifond","id":"tasakaalukas","code":"seb_tas","dataMarker":"SET35","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara säilitada.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond investeerib võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 50% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"1%","exitFee":"1%","managementFee":"1%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600008934, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 1%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600008934","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"NPT100":{"heading":"Luminor Aktsiad 100 Pensionifond","id":"aktsiad100","code":"Lu_100","dataMarker":"NPT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood üle 10 aasta pikk,\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärk on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt keskmisest kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond võib investeerida kõik vahendid aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest paigutada võlakirjadesse või hoiustesse, et tagada vara säilimise ka heitlikel perioodidel.\n","costs":{"entraceFee":"1%","exitFee":"1%","managementFee":"1,5%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600098422, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 1%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1,5%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600098422","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT30":{"heading":"Swedbank Pensionifond V30","id":"swedv1","code":"v1","dataMarker":"SWT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled konservatiivne või vanemaealine koguja,\n- oled mõõduka riskivalmidusega,\n- sinu eesmärk on kogutava raha stabiilne kasv pikema aja jooksul (min 5 aastat).\n","strategy":"## **Strateegia**\nKuni 30% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,2%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600007530, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1,2%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600007530","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT60":{"heading":"Swedbank Pensionifond V60","id":"swedv2","code":"v2","dataMarker":"SWT60","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega ning teadlik väärtpaberite võimalustest ja riskidest,\n- sinu eesmärk on tagada kogutava raha võimalikult suur kasv keskmise või pikema aja jooksul (min 7 aastat).\n","strategy":"## **Strateegia**\nKuni 60% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ja muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,3%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071031, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1,3%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071031","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100","id":"swedv3","code":"v3","dataMarker":"SWT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat).\n","strategy":"## **Strateegia**\nKuni 100% fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,4%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071049, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1,4%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071049","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv100","code":"v100","dataMarker":"SWV100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- sulle sobib 100% aktsiatesse investeerimine ja sa eelistad teha seda valdavalt indeksitesse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,49%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109484, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,49%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109484","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3}}