{"LXK00":{"heading":"LHV Pensionifond XS","id":"xs","code":"xs","dataMarker":"XSK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena. Fondi vara investeerimisel järgitakse konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest tulenevaid reitingupiiranguid. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on madala riskiga võlainstrumendid.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":4887},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":78.67,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":21.33,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| France Government 25/05/21 | 7,70% |\n| German Government 1.5% 04/09/22 | 3,85% |\n| Temasek 0.5% 01/03/22 | 3,52% |\n| Czech Republic 3.875% 24/05/22 | 3,50% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,23% |\n| Slovakia 3.375% 15/11/24 | 3,16% |\n| Ignitis Grupe 2% 21/05/30 | 2,93% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 2,81% |\n| BNP Paribas 2.875% 24/10/22 | 2,67% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 2,64% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,23% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 2,81% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 2,64% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2020) | 24 805 259,71 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 80 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,504%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,61%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_tingimused_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XS põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.08.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_kuuaruanne_2020_08.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":8,"content":"### 2020 august – Leedu energiaettevõte Ignitis soovib minna börsile\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nLeedu riiklik energiaettevõte Ignitis teatas kavatsusest korraldada aktsiate avalik esmaemissioon (IPO), täpsemate asjaolude avalikustamine seisab veel ees. Kui mõelda Leedu energiasektori plaanitavate investeeringute mastaapsusele, on ettevõtte lisakapitali vajadus mõistetav. Fondis investeerisime Ignitise võlakirjadesse maikuus, mil ettevõte kaasas raha rahvusvaheliste võlakirjade abil kümneks aastaks. Kuigi võlakirjade kupongimakse on ainult 2% aastas, on fond teeninud investeeringult koos hinnatõusuga mõne kuu jooksul üle 6% tootlust.\n\nRahvusvahelised võlakirjaturud liikusid augustis ilma tugeva suunata. Kõrgeima reitinguga riikide võlakirjade väärtus pigem kahanes veidi ja madalama reitinguga ettevõtete võlakirjade hinnad vastukaaluks tõusid taas nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides.\n"},{"year":2020,"month":7,"content":"### 2020 juuli – Realiseerisime Eesti riigivõlakirjadega teenitud kasumi\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nJuulikuu jooksul müüsime kõik Eesti riigivõlakirjad, mille olime märkinud kuu varem toimunud emissioonil. Võlakirjade järsk hinnatõus tõi LHV fondidele veidi rohkem kui kuu ajaga ligikaudu 2% tootlust.\n\nNende riigivõlakirjade intressimakse on järgmised kümme aastat umbes 0,125% aastas. Seega tähendas hinnatõus seda, et võlakirjad oli võimalik müüa juba nüüd põhimõtteliselt sama kasumiga, mille oleksime teeninud järgmise kümne aasta jooksul intressi kogudes.\n\nTeisisõnu, meie müügitasemelt pakkus see võlakiri ostjatele edaspidiseks nullilähedast tootlust juhul, kui võlakiri lõpuni hoida. Seevastu teenib LHV pensionifondide avaliku turu väline investeering Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjadesse aastas intressi 1,61%.\n\nSoovime tulevikus selliseid tõsiasju veelgi paremini ära kasutada: toome pensionikogujateni otseinvesteeringute kaudu suurema tootlusega investeeringuid, millele on ligipääs ainult fondidel.\n\nKa laiemalt oli võlakirjaturgudel tugev kuu ja üldiselt kehtis reegel, et mida kehvem krediidikvaliteet, seda parem tootlus. Nii ulatus investorite teenistus euroala valitsuste võlakirjade veidi rohkem kui 1%-st teisel pool ookeani, Ameerika Ühendriikides asuvate väga madala reitinguga ettevõtete võlakirjade rohkem kui 4%-ni. Endiselt põhineb hinnaliikumine peaasjalikult keskpankade tugimeetmetel.\n"},{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – Soetasime Eesti riigi võlakirju\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nTegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.\n\nKuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.\n\nJuunis jätkus võlakirjaturgudel taastumine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes jäi suur osa turusegmente siiski miinusesse. Selge erand on nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides valitsuse võlakirjad: alati on nende hinnatõus olnud enamiku ettevõtete jaoks märk probleemidest. Praegu on see signaal paraku poolik: valitsuse võlakirjad on küll väga menukad, kuid ettevõtete väärtpaberid pole suures languses.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Elatakse nii, nagu homset ei tulekski**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"August oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suurepärane kuu. Seda ei mõjutanud ka tõsiasi, et Covid-19 viirusega nakatumiste arv oli pööranud nii Euroopas kui ka paljudes USA osariikides uuesti tõusule ning seetõttu valmistuti taaskehtestama piiranguid viiruse leviku takistamiseks.\n","text":"August oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suurepärane kuu. Seda ei mõjutanud ka tõsiasi, et Covid-19 viirusega nakatumiste arv oli pööranud nii Euroopas kui ka paljudes USA osariikides uuesti tõusule ning seetõttu valmistuti taaskehtestama piiranguid viiruse leviku takistamiseks.\n\nEuroopa aktsiaid järgiv Stoxx 600 indeks tõusis 2,9% ja Ameerika Ühendriikides hüppas S&P 500 indeks eurodes koguni 5,6% ülespoole. Dollarites mõõdetuna oli USA aktsiaturu tulemus veelgi parem. Euroala investorite jaoks on söönud osa tootlusest ära nõrgenev dollar, mis on viimase poole aastaga kaotanud euro suhtes oma väärtusest umbes 9%.\n\nDollari kursi languse on põhjustanud USA erakordselt kiiresti kasvav riigieelarve defitsiit. See küündib 30. septembril lõppeval fiskaalaastal tõenäoliselt 3,3 triljoni dollarini ehk 16%-ni sisemajanduse koguproduktist. Puudujääki aitab rahastada Föderaalreserv.\n\nKui veel mõni aeg tagasi püüti jätta muljet USA keskpanga sõltumatusest, siis nüüd vaadatakse Föderaalreservi kui valitsuse ühte osakonda. See väljendub USA riigivõla suhtelises suuruses võrreldes majandusega, mis on suurem, kui oli teise maailmasõja ajal: riigivõlg ületab viimastel andmetel juba 125% piiri ja kasvab kiires tempos edasi.\n\nBriti majandusteadlane John Maynard Keynes on omistanud Vladimir Iljitš Leninile ütluse, et parim viis kapitalistlik süsteem lõhkuda on raha destabiliseerida ja väärtusetuks muuta. Viimased paarkümmend aastat on valitsused ja keskpangad püüdnud majandustsükleid tasandada järjest ekstreemsemalt.\n\nMa olen imestanud, kuidas saab maailma praegusaja hädades süüdistada vaba turumajanduse mudelit, kui valitsused ise ei luba turul toimida. Nad manipuleerivad intressimääradega ehk raha hinnaga, mis on majanduses kõige olulisem hind ning mõjutab kõigi teiste varade, kaupade ja teenuste hindu.\n\nKuigi inflatsioonitempo kiirenemist veel ei paista, ei ole tark seda stsenaariumi tulevikus välistada. Ei tasu loota, et valitsused suudavad säilitada kontrolli olukorras, kus nende enda tegevus on tulevase kaose allikas – laenatakse tulevikust, et varjata praeguseid probleeme.\n\nElatakse nii, nagu homset ei tulekski, sest kuidas teistmoodi saab tõlgendada väiteid, et praegu võetud laene ei tulegi tagasi maksta? See on naiivne ja populistlik.\n\n**Pimestav populism**\n\nKanadas ühe heategevusorganisatsiooni poolt ellu kutsutud regulaarne poliitiline foorum Munk Debates korraldas ligikaudu kaks aastat tagasi Donald Trumpi administratsiooni endise strateegi Steve Bannoni ja poliitikakommentaatori David Frumi vahel väitluse teemal [„Kas tulevik kuulub populismile?“](https://munkdebates.com/debates/the-rise-of-populism). Steve Bannon väitis, et selles pole kahtlustki, valida on ainult parem- ja vasakpoolse populismi vahel.\n\nNüüd paistab see olevat saanud USA-s tõeks. Mõlemad peamised parteid on võtnud omaks _Modern Monetary Theory (MMT)_, mille kohta küll traditsioonilised majandusteadlased ütlevad, et see ei ole ei moodne (minevikust on küllaldaselt traagilisi näiteid) ega ole ka teooria. Teise nimega _Magic Money Tree_ (maagilise rahapuu) teooria sisuliselt väidab, et keskpankade ülesanne ongi valitsusi finantseerida ning seetõttu ei pea riigid eelarvet koostades kunagi muretsema raha puudujäägi pärast.\n\nEestis on aga tekkinud hoopis huvitav olukord – parempopulistid ja vasakpopulistid on moodustanud koalitsiooni –, nii et meil pole isegi Bannoni mainitud valikut.\n\nPopulismil on mitu definitsiooni. Kui määratleda seda kui rahva vastasseisu eliidiga, siis ma valiksin intuitiivselt rahva poole. Kahjuks tähendab populism sageli ka keerulistele probleemidele lihtsate ja kiirete (seega populaarsete), kuid ekslike lahenduste pakkumist. Selle näide on seisukoht, et kui raha on puudu, siis võta niipalju laenu, kui antakse.\n\nKuidas suhtute sõpra, kes laenu võttes ei mõtle sellele, mille arvelt ta selle tagasi maksab? Kuidas aga suhtuda riiki, kellel on sama mentaliteet? Kui kogumispensionite süsteem lõhutakse pelgalt selleks, et saaks kirjutada erakorralise pensionitõusu enda nimele? Aga mis saab pensionitest tulevikus – kas igal aastal võetakse laenu juurde, nii kaua ja nii palju, kui antakse?\n\nVarasemad valitsused leppisid pensionite indekseerimises kokku sihiga, et pensionid ei sõltuks poliitikute (sageli katteta) lubadustest. Kulutada saab ju ainult seda, mida teenitakse. Praegune majanduskeskkond annab uut ainest kaaluda, kas kohustuslikul kogumispensionil võiks olla Eesti pensionisüsteemis ikkagi oma koht või tuleks see aeglaselt likvideerida, nagu parlamendis jõuga läbi surutud kogumispensionite seadus ette näeb, ning loota ainult riigi võimele võtta tulevikus rohkem ja seejärel veel rohkem laenu. Kas riiki, mis ei suuda oma tuludega katta kulusid isegi headel aegadel, saab usaldada?\n\nEriti pettumust valmistav on aga see, kui räägitakse üht, aga tehakse teist. Helir-Valdor Seederi, Urmas Reinsalu ja Parvel Pruunsilla Isamaa jutt konservatiivsest eelarvepoliitikast on lihtsalt poliitiline taktika ja jääb sama õõnsaks nagu oli nende võitlus monopolide vastu. Ka kogumispensionisüsteemi lõhkudes räägiti turumajandusest, iseotsustamisest ja vabadusest. Tegelikkuses aga nihutatakse vastutus inimeselt riigile, nagu võiski prognoosida ja mida me juba praeguste eelarvekõneluste käigus näeme. Kui aga riik võtab suurema vastutuse pensionisüsteemis, siis kaasneb sellega ka riigi õigus korjata rohkem makse.\n\nMõtlema peaks panema ka koalitsiooni soosingus olevate majandusekspertide vaated ja seisukohad, et kui palgad kasvavad, ei tasu säästa ega koguda. Sellest peaks tulenema, et nende ekspertide arvates on säästmiseks õige aeg siis, kui sissetulekud kahanevad – see tähendab praegu, kui inimesed kaotavad töö. Muidugi saavad need majanduseksperdid õigustada ennast jutuga, et kui sissetulek on null, siis isegi kui 100% olematust sissetulekust kõrvale panna, ei ole sellest kuigi palju abi.\n\nSeega ei olegi populistidel muud lahendust peale laenamise. Töö murrab ju konti ja vaevaga teenitud sissetulekust isegi natuke kõrvale panna on samuti raske, mistõttu see populistidele ei sobi. Praegune koalitsioon soovitab inimestel peost suhu elada ja mitte koguda, sest kogumine ei ole lihtne. Alati (ka headel aegadel) on kergem lükata probleemid tulevikku, võtta laenu ning elada tänases päevas. Kuid kas see on jätkusuutlik ning õiglane ja vastutustundlik tulevaste põlvede suhtes?\n\nÕiged otsused ja teod on aga sageli rasked ning ebapopulaarsed, tulemuse saavutamine võtabki aega ja annab vahetevahel ka tagasilööke. Nii ahvatlevad kui lühiajalised lahendused ka ei tundu, usun ma, et kapital ja rikkus sünnivad ainult siis, kui kulutatakse vähem, kui teenitakse, ning säästetu pannakse tootlikult tööle.\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019782","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":12.41,"fundManager":"LHV"},"LSK00":{"heading":"LHV Pensionifond S","id":"s","code":"s","dataMarker":"SK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega 2-5 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse peamiselt võlakirjadesse. Seejuures võib fondi vara investeerida ka alla investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse. Kuni 25% fondi varast võib investeerida kinnisasjadesse, infrastruktuuri objektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. Fondi arvel võib anda ka laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on börsil noteeritud võlainstrumendid.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":8827},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":86.59,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":13.41,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Temasek 0.5% 01/03/22 | 4,93% |\n| Latvenergo 1.9% 10/06/22 | 4,81% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 4,69% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 4,47% |\n| German Government 3.25% 04/07/21 | 3,86% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 3,85% |\n| France Government 3.75% 25/04/21 | 3,68% |\n| France Government 25/05/21 | 3,37% |\n| German Government 2.25% 04/09/21 | 3,33% |\n| Investor 4.5% 12/05/23 | 3,15% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 4,69% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 4,47% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 3,85% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2020) | 53 724 980,57 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 200 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,60%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,69%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_tingimused_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs 02.05.2019](/assets/files/pension/Prospekti_muudatuste_pohjendus_ja_moju_analyys_mai.pdf)\n- [LHV Pensionifondi S põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.08.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_kuuaruanne_2020_08.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":8,"content":"### 2020 august – Leedu energiaettevõte Ignitis soovib minna börsile\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nLeedu riiklik energiaettevõte Ignitis teatas kavatsusest korraldada aktsiate avalik esmaemissioon (IPO), täpsemate asjaolude avalikustamine seisab veel ees. Kui mõelda Leedu energiasektori plaanitavate investeeringute mastaapsusele, on ettevõtte lisakapitali vajadus mõistetav. Fondis investeerisime Ignitise võlakirjadesse maikuus, mil ettevõte kaasas raha rahvusvaheliste võlakirjade abil kümneks aastaks. Kuigi võlakirjade kupongimakse on ainult 2% aastas, on fond teeninud investeeringult koos hinnatõusuga mõne kuu jooksul üle 6% tootlust.\n\nRahvusvahelised võlakirjaturud liikusid augustis ilma tugeva suunata. Kõrgeima reitinguga riikide võlakirjade väärtus pigem kahanes veidi ja madalama reitinguga ettevõtete võlakirjade hinnad vastukaaluks tõusid taas nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides.\n"},{"year":2020,"month":7,"content":"### 2020 juuli – Realiseerisime Eesti riigivõlakirjadega teenitud kasumi\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJuulikuu jooksul müüsime kõik Eesti riigivõlakirjad, mille olime märkinud kuu varem toimunud emissioonil. Võlakirjade järsk hinnatõus tõi LHV fondidele veidi rohkem kui kuu ajaga ligikaudu 2% tootlust.\n\nNende riigivõlakirjade intressimakse on järgmised kümme aastat umbes 0,125% aastas. Seega tähendas hinnatõus seda, et võlakirjad oli võimalik müüa juba nüüd põhimõtteliselt sama kasumiga, mille oleksime teeninud järgmise kümne aasta jooksul intressi kogudes.\n\nTeisisõnu, meie müügitasemelt pakkus see võlakiri ostjatele edaspidiseks nullilähedast tootlust juhul, kui võlakiri lõpuni hoida. Seevastu teenib LHV pensionifondide avaliku turu väline investeering Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjadesse aastas intressi 1,61%.\n\nSoovime tulevikus selliseid tõsiasju veelgi paremini ära kasutada: toome pensionikogujateni otseinvesteeringute kaudu suurema tootlusega investeeringuid, millele on ligipääs ainult fondidel.\n\nKa laiemalt oli võlakirjaturgudel tugev kuu ja üldiselt kehtis reegel, et mida kehvem krediidikvaliteet, seda parem tootlus. Nii ulatus investorite teenistus euroala valitsuste võlakirjade veidi rohkem kui 1%-st teisel pool ookeani, Ameerika Ühendriikides asuvate väga madala reitinguga ettevõtete võlakirjade rohkem kui 4%-ni. Endiselt põhineb hinnaliikumine peaasjalikult keskpankade tugimeetmetel.\n"},{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – Soetasime Eesti riigi võlakirju\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nTegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.\n\nKuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.\n\nJuunis jätkus võlakirjaturgudel taastumine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes jäi suur osa turusegmente siiski miinusesse. Selge erand on nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides valitsuse võlakirjad: alati on nende hinnatõus olnud enamiku ettevõtete jaoks märk probleemidest. Praegu on see signaal paraku poolik: valitsuse võlakirjad on küll väga menukad, kuid ettevõtete väärtpaberid pole suures languses.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Elatakse nii, nagu homset ei tulekski**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"August oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suurepärane kuu. Seda ei mõjutanud ka tõsiasi, et Covid-19 viirusega nakatumiste arv oli pööranud nii Euroopas kui ka paljudes USA osariikides uuesti tõusule ning seetõttu valmistuti taaskehtestama piiranguid viiruse leviku takistamiseks.\n","text":"August oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suurepärane kuu. Seda ei mõjutanud ka tõsiasi, et Covid-19 viirusega nakatumiste arv oli pööranud nii Euroopas kui ka paljudes USA osariikides uuesti tõusule ning seetõttu valmistuti taaskehtestama piiranguid viiruse leviku takistamiseks.\n\nEuroopa aktsiaid järgiv Stoxx 600 indeks tõusis 2,9% ja Ameerika Ühendriikides hüppas S&P 500 indeks eurodes koguni 5,6% ülespoole. Dollarites mõõdetuna oli USA aktsiaturu tulemus veelgi parem. Euroala investorite jaoks on söönud osa tootlusest ära nõrgenev dollar, mis on viimase poole aastaga kaotanud euro suhtes oma väärtusest umbes 9%.\n\nDollari kursi languse on põhjustanud USA erakordselt kiiresti kasvav riigieelarve defitsiit. See küündib 30. septembril lõppeval fiskaalaastal tõenäoliselt 3,3 triljoni dollarini ehk 16%-ni sisemajanduse koguproduktist. Puudujääki aitab rahastada Föderaalreserv.\n\nKui veel mõni aeg tagasi püüti jätta muljet USA keskpanga sõltumatusest, siis nüüd vaadatakse Föderaalreservi kui valitsuse ühte osakonda. See väljendub USA riigivõla suhtelises suuruses võrreldes majandusega, mis on suurem, kui oli teise maailmasõja ajal: riigivõlg ületab viimastel andmetel juba 125% piiri ja kasvab kiires tempos edasi.\n\nBriti majandusteadlane John Maynard Keynes on omistanud Vladimir Iljitš Leninile ütluse, et parim viis kapitalistlik süsteem lõhkuda on raha destabiliseerida ja väärtusetuks muuta. Viimased paarkümmend aastat on valitsused ja keskpangad püüdnud majandustsükleid tasandada järjest ekstreemsemalt.\n\nMa olen imestanud, kuidas saab maailma praegusaja hädades süüdistada vaba turumajanduse mudelit, kui valitsused ise ei luba turul toimida. Nad manipuleerivad intressimääradega ehk raha hinnaga, mis on majanduses kõige olulisem hind ning mõjutab kõigi teiste varade, kaupade ja teenuste hindu.\n\nKuigi inflatsioonitempo kiirenemist veel ei paista, ei ole tark seda stsenaariumi tulevikus välistada. Ei tasu loota, et valitsused suudavad säilitada kontrolli olukorras, kus nende enda tegevus on tulevase kaose allikas – laenatakse tulevikust, et varjata praeguseid probleeme.\n\nElatakse nii, nagu homset ei tulekski, sest kuidas teistmoodi saab tõlgendada väiteid, et praegu võetud laene ei tulegi tagasi maksta? See on naiivne ja populistlik.\n\n**Pimestav populism**\n\nKanadas ühe heategevusorganisatsiooni poolt ellu kutsutud regulaarne poliitiline foorum Munk Debates korraldas ligikaudu kaks aastat tagasi Donald Trumpi administratsiooni endise strateegi Steve Bannoni ja poliitikakommentaatori David Frumi vahel väitluse teemal [„Kas tulevik kuulub populismile?“](https://munkdebates.com/debates/the-rise-of-populism). Steve Bannon väitis, et selles pole kahtlustki, valida on ainult parem- ja vasakpoolse populismi vahel.\n\nNüüd paistab see olevat saanud USA-s tõeks. Mõlemad peamised parteid on võtnud omaks _Modern Monetary Theory (MMT)_, mille kohta küll traditsioonilised majandusteadlased ütlevad, et see ei ole ei moodne (minevikust on küllaldaselt traagilisi näiteid) ega ole ka teooria. Teise nimega _Magic Money Tree_ (maagilise rahapuu) teooria sisuliselt väidab, et keskpankade ülesanne ongi valitsusi finantseerida ning seetõttu ei pea riigid eelarvet koostades kunagi muretsema raha puudujäägi pärast.\n\nEestis on aga tekkinud hoopis huvitav olukord – parempopulistid ja vasakpopulistid on moodustanud koalitsiooni –, nii et meil pole isegi Bannoni mainitud valikut.\n\nPopulismil on mitu definitsiooni. Kui määratleda seda kui rahva vastasseisu eliidiga, siis ma valiksin intuitiivselt rahva poole. Kahjuks tähendab populism sageli ka keerulistele probleemidele lihtsate ja kiirete (seega populaarsete), kuid ekslike lahenduste pakkumist. Selle näide on seisukoht, et kui raha on puudu, siis võta niipalju laenu, kui antakse.\n\nKuidas suhtute sõpra, kes laenu võttes ei mõtle sellele, mille arvelt ta selle tagasi maksab? Kuidas aga suhtuda riiki, kellel on sama mentaliteet? Kui kogumispensionite süsteem lõhutakse pelgalt selleks, et saaks kirjutada erakorralise pensionitõusu enda nimele? Aga mis saab pensionitest tulevikus – kas igal aastal võetakse laenu juurde, nii kaua ja nii palju, kui antakse?\n\nVarasemad valitsused leppisid pensionite indekseerimises kokku sihiga, et pensionid ei sõltuks poliitikute (sageli katteta) lubadustest. Kulutada saab ju ainult seda, mida teenitakse. Praegune majanduskeskkond annab uut ainest kaaluda, kas kohustuslikul kogumispensionil võiks olla Eesti pensionisüsteemis ikkagi oma koht või tuleks see aeglaselt likvideerida, nagu parlamendis jõuga läbi surutud kogumispensionite seadus ette näeb, ning loota ainult riigi võimele võtta tulevikus rohkem ja seejärel veel rohkem laenu. Kas riiki, mis ei suuda oma tuludega katta kulusid isegi headel aegadel, saab usaldada?\n\nEriti pettumust valmistav on aga see, kui räägitakse üht, aga tehakse teist. Helir-Valdor Seederi, Urmas Reinsalu ja Parvel Pruunsilla Isamaa jutt konservatiivsest eelarvepoliitikast on lihtsalt poliitiline taktika ja jääb sama õõnsaks nagu oli nende võitlus monopolide vastu. Ka kogumispensionisüsteemi lõhkudes räägiti turumajandusest, iseotsustamisest ja vabadusest. Tegelikkuses aga nihutatakse vastutus inimeselt riigile, nagu võiski prognoosida ja mida me juba praeguste eelarvekõneluste käigus näeme. Kui aga riik võtab suurema vastutuse pensionisüsteemis, siis kaasneb sellega ka riigi õigus korjata rohkem makse.\n\nMõtlema peaks panema ka koalitsiooni soosingus olevate majandusekspertide vaated ja seisukohad, et kui palgad kasvavad, ei tasu säästa ega koguda. Sellest peaks tulenema, et nende ekspertide arvates on säästmiseks õige aeg siis, kui sissetulekud kahanevad – see tähendab praegu, kui inimesed kaotavad töö. Muidugi saavad need majanduseksperdid õigustada ennast jutuga, et kui sissetulek on null, siis isegi kui 100% olematust sissetulekust kõrvale panna, ei ole sellest kuigi palju abi.\n\nSeega ei olegi populistidel muud lahendust peale laenamise. Töö murrab ju konti ja vaevaga teenitud sissetulekust isegi natuke kõrvale panna on samuti raske, mistõttu see populistidele ei sobi. Praegune koalitsioon soovitab inimestel peost suhu elada ja mitte koguda, sest kogumine ei ole lihtne. Alati (ka headel aegadel) on kergem lükata probleemid tulevikku, võtta laenu ning elada tänases päevas. Kuid kas see on jätkusuutlik ning õiglane ja vastutustundlik tulevaste põlvede suhtes?\n\nÕiged otsused ja teod on aga sageli rasked ning ebapopulaarsed, tulemuse saavutamine võtabki aega ja annab vahetevahel ka tagasilööke. Nii ahvatlevad kui lühiajalised lahendused ka ei tundu, usun ma, et kapital ja rikkus sünnivad ainult siis, kui kulutatakse vähem, kui teenitakse, ning säästetu pannakse tootlikult tööle.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019824","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":13.21,"fundManager":"LHV"},"LMK25":{"heading":"LHV Pensionifond M","id":"m","code":"m","dataMarker":"MK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFond eelistab vara investeerimisel rahavoogu pakkuvaid varasid ja võimalusel kohalikku turgu, tehes mh vähemlikviidseid erakapitali- ja kinnisvarainvesteeringuid. Investeeringuid tehakse valdavalt kohalikus valuutas, otse aktsiatesse võib investeerida kuni 75% fondi varast. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on kinnisvarainvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":13826},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":75.1,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":8.67,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":1.88,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":8.41,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":3.44,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.5,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 4,54% |\n| German Government 2.25% 04/09/21 | 3,75% |\n| German Government 3.25% 04/07/21 | 3,70% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,00% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,71% |\n| France Government 3.75% 25/04/21 | 2,52% |\n| France Government 25/05/21 | 2,43% |\n| France Government 2.25% 25/10/22 | 2,26% |\n| JP Morgan 1.375% 16/09/21 | 2,06% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 1,89% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 4,54% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,00% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,71% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2020) | 140 320 391,36 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 400 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,60%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,84%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_tingimused_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi M põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.08.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_kuuaruanne_2020_08.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":8,"content":"### 2020 august – Üleilmset aktsiaturgu vedas ülesmäge USA\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAugust kujunes maailma aktsiaturgudele valdavalt positiivseks ja peaaegu kõikide arenenud riikide börsiindeksid lõpetasid plussis.\n\nTaas oli liidriks USA aktsiaturg, mille S&P 500 indeks tõusis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 7% võrra. Maha ei jäänud ka Jaapani börs, mille indeks kerkis kohalikus valuutas 6,6%. Euro valuutakursi tugevnemise tõttu jäi aga nende mõlema aktsiaturu tootlus eurodes mõõdetuna väiksemaks (vastavalt 5,6% ja 5,2%).\n\nEuroopa riikidest olid suurimate tõusjate seas Soome 6,3% ja Saksamaa 5,1% tootlusega. Baltikumis saavutas parima tulemuse Riia börsiindeks 5% tõusuga. Vilniuse börsiindeksi tootluseks kujunes 1%, kuid Tallinna börs jäi 3,6%-ga miinusesse.\n\nAugustis avalikustasid oma teise kvartali majandustulemused mitu Tallinna börsi ettevõtet, mille aktsiad kuuluvad Pensionifondi M portfelli. Oodatult kehvadest tulemustest teatas Tallink Grupp: ettevõtte käive vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 75% võrra ja puhaskahjum oli 27,4 miljonit eurot. Reisijaid veeti peaaegu ainult Eesti-Soome liinil ja sedagi võrreldes aastatagusega 77% vähem. See osa ettevõtte laevastikust, mis jätkas tegutsemist, vedas kvartali jooksul peamiselt kaupa.\n\nLeedu riiklik energiaettevõte Ignitis teatas kavatsusest korraldada aktsiate avalik esmaemissioon (IPO), täpsemate asjaolude avalikustamine seisab veel ees. Kui mõelda Leedu energiasektori plaanitavate investeeringute mastaapsusele, on ettevõtte lisakapitali vajadus mõistetav. Fondis investeerisime Ignitise võlakirjadesse maikuus, mil ettevõte kaasas raha rahvusvaheliste võlakirjade abil kümneks aastaks. Kuigi võlakirjade kupongimakse on ainult 2% aastas, on fond teeninud investeeringult koos hinnatõusuga mõne kuu jooksul üle 6% tootlust.\n\nMeie kohalike investeeringute hulgast teatas veel Coop Pank, et sai rahvusvaheliselt reitinguagentuurilt Moody’s suhteliselt kõrge Baa2 reitingu. Rahvusvaheline reiting aitab pankadel nii teatud hoiuseid kaasata kui ka garantiitooteid pakkuda. Investeerisime Coop Panga allutatud kümneaastastesse võlakirjadesse ligikaudu kolme aasta eest, küllalt panga uue äritee alguses. Fond on selle aja jooksul teeninud investeeringult kumulatiivselt intressidena ligikaudu 20% tulu.\n\nRahvusvahelised võlakirjaturud liikusid augustis ilma tugeva suunata. Kõrgeima reitinguga riikide võlakirjade väärtus pigem kahanes veidi ja madalama reitinguga ettevõtete võlakirjade hinnad vastukaaluks tõusid taas nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides.\n"},{"year":2020,"month":7,"content":"### 2020 juuli – Aktsiaturud liikusid erinevates suundades\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJuulis liikusid maailma aktsiaturud eri suunas. Kui USA ja arenevate turgude börsid saavutasid positiivse tulemuse, siis Euroopa börsid jäid valdavalt miinusesse.\n\nEuroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks odavnes juulis 1,6% võrra ning riikidest olid suurimad kaotajad Ühendkuningriik, Hispaania ja Prantsusmaa. Plusspoolel tootlust teenisid Soome ja Rootsi aktsiaturg vastavalt 2,7% ja 2,6% tulemusega. Jaapani Nikkei börsiindeks odavnes seevastu kuuga eurodes mõõdetuna koguni 5,4%.\n\nBalti riikidest tegi väga hea tulemuse Vilniuse börs 5,4% tootlusega, samal ajal kui Riia ja Tallinna börsiindeksi tulemus kujunes tagasihoidlikuks (vastavalt 0,5% ja –0,2%).\n\nEestis Novatoursi nime all tegutsev Leedu reisikorraldaja Novaturas lõpetas esimese poolaasta 2,2 miljoni eurose puhaskahjumiga (mullu samal ajal teeniti 437 000 eurot kasumit). Koroonaviiruse pandeemia tõttu oli ettevõtte tegevus märtsi keskpaigast kuni juulini peatatud. Juuni algul teatas Novaturas, et senine suuraktsionär loobub osalusest firmas ja ettevõte saab juurde kolm uut suuraktsionäri Eestist. 10,25% aktsiatest omandas Janek Pohlale kuuluv Rendez-Vous OÜ, mille tütarettevõte on veespordivarustuse tootja ja müüja Tahe Outdoors OÜ.\n\nJuulikuu jooksul müüsime kõik Eesti riigivõlakirjad, mille olime märkinud kuu varem toimunud emissioonil. Võlakirjade järsk hinnatõus tõi LHV fondidele veidi rohkem kui kuu ajaga ligikaudu 2% tootlust.\n\nNende riigivõlakirjade intressimakse on järgmised kümme aastat umbes 0,125% aastas. Seega tähendas hinnatõus seda, et võlakirjad oli võimalik müüa juba nüüd põhimõtteliselt sama kasumiga, mille oleksime teeninud järgmise kümne aasta jooksul intressi kogudes.\n\nTeisisõnu, meie müügitasemelt pakkus see võlakiri ostjatele edaspidiseks nullilähedast tootlust juhul, kui võlakiri lõpuni hoida. Seevastu teenib LHV pensionifondide avaliku turu väline investeering Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjadesse aastas intressi 1,61%.\n\nSoovime tulevikus selliseid tõsiasju veelgi paremini ära kasutada: toome pensionikogujateni otseinvesteeringute kaudu suurema tootlusega investeeringuid, millele on ligipääs ainult fondidel.\n\nKa laiemalt oli võlakirjaturgudel tugev kuu ja üldiselt kehtis reegel, et mida kehvem krediidikvaliteet, seda parem tootlus. Nii ulatus investorite teenistus euroala valitsuste võlakirjade veidi rohkem kui 1%-st teisel pool ookeani, Ameerika Ühendriikides asuvate väga madala reitinguga ettevõtete võlakirjade rohkem kui 4%-ni. Endiselt põhineb hinnaliikumine peaasjalikult keskpankade tugimeetmetel.\n"},{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – Coffee Address omandas Eesti kohviettevõtte\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nKa juunis oli maailma aktsiaturgude tootlus valdavalt positiivne. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuuga 6,4% võrra, seejuures tõi parima tootluse Saksamaa börsiindeks, tõustes 6,2%. Jaapani aktsiaturu Nikkei indeksi tootlus oli mõnevõrra väiksem: +1,9% kohalikus valuutas mõõdetuna ja 0,5% eurodes. Arenevate turgude üleilmne indeks MSCI Emerging Markets aga parandas juunis tulemust koguni 7% võrra.\n\nTaas tegid hea tulemuse ka Baltimaade aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi tase kerkis kuuga 2,4% ning Riia ja Vilniuse börs tõusid mõlemad 2,2%.\n\nJuunis teatas erakapitaliettevõte BaltCap, et nende BaltCap Private Equity Fund II fondi portfelli kuuluv ettevõte Coffee Address omandab Eestis tegutseva kohviettevõtte 7Kohvipoissi. Coffee Addressi hinnangul areneb Eesti kohviteenuste turg kiiresti ning see tehing aitab muuta teenuse kvaliteedi ja tootevaliku paremaks. Coffee Address on asutatud 1993. aastal ja pakub iga päev klientidele 250 000 tassi kohvi.\n\nTegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.\n\nKuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.\n\nJuunis jätkus võlakirjaturgudel taastumine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes jäi suur osa turusegmente siiski miinusesse. Selge erand on nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides valitsuse võlakirjad: alati on nende hinnatõus olnud enamiku ettevõtete jaoks märk probleemidest. Praegu on see signaal paraku poolik: valitsuse võlakirjad on küll väga menukad, kuid ettevõtete väärtpaberid pole suures languses.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Elatakse nii, nagu homset ei tulekski**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"August oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suurepärane kuu. Seda ei mõjutanud ka tõsiasi, et Covid-19 viirusega nakatumiste arv oli pööranud nii Euroopas kui ka paljudes USA osariikides uuesti tõusule ning seetõttu valmistuti taaskehtestama piiranguid viiruse leviku takistamiseks.\n","text":"August oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suurepärane kuu. Seda ei mõjutanud ka tõsiasi, et Covid-19 viirusega nakatumiste arv oli pööranud nii Euroopas kui ka paljudes USA osariikides uuesti tõusule ning seetõttu valmistuti taaskehtestama piiranguid viiruse leviku takistamiseks.\n\nEuroopa aktsiaid järgiv Stoxx 600 indeks tõusis 2,9% ja Ameerika Ühendriikides hüppas S&P 500 indeks eurodes koguni 5,6% ülespoole. Dollarites mõõdetuna oli USA aktsiaturu tulemus veelgi parem. Euroala investorite jaoks on söönud osa tootlusest ära nõrgenev dollar, mis on viimase poole aastaga kaotanud euro suhtes oma väärtusest umbes 9%.\n\nDollari kursi languse on põhjustanud USA erakordselt kiiresti kasvav riigieelarve defitsiit. See küündib 30. septembril lõppeval fiskaalaastal tõenäoliselt 3,3 triljoni dollarini ehk 16%-ni sisemajanduse koguproduktist. Puudujääki aitab rahastada Föderaalreserv.\n\nKui veel mõni aeg tagasi püüti jätta muljet USA keskpanga sõltumatusest, siis nüüd vaadatakse Föderaalreservi kui valitsuse ühte osakonda. See väljendub USA riigivõla suhtelises suuruses võrreldes majandusega, mis on suurem, kui oli teise maailmasõja ajal: riigivõlg ületab viimastel andmetel juba 125% piiri ja kasvab kiires tempos edasi.\n\nBriti majandusteadlane John Maynard Keynes on omistanud Vladimir Iljitš Leninile ütluse, et parim viis kapitalistlik süsteem lõhkuda on raha destabiliseerida ja väärtusetuks muuta. Viimased paarkümmend aastat on valitsused ja keskpangad püüdnud majandustsükleid tasandada järjest ekstreemsemalt.\n\nMa olen imestanud, kuidas saab maailma praegusaja hädades süüdistada vaba turumajanduse mudelit, kui valitsused ise ei luba turul toimida. Nad manipuleerivad intressimääradega ehk raha hinnaga, mis on majanduses kõige olulisem hind ning mõjutab kõigi teiste varade, kaupade ja teenuste hindu.\n\nKuigi inflatsioonitempo kiirenemist veel ei paista, ei ole tark seda stsenaariumi tulevikus välistada. Ei tasu loota, et valitsused suudavad säilitada kontrolli olukorras, kus nende enda tegevus on tulevase kaose allikas – laenatakse tulevikust, et varjata praeguseid probleeme.\n\nElatakse nii, nagu homset ei tulekski, sest kuidas teistmoodi saab tõlgendada väiteid, et praegu võetud laene ei tulegi tagasi maksta? See on naiivne ja populistlik.\n\n**Pimestav populism**\n\nKanadas ühe heategevusorganisatsiooni poolt ellu kutsutud regulaarne poliitiline foorum Munk Debates korraldas ligikaudu kaks aastat tagasi Donald Trumpi administratsiooni endise strateegi Steve Bannoni ja poliitikakommentaatori David Frumi vahel väitluse teemal [„Kas tulevik kuulub populismile?“](https://munkdebates.com/debates/the-rise-of-populism). Steve Bannon väitis, et selles pole kahtlustki, valida on ainult parem- ja vasakpoolse populismi vahel.\n\nNüüd paistab see olevat saanud USA-s tõeks. Mõlemad peamised parteid on võtnud omaks _Modern Monetary Theory (MMT)_, mille kohta küll traditsioonilised majandusteadlased ütlevad, et see ei ole ei moodne (minevikust on küllaldaselt traagilisi näiteid) ega ole ka teooria. Teise nimega _Magic Money Tree_ (maagilise rahapuu) teooria sisuliselt väidab, et keskpankade ülesanne ongi valitsusi finantseerida ning seetõttu ei pea riigid eelarvet koostades kunagi muretsema raha puudujäägi pärast.\n\nEestis on aga tekkinud hoopis huvitav olukord – parempopulistid ja vasakpopulistid on moodustanud koalitsiooni –, nii et meil pole isegi Bannoni mainitud valikut.\n\nPopulismil on mitu definitsiooni. Kui määratleda seda kui rahva vastasseisu eliidiga, siis ma valiksin intuitiivselt rahva poole. Kahjuks tähendab populism sageli ka keerulistele probleemidele lihtsate ja kiirete (seega populaarsete), kuid ekslike lahenduste pakkumist. Selle näide on seisukoht, et kui raha on puudu, siis võta niipalju laenu, kui antakse.\n\nKuidas suhtute sõpra, kes laenu võttes ei mõtle sellele, mille arvelt ta selle tagasi maksab? Kuidas aga suhtuda riiki, kellel on sama mentaliteet? Kui kogumispensionite süsteem lõhutakse pelgalt selleks, et saaks kirjutada erakorralise pensionitõusu enda nimele? Aga mis saab pensionitest tulevikus – kas igal aastal võetakse laenu juurde, nii kaua ja nii palju, kui antakse?\n\nVarasemad valitsused leppisid pensionite indekseerimises kokku sihiga, et pensionid ei sõltuks poliitikute (sageli katteta) lubadustest. Kulutada saab ju ainult seda, mida teenitakse. Praegune majanduskeskkond annab uut ainest kaaluda, kas kohustuslikul kogumispensionil võiks olla Eesti pensionisüsteemis ikkagi oma koht või tuleks see aeglaselt likvideerida, nagu parlamendis jõuga läbi surutud kogumispensionite seadus ette näeb, ning loota ainult riigi võimele võtta tulevikus rohkem ja seejärel veel rohkem laenu. Kas riiki, mis ei suuda oma tuludega katta kulusid isegi headel aegadel, saab usaldada?\n\nEriti pettumust valmistav on aga see, kui räägitakse üht, aga tehakse teist. Helir-Valdor Seederi, Urmas Reinsalu ja Parvel Pruunsilla Isamaa jutt konservatiivsest eelarvepoliitikast on lihtsalt poliitiline taktika ja jääb sama õõnsaks nagu oli nende võitlus monopolide vastu. Ka kogumispensionisüsteemi lõhkudes räägiti turumajandusest, iseotsustamisest ja vabadusest. Tegelikkuses aga nihutatakse vastutus inimeselt riigile, nagu võiski prognoosida ja mida me juba praeguste eelarvekõneluste käigus näeme. Kui aga riik võtab suurema vastutuse pensionisüsteemis, siis kaasneb sellega ka riigi õigus korjata rohkem makse.\n\nMõtlema peaks panema ka koalitsiooni soosingus olevate majandusekspertide vaated ja seisukohad, et kui palgad kasvavad, ei tasu säästa ega koguda. Sellest peaks tulenema, et nende ekspertide arvates on säästmiseks õige aeg siis, kui sissetulekud kahanevad – see tähendab praegu, kui inimesed kaotavad töö. Muidugi saavad need majanduseksperdid õigustada ennast jutuga, et kui sissetulek on null, siis isegi kui 100% olematust sissetulekust kõrvale panna, ei ole sellest kuigi palju abi.\n\nSeega ei olegi populistidel muud lahendust peale laenamise. Töö murrab ju konti ja vaevaga teenitud sissetulekust isegi natuke kõrvale panna on samuti raske, mistõttu see populistidele ei sobi. Praegune koalitsioon soovitab inimestel peost suhu elada ja mitte koguda, sest kogumine ei ole lihtne. Alati (ka headel aegadel) on kergem lükata probleemid tulevikku, võtta laenu ning elada tänases päevas. Kuid kas see on jätkusuutlik ning õiglane ja vastutustundlik tulevaste põlvede suhtes?\n\nÕiged otsused ja teod on aga sageli rasked ning ebapopulaarsed, tulemuse saavutamine võtabki aega ja annab vahetevahel ka tagasilööke. Nii ahvatlevad kui lühiajalised lahendused ka ei tundu, usun ma, et kapital ja rikkus sünnivad ainult siis, kui kulutatakse vähem, kui teenitakse, ning säästetu pannakse tootlikult tööle.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019774","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":32.89,"fundManager":"LHV"},"LLK50":{"heading":"LHV Pensionifond L","id":"l","code":"l","dataMarker":"LK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse hajutatult erinevatesse varaklassidesse nii kohalikul kui välismaistel turgudel. Fondi vara on lubatud ulatuslikult investeerida mittenoteeritud instrumentidesse, mida kasutatakse peamiselt koduturul tegutsevate äriühingute emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on erakapitaliinvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":101351},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":48.91,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":18.67,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":9.15,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":10.25,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":8.95,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.08,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| German Government 2.25% 04/09/21 | 4,21% |\n| German Government 3.25% 04/07/21 | 4,09% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,77% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,26% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,24% |\n| German Treasury Bill 14/04/2021 | 3,17% |\n| France Government 3.75% 25/04/21 | 2,92% |\n| France Government 25/05/21 | 2,77% |\n| France Government 2.25% 25/10/22 | 2,61% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 2,23% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,77% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,24% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 2,23% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2020) | 962 235 800,23 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 3 159 616,79 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,60%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,01%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_tingimused_02092019.pdf)\n- [Osakuomanikele antav teave](/assets/files/pension/Osakuomanikele_antav_teave_LHV_Pensionifond_L.pdf)\n- [Investeerimispoliitikate võrdlus](/assets/files/pension/investeerimispoliitikate_vordlus_Eesti_L.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi L põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.08.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_kuuaruanne_2020_08.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":8,"content":"### 2020 august – Erakapitalifond müüs Baltikumi investeeringu edukalt\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAugust kujunes maailma aktsiaturgudele valdavalt positiivseks ja peaaegu kõikide arenenud riikide börsiindeksid lõpetasid plussis.\n\nTaas oli liidriks USA aktsiaturg, mille S&P 500 indeks tõusis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 7% võrra. Maha ei jäänud ka Jaapani börs, mille indeks kerkis kohalikus valuutas 6,6%. Euro valuutakursi tugevnemise tõttu jäi aga nende mõlema aktsiaturu tootlus eurodes mõõdetuna väiksemaks (vastavalt 5,6% ja 5,2%).\n\nEuroopa riikidest olid suurimate tõusjate seas Soome 6,3% ja Saksamaa 5,1% tootlusega. Baltikumis saavutas parima tulemuse Riia börsiindeks 5% tõusuga. Vilniuse börsiindeksi tootluseks kujunes 1%, kuid Tallinna börs jäi 3,6%-ga miinusesse.\n\nPensionifondi L portfelli kuuluv erakapitalifond BPM Mezzanine Fund müüs investeeringu Baltimaade juhtivas andmekeskuse käitajas DEAC. Investeering tehti 2016. aastal eesmärgiga pakkuda ettevõttele kapitali tehnoloogilise taristu parandamiseks ja osaliselt senise võlakoormuse refinantseerimiseks. Fondi investoritele teeniti peaaegu nelja aastaga korralik tootlus.\n\nLeedu riiklik energiaettevõte Ignitis teatas kavatsusest korraldada aktsiate avalik esmaemissioon (IPO), täpsemate asjaolude avalikustamine seisab veel ees. Kui mõelda Leedu energiasektori plaanitavate investeeringute mastaapsusele, on ettevõtte lisakapitali vajadus mõistetav. Fondis investeerisime Ignitise võlakirjadesse maikuus, mil ettevõte kaasas raha rahvusvaheliste võlakirjade abil kümneks aastaks. Kuigi võlakirjade kupongimakse on ainult 2% aastas, on fond teeninud investeeringult koos hinnatõusuga mõne kuu jooksul üle 6% tootlust.\n\nMeie kohalike investeeringute hulgast teatas veel Coop Pank, et sai rahvusvaheliselt reitinguagentuurilt Moody’s suhteliselt kõrge Baa2 reitingu. Rahvusvaheline reiting aitab pankadel nii teatud hoiuseid kaasata kui ka garantiitooteid pakkuda. Investeerisime Coop Panga allutatud kümneaastastesse võlakirjadesse ligikaudu kolme aasta eest, küllalt panga uue äritee alguses. Fond on selle aja jooksul teeninud investeeringult kumulatiivselt intressidena ligikaudu 20% tulu.\n\nRahvusvahelised võlakirjaturud liikusid augustis ilma tugeva suunata. Kõrgeima reitinguga riikide võlakirjade väärtus pigem kahanes veidi ja madalama reitinguga ettevõtete võlakirjade hinnad vastukaaluks tõusid taas nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides.\n"},{"year":2020,"month":7,"content":"### 2020 juuli – Lõpule jõudis termopuidu valmistaja Thermory osaluse müük\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJuulis liikusid maailma aktsiaturud eri suunas. Kui USA ja arenevate turgude börsid saavutasid positiivse tulemuse, siis Euroopa börsid jäid valdavalt miinusesse.\n\nEuroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks odavnes juulis 1,6% võrra ning riikidest olid suurimad kaotajad Ühendkuningriik, Hispaania ja Prantsusmaa. Plusspoolel tootlust teenisid Soome ja Rootsi aktsiaturg vastavalt 2,7% ja 2,6% tulemusega. Jaapani Nikkei börsiindeks odavnes seevastu kuuga eurodes mõõdetuna koguni 5,4%.\n\nBalti riikidest tegi väga hea tulemuse Vilniuse börs 5,4% tootlusega, samal ajal kui Riia ja Tallinna börsiindeksi tulemus kujunes tagasihoidlikuks (vastavalt 0,5% ja –0,2%).\n\nJuulis jõudis lõpule tehing, millega LHV Pensionifond L ja selle portfelli kuuluv erakapitalifond Livonia Partners väljusid investeeringust maailma juhtivasse termopuidu valmistajasse Thermory. Selle ettevõtte ostis ära UG Investeeringud, mille omanik Kristjan Rahu on kogunud tuntust soojusenergia pakkuja Utilitas müügiga Austraalia erakapitalifondile. UG Investeeringud on pikaajaline omanik, kellele on olulised strateegilised investeeringud ja ettevõtte orgaaniline kasv.\n\nJuulikuu jooksul müüsime kõik Eesti riigivõlakirjad, mille olime märkinud kuu varem toimunud emissioonil. Võlakirjade järsk hinnatõus tõi LHV fondidele veidi rohkem kui kuu ajaga ligikaudu 2% tootlust.\n\nNende riigivõlakirjade intressimakse on järgmised kümme aastat umbes 0,125% aastas. Seega tähendas hinnatõus seda, et võlakirjad oli võimalik müüa juba nüüd põhimõtteliselt sama kasumiga, mille oleksime teeninud järgmise kümne aasta jooksul intressi kogudes.\n\nTeisisõnu, meie müügitasemelt pakkus see võlakiri ostjatele edaspidiseks nullilähedast tootlust juhul, kui võlakiri lõpuni hoida. Seevastu teenib LHV pensionifondide avaliku turu väline investeering Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjadesse aastas intressi 1,61%.\n\nSoovime tulevikus selliseid tõsiasju veelgi paremini ära kasutada: toome pensionikogujateni otseinvesteeringute kaudu suurema tootlusega investeeringuid, millele on ligipääs ainult fondidel.\n\nKa laiemalt oli võlakirjaturgudel tugev kuu ja üldiselt kehtis reegel, et mida kehvem krediidikvaliteet, seda parem tootlus. Nii ulatus investorite teenistus euroala valitsuste võlakirjade veidi rohkem kui 1%-st teisel pool ookeani, Ameerika Ühendriikides asuvate väga madala reitinguga ettevõtete võlakirjade rohkem kui 4%-ni. Endiselt põhineb hinnaliikumine peaasjalikult keskpankade tugimeetmetel.\n"},{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – Üleilmsetel aktsiaturgudel valitses rõõmus meeleolu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nKa juunis oli maailma aktsiaturgude tootlus valdavalt positiivne. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuuga 6,4% võrra, seejuures tõi parima tootluse Saksamaa börsiindeks, tõustes 6,2%. Jaapani aktsiaturu Nikkei indeksi tootlus oli mõnevõrra väiksem: +1,9% kohalikus valuutas mõõdetuna ja 0,5% eurodes. Arenevate turgude üleilmne indeks MSCI Emerging Markets aga parandas juunis tulemust koguni 7% võrra.\n\nTaas tegid hea tulemuse ka Baltimaade aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi tase kerkis kuuga 2,4% ning Riia ja Vilniuse börs tõusid mõlemad 2,2%.\n\nPensionifondi L portfelli kuulub Leedu erakapitalifond INVL Baltic Sea Growth Fund, mille keskne fookus on investeerida Balti keskmise suurusega ettevõtetesse. Juunikuus tegigi INVL Baltic Sea Growth Fund uue investeeringu Balti suurimasse jäätmekäitlusettevõttesse Eco Baltia. See on 2018. aastal tegevust alustanud fondi kolmas investeering ja tehingu järel kuulub fondile ettevõttes enamusosalus. Eco Baltias töötab üle 800 inimese. Ettevõtte 2019. aasta käive ulatus peaaegu 71 miljoni euroni, millest üle 60% andis ümbertöötamise äriüksus.\n\nTegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.\n\nKuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.\n\nJuunis jätkus võlakirjaturgudel taastumine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes jäi suur osa turusegmente siiski miinusesse. Selge erand on nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides valitsuse võlakirjad: alati on nende hinnatõus olnud enamiku ettevõtete jaoks märk probleemidest. Praegu on see signaal paraku poolik: valitsuse võlakirjad on küll väga menukad, kuid ettevõtete väärtpaberid pole suures languses.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Elatakse nii, nagu homset ei tulekski**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"August oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suurepärane kuu. Seda ei mõjutanud ka tõsiasi, et Covid-19 viirusega nakatumiste arv oli pööranud nii Euroopas kui ka paljudes USA osariikides uuesti tõusule ning seetõttu valmistuti taaskehtestama piiranguid viiruse leviku takistamiseks.\n","text":"August oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suurepärane kuu. Seda ei mõjutanud ka tõsiasi, et Covid-19 viirusega nakatumiste arv oli pööranud nii Euroopas kui ka paljudes USA osariikides uuesti tõusule ning seetõttu valmistuti taaskehtestama piiranguid viiruse leviku takistamiseks.\n\nEuroopa aktsiaid järgiv Stoxx 600 indeks tõusis 2,9% ja Ameerika Ühendriikides hüppas S&P 500 indeks eurodes koguni 5,6% ülespoole. Dollarites mõõdetuna oli USA aktsiaturu tulemus veelgi parem. Euroala investorite jaoks on söönud osa tootlusest ära nõrgenev dollar, mis on viimase poole aastaga kaotanud euro suhtes oma väärtusest umbes 9%.\n\nDollari kursi languse on põhjustanud USA erakordselt kiiresti kasvav riigieelarve defitsiit. See küündib 30. septembril lõppeval fiskaalaastal tõenäoliselt 3,3 triljoni dollarini ehk 16%-ni sisemajanduse koguproduktist. Puudujääki aitab rahastada Föderaalreserv.\n\nKui veel mõni aeg tagasi püüti jätta muljet USA keskpanga sõltumatusest, siis nüüd vaadatakse Föderaalreservi kui valitsuse ühte osakonda. See väljendub USA riigivõla suhtelises suuruses võrreldes majandusega, mis on suurem, kui oli teise maailmasõja ajal: riigivõlg ületab viimastel andmetel juba 125% piiri ja kasvab kiires tempos edasi.\n\nBriti majandusteadlane John Maynard Keynes on omistanud Vladimir Iljitš Leninile ütluse, et parim viis kapitalistlik süsteem lõhkuda on raha destabiliseerida ja väärtusetuks muuta. Viimased paarkümmend aastat on valitsused ja keskpangad püüdnud majandustsükleid tasandada järjest ekstreemsemalt.\n\nMa olen imestanud, kuidas saab maailma praegusaja hädades süüdistada vaba turumajanduse mudelit, kui valitsused ise ei luba turul toimida. Nad manipuleerivad intressimääradega ehk raha hinnaga, mis on majanduses kõige olulisem hind ning mõjutab kõigi teiste varade, kaupade ja teenuste hindu.\n\nKuigi inflatsioonitempo kiirenemist veel ei paista, ei ole tark seda stsenaariumi tulevikus välistada. Ei tasu loota, et valitsused suudavad säilitada kontrolli olukorras, kus nende enda tegevus on tulevase kaose allikas – laenatakse tulevikust, et varjata praeguseid probleeme.\n\nElatakse nii, nagu homset ei tulekski, sest kuidas teistmoodi saab tõlgendada väiteid, et praegu võetud laene ei tulegi tagasi maksta? See on naiivne ja populistlik.\n\n**Pimestav populism**\n\nKanadas ühe heategevusorganisatsiooni poolt ellu kutsutud regulaarne poliitiline foorum Munk Debates korraldas ligikaudu kaks aastat tagasi Donald Trumpi administratsiooni endise strateegi Steve Bannoni ja poliitikakommentaatori David Frumi vahel väitluse teemal [„Kas tulevik kuulub populismile?“](https://munkdebates.com/debates/the-rise-of-populism). Steve Bannon väitis, et selles pole kahtlustki, valida on ainult parem- ja vasakpoolse populismi vahel.\n\nNüüd paistab see olevat saanud USA-s tõeks. Mõlemad peamised parteid on võtnud omaks _Modern Monetary Theory (MMT)_, mille kohta küll traditsioonilised majandusteadlased ütlevad, et see ei ole ei moodne (minevikust on küllaldaselt traagilisi näiteid) ega ole ka teooria. Teise nimega _Magic Money Tree_ (maagilise rahapuu) teooria sisuliselt väidab, et keskpankade ülesanne ongi valitsusi finantseerida ning seetõttu ei pea riigid eelarvet koostades kunagi muretsema raha puudujäägi pärast.\n\nEestis on aga tekkinud hoopis huvitav olukord – parempopulistid ja vasakpopulistid on moodustanud koalitsiooni –, nii et meil pole isegi Bannoni mainitud valikut.\n\nPopulismil on mitu definitsiooni. Kui määratleda seda kui rahva vastasseisu eliidiga, siis ma valiksin intuitiivselt rahva poole. Kahjuks tähendab populism sageli ka keerulistele probleemidele lihtsate ja kiirete (seega populaarsete), kuid ekslike lahenduste pakkumist. Selle näide on seisukoht, et kui raha on puudu, siis võta niipalju laenu, kui antakse.\n\nKuidas suhtute sõpra, kes laenu võttes ei mõtle sellele, mille arvelt ta selle tagasi maksab? Kuidas aga suhtuda riiki, kellel on sama mentaliteet? Kui kogumispensionite süsteem lõhutakse pelgalt selleks, et saaks kirjutada erakorralise pensionitõusu enda nimele? Aga mis saab pensionitest tulevikus – kas igal aastal võetakse laenu juurde, nii kaua ja nii palju, kui antakse?\n\nVarasemad valitsused leppisid pensionite indekseerimises kokku sihiga, et pensionid ei sõltuks poliitikute (sageli katteta) lubadustest. Kulutada saab ju ainult seda, mida teenitakse. Praegune majanduskeskkond annab uut ainest kaaluda, kas kohustuslikul kogumispensionil võiks olla Eesti pensionisüsteemis ikkagi oma koht või tuleks see aeglaselt likvideerida, nagu parlamendis jõuga läbi surutud kogumispensionite seadus ette näeb, ning loota ainult riigi võimele võtta tulevikus rohkem ja seejärel veel rohkem laenu. Kas riiki, mis ei suuda oma tuludega katta kulusid isegi headel aegadel, saab usaldada?\n\nEriti pettumust valmistav on aga see, kui räägitakse üht, aga tehakse teist. Helir-Valdor Seederi, Urmas Reinsalu ja Parvel Pruunsilla Isamaa jutt konservatiivsest eelarvepoliitikast on lihtsalt poliitiline taktika ja jääb sama õõnsaks nagu oli nende võitlus monopolide vastu. Ka kogumispensionisüsteemi lõhkudes räägiti turumajandusest, iseotsustamisest ja vabadusest. Tegelikkuses aga nihutatakse vastutus inimeselt riigile, nagu võiski prognoosida ja mida me juba praeguste eelarvekõneluste käigus näeme. Kui aga riik võtab suurema vastutuse pensionisüsteemis, siis kaasneb sellega ka riigi õigus korjata rohkem makse.\n\nMõtlema peaks panema ka koalitsiooni soosingus olevate majandusekspertide vaated ja seisukohad, et kui palgad kasvavad, ei tasu säästa ega koguda. Sellest peaks tulenema, et nende ekspertide arvates on säästmiseks õige aeg siis, kui sissetulekud kahanevad – see tähendab praegu, kui inimesed kaotavad töö. Muidugi saavad need majanduseksperdid õigustada ennast jutuga, et kui sissetulek on null, siis isegi kui 100% olematust sissetulekust kõrvale panna, ei ole sellest kuigi palju abi.\n\nSeega ei olegi populistidel muud lahendust peale laenamise. Töö murrab ju konti ja vaevaga teenitud sissetulekust isegi natuke kõrvale panna on samuti raske, mistõttu see populistidele ei sobi. Praegune koalitsioon soovitab inimestel peost suhu elada ja mitte koguda, sest kogumine ei ole lihtne. Alati (ka headel aegadel) on kergem lükata probleemid tulevikku, võtta laenu ning elada tänases päevas. Kuid kas see on jätkusuutlik ning õiglane ja vastutustundlik tulevaste põlvede suhtes?\n\nÕiged otsused ja teod on aga sageli rasked ning ebapopulaarsed, tulemuse saavutamine võtabki aega ja annab vahetevahel ka tagasilööke. Nii ahvatlevad kui lühiajalised lahendused ka ei tundu, usun ma, et kapital ja rikkus sünnivad ainult siis, kui kulutatakse vähem, kui teenitakse, ning säästetu pannakse tootlikult tööle.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019832","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":29.81,"fundManager":"LHV"},"LXK75":{"heading":"LHV Pensionifond XL","id":"xl","code":"xl","dataMarker":"XLK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,\n- oled valmis riskima keskmisest rohkem,\n- sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":36233},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":36.04,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":25.35,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":15.45,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":10.18,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":8.29,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.7,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| German Government 2.25% 04/09/21 | 5,06% |\n| German Government 3.25% 04/07/21 | 4,70% |\n| France Government 3.75% 25/04/21 | 3,87% |\n| France Government 25/05/21 | 3,73% |\n| German Treasury Bill 14/04/2021 | 3,30% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,10% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 2,87% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,58% |\n| Xtrackers DAX UCITS ETF | 2,47% |\n| TRIGON - New Europe Fund D | 2,45% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 2,87% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,58% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,29% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2020) | 209 963 692,49 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 530 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,60%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,98%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_tingimused_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XL põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.08.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_kuuaruanne_2020_08.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":8,"content":"### 2020 august – Aktsiaturud jätkasid USA eestvedamisel tõusukursil\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAugust kujunes maailma aktsiaturgudele valdavalt positiivseks ja peaaegu kõikide arenenud riikide börsiindeksid lõpetasid plussis.\n\nTaas oli liidriks USA aktsiaturg, mille S&P 500 indeks tõusis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 7% võrra. Maha ei jäänud ka Jaapani börs, mille indeks kerkis kohalikus valuutas 6,6%. Euro valuutakursi tugevnemise tõttu jäi aga nende mõlema aktsiaturu tootlus eurodes mõõdetuna väiksemaks (vastavalt 5,6% ja 5,2%). Euroopa riikidest olid suurimate tõusjate seas Soome 6,3% ja Saksamaa 5,1% tootlusega.\n\nArenevad turud liikusid aga erinevates suundades: kui Aasia riigid eesotsas Hiinaga saavutasid suuresti positiivse tootluse, siis Ladina-Ameerika börsid valdavalt langesid. Baltikumis saavutas parima tulemuse Riia börsiindeks 5% tõusuga. Vilniuse börsiindeksi tootluseks kujunes 1%, kuid Tallinna börs jäi 3,6%-ga miinusesse.\n\nAugustis teatas Pensionifondi XL portfelli kuuluv Siemens Healthineers, et võtab üle vähiraviseadmeid tootva ettevõtte Varian Medical Systems, mis on noteeritud New Yorki börsil. Kokku lepiti hinnas 177,5 dollarit aktsia kohta, mis on info avalikustamisele eelnenud börsihinnast peaaegu 25% kõrgem tase. Kogu tehingu maht on 16,4 miljardit dollarit. Tehingu toimumise peavad siiski heaks kiitma veel ka Variani aktsionärid ja järelvalveorgan. Ühinenud ettevõte saavutab meditsiiniseadmete tootmise alal – ennekõike vähiravi valdkonnas – väga tugeva turupositsiooni.\n\nLeedu riiklik energiaettevõte Ignitis teatas kavatsusest korraldada aktsiate avalik esmaemissioon (IPO), täpsemate asjaolude avalikustamine seisab veel ees. Kui mõelda Leedu energiasektori plaanitavate investeeringute mastaapsusele, on ettevõtte lisakapitali vajadus mõistetav. Fondis investeerisime Ignitise võlakirjadesse maikuus, mil ettevõte kaasas raha rahvusvaheliste võlakirjade abil kümneks aastaks. Kuigi võlakirjade kupongimakse on ainult 2% aastas, on fond teeninud investeeringult koos hinnatõusuga mõne kuu jooksul üle 6% tootlust.\n\nRahvusvahelised võlakirjaturud liikusid augustis ilma tugeva suunata. Kõrgeima reitinguga riikide võlakirjade väärtus pigem kahanes veidi ja madalama reitinguga ettevõtete võlakirjade hinnad vastukaaluks tõusid taas nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides.\n"},{"year":2020,"month":7,"content":"### 2020 juuli – Fondi üksikinvesteeringute seas leidus suuri tõusjaid\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJuulis liikusid maailma aktsiaturud eri suunas. Kui USA ja arenevate turgude börsid saavutasid positiivse tulemuse, siis Euroopa börsid jäid valdavalt miinusesse.\n\nEuroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks odavnes juulis 1,6% võrra ning riikidest olid suurimad kaotajad Ühendkuningriik, Hispaania ja Prantsusmaa. Plusspoolel tootlust teenisid Soome ja Rootsi aktsiaturg vastavalt 2,7% ja 2,6% tulemusega. Jaapani Nikkei börsiindeks odavnes seevastu kuuga eurodes mõõdetuna koguni 5,4%. Arenevate turgude MSCI Emerging Marketsi indeks kallines kohalikus valuutas 8,4%, kuid euro vahetuskursi tugevnemise tõttu jäi tootlus eurodes kõiges 3,4% juurde.\n\nBalti riikidest tegi väga hea tulemuse Vilniuse börs 5,4% tootlusega, samal ajal kui Riia ja Tallinna börsiindeksi tulemus kujunes tagasihoidlikuks (vastavalt 0,5% ja –0,2%).\n\nJuulis tõi hea tootluse Pensionifondi XL portfelli kuuluv ettevõte IDEXX Laboratories, mille aktsia kerkis kuu jooksul 13,7% võrra. Ettevõte toodab peamiselt analüüsideks vajalikke masinaid veterinaaridele ja teatas teise kvartali tugevatest tulemustest eriolukorrast hoolimata.\n\nSamuti avaldas suurepärased kvartalitulemused Rootsi ettevõte Sweco, mis nõustab taristuprojektide elluviijaid ja on Põhjamaades selle valdkonna liider. Juulis kallinesid ettevõtte aktsiad Stockholmi börsil koguni 22,5% võrra.\n\nJuulikuu jooksul müüsime kõik Eesti riigivõlakirjad, mille olime märkinud kuu varem toimunud emissioonil. Võlakirjade järsk hinnatõus tõi LHV fondidele veidi rohkem kui kuu ajaga ligikaudu 2% tootlust.\n\nNende riigivõlakirjade intressimakse on järgmised kümme aastat umbes 0,125% aastas. Seega tähendas hinnatõus seda, et võlakirjad oli võimalik müüa juba nüüd põhimõtteliselt sama kasumiga, mille oleksime teeninud järgmise kümne aasta jooksul intressi kogudes.\n\nTeisisõnu, meie müügitasemelt pakkus see võlakiri ostjatele edaspidiseks nullilähedast tootlust juhul, kui võlakiri lõpuni hoida. Seevastu teenib LHV pensionifondide avaliku turu väline investeering Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjadesse aastas intressi 1,61%.\n\nSoovime tulevikus selliseid tõsiasju veelgi paremini ära kasutada: toome pensionikogujateni otseinvesteeringute kaudu suurema tootlusega investeeringuid, millele on ligipääs ainult fondidel.\n\nKa laiemalt oli võlakirjaturgudel tugev kuu ja üldiselt kehtis reegel, et mida kehvem krediidikvaliteet, seda parem tootlus. Nii ulatus investorite teenistus euroala valitsuste võlakirjade veidi rohkem kui 1%-st teisel pool ookeani, Ameerika Ühendriikides asuvate väga madala reitinguga ettevõtete võlakirjade rohkem kui 4%-ni. Endiselt põhineb hinnaliikumine peaasjalikult keskpankade tugimeetmetel.\n"},{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – Saksamaa tööstusettevõtete aktsiatel oli lennukas kuu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nKa juunis oli maailma aktsiaturgude tootlus valdavalt positiivne. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuuga 6,4% võrra, seejuures tõi parima tootluse Saksamaa börsiindeks, tõustes 6,2%. Jaapani aktsiaturu Nikkei indeksi tootlus oli mõnevõrra väiksem: +1,9% kohalikus valuutas mõõdetuna ja 0,5% eurodes. Arenevate turgude üleilmne indeks MSCI Emerging Markets aga parandas juunis tulemust koguni 7% võrra.\n\nTaas tegid hea tulemuse ka Baltimaade aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi tase kerkis kuuga 2,4% ning Riia ja Vilniuse börs tõusid mõlemad 2,2%.\n\nPensionifondi XL tootlust toetasid seekord Saksamaa suurte tööstusettevõtete aktsiad. Näiteks Mercedeseid tootva Daimleri aktsia kallines juunis 8,3% võrra ja Siemensi aktsia 6,3%. Samuti andsid väga hea tulemuse Põhjamaade ettevõtetesse tehtud investeeringud: Taani köögi- ja vannitoamööbli tootja TCM Groupi aktsia tootlus oli 20% ja Norra kaupluseketi Europrisi aktsia kallines kuuga 12,2% võrra.\n\nTegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.\n\nKuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.\n\nJuunis jätkus võlakirjaturgudel taastumine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes jäi suur osa turusegmente siiski miinusesse. Selge erand on nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides valitsuse võlakirjad: alati on nende hinnatõus olnud enamiku ettevõtete jaoks märk probleemidest. Praegu on see signaal paraku poolik: valitsuse võlakirjad on küll väga menukad, kuid ettevõtete väärtpaberid pole suures languses.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Elatakse nii, nagu homset ei tulekski**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"August oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suurepärane kuu. Seda ei mõjutanud ka tõsiasi, et Covid-19 viirusega nakatumiste arv oli pööranud nii Euroopas kui ka paljudes USA osariikides uuesti tõusule ning seetõttu valmistuti taaskehtestama piiranguid viiruse leviku takistamiseks.\n","text":"August oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suurepärane kuu. Seda ei mõjutanud ka tõsiasi, et Covid-19 viirusega nakatumiste arv oli pööranud nii Euroopas kui ka paljudes USA osariikides uuesti tõusule ning seetõttu valmistuti taaskehtestama piiranguid viiruse leviku takistamiseks.\n\nEuroopa aktsiaid järgiv Stoxx 600 indeks tõusis 2,9% ja Ameerika Ühendriikides hüppas S&P 500 indeks eurodes koguni 5,6% ülespoole. Dollarites mõõdetuna oli USA aktsiaturu tulemus veelgi parem. Euroala investorite jaoks on söönud osa tootlusest ära nõrgenev dollar, mis on viimase poole aastaga kaotanud euro suhtes oma väärtusest umbes 9%.\n\nDollari kursi languse on põhjustanud USA erakordselt kiiresti kasvav riigieelarve defitsiit. See küündib 30. septembril lõppeval fiskaalaastal tõenäoliselt 3,3 triljoni dollarini ehk 16%-ni sisemajanduse koguproduktist. Puudujääki aitab rahastada Föderaalreserv.\n\nKui veel mõni aeg tagasi püüti jätta muljet USA keskpanga sõltumatusest, siis nüüd vaadatakse Föderaalreservi kui valitsuse ühte osakonda. See väljendub USA riigivõla suhtelises suuruses võrreldes majandusega, mis on suurem, kui oli teise maailmasõja ajal: riigivõlg ületab viimastel andmetel juba 125% piiri ja kasvab kiires tempos edasi.\n\nBriti majandusteadlane John Maynard Keynes on omistanud Vladimir Iljitš Leninile ütluse, et parim viis kapitalistlik süsteem lõhkuda on raha destabiliseerida ja väärtusetuks muuta. Viimased paarkümmend aastat on valitsused ja keskpangad püüdnud majandustsükleid tasandada järjest ekstreemsemalt.\n\nMa olen imestanud, kuidas saab maailma praegusaja hädades süüdistada vaba turumajanduse mudelit, kui valitsused ise ei luba turul toimida. Nad manipuleerivad intressimääradega ehk raha hinnaga, mis on majanduses kõige olulisem hind ning mõjutab kõigi teiste varade, kaupade ja teenuste hindu.\n\nKuigi inflatsioonitempo kiirenemist veel ei paista, ei ole tark seda stsenaariumi tulevikus välistada. Ei tasu loota, et valitsused suudavad säilitada kontrolli olukorras, kus nende enda tegevus on tulevase kaose allikas – laenatakse tulevikust, et varjata praeguseid probleeme.\n\nElatakse nii, nagu homset ei tulekski, sest kuidas teistmoodi saab tõlgendada väiteid, et praegu võetud laene ei tulegi tagasi maksta? See on naiivne ja populistlik.\n\n**Pimestav populism**\n\nKanadas ühe heategevusorganisatsiooni poolt ellu kutsutud regulaarne poliitiline foorum Munk Debates korraldas ligikaudu kaks aastat tagasi Donald Trumpi administratsiooni endise strateegi Steve Bannoni ja poliitikakommentaatori David Frumi vahel väitluse teemal [„Kas tulevik kuulub populismile?“](https://munkdebates.com/debates/the-rise-of-populism). Steve Bannon väitis, et selles pole kahtlustki, valida on ainult parem- ja vasakpoolse populismi vahel.\n\nNüüd paistab see olevat saanud USA-s tõeks. Mõlemad peamised parteid on võtnud omaks _Modern Monetary Theory (MMT)_, mille kohta küll traditsioonilised majandusteadlased ütlevad, et see ei ole ei moodne (minevikust on küllaldaselt traagilisi näiteid) ega ole ka teooria. Teise nimega _Magic Money Tree_ (maagilise rahapuu) teooria sisuliselt väidab, et keskpankade ülesanne ongi valitsusi finantseerida ning seetõttu ei pea riigid eelarvet koostades kunagi muretsema raha puudujäägi pärast.\n\nEestis on aga tekkinud hoopis huvitav olukord – parempopulistid ja vasakpopulistid on moodustanud koalitsiooni –, nii et meil pole isegi Bannoni mainitud valikut.\n\nPopulismil on mitu definitsiooni. Kui määratleda seda kui rahva vastasseisu eliidiga, siis ma valiksin intuitiivselt rahva poole. Kahjuks tähendab populism sageli ka keerulistele probleemidele lihtsate ja kiirete (seega populaarsete), kuid ekslike lahenduste pakkumist. Selle näide on seisukoht, et kui raha on puudu, siis võta niipalju laenu, kui antakse.\n\nKuidas suhtute sõpra, kes laenu võttes ei mõtle sellele, mille arvelt ta selle tagasi maksab? Kuidas aga suhtuda riiki, kellel on sama mentaliteet? Kui kogumispensionite süsteem lõhutakse pelgalt selleks, et saaks kirjutada erakorralise pensionitõusu enda nimele? Aga mis saab pensionitest tulevikus – kas igal aastal võetakse laenu juurde, nii kaua ja nii palju, kui antakse?\n\nVarasemad valitsused leppisid pensionite indekseerimises kokku sihiga, et pensionid ei sõltuks poliitikute (sageli katteta) lubadustest. Kulutada saab ju ainult seda, mida teenitakse. Praegune majanduskeskkond annab uut ainest kaaluda, kas kohustuslikul kogumispensionil võiks olla Eesti pensionisüsteemis ikkagi oma koht või tuleks see aeglaselt likvideerida, nagu parlamendis jõuga läbi surutud kogumispensionite seadus ette näeb, ning loota ainult riigi võimele võtta tulevikus rohkem ja seejärel veel rohkem laenu. Kas riiki, mis ei suuda oma tuludega katta kulusid isegi headel aegadel, saab usaldada?\n\nEriti pettumust valmistav on aga see, kui räägitakse üht, aga tehakse teist. Helir-Valdor Seederi, Urmas Reinsalu ja Parvel Pruunsilla Isamaa jutt konservatiivsest eelarvepoliitikast on lihtsalt poliitiline taktika ja jääb sama õõnsaks nagu oli nende võitlus monopolide vastu. Ka kogumispensionisüsteemi lõhkudes räägiti turumajandusest, iseotsustamisest ja vabadusest. Tegelikkuses aga nihutatakse vastutus inimeselt riigile, nagu võiski prognoosida ja mida me juba praeguste eelarvekõneluste käigus näeme. Kui aga riik võtab suurema vastutuse pensionisüsteemis, siis kaasneb sellega ka riigi õigus korjata rohkem makse.\n\nMõtlema peaks panema ka koalitsiooni soosingus olevate majandusekspertide vaated ja seisukohad, et kui palgad kasvavad, ei tasu säästa ega koguda. Sellest peaks tulenema, et nende ekspertide arvates on säästmiseks õige aeg siis, kui sissetulekud kahanevad – see tähendab praegu, kui inimesed kaotavad töö. Muidugi saavad need majanduseksperdid õigustada ennast jutuga, et kui sissetulek on null, siis isegi kui 100% olematust sissetulekust kõrvale panna, ei ole sellest kuigi palju abi.\n\nSeega ei olegi populistidel muud lahendust peale laenamise. Töö murrab ju konti ja vaevaga teenitud sissetulekust isegi natuke kõrvale panna on samuti raske, mistõttu see populistidele ei sobi. Praegune koalitsioon soovitab inimestel peost suhu elada ja mitte koguda, sest kogumine ei ole lihtne. Alati (ka headel aegadel) on kergem lükata probleemid tulevikku, võtta laenu ning elada tänases päevas. Kuid kas see on jätkusuutlik ning õiglane ja vastutustundlik tulevaste põlvede suhtes?\n\nÕiged otsused ja teod on aga sageli rasked ning ebapopulaarsed, tulemuse saavutamine võtabki aega ja annab vahetevahel ka tagasilööke. Nii ahvatlevad kui lühiajalised lahendused ka ei tundu, usun ma, et kapital ja rikkus sünnivad ainult siis, kui kulutatakse vähem, kui teenitakse, ning säästetu pannakse tootlikult tööle.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019766","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":26.48,"fundManager":"LHV"},"LIK75":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks","id":"indeks","code":"lik","dataMarker":"LIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,\n- soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,\n- omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerime laiapõhjaliselt aktsia- ja kinnisvarafondidesse. Investeeringute tegemisel eelistame börsil kaubeldavaid (ETF), madala kulumääraga, füüsilist vara omavaid (mitte sünteetilisi), maksuefektiivseid, likviidseid ja alusindeksit jäljendavaid fonde. Kuni 75% fondi varast on paigutatud aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":6117},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":73.17,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":25.74,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.09,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Lyxor Core MSCI World DR UCITS | 27,70% |\n| Amundi Index FTSE EPRA Nareit Global UCITS ETF | 25,74% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 13,76% |\n| HSBC MSCI WORLD UCITS ETF | 10,76% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 10,64% |\n| iShares Core MSCI World UCITS | 5,52% |\n| iShares MSCI Frontier 100 ETF | 1,99% |\n| db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF | 1,98% |\n| Vanguard FTSE Emerging Markets UCITS ETF | 0,82% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2020) | 33 319 558,82 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 550 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,39%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,63%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_tingimused-2018-01-02.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_prospekt-2018-01-02.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_KIID.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_mudelportfell_09_2020.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.08.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_kuuaruanne_2020_08.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – 2020. aasta 2. kvartal oli viimaste aastate parim\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nKui aasta alguses turge šokeerinud koroonakriis tõi 1. kvartalis kaasa riskivarade kiire ja järsu languse, siis 2. kvartalis toimus riskivarade suuremahuline tõus. Näiteks USA börsidel oli tegu kogunisti viimase kahe aastakümne parima kvartaalse tulemusega. Euros mõõdetuna oli MSCI maailma aktsiaturgude indeksi tulemuseks 2020. aasta 2. kvartalis +16,6%, MSCI arenevate turgude indeksil +15,4%, MSCI piiriturgude indeksil +12,1% ja FTSE arenenud turgude kinnisvaraindeksil +6,4%. LHV Pensionifond Indeksi 2. kvartali tulemuseks oli nende liikumiste koosmõjul +12,5%.\n\nMaailmas tervikuna on tänaseks uudsesse koroonaviirusesse nakatumine kinnitatud vähemalt 10 miljonil inimesel ja sellesse on surnud üle 0,5 miljoni inimese. Uute päevaste haigusjuhtumite arv läheneb juba kahesajale tuhandele ning USAs on piirangute liiga kiire leevendamise tõttu päevane uute haigestunute arv languse asemel hoopis tõusnud. Positiivne on siiski see, et keskpangad ja suurriikide valitsused on teatanud pretsedenditutest majanduste finantseerimise ja elavdamise meetmetest ning Aasia suurriikides ja Euroopas on haiguse levimine vähemasti praeguseks kontrolli alla saadud.\n\n**Arenenud turud juhtisid börside taastumist**\n\nKui 1. kvartalis nähtud suure languse ajal tegid väikseima languse arenenud turud, siis 2. kvartali tõusu ajal olid taaskord arenenud turud suurimad tõusjad. See näitab, et kuigi turgudel riskiisu taastus, ei juletud kõrgema riskiprofiiliga arenevatele turgudele siiski sama uljalt naasta. Üheks põhjuseks, miks arenevad ja piiriturud 2. kvartalis maailma suurriikide börsidest nõrgemad olid, oli kindlasti ka nende avatus toormaterjalidele, kus nõudlus kukkus inimeste kodukarantiinis istumiste tõttu kivina ning anomaaliana nägime aprillis kahe päeva jooksul ära ka nafta negatiivsed hinnad. Teine põhjus on olnud suurriikide poolt väljakuulutatud väga ulatuslikud majanduste elavdamise paketid ja koroonakriisi negatiivsete mõjude hüvitamiste meetmed, mis on meelitanud investoreid rohkem arenenud turgudele.\n\nVaraklass, mis kõige vaevalisemalt 1. kvartali hinnalanguse järel 2. kvartalis taastus, oli kinnisvara. Olukord, kus üha rohkem inimesi olude sunnil harjus oma igapäevatööd ja oste tegema kodust läbi interneti, on muutnud kinnisvarainvestoreid tuleviku suhtes ettevaatlikumaks.\n"},{"year":2020,"month":3,"content":"### 2020 märts – 2020. aasta esimene kvartal oli peegelpilt 2019. aastast\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nLHV tõi passiivsed pensioni indeksfondid Eesti turule 2016. aasta sügisel – ligi kolm ja pool aastat tagasi. Tänaseks on LHV Pensionifond Indeksi enda II samba pensionifondiks valinud üle kuue tuhande inimese. Alates sellest aastast hakkame oma indeksfondi klientidele saatma kord kvartalis lühikest ülevaadet turul toimunud liikumistest.\n\nKord aastas sügisel koostatava [mudelportfelli](https://www.lhv.ee/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_mudelportfell_09_2019.pdf) järgi on LHV Pensionifond Indeksi varadest arenenud aktsiaturgudele investeeritud 46,4%, arenevatele aktsiaturgudele 24,5%, piiriturgudele 2,1% ja kinnisvarasse 27,0%. Kui 2019. aasta algas väga tugeva ralliga ning kogu aasta kujunes viimaste aastakümnete üheks parimaks börsiaastaks, siis 2020. aastal on koroonakriisi tõttu maailm justkui seisma jäänud ja selle tõttu on tänavu börsiaasta algus olnud möödunud aasta peegelpilt. Euros mõõdetuna oli MSCI maailma aktsiaturgude indeksi tulemuseks 2020. aasta esimeses kvartalis –19,2%, MSCI arenevate turgude indeksil –21,8%, MSCI piiriturgude indeksil –24,9% ja FTSE arenenud turgude kinnisvaraindeksil –26,7%. LHV Pensionifond Indeksi esimese kvartali tulemuseks oli nende liikumiste koosmõjul –21,8%.\n\n**LHV indeksfondis on suurem arenevate turgude osakaal**\n\nTuletame meelde, et kuigi Eesti pensioniturul olevate II samba indeksfondide poolt võetavad tasud on kõigil võrdväärselt madalad, siis nende sisud ja selle tulemusena ka liikumised on erinevad. Näiteks LHV indeksfondis puudub võlakirjakomponent ning võrreldes konkureerivate pensioni indeksfondidega on meie fondis palju suurem arenevate ja piiriturgude aktsiariski osakaal, kuna oleme koostanud fondi maailma SKP jaotuse ja mitte börside turukapitalisatsioonide suuruste järgi. See annab LHV indeksfondile kordades suurema osaluse loodetavasti pikaajaliselt kiiremini kasvavatel arenevatel turgudel.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109401","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV"},"TUK00":{"heading":"Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond","id":"tv","code":"tv","dataMarker":"TUK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionieani jäänud vähem kui 10 aastat,\n- oled nõus kaotuse vältimiseks kõrgema tootluse võimalusest loobuma.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":2454},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjafondid","value":97.37,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.69,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock FIDF - Euro Credit Bond Index Fund - Flexible | 24,86% |\n| BlackRock BGIF - Euro Aggregate Bond Index Fund - X2 | 24,68% |\n| BlackRock FIDF - Euro Government Bond Index Fund - Flexible | 24,65% |\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 23,19% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,34%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,49%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600109443","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"TUK75":{"heading":"Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond","id":"ta","code":"ta","dataMarker":"TUK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sa oled noorem kui 55-aastane,\n- tahad saavutada parimat võimalikku tootlust pika aja vältel ja sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":17065},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":79.36,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":19.99,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.68,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock BGIF - World Equity Index - X2 | 28,07% |\n| BlackRock ISF - Developed World Index | 28,04% |\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 19,99% |\n| BlackRock ISF - Developed World ex Tobacco | 13,63% |\n| BlackRock ISF - Emerging Markets Index | 9,62% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,34%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,46%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109435","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"SEK50":{"heading":"SEB Progressiivne Pensionifond","id":"progressiivne","code":"progressiivne","dataMarker":"SEK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 3 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 50% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda keskmises ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":88081},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":17.89,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":1.82,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":41.81,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.95,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.1,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":32.23,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.21,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 15,00% |\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR Dist | 12,19% |\n| iShares Core EUR Corp Bond UCITS ETF EUR | 9,28% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 7,58% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0% 15.02.2030 | 5,76% |\n| SEB Sustainability Global Index Fund | 5,30% |\n| SEB Ethical Global Index Fund | 5,11% |\n| Bundesrepublic Deutschland 2.25% 04.09.2021 | 3,15% |\n| Robeco QI Global Dynamic Duration | 3,10% |\n| Lyxor Core STOXX Europe 600 DE ETF | 2,29% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank Estonia 1.5% 18.10.2021 | 1,93% |\n| Tallinna Sadam AS | 1,82% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 1,25% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,72%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,94%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019725","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":8.49,"fundManager":"SEB"},"SEK25":{"heading":"SEB Optimaalne Pensionifond","id":"optimaalne","code":"optimaalne","dataMarker":"SEK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib peamiselt võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib suures osas võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":6110},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":25.61,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":1.58,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":16.54,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.71,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.48,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":48.77,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.31,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR Dist | 12,36% |\n| iShares Core EUR Corp Bond UCITS ETF EUR | 10,19% |\n| Bundesrepublic Deutschland 2% 15.08.2023 | 7,04% |\n| Bundesrepublic Deutschland 2.25% 04.09.2021 | 5,19% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 5,14% |\n| PIMCO Funds Global Investors Series PLC - Global Investment Grade Credit Fund | 5,04% |\n| Robeco QI Global Dynamic Duration | 4,03% |\n| Goldman Sachs Global Credit Portfolio (Hedged) I | 3,59% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0% 15.02.2030 | 3,53% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 3,40% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank Estonia 1.5% 18.10.2021 | 1,70% |\n| Tallinna Sadam AS | 1,58% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 1,11% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,72%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,94%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098612","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":7.33,"fundManager":"SEB"},"SEK00":{"heading":"SEB Konservatiivne Pensionifond","id":"konservatiivne","code":"konservatiivne","dataMarker":"SEK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud alla 3 aasta,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse ja hoiustesse. Kuni 10% ulatuses on lubatud investeerida mujale, muuhulgas aktsiatesse. Nendesse varaklassidesse investeerimisega kaasnevad madalamad riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda väikeses ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":11733},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":39.3,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":5.25,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":52.91,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.54,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core EUR Corp Bond UCITS ETF EUR (Dist) | 18,17% |\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR Dist | 15,34% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0% 15.02.2030 | 11,13% |\n| Bundesrepublic Deutschland 2.25% 04.09.2021 | 10,53% |\n| UBS ETF-Barclays Euro Area Liquid Corporates 1-5 Year UCITS ETF | 7,88% |\n| iShares EUR Corporate Bond Large Cap UCITS ETF | 7,64% |\n| Bundesrepublic Deutschland 1.5% 15.02.2023 | 4,25% |\n| iShares Euro Ultrashort Bond UCITS ETF | 2,65% |\n| Luminor Bank Estonia 1.5% 18.10.2021 | 1,96% |\n| Elering 0.875% 03.05.2023 | 1,75% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank Estonia 1,5% 18.10.2021 | 1,96% |\n| Elering 0.875% 03.05.2023 | 1,75% |\n| Baltic Horizon Fund 4.25% 08.05.2023 | 0,37% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,39%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,49%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019717","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":4.38,"fundManager":"SEB"},"SEK100":{"heading":"SEB Pensionifond 100","id":"sek100","code":"sek100","dataMarker":"SEK100","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensioni vara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 100% oma varadest aktsiariskiga instrumentidesse. Sellega kaasnevad kõrged riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":578},"accordion":[{"id":"expenses","title":"Kulud","active":true,"content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,72%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,96%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001699","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":"-","fundManager":"SEB"},"SWK99":{"heading":"Swedbank Pensionifond K1990-1999 indeks","id":"k9099","code":"k99","dataMarker":"SWK99","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud aastal 1990 kuni 1999,\n- sa ei soovi kogumisperioodi vältel fonde ise vahetada (kuid vajadusel saate seda teha),\n- eelistad fondi riskiprofiili automaatset muutumist ajas.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFond on moodustatud nn passiivse investeerimispoliitikaga elutsüklifondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse instrumentidesse, mis järgivad globaalseid indekseid ning aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu vähendatakse Fondi varas aja jooksul vastavalt Fondi prospektis ja tingimustes sätestatule.\nAktsiariskiga investeeringute osakaal võib näidatud tasemetest erineda maksimaalselt 2%. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse jt -instrumentidesse, hoiustesse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":14984},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.39,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.65,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Prime Global Ucits ETF DR | 27,94% |\n| SPDR MSCI World Ucits ETF | 23,24% |\n| Access Global | 18,99% |\n| LYXOR Core MSCI World | 18,00% |\n| HSBC MSCI World UCITS ETF | 11,22% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,41%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,47%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109393","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank"},"SWK75":{"heading":"Swedbank Pensionifond K100","id":"k4","code":"k4","dataMarker":"SWK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on kuni 44 aastat,\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega ning väärtpaberite põhiomadustest ja riskidest teadlik pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha pika aja jooksul (üle 10 aasta) võimalikult palju kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nKuni 75% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, kusjuures kuni 50% varast on lubatud investeerida otse aktsiatesse. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ja muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":108429},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":4.29,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":42.59,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":43.31,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":4.1,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.72,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":2.54,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.5,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 16,17% |\n| Access Europa A | 11,62% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 7,46% |\n| Access USA A | 2,99% |\n| Vanguard Long-Term Treasury ETF | 2,54% |\n| Apple | 1,87% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 1,75% |\n| Amundi ETF MSCI Europe UCITS | 1,44% |\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 1,33% |\n| Microsoft | 1,25% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 1,33% |\n| East Capital Baltic Property III | 0,99% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 0,94% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,54%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,70%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600103248","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":8.39,"fundManager":"Swedbank"},"SWK50":{"heading":"Swedbank Pensionifond K60","id":"k3","code":"k3","dataMarker":"SWK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 45-54 aastat,\n- oled keskmisest kõrgema riskitaluvusega ning väärtpaberite põhiomadustest ja riskidest teadlik pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha pika aja jooksul (minimaalselt 10 aasta) võimalikult palju kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi varadest kuni 50% investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse ja ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":136143},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":38.46,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":26.21,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":21.59,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":5.49,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.76,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":5.79,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.73,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 8,39% |\n| Access Europa A | 5,06% |\n| iShares USD Corporate Bond UCITS | 3,08% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 2,78% |\n| Vanguard Long-Term Treasury ETF | 2,71% |\n| Eften Kinnisvarafond II | 2,05% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 1,77% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 1,45% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,44% |\n| Access USA A | 1,04% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II | 2,05% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 1,45% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,44% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,54%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,67%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019758","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":12.12,"fundManager":"Swedbank"},"SWK25":{"heading":"Swedbank Pensionifond K30","id":"k2","code":"k2","dataMarker":"SWK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 55-62 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha keskmise kogumistähtaja jooksul (vähemalt 7 aastat) stabiilselt kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi varadest kuni 25% investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse ja ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":43454},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":60.57,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":0.45,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":19.18,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":6.65,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.76,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":7.25,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.19,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares USD Corporate Bond UCITS | 5,57% |\n| Access Europa A | 4,14% |\n| Amundi ETF MSCI Europe UCITS | 3,35% |\n| Vanguard S&P 500 ETF | 3,29% |\n| Luminor Bank 1.375% 221021 | 2,88% |\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 2,78% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 2,53% |\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 2,24% |\n| S&P 500 SPDR | 1,76% |\n| Maxima 3.250% 230913 | 1,71% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank 1.375% 221021 | 2,88% |\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 2,78% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 2,53% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,54%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,65%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019741","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":18.24,"fundManager":"Swedbank"},"SWK00":{"heading":"Swedbank Pensionifond K10","id":"k1","code":"k1","dataMarker":"SWK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 63+ aastat,\n- oled madala riskitaluvusega pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha mõõdukalt kasvatada lühikese aja jooksul (alla 3 aasta).\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi varadest 100% investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse ning muudesse aktsiariskita varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":10804},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":85.43,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":5.12,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":9.48,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 4,62% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 4,44% |\n| Luminor Bank 1.375% 221021 | 3,39% |\n| Eesti Energia 2.384% 230922 | 2,17% |\n| Landesbank Hessen-Thueringen Giroze 0.375% 250512 | 2,07% |\n| EssilorLuxottica 0.375% 260105 | 2,06% |\n| Hungary Government 1.250% 251022 | 2,00% |\n| Poland Government International 0.500% 211220 | 1,64% |\n| Bulgaria 1.875% 230321 | 1,58% |\n| Latvenergo 1.900% 220610 | 1,54% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 4,62% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 4,44% |\n| Luminor Bank 1.375% 221021 | 3,39% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,37%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019733","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":19.46,"fundManager":"Swedbank"},"SEK75":{"heading":"SEB Energiline Pensionifond","id":"energiline","code":"energiline","dataMarker":"SEK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul pensionini on jäänud üle 5 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensioni vara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 75% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suuremas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":35564},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":11.44,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":1.12,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":64.29,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.07,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.37,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":15.35,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.37,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 15,27% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 11,91% |\n| SEB Sustainability Global Index Fund | 7,54% |\n| SEB Ethical Global Index Fund | 7,08% |\n| iShares Core EUR Corp Bond UCITS ETF EUR | 5,35% |\n| Amundi Index MSCI World UCITS ETF DR | 4,54% |\n| Xtrackers MSCI World UCITS ETF | 4,16% |\n| Amundi MSCI Emerging Markets ETF | 3,53% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0% 15.02.2030 | 2,69% |\n| PIMCO Funds Gloval Investors Series PLC-Global Investment Grade Credit Fund | 2,57% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank Estonia 1,5% 18.10.2021 | 1,31% |\n| Tallinna Sadam AS | 1,12% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 0,89% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,72%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,92%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600103297","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":5.47,"fundManager":"SEB"},"SIK75":{"heading":"SEB Pensionifond Indeks 100","id":"eindeks","code":"sik","dataMarker":"SIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- sa eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on järgida väärtpaberiturgusid.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse, rakendades passiivset investeerimisstrateegiat ja järgides väärtpaberiturge. Sellega kaasnevad kõrged riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":7788},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.53,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.46,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 26,80% |\n| Vanguard S&P 500 UCITS ETF | 20,97% |\n| Lyxor Core STOXX Europe 600 DE ETF | 16,88% |\n| UBS ETF - MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 9,43% |\n| Xtrackers Nikkei 225 UCITS ETF | 6,76% |\n| Vanguard S&P 500 UCITS ETF | 6,00% |\n| iShares Core MSCI Pacific ex-Japan UCITS ETF USD Acc | 3,24% |\n| UBS ETF-MSCI Canada UCITS ETF | 2,85% |\n| Amundi MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 2,55% |\n| Xtrackers MSCI USA UCITS ETF | 2,02% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,4%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109427","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"SEB"},"NPK00":{"heading":"Luminor C Pensionifond","id":"c","code":"c","dataMarker":"NPK00","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on alla 3 aasta pikk,\n- sa soovid pigem oma pensionivara kaitsta ning seda mitte enam niivõrd kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 10% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas kvaliteetvõlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saab hoiduda suurematest lühiajalistest kõikumistest. Kõrgete intressitasemete juures võib fond investeerida ka suurema osa varast hoiustesse, et vältida tagasilööke võlakirjaturgudel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":4841},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":1.5,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":3.86,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":91.76,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.88,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Nordea 2 - US Corporate Enhanced Bd Fd | 12,20% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 11,93% |\n| Xtrackers USD Corporate Bond UCITS ETF | 8,85% |\n| Nordea Pro Euro Bond I Growth | 7,24% |\n| iShares Core Euro Government Bond UCITS ETF | 6,70% |\n| SPDR Barclays Euro Government Bond UCITS ETF | 6,58% |\n| Nordea Euro Bond I Growth | 6,31% |\n| iShares Euro Corporate Bond Interest Rate Hedged | 5,42% |\n| Nordea Euro Medium Term Bond Growth | 4,74% |\n| Nordea Corporate Bond I Growth | 3,89% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Estonian Eurobond 0,125 10.06.2030 | 1,50% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,97%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600098455","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":1.5,"fundManager":"Luminor"},"NPK25":{"heading":"Luminor B Pensionifond","id":"b","code":"b","dataMarker":"NPK25","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- sa soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 30% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänu investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% enda varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":2543},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":0.83,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":21.79,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":4.29,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":70.45,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.65,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | Tootlus |\n|---|---:|\n| Xtrackers USD Corporate Bond UCITS ETF | 8,89% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 8,03% |\n| Nordea Euro Bond I Growth | 6,75% |\n| SPDR Barclays Euro Government Bond UCITS ETF | 6,15% |\n| Nordea 2 - Emerging Mkt Hard Ccy Bond Fd | 6,01% |\n| Nordea Emerging Market Bond Growth | 5,38% |\n| iShares Core Euro Government Bond UCITS ETF | 5,33% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 4,29% |\n| Nordea Global High Yield Growth | 4,15% |\n| iShares Euro Corporate Bond Large Cap UCITS ETF | 4,04% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 4,29% |\n| Estonian Eurobond 0,125 10.06.2030 | 0,83% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,94%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,55%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098448","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":5.12,"fundManager":"Luminor"},"NPK75":{"heading":"Luminor A Pluss Pensionifond","id":"apluss","code":"A pluss","dataMarker":"NPK75","active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 20 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt kõrge varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 100% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Olenevalt turuolukorrast, võib fond vajadusel ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":9618},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":76.68,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.5,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":17.63,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.22,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Nordea 1 - Global Stars Equity Fund | 9,32% |\n| Nordea Corporate Bond I Growth | 8,19% |\n| iShares MSCI North America UCITS ETF | 7,65% |\n| RBC Funds - Global Equity Focus Fund | 6,82% |\n| iShares S&P 500 Health Care Sector UCITS ETF USD A | 6,53% |\n| iShares MSCI Europe UCITS ETF DIST | 6,52% |\n| iShares S&P 500 ETF | 6,18% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 5,71% |\n| Nordea 1 - Emerging Stars Equity Fund | 4,87% |\n| Robeco Emerging Markets Equities Class I EUR | 4,82% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 2,35% |\n| EfTEN Kinnisvarafond AS | 0,15% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,94%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,62%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600103503","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":2.5,"fundManager":"Luminor"},"NPK50":{"heading":"Luminor A Pensionifond","id":"A","code":"A","dataMarker":"NPK50","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 10 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada mõnevõrra kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 60% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":27090},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":0.68,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":44.29,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":4.04,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":47.54,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.44,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Xtrackers USD Corporate Bond UCITS ETF | 6,89% |\n| iShares Core Euro Government Bond UCITS ETF | 5,88% |\n| Nordea 2 - Emerging Mkt Hard Ccy Bond Fd | 5,64% |\n| iShares MSCI North America UCITS ETF | 5,63% |\n| Nordea Pro Euro Bond I growth | 5,14% |\n| Nordea 1 - Global Stars Equity Fund | 4,98% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 4,65% |\n| iShares MSCI Europe UCITS ETF | 4,41% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 4,07% |\n| SPDR Barclays Euro Government Bond UCITS ETF | 3,64% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 3,01% |\n| EfTEN Kinnisvarafond AS | 1,03% |\n| Estonian Eurobond 0,125 10.06.2030 | 0,68% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,94%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,58%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098430","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":4.72,"fundManager":"Luminor"},"SPT30":{"heading":"Luminor Intress Pluss Pensionifond","id":"intress-pluss","code":"lum_int","dataMarker":"SPT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib maksimaalselt 20% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Seeläbi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","costs":{"entraceFee":"1%","exitFee":"1%","managementFee":"1,2%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109369, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 1%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,2%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,84%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109369","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LHT75":{"heading":"LHV Täiendav Pensionifond","id":"taiendav","code":"lhv_iii","dataMarker":"LHT75","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- oled investeerimisriskidest teadlik pensionikoguja, kes soovib teha pikaajalisi investeeringuid täiendavasse kogumispensionisse eesmärgiga kasutada maksuefektiivselt kogutud raha peale 55-aastaseks saamist.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib olulise osa varadest aktsiaturgudele: maksimaalse kasvu tagamiseks hoitakse aktsiaturgude osakaalu üldjuhul 75% lähedal fondi vara väärtusest. Aktsiaturgude osakaal võib olla ka kõrgem - kuni 95% - või madalam (viimastel aastatel 40% lähedal), kui fondijuht seda mõistlikuks peab.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1%"},"fundInfo":{"date":"30.06.2020","capacity":"17 227 150,32 €","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":36.28,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":26.02,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":12.37,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":14.39,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":3.92,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":0.14,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.88,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,75% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,52% |\n| German Treasury Bill 14/04/2021 | 3,50% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 3,32% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,11% |\n| France Government 3.75% 25/04/21 | 3,02% |\n| East Capital Baltic Property Fund II | 2,52% |\n| German Government 3.25% 04/07/21 | 2,41% |\n| France Government 25/05/21 | 2,33% |\n| Citadele banka 6.25% 06/12/2026 | 2,28% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,75% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,52% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 3,32% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2020) | 17 227 150,32 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Depootasu määr:** 0,0564%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,36%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_tingimused_2017-06-13.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_prospekt_060818.pdf)\n- [LHV Täiendava Pensionifondi põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Taiendav_Pensionifond_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.08.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_taiendav_kuuaruanne_2020_08.pdf)\n- [2020 I poolaasta aruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_I_poolaasta_aruanne_2020.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":8,"content":"### 2020 august – Autotööstus hakkab koroonakriisist taastuma\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAugust kujunes maailma aktsiaturgudele valdavalt positiivseks ja peaaegu kõikide arenenud riikide börsiindeksid lõpetasid plussis.\n\nTaas oli liidriks USA aktsiaturg, mille S&P 500 indeks tõusis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 7% võrra. Maha ei jäänud ka Jaapani börs, mille indeks kerkis kohalikus valuutas 6,6%. Euro valuutakursi tugevnemise tõttu jäi aga nende mõlema aktsiaturu tootlus eurodes mõõdetuna väiksemaks (vastavalt 5,6% ja 5,2%). Euroopa riikidest olid suurimate tõusjate seas Soome 6,3% ja Saksamaa 5,1% tootlusega.\n\nArenevad turud liikusid aga erinevates suundades: kui Aasia riigid eesotsas Hiinaga tagasid suuresti positiivse tootluse, siis Ladina-Ameerika börsid valdavalt langesid. Baltikumis saavutas parima tulemuse Riia börsiindeks 5% tõusuga. Vilniuse börsiindeksi tootluseks kujunes 1%, kuid Tallinna börs jäi 3,6%-ga miinusesse.\n\nAugustis tõid Täiendavale pensionifondile hea tootluse Saksamaa suured autotootjad Daimler ja Volkswagen, mille aktsiad kerkisid kuuga vastavalt 14% ja 11,5% võrra. Suvine automüük oli oodatust parem ja seda ennekõike Hiinas, kus müügimaht kasvas juulis 16,4% võrra. Selle taustal kallines ka autotööstusele elektroonilisi komponentide tootva Hella aktsia augustis peaaegu 11%.\n\nLeedu riiklik energiaettevõte Ignitis teatas kavatsusest korraldada aktsiate avalik esmaemissioon (IPO), täpsemate asjaolude avalikustamine seisab veel ees. Kui mõelda Leedu energiasektori plaanitavate investeeringute mastaapsusele, on ettevõtte lisakapitali vajadus mõistetav. Fondis investeerisime Ignitise võlakirjadesse maikuus, mil ettevõte kaasas raha rahvusvaheliste võlakirjade abil kümneks aastaks. Kuigi võlakirjade kupongimakse on ainult 2% aastas, on fond teeninud investeeringult koos hinnatõusuga mõne kuu jooksul üle 6% tootlust.\n\nRahvusvahelised võlakirjaturud liikusid augustis ilma tugeva suunata. Kõrgeima reitinguga riikide võlakirjade väärtus pigem kahanes veidi ja madalama reitinguga ettevõtete võlakirjade hinnad vastukaaluks tõusid taas nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides.\n"},{"year":2020,"month":7,"content":"### 2020 juuli – E-kaubanduse sektor püsib tugevana\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJuulis liikusid maailma aktsiaturud eri suunas. Kui USA ja arenevate turgude börsid saavutasid positiivse tulemuse, siis Euroopa börsid jäid valdavalt miinusesse.\n\nEuroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks odavnes juulis 1,6% võrra ning riikidest olid suurimad kaotajad Ühendkuningriik, Hispaania ja Prantsusmaa. Plusspoolel tootlust teenisid Soome ja Rootsi aktsiaturg vastavalt 2,7% ja 2,6% tulemusega. Jaapani Nikkei börsiindeks odavnes seevastu kuuga eurodes mõõdetuna koguni 5,4%. Arenevate turgude MSCI Emerging Marketsi indeks kallines kohalikus valuutas 8,4%, kuid euro vahetuskursi tugevnemise tõttu jäi tootlus eurodes kõiges 3,4% juurde.\n\nBalti riikidest tegi väga hea tulemuse Vilniuse börs 5,4% tootlusega, samal ajal kui Riia ja Tallinna börsiindeksi tulemus kujunes tagasihoidlikuks (vastavalt 0,5% ja –0,2%).\n\nTäiendava Pensionifondi tulemusi toetasid taas e-kaubandusega seotud aktsiad. Ladina-Ameerikas tegutsev MercadoLibre andis juulis 7,8% tootlust ja Hiina ettevõtte Alibaba aktsiad tõusid 10% võrra. Püsivalt tagasid hea tootluse kevadel tehtud investeeringud sellistesse Põhjamaade ettevõtetesse nagu TOMRA Systems, GN Store Nord, Epiroc ja Carlsberg. Oodatust paremad oli Swedbanki teise kvartali tulemused. Ettevõtte aktsiad kogusid Stockholmi börsil kuuga väärtust juurde 21,4%.\n\nJuulikuu jooksul müüsime kõik Eesti riigivõlakirjad, mille olime märkinud kuu varem toimunud emissioonil. Võlakirjade järsk hinnatõus tõi LHV fondidele veidi rohkem kui kuu ajaga ligikaudu 2% tootlust.\n\nNende riigivõlakirjade intressimakse on järgmised kümme aastat umbes 0,125% aastas. Seega tähendas hinnatõus seda, et võlakirjad oli võimalik müüa juba nüüd põhimõtteliselt sama kasumiga, mille oleksime teeninud järgmise kümne aasta jooksul intressi kogudes.\n\nTeisisõnu, meie müügitasemelt pakkus see võlakiri ostjatele edaspidiseks nullilähedast tootlust juhul, kui võlakiri lõpuni hoida. Seevastu teenib LHV pensionifondide avaliku turu väline investeering Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjadesse aastas intressi 1,61%.\n\nSoovime tulevikus selliseid tõsiasju veelgi paremini ära kasutada: toome pensionikogujateni otseinvesteeringute kaudu suurema tootlusega investeeringuid, millele on ligipääs ainult fondidel.\n\nKa laiemalt oli võlakirjaturgudel tugev kuu ja üldiselt kehtis reegel, et mida kehvem krediidikvaliteet, seda parem tootlus. Nii ulatus investorite teenistus euroala valitsuste võlakirjade veidi rohkem kui 1%-st teisel pool ookeani, Ameerika Ühendriikides asuvate väga madala reitinguga ettevõtete võlakirjade rohkem kui 4%-ni. Endiselt põhineb hinnaliikumine peaasjalikult keskpankade tugimeetmetel.\n"},{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – Kulla- ja vasekaevandajad lõikavad kasu kallinevatest metallidest\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nKa juunis oli maailma aktsiaturgude tootlus valdavalt positiivne. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuuga 6,4% võrra, seejuures tõi parima tootluse Saksamaa börsiindeks, tõustes 6,2%. Jaapani aktsiaturu Nikkei indeksi tootlus oli mõnevõrra väiksem: +1,9% kohalikus valuutas mõõdetuna ja 0,5% eurodes. Arenevate turgude üleilmne indeks MSCI Emerging Markets aga parandas juunis tulemust koguni 7% võrra.\n\nTaas tegid hea tulemuse ka Baltimaade aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi tase kerkis kuuga 2,4% ning Riia ja Vilniuse börs tõusid mõlemad 2,2%.\n\nTäiendava Pensionifondi tootlust toetasid üleilmse majanduse tuleviku suhtes valitseva teadmatuse taustal ka seekord maavarade kaevandamisega tegelevate ettevõtete aktsiad. Kullakaevandajate AngloGold Ashanti ja Barrick Goldi aktsiad kallinesid kuu jooksul vastavalt 16,6% ja 11,6%. Peamiselt vase kaevandamisega tegeleva ettevõtte Freeport-McMoRani aktsia hind tõusis aga koguni 26,9% võrra.\n\nTegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.\n\nKuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.\n\nMärkimist väärib veel kuu lõpus tagasi makstud Portugali Energia võlakiri. See oli viimane eurokriisi ajal tehtud investeering, mis oli seni veel fondi portfellis. Portugali energiaettevõtte väärtpaberid andsid alates soetamisest 2011. aasta suvel üle 5,5% intressi aastas ja lisaks tõusis võlakirja hind peaaegu 40%.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Elatakse nii, nagu homset ei tulekski**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"August oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suurepärane kuu. Seda ei mõjutanud ka tõsiasi, et Covid-19 viirusega nakatumiste arv oli pööranud nii Euroopas kui ka paljudes USA osariikides uuesti tõusule ning seetõttu valmistuti taaskehtestama piiranguid viiruse leviku takistamiseks.\n","text":"August oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suurepärane kuu. Seda ei mõjutanud ka tõsiasi, et Covid-19 viirusega nakatumiste arv oli pööranud nii Euroopas kui ka paljudes USA osariikides uuesti tõusule ning seetõttu valmistuti taaskehtestama piiranguid viiruse leviku takistamiseks.\n\nEuroopa aktsiaid järgiv Stoxx 600 indeks tõusis 2,9% ja Ameerika Ühendriikides hüppas S&P 500 indeks eurodes koguni 5,6% ülespoole. Dollarites mõõdetuna oli USA aktsiaturu tulemus veelgi parem. Euroala investorite jaoks on söönud osa tootlusest ära nõrgenev dollar, mis on viimase poole aastaga kaotanud euro suhtes oma väärtusest umbes 9%.\n\nDollari kursi languse on põhjustanud USA erakordselt kiiresti kasvav riigieelarve defitsiit. See küündib 30. septembril lõppeval fiskaalaastal tõenäoliselt 3,3 triljoni dollarini ehk 16%-ni sisemajanduse koguproduktist. Puudujääki aitab rahastada Föderaalreserv.\n\nKui veel mõni aeg tagasi püüti jätta muljet USA keskpanga sõltumatusest, siis nüüd vaadatakse Föderaalreservi kui valitsuse ühte osakonda. See väljendub USA riigivõla suhtelises suuruses võrreldes majandusega, mis on suurem, kui oli teise maailmasõja ajal: riigivõlg ületab viimastel andmetel juba 125% piiri ja kasvab kiires tempos edasi.\n\nBriti majandusteadlane John Maynard Keynes on omistanud Vladimir Iljitš Leninile ütluse, et parim viis kapitalistlik süsteem lõhkuda on raha destabiliseerida ja väärtusetuks muuta. Viimased paarkümmend aastat on valitsused ja keskpangad püüdnud majandustsükleid tasandada järjest ekstreemsemalt.\n\nMa olen imestanud, kuidas saab maailma praegusaja hädades süüdistada vaba turumajanduse mudelit, kui valitsused ise ei luba turul toimida. Nad manipuleerivad intressimääradega ehk raha hinnaga, mis on majanduses kõige olulisem hind ning mõjutab kõigi teiste varade, kaupade ja teenuste hindu.\n\nKuigi inflatsioonitempo kiirenemist veel ei paista, ei ole tark seda stsenaariumi tulevikus välistada. Ei tasu loota, et valitsused suudavad säilitada kontrolli olukorras, kus nende enda tegevus on tulevase kaose allikas – laenatakse tulevikust, et varjata praeguseid probleeme.\n\nElatakse nii, nagu homset ei tulekski, sest kuidas teistmoodi saab tõlgendada väiteid, et praegu võetud laene ei tulegi tagasi maksta? See on naiivne ja populistlik.\n\n**Pimestav populism**\n\nKanadas ühe heategevusorganisatsiooni poolt ellu kutsutud regulaarne poliitiline foorum Munk Debates korraldas ligikaudu kaks aastat tagasi Donald Trumpi administratsiooni endise strateegi Steve Bannoni ja poliitikakommentaatori David Frumi vahel väitluse teemal [„Kas tulevik kuulub populismile?“](https://munkdebates.com/debates/the-rise-of-populism). Steve Bannon väitis, et selles pole kahtlustki, valida on ainult parem- ja vasakpoolse populismi vahel.\n\nNüüd paistab see olevat saanud USA-s tõeks. Mõlemad peamised parteid on võtnud omaks _Modern Monetary Theory (MMT)_, mille kohta küll traditsioonilised majandusteadlased ütlevad, et see ei ole ei moodne (minevikust on küllaldaselt traagilisi näiteid) ega ole ka teooria. Teise nimega _Magic Money Tree_ (maagilise rahapuu) teooria sisuliselt väidab, et keskpankade ülesanne ongi valitsusi finantseerida ning seetõttu ei pea riigid eelarvet koostades kunagi muretsema raha puudujäägi pärast.\n\nEestis on aga tekkinud hoopis huvitav olukord – parempopulistid ja vasakpopulistid on moodustanud koalitsiooni –, nii et meil pole isegi Bannoni mainitud valikut.\n\nPopulismil on mitu definitsiooni. Kui määratleda seda kui rahva vastasseisu eliidiga, siis ma valiksin intuitiivselt rahva poole. Kahjuks tähendab populism sageli ka keerulistele probleemidele lihtsate ja kiirete (seega populaarsete), kuid ekslike lahenduste pakkumist. Selle näide on seisukoht, et kui raha on puudu, siis võta niipalju laenu, kui antakse.\n\nKuidas suhtute sõpra, kes laenu võttes ei mõtle sellele, mille arvelt ta selle tagasi maksab? Kuidas aga suhtuda riiki, kellel on sama mentaliteet? Kui kogumispensionite süsteem lõhutakse pelgalt selleks, et saaks kirjutada erakorralise pensionitõusu enda nimele? Aga mis saab pensionitest tulevikus – kas igal aastal võetakse laenu juurde, nii kaua ja nii palju, kui antakse?\n\nVarasemad valitsused leppisid pensionite indekseerimises kokku sihiga, et pensionid ei sõltuks poliitikute (sageli katteta) lubadustest. Kulutada saab ju ainult seda, mida teenitakse. Praegune majanduskeskkond annab uut ainest kaaluda, kas kohustuslikul kogumispensionil võiks olla Eesti pensionisüsteemis ikkagi oma koht või tuleks see aeglaselt likvideerida, nagu parlamendis jõuga läbi surutud kogumispensionite seadus ette näeb, ning loota ainult riigi võimele võtta tulevikus rohkem ja seejärel veel rohkem laenu. Kas riiki, mis ei suuda oma tuludega katta kulusid isegi headel aegadel, saab usaldada?\n\nEriti pettumust valmistav on aga see, kui räägitakse üht, aga tehakse teist. Helir-Valdor Seederi, Urmas Reinsalu ja Parvel Pruunsilla Isamaa jutt konservatiivsest eelarvepoliitikast on lihtsalt poliitiline taktika ja jääb sama õõnsaks nagu oli nende võitlus monopolide vastu. Ka kogumispensionisüsteemi lõhkudes räägiti turumajandusest, iseotsustamisest ja vabadusest. Tegelikkuses aga nihutatakse vastutus inimeselt riigile, nagu võiski prognoosida ja mida me juba praeguste eelarvekõneluste käigus näeme. Kui aga riik võtab suurema vastutuse pensionisüsteemis, siis kaasneb sellega ka riigi õigus korjata rohkem makse.\n\nMõtlema peaks panema ka koalitsiooni soosingus olevate majandusekspertide vaated ja seisukohad, et kui palgad kasvavad, ei tasu säästa ega koguda. Sellest peaks tulenema, et nende ekspertide arvates on säästmiseks õige aeg siis, kui sissetulekud kahanevad – see tähendab praegu, kui inimesed kaotavad töö. Muidugi saavad need majanduseksperdid õigustada ennast jutuga, et kui sissetulek on null, siis isegi kui 100% olematust sissetulekust kõrvale panna, ei ole sellest kuigi palju abi.\n\nSeega ei olegi populistidel muud lahendust peale laenamise. Töö murrab ju konti ja vaevaga teenitud sissetulekust isegi natuke kõrvale panna on samuti raske, mistõttu see populistidele ei sobi. Praegune koalitsioon soovitab inimestel peost suhu elada ja mitte koguda, sest kogumine ei ole lihtne. Alati (ka headel aegadel) on kergem lükata probleemid tulevikku, võtta laenu ning elada tänases päevas. Kuid kas see on jätkusuutlik ning õiglane ja vastutustundlik tulevaste põlvede suhtes?\n\nÕiged otsused ja teod on aga sageli rasked ning ebapopulaarsed, tulemuse saavutamine võtabki aega ja annab vahetevahel ka tagasilööke. Nii ahvatlevad kui lühiajalised lahendused ka ei tundu, usun ma, et kapital ja rikkus sünnivad ainult siis, kui kulutatakse vähem, kui teenitakse, ning säästetu pannakse tootlikult tööle.\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemaksed","content":[{"title":"LHV Täiendav Pensionifond","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600010294","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":22.63,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":6.39,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LIT100":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks Pluss","id":"indeks-pluss","code":"lhv_lit","dataMarker":"LIT100","securityId":147612,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled valmis taluma aktsiaturgude võimalikest suurtest kõikumistest tulenevaid riske,\n- omad varasemat investeerimiskogemust.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib kogu vara aktsiaturgudele ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Fondi vara investeeritakse indekseid järgivatesse investeerimisfondidesse. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nFondi vara investeerimisel ei järgita konkreetset indeksit. Investeeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets), arenevad turud (emerging markets) ja piiriturud (frontier markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,39%"},"fundInfo":{"date":"30.06.2020","capacity":"6 110 900,13 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.22,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.78,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Lyxor Core MSCI World DR UCITS | 25,96% |\n| HSBC MSCI WORLD UCITS ETF | 19,02% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 16,63% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 16,63% |\n| iShares Core MSCI World UCITS | 13,32% |\n| db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF | 4,70% |\n| iShares MSCI Frontier 100 ETF | 2,96% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2020) | 6 110 900,13 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0,0564%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,39%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,75%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_tingimused-2017-09-13.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_prospekt_060818.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks Pluss põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_KIID.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_mudelportfell_09_2020.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.08.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_LIT100_kuuaruanne_2020_08.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Indeks Pluss","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109419","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET100":{"heading":"SEB Aktiivne Pensionifond","id":"aktiivne","code":"seb_akt","dataMarker":"SET100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 5 aastat,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,5%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600074076, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,5%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,78%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600074076","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET35":{"heading":"SEB Tasakaalukas Pensionifond","id":"tasakaalukas","code":"seb_tas","dataMarker":"SET35","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 50% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600008934, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,27%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600008934","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"NPT100":{"heading":"Luminor Aktsiad 100 Pensionifond","id":"aktsiad100","code":"Lu_100","dataMarker":"NPT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood üle 10 aasta pikk,\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärk on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt keskmisest kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond võib investeerida kõik vahendid aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest paigutada võlakirjadesse või hoiustesse, et tagada vara säilimise ka heitlikel perioodidel.\n","costs":{"entraceFee":"1%","exitFee":"1%","managementFee":"1,5%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600098422, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 1%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,5%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 2,12%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600098422","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT30":{"heading":"Swedbank Pensionifond V30","id":"swedv1","code":"v1","dataMarker":"SWT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled konservatiivne või vanemaealine koguja,\n- oled mõõduka riskivalmidusega,\n- sinu eesmärk on kogutava raha stabiilne kasv pikema aja jooksul (min 5 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 30% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,95%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600007530, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,95%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,21%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600007530","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT60":{"heading":"Swedbank Pensionifond V60","id":"swedv2","code":"v2","dataMarker":"SWT60","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega ning teadlik väärtpaberite võimalustest ja riskidest,\n- sinu eesmärk on tagada kogutava raha võimalikult suur kasv keskmise või pikema aja jooksul (min 7 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 60% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ja muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,05%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071031, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,05%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,31%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071031","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100","id":"swedv3","code":"v3","dataMarker":"SWT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 100% fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,15%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071049, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,15%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,43%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071049","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv100","code":"v100","dataMarker":"SWV100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- sulle sobib 100% aktsiatesse investeerimine ja sa eelistad teha seda valdavalt indeksitesse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109484, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,90%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109484","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"TUV100":{"heading":"Tuleva III Samba Pensionifond","id":"tuv100","code":"tuv100","dataMarker":"TUV100","securityId":null,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled noorem kui 55-aastane (üle 55-aastasele sobib fond kombinatsioonis võlakirjafondi või pangadeposiidiga),\n- ja tahad saavutada parimat võimalikku tootlust ning sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse üksnes MSCI All-Country World Index (MSCI ACWI) finantsindeksit, selle all-indekseid või sarnase alusvara koostisega indekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,3%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS","link":null},"depository":{"title":"AS Swedbank","url":"https://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001707, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,3%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,49%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001707","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LRK100":{"heading":"LHV Pensionifond Roheline","id":"roheline","code":"roheline","dataMarker":"LRK100","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud rohkem kui 15 aastat,\n- sulle läheb korda roheline mõtlemine,\n- soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":558},"accordion":[{"id":"info","title":"Fondi info","active":true,"content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2020) | 1 333 296,66 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 781 250 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,4067%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,85%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ja prognoositavatel kogutasudel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_prospekt.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs 14.05.2020](/assets/files/pension/Prospekti_muutmise_moju_analyys_14052020.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Roheline põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.08.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_kuuaruanne_2020_08.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":8,"content":"### 2020 august – Rohepööre kogub hoogu\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nAugustis lisandus Eestisse sarnaselt juuliga üle 200 uue inimese, kes alustasid oma pensioniraha roheliselt kogumist. Sellega on LHV Rohelise pensionifondi koguklientide arv tõusnud kuu lõpuks 760 peale. Koos fondi tootluse ja septembri esimesel päeval roheliste pensionikogujate poolt teistest fondidest ületoodud summade toel on fondi maht kerkinud enam kui kaks korda ja läheneb 3,4 miljonile eurole.\n\n**Augusti tulemus rekordiline +10,5%**\n\nTugeva juulikuu järel oli august maailma börsidel omakorda veelgi tugevam. Maailma aktsiaturge koondav börsiindeks tõusis USDis +6,7% ja EURis +5,5%. LHV Pensionifondi Roheline investeeringud kerkisid väärtuses ligi kaks korda kiiremini ning kuu tootluseks kujunes lausa +10,5%. Antud kuu turuliikumised olid varaklasside ja turgude lõikes väga erinevad. Kõige rohkem tõusis kuuga hõbeda hind, ligikaudu 15%, ning aktsiatest USA tehnoloogiasektor, kus Nasdaq indeks tegi dollarites mõõdetuna üle +8% tulemusega läbi viimase 20 aasta suurima kuise tõusu. Roheliste sektorite ja ettevõtete vastu jätkus samuti tugev ostuhuvi. Oluliselt nõrgemad olid arenevad turud, mis eurodes mõõdetuna jäid kogu augusti peale napilt plussi. Näiteks Brasiilia börs tegi ühe kuuga samal ajal läbi kogunisti 10%lise languse.\n\nAugustis lisasime fondi kaks uut üksikinvesteeringut – Ballard Power ja Trex Company – ning hoidsime kogu kuu vältel fondi investeerituse määra maksimaalse 100% lähedal. Ballard Power on Plug Poweri järel meie teine üksikinvesteering kiiresti kasvavasse vesinikutehnoloogia valdkonda ning Trexi näol on tegemist puitkomposiitmaterjalist terrassilaudu valmistava ettevõttega, kus 95% tootest on tehtud taaskasutatud materjalidest. Nende tehingutega kasvas fondi roheliste üksikinvesteeringute portfell juba 15 nimeni.\n\nAugusti lõpu seisuga moodustasid LHV Pensionifondi Roheline mahust erinevad jätkusuutlikkust arvestavad börsilkaubeldavad fondid ca 31%, temaatilised rohefondid ca 30%, rohelised üksikaktsiad ca 38% ning raha ca 1%. Septembri alguses lisandus fondi 1,8 mln eurot uut raha ning oleme suve poolt kuumaks köetud turgudele sügise eel nüüd vastu minemas veidi ettevaatlikumal noodil.\n\n**Tehnoloogiasektori mullistumine?**\n\nRoheline mõttemaailm ja rohelised ettevõtted on olnud varakevadel puhkenud koroonapandeemia ühed suured võitjad. Tekkinud olukord on ilmekalt demonstreerinud miks ja kuidas tuleb majandusmudelit ja elukorraldust muuta, et see oleks pikaajaliselt jätkusuutlik. Arvestades paljude riikide poolt vastu võetud pikaajalisi eelarvepoliitilisi samme, usun, et rohepööre on päriselt hoo sisse saanud ning roheliselt investeerides puhub seetõttu investeeringuid tehes pikaajaliselt soodne taganttuul.\n\nSamal ajal peame aga arvestama, et liiga kiirete muutuste korral on oht ajutiste mullide tekkimiseks. Aastatuhande vahetumise ajal tekkinud internetiajastu börsimull on veidi vanematel hästi meeles, kuid noorema põlvkonna jaoks on see sündmus, millest peab lugema ajalooraamatutest.\n\nViimastel kuudel USA tehnoloogiasektoris toimunud üüratu ralli on pannud paljusid õigustatult küsima, et kas tehnoloogiasektor ei ole tänaseks mullis. Augusti lõpuks oli Apple’i, Microsofti, Alphabeti, Amazoni, Facebooki ja Tesla turuväärtus jõudnud juba ligi $8 triljonini, moodustades 25% kogu S&P500 indeksist ning olles nüüd sisuliselt sama turuväärtusega nagu kõik (!) Euroopa aktsiaturgudel noteeritud ettevõtted kokku. Ohumärgid on kahtlemata üleval. Rohelise fondiga ei õnnestu meil tänases turuolukorras kalleid hinnatasemeid alati vältida, eriti kui tegu on rohetehnoloogia ettevõttega, kuid omalt poolt teeme analüüsi käigus kõik, et jõuda järelduseni, kas pikas plaanis soodsat rohekeskkonda arvestades võiksid need ka päriselt olla põhjendatud või mitte.\n"},{"year":2020,"month":7,"content":"### 2020 juuli – Juulikuu oli igas mõttes roheline\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nJuuliga lisandus Eestisse 229 inimest, kes alustasid oma pensioniraha roheliselt kasvatamist. Sellega on fondi koguklientide arv tõusnud kuu lõpuks 558 peale. Kui veel täna on fondi maht 1,3 mln, siis teistest pensionifondidest ületoodava raha ja uute sissemaksete arvel kasvab LHV Pensionifondi Roheline maht septembri alguses juba üle 3 miljoni euro.\n\n**Juulis rohelised sektorid rallisid, kuu tulemus +5,9%**\n\nJuuli oli maailma börsidele USA dollaris mõõtes tugev kuu, kuid arvestades dollari ligi 5%list nõrgenemist euro vastu, vaatas vastu juba hoopis teistsugune pilt: globaalseid aktsiaindekseid koondav indeks langes euros kuuga –0,5%. Rohelised sektorid ja meie poolt LHV rohelisse pensionifondi valitud üksikinvesteeringute jaoks oli kuu aga dollari nõrgenemisest hoolimata erakordselt hea ning fondi osaku väärtus kasvas juulis +5,9%. Meie fondiinvesteeringutest üllatasid positiivsete kvartalitulemustega juulis nii Huhtamaki, Neste, Tomra kui Sweco.\n\nJuulis lisasime fondi kaks uut üksikinvesteeringut – Stadler ja Plug Power – ja suurendasime fondi investeerituse määra maksimaalse võimaliku lähedale. Stadleri näol on tegemist Šveitsi rongitootjaga, kes peaks kasu saama Euroopa Liidu pikaajalisest eesmärgist edendada keskkonnasõbralikku rongiliiklust [2021. aasta on kuulutatud Euroopas raudtee aastaks](https://fp.lhv.ee/news/5543896) ning Plug Poweri näol on tegu ühe silmapaistvama vesinikutehnoloogia arendaja ja edendajaga, kelle suurimateks klientideks on Amazon, Walmart ja Home Depot. Amazon on muide seadnud eesmärgiks jõuda süsinikuneutraalse jalajäljeni aastaks 2040 ning Plug Poweril on selle saavutamisel täita oluline roll.\n\nJuuli lõpu seisuga moodustasid LHV Pensionifondi Roheline mahust erinevad jätkusuutlikkust arvestavad börsil kaubeldavad fondid ca 34%, temaatilised rohefondid ca 32%, rohelised üksikaktsiad ca 33% ning raha ca 1%.\n\n**Vesinikutehnoloogial suured lootused**\n\nVesinikutehnoloogia on oma arengus veel algusjärgus, kuid seda toetavad väga tugevad pikaajalised trendid ja valitsuste poolsed agressiivsed roheinvesteeringud, mis aitavad maandada sektorisse investeerimise keskmisest kõrgemaid riske. 8. juulil avalikustas Euroopa Liit oma vesinikustrateegia, mis näeb ette 40 GW ulatuses taastuva energia pealt loodud vesiniku tootmismahtu. See tähendab omakorda, et tekib juurde täiendav nõudlus eelkõige tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsuste järele suurusjärgus 80-120 GW. Ehk ainuüksi vesinikustrateegiast kasvab nõudlus tuule- ja päikeseenergia tootmismahtudele Euroopas 25%-40%. Vesinik on populaarsust kasvatamas ka Euroopast väljaspool: näiteks Lõuna-Korea on seadnud eesmärgiks aastaks 2040 rajada 1200 vesiniku tankimisjaama vesinikul sõitvate masinate jaoks.\n\nJuulis on ka Eesti meedias arutletud vesinikutehnoloogia tuleviku väljavaadete üle. Sellest põnevast teemast võib lugeda näiteks 25. juulil Postimehes ilmunud intervjuuloost „[Vesinikupööret enam ei väära](https://leht.postimees.ee/7025155/vesinikupooret-enam-ei-vaara)“.\n"},{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – Roheliste pensionikogujate arv on kiiresti kasvamas\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nKui mai lõpus kogus oma pensionit roheliselt 214 eestlast, siis juuni lõpuks on see number tõusnud juba 329ni. Hoiame pöidlaid, et kõik roheliselt mõtlevad eestlased leiavad tee Eesti esimese rohelise pensionifondini võimalikult kiiresti ja et see number kuust kuusse jätkab kiires tempos kasvamist.\n\n**Juuni tulemus +2,0%**\n\nLHV Pensionifond Roheline investeeringute väärtus kasvas juunis maailma börsiindeksist kiiremini ning osaku väärtus tõusis kuu ajaga +2,0%. Juunis me fondiga uusi investeeringuid ei teinud ning hoidsime riskitaset sisuliselt samal tasemel – fondi igakuiselt juurde laekuva raha arvelt langes investeerituse tase 96% pealt 94%le. Oleme nüüd aktiivselt ringi vaatamas ka meie koduturul ning usume, et veel selle aastanumbri sees saame tehtud ka esimesed kodumaised rohelised investeeringud.\n\nJuuni lõpu seisuga moodustasid erinevad jätkusuutlikkust (ESG) arvestavad börsil kaubeldavad fondid LHV Pensionifond Roheline mahust 34%, temaatilised rohefondid 31%, üksikaktsiad 29% ning raha 6%.\n\n**Taani vähendab süsinikuemissioone**\n\nEnne jaanipäeva [teatas Taani](https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-06-22/danish-parliament-strikes-historic-climate-deal-to-cut-emissions?srnd=premium-europe&sref=BUuGX0sD), et on jõudnud poliitilise kokkuleppeni vähendada süsiniku emissioone 1990. aasta tasemelt aastaks 2030 kogunisti 70% võrra. See on hiiglaslik eesmärk ja Euroopa Liidust tervikuna ambitsioonikam. See tähendab, et Taani peab vähendama oma emissioone 3,4 miljoni tonni võrra ja tegema suuri investeeringuid majanduse rohelisemaks ümberehitamiseks. Taani tuuleenergiafirmad Orsted ja Vestas Wind on LHV Pensionifond Roheline suurimad üksikinvesteeringud ning kindlasti ka ühed suured Taani ja kogu Euroopa rohepöörde võitjad.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001723","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV"}}