{"LXK00":{"heading":"LHV Pensionifond XS","id":"xs","code":"xs","dataMarker":"XSK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena. Fondi vara investeerimisel järgitakse konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest tulenevaid reitingupiiranguid. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on madala riskiga võlainstrumendid.\n","fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":2992},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":88.11,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":4.68,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":7.21,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 0.792% 03/12/24 | 9,66% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 6,61% |\n| German Treasury Bill 18/01/2023 | 6,19% |\n| Estonia 4.0% 12/10/2032 | 5,63% |\n| ZKB Gold ETF | 4,68% |\n| ALTUMG 1.3% 07/03/25 | 4,38% |\n| Elering 0.875% 03/05/2023 | 4,15% |\n| Bank Gospodarstwa Krajow 1.375% 01/06/25 | 3,88% |\n| France Government 25/02/23 | 3,29% |\n| Kojamo 0.875% 28/05/2029 | 2,99% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 0.792% 03/12/24 | 9,66% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 6,61% |\n| Estonia 4.0% 12/10/2032 | 5,63% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2022) | 12 109 985,27 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 50 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0456% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,5130%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,53%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2022.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Prospekti_muudatuste_pohjendus_ja_moju_analyys_052022.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XS põhiteabe dokument (alates 02.01.2023)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_KIID_2023.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XS põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_KIID_2022.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2022)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_kuuaruanne_2022_12.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2020.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2019.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2022.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2022,"month":12,"content":"### Detsember 2022: võlakirjaturul viimaste aastakümnete keerulisim aasta\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nDetsembris jäid Euroopa võlakirjaturud taas miinuspoolele. Samuti oli kogu 2022. aasta kokkuvõttes viimaste aastakümnete üks raskemaid. Keskpankade järsk intresside tõstmine tabas enamikku turuosalisi üllatusena ja seetõttu olid liikumised kohati järsud.\n\nMida rohkem otsisid investorid riski ja seega omasid pikemaajalisi võlakirju, seda rohkem nad kaotasid. Turu keskmisena kujunes lõpuks Euroopas tulemuseks –17% ja näiteks Eesti riigi võlakiri pakkus eelmisel aastal tootluseks –21%.\n\nLHV pensionifond XS lõpetas sellistes tingimustes aasta tulemusega –3,6%, olles sellega parima tulemusega Eesti konservatiivne pensionifond. LHV XS on ühtlasi jätkuvalt suurima tootlusega nii viimase kolme, viie, kümne kui ka 15 aasta arvestuses.\n\nHinnalangus turul pakkus meile aasta jooksul hulga võimalusi soetada fondi uusi positsioone atraktiivselt intressitasemelt. Sellest hoolimata on fondil veel arvestataval hulgal likviidsust, sest ettevõteteni pole majanduslanguse mõju jõudnud ja järgmine ostukoht võib peituda just seal.\n"},{"year":2022,"month":11,"content":"### November 2022: soetasime Rootsi varahaldusettevõtte võlakirju\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nTegime novembrikuu algul uue investeeringu, kui soetasime Rootsi suure varahaldusettevõtte EQT pikaajalisi võlakirju. EQT ärimudel seisneb börsiväliste äride omandamises, juhtimises ja müümises. Kuna ettevõte on Euroopa mastaabis pigem väike võlakapitali kaasaja, liiguvad tema väärtpaberite hinnad teatud olukordades keskmisest rohkem. Nii oligi kevadel värskelt müüdud võlakirjade hind langenud novembri alguseks ligikaudu 20% ja meie soetushinnaga pakuvad need edaspidiseks 5,9% aastatootlust.\n\nInflatsiooni kiirenemine on Euroopas pidurdunud ja seepärast on muutunud väiksemaks ka ootused selle kohta, kui kõrgele võiksid intressid kerkida. Ebamäärasust on siiski endiselt omajagu ning tähelepanu keskpunkti peaks hakkama tõusma ettevõtete tulemuste halvenemine. Oleme selleks valmistunud, oodates võimalusi lisada fondi taas uusi investeeringuid.\n"},{"year":2022,"month":10,"content":"### Oktoober 2022: hinnalanguse mõjul on atraktiivseks muutunud võlakirjad\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nPärast võlakirjade hindade alanemist viimastel kuudel asusime oktoobris fondis ostupoolele.\n\nEsmalt osalesime kuu alul Eesti riigi uuel võlakirjamüügil, kui valitsus kaasas eelarvedefitsiidi katmiseks raha kümneks aastaks ja veidi rohkem kui 4% hinnaga. Eesti väga kõrge rahvusvaheline krediidireiting loob eelduse selleks, et need võlakirjad võiksid ostjale tuua suurematki tootlust kui emissioonihind.\n\nKuu edenedes lisasime portfelli võlakirju ka Euroopa turgudelt. Toorainetega tegelevate ettevõtete finantstulemused on tugevad ja laenukoormus suhteliselt madal, samal ajal aga on võlakirjade hinnalangus olnud järsk. Kui aasta algul maksid ettevõtted investoritele 1–2% intressi, siis meie ostutasemelt on oodatav tootlus 5–7% aastas.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tõusev raha hind viis varade hinnad langusesse**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"2022 oli väärtpaberiturgudel pöördeline aasta. Eelmise aasta jaanuari alguses oli mitu maailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaindeksit kõigi aegade kõrgeimal tasemel ning üleilmsetel võlakirjaturgudel eksisteeris rohkem kui 10 triljoni dollari väärtuses madala riskiga võlakirju, mille hoidmise eest olid investorid valmis peale maksma.\n","text":"2022 oli väärtpaberiturgudel pöördeline aasta. Eelmise aasta jaanuari alguses oli mitu maailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaindeksit kõigi aegade kõrgeimal tasemel ning üleilmsetel võlakirjaturgudel eksisteeris rohkem kui 10 triljoni dollari väärtuses madala riskiga võlakirju, mille hoidmise eest olid investorid valmis peale maksma.\n\nVeel üks aasta varem ulatus negatiivse aastatootlusega võlakirjade maht isegi 18 triljoni dollarini. Kuigi inflatsioonitempo oli kogu 2021. aasta olnud tõusutrendis, kinnitasid keskpangad, et see on ajutine: mitmed neist jätkasid võlakirjade kokkuostmist ja raha ringlusse pumpamist kuni 2022. aasta keskpaigani.\n\nMaailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaturgu järgiva S&P 500 indeksi väärtus langes möödunud aastal ligikaudu 20% ja seda sellest hoolimata, et ettevõtete kasumid kahanesid üksnes 5%. Kui 2022. aasta alguses oli indeksi hinna-kasumi kordaja (P/E suhtarv) 27 korda viimase 12 kuu kasumit, siis aasta lõpuks oli näitaja väärtus kahanenud 19-ni.\n\nEhkki 2022. aasta alguses oli USA aktsiaturg peaaegu iga mõõdiku järgi ajaloolises kontekstis ülehinnatud, tundusid aktsiad võrreldes võlakirjaturuga – kus USA valitsuse kümneaastane võlakiri pakkus 1,63% aastatootlust – endiselt odavad.\n\n2022\\. aasta alguses pakkus USA keskpank üleöö hoiustele 0,25%-st intressimäära. Järgnenud 12 kuu jooksul jooksul tõstis Föderaalreserv intressimäärasid seitsmel korral kokku 4,5%-ni.\n\n**Korrektsioon ei pruugi läbi olla**\n\nIntressimäär on raha hind. Kui raha hind oli nullilähedane, siis tundusid kõik varad sõltumata kvaliteedist odavad. Läinud aasta jooksul tõusid intressimäärasid oluliselt – see tähendas, et rahale tekkis taas hind.\n\nKui veel aasta tagasi oli tänu negatiivsetele intressimääradele täna meie rahakotis olev 100 eurot vähem väärt kui 10 aasta pärast saadav 100-eurone rahatäht (see oli absurdne!), siis tänu positiivsetele intressimääradele pöördusime tagasi maailma, kus täna meie pangakontol olev 100 eurot on rohkem väärt, kui 100 eurot, mis me teenime kümne aasta pärast. 4%-se raha hinna juures on 100 eurot 10 aasta pärast täna väärt veidi vähem kui 68 eurot.\n\nIntressimäärade tõus mõjutab varade hinda negatiivselt, kuna tulevikus teenitavate kasumite ja rentide väärtus langeb. Lisaks, miks võtta riski ja osta ettevõtte aktsiaid, mis pakuvad vaid 1,5%-st dividenditootlust, kui valitsuse sisuliselt riskivabad võlakirjad pakuvad 4%-st aastatootlust?\n\nMa kahtlustan, et kui intressimäärad tõusevad veelgi, siis kõrgema riski ja pikemaajalise ajahorisondiga ettevõtmiste ja projektide väärtused võivad langeda veelgi.\n\n2022\\. aastal kukkusid võlakirjaturud isegi rohkem kui aktsiaturud, mis jätab üles küsimuse, kas võlakirjaturud reageerisid üle või on aktsiatel veel langusruumi. Võlakirjad on üldjuhul väiksema riskiga investeeringud kui aktsiad.\n\nUSA valitsuse 30-aastased võlakirjad kaotasid mullu tänu intressimäärade tõusule üle poole oma väärtusest. Tõsi küll, 30 aasta pärast saavad investorid kogu investeeritud põhiosa tagasi, ent täna on selle 30 aasta pärast lunastatava võlakirja väärtus poole madalam. Kui võlakirja hinna ja intressimäära vahel on otsene matemaatiliselt väljendatav suhe, siis aktsiahindade puhul tulevad mängu ka ootused ettevõtete tulevaste kasumite suhtes.\n\nAktsiate hinnatase sõltub intressimäärade kõrval ka ettevõtete majandustulemustest. Ettevõtete kasumikordajad vähenesid eelmisel aastal märkimisväärselt, aga ajaloolisest keskmisest on need siiski omajagu kõrgemad. Ettevõtete majandustulemused olid eelmisel aastal üle ootuste tugevad ning seda vaatamata järjest kiirenevale inflatsioonitempole, kerkivatele intressimääradele ja tõrgetele tarneahelates. Kui maailma suurimate riikide majanduskasv peaks 2023. aastal pöörduma negatiivseks ning ettevõtete kasumid langema, siis see paneb aktsiaturud uue surve alla.\n\nKuid see ei tähenda, et kõik ettevõtted satuksid ühtemoodi raskustesse. Ma usun, et lähiaastatel ei olegi nii tähtis mitte see, mis majandussektoris ettevõte tegutseb, vaid hoopis see, kui suur on tema võlakoormus ning kui lihtne või keeruline on tal oma seniseid võlgu refinantseerida või uut kapitali kaasata.\n\nViimased 20 aastat on intressimäärad olnud ajaloolises perspektiivis väga madalad, esmajoones puudutab see viimast kümmet aastat. 2012. aasta juulis langetas Euroopa Keskpank oma hoiustamise püsivõimaluse intressimäära nulltasemele ja 2014. aasta juunis esimest korda negatiivsele tasemele. See tähendas, et pangad pidid hakkama keskpangas hoiustatud rahale peale maksma. USA keskpank hoidus negatiivsete intressimäärade kehtestamisest, ent intressimäärasid hoiti ka seal pool ookeani pikka aega nulli lähedal.\n\nNüüd, mil USA keskpank maksab pankadele hoiustatud raha eest 4,25% ja Euroopa Keskpank 2%, on intressimäärad kõigest normaliseerunud. Need, kes loodavad ja ootavad, et mõne aja pärast pöördutakse tagasi paari aasta tagusesse rahapoliitikarežiimi, kus raha hind oli sisuliselt 0%, peavad tõenäoliselt pettuma. USA dollari intressimäärade 200-aastase ajaloo leiad [siit](https://advisor.visualcapitalist.com/us-interest-rates/).\n\n**Majandus on tsükliline**\n\nMa olen aastaid viidanud arenenud riikide rahapoliitika absurdsusele. Kriisi ajal on majandust toetada vajalik, kuid rohkem kui kümneaastasest pidevast toetamisest võib kujuneda ohtlik sõltuvus.\n\nPärast Bill Grossi võlakirjaturgude kuningaks kroonitud Jeffrey Gundlach võrdles ühes hiljutises interjuus 0% rahapoliitikat adrenaliinisüstiga: eluohtlikus olukorras on see vajalik, aga igal hommikul sutsakas adrenaliini veeni lasta ei ole kuigi tervislik ega ka mõistlik.\n\nLHV pensionifondide investeerimisstrateegia on väga pikaajaline. Oleme alati arvestanud võimalusega, et majandus ja väärtpaberiturud on tsüklilised ning nii intressimäärad kui ka aktsiaturgude suhtarvud kõiguvad ümber oma ajalooliste keskmiste. Selle teadmise alusel oleme kujundanud ka pensionifondide investeerimisportfelle.\n\nTänu alalhoidlikkusele ja konservatiivsele investeerimisstrateegiale ei saanud me täit võitu aktsiaturgude fenomenaalsest tõusust 2021. aastal, mil maailma suurimate riikide majandus oli peaaegu lukus, ent nullintressimäärade poliitika ja valitsuste heldus tõstis kõikide ettevõtete ja projektide väärtust. Kuid tänu sellele samale konservatiivsele investeerimisstrateegiale õnnestus meil samuti vältida investeeringuid kõrge võlakoormusega ettevõtetesse, mille väärtus põhines pelgalt uhketel lubadustel ning mille väärtus oli läinud aastal vabas languses.\n\n<br>\n\nPS!\n\nKirjutasin ühes varasemas kuukirjas, kuidas lood ja narratiivid on muutunud aja jooksul järjest olulisemaks ning teatud valdkondades isegi tähtsamaks kui ettevõtete suutlikkus pakkuda reaalseid tooteid ja teenuseid. Läinud aastal purunesid mitmed spekulatiivsed mullid. Mõned neist olid põhjustatud investorite endi ahnusest ja naiivsusest, kuid mõned olid ka teadlikult ja pahatahtlikult loodud illusioonid. Eelmisel aastal sai lahenduse ka skandaalse meditsiinidiagnostika idufirma Theranose ja selle asutaja Elizabeth Holmesi kohtuasi.\n\nMa tahaks loota, et möödunud aasta sündmused osutavad iseseisva ja kriitilise mõtlemise tähtsusele ning me suudame edaspidi nii kodanike kui ka investoritena paremini eristada illusioone reaalsusest.\n\nMuide, USA vanim sõnaraamatute ja teatmike kirjastaja Merriam Webster valis 2022. aasta sõnaks väljendi _[gaslighting](https://www.merriam-webster.com/words-at-play/word-of-the-year?utm_source=Sailthru&utm_medium=email&utm_campaign=Insider%20Today%2C%20December%201%2C%202022&utm_term=INSIDER%20TODAY%20SEND%20LIST)_, mis tähendab pettuse ohvrile eksliku illusiooni loomist.\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019782","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":31.17,"fundManager":"LHV"},"LSK00":{"heading":"LHV Pensionifond S","id":"s","code":"s","dataMarker":"SK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega 2-5 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse peamiselt võlakirjadesse. Seejuures võib fondi vara investeerida ka alla investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse. Kuni 25% fondi varast võib investeerida kinnisasjadesse, infrastruktuuri objektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. Fondi arvel võib anda ka laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on börsil noteeritud võlainstrumendid.\n","fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":5068},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":88.18,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":4.63,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":1.39,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.79,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| German Treasury Bill 18/01/2023 | 10,38% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 8,31% |\n| Luminor 0.792% 03/12/24 | 7,32% |\n| Romania 2.875% 28/10/24 | 5,13% |\n| Estonia 4.0% 12/10/2032 | 5,01% |\n| ZKB Gold ETF | 4,63% |\n| ALTUMG 1.3% 07/03/25 | 4,53% |\n| France Government 25/02/23 | 3,45% |\n| KBC Group NV 0.625% 07/12/2031 | 3,16% |\n| BNP Paribas 2.5% 31/03/2032 | 3,13% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 8,31% |\n| Luminor 0.792% 03/12/24 | 7,32% |\n| Estonia 4.0% 12/10/2032 | 5,01% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2022) | 28 872 118,85 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 120 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0468% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6240%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,64%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_tingimused_26112020.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2022.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Prospekti_muudatuste_pohjendus_ja_moju_analyys_052022.pdf)\n- [LHV Pensionifondi S põhiteabe dokument (alates 02.01.2023)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_KIID_2023.pdf)\n- [LHV Pensionifondi S põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_KIID_2022.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2022)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_kuuaruanne_2022_12.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2020.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2019.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2022.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2022,"month":12,"content":"### Detsember 2022: võlakirjaturul viimaste aastakümnete keerulisim aasta\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nDetsembris jäid Euroopa võlakirjaturud taas miinuspoolele. Samuti oli kogu 2022. aasta kokkuvõttes viimaste aastakümnete üks raskemaid. Keskpankade järsk intresside tõstmine tabas enamikku turuosalisi üllatusena ja seetõttu olid liikumised kohati järsud.\n\nMida rohkem otsisid investorid riski ja seega omasid pikemaajalisi võlakirju, seda rohkem nad kaotasid. Turu keskmisena kujunes lõpuks Euroopas tulemuseks –17% ja näiteks Eesti riigi võlakiri pakkus eelmisel aastal tootluseks –21%.\n\nLHV pensionifond S lõpetas sellistes tingimustes aasta tulemusega –2,2%. Eesti pensionisüsteemi teise samba fondide edetabelis andis see 26 fondi hulgas neljanda koha.\n\nHinnalangus turul pakkus meile aasta jooksul hulga võimalusi soetada fondi uusi positsioone atraktiivselt intressitasemelt. Sellest hoolimata on fondil veel arvestataval hulgal likviidsust, sest ettevõteteni pole majanduslanguse mõju jõudnud ja järgmine ostukoht võib peituda just seal.\n"},{"year":2022,"month":11,"content":"### November 2022: soetasime Rootsi varahaldusettevõtte võlakirju\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nTegime novembrikuu algul uue investeeringu, kui soetasime Rootsi suure varahaldusettevõtte EQT pikaajalisi võlakirju. EQT ärimudel seisneb börsiväliste äride omandamises, juhtimises ja müümises. Kuna ettevõte on Euroopa mastaabis pigem väike võlakapitali kaasaja, liiguvad tema väärtpaberite hinnad teatud olukordades keskmisest rohkem. Nii oligi kevadel värskelt müüdud võlakirjade hind langenud novembri alguseks ligikaudu 20% ja meie soetushinnaga pakuvad need edaspidiseks 5,9% aastatootlust.\n\nInflatsiooni kiirenemine on Euroopas pidurdunud ja seepärast on muutunud väiksemaks ka ootused selle kohta, kui kõrgele võiksid intressid kerkida. Ebamäärasust on siiski endiselt omajagu ning tähelepanu keskpunkti peaks hakkama tõusma ettevõtete tulemuste halvenemine. Oleme selleks valmistunud, oodates võimalusi lisada fondi taas uusi investeeringuid.\n"},{"year":2022,"month":10,"content":"### Oktoober 2022: hinnalanguse mõjul on atraktiivseks muutunud võlakirjad\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nPärast võlakirjade hindade alanemist viimastel kuudel asusime oktoobris fondis ostupoolele.\n\nEsmalt osalesime kuu alul Eesti riigi uuel võlakirjamüügil, kui valitsus kaasas eelarvedefitsiidi katmiseks raha kümneks aastaks ja veidi rohkem kui 4% hinnaga. Eesti väga kõrge rahvusvaheline krediidireiting loob eelduse selleks, et need võlakirjad võiksid ostjale tuua suurematki tootlust kui emissioonihind.\n\nKuu edenedes lisasime portfelli võlakirju ka Euroopa turgudelt. Toorainetega tegelevate ettevõtete finantstulemused on tugevad ja laenukoormus suhteliselt madal, samal ajal aga on võlakirjade hinnalangus olnud järsk. Kui aasta algul maksid ettevõtted investoritele 1–2% intressi, siis meie ostutasemelt on oodatav tootlus 5–7% aastas.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tõusev raha hind viis varade hinnad langusesse**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"2022 oli väärtpaberiturgudel pöördeline aasta. Eelmise aasta jaanuari alguses oli mitu maailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaindeksit kõigi aegade kõrgeimal tasemel ning üleilmsetel võlakirjaturgudel eksisteeris rohkem kui 10 triljoni dollari väärtuses madala riskiga võlakirju, mille hoidmise eest olid investorid valmis peale maksma.\n","text":"2022 oli väärtpaberiturgudel pöördeline aasta. Eelmise aasta jaanuari alguses oli mitu maailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaindeksit kõigi aegade kõrgeimal tasemel ning üleilmsetel võlakirjaturgudel eksisteeris rohkem kui 10 triljoni dollari väärtuses madala riskiga võlakirju, mille hoidmise eest olid investorid valmis peale maksma.\n\nVeel üks aasta varem ulatus negatiivse aastatootlusega võlakirjade maht isegi 18 triljoni dollarini. Kuigi inflatsioonitempo oli kogu 2021. aasta olnud tõusutrendis, kinnitasid keskpangad, et see on ajutine: mitmed neist jätkasid võlakirjade kokkuostmist ja raha ringlusse pumpamist kuni 2022. aasta keskpaigani.\n\nMaailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaturgu järgiva S&P 500 indeksi väärtus langes möödunud aastal ligikaudu 20% ja seda sellest hoolimata, et ettevõtete kasumid kahanesid üksnes 5%. Kui 2022. aasta alguses oli indeksi hinna-kasumi kordaja (P/E suhtarv) 27 korda viimase 12 kuu kasumit, siis aasta lõpuks oli näitaja väärtus kahanenud 19-ni.\n\nEhkki 2022. aasta alguses oli USA aktsiaturg peaaegu iga mõõdiku järgi ajaloolises kontekstis ülehinnatud, tundusid aktsiad võrreldes võlakirjaturuga – kus USA valitsuse kümneaastane võlakiri pakkus 1,63% aastatootlust – endiselt odavad.\n\n2022\\. aasta alguses pakkus USA keskpank üleöö hoiustele 0,25%-st intressimäära. Järgnenud 12 kuu jooksul jooksul tõstis Föderaalreserv intressimäärasid seitsmel korral kokku 4,5%-ni.\n\n**Korrektsioon ei pruugi läbi olla**\n\nIntressimäär on raha hind. Kui raha hind oli nullilähedane, siis tundusid kõik varad sõltumata kvaliteedist odavad. Läinud aasta jooksul tõusid intressimäärasid oluliselt – see tähendas, et rahale tekkis taas hind.\n\nKui veel aasta tagasi oli tänu negatiivsetele intressimääradele täna meie rahakotis olev 100 eurot vähem väärt kui 10 aasta pärast saadav 100-eurone rahatäht (see oli absurdne!), siis tänu positiivsetele intressimääradele pöördusime tagasi maailma, kus täna meie pangakontol olev 100 eurot on rohkem väärt, kui 100 eurot, mis me teenime kümne aasta pärast. 4%-se raha hinna juures on 100 eurot 10 aasta pärast täna väärt veidi vähem kui 68 eurot.\n\nIntressimäärade tõus mõjutab varade hinda negatiivselt, kuna tulevikus teenitavate kasumite ja rentide väärtus langeb. Lisaks, miks võtta riski ja osta ettevõtte aktsiaid, mis pakuvad vaid 1,5%-st dividenditootlust, kui valitsuse sisuliselt riskivabad võlakirjad pakuvad 4%-st aastatootlust?\n\nMa kahtlustan, et kui intressimäärad tõusevad veelgi, siis kõrgema riski ja pikemaajalise ajahorisondiga ettevõtmiste ja projektide väärtused võivad langeda veelgi.\n\n2022\\. aastal kukkusid võlakirjaturud isegi rohkem kui aktsiaturud, mis jätab üles küsimuse, kas võlakirjaturud reageerisid üle või on aktsiatel veel langusruumi. Võlakirjad on üldjuhul väiksema riskiga investeeringud kui aktsiad.\n\nUSA valitsuse 30-aastased võlakirjad kaotasid mullu tänu intressimäärade tõusule üle poole oma väärtusest. Tõsi küll, 30 aasta pärast saavad investorid kogu investeeritud põhiosa tagasi, ent täna on selle 30 aasta pärast lunastatava võlakirja väärtus poole madalam. Kui võlakirja hinna ja intressimäära vahel on otsene matemaatiliselt väljendatav suhe, siis aktsiahindade puhul tulevad mängu ka ootused ettevõtete tulevaste kasumite suhtes.\n\nAktsiate hinnatase sõltub intressimäärade kõrval ka ettevõtete majandustulemustest. Ettevõtete kasumikordajad vähenesid eelmisel aastal märkimisväärselt, aga ajaloolisest keskmisest on need siiski omajagu kõrgemad. Ettevõtete majandustulemused olid eelmisel aastal üle ootuste tugevad ning seda vaatamata järjest kiirenevale inflatsioonitempole, kerkivatele intressimääradele ja tõrgetele tarneahelates. Kui maailma suurimate riikide majanduskasv peaks 2023. aastal pöörduma negatiivseks ning ettevõtete kasumid langema, siis see paneb aktsiaturud uue surve alla.\n\nKuid see ei tähenda, et kõik ettevõtted satuksid ühtemoodi raskustesse. Ma usun, et lähiaastatel ei olegi nii tähtis mitte see, mis majandussektoris ettevõte tegutseb, vaid hoopis see, kui suur on tema võlakoormus ning kui lihtne või keeruline on tal oma seniseid võlgu refinantseerida või uut kapitali kaasata.\n\nViimased 20 aastat on intressimäärad olnud ajaloolises perspektiivis väga madalad, esmajoones puudutab see viimast kümmet aastat. 2012. aasta juulis langetas Euroopa Keskpank oma hoiustamise püsivõimaluse intressimäära nulltasemele ja 2014. aasta juunis esimest korda negatiivsele tasemele. See tähendas, et pangad pidid hakkama keskpangas hoiustatud rahale peale maksma. USA keskpank hoidus negatiivsete intressimäärade kehtestamisest, ent intressimäärasid hoiti ka seal pool ookeani pikka aega nulli lähedal.\n\nNüüd, mil USA keskpank maksab pankadele hoiustatud raha eest 4,25% ja Euroopa Keskpank 2%, on intressimäärad kõigest normaliseerunud. Need, kes loodavad ja ootavad, et mõne aja pärast pöördutakse tagasi paari aasta tagusesse rahapoliitikarežiimi, kus raha hind oli sisuliselt 0%, peavad tõenäoliselt pettuma. USA dollari intressimäärade 200-aastase ajaloo leiad [siit](https://advisor.visualcapitalist.com/us-interest-rates/).\n\n**Majandus on tsükliline**\n\nMa olen aastaid viidanud arenenud riikide rahapoliitika absurdsusele. Kriisi ajal on majandust toetada vajalik, kuid rohkem kui kümneaastasest pidevast toetamisest võib kujuneda ohtlik sõltuvus.\n\nPärast Bill Grossi võlakirjaturgude kuningaks kroonitud Jeffrey Gundlach võrdles ühes hiljutises interjuus 0% rahapoliitikat adrenaliinisüstiga: eluohtlikus olukorras on see vajalik, aga igal hommikul sutsakas adrenaliini veeni lasta ei ole kuigi tervislik ega ka mõistlik.\n\nLHV pensionifondide investeerimisstrateegia on väga pikaajaline. Oleme alati arvestanud võimalusega, et majandus ja väärtpaberiturud on tsüklilised ning nii intressimäärad kui ka aktsiaturgude suhtarvud kõiguvad ümber oma ajalooliste keskmiste. Selle teadmise alusel oleme kujundanud ka pensionifondide investeerimisportfelle.\n\nTänu alalhoidlikkusele ja konservatiivsele investeerimisstrateegiale ei saanud me täit võitu aktsiaturgude fenomenaalsest tõusust 2021. aastal, mil maailma suurimate riikide majandus oli peaaegu lukus, ent nullintressimäärade poliitika ja valitsuste heldus tõstis kõikide ettevõtete ja projektide väärtust. Kuid tänu sellele samale konservatiivsele investeerimisstrateegiale õnnestus meil samuti vältida investeeringuid kõrge võlakoormusega ettevõtetesse, mille väärtus põhines pelgalt uhketel lubadustel ning mille väärtus oli läinud aastal vabas languses.\n\n<br>\n\nPS!\n\nKirjutasin ühes varasemas kuukirjas, kuidas lood ja narratiivid on muutunud aja jooksul järjest olulisemaks ning teatud valdkondades isegi tähtsamaks kui ettevõtete suutlikkus pakkuda reaalseid tooteid ja teenuseid. Läinud aastal purunesid mitmed spekulatiivsed mullid. Mõned neist olid põhjustatud investorite endi ahnusest ja naiivsusest, kuid mõned olid ka teadlikult ja pahatahtlikult loodud illusioonid. Eelmisel aastal sai lahenduse ka skandaalse meditsiinidiagnostika idufirma Theranose ja selle asutaja Elizabeth Holmesi kohtuasi.\n\nMa tahaks loota, et möödunud aasta sündmused osutavad iseseisva ja kriitilise mõtlemise tähtsusele ning me suudame edaspidi nii kodanike kui ka investoritena paremini eristada illusioone reaalsusest.\n\nMuide, USA vanim sõnaraamatute ja teatmike kirjastaja Merriam Webster valis 2022. aasta sõnaks väljendi _[gaslighting](https://www.merriam-webster.com/words-at-play/word-of-the-year?utm_source=Sailthru&utm_medium=email&utm_campaign=Insider%20Today%2C%20December%201%2C%202022&utm_term=INSIDER%20TODAY%20SEND%20LIST)_, mis tähendab pettuse ohvrile eksliku illusiooni loomist.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019824","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":30.47,"fundManager":"LHV"},"LMK25":{"heading":"LHV Pensionifond M","id":"m","code":"m","dataMarker":"MK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond eelistab vara investeerimisel rahavoogu pakkuvaid varasid ja võimalusel kohalikku turgu, tehes mh vähemlikviidseid erakapitali- ja kinnisvarainvesteeringuid. Investeeringuid tehakse valdavalt kohalikus valuutas, otse aktsiatesse võib investeerida kuni 75% fondi varast. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on kinnisvarainvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":7779},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":52.85,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":8.77,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":6.56,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":16.89,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":7.57,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":7.35,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| German Treasury Bill 22/02/23 | 7,98% |\n| Luminor 0.792% 03/12/24 | 5,02% |\n| ZKB Gold ETF | 4,43% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,05% |\n| France Government 25/02/23 | 3,98% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,80% |\n| SG Capital Partners Fund 1 | 2,75% |\n| Eastnine 08/07/24 | 2,32% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 2,13% |\n| Baltic Horizon Fund 4.25% 08/05/23 | 2,08% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 0.792% 03/12/24 | 5,02% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,05% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,80% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2022) | 100 044 307,24 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 400 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0444% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6240%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,00%.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,17%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_tingimused_26112020.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2022.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Prospekti_muudatuste_pohjendus_ja_moju_analyys_052022.pdf)\n- [LHV Pensionifondi M põhiteabe dokument (alates 01.01.2023)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_KIID_2023.pdf)\n- [LHV Pensionifondi M põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_KIID_2022.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2022)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_kuuaruanne_2022_12.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2020.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2019.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2022.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2022,"month":12,"content":"### Detsember 2022: Coop Pank kutsus võlakirjad tagasi enne tähtaega\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nDetsembris maailma börsid valdavalt langesid. Eurodes mõõdetuna kahanes üleilmne indeks MSCI World 7,6%, USA börsi peegeldav S&P 500 indeks 9,4% ja USA tehnoloogiasektori indeks Nasdaq Composite koguni 12,1%. Jaapani Nikkei indeks odavnes detsembris eurodes mõõdetuna 4,4%, Euroopa Euro Stoxx 50 indeks 4,3% ja arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets 5,3%. Balti börsid suutsid eelmisel kuul eristuda: Tallinna, Riia ja Vilniuse börs kasvasid vastavalt 0,4%, 3,4% ja 0,1%.\n\nBörsiväliste investeeringute portfellis oli detsembris uudiseid jagada BaltCapi kahel fondil. BaltCap Private Equity Fund III ettevõte Adoro omandab Lätis asuva sotsiaalhoolekande keskuse Dzīves Ābece. Keskus on asutatud 2018. aastal ja praegu on seal 97 voodikohta. BaltCapi taristufond BaltCap Infrastructure Fund teatas aga, et on jõudnud kokkuleppele ehitada Leedus Šiauliai linnas asuvale politseijaoskonnale uus hoone väärtusega 21,9 miljonit eurot. Arendus plaanitakse lõpetada kolme aastaga, misjärel hakkab fondile kuuluv ettevõte pakkuma hoonele 12 aasta jooksul ka haldusteenust. Umbes 5200-ruutmeetrisele hoonele tuleb neli korrust 245 töötaja jaoks ja 270 parkimiskohaga parkla.\n\nVõlakirjaportfellis kutsus Coop Pank enne tähtaega, aga plaanitult tagasi oma allutatud võlakirjad. Need olid 2017. aastal emiteeritud otse LHV pensionifondidele ja tõid selle ajaga ligikaudu 35% tootlust. LHV fondid olid uue panga esimene institutsionaalne investor. Ettevõte on arenenud kiiresti ja kaasab nüüdseks kapitali juba ka börsi kaudu.\n\nEuroopa võlakirjaturud jäid detsembris hoopis selgelt miinuspoolele, näidates veel kord Eesti ettevõtete rahastamise väärtust nii siinse majanduse arendamisel kui ka veel enam suurema tootluse saavutamisel pensionivaradele.\n\nSeejuures oli 2022. aasta eriti keeruline avalike võlakirjade turgude jaoks: näiteks Euroopa turg keskmisena pakkus –17% tulemuse ja Eesti valitsuse võlakirjad odavnesid isegi 21%. Oleme riske kartes viimastel aastatel pigem hoidunud avalike võlakirjade turgudest, kuid alanud aasta võib hakata seal uusi võimalusi pakkuma.\n"},{"year":2022,"month":11,"content":"### November 2022: aktsiaturgudel jätkus taastumine\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nNovembrikuus jätkasid maailma börsid tõusuteel ja näha oli euro märkimisväärset tugevnemist. Eurodes mõõdetuna kallines üleilmne indeks MSCI World 2,7% ja USA S&P 500 indeks 1%, ent USA tehnoloogiasektorit peegeldav Nasdaq Composite’i indeks jäi eurodes mõõdetuna oktoobriga peaaegu samale tasemele. Jaapani Nikkei indeks tõusis novembris eurodes 3,6%.\n\nTugevat kasvu kogesime novembris Euroopa börsidel, kui Euro Stoxx 50 indeks kallines 9,7%. Sama trend püsis arenevatel turgudel: MSCI Emerging Marketsi indeks kerkis eurodes mõõdetuna 9,9%. Kui tihtipeale näeme Baltikumi turgudel erisuunalisi liikumisi, siis sel kuul kasvasid Tallinna, Riia ja Vilniuse börs ühes suunas vastavalt 5,3%, 5% ja 4,7%.\n\nNovembrikuus müüsid Eesti kaks era- ja riskikapitalifondi kumbki ühe investeeringu. Livonia Partnersi juhitud erakapitalifond teatas, et müüb aknatootja Fenestra ettevõttele Trigon Capital. Livonia investeeris Fenestrasse 2019. aastal ja pärast selle müüki jääb fondi portfelli veel viis ettevõtet. Lisaks teatas kohalik erakapitaliettevõte BaltCap, et nende juhitud riskikapitalifond BaltCap Latvia Venture Capital Fund müüb digitaalseid meditsiiniteenuseid pakkuva ettevõtte Blue Bridge Technologies. Ettevõte on asutatud 2007. aastal ja BaltCap investeeris sellesse kuus aastat hiljem. Blue Bridge Technologies müüdi täies ulatuses tarkvarainvestorile Everfield.\n\nMöödunud kuu oli fondi aktsiainvesteeringutele positiivne. Fondi osaku kallinemisse andsid suurima panuse kullakaevandusettevõtete aktsiad, mille väärtus tõusis 4–14%. Langust nägime energiasektori aktsiatel, mille puhul lukustasime kuu jooksul selle aasta tõusu pealt ka kasumeid.\n\nFondi võtmepositsioonid aktsiaturgudel püsivad esmajoones maavaradega seotud investeeringutes. Novembris vähendasime fondides USA energiaettevõtete aktsiainvesteeringute osakaalu, et tekitada uuteks ostudeks likviidsust. Ootame, et saaksime panna raha närvilisemas turufaasis taas tööle paremate hindadega aktsiatesse.\n\nFondi võlakirjaportfelli ettevõtete märkimisväärseima uudisena kaasas Coop Pank börsi kaudu suures mahus uut raha. Panga reservide tugevdamine majanduslanguse eel on meie fondi vaates väga hea mõte. LHV fondid on Coopi kasvu rahastanud aastate jooksul erinevate võlakirjadega, viimati märkisime tänavu suvel 10% aastaintressiga pikaajalisi väärtpabereid. Nüüdne börsilt kaasatud raha on meie võlakirjade suhtes allutatud ja seega kasvatab fondis olevate võlakirjade väärtust veelgi.\n"},{"year":2022,"month":10,"content":"### Oktoober 2022: aktsiaturud taastusid langusest\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nOktoobris maailma turud taastusid. Eurodes mõõdetuna tõusis üleilmne indeks MSCI World 6,2%, USA börsi peegeldav S&P 500 indeks 6,9% ja Jaapani Nikkei indeks 2,5% ning Euroopa Stoxx 50 indeks kasvas lausa 9,1%. Arenevad turud liikusid siiski teises suunas: MSCI Emerging Marketsi indeks kahanes oktoobris 4,1%. Balti börsid olid võrreldes maailma börsidega üpris neutraalsed: Tallinna ja Riia börs kahanesid kuu jooksul vastavalt 0,6% ja 0,4% ning Vilniuse börs kasvas 1%.\n\nOktoobris teatas kohalik erakapitaliettevõte BaltCap, et tema juhitud fond BaltCap Private Equity Fund III ostab Eesti suurima raamatumüüja Rahva Raamat ning liidab selle septembris omandatud Leedu kirjastus- ja kaubandusettevõttega Alma Littera. Rahva Raamatul on laiaulatuslik e-pood ja 12 füüsilist poodi kaheksas Eesti linnas.\n\nPärast viimaste kuude hinnalangust võlakirjaturgudel soetasime fondi uue suurema positsiooni. Euroopa ühe tähtsaima panga, Prantsuse BNP Paribase võlakirjad pakuvad meie ostutasemelt rohkem kui 6% aastatootlust.\n\nSamal ajal allkirjastasime järgmise võlakirjainvesteeringu lepingu Eesti ettevõttega, kui Dimedium Grupp kaasas fondidest raha osa ettevõtte seniste omanike väljaostuks. Raha on laenatud kolmeks aastaks ja intress on 10% aastas, millele liidetakse lunastamisel lisamakse.\n\nIntressimäärad on järsult tõusnud ja seetõttu pakuvad rahvusvahelised võlakirjad kohalikele tehingutele üha tugevamat konkurentsi. Otsime aktiivselt võimalusi mõlemas valdkonnas.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tõusev raha hind viis varade hinnad langusesse**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"2022 oli väärtpaberiturgudel pöördeline aasta. Eelmise aasta jaanuari alguses oli mitu maailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaindeksit kõigi aegade kõrgeimal tasemel ning üleilmsetel võlakirjaturgudel eksisteeris rohkem kui 10 triljoni dollari väärtuses madala riskiga võlakirju, mille hoidmise eest olid investorid valmis peale maksma.\n","text":"2022 oli väärtpaberiturgudel pöördeline aasta. Eelmise aasta jaanuari alguses oli mitu maailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaindeksit kõigi aegade kõrgeimal tasemel ning üleilmsetel võlakirjaturgudel eksisteeris rohkem kui 10 triljoni dollari väärtuses madala riskiga võlakirju, mille hoidmise eest olid investorid valmis peale maksma.\n\nVeel üks aasta varem ulatus negatiivse aastatootlusega võlakirjade maht isegi 18 triljoni dollarini. Kuigi inflatsioonitempo oli kogu 2021. aasta olnud tõusutrendis, kinnitasid keskpangad, et see on ajutine: mitmed neist jätkasid võlakirjade kokkuostmist ja raha ringlusse pumpamist kuni 2022. aasta keskpaigani.\n\nMaailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaturgu järgiva S&P 500 indeksi väärtus langes möödunud aastal ligikaudu 20% ja seda sellest hoolimata, et ettevõtete kasumid kahanesid üksnes 5%. Kui 2022. aasta alguses oli indeksi hinna-kasumi kordaja (P/E suhtarv) 27 korda viimase 12 kuu kasumit, siis aasta lõpuks oli näitaja väärtus kahanenud 19-ni.\n\nEhkki 2022. aasta alguses oli USA aktsiaturg peaaegu iga mõõdiku järgi ajaloolises kontekstis ülehinnatud, tundusid aktsiad võrreldes võlakirjaturuga – kus USA valitsuse kümneaastane võlakiri pakkus 1,63% aastatootlust – endiselt odavad.\n\n2022\\. aasta alguses pakkus USA keskpank üleöö hoiustele 0,25%-st intressimäära. Järgnenud 12 kuu jooksul jooksul tõstis Föderaalreserv intressimäärasid seitsmel korral kokku 4,5%-ni.\n\n**Korrektsioon ei pruugi läbi olla**\n\nIntressimäär on raha hind. Kui raha hind oli nullilähedane, siis tundusid kõik varad sõltumata kvaliteedist odavad. Läinud aasta jooksul tõusid intressimäärasid oluliselt – see tähendas, et rahale tekkis taas hind.\n\nKui veel aasta tagasi oli tänu negatiivsetele intressimääradele täna meie rahakotis olev 100 eurot vähem väärt kui 10 aasta pärast saadav 100-eurone rahatäht (see oli absurdne!), siis tänu positiivsetele intressimääradele pöördusime tagasi maailma, kus täna meie pangakontol olev 100 eurot on rohkem väärt, kui 100 eurot, mis me teenime kümne aasta pärast. 4%-se raha hinna juures on 100 eurot 10 aasta pärast täna väärt veidi vähem kui 68 eurot.\n\nIntressimäärade tõus mõjutab varade hinda negatiivselt, kuna tulevikus teenitavate kasumite ja rentide väärtus langeb. Lisaks, miks võtta riski ja osta ettevõtte aktsiaid, mis pakuvad vaid 1,5%-st dividenditootlust, kui valitsuse sisuliselt riskivabad võlakirjad pakuvad 4%-st aastatootlust?\n\nMa kahtlustan, et kui intressimäärad tõusevad veelgi, siis kõrgema riski ja pikemaajalise ajahorisondiga ettevõtmiste ja projektide väärtused võivad langeda veelgi.\n\n2022\\. aastal kukkusid võlakirjaturud isegi rohkem kui aktsiaturud, mis jätab üles küsimuse, kas võlakirjaturud reageerisid üle või on aktsiatel veel langusruumi. Võlakirjad on üldjuhul väiksema riskiga investeeringud kui aktsiad.\n\nUSA valitsuse 30-aastased võlakirjad kaotasid mullu tänu intressimäärade tõusule üle poole oma väärtusest. Tõsi küll, 30 aasta pärast saavad investorid kogu investeeritud põhiosa tagasi, ent täna on selle 30 aasta pärast lunastatava võlakirja väärtus poole madalam. Kui võlakirja hinna ja intressimäära vahel on otsene matemaatiliselt väljendatav suhe, siis aktsiahindade puhul tulevad mängu ka ootused ettevõtete tulevaste kasumite suhtes.\n\nAktsiate hinnatase sõltub intressimäärade kõrval ka ettevõtete majandustulemustest. Ettevõtete kasumikordajad vähenesid eelmisel aastal märkimisväärselt, aga ajaloolisest keskmisest on need siiski omajagu kõrgemad. Ettevõtete majandustulemused olid eelmisel aastal üle ootuste tugevad ning seda vaatamata järjest kiirenevale inflatsioonitempole, kerkivatele intressimääradele ja tõrgetele tarneahelates. Kui maailma suurimate riikide majanduskasv peaks 2023. aastal pöörduma negatiivseks ning ettevõtete kasumid langema, siis see paneb aktsiaturud uue surve alla.\n\nKuid see ei tähenda, et kõik ettevõtted satuksid ühtemoodi raskustesse. Ma usun, et lähiaastatel ei olegi nii tähtis mitte see, mis majandussektoris ettevõte tegutseb, vaid hoopis see, kui suur on tema võlakoormus ning kui lihtne või keeruline on tal oma seniseid võlgu refinantseerida või uut kapitali kaasata.\n\nViimased 20 aastat on intressimäärad olnud ajaloolises perspektiivis väga madalad, esmajoones puudutab see viimast kümmet aastat. 2012. aasta juulis langetas Euroopa Keskpank oma hoiustamise püsivõimaluse intressimäära nulltasemele ja 2014. aasta juunis esimest korda negatiivsele tasemele. See tähendas, et pangad pidid hakkama keskpangas hoiustatud rahale peale maksma. USA keskpank hoidus negatiivsete intressimäärade kehtestamisest, ent intressimäärasid hoiti ka seal pool ookeani pikka aega nulli lähedal.\n\nNüüd, mil USA keskpank maksab pankadele hoiustatud raha eest 4,25% ja Euroopa Keskpank 2%, on intressimäärad kõigest normaliseerunud. Need, kes loodavad ja ootavad, et mõne aja pärast pöördutakse tagasi paari aasta tagusesse rahapoliitikarežiimi, kus raha hind oli sisuliselt 0%, peavad tõenäoliselt pettuma. USA dollari intressimäärade 200-aastase ajaloo leiad [siit](https://advisor.visualcapitalist.com/us-interest-rates/).\n\n**Majandus on tsükliline**\n\nMa olen aastaid viidanud arenenud riikide rahapoliitika absurdsusele. Kriisi ajal on majandust toetada vajalik, kuid rohkem kui kümneaastasest pidevast toetamisest võib kujuneda ohtlik sõltuvus.\n\nPärast Bill Grossi võlakirjaturgude kuningaks kroonitud Jeffrey Gundlach võrdles ühes hiljutises interjuus 0% rahapoliitikat adrenaliinisüstiga: eluohtlikus olukorras on see vajalik, aga igal hommikul sutsakas adrenaliini veeni lasta ei ole kuigi tervislik ega ka mõistlik.\n\nLHV pensionifondide investeerimisstrateegia on väga pikaajaline. Oleme alati arvestanud võimalusega, et majandus ja väärtpaberiturud on tsüklilised ning nii intressimäärad kui ka aktsiaturgude suhtarvud kõiguvad ümber oma ajalooliste keskmiste. Selle teadmise alusel oleme kujundanud ka pensionifondide investeerimisportfelle.\n\nTänu alalhoidlikkusele ja konservatiivsele investeerimisstrateegiale ei saanud me täit võitu aktsiaturgude fenomenaalsest tõusust 2021. aastal, mil maailma suurimate riikide majandus oli peaaegu lukus, ent nullintressimäärade poliitika ja valitsuste heldus tõstis kõikide ettevõtete ja projektide väärtust. Kuid tänu sellele samale konservatiivsele investeerimisstrateegiale õnnestus meil samuti vältida investeeringuid kõrge võlakoormusega ettevõtetesse, mille väärtus põhines pelgalt uhketel lubadustel ning mille väärtus oli läinud aastal vabas languses.\n\n<br>\n\nPS!\n\nKirjutasin ühes varasemas kuukirjas, kuidas lood ja narratiivid on muutunud aja jooksul järjest olulisemaks ning teatud valdkondades isegi tähtsamaks kui ettevõtete suutlikkus pakkuda reaalseid tooteid ja teenuseid. Läinud aastal purunesid mitmed spekulatiivsed mullid. Mõned neist olid põhjustatud investorite endi ahnusest ja naiivsusest, kuid mõned olid ka teadlikult ja pahatahtlikult loodud illusioonid. Eelmisel aastal sai lahenduse ka skandaalse meditsiinidiagnostika idufirma Theranose ja selle asutaja Elizabeth Holmesi kohtuasi.\n\nMa tahaks loota, et möödunud aasta sündmused osutavad iseseisva ja kriitilise mõtlemise tähtsusele ning me suudame edaspidi nii kodanike kui ka investoritena paremini eristada illusioone reaalsusest.\n\nMuide, USA vanim sõnaraamatute ja teatmike kirjastaja Merriam Webster valis 2022. aasta sõnaks väljendi _[gaslighting](https://www.merriam-webster.com/words-at-play/word-of-the-year?utm_source=Sailthru&utm_medium=email&utm_campaign=Insider%20Today%2C%20December%201%2C%202022&utm_term=INSIDER%20TODAY%20SEND%20LIST)_, mis tähendab pettuse ohvrile eksliku illusiooni loomist.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019774","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":43.46,"fundManager":"LHV"},"LLK50":{"heading":"LHV Pensionifond L","id":"l","code":"l","dataMarker":"LK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse hajutatult erinevatesse varaklassidesse nii kohalikul kui välismaistel turgudel. Fondi vara on lubatud ulatuslikult investeerida mittenoteeritud instrumentidesse, mida kasutatakse peamiselt koduturul tegutsevate äriühingute emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on erakapitaliinvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":62359},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":21.11,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":18.3,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":11.04,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":15.57,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":26.33,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":7.64,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| ZKB Gold ETF | 4,14% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,73% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,71% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,21% |\n| German Treasury Bill 22/02/23 | 2,87% |\n| Investindustrial VII L.P. | 2,26% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,24% |\n| SG Capital Partners Fund 1 | 2,16% |\n| Usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 4 | 2,14% |\n| Partners Group Direct Equity 2019 | 2,04% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,71% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,21% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,24% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2022) | 799 446 091,30 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 2 000 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0420% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6240%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,24%.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,62%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_tingimused_26112020.pdf)\n- [Osakuomanikele antav teave](/assets/files/pension/Osakuomanikele_antav_teave_LHV_Pensionifond_L.pdf)\n- [Investeerimispoliitikate võrdlus](/assets/files/pension/investeerimispoliitikate_vordlus_Eesti_L.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2022.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Prospekti_muudatuste_pohjendus_ja_moju_analyys_052022.pdf)\n- [LHV Pensionifondi L põhiteabe dokument (alates 01.01.2023)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_KIID_2023.pdf)\n- [LHV Pensionifondi L põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_KIID_2022.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2022)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_kuuaruanne_2022_12.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2020.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2019.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2022.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2022,"month":12,"content":"### Detsember 2022: vähendasime aktsiapositsioone energia- ja pangandussektoris\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nDetsembris maailma börsid valdavalt langesid. Eurodes mõõdetuna kahanes üleilmne indeks MSCI World 7,6%, USA börsi peegeldav S&P 500 indeks 9,4% ja USA tehnoloogiasektori indeks Nasdaq Composite koguni 12,1%. Jaapani Nikkei indeks odavnes detsembris eurodes mõõdetuna 4,4%, Euroopa Euro Stoxx 50 indeks 4,3% ja arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets 5,3%. Balti börsid suutsid eelmisel kuul eristuda: Tallinna, Riia ja Vilniuse börs kasvasid vastavalt 0,4%, 3,4% ja 0,1%.\n\nBörsiväliste investeeringute portfellis oli detsembris uudiseid jagada BaltCapi kahel fondil. BaltCap Private Equity Fund III ettevõte Adoro omandab Lätis asuva sotsiaalhoolekande keskuse Dzīves Ābece. Keskus on asutatud 2018. aastal ja praegu on seal 97 voodikohta. BaltCapi taristufond BaltCap Infrastructure Fund teatas aga, et on jõudnud kokkuleppele ehitada Leedus Šiauliai linnas asuvale politseijaoskonnale uus hoone väärtusega 21,9 miljonit eurot. Arendus plaanitakse lõpetada kolme aastaga, misjärel hakkab fondile kuuluv ettevõte pakkuma hoonele 12 aasta jooksul ka haldusteenust. Umbes 5200-ruutmeetrisele hoonele tuleb neli korrust 245 töötaja jaoks ja 270 parkimiskohaga parkla.\n\nBörsil noteeritud aktsiainvesteeringutes nägime aasta lõpus odavnemist, mille taga oli kasumivõtt energiasektoriga seotud positsioonides. Turgude üldist langust vältisid väärismetallidega seotud aktsiainvesteeringud.\n\nKuu alguses müüsime fondist L väiksemaks USA energiasektori ja Euroopa pankade aktsiapositsioonid, mis olid lühiajaliselt pakkunud head tootlust. Suurendasime müükidega puhvrit, mida saame lähiajal uuteks investeeringuteks ära kasutada.\n\nVõlakirjaportfellis kutsus Coop Pank enne tähtaega, aga plaanitult tagasi oma allutatud võlakirjad. Need olid 2017. aastal emiteeritud otse LHV pensionifondidele ja tõid selle ajaga ligikaudu 35% tootlust. LHV fondid olid uue panga esimene institutsionaalne investor. Ettevõte on arenenud kiiresti ja kaasab nüüdseks kapitali juba ka börsi kaudu.\n\nEuroopa võlakirjaturud jäid detsembris hoopis selgelt miinuspoolele, näidates veel kord Eesti ettevõtete rahastamise väärtust nii siinse majanduse arendamisel kui ka veel enam suurema tootluse saavutamisel pensionivaradele.\n\nSeejuures oli 2022. aasta eriti keeruline avalike võlakirjade turgude jaoks: näiteks Euroopa turg keskmisena pakkus –17% tulemuse ja Eesti valitsuse võlakirjad odavnesid isegi 21%. Oleme riske kartes viimastel aastatel pigem hoidunud avalike võlakirjade turgudest, kuid alanud aasta võib hakata seal uusi võimalusi pakkuma.\n"},{"year":2022,"month":11,"content":"### November 2022: aktsiaturgudel jätkus taastumine \n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nNovembrikuus jätkasid maailma börsid tõusuteel ja näha oli euro märkimisväärset tugevnemist. Eurodes mõõdetuna kallines üleilmne indeks MSCI World 2,7% ja USA S&P 500 indeks 1%, ent USA tehnoloogiasektorit peegeldav Nasdaq Composite’i indeks jäi eurodes mõõdetuna oktoobriga peaaegu samale tasemele. Jaapani Nikkei indeks tõusis novembris eurodes 3,6%.\n\nTugevat kasvu kogesime novembris Euroopa börsidel, kui Euro Stoxx 50 indeks kallines 9,7%. Sama trend püsis arenevatel turgudel: MSCI Emerging Marketsi indeks kerkis eurodes mõõdetuna 9,9%. Kui tihtipeale näeme Baltikumi turgudel erisuunalisi liikumisi, siis sel kuul kasvasid Tallinna, Riia ja Vilniuse börs ühes suunas vastavalt 5,3%, 5% ja 4,7%.\n\nMöödunud kuul müüsid Eesti kaks era- ja riskikapitalifondi kumbki ühe investeeringu. Livonia Partnersi juhitud erakapitalifond teatas, et müüb aknatootja Fenestra ettevõttele Trigon Capital. Livonia investeeris Fenestrasse 2019. aastal ja pärast selle müüki jääb fondi portfelli veel viis ettevõtet. Lisaks teatas kohalik erakapitaliettevõte BaltCap, et nende juhitud riskikapitalifond BaltCap Latvia Venture Capital Fund müüb digitaalseid meditsiiniteenuseid pakkuva ettevõtte Blue Bridge Technologies. See ettevõte on asutatud 2007. aastal ja BaltCap investeeris sellesse kuus aastat hiljem. Blue Bridge Technologies müüdi täies ulatuses tarkvarainvestorile Everfield.\n\nNovember oli fondi aktsiainvesteeringutele positiivne kuu. Seejuures kerkis enim vasega seotud aktsiate väärtus, kui need kallinesid Hiina koroonapoliitika oodatava suunamuutuse peale 20%. Muudest investeeringutest tõusid suuremas mahus kullakaevandusettevõtete aktsiate hinnad. Langust nägime energiasektori aktsiatel, mille puhul lukustasime kuu jooksul selle aasta tõusu pealt ka kasumeid.\n\nFondi võtmepositsioonid aktsiaturgudel püsivad esmajoones maavaradega seotud investeeringutes. Novembris vähendasime fondides USA energiaettevõtete aktsiainvesteeringute osakaalu, et tekitada uuteks ostudeks likviidsust. Ootame, et saaksime panna raha närvilisemas turufaasis taas tööle paremate hindadega aktsiatesse.\n\nFondi võlakirjaportfelli ettevõtete märkimisväärseima uudisena kaasas Coop Pank börsi kaudu suures mahus uut raha. Panga reservide tugevdamine majanduslanguse eel on meie fondi vaates väga hea mõte. LHV fondid on Coopi kasvu rahastanud aastate jooksul erinevate võlakirjadega, viimati märkisime tänavu suvel 10% aastaintressiga pikaajalisi väärtpabereid. Nüüdne börsilt kaasatud raha on meie võlakirjade suhtes allutatud ja seega kasvatab fondis olevate võlakirjade väärtust veelgi.\n"},{"year":2022,"month":10,"content":"### Oktoober 2022: täiendasime portfelli uue börsivälise investeeringuga\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nOktoobris maailma turud taastusid. Eurodes mõõdetuna tõusis üleilmne indeks MSCI World 6,2%, USA börsi peegeldav S&P 500 indeks 6,9% ja Jaapani Nikkei indeks 2,5% ning Euroopa Stoxx 50 indeks kasvas lausa 9,1%. Arenevad turud liikusid siiski teises suunas: MSCI Emerging Marketsi indeks kahanes oktoobris 4,1%. Balti börsid olid võrreldes maailma börsidega üpris neutraalsed: Tallinna ja Riia börs kahanesid kuu jooksul vastavalt 0,6% ja 0,4% ning Vilniuse börs kasvas 1%.\n\nLisasime fondi börsiväliste investeeringute hulka uue kohaliku riskikapitalifondi Superangel Two, mille eesotsas on kogenud iduettevõtete investorid Veljo Otsason ja Marko Oolo. Pensionifondiga oleme investeerinud ka fondi Superangel One, mis on Superangel Two eelkäija. Superangel One’i portfelli kuuluvad teiste seas sellised tuntud iduettevõtted nagu Bolt, Veriff, Montonio, Salv, Starship ja Parcelsea. Superangel Two jätkab eelmise fondi strateegia elluviimist, investeerides varajase faasi iduettevõtetesse, mis tegutsevad peamiselt Eestis.\n\nOktoobris teatas kohalik erakapitaliettevõte BaltCap, et tema juhitud fond BaltCap Private Equity Fund III ostab Eesti suurima raamatumüüja Rahva Raamat ning liidab selle septembris omandatud Leedu kirjastus- ja kaubandusettevõttega Alma Littera. Rahva Raamatul on laiaulatuslik e-pood ja 12 füüsilist poodi kaheksas Eesti linnas.\n\nSamal kuul toetasid rõõmustavad kvartalitulemused fondi börsil noteeritud aktsiainvesteeringuid. Euroopa investeeringutest toetasid edu enim pankade aktsiad, sest selle sektori finantstulemusi parandavad kasvavad intressitulud. USA investeeringutest tõusid kõige rohkem maavaradega seotud Valarise ja Freeport McMorani aktsiad. Fondi aktsiapositsioonidest on enamik seotud maavarade ja neid väärindavate ettevõtetega, kes teenivad kõrgete toormehindade taustal mitmel puhul rekordkasumit.\n\nSamal ajal allkirjastasime järgmise võlakirjainvesteeringu lepingu Eesti ettevõttega, kui Dimedium Grupp kaasas fondidest raha osa ettevõtte seniste omanike väljaostuks. Raha on laenatud kolmeks aastaks ja intress on 10% aastas, millele liidetakse lunastamisel lisamakse.\n\nIntressimäärad on tõusnud järsult ja seetõttu pakuvad rahvusvahelised võlakirjad kohalikele tehingutele üha tugevamat konkurentsi. Otsime aktiivselt võimalusi mõlemas valdkonnas.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tõusev raha hind viis varade hinnad langusesse**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"2022 oli väärtpaberiturgudel pöördeline aasta. Eelmise aasta jaanuari alguses oli mitu maailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaindeksit kõigi aegade kõrgeimal tasemel ning üleilmsetel võlakirjaturgudel eksisteeris rohkem kui 10 triljoni dollari väärtuses madala riskiga võlakirju, mille hoidmise eest olid investorid valmis peale maksma.\n","text":"2022 oli väärtpaberiturgudel pöördeline aasta. Eelmise aasta jaanuari alguses oli mitu maailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaindeksit kõigi aegade kõrgeimal tasemel ning üleilmsetel võlakirjaturgudel eksisteeris rohkem kui 10 triljoni dollari väärtuses madala riskiga võlakirju, mille hoidmise eest olid investorid valmis peale maksma.\n\nVeel üks aasta varem ulatus negatiivse aastatootlusega võlakirjade maht isegi 18 triljoni dollarini. Kuigi inflatsioonitempo oli kogu 2021. aasta olnud tõusutrendis, kinnitasid keskpangad, et see on ajutine: mitmed neist jätkasid võlakirjade kokkuostmist ja raha ringlusse pumpamist kuni 2022. aasta keskpaigani.\n\nMaailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaturgu järgiva S&P 500 indeksi väärtus langes möödunud aastal ligikaudu 20% ja seda sellest hoolimata, et ettevõtete kasumid kahanesid üksnes 5%. Kui 2022. aasta alguses oli indeksi hinna-kasumi kordaja (P/E suhtarv) 27 korda viimase 12 kuu kasumit, siis aasta lõpuks oli näitaja väärtus kahanenud 19-ni.\n\nEhkki 2022. aasta alguses oli USA aktsiaturg peaaegu iga mõõdiku järgi ajaloolises kontekstis ülehinnatud, tundusid aktsiad võrreldes võlakirjaturuga – kus USA valitsuse kümneaastane võlakiri pakkus 1,63% aastatootlust – endiselt odavad.\n\n2022\\. aasta alguses pakkus USA keskpank üleöö hoiustele 0,25%-st intressimäära. Järgnenud 12 kuu jooksul jooksul tõstis Föderaalreserv intressimäärasid seitsmel korral kokku 4,5%-ni.\n\n**Korrektsioon ei pruugi läbi olla**\n\nIntressimäär on raha hind. Kui raha hind oli nullilähedane, siis tundusid kõik varad sõltumata kvaliteedist odavad. Läinud aasta jooksul tõusid intressimäärasid oluliselt – see tähendas, et rahale tekkis taas hind.\n\nKui veel aasta tagasi oli tänu negatiivsetele intressimääradele täna meie rahakotis olev 100 eurot vähem väärt kui 10 aasta pärast saadav 100-eurone rahatäht (see oli absurdne!), siis tänu positiivsetele intressimääradele pöördusime tagasi maailma, kus täna meie pangakontol olev 100 eurot on rohkem väärt, kui 100 eurot, mis me teenime kümne aasta pärast. 4%-se raha hinna juures on 100 eurot 10 aasta pärast täna väärt veidi vähem kui 68 eurot.\n\nIntressimäärade tõus mõjutab varade hinda negatiivselt, kuna tulevikus teenitavate kasumite ja rentide väärtus langeb. Lisaks, miks võtta riski ja osta ettevõtte aktsiaid, mis pakuvad vaid 1,5%-st dividenditootlust, kui valitsuse sisuliselt riskivabad võlakirjad pakuvad 4%-st aastatootlust?\n\nMa kahtlustan, et kui intressimäärad tõusevad veelgi, siis kõrgema riski ja pikemaajalise ajahorisondiga ettevõtmiste ja projektide väärtused võivad langeda veelgi.\n\n2022\\. aastal kukkusid võlakirjaturud isegi rohkem kui aktsiaturud, mis jätab üles küsimuse, kas võlakirjaturud reageerisid üle või on aktsiatel veel langusruumi. Võlakirjad on üldjuhul väiksema riskiga investeeringud kui aktsiad.\n\nUSA valitsuse 30-aastased võlakirjad kaotasid mullu tänu intressimäärade tõusule üle poole oma väärtusest. Tõsi küll, 30 aasta pärast saavad investorid kogu investeeritud põhiosa tagasi, ent täna on selle 30 aasta pärast lunastatava võlakirja väärtus poole madalam. Kui võlakirja hinna ja intressimäära vahel on otsene matemaatiliselt väljendatav suhe, siis aktsiahindade puhul tulevad mängu ka ootused ettevõtete tulevaste kasumite suhtes.\n\nAktsiate hinnatase sõltub intressimäärade kõrval ka ettevõtete majandustulemustest. Ettevõtete kasumikordajad vähenesid eelmisel aastal märkimisväärselt, aga ajaloolisest keskmisest on need siiski omajagu kõrgemad. Ettevõtete majandustulemused olid eelmisel aastal üle ootuste tugevad ning seda vaatamata järjest kiirenevale inflatsioonitempole, kerkivatele intressimääradele ja tõrgetele tarneahelates. Kui maailma suurimate riikide majanduskasv peaks 2023. aastal pöörduma negatiivseks ning ettevõtete kasumid langema, siis see paneb aktsiaturud uue surve alla.\n\nKuid see ei tähenda, et kõik ettevõtted satuksid ühtemoodi raskustesse. Ma usun, et lähiaastatel ei olegi nii tähtis mitte see, mis majandussektoris ettevõte tegutseb, vaid hoopis see, kui suur on tema võlakoormus ning kui lihtne või keeruline on tal oma seniseid võlgu refinantseerida või uut kapitali kaasata.\n\nViimased 20 aastat on intressimäärad olnud ajaloolises perspektiivis väga madalad, esmajoones puudutab see viimast kümmet aastat. 2012. aasta juulis langetas Euroopa Keskpank oma hoiustamise püsivõimaluse intressimäära nulltasemele ja 2014. aasta juunis esimest korda negatiivsele tasemele. See tähendas, et pangad pidid hakkama keskpangas hoiustatud rahale peale maksma. USA keskpank hoidus negatiivsete intressimäärade kehtestamisest, ent intressimäärasid hoiti ka seal pool ookeani pikka aega nulli lähedal.\n\nNüüd, mil USA keskpank maksab pankadele hoiustatud raha eest 4,25% ja Euroopa Keskpank 2%, on intressimäärad kõigest normaliseerunud. Need, kes loodavad ja ootavad, et mõne aja pärast pöördutakse tagasi paari aasta tagusesse rahapoliitikarežiimi, kus raha hind oli sisuliselt 0%, peavad tõenäoliselt pettuma. USA dollari intressimäärade 200-aastase ajaloo leiad [siit](https://advisor.visualcapitalist.com/us-interest-rates/).\n\n**Majandus on tsükliline**\n\nMa olen aastaid viidanud arenenud riikide rahapoliitika absurdsusele. Kriisi ajal on majandust toetada vajalik, kuid rohkem kui kümneaastasest pidevast toetamisest võib kujuneda ohtlik sõltuvus.\n\nPärast Bill Grossi võlakirjaturgude kuningaks kroonitud Jeffrey Gundlach võrdles ühes hiljutises interjuus 0% rahapoliitikat adrenaliinisüstiga: eluohtlikus olukorras on see vajalik, aga igal hommikul sutsakas adrenaliini veeni lasta ei ole kuigi tervislik ega ka mõistlik.\n\nLHV pensionifondide investeerimisstrateegia on väga pikaajaline. Oleme alati arvestanud võimalusega, et majandus ja väärtpaberiturud on tsüklilised ning nii intressimäärad kui ka aktsiaturgude suhtarvud kõiguvad ümber oma ajalooliste keskmiste. Selle teadmise alusel oleme kujundanud ka pensionifondide investeerimisportfelle.\n\nTänu alalhoidlikkusele ja konservatiivsele investeerimisstrateegiale ei saanud me täit võitu aktsiaturgude fenomenaalsest tõusust 2021. aastal, mil maailma suurimate riikide majandus oli peaaegu lukus, ent nullintressimäärade poliitika ja valitsuste heldus tõstis kõikide ettevõtete ja projektide väärtust. Kuid tänu sellele samale konservatiivsele investeerimisstrateegiale õnnestus meil samuti vältida investeeringuid kõrge võlakoormusega ettevõtetesse, mille väärtus põhines pelgalt uhketel lubadustel ning mille väärtus oli läinud aastal vabas languses.\n\n<br>\n\nPS!\n\nKirjutasin ühes varasemas kuukirjas, kuidas lood ja narratiivid on muutunud aja jooksul järjest olulisemaks ning teatud valdkondades isegi tähtsamaks kui ettevõtete suutlikkus pakkuda reaalseid tooteid ja teenuseid. Läinud aastal purunesid mitmed spekulatiivsed mullid. Mõned neist olid põhjustatud investorite endi ahnusest ja naiivsusest, kuid mõned olid ka teadlikult ja pahatahtlikult loodud illusioonid. Eelmisel aastal sai lahenduse ka skandaalse meditsiinidiagnostika idufirma Theranose ja selle asutaja Elizabeth Holmesi kohtuasi.\n\nMa tahaks loota, et möödunud aasta sündmused osutavad iseseisva ja kriitilise mõtlemise tähtsusele ning me suudame edaspidi nii kodanike kui ka investoritena paremini eristada illusioone reaalsusest.\n\nMuide, USA vanim sõnaraamatute ja teatmike kirjastaja Merriam Webster valis 2022. aasta sõnaks väljendi _[gaslighting](https://www.merriam-webster.com/words-at-play/word-of-the-year?utm_source=Sailthru&utm_medium=email&utm_campaign=Insider%20Today%2C%20December%201%2C%202022&utm_term=INSIDER%20TODAY%20SEND%20LIST)_, mis tähendab pettuse ohvrile eksliku illusiooni loomist.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019832","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":33.04,"fundManager":"LHV"},"LXK75":{"heading":"LHV Pensionifond XL","id":"xl","code":"xl","dataMarker":"XLK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,\n- oled valmis riskima keskmisest rohkem,\n- sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":24543},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":23.82,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":22.18,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":12.59,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":11.32,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":18.48,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":11.61,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| German Treasury Bill 22/02/23 | 6,79% |\n| France Government 25/02/23 | 6,44% |\n| ZKB Gold ETF | 4,11% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,58% |\n| Axcel VI | 2,73% |\n| Lyxor EURO STOXX Banks DR UCITS | 2,60% |\n| Usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 4 | 2,56% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,38% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 2,25% |\n| Monte Rosa V Class J | 2,13% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,38% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 2,25% |\n| Livonia Partners Fund I | 1,49% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2022) | 205 841 764,84 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 530 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0432% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6240%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,28%.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,28%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2022.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Prospekti_muudatuste_pohjendus_ja_moju_analyys_052022.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XL põhiteabe dokument (alates 02.01.2023)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_KIID_2023.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XL põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_KIID_01092022.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2022)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_kuuaruanne_2022_12.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2020.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2019.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2022.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2022,"month":12,"content":"### Detsember 2022: vähendasime aktsiapositsioone energia- ja pangandussektoris\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nDetsembris maailma börsid valdavalt langesid. Eurodes mõõdetuna kahanes üleilmne indeks MSCI World 7,6%, USA börsi peegeldav S&P 500 indeks 9,4% ja USA tehnoloogiasektori indeks Nasdaq Composite koguni 12,1%. Jaapani Nikkei indeks odavnes detsembris eurodes mõõdetuna 4,4%, Euroopa Euro Stoxx 50 indeks 4,3% ja arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets 5,3%. Balti börsid suutsid eelmisel kuul eristuda: Tallinna, Riia ja Vilniuse börs kasvasid vastavalt 0,4%, 3,4% ja 0,1%.\n\nBörsiväliste investeeringute portfellis oli detsembris uudiseid jagada BaltCapi kahel fondil. BaltCap Private Equity Fund III ettevõte Adoro omandab Lätis asuva sotsiaalhoolekande keskuse Dzīves Ābece. Keskus on asutatud 2018. aastal ja praegu on seal 97 voodikohta. BaltCapi taristufond BaltCap Infrastructure Fund teatas aga, et on jõudnud kokkuleppele ehitada Leedus Šiauliai linnas asuvale politseijaoskonnale uus hoone väärtusega 21,9 miljonit eurot. Arendus plaanitakse lõpetada kolme aastaga, misjärel hakkab fondile kuuluv ettevõte pakkuma hoonele 12 aasta jooksul ka haldusteenust. Umbes 5200-ruutmeetrisele hoonele tuleb neli korrust 245 töötaja jaoks ja 270 parkimiskohaga parkla.\n\nBörsil noteeritud aktsiainvesteeringutes nägime aasta lõpus odavnemist, mille taga oli kasumivõtt energiasektoriga seotud positsioonides. Turgude üldist langust vältisid väärismetallidega seotud aktsiainvesteeringud.\n\nKuu alguses müüsime fondist XL väiksemaks USA energiasektori ja Euroopa pankade aktsiapositsioonid, mis olid lühiajaliselt pakkunud head tootlust. Suurendasime müükidega puhvrit, mida saame lähiajal uuteks investeeringuteks ära kasutada.\n\nDetsembris jäid Euroopa võlakirjaturud taas miinuspoolele. Samuti oli kogu 2022. aasta kokkuvõttes viimaste aastakümnete üks raskemaid. Keskpankade järsk intresside tõstmine tabas enamikku turuosalisi üllatusena ja seetõttu olid liikumised kohati järsud.\n\nMida rohkem otsisid investorid riski ja seega omasid pikemaajalisi võlakirju, seda rohkem nad kaotasid. Turu keskmisena kujunes lõpuks Euroopas tulemuseks –17% ja näiteks Eesti riigi võlakiri pakkus eelmisel aastal tootluseks –21%. Oleme riske kartes viimastel aastatel pigem hoidunud avalike võlakirjade turgudest, kuid alanud aasta võib hakata seal uusi võimalusi pakkuma.\n"},{"year":2022,"month":11,"content":"### November 2022: aktsiaturgudel jätkus taastumine\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nNovembrikuus jätkasid maailma börsid tõusuteel ja näha oli euro märkimisväärset tugevnemist. Eurodes mõõdetuna kallines üleilmne indeks MSCI World 2,7% ja USA S&P 500 indeks 1%, ent USA tehnoloogiasektorit peegeldav Nasdaq Composite’i indeks jäi eurodes mõõdetuna oktoobriga peaaegu samale tasemele. Jaapani Nikkei indeks tõusis novembris eurodes 3,6%.\n\nTugevat kasvu kogesime novembris Euroopa börsidel, kui Euro Stoxx 50 indeks kallines 9,7%. Sama trend püsis arenevatel turgudel: MSCI Emerging Marketsi indeks kerkis eurodes mõõdetuna 9,9%. Kui tihtipeale näeme Baltikumi turgudel erisuunalisi liikumisi, siis sel kuul kasvasid Tallinna, Riia ja Vilniuse börs ühes suunas vastavalt 5,3%, 5% ja 4,7%.\n\nNovember oli fondi aktsiainvesteeringutele positiivne kuu. Seejuures kerkis enim vasega seotud aktsiate väärtus, kui need kallinesid Hiina koroonapoliitika oodatava suunamuutuse peale 20%. Muudest investeeringutest tõusid suuremas mahus kullakaevandusettevõtete aktsiate hinnad. Langust nägime energiasektori aktsiatel, mille puhul lukustasime kuu jooksul selle aasta tõusu pealt ka kasumeid.\n\nFondi võtmepositsioonid aktsiaturgudel püsivad esmajoones maavaradega seotud investeeringutes. Novembris vähendasime fondides USA energiaettevõtete aktsiainvesteeringute osakaalu, et tekitada uuteks ostudeks likviidsust. Ootame, et saaksime panna raha närvilisemas turufaasis taas tööle paremate hindadega aktsiatesse.\n\nMöödunud kuul müüsid Eesti kaks era- ja riskikapitalifondi kumbki ühe investeeringu. Livonia Partnersi juhitud erakapitalifond teatas, et müüb aknatootja Fenestra ettevõttele Trigon Capital. Livonia investeeris Fenestrasse 2019. aastal ja pärast selle müüki jääb fondi portfelli veel viis ettevõtet. Lisaks teatas kohalik erakapitaliettevõte BaltCap, et nende juhitud riskikapitalifond BaltCap Latvia Venture Capital Fund müüb digitaalseid meditsiiniteenuseid pakkuva ettevõtte Blue Bridge Technologies. See ettevõte on asutatud 2007. aastal ja BaltCap investeeris sellesse kuus aastat hiljem. Blue Bridge Technologies müüdi täies ulatuses tarkvarainvestorile Everfield.\n"},{"year":2022,"month":10,"content":"### Oktoober 2022: täiendasime portfelli uue börsivälise investeeringuga\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nOktoobris maailma turud taastusid. Eurodes mõõdetuna tõusis üleilmne indeks MSCI World 6,2%, USA börsi peegeldav S&P 500 indeks 6,9% ja Jaapani Nikkei indeks 2,5% ning Euroopa Stoxx 50 indeks kasvas lausa 9,1%. Arenevad turud liikusid siiski teises suunas: MSCI Emerging Marketsi indeks kahanes oktoobris 4,1%. Balti börsid olid võrreldes maailma börsidega üpris neutraalsed: Tallinna ja Riia börs kahanesid kuu jooksul vastavalt 0,6% ja 0,4% ning Vilniuse börs kasvas 1%.\n\nLisasime fondi börsiväliste investeeringute hulka uue kohaliku riskikapitalifondi Superangel Two, mille eesotsas on kogenud iduettevõtete investorid Veljo Otsason ja Marko Oolo. Pensionifondiga oleme investeerinud ka fondi Superangel One, mis on Superangel Two eelkäija. Superangel One’i portfelli kuuluvad teiste seas sellised tuntud iduettevõtted nagu Bolt, Veriff, Montonio, Salv, Starship ja Parcelsea. Superangel Two jätkab eelmise fondi strateegia elluviimist, investeerides varajase faasi iduettevõtetesse, mis tegutsevad peamiselt Eestis.\n\nSamal kuul toetasid rõõmustavad kvartalitulemused fondi börsil noteeritud aktsiainvesteeringuid. Euroopa investeeringutest toetasid edu enim pankade aktsiad, sest selle sektori finantstulemusi parandavad kasvavad intressitulud. USA investeeringutest tõusid kõige rohkem maavaradega seotud Valarise ja Freeport McMorani aktsiad. Fondi aktsiapositsioonidest on enamik seotud maavarade ja neid väärindavate ettevõtetega, kes teenivad kõrgete toormehindade taustal mitmel puhul rekordkasumit.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tõusev raha hind viis varade hinnad langusesse**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"2022 oli väärtpaberiturgudel pöördeline aasta. Eelmise aasta jaanuari alguses oli mitu maailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaindeksit kõigi aegade kõrgeimal tasemel ning üleilmsetel võlakirjaturgudel eksisteeris rohkem kui 10 triljoni dollari väärtuses madala riskiga võlakirju, mille hoidmise eest olid investorid valmis peale maksma.\n","text":"2022 oli väärtpaberiturgudel pöördeline aasta. Eelmise aasta jaanuari alguses oli mitu maailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaindeksit kõigi aegade kõrgeimal tasemel ning üleilmsetel võlakirjaturgudel eksisteeris rohkem kui 10 triljoni dollari väärtuses madala riskiga võlakirju, mille hoidmise eest olid investorid valmis peale maksma.\n\nVeel üks aasta varem ulatus negatiivse aastatootlusega võlakirjade maht isegi 18 triljoni dollarini. Kuigi inflatsioonitempo oli kogu 2021. aasta olnud tõusutrendis, kinnitasid keskpangad, et see on ajutine: mitmed neist jätkasid võlakirjade kokkuostmist ja raha ringlusse pumpamist kuni 2022. aasta keskpaigani.\n\nMaailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaturgu järgiva S&P 500 indeksi väärtus langes möödunud aastal ligikaudu 20% ja seda sellest hoolimata, et ettevõtete kasumid kahanesid üksnes 5%. Kui 2022. aasta alguses oli indeksi hinna-kasumi kordaja (P/E suhtarv) 27 korda viimase 12 kuu kasumit, siis aasta lõpuks oli näitaja väärtus kahanenud 19-ni.\n\nEhkki 2022. aasta alguses oli USA aktsiaturg peaaegu iga mõõdiku järgi ajaloolises kontekstis ülehinnatud, tundusid aktsiad võrreldes võlakirjaturuga – kus USA valitsuse kümneaastane võlakiri pakkus 1,63% aastatootlust – endiselt odavad.\n\n2022\\. aasta alguses pakkus USA keskpank üleöö hoiustele 0,25%-st intressimäära. Järgnenud 12 kuu jooksul jooksul tõstis Föderaalreserv intressimäärasid seitsmel korral kokku 4,5%-ni.\n\n**Korrektsioon ei pruugi läbi olla**\n\nIntressimäär on raha hind. Kui raha hind oli nullilähedane, siis tundusid kõik varad sõltumata kvaliteedist odavad. Läinud aasta jooksul tõusid intressimäärasid oluliselt – see tähendas, et rahale tekkis taas hind.\n\nKui veel aasta tagasi oli tänu negatiivsetele intressimääradele täna meie rahakotis olev 100 eurot vähem väärt kui 10 aasta pärast saadav 100-eurone rahatäht (see oli absurdne!), siis tänu positiivsetele intressimääradele pöördusime tagasi maailma, kus täna meie pangakontol olev 100 eurot on rohkem väärt, kui 100 eurot, mis me teenime kümne aasta pärast. 4%-se raha hinna juures on 100 eurot 10 aasta pärast täna väärt veidi vähem kui 68 eurot.\n\nIntressimäärade tõus mõjutab varade hinda negatiivselt, kuna tulevikus teenitavate kasumite ja rentide väärtus langeb. Lisaks, miks võtta riski ja osta ettevõtte aktsiaid, mis pakuvad vaid 1,5%-st dividenditootlust, kui valitsuse sisuliselt riskivabad võlakirjad pakuvad 4%-st aastatootlust?\n\nMa kahtlustan, et kui intressimäärad tõusevad veelgi, siis kõrgema riski ja pikemaajalise ajahorisondiga ettevõtmiste ja projektide väärtused võivad langeda veelgi.\n\n2022\\. aastal kukkusid võlakirjaturud isegi rohkem kui aktsiaturud, mis jätab üles küsimuse, kas võlakirjaturud reageerisid üle või on aktsiatel veel langusruumi. Võlakirjad on üldjuhul väiksema riskiga investeeringud kui aktsiad.\n\nUSA valitsuse 30-aastased võlakirjad kaotasid mullu tänu intressimäärade tõusule üle poole oma väärtusest. Tõsi küll, 30 aasta pärast saavad investorid kogu investeeritud põhiosa tagasi, ent täna on selle 30 aasta pärast lunastatava võlakirja väärtus poole madalam. Kui võlakirja hinna ja intressimäära vahel on otsene matemaatiliselt väljendatav suhe, siis aktsiahindade puhul tulevad mängu ka ootused ettevõtete tulevaste kasumite suhtes.\n\nAktsiate hinnatase sõltub intressimäärade kõrval ka ettevõtete majandustulemustest. Ettevõtete kasumikordajad vähenesid eelmisel aastal märkimisväärselt, aga ajaloolisest keskmisest on need siiski omajagu kõrgemad. Ettevõtete majandustulemused olid eelmisel aastal üle ootuste tugevad ning seda vaatamata järjest kiirenevale inflatsioonitempole, kerkivatele intressimääradele ja tõrgetele tarneahelates. Kui maailma suurimate riikide majanduskasv peaks 2023. aastal pöörduma negatiivseks ning ettevõtete kasumid langema, siis see paneb aktsiaturud uue surve alla.\n\nKuid see ei tähenda, et kõik ettevõtted satuksid ühtemoodi raskustesse. Ma usun, et lähiaastatel ei olegi nii tähtis mitte see, mis majandussektoris ettevõte tegutseb, vaid hoopis see, kui suur on tema võlakoormus ning kui lihtne või keeruline on tal oma seniseid võlgu refinantseerida või uut kapitali kaasata.\n\nViimased 20 aastat on intressimäärad olnud ajaloolises perspektiivis väga madalad, esmajoones puudutab see viimast kümmet aastat. 2012. aasta juulis langetas Euroopa Keskpank oma hoiustamise püsivõimaluse intressimäära nulltasemele ja 2014. aasta juunis esimest korda negatiivsele tasemele. See tähendas, et pangad pidid hakkama keskpangas hoiustatud rahale peale maksma. USA keskpank hoidus negatiivsete intressimäärade kehtestamisest, ent intressimäärasid hoiti ka seal pool ookeani pikka aega nulli lähedal.\n\nNüüd, mil USA keskpank maksab pankadele hoiustatud raha eest 4,25% ja Euroopa Keskpank 2%, on intressimäärad kõigest normaliseerunud. Need, kes loodavad ja ootavad, et mõne aja pärast pöördutakse tagasi paari aasta tagusesse rahapoliitikarežiimi, kus raha hind oli sisuliselt 0%, peavad tõenäoliselt pettuma. USA dollari intressimäärade 200-aastase ajaloo leiad [siit](https://advisor.visualcapitalist.com/us-interest-rates/).\n\n**Majandus on tsükliline**\n\nMa olen aastaid viidanud arenenud riikide rahapoliitika absurdsusele. Kriisi ajal on majandust toetada vajalik, kuid rohkem kui kümneaastasest pidevast toetamisest võib kujuneda ohtlik sõltuvus.\n\nPärast Bill Grossi võlakirjaturgude kuningaks kroonitud Jeffrey Gundlach võrdles ühes hiljutises interjuus 0% rahapoliitikat adrenaliinisüstiga: eluohtlikus olukorras on see vajalik, aga igal hommikul sutsakas adrenaliini veeni lasta ei ole kuigi tervislik ega ka mõistlik.\n\nLHV pensionifondide investeerimisstrateegia on väga pikaajaline. Oleme alati arvestanud võimalusega, et majandus ja väärtpaberiturud on tsüklilised ning nii intressimäärad kui ka aktsiaturgude suhtarvud kõiguvad ümber oma ajalooliste keskmiste. Selle teadmise alusel oleme kujundanud ka pensionifondide investeerimisportfelle.\n\nTänu alalhoidlikkusele ja konservatiivsele investeerimisstrateegiale ei saanud me täit võitu aktsiaturgude fenomenaalsest tõusust 2021. aastal, mil maailma suurimate riikide majandus oli peaaegu lukus, ent nullintressimäärade poliitika ja valitsuste heldus tõstis kõikide ettevõtete ja projektide väärtust. Kuid tänu sellele samale konservatiivsele investeerimisstrateegiale õnnestus meil samuti vältida investeeringuid kõrge võlakoormusega ettevõtetesse, mille väärtus põhines pelgalt uhketel lubadustel ning mille väärtus oli läinud aastal vabas languses.\n\n<br>\n\nPS!\n\nKirjutasin ühes varasemas kuukirjas, kuidas lood ja narratiivid on muutunud aja jooksul järjest olulisemaks ning teatud valdkondades isegi tähtsamaks kui ettevõtete suutlikkus pakkuda reaalseid tooteid ja teenuseid. Läinud aastal purunesid mitmed spekulatiivsed mullid. Mõned neist olid põhjustatud investorite endi ahnusest ja naiivsusest, kuid mõned olid ka teadlikult ja pahatahtlikult loodud illusioonid. Eelmisel aastal sai lahenduse ka skandaalse meditsiinidiagnostika idufirma Theranose ja selle asutaja Elizabeth Holmesi kohtuasi.\n\nMa tahaks loota, et möödunud aasta sündmused osutavad iseseisva ja kriitilise mõtlemise tähtsusele ning me suudame edaspidi nii kodanike kui ka investoritena paremini eristada illusioone reaalsusest.\n\nMuide, USA vanim sõnaraamatute ja teatmike kirjastaja Merriam Webster valis 2022. aasta sõnaks väljendi _[gaslighting](https://www.merriam-webster.com/words-at-play/word-of-the-year?utm_source=Sailthru&utm_medium=email&utm_campaign=Insider%20Today%2C%20December%201%2C%202022&utm_term=INSIDER%20TODAY%20SEND%20LIST)_, mis tähendab pettuse ohvrile eksliku illusiooni loomist.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019766","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":23.28,"fundManager":"LHV"},"LIK75":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks","id":"indeks","code":"lik","dataMarker":"LIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,\n- soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,\n- omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond investeerib kogu vara aktsiaindekseid järgivatesse investeerimisfondidesse ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nInvesteeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets), arenevad turud (emerging markets) ja piiriturud (frontier markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).\n","fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":18024},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.15,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.85,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Lyxor Core MSCI World DR UCITS | 29,01% |\n| Amundi Prime Global UCITS ETF | 28,41% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS | 14,03% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 12,63% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 7,31% |\n| SPDR MSCI World UCITS ETF | 4,39% |\n| iShares MSCI Frontier and Select EM ETF | 3,39% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2022) | 70 997 109,57 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 350 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0468% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,2000%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,33%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused (alates 02.01.2023)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_tingimused_2023.pdf)\n- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_tingimused_2021_02.pdf)\n- [Fondide tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_Indeks.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt (alates 02.01.2023)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_prospekt_2023.pdf)\n- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_prospekt_2022.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks põhiteabe dokument (alates 02.01.2023)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_KIID_2023.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_KIID_2022.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_mudelportfell_01_2023.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2022)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_kuuaruanne_2022_12.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2020.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2019.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2022.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2022,"month":12,"content":"### Detsember 2022: 14 aasta keerulisim keskkond\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nKui 2021. aasta oli indeksfondidele väga hea aasta ja LHV indeksfondid kerkisid tollal ligi +23%, siis 2022. aasta oli peegelpilt aasta varem kogetuga. Lõppenud 2022. aasta läheb ajalukku kui kõige kehvem börsiaasta alates 2008. aasta finantskriisist. LHV II ja III samba indeksfondide tulemuseks jäi -14,3%. Kui aastaga poleks USA dollar euro vastu ligi 6% võrra tugevnenud, oleks indeksfondide languseks euros mõõdetuna jäänud juba ligi -20%.\n\nSuure langusaasta põhjusteks oli viimase 40 aasta kiireim inflatsioon ja sellega kaasnenud keskpankade poolne raha hinna väga kiire tõstmine, geopoliitilised sõjalised konfliktid, tarneahela probleemid, energiakriis jne. Kui aasta tagasi oli 6-kuu euribor -0,5%, siis vaid ühe aastaga on see kerkinud +2,7% peale. Viimati oli raha sellise hinnaga aastal 2008 ning 8 aastat kestnud nullhinnaga raha ajastu on nüüdseks läbi saanud ja ettevõtetel ning tarbijatel on vaja kohaneda uue normaalsusega.\n\n**Arenevad turud on odavamad**\n\nArenenud aktsiaturgude indeksid kauplevad täna 15,0 korda ja arenevad turud 11,4 korda 12-kuu ettevaatavat kasumit. Arenevate riikide börsidel on hinnatasemed jätkuvalt odavamad kui arenenud suurriikide börsidel ning LHV indeksfondid pakuvad Eesti pensioniturul kõige suuremat arenevate turgude osakaalu fondis. Arenevad turud (Hiina, Taiwan, India, Lõuna-Korea, Brasiilia jne) moodustavad LHV indeksfondidest ligi 38%.\n\nKui LHV indeksfondide poolt hoitavad börsil kaubeldavate fondide sisu üksikinstrumendi tasemele viia, siis saab öelda, et meie indeksfondide raha on investeeritud rohkem kui 5000 erineva aktsia vahel. Suurimad 1000 nime moodustavad LHV indeksfondide kogu portfellist 80,5%, suurimad 100 nime 36,2% ja suurimad 10 nime 13,5%. 10 suurima osakaaluga ettevõtet on: Apple 2,7%, Microsoft 2,2%, Taiwan Semiconductor 1,9%, Tencent Holdings 1,4%, Alphabet 1,3%, Samsung Electronics 1,1%, Amazon 1,0%, Alibaba 0,8%, United Health 0,6% ja Johnson&Johnson 0,6%.\n\n**Hinnatasemed on veidi alla ajaloolise 10-aasta keskmise**\n\n2022\\. aasta lõpu seisuga kauplevad LHV indeksfondide portfellid 13,6 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,3 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,6% dividendimäära. Nõrga 2022. börsiaasta järel oleme turgudel jõudnud hinnatasemeteni, mis on võrreldes viimase 10-aasta keskmistega veidi odavamad. Ettevaatava kasumi suhtarv on LHV indeksfondide portfellil 10 aasta keskmisega võrreldes ligi 15% odavam ning jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarv on ca 3% odavam.\n\n[Vaata ka 2022. aasta tulemusi kokkuvõtvat videoülevaadet.](https://www.youtube.com/watch?v=svpHVEKiCC0)\n"},{"year":2022,"month":9,"content":"### September 2022: Ajaloo suurim avalike turgude langus\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nÄsja lõppenud kvartal läheb ajalukku mitme erakordse sündmusega. Inflatsioon euroala südames Saksamaal on tõusnud üle 10%, 6-kuu euribor on vaid ühe kvartaliga liikunud +0,2% pealt +1,8% peale ning dollar on tugevnenud euro vastu üle 6%. Venemaalt gaasi Euroopasse transportinud naftajuhtmed NordStream 1 ja 2 on plahvatuste järel muutunud kasutuskõlbmatuks, Venemaa on kuulutanud võltsreferendumite järel kuuendiku Ukraina territooriumist enda omaks ning on korduvalt ähvardanud tuumarelvade käiku laskmisega, Suurbritannia keskpank on olnud sunnitud agressiivselt sekkuma kohalikule võlakirjaturule, Euroopa energiasektoris on rakendatud riiklikke päästeplaane ja palju-palju muud.\n\nSellised sündmused oleksid ka terve aasta peale laiali laotatuna võimelised uudisvoo ära täitma, kuid kõik see toimumas ühe kvartali sees muudab investoritel tulevikku vaatamise ja investeerimisotsuste tegemise väga keeruliseks. Tänaseks on viimasest aktsiate ja võlakirjaturgude tipust börside languse tulemusena haihtunud rohkem kui $37 triljonit. 2008/2009 kriisis olid protsentuaalsed langused küll suuremad, kuid kuna börside kogumaht siis oli oluliselt väiksem, siis dollarites mõõdetuna jäi tollal langus $23 triljoni juurde ning koroonakriisi põhjas $24 triljoni juurde. Oleme olnud täna tunnistajaks ajaloo suurimale väärtuse kadumisele avalikel turgudel.\n\nEuros mõõdetuna oli tänu dollari vastu kiirelt odavnenud eurole MSCI maailma arenenud turgude indeksi tulemuseks 2022. aasta 3. kvartalis +0,1% ja arenevate turgude indeksil -5,6%. LHV II ja III samba indeksfondide osakute väärtus kahanes 2022. aasta 3. kvartalis -0,8%.\n\n**Arenevad turud jätkuvalt odavamad**\n\nArenenud aktsiaturgude indeksid kauplevad täna 13,7 korda ja arenevad turud 10,3 korda 12-kuu ettevaatavat kasumit. Arenevad börsid on jätkuvalt oluliselt odavamad kui arenenud suurriikide börsid ning LHV indeksfondid pakuvad Eesti pensioniturul vaieldamatult suurimat arenevate turgude osakaalu fondis.\n\n**Hinnatasemed nüüd ajaloolistest keskmisest odavamad**\n\nIga aasta septembri alguses uuendame oma indeksfondide mudelportfelli, et tagada, et fondi raha oleks paigutatud maailma riikide majanduste ligilähedaste suuruste ehk SKPde järgi ja mitte börside suuruste järgi. Sel korral olid muutused pigem väikesed – arenenud turgude osakaal jäi 62,4% peale, arenevate turgude osakaal langes veidi 33,3% peale ning piiriturgude osakaal tõusis 4,3% peale.\n\n2022\\. aasta 3. kvartali lõpu seisuga kauplevad LHV indeksfondide portfellid 12,4 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,1 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,8% dividendimäära. Võrreldes viimase 10-aasta keskmiste hinnatasemetega oleme jõudnud keskmistest odavamate hindadeni. Pikaajalisi investeeringuid tehes annab odavam hinnatase paremad eeldused suurema tootluse teenimiseks.\n"},{"year":2022,"month":6,"content":"### Juuni 2022: Kõrgematele riskidele on turud reageerinud\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nTänane olukord, kus korraga on kallinenud nii materjalide sisseostuhinnad, tööjõuhinnad kui kapitali hind, on pannud ettevõtjad keerulisse olukorda. Kui aasta tagasi oli taevas veel võrdlemisi pilvitu, siis nüüd on seal tormipilved, mis on lähenemas eri suundadest ja korraga. Investorid on muutunud turuolukorrale reageerinud ja tulemuseks on suurte börsiindeksite viimase 50 aasta nõrgim esimene poolaasta.\n\nEuros mõõdetuna oli MSCI maailma arenenud turgude indeksi tulemuseks 2022. aasta 2. kvartalis –-10,8% ja arenevate turgude indeksil –-5,8%. LHV II ja III samba indeksfondide osakute väärtus kahanes 2022. aasta 2. kvartalis –-9,9%.\n\n**Indeksid on jõudnud 10 aasta keskmiste hinnatasemete juurde**\n\nArenenud aktsiaturgude indeksid kauplevad täna 14,4 korda ja arenevatel turgudel 10,9 korda 12-kuu ettevaatavat kasumit vs. 10 aasta keskmised suhtarvud vastavalt 16,1 ja 11,8. Hinna ja raamatupidamisväärtuse ehk P/B suhtarv on arenenud börsidel langenud 2,6 korra peale ning arenevatel turgudel 1,4 peale vs. 10 aasta keskmised vastavalt 2,3 ja 1,6. Kui eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses kauplesid börsiindeksid oma pikaajalistest keskmistest kallimatel tasemetel, siis tänaseks on preemia kadunud ning oleme jõudnud keskmiste hinnatasemete juurde, arenevate turgude puhul juba ka alla keskmiste.\n\n**Arenevad turud pakuvad indeksinvestorite jaoks paremat väärtust**\n\nEesti pensioniindeksfondide võrdluses on suurim arenevate turgude osakaal LHV II ja III samba indeksfondidel. Tänased P/E ja P/B suhtarvud on neil börsidel võrreldes viimase 10 aasta keskmisega isegi ligi 10% odavamad. 2022. aasta 2. kvartali lõpu seisuga kauplevad LHV indeksfondide portfellid nüüd 13,0 korda kaalutud 12 kuu ettevaatavat kasumit, 2,2 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,5% jooksvat dividendimäära.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109401","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV"},"TUK00":{"heading":"Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond","id":"tv","code":"tv","dataMarker":"TUK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionieani jäänud vähem kui 10 aastat,\n- oled nõus kaotuse vältimiseks kõrgema tootluse võimalusest loobuma.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":1792},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjafondid","value":95.52,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.54,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 24,11% |\n| BlackRock FIDF - Euro Credit Bond Index Fund - Flexible | 23,93% |\n| BlackRock BGIF - Euro Aggregate Bond Index Fund - X2 | 23,91% |\n| BlackRock FIDF - Euro Government Bond Index Fund - Flexible | 23,57% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,41%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600109443","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"TUK75":{"heading":"Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond","id":"ta","code":"ta","dataMarker":"TUK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sa oled noorem kui 55-aastane,\n- tahad saavutada parimat võimalikku tootlust pika aja vältel ja sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":26284},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":93.48,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":5.42,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.12,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock ISF - Developed World ESG Screened Index | 27,10% |\n| iShares MSCI USA ESG Screened UCITS ETF | 26,44% |\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 18,38% |\n| iShares Emerging Market Screened Equity Index Fund | 11,43% |\n| iShares MSCI Europe ESG Screened UCITS ETF | 7,94% |\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 5,42% |\n| iShares MSCI Japan ESG Screened UCITS ETF | 2,19% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,37%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109435","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"SEK50":{"heading":"SEB Progressiivne Pensionifond","id":"progressiivne","code":"progressiivne","dataMarker":"SEK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 3 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 50% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda keskmises ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":47249},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":24.36,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":4.31,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":41.11,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":10.41,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.91,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":11.43,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":7.48,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 12,25% |\n| SEB Global Exposure Fund | 8,26% |\n| SEB Fund 3 - SEB Global Exposure Fund | 7,14% |\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 5,96% |\n| Bundesrepublik Deutschland 0% 15.08.2031 | 5,69% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 5,40% |\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 5,32% |\n| Amundi Index Euro Corporate Sri- UCITS ETF DR | 3,23% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 3,75% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 2,34% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 5,32% |\n| Tallinna Sadam AS | 2,32% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09.06.2027 | 2,07% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,01%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019725","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":18.59,"fundManager":"SEB"},"SEK25":{"heading":"SEB Optimaalne Pensionifond","id":"optimaalne","code":"optimaalne","dataMarker":"SEK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib peamiselt võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib suures osas võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":3164},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":35.02,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":3.79,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":15.9,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":11.95,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.49,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":26.37,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.48,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Index Euro Corporate Sri- UCITS ETF DR | 13,06% |\n| Bundesrepublik Deutschland 0% 15.08.2031 | 8,05% |\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 7,87% |\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 6,82% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 5,81% |\n| SEB Global Exposure Fund | 4,46% |\n| PIMCO GIS Euro Credit Fund | 3,71% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0.5% 15.08.2027 | 3,32% |\n| Fair Oaks High Grade Credit Fund EUR | 2,90% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0% 15.08.2030 | 2,54% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 6,82% |\n| Tallinna Sadam AS | 2,46% |\n| Birdeye Timber Fund 3 Usaldusfond | 2,44% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,03%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098612","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":19.87,"fundManager":"SEB"},"SEK00":{"heading":"SEB Konservatiivne Pensionifond","id":"konservatiivne","code":"konservatiivne","dataMarker":"SEK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud alla 3 aasta,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse ja hoiustesse. Kuni 10% ulatuses on lubatud investeerida mujale, muuhulgas aktsiatesse. Nendesse varaklassidesse investeerimisega kaasnevad madalamad riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda väikeses ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":6847},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":34.06,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":7.51,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":53.62,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.81,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR | 20,61% |\n| Amundi Index Euro Corporate Sri- UCITS ETF | 20,36% |\n| PIMCO GIS Euro Credit Fund | 6,72% |\n| Morgan Stanley Sustainable Euro Corporate Bond Fund | 5,93% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0.5% 15.08.2027 | 4,73% |\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 4,10% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0% 15.02.2030 | 4,07% |\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 3,63% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0% 15.02.2030 | 3,49% |\n| Augstsprieguma Tikls 0.5% 20.01.2027 | 2,41% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 3,63% |\n| LHV GROUP FRN 09.09.2025 TAP | 1,90% |\n| Luminor Bank FRN 03.12.2024 | 1,16% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,39%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,51%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019717","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":10.02,"fundManager":"SEB"},"SEK100":{"heading":"SEB Pensionifond 100","id":"sek100","code":"sek100","dataMarker":"SEK100","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensioni vara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 100% oma varadest aktsiariskiga instrumentidesse. Sellega kaasnevad kõrged riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":2452},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":2.17,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":87.98,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":0.1,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":9.75,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 28,62% |\n| SEB Global Exposure Fund | 10,15% |\n| iShares MSCI World ESG Enhanced UCITS ETF | 9,27% |\n| Amundi MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 4,60% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 4,46% |\n| iShares MSCI USA ESG Screened UCITS ETF | 4,23% |\n| iShares MSCI World Value Factor ESG UCITS ETF | 3,93% |\n| Invesco Markets PLC - Invesco S&P 500 ESG UCITS | 3,88% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 3,49% |\n| iShares MSCI World Health Care Sector ESG UCITS ETF | 3,09% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Enefit Green AS | 1,28% |\n| Tallinna Sadam AS | 0,37% |\n| Hepsor AS | 0,33% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,87%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001699","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":1.98,"fundManager":"SEB"},"SWK99":{"heading":"Swedbank pensionifond indeks 1990–99 sündinutele","id":"k9099","code":"k99","dataMarker":"SWK99","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 90-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFond on moodustatud nn passiivse investeerimispoliitikaga elutsüklifondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse instrumentidesse, mis järgivad globaalseid indekseid ning aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu vähendatakse Fondi varas aja jooksul vastavalt Fondi prospektis ja tingimustes sätestatule.\nAktsiariskiga investeeringute osakaal võib näidatud tasemetest erineda maksimaalselt 2%. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse jt -instrumentidesse, hoiustesse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":45794},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":96.95,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":2.6,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.48,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Apple | 4,14% |\n| Microsoft | 3,37% |\n| Access Global A | 2,60% |\n| Amazon.com | 1,60% |\n| Alphabet A | 1,13% |\n| Berkshire Hathaway B | 1,00% |\n| Johnson & Johnson | 0,96% |\n| Alphabet C | 0,86% |\n| Visa | 0,83% |\n| JPMorgan Chase | 0,82% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,31%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109393","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank"},"SWK75":{"heading":"Swedbank pensionifond 1980–89 sündinutele","id":"k4","code":"k4","dataMarker":"SWK75","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 80-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nUnikaalne elutsüklifond, kus aktsiate osakaal ja riskitase ajas muutub. Nooremana võid võtta rohkem riske ja investeerida aktsiatesse. Mida lähemale jõuad pensionile, seda väiksemaks muudame aktsiate osakaalu ning suurendame võlakirjade osakaalu. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":64956},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":2.29,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":54.37,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":28.85,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":7.66,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.62,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.25,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Access Edge Emerging Markets A | 6,97% |\n| Access Europa A | 6,07% |\n| Globalfond A | 3,70% |\n| Amundi Index MSCI World SRI UC | 3,24% |\n| AMUNDI I.S-MSCI EME.E.L.-UCI.ETF DR USD | 2,67% |\n| Apple | 1,91% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 1,75% |\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 1,74% |\n| Transition Energy A | 1,67% |\n| Microsoft | 1,63% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II AS | 1,75% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,18% |\n| LHV Group 9.500% Perpetual | 0,83% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,68%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600103248","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":11.05,"fundManager":"Swedbank"},"SWK50":{"heading":"Swedbank pensionifond 1970–79 sündinutele","id":"k3","code":"k3","dataMarker":"SWK50","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 70-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nUnikaalne elutsüklifond, kus aktsiate osakaal ja riskitase ajas muutuvad. Mida lähemale jõuad pensionile, seda väiksemaks muudame aktsiate osakaalu ning suurendame võlakirjade osakaalu. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":76986},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":10.08,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":43.89,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":24.79,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":11.08,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.6,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":3.65,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.97,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Access Edge Emerging Markets A | 5,14% |\n| Access Europa A | 4,89% |\n| iShares USD Treasury Bond 1-3yr UCITS ETF | 3,65% |\n| Globalfond A | 3,53% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 3,44% |\n| Amundi Index MSCI World SRI UC | 3,13% |\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 3,10% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,18% |\n| Usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 4 | 1,58% |\n| Apple | 1,57% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II | 3,44% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,18% |\n| Lumi Retal Property Fund | 1,07% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,70%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019758","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":15.67,"fundManager":"Swedbank"},"SWK25":{"heading":"Swedbank pensionifond 1960–69 sündinutele","id":"k2","code":"k2","dataMarker":"SWK25","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 60-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nUnikaalne elutsüklifond, kus aktsiate osakaal ja riskitase muutuvad ajas automaatselt. Mida lähemale jõuad pensionile, seda väiksemaks muudame aktsiate osakaalu ning suurendame võlakirjade osakaalu. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":25625},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":32.63,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":20.79,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":12.12,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":14.17,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.77,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":17.87,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.69,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares USD Treasury Bond 1-3yr UCITS ETF | 11,85% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 4,78% |\n| Lyxor US Treasury 1-3Y DR UCITS ETF | 4,43% |\n| Access Edge Emerging Markets A | 2,73% |\n| Access Europa A | 2,53% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,42% |\n| Birdeye Capital Timber Fund 2 | 1,86% |\n| Amundi Index MSCI World SRI UC | 1,82% |\n| Luminor Bank VAR 241203 | 1,61% |\n| Corporate Bond Europe High Yield A | 1,59% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 4,78% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,42% |\n| Birdeye Capital Timber Fund 2 | 1,86% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,74%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019741","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":21.89,"fundManager":"Swedbank"},"SWK00":{"heading":"Swedbank Pensionifond Konservatiivne","id":"k1","code":"k1","dataMarker":"SWK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu pensioniiga on kohe lähenemas;\n- soovid juba kogutud raha säilitada;\n- otsid madala riskitasemega fondi.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi varadest vähemalt 80% investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse ja hoiustesse. Ülejäänu investeeritakse aktsiatesse, kinnisvarasse ja muudesse lubatud varadesse. Fondiosaku hind lühema aja jooksul oluliselt ei kõigu. See ei ole elutsüklifond. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult. \n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":6557},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":59.21,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":11.2,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":27.29,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.34,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Lyxor US Treasury 1-3Y DR UCITS ETF | 14,89% |\n| iShares USD Treasury Bond 1-3yr UCITS ETF | 12,40% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 8,56% |\n| Luminor Bank VAR 241203 | 4,85% |\n| Altum 1.300% 250307 | 2,49% |\n| Nykredit Realkredit 0.250% 260113 | 2,04% |\n| City of Tallinn Estonia FRN 271129 | 1,85% |\n| Volkswagen Financial Services 3.375% 280406 | 1,73% |\n| Ignitis 2.000% 300521 | 1,66% |\n| Birdeye Capital Timber Fund 2 | 1,65% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| East Capital Baltic Property Fund III | 8,56% |\n| Luminor Bank VAR 241203 | 4,85% |\n| City of Tallinn Estonia FRN 271129 | 1,85% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,42%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019733","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":23.41,"fundManager":"Swedbank"},"SEK75":{"heading":"SEB Energiline Pensionifond","id":"energiline","code":"energiline","dataMarker":"SEK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul pensionini on jäänud üle 5 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensioni vara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 75% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suuremas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":21509},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":15.41,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":4.74,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":60.13,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":6.58,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.46,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":4.46,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":8.22,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| SEB Global Exposure Fund | 9,60% |\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 8,10% |\n| SEB Fund 3 - SEB Global Exposure Fund | 6,90% |\n| Amundi MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 4,54% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 4,17% |\n| iShares MSCI World Value Factor ESG UCITS ETF | 4,01% |\n| iShares MSCI USA ESG Enhanced UCITS ETF | 3,73% |\n| Bundesrepublik Deutschland 0% 15.08.2031 | 3,60% |\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 3,34% |\n| iShares MSCI World Health Care Sector ESG UCITS ETF | 3,21% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 3,34% |\n| Birdeye Timber Fund 3 Usaldusfond | 1,85% |\n| Tallinna Sadam AS | 1,75% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,97%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600103297","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":13.59,"fundManager":"SEB"},"SIK75":{"heading":"SEB Pensionifond Indeks 100","id":"eindeks","code":"sik","dataMarker":"SIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- sa eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on järgida väärtpaberiturgusid.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse, rakendades passiivset investeerimisstrateegiat ja järgides väärtpaberiturge. Sellega kaasnevad kõrged riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":22684},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.75,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.25,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Prime Global UCITS ETF DR | 29,42% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 26,19% |\n| Vanguard S&P 500 UCITS ETF | 14,63% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 11,15% |\n| Lyxor Core STOXX Europe 600 DR ETF | 10,85% |\n| Xtrackers Nikkei 225 UCITS ETF | 3,71% |\n| UBS Lux Fund Solutions - MSCI Canada UCITS ETF | 1,94% |\n| iShares Core MSCI Pacific ex-Japan UCITS ETF USD Acc | 1,87% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,25%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,34%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109427","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"SEB"},"NPK00":{"heading":"Luminor C Pensionifond","id":"c","code":"c","dataMarker":"NPK00","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on alla 3 aasta pikk,\n- sa soovid pigem oma pensionivara kaitsta ning seda mitte enam niivõrd kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 10% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas kvaliteetvõlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saab hoiduda suurematest lühiajalistest kõikumistest. Kõrgete intressitasemete juures võib fond investeerida ka suurema osa varast hoiustesse, et vältida tagasilööke võlakirjaturgudel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":3543},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":14.16,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":4.7,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":74.99,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.16,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Euro Investment Grade | 14,43% |\n| Vanguard Euro Government Bond | 13,26% |\n| Amundi Index Euro Agg Corporate | 12,46% |\n| Robeco Euro Credit Bond Fund | 11,47% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 9,67% |\n| iShares Euro Corporate Bond Interest | 6,99% |\n| Nordea 2 - US Corporate Enhanced | 4,53% |\n| EPSO-G 3.117% | 2,64% |\n| Neuberger Berman Emerging Market | 2,18% |\n| LATVEN 2.42 05/05/27 | 1,76% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Estonian Eurobond 0,125 | 1,53% |\n| ESTONIA 4 12/10/2032 | 1,33% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,01%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600098455","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":2.86,"fundManager":"Luminor"},"NPK25":{"heading":"Luminor B Pensionifond","id":"b","code":"b","dataMarker":"NPK25","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- sa soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 30% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänu investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% enda varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":1580},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":8.66,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":20.82,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":3.39,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.18,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":57.39,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":9.57,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | Tootlus |\n|---|---:|\n| iShares Euro Investment Grade | 13,13% |\n| Amundi Index Euro Agg Corporate | 9,64% |\n| Robeco Euro Credit Bond Fund | 7,71% |\n| Neuberger Berman Emerging Market | 7,01% |\n| Vanguard Euro Government Bond | 6,19% |\n| Nordea 1 - European High Yield | 5,07% |\n| iShares Developed World Index | 4,67% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 4,32% |\n| Nordea 2 - Emerging Mkt Hard Ccy | 4,31% |\n| iShares North America Index Fund | 4,01% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 3,39% |\n| Estonian Eurobond 0,125 | 0,91% |\n| ESTONIA 4 12/10/2032 | 0,71% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,93%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu alates eelmise kalendriaasta viimasest kuupäevast.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,35%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098448","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":5.19,"fundManager":"Luminor"},"NPK75":{"heading":"Luminor A Pluss Pensionifond","id":"apluss","code":"A pluss","dataMarker":"NPK75","active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 20 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt kõrge varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 100% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Olenevalt turuolukorrast, võib fond vajadusel ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":8093},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":90.22,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.84,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.54,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":3.43,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.96,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Developed World ESG | 15,96% |\n| iShares Developed World Index Fund | 15,61% |\n| iShares North America Index Fund | 15,14% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 10,79% |\n| iShares Emerging Markets Index Fund | 9,39% |\n| iShares Core MSCI EM IMI UCITS ETF | 8,54% |\n| iShares Europe Equity Index Fund | 4,12% |\n| Xtrackers MSCI World Utilities UCITS | 3,47% |\n| EFTEN Kinnisvarafond II AS | 2,67% |\n| Xtrackers MSCI World Consumer | 2,27% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 2,67% |\n| KS Livonia Partners Fund II AIF | 0,54% |\n| EfTEN Kinnisvarafond AS | 0,17% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,93%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu alates eelmise kalendriaasta viimasest kuupäevast.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,44%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600103503","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":3.38,"fundManager":"Luminor"},"NPK50":{"heading":"Luminor A Pensionifond","id":"A","code":"A","dataMarker":"NPK50","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 10 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada mõnevõrra kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 60% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":13860},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":4.69,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":50.69,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":7.16,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.34,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":28.97,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":8.15,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Developed World Index | 10,24% |\n| Screened Index Fund (IE) Inst Acc | 9,58% |\n| iShares Core MSCI World UCITS | 7,31% |\n| Neuberger Berman Emerging Market | 7,02% |\n| iShares Euro Investment Grade | 5,86% |\n| iShares Emerging Markets Index | 5,53% |\n| Robeco Euro Credit Bond Fund | 5,27% |\n| EFTEN Kinnisvarafond II AS | 5,26% |\n| iShares North America Index Fund | 5,18% |\n| iShares Core MSCI EM IMI UCITS | 4,54% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EFTEN Kinnisvarafond II AS | 5,26% |\n| EfTEN Kinnisvarafond AS | 1,90% |\n| Estonian Eurobond 0,125 | 0,82% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,93%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu alates eelmise kalendriaasta viimasest kuupäevast.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,43%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098430","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":8.6,"fundManager":"Luminor"},"NIK100":{"heading":"Luminor Pensionifond Jätkusuutlik Tulevik, Indeks","id":"jatkusuutlik","code":"jatkusuutlik","dataMarker":"NIK100ew","suitability":"**Sobib kui**\n- Sinu kogumisperiood on üle 10 aasta pikk,\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi, et pikemas perspektiivis teenida potentsiaalselt kõrget tootlust.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Sõltumata olukorrast finantsturgudel hoitakse aktsiariski 100% lähedal. Fond investeerib globaalselt. Fond võib investeerida erinevatesse majandusharudesse ja regioonidesse ning erinevates valuutades nomineeritud varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":261},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":93.79,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.21,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares MSCI EM SRI ETF | 23,47% |\n| UBS (Lux) Fund Solutions - MSCI | 19,02% |\n| iShares MSCI World SRI UCITS ETF | 18,82% |\n| Amundi Index MSCI World SRI | 18,44% |\n| BNP Paribas Easy MSCI World SRI | 14,05% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","active":true,"content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,25%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,61%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001806","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Luminor"},"SPT30":{"heading":"Luminor Intress Pluss Pensionifond","id":"intress-pluss","code":"lum_int","dataMarker":"SPT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib maksimaalselt 20% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Seeläbi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,2%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109369, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,2%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,77%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109369","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LHT75":{"heading":"LHV Täiendav Pensionifond","id":"taiendav","code":"lhv_iii","dataMarker":"LHT75","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- oled investeerimisriskidest teadlik pensionikoguja, kes soovib teha pikaajalisi investeeringuid täiendavasse kogumispensionisse eesmärgiga kasutada kogutud raha maksuefektiivselt pensioniea saabudes.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib olulise osa varadest aktsiaturgudele: maksimaalse kasvu tagamiseks hoitakse aktsiaturgude osakaalu üldjuhul 75% lähedal fondi vara väärtusest. Aktsiaturgude osakaal võib olla ka kõrgem - kuni 95% - või madalam (viimastel aastatel 40% lähedal), kui fondijuht seda mõistlikuks peab.\n","isLhvFund":true,"costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"18 195 533,69 €","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":37.53,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":19.08,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":13.26,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":12.54,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":2.71,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":14.89,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| German Treasury Bill 22/02/23 | 10,80% |\n| France Government 25/02/23 | 8,79% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,90% |\n| ZKB Gold ETF | 3,82% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,32% |\n| German Treasury Bill 18/01/2023 | 3,01% |\n| BNP Paribas 2.5% 31/03/2032 | 2,90% |\n| Lyxor EURO STOXX Banks DR UCITS | 2,52% |\n| BIGBANK 7.5% 16/05/2032 | 2,43% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,33% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,90% |\n| BIGBANK 7.5% 16/05/2032 | 2,43% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,33% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2022) | 24 933 395,79 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Depootasu määr:** 0.0444%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,46%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_tingimused_2017-06-13.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_prospekt_060818.pdf)\n- [LHV Täiendava Pensionifondi põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Taiendav_Pensionifond_KIID_2022.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2022)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Taiendav_kuuaruanne_2022_12.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2020.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2019.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2022.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2022,"month":12,"content":"### Detsember 2022: vähendasime aktsiapositsioone energia- ja pangandussektoris\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nDetsembris maailma börsid valdavalt langesid. Eurodes mõõdetuna kahanes üleilmne indeks MSCI World 7,6%, USA börsi peegeldav S&P 500 indeks 9,4% ja USA tehnoloogiasektori indeks Nasdaq Composite koguni 12,1%. Jaapani Nikkei indeks odavnes detsembris eurodes mõõdetuna 4,4%, Euroopa Euro Stoxx 50 indeks 4,3% ja arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets 5,3%. Balti börsid suutsid eelmisel kuul eristuda: Tallinna, Riia ja Vilniuse börs kasvasid vastavalt 0,4%, 3,4% ja 0,1%.\n\nBörsil noteeritud aktsiainvesteeringutes nägime aasta lõpus odavnemist, mille taga oli kasumivõtt energiasektoriga seotud positsioonides. Turgude üldist langust vältisid väärismetallidega seotud aktsiainvesteeringud.\n\nKuu alguses müüsime fondist väiksemaks USA energiasektori ja Euroopa pankade aktsiapositsioonid, mis olid lühiajaliselt pakkunud head tootlust. Suurendasime müükidega puhvrit, mida saame lähiajal uuteks investeeringuteks ära kasutada.\n\nDetsembris jäid Euroopa võlakirjaturud taas miinuspoolele. Samuti oli kogu 2022. aasta kokkuvõttes viimaste aastakümnete üks raskemaid. Keskpankade järsk intresside tõstmine tabas enamikku turuosalisi üllatusena ja seetõttu olid liikumised kohati järsud.\n\nMida rohkem otsisid investorid riski ja seega omasid pikemaajalisi võlakirju, seda rohkem nad kaotasid. Turu keskmisena kujunes lõpuks Euroopas tulemuseks –17% ja näiteks Eesti riigi võlakiri pakkus eelmisel aastal tootluseks –21%. Oleme riske kartes viimastel aastatel pigem hoidunud avalike võlakirjade turgudest, kuid alanud aasta võib hakata seal uusi võimalusi pakkuma.\n"},{"year":2022,"month":11,"content":"### November 2022: aktsiaturgudel jätkus taastumine\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nNovembrikuus jätkasid maailma börsid tõusuteel ja näha oli euro märkimisväärset tugevnemist. Eurodes mõõdetuna kallines üleilmne indeks MSCI World 2,7% ja USA S&P 500 indeks 1%, ent USA tehnoloogiasektorit peegeldav Nasdaq Composite’i indeks jäi eurodes mõõdetuna oktoobriga peaaegu samale tasemele. Jaapani Nikkei indeks tõusis novembris eurodes 3,6%.\n\nTugevat kasvu kogesime novembris Euroopa börsidel, kui Euro Stoxx 50 indeks kallines 9,7%. Sama trend püsis arenevatel turgudel: MSCI Emerging Marketsi indeks kerkis eurodes mõõdetuna 9,9%. Kui tihtipeale näeme Baltikumi turgudel erisuunalisi liikumisi, siis sel kuul kasvasid Tallinna, Riia ja Vilniuse börs ühes suunas vastavalt 5,3%, 5% ja 4,7%.\n\nKohalik erakapitaliettevõte BaltCap teatas, et nende juhitud riskikapitalifond BaltCap Latvia Venture Capital Fund müüb digitaalseid meditsiiniteenuseid pakkuva ettevõtte Blue Bridge Technologies. Ettevõte on asutatud 2007. aastal ja BaltCap investeeris sellesse kuus aastat hiljem. Blue Bridge Technologies müüdi täies ulatuses tarkvarainvestorile Everfield.\n\nNovember oli fondi aktsiainvesteeringutele positiivne kuu. Seejuures kerkis enim vasega seotud aktsiate väärtus, kui need kallinesid Hiina koroonapoliitika oodatava suunamuutuse peale 20%. Muudest investeeringutest tõusid suuremas mahus kullakaevandusettevõtete aktsiate hinnad. Langust nägime energiasektori aktsiatel, mille puhul lukustasime kuu jooksul selle aasta tõusu pealt ka kasumeid.\n\nFondi võtmepositsioonid aktsiaturgudel püsivad esmajoones maavaradega seotud investeeringutes. Novembris vähendasime fondides USA energiaettevõtete aktsiainvesteeringute osakaalu, et tekitada uuteks ostudeks likviidsust. Ootame, et saaksime panna raha närvilisemas turufaasis taas tööle paremate hindadega aktsiatesse.\n"},{"year":2022,"month":10,"content":"### Oktoober 2022: aktsiaturud taastusid langusest\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nOktoobris maailma turud taastusid. Eurodes mõõdetuna tõusis üleilmne indeks MSCI World 6,2%, USA börsi peegeldav S&P 500 indeks 6,9% ja Jaapani Nikkei indeks 2,5% ning Euroopa Stoxx 50 indeks kasvas lausa 9,1%. Arenevad turud liikusid siiski teises suunas: MSCI Emerging Marketsi indeks kahanes oktoobris 4,1%. Balti börsid olid võrreldes maailma börsidega üpris neutraalsed: Tallinna ja Riia börs kahanesid kuu jooksul vastavalt 0,6% ja 0,4% ning Vilniuse börs kasvas 1%.\n\nSamal kuul toetasid rõõmustavad kvartalitulemused fondi börsil noteeritud aktsiainvesteeringuid. Euroopa investeeringutest toetasid edu enim pankade aktsiad, sest selle sektori finantstulemusi parandavad kasvavad intressitulud. USA investeeringutest tõusid kõige rohkem maavaradega seotud Valarise ja Freeport McMorani aktsiad. Fondi aktsiapositsioonidest on enamik seotud maavarade ja neid väärindavate ettevõtetega, kes teenivad kõrgete toormehindade taustal mitmel puhul rekordkasumit.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tõusev raha hind viis varade hinnad langusesse**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"2022 oli väärtpaberiturgudel pöördeline aasta. Eelmise aasta jaanuari alguses oli mitu maailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaindeksit kõigi aegade kõrgeimal tasemel ning üleilmsetel võlakirjaturgudel eksisteeris rohkem kui 10 triljoni dollari väärtuses madala riskiga võlakirju, mille hoidmise eest olid investorid valmis peale maksma.\n","text":"2022 oli väärtpaberiturgudel pöördeline aasta. Eelmise aasta jaanuari alguses oli mitu maailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaindeksit kõigi aegade kõrgeimal tasemel ning üleilmsetel võlakirjaturgudel eksisteeris rohkem kui 10 triljoni dollari väärtuses madala riskiga võlakirju, mille hoidmise eest olid investorid valmis peale maksma.\n\nVeel üks aasta varem ulatus negatiivse aastatootlusega võlakirjade maht isegi 18 triljoni dollarini. Kuigi inflatsioonitempo oli kogu 2021. aasta olnud tõusutrendis, kinnitasid keskpangad, et see on ajutine: mitmed neist jätkasid võlakirjade kokkuostmist ja raha ringlusse pumpamist kuni 2022. aasta keskpaigani.\n\nMaailma suurimat ja tähtsaimat aktsiaturgu järgiva S&P 500 indeksi väärtus langes möödunud aastal ligikaudu 20% ja seda sellest hoolimata, et ettevõtete kasumid kahanesid üksnes 5%. Kui 2022. aasta alguses oli indeksi hinna-kasumi kordaja (P/E suhtarv) 27 korda viimase 12 kuu kasumit, siis aasta lõpuks oli näitaja väärtus kahanenud 19-ni.\n\nEhkki 2022. aasta alguses oli USA aktsiaturg peaaegu iga mõõdiku järgi ajaloolises kontekstis ülehinnatud, tundusid aktsiad võrreldes võlakirjaturuga – kus USA valitsuse kümneaastane võlakiri pakkus 1,63% aastatootlust – endiselt odavad.\n\n2022\\. aasta alguses pakkus USA keskpank üleöö hoiustele 0,25%-st intressimäära. Järgnenud 12 kuu jooksul jooksul tõstis Föderaalreserv intressimäärasid seitsmel korral kokku 4,5%-ni.\n\n**Korrektsioon ei pruugi läbi olla**\n\nIntressimäär on raha hind. Kui raha hind oli nullilähedane, siis tundusid kõik varad sõltumata kvaliteedist odavad. Läinud aasta jooksul tõusid intressimäärasid oluliselt – see tähendas, et rahale tekkis taas hind.\n\nKui veel aasta tagasi oli tänu negatiivsetele intressimääradele täna meie rahakotis olev 100 eurot vähem väärt kui 10 aasta pärast saadav 100-eurone rahatäht (see oli absurdne!), siis tänu positiivsetele intressimääradele pöördusime tagasi maailma, kus täna meie pangakontol olev 100 eurot on rohkem väärt, kui 100 eurot, mis me teenime kümne aasta pärast. 4%-se raha hinna juures on 100 eurot 10 aasta pärast täna väärt veidi vähem kui 68 eurot.\n\nIntressimäärade tõus mõjutab varade hinda negatiivselt, kuna tulevikus teenitavate kasumite ja rentide väärtus langeb. Lisaks, miks võtta riski ja osta ettevõtte aktsiaid, mis pakuvad vaid 1,5%-st dividenditootlust, kui valitsuse sisuliselt riskivabad võlakirjad pakuvad 4%-st aastatootlust?\n\nMa kahtlustan, et kui intressimäärad tõusevad veelgi, siis kõrgema riski ja pikemaajalise ajahorisondiga ettevõtmiste ja projektide väärtused võivad langeda veelgi.\n\n2022\\. aastal kukkusid võlakirjaturud isegi rohkem kui aktsiaturud, mis jätab üles küsimuse, kas võlakirjaturud reageerisid üle või on aktsiatel veel langusruumi. Võlakirjad on üldjuhul väiksema riskiga investeeringud kui aktsiad.\n\nUSA valitsuse 30-aastased võlakirjad kaotasid mullu tänu intressimäärade tõusule üle poole oma väärtusest. Tõsi küll, 30 aasta pärast saavad investorid kogu investeeritud põhiosa tagasi, ent täna on selle 30 aasta pärast lunastatava võlakirja väärtus poole madalam. Kui võlakirja hinna ja intressimäära vahel on otsene matemaatiliselt väljendatav suhe, siis aktsiahindade puhul tulevad mängu ka ootused ettevõtete tulevaste kasumite suhtes.\n\nAktsiate hinnatase sõltub intressimäärade kõrval ka ettevõtete majandustulemustest. Ettevõtete kasumikordajad vähenesid eelmisel aastal märkimisväärselt, aga ajaloolisest keskmisest on need siiski omajagu kõrgemad. Ettevõtete majandustulemused olid eelmisel aastal üle ootuste tugevad ning seda vaatamata järjest kiirenevale inflatsioonitempole, kerkivatele intressimääradele ja tõrgetele tarneahelates. Kui maailma suurimate riikide majanduskasv peaks 2023. aastal pöörduma negatiivseks ning ettevõtete kasumid langema, siis see paneb aktsiaturud uue surve alla.\n\nKuid see ei tähenda, et kõik ettevõtted satuksid ühtemoodi raskustesse. Ma usun, et lähiaastatel ei olegi nii tähtis mitte see, mis majandussektoris ettevõte tegutseb, vaid hoopis see, kui suur on tema võlakoormus ning kui lihtne või keeruline on tal oma seniseid võlgu refinantseerida või uut kapitali kaasata.\n\nViimased 20 aastat on intressimäärad olnud ajaloolises perspektiivis väga madalad, esmajoones puudutab see viimast kümmet aastat. 2012. aasta juulis langetas Euroopa Keskpank oma hoiustamise püsivõimaluse intressimäära nulltasemele ja 2014. aasta juunis esimest korda negatiivsele tasemele. See tähendas, et pangad pidid hakkama keskpangas hoiustatud rahale peale maksma. USA keskpank hoidus negatiivsete intressimäärade kehtestamisest, ent intressimäärasid hoiti ka seal pool ookeani pikka aega nulli lähedal.\n\nNüüd, mil USA keskpank maksab pankadele hoiustatud raha eest 4,25% ja Euroopa Keskpank 2%, on intressimäärad kõigest normaliseerunud. Need, kes loodavad ja ootavad, et mõne aja pärast pöördutakse tagasi paari aasta tagusesse rahapoliitikarežiimi, kus raha hind oli sisuliselt 0%, peavad tõenäoliselt pettuma. USA dollari intressimäärade 200-aastase ajaloo leiad [siit](https://advisor.visualcapitalist.com/us-interest-rates/).\n\n**Majandus on tsükliline**\n\nMa olen aastaid viidanud arenenud riikide rahapoliitika absurdsusele. Kriisi ajal on majandust toetada vajalik, kuid rohkem kui kümneaastasest pidevast toetamisest võib kujuneda ohtlik sõltuvus.\n\nPärast Bill Grossi võlakirjaturgude kuningaks kroonitud Jeffrey Gundlach võrdles ühes hiljutises interjuus 0% rahapoliitikat adrenaliinisüstiga: eluohtlikus olukorras on see vajalik, aga igal hommikul sutsakas adrenaliini veeni lasta ei ole kuigi tervislik ega ka mõistlik.\n\nLHV pensionifondide investeerimisstrateegia on väga pikaajaline. Oleme alati arvestanud võimalusega, et majandus ja väärtpaberiturud on tsüklilised ning nii intressimäärad kui ka aktsiaturgude suhtarvud kõiguvad ümber oma ajalooliste keskmiste. Selle teadmise alusel oleme kujundanud ka pensionifondide investeerimisportfelle.\n\nTänu alalhoidlikkusele ja konservatiivsele investeerimisstrateegiale ei saanud me täit võitu aktsiaturgude fenomenaalsest tõusust 2021. aastal, mil maailma suurimate riikide majandus oli peaaegu lukus, ent nullintressimäärade poliitika ja valitsuste heldus tõstis kõikide ettevõtete ja projektide väärtust. Kuid tänu sellele samale konservatiivsele investeerimisstrateegiale õnnestus meil samuti vältida investeeringuid kõrge võlakoormusega ettevõtetesse, mille väärtus põhines pelgalt uhketel lubadustel ning mille väärtus oli läinud aastal vabas languses.\n\n<br>\n\nPS!\n\nKirjutasin ühes varasemas kuukirjas, kuidas lood ja narratiivid on muutunud aja jooksul järjest olulisemaks ning teatud valdkondades isegi tähtsamaks kui ettevõtete suutlikkus pakkuda reaalseid tooteid ja teenuseid. Läinud aastal purunesid mitmed spekulatiivsed mullid. Mõned neist olid põhjustatud investorite endi ahnusest ja naiivsusest, kuid mõned olid ka teadlikult ja pahatahtlikult loodud illusioonid. Eelmisel aastal sai lahenduse ka skandaalse meditsiinidiagnostika idufirma Theranose ja selle asutaja Elizabeth Holmesi kohtuasi.\n\nMa tahaks loota, et möödunud aasta sündmused osutavad iseseisva ja kriitilise mõtlemise tähtsusele ning me suudame edaspidi nii kodanike kui ka investoritena paremini eristada illusioone reaalsusest.\n\nMuide, USA vanim sõnaraamatute ja teatmike kirjastaja Merriam Webster valis 2022. aasta sõnaks väljendi _[gaslighting](https://www.merriam-webster.com/words-at-play/word-of-the-year?utm_source=Sailthru&utm_medium=email&utm_campaign=Insider%20Today%2C%20December%201%2C%202022&utm_term=INSIDER%20TODAY%20SEND%20LIST)_, mis tähendab pettuse ohvrile eksliku illusiooni loomist.\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemaksed","content":[{"title":"LHV Täiendav Pensionifond","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600010294","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":15.04,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":6.39,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LIT100":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks Pluss","id":"indeks-pluss","code":"lhv_lit","dataMarker":"LIT100","securityId":147612,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled valmis taluma aktsiaturgude võimalikest suurtest kõikumistest tulenevaid riske,\n- omad varasemat investeerimiskogemust.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond investeerib kogu vara aktsiaindekseid järgivatesse investeerimisfondidesse ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nInvesteeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets), arenevad turud (emerging markets) ja piiriturud (frontier markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,2%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"8 094 598,17 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":93.05,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.95,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Prime Global UCITS ETF | 26,94% |\n| Lyxor Core MSCI World DR UCITS | 24,21% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS | 17,71% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 10,33% |\n| SPDR MSCI World UCITS ETF | 7,32% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 3,43% |\n| iShares MSCI Frontier and Select EM ETF | 3,11% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2022) | 30 678 704,13 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0.0468%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,2%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,42%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_tingimused_2021_02.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_prospekt_2021_02.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks Pluss põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_KIID_2022.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_mudelportfell_09_2022.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2022)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_LIT100_kuuaruanne_2022_12.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2020.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2019.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2022.pdf)\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Indeks Pluss","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2022,"month":12,"content":"### Detsember 2022: 14 aasta keerulisim keskkond\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nKui 2021. aasta oli indeksfondidele väga hea aasta ja LHV indeksfondid kerkisid tollal ligi +23%, siis 2022. aasta oli peegelpilt aasta varem kogetuga. Lõppenud 2022. aasta läheb ajalukku kui kõige kehvem börsiaasta alates 2008. aasta finantskriisist. LHV II ja III samba indeksfondide tulemuseks jäi -14,3%. Kui aastaga poleks USA dollar euro vastu ligi 6% võrra tugevnenud, oleks indeksfondide languseks euros mõõdetuna jäänud juba ligi -20%.\n\nSuure langusaasta põhjusteks oli viimase 40 aasta kiireim inflatsioon ja sellega kaasnenud keskpankade poolne raha hinna väga kiire tõstmine, geopoliitilised sõjalised konfliktid, tarneahela probleemid, energiakriis jne. Kui aasta tagasi oli 6-kuu euribor -0,5%, siis vaid ühe aastaga on see kerkinud +2,7% peale. Viimati oli raha sellise hinnaga aastal 2008 ning 8 aastat kestnud nullhinnaga raha ajastu on nüüdseks läbi saanud ja ettevõtetel ning tarbijatel on vaja kohaneda uue normaalsusega.\n\n**Arenevad turud on odavamad**\n\nArenenud aktsiaturgude indeksid kauplevad täna 15,0 korda ja arenevad turud 11,4 korda 12-kuu ettevaatavat kasumit. Arenevate riikide börsidel on hinnatasemed jätkuvalt odavamad kui arenenud suurriikide börsidel ning LHV indeksfondid pakuvad Eesti pensioniturul kõige suuremat arenevate turgude osakaalu fondis. Arenevad turud (Hiina, Taiwan, India, Lõuna-Korea, Brasiilia jne) moodustavad LHV indeksfondidest ligi 38%.\n\nKui LHV indeksfondide poolt hoitavad börsil kaubeldavate fondide sisu üksikinstrumendi tasemele viia, siis saab öelda, et meie indeksfondide raha on investeeritud rohkem kui 5000 erineva aktsia vahel. Suurimad 1000 nime moodustavad LHV indeksfondide kogu portfellist 80,5%, suurimad 100 nime 36,2% ja suurimad 10 nime 13,5%. 10 suurima osakaaluga ettevõtet on: Apple 2,7%, Microsoft 2,2%, Taiwan Semiconductor 1,9%, Tencent Holdings 1,4%, Alphabet 1,3%, Samsung Electronics 1,1%, Amazon 1,0%, Alibaba 0,8%, United Health 0,6% ja Johnson&Johnson 0,6%.\n\n**Hinnatasemed on veidi alla ajaloolise 10-aasta keskmise**\n\n2022\\. aasta lõpu seisuga kauplevad LHV indeksfondide portfellid 13,6 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,3 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,6% dividendimäära. Nõrga 2022. börsiaasta järel oleme turgudel jõudnud hinnatasemeteni, mis on võrreldes viimase 10-aasta keskmistega veidi odavamad. Ettevaatava kasumi suhtarv on LHV indeksfondide portfellil 10 aasta keskmisega võrreldes ligi 15% odavam ning jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarv on ca 3% odavam.\n\n[Vaata ka 2022. aasta tulemusi kokkuvõtvat videoülevaadet.](https://www.youtube.com/watch?v=svpHVEKiCC0)\n"},{"year":2022,"month":9,"content":"### September 2022: Ajaloo suurim avalike turgude langus\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nÄsja lõppenud kvartal läheb ajalukku mitme erakordse sündmusega. Inflatsioon euroala südames Saksamaal on tõusnud üle 10%, 6-kuu euribor on vaid ühe kvartaliga liikunud +0,2% pealt +1,8% peale ning dollar on tugevnenud euro vastu üle 6%. Venemaalt gaasi Euroopasse transportinud naftajuhtmed NordStream 1 ja 2 on plahvatuste järel muutunud kasutuskõlbmatuks, Venemaa on kuulutanud võltsreferendumite järel kuuendiku Ukraina territooriumist enda omaks ning on korduvalt ähvardanud tuumarelvade käiku laskmisega, Suurbritannia keskpank on olnud sunnitud agressiivselt sekkuma kohalikule võlakirjaturule, Euroopa energiasektoris on rakendatud riiklikke päästeplaane ja palju-palju muud.\n\nSellised sündmused oleksid ka terve aasta peale laiali laotatuna võimelised uudisvoo ära täitma, kuid kõik see toimumas ühe kvartali sees muudab investoritel tulevikku vaatamise ja investeerimisotsuste tegemise väga keeruliseks. Tänaseks on viimasest aktsiate ja võlakirjaturgude tipust börside languse tulemusena haihtunud rohkem kui $37 triljonit. 2008/2009 kriisis olid protsentuaalsed langused küll suuremad, kuid kuna börside kogumaht siis oli oluliselt väiksem, siis dollarites mõõdetuna jäi tollal langus $23 triljoni juurde ning koroonakriisi põhjas $24 triljoni juurde. Oleme olnud täna tunnistajaks ajaloo suurimale väärtuse kadumisele avalikel turgudel.\n\nEuros mõõdetuna oli tänu dollari vastu kiirelt odavnenud eurole MSCI maailma arenenud turgude indeksi tulemuseks 2022. aasta 3. kvartalis +0,1% ja arenevate turgude indeksil -5,6%. LHV II ja III samba indeksfondide osakute väärtus kahanes 2022. aasta 3. kvartalis -0,8%.\n\n**Arenevad turud jätkuvalt odavamad**\n\nArenenud aktsiaturgude indeksid kauplevad täna 13,7 korda ja arenevad turud 10,3 korda 12-kuu ettevaatavat kasumit. Arenevad börsid on jätkuvalt oluliselt odavamad kui arenenud suurriikide börsid ning LHV indeksfondid pakuvad Eesti pensioniturul vaieldamatult suurimat arenevate turgude osakaalu fondis.\n\n**Hinnatasemed nüüd ajaloolistest keskmisest odavamad**\n\nIga aasta septembri alguses uuendame oma indeksfondide mudelportfelli, et tagada, et fondi raha oleks paigutatud maailma riikide majanduste ligilähedaste suuruste ehk SKPde järgi ja mitte börside suuruste järgi. Sel korral olid muutused pigem väikesed – arenenud turgude osakaal jäi 62,4% peale, arenevate turgude osakaal langes veidi 33,3% peale ning piiriturgude osakaal tõusis 4,3% peale.\n\n2022\\. aasta 3. kvartali lõpu seisuga kauplevad LHV indeksfondide portfellid 12,4 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,1 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,8% dividendimäära. Võrreldes viimase 10-aasta keskmiste hinnatasemetega oleme jõudnud keskmistest odavamate hindadeni. Pikaajalisi investeeringuid tehes annab odavam hinnatase paremad eeldused suurema tootluse teenimiseks.\n"},{"year":2022,"month":6,"content":"### Juuni 2022: Kõrgematele riskidele on turud reageerinud\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nTänane olukord, kus korraga on kallinenud nii materjalide sisseostuhinnad, tööjõuhinnad kui kapitali hind, on pannud ettevõtjad keerulisse olukorda. Kui aasta tagasi oli taevas veel võrdlemisi pilvitu, siis nüüd on seal tormipilved, mis on lähenemas eri suundadest ja korraga. Investorid on muutunud turuolukorrale reageerinud ja tulemuseks on suurte börsiindeksite viimase 50 aasta nõrgim esimene poolaasta.\n\nEuros mõõdetuna oli MSCI maailma arenenud turgude indeksi tulemuseks 2022. aasta 2. kvartalis –-10,8% ja arenevate turgude indeksil –-5,8%. LHV II ja III samba indeksfondide osakute väärtus kahanes 2022. aasta 2. kvartalis –-9,9%.\n\n**Indeksid on jõudnud 10 aasta keskmiste hinnatasemete juurde**\n\nArenenud aktsiaturgude indeksid kauplevad täna 14,4 korda ja arenevatel turgudel 10,9 korda 12-kuu ettevaatavat kasumit vs. 10 aasta keskmised suhtarvud vastavalt 16,1 ja 11,8. Hinna ja raamatupidamisväärtuse ehk P/B suhtarv on arenenud börsidel langenud 2,6 korra peale ning arenevatel turgudel 1,4 peale vs. 10 aasta keskmised vastavalt 2,3 ja 1,6. Kui eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses kauplesid börsiindeksid oma pikaajalistest keskmistest kallimatel tasemetel, siis tänaseks on preemia kadunud ning oleme jõudnud keskmiste hinnatasemete juurde, arenevate turgude puhul juba ka alla keskmiste.\n\n**Arenevad turud pakuvad indeksinvestorite jaoks paremat väärtust**\n\nEesti pensioniindeksfondide võrdluses on suurim arenevate turgude osakaal LHV II ja III samba indeksfondidel. Tänased P/E ja P/B suhtarvud on neil börsidel võrreldes viimase 10 aasta keskmisega isegi ligi 10% odavamad. 2022. aasta 2. kvartali lõpu seisuga kauplevad LHV indeksfondide portfellid nüüd 13,0 korda kaalutud 12 kuu ettevaatavat kasumit, 2,2 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,5% jooksvat dividendimäära.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109419","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET100":{"heading":"SEB Aktiivne Pensionifond","id":"aktiivne","code":"seb_akt","dataMarker":"SET100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 5 aastat,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,95%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600074076, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,95%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,19%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600074076","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET35":{"heading":"SEB Tasakaalukas Pensionifond","id":"tasakaalukas","code":"seb_tas","dataMarker":"SET35","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,85%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600008934, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,85%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,13%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600008934","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"NPT100":{"heading":"Luminor Aktsiad 100 Pensionifond","id":"aktsiad100","code":"Lu_100","dataMarker":"NPT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood üle 10 aasta pikk,\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärk on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt keskmisest kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond võib investeerida kõik vahendid aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest paigutada võlakirjadesse või hoiustesse, et tagada vara säilimise ka heitlikel perioodidel.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,5%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600098422, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,5%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 2,14%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2021. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600098422","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT30":{"heading":"Swedbank Pensionifond V30","id":"swedv1","code":"v1","dataMarker":"SWT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled konservatiivne või vanemaealine koguja,\n- oled mõõduka riskivalmidusega,\n- sinu eesmärk on kogutava raha stabiilne kasv pikema aja jooksul (min 5 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 30% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,95%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600007530, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,95%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,95%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600007530","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT60":{"heading":"Swedbank Pensionifond V60","id":"swedv2","code":"v2","dataMarker":"SWT60","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega ning teadlik väärtpaberite võimalustest ja riskidest,\n- sinu eesmärk on tagada kogutava raha võimalikult suur kasv keskmise või pikema aja jooksul (min 7 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 60% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ja muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,05%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071031, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,05%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,05%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071031","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100","id":"swedv3","code":"v3","dataMarker":"SWT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 100% fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,15%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071049, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,15%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,15%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071049","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv100","code":"v100","dataMarker":"SWV100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- sulle sobib 100% aktsiatesse investeerimine ja sa eelistad teha seda valdavalt indeksitesse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109484, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109484","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"TUV100":{"heading":"Tuleva III Samba Pensionifond","id":"tuv100","code":"tuv100","dataMarker":"TUV100","securityId":null,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled noorem kui 55-aastane (üle 55-aastasele sobib fond kombinatsioonis võlakirjafondi või pangadeposiidiga),\n- ja tahad saavutada parimat võimalikku tootlust ning sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse üksnes MSCI All-Country World Index (MSCI ACWI) finantsindeksit, selle all-indekseid või sarnase alusvara koostisega indekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,23%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS","link":null},"depository":{"title":"AS Swedbank","url":"https://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001707, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,23%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,35%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2021. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001707","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LRK100":{"heading":"LHV Pensionifond Roheline","id":"roheline","code":"roheline","dataMarker":"LRK100","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud rohkem kui 15 aastat,\n- sulle läheb korda roheline mõtlemine,\n- soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.\n","fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":8828},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":0.87,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":30.26,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":61.96,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":1.34,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.57,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Global X Copper Miners ETF | 11,73% |\n| iShares Global Clean Energy ET | 8,22% |\n| Global X Lithium and Battery Tech | 7,88% |\n| Invesco Solar ETF | 7,77% |\n| L and G Battery Value-Chain UCITS | 7,51% |\n| KraneShares Global Carbon Strategy ETF | 7,17% |\n| WisdomTree Battery Solutions UCITS | 4,81% |\n| UPM-Kymmene | 2,89% |\n| L and G Hydrogen Economy UCITS ETF | 2,68% |\n| Ignitis Grupe | 2,62% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund 3 | 1,34% |\n| Hepsor | 0,62% |\n| Sopruse157 omanikulaen | 0,36% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2022) | 45 304 252,54 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 1 000 000,002 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0468% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,4067%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,83%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ja prognoositavatel kogutasudel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt (alates 02.01.2023)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_prospekt_2023.pdf)\n- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_prospekt_2022.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Prospekti_muutmise_moju_analyys_23052022.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Roheline põhiteabe dokument (alates 02.01.2023)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_KIID_2023.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Roheline põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_KIID_2022.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2022)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_kuuaruanne_2022_12.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_aruanne_2020.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2022.pdf)\n- [Fondi jätkusuutlikkuse alased omadused](/assets/files/pension/LHV_Varahaldus_Fondi_jatkusuutlikkuse_alased_omadused.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2022,"month":12,"content":"### Detsember 2022: Jänes šampanjat ei joo\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nLõppenud 2022. aasta meenutas paljudele investoritele ühte sellist õudusfilmi, mida mõnda aega uuesti näha ei tahaks. Viimaste aastakümnete kiireimas tempos tõusnud hinnad ja intressimäärad rappisid kõiki börsi ettevõtteid, kel oma kiire kasvu finantseerimiseks oli vaja kapitali. Raha hind on väga kiiresti kallinenud. Kõige laastavam oli 2022. aasta krüpto-maailmaga seotud rahapaigutustele, kuid väga valusa löögi sai tehnoloogiasektor tervikuna ning kõik pikaajaliste võlakirjade omanikud, kellele nii kiire intresside muutus tuli väga negatiivse üllatusena. USA suurima tehnoloogiaindeksi Nasdaqi tootlus USDis mõõdetuna oli 2022. aastal -33% ning ka rohetehnoloogia jaoks oli aasta negatiivne.\n\nLHV rohefondide investeeringutest olid 2022. aasta punased laternad vesinikutehnoloogia, elektriautode tootmise ja uute kapitaliintensiivsete rohetehnoloogiate arendamisega seotud nimed. Parimad investeeringud olid seotud metsanduse, elektrifitseerimise, tuule- ning päikeseenergiaga. Maailma rohepööre on 2022. aastal siiski tormilises tempos edasi liikunud, seega peaksid tänased langused rohenimedes pakkuma häid pikaajalisi investeerimisvõimalusi. Toetav rohepöörde trend hakkab varem või hiljem merel seilavaid rohepaate jõuliselt kergitama.\n\n2023\\. aastal algab Hiina kalendri järgi jänese aasta. Eesti vanasõna ütleb, et jänes šampust ei joo ja julge hundi rind on rasvane, kuid haavleid täis. LHV Rohefondide investoreid jäneseks kindlasti pidada ei saa. Kuulud hundikarja, kes ajutistest tagasilöökidest hoolimata metsas julgelt suurt kõhutäit taga ajab.\n\n**Detsembri tulemus -8,3%**\n\nKogu novembri jooksul nähtud tõus anti detsembris turgudel tagasi. Investorid ootavad närviliselt märke inflatsiooni taltumisest ja keskpankade intressimäärade kergitamise tsükli lõpetamisest, kuid seni pole loodetud viidet sellele veel saabunud. LHV rohefondide detsembrikuu tootlus oli -8,3%.\n\nDetsembri eelviimasel börsipäeval lisasime oma roheinvesteeringute portfelli Tesla aktsiad. Tesla kukkus 2022. aastal -65% ning jõudis sellega LHV rohefondide eksisteerimise ligi 3 aastase ajaloo jooksul esimest korda hinnatasemele, mille pealt oleme valmis alustama pikaajalise raha ettevõttesse investeerimist. Detsembri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 43 investeeringut. 26% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 20% akutehnoloogiasse, 17% elektrifitseerimisse, 13% ringmajandusse (mh CO<sub>2</sub> kvoodiõigus), 7% vesinikutehnoloogiasse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 6% energiatõhususse ning 5% oli rahas.\n\n**Rohelise tuleviku jõuline tulemine**\n\nDetsembris otsustas Euroopa Liit, et CO<sub>2</sub> kvoodimehhanismi laiendatakse tulevikus ka küttesüsteemidele, maanteetranspordile ja laevandusele. Lisaks tõstetakse tempot, millega õhu saastamist vähendama peab. Kui seni vähenes tasuta jagatavate CO<sub>2</sub> kvootide kogumaht aastas 2,2%, siis aastal 2024-2026 on see 4,3% ning alates 2027. aastast 4,4% iga järgneva aastaga. See on jõulisim muudatus Euroopa Liidu CO<sub>2</sub> turul alates süsinikuturu loomisest 2005. aastal.\n\nHiina teatas aasta viimasel päeval avaldatud dokumendis, et plaanib 2023. aastal lisada 200 GW uut päikese- ja tuuleenergiat. See oleks ühe aastaga rohkem kui India ja Jaapan on üldse kogu oma ajaloo jooksul kokku ehitanud. Sellega tõuseks Hiina tuuleenergia mahud aasta lõpuks 430 GWni ja päikeseenergias 490 GWni. Päikesepaneelide laialdasemat kasutuselevõttu toetavad ka hiljutised uurimused, kus leiti, et päikesepaneelid võivad kesta töökorras olekus isegi 40-50 aastat ehk 2 korda kauem, kui seni on arvatud.\n\nLisaks võttis 2022. aasta viimasel kuul Prantsusmaa vastu otsuse, et kõik parkimisplatsid, kus on rohkem kui 80 parkimiskohta, tuleb 5 aasta jooksul katta päikesepaneelidega. Parklad, kus on üle 400 parkimiskoha, tuleb paneelidega katta juba 3 aasta jooksul. Prantsusmaa ise loodab sel moel lisada kokku 11 GW uut rohevõimsust.\n\n**Meie teod määravad ära planeedi käekäigu**\n\nMinu arust üks parimaid aastavahetuse show’sid toimus see aasta Londonis. Etendusse olid kaasatud droonid, muusika, laserid ja ilutulestik. Droonid moodustasid taevasse kuninganna Elizabethi näo ja kõlaritest kõlasid tema kuulsad laused oma elu pühendamisest rahva teenimiseks. Seejärel vahetasid droonid asukohta ja taevasse kerkis uue kuninga Charlesi pea ning kõlaritest kõlas tema lause _„As stewards of this precious planet it is our actions - and our actions alone - that will determine its future“_. Eesti keelne tõlge oleks, et _„Selle hinnalise planeedi haldajatena määravad meie teod – ja ainult meie teod – selle tuleviku“_. Ma olen sellega 100% nõus ja see näitab hästi, et ka Suurbritannia on liikumas rohelise tuleviku suunas. Londoni 13 minutilist aastavahetuse show’d saab vaadata [siit](https://www.youtube.com/watch?v=xjhBWzNU-G8&ab_channel=PJBStudios) – emotsionaalne sõnum lahkunud kuningannalt ja uuelt kuningalt toimus viienda ja kaheksanda minuti vahel.\n\n[Vaata ka 2022. aasta tulemusi kokkuvõtvat videoülevaadet.](https://www.youtube.com/watch?v=N9uUQl1gpfE)\n"},{"year":2022,"month":11,"content":"### November 2022: Kingitused ei ole tasuta\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nKingitusi on vahva saada, kuid kui need pole just põhjanabal jõuluvana päkapikkude poolt tehtud, siis tuleb iga kingitus oma hinnasildiga, mille keegi peab ikkagi kinni maksma. Neid arveid, mida me otse oma rahakotist tasume, tajume me kõik hästi. Arveid, mis makstakse kinni riigile tasuvate maksude arvelt, tajutakse juba palju vähem. Ja tuleviku arved, mis tuleb millegi tegemisel või tegemata jätmisel hiljem kinni maksta, ei taju peaaegu keegi.\n\nTänases Eestis on õnneks iseenesest mõistetav, et olmeprügi ei visata auto aknast tee äärde välja, ehitusprügi ei viida metsa alla ja tööstusjäätmeid ei kallata lähedalasuvasse veekogusse. See pole alati nii olnud. Oleme ühiskondlikult kokku leppinud, kuidas jäätmetega toimetada tuleb ning aktsepteerinud, et nendega tegelemise eest tuleb ka kohe raha maksta, sest kui kõik meid ümbritsev oleks üks suur prügimägi, siis hiljem selle probleemi lahendamine maksaks lihtsalt kordades rohkem.\n\nKuid on üks valdkond, kus saastamise eest tasumise ja saaste tekitamise vältimise vajadus ei ole veel iseenesest mõistetav. Kui oma põlde, metsasid ja veekogusid hoiame puhtana, siis meie kõigi poolt sisse hingatavat õhku mitte. Usume vist, et õhku ei ole võimalik „ära rikkuda“ ja keegi seda reostust ju „ei näe“ ning võtame võimalust oma saastet auto, maja või tehase korstna kaudu õhku paisata justkui jõuluvana poolt antud tähtajatu tasuta kingitusena. Aga samamoodi jätkates saab see arve, mida meil pärast tuleb ühiselt õhu puhastamiseks, CO<sub>2</sub> kontsentratsiooni vähendamiseks ja kliima tasakaalu hoidmiseks ikkagi maksma hakata, olema maailma ajaloo suurim.\n\nÜhe tonni CO<sub>2</sub> kvoodi börsilt ostmine maksab täna ca €85. Ettevõtted, kes tegelevad süsinikuheitmete vähendamise ja kinni püüdmise tehnoloogiaga, on viidanud 2-3x kõrgema hinna vajadusele, et motiveerida ettevõtteid sellisesse tehnoloogiasse rohkem investeerima. Tänased hinnad on sisuliselt õhu saastamist tuleviku arvelt subsideerivad ning ainus variant selle lõpetamiseks on lasta CO<sub>2</sub> hindadel tõusta oma tegeliku turupõhise väärtuseni. LHV rohelised pensionifondid on investeerinud ligi kümnendiku oma fondiportfellist CO<sub>2</sub> hinnaliikumisega seotud instrumentidesse.\n\n**Novembri tulemus +5,3%**\n\nKui novembri esimestel päevadel olid börsid veel languskursil, siis kuu keskel avaldatud statistika, mis viitas esimestele märkidele inflatsioonitempo aeglustumisest, tõi kaasa kiire ja ulatusliku börsiralli. Kui inflatsioonitempo jätkab aeglustumist ka järgnevatel kuudel, võimaldab see keskpankadel vähendada intressimäärade kergitamise tempot. Uutesse rohetehnoloogiasse investeerivate ettevõtete jaoks on oluline, et kapitali hind oleks jõukohane ja intressid liiga kiiresti liiga kõrgele ei tõuseks. LHV rohefondide novembrikuu tootlus oli II samba fondil +5,3% ja III samba fondil +5,1%.\n\nNovembris suurendasime päikesepaneelide müügi ja paigaldamisega seotud Sunruni osakaalu portfellis. Nõudlus päikesepaneelide järele on kasvanud nii siin kui sealpool Atlandi ookeani ning 3. kvartali tulemusi kommenteerides andsid sama sõnumit edasi erinevad valdkonna ettevõtted. Novembri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 42 investeeringut. 27% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 22% akutehnoloogiasse, 17% elektrifitseerimisse, 14% ringmajandusse, 7% vesinikutehnoloogiasse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 5% energiatõhususse ning 3% oli rahas.\n\n**Emissioonide vähendamine on võimalik**\n\nOn poliitikuid, kes populistlikult väidavad, et õhu saastamise eest raha küsimine on lubamatu. Mul on raske sellest aru saada. Miks me siis muudes valdkondades prügimajandusega tegelemise eest raha maksame, aga õhu vallas mitte? Ja siis on muidugi neid, kes väidavad, et CO<sub>2</sub> emissioonide vähendamise keskkonnas ei ole majanduse kasv võimalik. Praktika on aga juba tõestanud vastupidist. Viimase 15 aasta jooksul oleme näinud märkimisväärset majanduskasvu koos süsiniku emissioonide langusega Austraalias, Austrias, Belgias, Horvaatias, Tšehhis, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Mehhikos, Hollandis, Hispaanias, Rootsis ja Suurbritannias. Emissioonide vähendamine on vajalik ja see on ka võimalik.\n\n**Roheline III sammas**\n\nMaksuefektiivne investeerimine on parim viis oma tuleviku rahalise turvatunde kasvatamiseks. Eesti populaarseimas investeerimistootes ehk II sambas kogub maksuefektiivselt, st ilma oma sissemaksetelt 20% tulumaksu tasumata, üle 500 tuhande inimese. Iga aastaga on kasvanud aga ka nende inimeste arv, kes täiendavalt teevad sissemakseid oma III samba fondi, kus tehtud investeeringu pealt tagastab uue aasta alguses riik 20% tulumaksu, kui aasta jooksul tehtud sissemaksed ei ületa 15% aasta jooksul teenitud brutopalgast või €6000, kumb iganes number on väiksem. Investeerid näiteks €1000 oma eelistatud III samba fondi, saad €1000 eest fondiosakuid ja riik kannab Sulle €200 arveldusarvele tulumaksu arvelt raha tagasi – pole ju halb tehing.\n\nMina olen oma võimaluse III sambasse raha paigutamiseks maksimaalses ulatuses see aasta juba ära kasutanud. Vaata ka Sina oma investeerimisvõimalused üle ja tee endale roheline [III samba](https://www.lhv.ee/et/pension/iii-samba-info-alustajale) jõulukingitus.\n"},{"year":2022,"month":10,"content":"### Oktoober 2022: Muusika mu kõrvadele\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nÜle 100 miljoni albumi müünud Coldplay on üks maailma tuntumaid bände, kelle repertuaari kuulsamad hitid on _Fix You, Viva La Vida, Paradise, Something Just Like This, The Scientist, A Sky Full of Stars, Magic_ ja muidugi üks mu isiklikke lemmikuid _Yellow_. Coldplay’l oli väga edukas maailmaturnee aastail 2016-2017 ja hetkel on käsil teine kõikvõimalikke rekordeid purustav tuur, kus 2022-2023 aastate jooksul antakse üle maailma kokku 107 kontserti. Maailmaturneele anti avapauk 18. märtsil Costa Ricas ja seda konkreetsel [rohelisel põhjusel](https://www.youtube.com/watch?v=DxY7kF3yknE&ab_channel=LXNews) – nimelt tegu on riigiga, mis saab 99% oma elektrienergiast taastuvatest allikatest. Coldplay jaoks on roheteemad niivõrd hingelähedased, et bändi võiks juba peaaegu Greenplay’ks ümber nimetada. 28. oktoobril Argentiinas Buenos Aireses antud kontserti kanti üle ka väga paljude riikide kinodes - sealhulgas Eestis - ning ülekanne algas [südantsoojendava rohevideoga](https://www.youtube.com/watch?v=y89U96H6AgU&ab_channel=ryanqkfcman), mis näitab, et nende teemade osas on neil tõsi taga.\n\nColdplay’l on erakordselt suur audients üle maailma. Nende sõnum jätkusuutlikkusest jõuab miljoniteni ja neil on [eraldi roheline koduleht](https://sustainability.coldplay.com/) selgitamaks, mida nad oma maailmaturnee käigus teistmoodi teevad. Võrreldes 6 aastat tagasi toimunud turneega soovivad nad oma CO<sub>2</sub> jalajälge vähendada 50% võrra. Tuuril kasutatakse võimalusel vaid taastuvat energiat, staadionitele on paigutatud elektrit genereerivad tantsupõrandad ja jalgrattad, staadionite taha päikesepaneelid, Nestest ostetakse biokütust lennusõitude ja tehnika jaoks, publiku käepaelad on tehtud 100% kompostitavast taimepõhistest materjalidest ning need kogutakse ürituste lõpus kokku ja taaskasutatakse järgmistel kontsertidel. Isegi ilutulestik ja kahuritest lastavad paberkonfetid on läbinud uuenduskuuri, et olla vähem saastavam ja orgaaniliselt lagunev. Ja lõpetuseks, 10% bändi kogu sissetulekust läheb spetsiaalsesse fondi, mida kasutatakse maailma eri rohe-eesmärkide saavutamiseks.\n\nRohefondide juhina on see muusika mu kõrvadele. Igaüks saab anda oma panuse, et tulevik oleks jätkusuutlikum. Rohelise pensionifondiga anname ka meie oma panuse.\n\n**Oktoobri tulemus +1,0%**\n\nOktoobri esimeses pooles liikusid maailma börsiindeksid selle aasta uutele põhjadele, kuid kuu teisel poolel liikusid turud taas ülespoole. Turuosalised on hakanud vaikselt kohanema uue reaalsusega, kus nullintresside ajastu on läbi ning ees ootavad kallima raha hinnaga aastad. Kuigi viimase aasta veresaun börsidel on jahutanud möödunud ja ülemöödunud aasta optimismilainet ka rohesektoris, on meil võrreldes paljude börsiindeksite või suurte tehnoloogiaaktsiatega läinud tegelikult isegi täitsa hästi. Kõige valusamalt on kärpekirves tabanud indeksite suuri ettevõtteid tehnoloogiasektorist: näiteks Meta (Facebook) aktsia on aasta algusest kukkunud –72%, Netflix –52%, Amazon –39% ja Alphabet –35%. Neid ettevõtteid meie rohefondides aga ei ole. LHV rohefondide oktoobrikuu tootlus oli II samba fondil +1,0% ja III samba fondil +0,9%.\n\nOktoobris me oma investeerimispositsioonides muudatusi ei teinud. Analüüsisime ettevõtete 3. kvartali tulemusi ja tõdesime, et järgnevate kvartalite väljavaade kipub üldiselt olema igal pool hägus, kuid maailma rohetrendi tugevust arvestades meie portfelliettevõtete jaoks pikas plaanis siiski optimistlik. Oktoobri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 42 investeeringut. 26% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 23% akutehnoloogiasse, 16% elektrifitseerimisse, 15% ringmajandusse, 7% vesinikutehnoloogiasse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 5% energiatõhususse ning 2% oli rahas.\n\n**Tuleviku tehnoloogiad**\n\nElektri abil saab vee molekule lagundada vesinikuks ja hapnikuks – seda protsessi nimetatakse elektrolüüsiks. Kui vette juhitav elekter tuleb taastuvenergiast – nt tuulikud, päikesepaneelid, hüdroenergia jms –, siis on võimalik sel moel toota rohelist vesinikku ning seda puhast energiat veeldatud kujul transportida üle maailma nagu tehakse veeldatud maagaasiga. 1937. aasta [Hindenburgi zeppelini](https://itm-power.com/blogs/how-the-hindenburg-haunted-hydrogen) plahvatus on vesinikutööstust aastakümneid kollitanud, kuid tänaseks oleme massiivselt edasi arenenud tehnoloogia tõttu jõudnud punkti, mille tulevik on väga paljulubav. Euroopas ja USAs on juba vastu võetud seadused, millega investeeritakse vesiniku tööstusharu ülesehitamisse järgmise 10 aasta jooksul miljardeid.\n\nSee on ka üks suur põhjus, miks ligi kümnendik meie rohefondide portfellidest on täna just vesinikutehnoloogiasse investeeritud. Bloomberg prognoosib, et elektrolüüsi mahud kasvavad 2022. aasta 2 GW pealt järgmisel aastal 5 GW ja ülejärgmisel aastal 11 GW peale. Aastaks 2025 peaksime jõudma juba 21 GWni ja aastaks 2030 242 GWni. Täna oleme selle tuleviku tehnoloogia kasvukõvera täiesti alguses.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001723","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":2.53,"fundManager":"LHV"},"LRT100":{"heading":"LHV Pensionifond Roheline Pluss","id":"roheline-pluss","code":"rohelinepluss","dataMarker":"LRT100","securityId":189345,"suitability":"**Sobib kui**\n- sulle läheb korda roheline mõtlemine,\n- soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,49%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"7 003 906,73 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":27.81,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":60.47,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":1.71,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":10,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Global X Copper Miners ETF | 11,02% |\n| iShares Global Clean Energy ET | 8,73% |\n| Invesco Solar ETF | 8,14% |\n| Global X Lithium and Battery Tech | 7,53% |\n| KraneShares Global Carbon Strategy ETF | 7,40% |\n| L and G Battery Value-Chain UCITS | 6,41% |\n| WisdomTree Battery Solutions UCITS | 3,87% |\n| Rockwool | 2,69% |\n| L and G Hydrogen Economy UCITS ETF | 2,65% |\n| UPM-Kymmene | 2,52% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund 3 | 1,71% |\n| Hepsor | 0,45% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","active":true,"content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.12.2022) | 6 930 495,08 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 468 750 osakut |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0.0468%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,49%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,98%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele. Fondi majandusaasta aruandes esitatakse iga aasta puhul üksikasjalikud andmed makstud tasude kohta.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_Pluss_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt (alates 02.01.2023)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_Pluss_prospekt_2023.pdf)\n- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_Pluss_prospekt_2021.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Roheline Pluss põhiteabe dokument (alates 01.01.2023)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_Pluss_KIID_2023.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Roheline Pluss põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_Pluss_KIID_2022.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.12.2022)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_Pluss_kuuaruanne_2022_12.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_Pluss_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2022.pdf)\n- [Fondi jätkusuutlikkuse alased omadused](/assets/files/pension/LHV_Varahaldus_Fondi_jatkusuutlikkuse_alased_omadused.pdf)\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Roheline Pluss","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2022,"month":12,"content":"### Detsember 2022: Jänes šampanjat ei joo\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nLõppenud 2022. aasta meenutas paljudele investoritele ühte sellist õudusfilmi, mida mõnda aega uuesti näha ei tahaks. Viimaste aastakümnete kiireimas tempos tõusnud hinnad ja intressimäärad rappisid kõiki börsi ettevõtteid, kel oma kiire kasvu finantseerimiseks oli vaja kapitali. Raha hind on väga kiiresti kallinenud. Kõige laastavam oli 2022. aasta krüpto-maailmaga seotud rahapaigutustele, kuid väga valusa löögi sai tehnoloogiasektor tervikuna ning kõik pikaajaliste võlakirjade omanikud, kellele nii kiire intresside muutus tuli väga negatiivse üllatusena. USA suurima tehnoloogiaindeksi Nasdaqi tootlus USDis mõõdetuna oli 2022. aastal -33% ning ka rohetehnoloogia jaoks oli aasta negatiivne.\n\nLHV rohefondide investeeringutest olid 2022. aasta punased laternad vesinikutehnoloogia, elektriautode tootmise ja uute kapitaliintensiivsete rohetehnoloogiate arendamisega seotud nimed. Parimad investeeringud olid seotud metsanduse, elektrifitseerimise, tuule- ning päikeseenergiaga. Maailma rohepööre on 2022. aastal siiski tormilises tempos edasi liikunud, seega peaksid tänased langused rohenimedes pakkuma häid pikaajalisi investeerimisvõimalusi. Toetav rohepöörde trend hakkab varem või hiljem merel seilavaid rohepaate jõuliselt kergitama.\n\n2023\\. aastal algab Hiina kalendri järgi jänese aasta. Eesti vanasõna ütleb, et jänes šampust ei joo ja julge hundi rind on rasvane, kuid haavleid täis. LHV Rohefondide investoreid jäneseks kindlasti pidada ei saa. Kuulud hundikarja, kes ajutistest tagasilöökidest hoolimata metsas julgelt suurt kõhutäit taga ajab.\n\n**Detsembri tulemus -8,3%**\n\nKogu novembri jooksul nähtud tõus anti detsembris turgudel tagasi. Investorid ootavad närviliselt märke inflatsiooni taltumisest ja keskpankade intressimäärade kergitamise tsükli lõpetamisest, kuid seni pole loodetud viidet sellele veel saabunud. LHV rohefondide detsembrikuu tootlus oli -8,3%.\n\nDetsembri eelviimasel börsipäeval lisasime oma roheinvesteeringute portfelli Tesla aktsiad. Tesla kukkus 2022. aastal -65% ning jõudis sellega LHV rohefondide eksisteerimise ligi 3 aastase ajaloo jooksul esimest korda hinnatasemele, mille pealt oleme valmis alustama pikaajalise raha ettevõttesse investeerimist. Detsembri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 43 investeeringut. 26% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 20% akutehnoloogiasse, 17% elektrifitseerimisse, 13% ringmajandusse (mh CO<sub>2</sub> kvoodiõigus), 7% vesinikutehnoloogiasse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 6% energiatõhususse ning 5% oli rahas.\n\n**Rohelise tuleviku jõuline tulemine**\n\nDetsembris otsustas Euroopa Liit, et CO<sub>2</sub> kvoodimehhanismi laiendatakse tulevikus ka küttesüsteemidele, maanteetranspordile ja laevandusele. Lisaks tõstetakse tempot, millega õhu saastamist vähendama peab. Kui seni vähenes tasuta jagatavate CO<sub>2</sub> kvootide kogumaht aastas 2,2%, siis aastal 2024-2026 on see 4,3% ning alates 2027. aastast 4,4% iga järgneva aastaga. See on jõulisim muudatus Euroopa Liidu CO<sub>2</sub> turul alates süsinikuturu loomisest 2005. aastal.\n\nHiina teatas aasta viimasel päeval avaldatud dokumendis, et plaanib 2023. aastal lisada 200 GW uut päikese- ja tuuleenergiat. See oleks ühe aastaga rohkem kui India ja Jaapan on üldse kogu oma ajaloo jooksul kokku ehitanud. Sellega tõuseks Hiina tuuleenergia mahud aasta lõpuks 430 GWni ja päikeseenergias 490 GWni. Päikesepaneelide laialdasemat kasutuselevõttu toetavad ka hiljutised uurimused, kus leiti, et päikesepaneelid võivad kesta töökorras olekus isegi 40-50 aastat ehk 2 korda kauem, kui seni on arvatud.\n\nLisaks võttis 2022. aasta viimasel kuul Prantsusmaa vastu otsuse, et kõik parkimisplatsid, kus on rohkem kui 80 parkimiskohta, tuleb 5 aasta jooksul katta päikesepaneelidega. Parklad, kus on üle 400 parkimiskoha, tuleb paneelidega katta juba 3 aasta jooksul. Prantsusmaa ise loodab sel moel lisada kokku 11 GW uut rohevõimsust.\n\n**Meie teod määravad ära planeedi käekäigu**\n\nMinu arust üks parimaid aastavahetuse show’sid toimus see aasta Londonis. Etendusse olid kaasatud droonid, muusika, laserid ja ilutulestik. Droonid moodustasid taevasse kuninganna Elizabethi näo ja kõlaritest kõlasid tema kuulsad laused oma elu pühendamisest rahva teenimiseks. Seejärel vahetasid droonid asukohta ja taevasse kerkis uue kuninga Charlesi pea ning kõlaritest kõlas tema lause _„As stewards of this precious planet it is our actions - and our actions alone - that will determine its future“_. Eesti keelne tõlge oleks, et _„Selle hinnalise planeedi haldajatena määravad meie teod – ja ainult meie teod – selle tuleviku“_. Ma olen sellega 100% nõus ja see näitab hästi, et ka Suurbritannia on liikumas rohelise tuleviku suunas. Londoni 13 minutilist aastavahetuse show’d saab vaadata [siit](https://www.youtube.com/watch?v=xjhBWzNU-G8&ab_channel=PJBStudios) – emotsionaalne sõnum lahkunud kuningannalt ja uuelt kuningalt toimus viienda ja kaheksanda minuti vahel.\n\n[Vaata ka 2022. aasta tulemusi kokkuvõtvat videoülevaadet.](https://www.youtube.com/watch?v=N9uUQl1gpfE)\n"},{"year":2022,"month":11,"content":"### November 2022: Kingitused ei ole tasuta\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nKingitusi on vahva saada, kuid kui need pole just põhjanabal jõuluvana päkapikkude poolt tehtud, siis tuleb iga kingitus oma hinnasildiga, mille keegi peab ikkagi kinni maksma. Neid arveid, mida me otse oma rahakotist tasume, tajume me kõik hästi. Arveid, mis makstakse kinni riigile tasuvate maksude arvelt, tajutakse juba palju vähem. Ja tuleviku arved, mis tuleb millegi tegemisel või tegemata jätmisel hiljem kinni maksta, ei taju peaaegu keegi.\n\nTänases Eestis on õnneks iseenesest mõistetav, et olmeprügi ei visata auto aknast tee äärde välja, ehitusprügi ei viida metsa alla ja tööstusjäätmeid ei kallata lähedalasuvasse veekogusse. See pole alati nii olnud. Oleme ühiskondlikult kokku leppinud, kuidas jäätmetega toimetada tuleb ning aktsepteerinud, et nendega tegelemise eest tuleb ka kohe raha maksta, sest kui kõik meid ümbritsev oleks üks suur prügimägi, siis hiljem selle probleemi lahendamine maksaks lihtsalt kordades rohkem.\n\nKuid on üks valdkond, kus saastamise eest tasumise ja saaste tekitamise vältimise vajadus ei ole veel iseenesest mõistetav. Kui oma põlde, metsasid ja veekogusid hoiame puhtana, siis meie kõigi poolt sisse hingatavat õhku mitte. Usume vist, et õhku ei ole võimalik „ära rikkuda“ ja keegi seda reostust ju „ei näe“ ning võtame võimalust oma saastet auto, maja või tehase korstna kaudu õhku paisata justkui jõuluvana poolt antud tähtajatu tasuta kingitusena. Aga samamoodi jätkates saab see arve, mida meil pärast tuleb ühiselt õhu puhastamiseks, CO<sub>2</sub> kontsentratsiooni vähendamiseks ja kliima tasakaalu hoidmiseks ikkagi maksma hakata, olema maailma ajaloo suurim.\n\nÜhe tonni CO<sub>2</sub> kvoodi börsilt ostmine maksab täna ca €85. Ettevõtted, kes tegelevad süsinikuheitmete vähendamise ja kinni püüdmise tehnoloogiaga, on viidanud 2-3x kõrgema hinna vajadusele, et motiveerida ettevõtteid sellisesse tehnoloogiasse rohkem investeerima. Tänased hinnad on sisuliselt õhu saastamist tuleviku arvelt subsideerivad ning ainus variant selle lõpetamiseks on lasta CO<sub>2</sub> hindadel tõusta oma tegeliku turupõhise väärtuseni. LHV rohelised pensionifondid on investeerinud ligi kümnendiku oma fondiportfellist CO<sub>2</sub> hinnaliikumisega seotud instrumentidesse.\n\n**Novembri tulemus +5,3%**\n\nKui novembri esimestel päevadel olid börsid veel languskursil, siis kuu keskel avaldatud statistika, mis viitas esimestele märkidele inflatsioonitempo aeglustumisest, tõi kaasa kiire ja ulatusliku börsiralli. Kui inflatsioonitempo jätkab aeglustumist ka järgnevatel kuudel, võimaldab see keskpankadel vähendada intressimäärade kergitamise tempot. Uutesse rohetehnoloogiasse investeerivate ettevõtete jaoks on oluline, et kapitali hind oleks jõukohane ja intressid liiga kiiresti liiga kõrgele ei tõuseks. LHV rohefondide novembrikuu tootlus oli II samba fondil +5,3% ja III samba fondil +5,1%.\n\nNovembris suurendasime päikesepaneelide müügi ja paigaldamisega seotud Sunruni osakaalu portfellis. Nõudlus päikesepaneelide järele on kasvanud nii siin kui sealpool Atlandi ookeani ning 3. kvartali tulemusi kommenteerides andsid sama sõnumit edasi erinevad valdkonna ettevõtted. Novembri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 42 investeeringut. 27% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 22% akutehnoloogiasse, 17% elektrifitseerimisse, 14% ringmajandusse, 7% vesinikutehnoloogiasse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 5% energiatõhususse ning 3% oli rahas.\n\n**Emissioonide vähendamine on võimalik**\n\nOn poliitikuid, kes populistlikult väidavad, et õhu saastamise eest raha küsimine on lubamatu. Mul on raske sellest aru saada. Miks me siis muudes valdkondades prügimajandusega tegelemise eest raha maksame, aga õhu vallas mitte? Ja siis on muidugi neid, kes väidavad, et CO<sub>2</sub> emissioonide vähendamise keskkonnas ei ole majanduse kasv võimalik. Praktika on aga juba tõestanud vastupidist. Viimase 15 aasta jooksul oleme näinud märkimisväärset majanduskasvu koos süsiniku emissioonide langusega Austraalias, Austrias, Belgias, Horvaatias, Tšehhis, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Mehhikos, Hollandis, Hispaanias, Rootsis ja Suurbritannias. Emissioonide vähendamine on vajalik ja see on ka võimalik.\n\n**Roheline III sammas**\n\nMaksuefektiivne investeerimine on parim viis oma tuleviku rahalise turvatunde kasvatamiseks. Eesti populaarseimas investeerimistootes ehk II sambas kogub maksuefektiivselt, st ilma oma sissemaksetelt 20% tulumaksu tasumata, üle 500 tuhande inimese. Iga aastaga on kasvanud aga ka nende inimeste arv, kes täiendavalt teevad sissemakseid oma III samba fondi, kus tehtud investeeringu pealt tagastab uue aasta alguses riik 20% tulumaksu, kui aasta jooksul tehtud sissemaksed ei ületa 15% aasta jooksul teenitud brutopalgast või €6000, kumb iganes number on väiksem. Investeerid näiteks €1000 oma eelistatud III samba fondi, saad €1000 eest fondiosakuid ja riik kannab Sulle €200 arveldusarvele tulumaksu arvelt raha tagasi – pole ju halb tehing.\n\nMina olen oma võimaluse III sambasse raha paigutamiseks maksimaalses ulatuses see aasta juba ära kasutanud. Vaata ka Sina oma investeerimisvõimalused üle ja tee endale roheline [III samba](https://www.lhv.ee/et/pension/iii-samba-info-alustajale) jõulukingitus.\n"},{"year":2022,"month":10,"content":"### Oktoober 2022: Muusika mu kõrvadele\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nÜle 100 miljoni albumi müünud Coldplay on üks maailma tuntumaid bände, kelle repertuaari kuulsamad hitid on _Fix You, Viva La Vida, Paradise, Something Just Like This, The Scientist, A Sky Full of Stars, Magic_ ja muidugi üks mu isiklikke lemmikuid _Yellow_. Coldplay’l oli väga edukas maailmaturnee aastail 2016-2017 ja hetkel on käsil teine kõikvõimalikke rekordeid purustav tuur, kus 2022-2023 aastate jooksul antakse üle maailma kokku 107 kontserti. Maailmaturneele anti avapauk 18. märtsil Costa Ricas ja seda konkreetsel [rohelisel põhjusel](https://www.youtube.com/watch?v=DxY7kF3yknE&ab_channel=LXNews) – nimelt tegu on riigiga, mis saab 99% oma elektrienergiast taastuvatest allikatest. Coldplay jaoks on roheteemad niivõrd hingelähedased, et bändi võiks juba peaaegu Greenplay’ks ümber nimetada. 28. oktoobril Argentiinas Buenos Aireses antud kontserti kanti üle ka väga paljude riikide kinodes - sealhulgas Eestis - ning ülekanne algas [südantsoojendava rohevideoga](https://www.youtube.com/watch?v=y89U96H6AgU&ab_channel=ryanqkfcman), mis näitab, et nende teemade osas on neil tõsi taga.\n\nColdplay’l on erakordselt suur audients üle maailma. Nende sõnum jätkusuutlikkusest jõuab miljoniteni ja neil on [eraldi roheline koduleht](https://sustainability.coldplay.com/) selgitamaks, mida nad oma maailmaturnee käigus teistmoodi teevad. Võrreldes 6 aastat tagasi toimunud turneega soovivad nad oma CO<sub>2</sub> jalajälge vähendada 50% võrra. Tuuril kasutatakse võimalusel vaid taastuvat energiat, staadionitele on paigutatud elektrit genereerivad tantsupõrandad ja jalgrattad, staadionite taha päikesepaneelid, Nestest ostetakse biokütust lennusõitude ja tehnika jaoks, publiku käepaelad on tehtud 100% kompostitavast taimepõhistest materjalidest ning need kogutakse ürituste lõpus kokku ja taaskasutatakse järgmistel kontsertidel. Isegi ilutulestik ja kahuritest lastavad paberkonfetid on läbinud uuenduskuuri, et olla vähem saastavam ja orgaaniliselt lagunev. Ja lõpetuseks, 10% bändi kogu sissetulekust läheb spetsiaalsesse fondi, mida kasutatakse maailma eri rohe-eesmärkide saavutamiseks.\n\nRohefondide juhina on see muusika mu kõrvadele. Igaüks saab anda oma panuse, et tulevik oleks jätkusuutlikum. Rohelise pensionifondiga anname ka meie oma panuse.\n\n**Oktoobri tulemus +1,0%**\n\nOktoobri esimeses pooles liikusid maailma börsiindeksid selle aasta uutele põhjadele, kuid kuu teisel poolel liikusid turud taas ülespoole. Turuosalised on hakanud vaikselt kohanema uue reaalsusega, kus nullintresside ajastu on läbi ning ees ootavad kallima raha hinnaga aastad. Kuigi viimase aasta veresaun börsidel on jahutanud möödunud ja ülemöödunud aasta optimismilainet ka rohesektoris, on meil võrreldes paljude börsiindeksite või suurte tehnoloogiaaktsiatega läinud tegelikult isegi täitsa hästi. Kõige valusamalt on kärpekirves tabanud indeksite suuri ettevõtteid tehnoloogiasektorist: näiteks Meta (Facebook) aktsia on aasta algusest kukkunud –72%, Netflix –52%, Amazon –39% ja Alphabet –35%. Neid ettevõtteid meie rohefondides aga ei ole. LHV rohefondide oktoobrikuu tootlus oli II samba fondil +1,0% ja III samba fondil +0,9%.\n\nOktoobris me oma investeerimispositsioonides muudatusi ei teinud. Analüüsisime ettevõtete 3. kvartali tulemusi ja tõdesime, et järgnevate kvartalite väljavaade kipub üldiselt olema igal pool hägus, kuid maailma rohetrendi tugevust arvestades meie portfelliettevõtete jaoks pikas plaanis siiski optimistlik. Oktoobri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 42 investeeringut. 26% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 23% akutehnoloogiasse, 16% elektrifitseerimisse, 15% ringmajandusse, 7% vesinikutehnoloogiasse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 5% energiatõhususse ning 2% oli rahas.\n\n**Tuleviku tehnoloogiad**\n\nElektri abil saab vee molekule lagundada vesinikuks ja hapnikuks – seda protsessi nimetatakse elektrolüüsiks. Kui vette juhitav elekter tuleb taastuvenergiast – nt tuulikud, päikesepaneelid, hüdroenergia jms –, siis on võimalik sel moel toota rohelist vesinikku ning seda puhast energiat veeldatud kujul transportida üle maailma nagu tehakse veeldatud maagaasiga. 1937. aasta [Hindenburgi zeppelini](https://itm-power.com/blogs/how-the-hindenburg-haunted-hydrogen) plahvatus on vesinikutööstust aastakümneid kollitanud, kuid tänaseks oleme massiivselt edasi arenenud tehnoloogia tõttu jõudnud punkti, mille tulevik on väga paljulubav. Euroopas ja USAs on juba vastu võetud seadused, millega investeeritakse vesiniku tööstusharu ülesehitamisse järgmise 10 aasta jooksul miljardeid.\n\nSee on ka üks suur põhjus, miks ligi kümnendik meie rohefondide portfellidest on täna just vesinikutehnoloogiasse investeeritud. Bloomberg prognoosib, et elektrolüüsi mahud kasvavad 2022. aasta 2 GW pealt järgmisel aastal 5 GW ja ülejärgmisel aastal 11 GW peale. Aastaks 2025 peaksime jõudma juba 21 GWni ja aastaks 2030 242 GWni. Täna oleme selle tuleviku tehnoloogia kasvukõvera täiesti alguses.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001764","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":2.16,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV30":{"heading":"Swedbank Pensionifond V30 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv30","code":"v30indeks","dataMarker":"SWV30","securityId":204900,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled mõõduka riskitaluvusega konservatiivne või vanemaealine pensionikoguja,\n- sinu eesmärk on varade stabiilsus ja pikaajaline kasv (min 5 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning Sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- soovid investeerida kuni 30% aktsiatesse ning eelistad seda teha valdavalt indeksisse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 30% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinevate valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtteid.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001749, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001749","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV60":{"heading":"Swedbank Pensionifond V60 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv60","code":"v60indeks","dataMarker":"SWV60","securityId":204901,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv keskmise või pikema aja jooksul (min 7 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning Sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- soovid investeerida kuni 60% aktsiatesse ning eelistad seda teha valdavalt indeksisse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 60% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinevate valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtteid.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001731, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001731","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"NIT100":{"heading":"Luminor Täiendav Pensionifond Jätkusuutlik Tulevik, Indeks","id":"jatkusuutlik-taiendav","code":"jatkusuutlik-taiendav","dataMarker":"NIT100","securityId":213281,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- Sul on kogumisperiood üle 10 aasta pikk;\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi, et pikemas perspektiivis teenida potentsiaalselt keskmisest kõrgemat tootlust.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib kuni 100% aktsiatesse ja sarnast riski kandvatesse varadesse. Fondi eesmärk on saavutada tootlus, mis pikas perspektiivis ületab inflatsiooni. Fond sobib pikaajaliseks kogumiseks, mille puhul aktsiaturgude lühiajalised kõikumised ei tohiks lõpptulemusele olulist mõju avaldada.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0,25%","managementFee":"0,25%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001798, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0,25%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,25%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,58%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001798","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWI100":{"heading":"Swedbank III Samba Pensionifond Indeks","id":"swi100","code":"SWI100","dataMarker":"SWI100","securityId":218897,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- soovid, et sinu pensionivara jälgiks globaalsete aktsiaturgude liikumist,\n- sinu eesmärk on vara suurem kasv pikema aja jooksul (vähemalt 10 aastat),\n- oled valmis säästude väärtuse suurema kõikumisega.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond on moodustatud n.n passiivse investeerimispoliitikaga fondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinete valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtted.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001822, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001822","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":0,"transactionDaysForSell":1,"transactionDaysForExchange":3},"SWK100":{"heading":"Swedbank Pensionifond Indeks","id":"swk100","code":"SWK100","dataMarker":"SWK100","suitability":"**Sobib kui**\n- kogud pensioni veel vähemalt 10 aastat;\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega;\n- soovid koguda indeksfondis.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFond on moodustatud n.n passiivse investeerimispoliitikaga fondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinete valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtted. Aktsiariskiga investeeringute osakaal võib näidatud tasemetest erineda maksimaalselt 2%. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse jt -instrumentidesse, hoiustesse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":6665},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.5,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.52,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| UBS Lux Fund Solutions - MSCI | 23,10% |\n| Lyxor MSCI World ESG Leaders Extra (DR) UCITS ETF | 22,30% |\n| Amundi Index MSCI World SRI UC | 19,65% |\n| Access Global A | 17,60% |\n| Access Edge Global A | 16,85% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","active":true,"content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,31%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001814","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank"}}<meta name="robots" content="noindex">