{"LXK00":{"heading":"LHV Pensionifond XS","id":"xs","code":"xs","dataMarker":"XSK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerime raha erinevate riikide ja nendega seotud organisatsioonide võlakirjadesse. Need pakuvad kõige suuremat stabiilsust ja kõige madalamaid riske. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":4560},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":68.12,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":31.88,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| France 05/2027 | 6,03% |\n| Germany 09/2022 | 4,80% |\n| Czech Republic 05/2022 | 4,53% |\n| Temasek Financial 03/2022 | 4,31% |\n| Transpordi Varahaldus 04/2025 | 4,12% |\n| Riigi Kinnisvara 06/2027 | 3,92% |\n| Slovakia 11/2024 | 3,91% |\n| United States 08/2019 | 2,91% |\n| Amber Circle Funding 12/2022 | 2,67% |\n| Stedin Holding 10/2022 | 2,55% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 4,12% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,92% |\n| Eesti Energia 4.5% 18/11/20 | 2,21% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2018) | 20 415 919,94 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 110 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,06% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | AS SEB Pank |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,585%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 02.01.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_tingimused_020118.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 19.03.2018](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt.pdf)\n"},{"title":"Analüüsid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XS põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.07.2018)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_kuuaruanne_2018_07.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2018,"month":7,"content":"### 2018 Juuli - Fond hoiab aasta algusest head tulemust, edu taga on konservatiivsus\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nJuulis liikusid Euroopa võlakirjaturud 2018. aastale seni omasega vastupidises suunas: ettevõtete võlakirjade hinnad tõusid veidi, ent suuremate valitsuste turud langesid. Aasta algusest mõõdetuna on seis vastupidine, st ettevõtete võlakirjad on andnud negatiivse (–0,4%) ja valitsused positiivse (0,2%) tootluse. Suurematel turgudel liikusid valitsuse võlakirjad juulis küll ligilähedaselt sama tulemusega, kuid selle põhjus oli teine. Nimelt tõusid Saksamaa puhul intressid veidi taas, sest oodati majanduse väljavaate paranemist, Itaalia hinnad langesid aga seepärast, et investorid olid mures poliitika pärast.\n\nFond on keskendunud võimalustele, mis asuvad väljaspool euroala suuri valitsusi, ja see on andnud parema tulemuse. Muu hulgas kasvas juulis taas lennureisijate arvu suurenemise taustal Transpordi Varahalduse kasum. Uutest investeeringutest lisasime fondi Leedu Energia võlakirju, kes kaasas turult uut raha. Võlakirjade tähtaeg on kümme aastat ja intress 1,875%.\n"},{"year":2018,"month":6,"content":"### 2018 Juuni - Fond investeerib kohalikesse võlakirjadesse suurimas lubatud mahus\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nVõlakirjaturud olid juunis rahulikumad ja positiivsemad kui tormise kevade jooksul. Kuigi ettevõtete võlakirjade hinnad jäid veel kergelt miinuspoolele, suutis turg tervikuna isegi kasvada. Siiski on Euroopa võlakirjadel näidata esimese poolaasta tulemusena ette äärmiselt kasin tulemus: valitsuse võlakirjad tõusid 0,6% ja ettevõtete võlakirjad langesid 0,6% ning tagasihoidlikuma reitinguga ettevõtete tulemus on –1,4%. Teise suure võlakirjaturu USA vastavad näitajad olid –1,1%, –3,3% ja 0,2%.\n\nInvesteerime endiselt kogu seadusega lubatud limiidi (10% varadest) ulatuses kohalikesse võlakirjadesse, täpsemalt Riigi Kinnisvara ja Transpordi Varahalduse väärtpaberitesse. See otsus koos hoidumisega riskimisest rahvusvahelisel turul lubas XS-i fondil olla esimesel poolaastal parima tootlusega konservatiivne võlakirjafond, pakkudes 0,3% tootlust.\n"},{"year":2018,"month":5,"content":"### 2018 Mai - Baltikumis oli maikuus tugevaim Riia börs\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nNovember osutus taas positiivseks Jaapani aktsiaturule, kus Tokyo börsiindeks tõusis kuu jooksul kohalikus valuutas 3,2% ja eurodes mõõdetuna 2,2% võrra. Euroopa aktsiaturgudel kujunes see aga negatiivse tootlusega kuuks: languses olid nii Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi, Soome kui ka Suurbritannia börsid. Euroopa 50 suurimat ettevõtet hõlmava börsiindeksi tase alanes kuu kokkuvõttes 2,8% jagu.\n\nBaltikumis tegi möödunud kuul parima tulemuse Riia aktsiaturu indeks 3% suuruse tõusuga. Seda ei mõjutanud ka asjaolu, et ravimifirmade Grindeks ja Olainfarm aktsiad langesid nõrkade kvartalitulemuste taustal vastavalt 4,2% ja 2,3% võrra. Tallinna börsiindeks kerkis novembris 1,8% võrra osaliselt tänu börsi suurimale ettevõttele Tallinkile. Laevafirma teatas väga tugevatest kvartalitulemustest ja aktsia tõusis kuuga 7,6% võrra.\n\nEuroopa võlakirjaturgudel möödus november ilma suuremate liikumisteta. Valitsuse võlakirjad pakkusid kerget positiivset ja ettevõtete võlakirjad mõningast negatiivset tootlust.\n\nNovembris müüsime täies ulatuses fondi suurima investeeringu väljaspool Baltikumi – Bulgaaria valitsuse võlakirjad. Kui nende väljalaskmise ja meie positsiooni soetamise ajal 2014. a suvel oli riigi maine veel tugevas seoses finantskriisiga, siis nüüdseks on Bulgaaria jõudnud euroala liikmeks saamise lähedale. Alanenud riskitase tõi endaga kaasa võlakirjade märgatava hinnatõusu ning nii kujunes investeeringu tootluseks kolme ja poole aastaga veidi üle 26%.\n\nUutest investeeringutest lisandusid portfelli Citadele panga võlakirjad. Nagu eelmise talve emissiooni puhul nii olid ka sel korral panga allutatud võlakirjade emissiooni suurimaks investoriks LHV pensionifondid. Kui mullu detsembris emiteeritud võlakirjade intress on 6,25% aastas, siis seekordne pakkumine oli 5,5% intressi tasemel. Lisaks tegi fond suvel sõlmitud võlakirjalepingu alusel Riigi Kinnisvara AS-ile viimase väljamakse. Jätkame tööd mitme siinse ettevõttega ja loodame täiendada portfelle veel tänavu kohalike ettevõtete võlakirjadega.\n"},{"year":2018,"month":4,"content":"### 2018 Aprill - Dollari tugevnemine ja Euroopa-välised investeeringud toetasid fondi tulemusi\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nEnamik olulisimaid Euroopa valitsuste võlakirjade turge pakkus aprillis 0,5% lähedast negatiivset tootlust. Hoidume endiselt euroala pika tähtajaga võlakirjadesse investeerimast, sest tootluse väljavaated pole kuigi head. Dollari tugevnemine ja investeeringud väljaspool Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania turgu võimaldasid fondil saavutada möödunud kuul 0,1% tootluse.\n\nJulgemad hääled Euroopa Keskpangast viitavad võimalusele, et veidi rohkem kui aasta pärast tõstetakse intresse. Kuigi see lubaks peagi teenida investeeringutelt suuremat intressi, tähendaks see praeguse hinnataseme juures ühtlasi pikemaajaliste võlakirjade tõenäolist hinnalangust. Arvestades seda, kui vähe on viimastel aastatel olnud turul kogemust suuremate negatiivsete hinnaliikumistega, on risk üle reageerida märkimisväärne. Meie oleme hinnalanguseks valmis.\n"},{"year":2018,"month":3,"content":"### 2018 Märts - Kohalikud otseinvesteeringud on fondi portfellis maksimumi lähedal\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nHoiame kohalikke, börsil noteerimata võlakirju portfellis endiselt nii palju, kui kehtivad nõuded lubavad – 10% ligidal fondi varade mahust. Et oleme paigutanud negatiivse oodatava tootlusega lühiajaliste võlakirjade asemel 25% fondi varadest tähtajalistele hoiustele (intressiga 0,15 kuni 0,75%), moodustavad need investeeringud (Riigi Kinnisvara, Transpordi Varahaldus) ligikaudu 13% fondi võlakirjaportfellist. Nende kahe riigile kuuluva ettevõtte võlakirjade keskmine intress on 2,2%.\n\nEuroopa valitsuste võlakirjade turul tuleb sarnase tootluse saavutamiseks praegustes tingimustes soetada Itaalia valitsuse rohkem kui kümneaastase tähtajaga võlakirju. Peame valitsuste võlakirjade turu väljavaadet ikka veel nõrgaks. Kuigi lühiajaliselt võivad need võlakirjad pakkuda head tootlust – nagu oli näiteks märtsis, kui turg tõusis isegi 1,6% –, on pikemaajalised väljavaated meie pilgu läbi siiski kehvad.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","title":"**Juuli kujunes väärtpaberiturgudele soodsaks**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","preview":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n","text":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n\nAasta algusega võrreldes on Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiad 8,7% kallimad, samal ajal kui arenevate riikide aktsiaturud on oma väärtusest 2,1% kaotanud. Paljud arenevate riikide ettevõtted on nimelt võtnud laenu dollarites, ent nüüdseks on nii USA intressimäärad kui ka dollari kurss tõusnud. See muudab nende võlakoormuse raskemaks.\n\nJuuli lõpu seisuga oli Ameerika Ühendriikide majandus olnud 109 kuud järjest pidevas kasvufaasis. See on riigi ajaloo pikkuselt teine katkematu majanduskasvuperiood. Seni pikim kasvufaas kestis 119 kuud alates 1991. aasta aprillist kuni 2001. aasta veebruarini. USA aktsiaturge analüüsides jääb silma, et põhiosa tänavusest kasvust on tulnud tehnoloogiasektorist – ülejäänud ettevõtete aktsiate hinnad ei ole märgatavalt kerkinud.\n\nKuigi USA majandus on nautinud pikka kasvuperioodi, on ameeriklaste palgad kasvanud aeglasemalt kui majandus. Seetõttu on ettevõtete kasumite osa sisemajanduse koguproduktis kasvanud. Tänu madalatele intressimääradele on USA-s kerkinud ka kinnisvarahinnad, mis on muutnud oma kodu soetamise noortele ja väiksema sissetulekuga inimestele keerulisemaks.\n\nMajanduslik ebavõrdsus USA ühiskonnas üha suureneb. Selles on hakatud süüdistama globaliseerumist, ehkki majanduskasvule on aidanud kaasa just rahvusvaheline kaubandus, hoides tarbekaupade hinnataseme madalal. Viimasel ajal on näha, et muutma hakatakse ka suhtumist tehnoloogiasektorisse. On tõenäoline, et seda ajalooliselt vähereguleeritud valdkonda hakatakse peatselt reguleerima nagu kõiki teisi majandussektoreid.\n\nPresident Trump, kes on suurepäraselt tunnetanud masside meelsust, ähvardab USA suuremaid kaubanduspartnereid kõrgete tollimääradega. Kuigi see on maailma võimsaima majandusega riik ja paljudele riikidele suurim turg, ei ole USA-l siiski võimalik oma tingimusi teistele ühepoolselt dikteerida. Pinged rahvusvahelises kaubanduses on kasvanud, mis võib hakata pidurdama ka ettevõtete investeerimisotsuseid.\n\nIsegi kui majandustsüklid kujunevad järjest pikemaks, ei ole need kuhugi kadunud: igale tõusule järgneb mõõn ja mõõnale tõus. Tänapäeva majandusteoreetikud on julgustanud keskpanku kontrollima majandustsükleid intressimäärade ja rahapakkumisega, ent sellisel pikaajalisel sekkumisel võivad olla ebasoodsad kõrvalmõjud. Intressimäär on teatavasti raha hind ja selle reguleerimine mõjutab kõiki teisi hindu.\n\nKui palju on vaja majandust kontrollida, on suuresti maailmavaate küsimus. Mina kahtlustan, et majandusel endal võiks lasta leida konkurentsi kaudu tasakaalu. Peaaegu ainuke asi, mida tuleks reguleerida, olekski konkurentsi säilimine, kuna areng tuleb just tänu sellele.\n\nMajanduse pikaajaline kasv sõltub siiski ainult inimkonna leidlikkusest ja koostööst, mitte uutest maksudest ega intressimäärade muutmisest.\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019782","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":10.26,"fundManager":"LHV"},"LSK00":{"heading":"LHV Pensionifond S","id":"s","code":"s","dataMarker":"SK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerime raha tugevate ettevõtete võlakirjadesse. Need pakuvad raha säilitamisel stabiilsust ega ole majanduse üldisest olukorrast nii palju mõjutatavad kui näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiaturgude risk puudub. Pensioniks kogutava raha kasvuruum on piiratud, küll aga püsib stabiilsena.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":10786},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":83.96,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":16.04,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| France 10/2022 | 5,24% |\n| Temasek Financial 03/2022 | 4,38% |\n| Transpordi Varahaldus 04/2025 | 4,37% |\n| Latvenergo 06/2022 | 4,29% |\n| Riigi Kinnisvara 06/2027 | 3,94% |\n| Investor 05/2023 | 3,32% |\n| Total Capital Intl 03/2020 | 2,97% |\n| Romania 10/2024 | 2,74% |\n| Sanofi 09/2020 | 2,59% |\n| Amber Circle Funding 12/2022 | 2,58% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 4,37% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,94% |\n| Eesti Energia 2.384% 22/09/23 | 0,18% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2018) | 60 932 437,99 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 270 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,06% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | AS SEB Pank |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,684%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 02.01.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_tingimused_020118.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 19.03.2018](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt.pdf)\n"},{"title":"Analüüsid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys.pdf)\n- [LHV Pensionifondi S põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.07.2018)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_kuuaruanne_2018_07.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2018,"month":7,"content":"### 2018 Juuli - Fond otsib investeerimisvõimalusi väljaspool Euroopa võlakirjaturge\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nJuulis liikusid Euroopa võlakirjaturud 2018. aastale seni omasega vastupidises suunas: ettevõtete võlakirjade hinnad tõusid veidi, ent suuremate valitsuste turud langesid. Aasta algusest mõõdetuna on seis vastupidine, st ettevõtete võlakirjad on andnud negatiivse (–0,4%) ja valitsused positiivse (0,2%) tootluse. Suurematel turgudel liikusid valitsuse võlakirjad juulis küll ligilähedaselt sama tulemusega, kuid selle põhjus oli teine. Nimelt tõusid Saksamaa puhul intressid veidi taas, sest oodati majanduse väljavaate paranemist, Itaalia hinnad langesid aga seepärast, et investorid olid mures poliitika pärast.\n\nFond on keskendunud võimalustele, mis asuvad väljaspool euroala suuri valitsusi, ja see on andnud parema tulemuse. Muu hulgas kasvas juulis taas lennureisijate arvu suurenemise taustal Transpordi Varahalduse kasum. Uutest investeeringutest lisasime fondi Leedu Energia võlakirju, kes kaasas turult uut raha. Võlakirjade tähtaeg on kümme aastat ja intress 1,875%.\n"},{"year":2018,"month":6,"content":"### 2018 Juuni - Fond hoidub rahvusvaheliste võlakirjade riskist\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nVõlakirjaturud olid juunis rahulikumad ja positiivsemad kui tormise kevade jooksul. Kuigi ettevõtete võlakirjade hinnad jäid veel kergelt miinuspoolele, suutis turg tervikuna isegi kasvada. Siiski on Euroopa võlakirjadel näidata esimese poolaasta tulemusena ette äärmiselt kasin tulemus: valitsuse võlakirjad tõusid 0,6% ja ettevõtete võlakirjad langesid 0,6% ning tagasihoidlikuma reitinguga ettevõtete tulemus on –1,4%. Teise suure võlakirjaturu USA vastavad näitajad olid –1,1%, –3,3% ja 0,2%.\n\nInvesteerime endiselt kogu seadusega lubatud limiidi (10% varadest) ulatuses kohalikesse võlakirjadesse, täpsemalt Riigi Kinnisvara ja Transpordi Varahalduse väärtpaberitesse.\n\nLHV fond S oli koos XS-iga kaks ainult kolmest konservatiivsest pensionifondist, kes suutsid sellises keskkonnas esimesel poolaastal kasumit teenida.\n"},{"year":2018,"month":5,"content":"### 2018 Mai - Dollari kallinemine euro suhtes mõjus fondi tulemustele soodsalt\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nEuroopa võlakirjaturg sai mais tugeva tagasilöögi, kui euroala suuruselt kolmanda majandusega riigi ehk Itaalia valimiste tulemusena moodustati valitsusliit, mis investoreid selgesti ehmatas. Aasta algusest head tootlust näidanud ja koos sellega kogu Euroopa võlakirjaturu plusspoolele vedanud Itaalia võlakirjade hind langes selle peale kohati kiiremini kui euroala viimase kriisi ajal.\n\nLHV pensionifondid on kõrge hinnataseme tõttu sealseid investeeringuid vältinud. Selle asemel teenis fond Ameerika Ühendriikide dollarites positsioonidest, kui dollar euro vastu järsult kallines.\n\nSeepärast oli fondi S tootlus mais võlakirjade kohta hoopis väga tugev, jäädes konservatiivsetest fondidest alla üksnes LHV teisele konservatiivsele fondile.\n"},{"year":2018,"month":4,"content":"### 2018 Aprill - Dollari tugevnemine euro suhtes mõjus fondi tulemustele hästi\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nEuroopa ettevõtete võlakirjade turg lõpetas aprilli minimaalselt plusspoolel, olles samal ajal aasta algusest kaotanud 0,3%. Fond suutis näidata kerget positiivset tootlust, saades enim tuge dollari tugevnemisest euro suhtes.\n\nRaha hind on Euroopa suurettevõtete jaoks küll aasta algusest suhteliselt kallinenud, kuid aasta alguse tase oli ka selgelt madalaim viimase viie aasta jooksul. Seega soodustavad võlakirjaturud laenamist endiselt vägagi ja uute tehingute maht püsib suur. Peamine hindu mõjutav tegur on samuti asjaolu, et jätkuvad oletused Euroopa Keskpanga intresside muutmise kohta – julgemad hääled peakontorist pakuvad selleks ajaks järgmist suve.\n"},{"year":2018,"month":3,"content":"### 2018 Märts - Kohalikud otseinvesteeringud on fondi portfellis maksimumi lähedal\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nHoiame kohalikke, börsil noteerimata võlakirju portfellis endiselt nii palju, kui kehtivad nõuded lubavad, st 10% ligidal fondi varade mahust.\n\nEt oleme paigutanud lühiajaliste negatiivse oodatava tootlusega võlakirjade asemel 10% fondi varadest lisaks tähtajalistele hoiustele (intressiga 0,15 kuni 0,75%), moodustavad need investeeringud (Riigi Kinnisvara, Transpordi Varahaldus) veelgi suurema osa fondi võlakirjaportfellist. Nende kahe riigile kuuluva ettevõtte võlakirjade keskmine intress on seejuures 2,2%.\n\nEuroopa valitsuste võlakirjaturul tuleb sarnase tootluse saavutamiseks praegustes tingimustes soetada Itaalia valitsuse rohkem kui kümneaastase tähtajaga võlakirju. Peame valitsuste võlakirjade turgude väljavaadet ikka veel nõrgaks. Kuigi lühiajaliselt võivad need võlakirjad pakkuda head tootlust – nagu oli näiteks märtsis, kui turg tõusis isegi 1,6% –, on pikemaajalised väljavaated meie pilgu läbi siiski kehvad. Selle näitena jäigi Euroopa ettevõtete võlakirjaturu tulemuseks märtsis –0,1% ja esimese kvartali peale kokku –0,4%.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","title":"**Juuli kujunes väärtpaberiturgudele soodsaks**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","preview":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n","text":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n\nAasta algusega võrreldes on Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiad 8,7% kallimad, samal ajal kui arenevate riikide aktsiaturud on oma väärtusest 2,1% kaotanud. Paljud arenevate riikide ettevõtted on nimelt võtnud laenu dollarites, ent nüüdseks on nii USA intressimäärad kui ka dollari kurss tõusnud. See muudab nende võlakoormuse raskemaks.\n\nJuuli lõpu seisuga oli Ameerika Ühendriikide majandus olnud 109 kuud järjest pidevas kasvufaasis. See on riigi ajaloo pikkuselt teine katkematu majanduskasvuperiood. Seni pikim kasvufaas kestis 119 kuud alates 1991. aasta aprillist kuni 2001. aasta veebruarini. USA aktsiaturge analüüsides jääb silma, et põhiosa tänavusest kasvust on tulnud tehnoloogiasektorist – ülejäänud ettevõtete aktsiate hinnad ei ole märgatavalt kerkinud.\n\nKuigi USA majandus on nautinud pikka kasvuperioodi, on ameeriklaste palgad kasvanud aeglasemalt kui majandus. Seetõttu on ettevõtete kasumite osa sisemajanduse koguproduktis kasvanud. Tänu madalatele intressimääradele on USA-s kerkinud ka kinnisvarahinnad, mis on muutnud oma kodu soetamise noortele ja väiksema sissetulekuga inimestele keerulisemaks.\n\nMajanduslik ebavõrdsus USA ühiskonnas üha suureneb. Selles on hakatud süüdistama globaliseerumist, ehkki majanduskasvule on aidanud kaasa just rahvusvaheline kaubandus, hoides tarbekaupade hinnataseme madalal. Viimasel ajal on näha, et muutma hakatakse ka suhtumist tehnoloogiasektorisse. On tõenäoline, et seda ajalooliselt vähereguleeritud valdkonda hakatakse peatselt reguleerima nagu kõiki teisi majandussektoreid.\n\nPresident Trump, kes on suurepäraselt tunnetanud masside meelsust, ähvardab USA suuremaid kaubanduspartnereid kõrgete tollimääradega. Kuigi see on maailma võimsaima majandusega riik ja paljudele riikidele suurim turg, ei ole USA-l siiski võimalik oma tingimusi teistele ühepoolselt dikteerida. Pinged rahvusvahelises kaubanduses on kasvanud, mis võib hakata pidurdama ka ettevõtete investeerimisotsuseid.\n\nIsegi kui majandustsüklid kujunevad järjest pikemaks, ei ole need kuhugi kadunud: igale tõusule järgneb mõõn ja mõõnale tõus. Tänapäeva majandusteoreetikud on julgustanud keskpanku kontrollima majandustsükleid intressimäärade ja rahapakkumisega, ent sellisel pikaajalisel sekkumisel võivad olla ebasoodsad kõrvalmõjud. Intressimäär on teatavasti raha hind ja selle reguleerimine mõjutab kõiki teisi hindu.\n\nKui palju on vaja majandust kontrollida, on suuresti maailmavaate küsimus. Mina kahtlustan, et majandusel endal võiks lasta leida konkurentsi kaudu tasakaalu. Peaaegu ainuke asi, mida tuleks reguleerida, olekski konkurentsi säilimine, kuna areng tuleb just tänu sellele.\n\nMajanduse pikaajaline kasv sõltub siiski ainult inimkonna leidlikkusest ja koostööst, mitte uutest maksudest ega intressimäärade muutmisest.\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019824","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":8.49,"fundManager":"LHV"},"LMK25":{"heading":"LHV Pensionifond M","id":"m","code":"m","dataMarker":"MK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"## **Strateegia**\nPaigutame enamiku rahast võlakirjadesse, mis pakuvad raha säilitamisel stabiilsust. Tasakaalustamiseks investeerime ka kinnisvarasse ja ettevõtetesse, et võimaldada pensioniks kogutavale rahale stabiilset kasvu. Kuni 25% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerima võlakirjadesse ja kinnisvarasse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":13381},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":78.48,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":4.86,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":1.48,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":7.4,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":3.18,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.59,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,14% |\n| Riigi Kinnisvara 06/2027 | 3,52% |\n| Transpordi Varahaldus 04/2025 | 3,15% |\n| Luminor Bank 12/2019 | 3,06% |\n| France 10/2022 | 3,04% |\n| Tartu Linnavalitsus 10/2032 | 2,57% |\n| Coop Pank 12/2027 | 2,14% |\n| Latvenergo 06/2022 | 2,10% |\n| Citadele banka 12/2026 | 2,04% |\n| auto24 04/2022 | 1,96% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,14% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,52% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 3,15% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2018) | 108 021 146,68 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 380 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,06% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | AS SEB Pank |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 1,008%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 02.01.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_tingimused_020118.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 19.03.2018](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt.pdf)\n"},{"title":"Analüüsid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys.pdf)\n- [LHV Pensionifondi M põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.07.2018)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_kuuaruanne_2018_07.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2018,"month":7,"content":"### 2018 Juuli - Maailma aktsiaturud rühkisid juulis ülespoole\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nPärast mitut ärevat kuud kujunes juuli maailma aktsiaturgudele valdavalt positiivseks: hea tulemuse tegid nii USA, Jaapani kui ka enamiku Euroopa riikide börsid. Näiteks Saksamaa börsiindeks kerkis juulis 3,6% võrra ja Soome börs näitas mõnevõrra tagasihoidlikumat, 1% suurust tootlust.\n\nPensionifondi M tootlusele mõjusid juulis kehvasti Soome metsatööstuse aktsiad, mis olid alates aasta algusest väga hoogsalt kallinenud. Investorite ootused metsandussektorile olid seega praeguseks juba liiga suured ning nii Stora Enso kui ka Metsä Boardi kvartalitulemused jäid ootustele alla. Nende ettevõtete aktsiad odavnesid kuu jooksul vastavalt 8,4% ja 6,7% võrra. Teisalt mõjusid pensionifondi tootlusele hästi Soome ettevõtete Neste ja Nokian Renkaate aktsiate hinnatõus vastavalt 7,7% ja 11,1% võrra.\n\nParanenud riskiisule omaselt kallinesid juulis koos aktsiaturgudega ka kehvema reitinguga ettevõtete võlakirjad, samal ajal kui valitsuse võlakirjaturud langesid. Aasta algusest mõõdetuna on seis vastupidine: ainus plusspoolel olev turusegment ongi valitsuste võlakirjad. Teisalt on nendegi puhul võit oodatult tagasihoidlik.\n\nEuroala suurte turgude asemel keskendume ka edaspidi alternatiividele. Senistest investeeringutest kasvas Transpordi Varahalduse kasum, sest lennureisijate arv suurenes. Lisaks soetasime turult raha kaasanud Leedu Energia kümneaastasi võlakirju intressiga 1,875%.\n"},{"year":2018,"month":6,"content":"### 2018 Juuni - Maailma aktsiaturud suunavad endiselt vaatama kohaliku turu poole\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nMaailma aktsiaturud andsid juunis valdavalt negatiivse tootluse, mille suuresti põhjustas hirm USA ja teiste riikide vahelise kaubandussõja ees. Näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa börsiindeksid langesid juunis vastavalt 2,4% ja 1,4% võrra. Baltimaade aktsiaturud suurema langusega kaasa ei läinud ning Riia ja Vilniuse börsiindeksi tootlus oli vastavalt –0,1% ja –0,2%.\n\nTallinna börs hoopis tõusis 2,3% tänu Tallinna Sadama aktsiate esmasele avalikule pakkumisele. See on esimene riigi enamusosalusega ettevõte kohalikul börsil viimase 20 aasta jooksul ja huvi aktsiate vastu oli suur. Pakutud aktsiad märgiti peaaegu kolmekordselt üle. Investorite seas oli nii Eesti ja välismaiseid institutsioone kui ka üle 13 000 jaeinvestori. Ettevõte müüs aktsiad hinnaga 1,7 eurot ja esimese kauplemispäeva lõpuks kerkis hind 1,93 euroni. LHV pensionifondidele kuulub 2,7% Tallinna Sadama aktsiatest.\n\nVõlakirjaturud olid juunis rahulikumad ja positiivsemad kui tormise kevade jooksul. Kuigi ettevõtete võlakirjade hinnad jäid veel kergelt miinuspoolele, suutis turg tervikuna isegi kasvada. Siiski on Euroopa võlakirjadel näidata esimese poolaasta tulemusena ette äärmiselt kasin tulemus: valitsuse võlakirjad tõusid 0,6% ja ettevõtete võlakirjad langesid 0,6% ning tagasihoidlikuma reitinguga ettevõtete tulemus on –1,4%. Teise suure võlakirjaturu USA vastavad näitajad olid –1,1%, –3,3% ja 0,2%.\n\nOleme kuuülevaadetes varemgi kirjutanud, et LHV pensionifondid otsivad suurema oodatava tootlusega investeeringuid väljastpoolt rahvusvahelisi turge. Fondi M tehtud kohalike võlakirjainvesteeringute keskmine intress juuni lõpul oli 3,6%. Kui me jätame kõrvale hoiuselepingute asemel sõlmitud võlakirjalepingud Luminori ja Šiaulių pangaga, oli kohaliku võlakirjaportfelli keskmine intress 4,25%.\n"},{"year":2018,"month":5,"content":"### 2018 Mai - Üleilmsed aktsiaturud liikusid mais eri suundades\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nMais liikusid üleilmsed aktsiaturud eri suundades. Samal ajal kui USA börsid näitasid kuu jooksul positiivset tootlust, langesid mitme Euroopa riigi ja arengumaa aktsiaturud. Helsingi börsiindeks jätkas seevastu tõusutrendis ja kerkis mais 1,1% võrra. Baltikumis oli tugevaim Riia börs, mis tõusis 1,8%: Vilniuse aktsiaturg teenis 0,9% suuruse tootluse, kuid Tallinna börs langes 1,6%.\n\nMitu Balti börsiettevõtet avalikustas mais esimese kvartali tulemused, mis kõikusid ettevõtteti suurel määral. Näiteks Leedu rõivamüüja Apranga kaupluste müük kahanes võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga 5% võrra ja ka kasumlikkus oli tunduvalt väiksem. Samas suutis pesutootja Silvano Fashion Group kasvatada müügitulu aastaga 11%, seejuures väga olulisel Venemaa turul lausa 27%. Samuti paranesid ettevõtte marginaalid ja kasumlikkus. Nii langeski Apranga aktsia nõrkade tulemuste tõttu kuuga 8,6% ja Silvano aktsia tõusis 2,2%.\n\nVõlakirjaturgudel oli mai äärmiselt keeruline kuu. Itaalia uue valitsuse koosseis põhjustas riigi võlakirjades järsu languse, mis madalaimas punktis ulatus rohkem kui 8%-ni võrreldes kuu algusega.\n\nOleme oma fondides euroala valitsuste võlakirju peamiselt kõrge hinna tõttu vältinud, keskendudes selle asemel kõrge reitinguga ettevõtete ujuva intressiga väärtpaberitele ja kohalikele võlakirjadele. Seepärast ei ole fondil M ka Itaalia emitentide võlakirjades ühtegi positsiooni.\n\nSelle asemel soetasime kuu jooksul maailma suurimate kindlustuskontsernide Berkshire Hathaway ja Allianzi ning Prantsuse kinnisvaraettevõtte Gecina ujuva intressiga võlakirju. Samuti viisime lõpule tehingu, kus Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon Fund emiteeris viieaastasi ja 4,25% intressiga võlakirju.\n\nEt Itaalia valitsuse võlakirjade probleemid ei avaldanud mõju Euroopa ettevõtete võlakirjade turule, kuhu fond on rohkem investeerinud, ja dollari kurss tõusis euro suhtes järsult, panustas võlakirjaportfell turu väga keerulisel kuul fondi tootlusse hoopis positiivselt.\n"},{"year":2018,"month":4,"content":"### 2018 Aprill - Aprill kujunes aktsiaturgudele positiivseks, Euroopa võlakirjaturgudele pigem kesiseks\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nPärast mitme kuu pikkust rahutut aega kujunes aprill maailma aktsiaturgude jaoks valdavalt positiivse tootlusega kuuks. Näiteks Jaapani börsi indeks tõusis kohalikus valuutas mõõdetuna 4,7% ja Saksamaa börsiindeks 4,3% jagu. Baltikumi aktsiaturgude seas näitas aprillis ainsana positiivset tootlust Vilniuse börs 0,3% tõusuga. Tallinna ja Riia börsi indeks seevastu langesid vastavalt 1,3% ja 0,7%.\n\nTavalisest nõrgematest tulemustest esimeses kvartalis teatas Apranga Leedust, kes kuulub Baltimaade suurimate rõivamüüjate hulka. Ettevõtte müügitulud kahanesid aasta varasemaga võrreldes 1,5% võrra ja suurenenud kulude tõttu jäädi esimeses kvartalis kahjumisse. Apranga aktsia väärtus vähenes kuu jooksul 2,3%. Tallinna Kaubamaja andis seevastu teada ootuspärastest kvartalitulemustest ja maksis aktsionäridele välja rekordilised dividendid.\n\nAprillis lisasime portfelli uue suurima kohaliku võlakirjainvesteeringu, kui Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon kaasas võlakirjade vormis raha investeeringute tegemiseks ja pangalaenude refinantseerimiseks. Raha kaasati viieks aastaks ja tagasimakse tehakse ühe korraga lõpptähtajal. Võlakirjad ei ole seotud ega tagatud ühegi konkreetse fondile kuuluva hoonega. Raha laenu teenindamiseks tuleb kõigi objektide üürimaksetest. Selline paindlikkus lubab ettevõttel maksta pangalaenudega võrreldes kõrgemat intressi, praegu 4,25% aastas.\n\nSamuti osalesime Eleringi rahvusvahelises võlakirjaemissioonis, kui ettevõte kaasas viieks aastaks raha 0,875% intressiga. Elering kuulub selgelt sellisesse turusegmenti, kes saab kasu Euroopa Keskpanga jätkuvast erakordselt madalate intressimäärade poliitikast. Näeme selle poliitika lõpuga kaasnemas suurt riski. Samal ajal Eleringi võlakirjade ostmisega müüsime Leedu valitsuse pika tähtajaga võlakirju, hoides fondi avatuse intressiriskile muutumatuna.\n\nEuroopa võlakirjaturgudel oli kuu kehvapoolne: ettevõtete võlakirjad suutsid jõuda minimaalselt plussi ja valitsuste võlakirjad kaotasid hinnas 0,4%. Turg tervikuna on aasta algusest pakkunud märksa väiksemat tootlust kui meie kohalikest emitentidest loodud portfelli samal ajavahemikul teenitud intress.\n"},{"year":2018,"month":3,"content":"### 2018 Märts - Fond ei kipu üleilmsetelt aktsiaturgudelt veel ostma, kohalikud investeeringud heas hoos\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nMärtsis olid aktsiaturud endiselt rahutud ja üleilmsed aktsiaindeksid langesid kuuga keskmiselt 2–4%. Kuigi LHV pensionifondides on aktsiate osakaal väike, mõjutas üleüldine langus märtsikuus fondide tootlust. Oleme käesoleva aasta langushetki kasutanud ka üksikuteks ostudeks aktsiaturgudel, kuid lühiajaliste korrektsioonide ulatus pole meie arvates olnud veel piisav, et märkimisväärselt suurendada aktsiate osakaalu.\n\nTallinna börsil pakkus märtsis enim kõneainet Olympic Entertainment Groupi aktsiatele tehtud ülevõtupakkumine. Odyssey Europe’i pakutud ostuhind oli peaaegu sama, mis aktsia turuhind viimastel kuudel. Pakkumises puudus traditsiooniline preemia, mida aktsionäridele sellistel puhkudel müügile meelitamiseks antakse. Olympicu aktsia moodustab 0,1% pensionifondi M varadest. Võimaliku ostupakkumise vastuvõtmise kohta teeme otsuse siis, kui on avaldatud sellekohane prospekt ja selgunud, kuidas käituvad teised suuremad institutsionaalsed aktsionärid.\n\nAasta pärast Auto24 võlakirjade soetamist oleme loonud Baltikumi võlakirjadest, kus LHV fondid on ainus või suurim investor, portfelli, mis moodustab 34,5% fondi võlakirjaportfellist. Selle portfelli kaalutud intressitulu oli esimeses kvartalis 0,85%. Euroopa võlakirjaturgudel jäi samal ajal suurettevõtete võlakirjade tulemuseks –0,4% ja madalama reitinguga ettevõtete puhul –0,5%. Ettevõtete ja valitsuste võlakirjaturg kokku saavutas 0,7% tootluse tänu viimaste nädalate suurenenud hirmule maailmamajanduse väljavaadete suhtes ja Itaalia valitsuse võlakirjade erakordselt tugevale tulemusele. Nagu kvartal tervikuna nii jäi märtsis ka ettevõtete turg kergelt miinuspoolele, samal ajal kui valitsuste võlakirjade turg suutis pakkuda isegi 1,6% tootlust.\n\nViisime portfellis märtsis lõpule Alexela võlakirjade emiteerimise, mille puhul fond märkis kümneaastaseid ja 5,5% aastaintressiga väärtpabereid. Viimase aasta jooksul fondist võlakirjainvesteeringu saanud ettevõtete tulemusi toetab endiselt tugev majanduskeskkond, milles püsivad pankade krediidikahjumid väiksed. Selle näited on fondi portfellis olevad pangad Luminor, Šiaulių, Citadele, Coop ja BIG.\n\nEttevõtete finantsseis tugevneb (Riigi Kinnisvara, Transpordi Varahaldus) ja maksutulu kasvab (Tartu linn). Auto24 tulemused on pärast väljaostu, mille tegid kodumaised omanikud, täidetud plaanipäraselt või isegi rohkem. Töötame edasi kohalike ettevõtetega, et siinset investeeringute portfelli kasvatada.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","title":"**Juuli kujunes väärtpaberiturgudele soodsaks**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","preview":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n","text":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n\nAasta algusega võrreldes on Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiad 8,7% kallimad, samal ajal kui arenevate riikide aktsiaturud on oma väärtusest 2,1% kaotanud. Paljud arenevate riikide ettevõtted on nimelt võtnud laenu dollarites, ent nüüdseks on nii USA intressimäärad kui ka dollari kurss tõusnud. See muudab nende võlakoormuse raskemaks.\n\nJuuli lõpu seisuga oli Ameerika Ühendriikide majandus olnud 109 kuud järjest pidevas kasvufaasis. See on riigi ajaloo pikkuselt teine katkematu majanduskasvuperiood. Seni pikim kasvufaas kestis 119 kuud alates 1991. aasta aprillist kuni 2001. aasta veebruarini. USA aktsiaturge analüüsides jääb silma, et põhiosa tänavusest kasvust on tulnud tehnoloogiasektorist – ülejäänud ettevõtete aktsiate hinnad ei ole märgatavalt kerkinud.\n\nKuigi USA majandus on nautinud pikka kasvuperioodi, on ameeriklaste palgad kasvanud aeglasemalt kui majandus. Seetõttu on ettevõtete kasumite osa sisemajanduse koguproduktis kasvanud. Tänu madalatele intressimääradele on USA-s kerkinud ka kinnisvarahinnad, mis on muutnud oma kodu soetamise noortele ja väiksema sissetulekuga inimestele keerulisemaks.\n\nMajanduslik ebavõrdsus USA ühiskonnas üha suureneb. Selles on hakatud süüdistama globaliseerumist, ehkki majanduskasvule on aidanud kaasa just rahvusvaheline kaubandus, hoides tarbekaupade hinnataseme madalal. Viimasel ajal on näha, et muutma hakatakse ka suhtumist tehnoloogiasektorisse. On tõenäoline, et seda ajalooliselt vähereguleeritud valdkonda hakatakse peatselt reguleerima nagu kõiki teisi majandussektoreid.\n\nPresident Trump, kes on suurepäraselt tunnetanud masside meelsust, ähvardab USA suuremaid kaubanduspartnereid kõrgete tollimääradega. Kuigi see on maailma võimsaima majandusega riik ja paljudele riikidele suurim turg, ei ole USA-l siiski võimalik oma tingimusi teistele ühepoolselt dikteerida. Pinged rahvusvahelises kaubanduses on kasvanud, mis võib hakata pidurdama ka ettevõtete investeerimisotsuseid.\n\nIsegi kui majandustsüklid kujunevad järjest pikemaks, ei ole need kuhugi kadunud: igale tõusule järgneb mõõn ja mõõnale tõus. Tänapäeva majandusteoreetikud on julgustanud keskpanku kontrollima majandustsükleid intressimäärade ja rahapakkumisega, ent sellisel pikaajalisel sekkumisel võivad olla ebasoodsad kõrvalmõjud. Intressimäär on teatavasti raha hind ja selle reguleerimine mõjutab kõiki teisi hindu.\n\nKui palju on vaja majandust kontrollida, on suuresti maailmavaate küsimus. Mina kahtlustan, et majandusel endal võiks lasta leida konkurentsi kaudu tasakaalu. Peaaegu ainuke asi, mida tuleks reguleerida, olekski konkurentsi säilimine, kuna areng tuleb just tänu sellele.\n\nMajanduse pikaajaline kasv sõltub siiski ainult inimkonna leidlikkusest ja koostööst, mitte uutest maksudest ega intressimäärade muutmisest.\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600019774","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":35.64,"fundManager":"LHV"},"LLK50":{"heading":"LHV Pensionifond L","id":"l","code":"l","dataMarker":"LK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerime erinevatesse valdkondadesse, mille arengusse me usume (nt kinnisvara, mets, erakapital, Balti aktsiad, rahvusvahelised börsid ja võlakirjad). Kuni 50% fondi varast paigutame aktsiaturgudele ehk omandame osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":105894},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":65.72,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":10.81,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":5.3,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":8.67,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":5.62,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.88,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,85% |\n| Riigi Kinnisvara 06/2027 | 3,91% |\n| France 10/2022 | 3,27% |\n| Luminor Bank 12/2019 | 3,23% |\n| Latvia 01/2021 | 2,97% |\n| JP Morgan Chase 08/2021 | 2,27% |\n| Wells Fargo & Company 07/2021 | 2,23% |\n| Lithuania 01/2024 | 2,12% |\n| Siauliu Bankas 12/2020 | 2,02% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,76% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,85% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,91% |\n| Luminor 20/12/19 | 3,23% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2018) | 796 216 028,31 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 2 400 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,06% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | AS SEB Pank |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 1,26%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 02.01.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_tingimused_020118.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 19.03.2018](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt.pdf)\n"},{"title":"Analüüsid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys.pdf)\n- [LHV Pensionifondi L põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.07.2018)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_kuuaruanne_2018_07.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2018,"month":7,"content":"### 2018 Juuli - Maailma aktsiaturud rühkisid juulis ülespoole\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nPärast mitut ärevat kuud kujunes juuli maailma aktsiaturgudele valdavalt positiivseks: hea tulemuse tegid nii USA, Jaapani kui ka enamiku Euroopa riikide börsid. Näiteks Saksamaa börsiindeks kerkis juulis 3,6% võrra ja Soome börs näitas mõnevõrra tagasihoidlikumat, 1% suurust tootlust. Baltimaade aktsiaturgudest saavutas juulis positiivse tulemuse ainult Vilniuse börs, mis kerkis 1% võrra. Tallinna börs langes 0,2% ja Riia börs koguni 2,9% võrra.\n\nJuulis saavutasid lõpliku kõrguse pensionifondi L portfellis olevad kaks üürimaja Põhja-Tallinnas Manufaktuuri kvartalis ning sel puhul peeti ka sarikapidu. Ootuste kohaselt valmivad kokku 127 korteriga hooned aasta lõpuks ja esimesed elanikud saavad sisse kolida juba 2019. aasta kevadel.\n\nParanenud riskiisule omaselt kallinesid juulis koos aktsiaturgudega ka kehvema reitinguga ettevõtete võlakirjad, samal ajal kui valitsuse võlakirjaturud langesid. Aasta algusest mõõdetuna on seis vastupidine: ainus plusspoolel olev turusegment ongi valitsuste võlakirjad. Teisalt on nendegi puhul võit oodatult tagasihoidlik.\n\nEuroala suurte turgude asemel keskendume ka edaspidi alternatiividele. Senistest investeeringutest kasvas Transpordi Varahalduse kasum, sest lennureisijate arv suurenes. Lisaks soetasime turult raha kaasanud Leedu Energia kümneaastasi võlakirju intressiga 1,875%.\n"},{"year":2018,"month":6,"content":"### 2018 Juuni - Tallinna börs rihtis üleilmsete aktsiaturgude languse ajal vastuvoolu\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nMaailma aktsiaturud andsid juunis valdavalt negatiivse tootluse, mille suuresti põhjustas hirm USA ja teiste riikide vahelise kaubandussõja ees. Saksamaa ja Prantsusmaa börsid langesid juunis vastavalt 2,4% ja 1,4% võrra. Ka Jaapani börsiindeks kahanes eurodes mõõdetuna 1,4% ja viimaste kuude jooksul tugevalt tõusnud Soome börs 1,2%. Pensionifondi tulemusi siiani hea tootlusega toetanud Soome metsandussektori ettevõtete Stora Enso ja Metsä Boardi aktsiad langesid vastavalt üle 7% ja 5%.\n\nTallinna börs aga aktsiaturgude üleilmse langusega kaasa ei läinud ja hoopis kerkis 2,3% võrra, seda suuresti tänu Tallinna Sadama aktsiate esmasele avalikule pakkumisele. Huvi aktsiate märkimise vastu oli suur ning juba esimesel kauplemispäeval tõusis aktsiahind 13,5%, küündides 1,93 euroni. Investorite seas on peale LHV pensionifondide mitu kohalikku ja välisinstitutsiooni ning üle 13 000 jaeinvestori. LHV pensionifondidele kuulub 2,7% Tallinna Sadama aktsiatest.\n\nVõlakirjaturud olid juunis rahulikumad ja positiivsemad kui tormise kevade jooksul. Kuigi ettevõtete võlakirjade hinnad jäid veel kergelt miinuspoolele, suutis turg tervikuna isegi kasvada. Siiski on Euroopa võlakirjadel näidata esimese poolaasta tulemusena ette äärmiselt kasin tulemus: valitsuse võlakirjad tõusid 0,6% ja ettevõtete võlakirjad langesid 0,6% ning tagasihoidlikuma reitinguga ettevõtete tulemus on –1,4%. Teise suure võlakirjaturu USA vastavad näitajad olid –1,1%, –3,3% ja 0,2%.\n\nOleme kuuülevaadetes varemgi kirjutanud, et LHV pensionifondid otsivad suurema oodatava tootlusega investeeringuid väljastpoolt rahvusvahelisi turge. Fondi L tehtud kohalike võlakirjainvesteeringute keskmine intress oli juuni lõpus 3%. Kui me jätame kõrvale hoiuselepingute asemel sõlmitud võlakirjalepingud Luminori ja Šiaulių pangaga, oli kohaliku võlakirjaportfelli keskmine intress 4%.\n"},{"year":2018,"month":5,"content":"### 2018 Mai - Baltikumis oli maikuus tugevaim Riia börs\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nMais liikusid üleilmsed aktsiaturud eri suundades. Samal ajal kui USA börsid näitasid kuu jooksul positiivset tootlust, langesid mitme Euroopa riigi ja arengumaa aktsiaturud. Helsingi börsiindeks jätkas seevastu tõusutrendis ja kerkis mais 1,1% võrra.\n\nJaapani aktsiaturg langes kohalikus valuutas mõõdetuna 1,2%, kuid tänu valuutakursi muutusele tuli eurodes tootluseks hoopis +2,9%.\n\nBaltikumis oli maikuus tugevaim Riia börs, mis kerkis 1,8% võrra. Vilniuse aktsiaturg teenis 0,9% suuruse tootluse, kuid Tallinna börs langes 1,6% jagu.\n\nMitu Balti börsiettevõtet avalikustas mais esimese kvartali tulemused, nende hulgas Leedu reisikorraldaja Novaturas, mis on üks pensionifondi L uuemaid aktsiainvesteeringuid. Novaturase tulud kasvasid möödunud aastaga võrreldes 49% võrra ja ettevõte teenindas rekordarvu reisijaid. Hoolimata IPO-ga seotud ühekordsetest kuludest suutis ettevõte kasvatada ka kasumlikkust. Novaturase aktsia reageeris tulemustele positiivselt ja kerkis kuu jooksul 5,7% võrra.\n\nVõlakirjaturgudel oli mai äärmiselt keeruline kuu. Itaalia uue valitsuse koosseis põhjustas riigi võlakirjades järsu languse, mis madalaimas punktis ulatus rohkem kui 8%-ni võrreldes kuu algusega.\n\nOleme oma fondides euroala valitsuste võlakirju peamiselt kõrge hinna tõttu vältinud, keskendudes selle asemel kõrge reitinguga ettevõtete ujuva intressiga väärtpaberitele ja kohalikele võlakirjadele. Seepärast ei ole fondil L ka Itaalia emitentide võlakirjades ühtegi positsiooni.\n\nSelle asemel soetasime kuu jooksul maailma suurimate kindlustuskontsernide Berkshire Hathaway ja Allianzi ning Prantsuse kinnisvaraettevõtte Gecina ujuva intressiga võlakirju. Samuti viisime lõpule tehingu, kus Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon Fund emiteeris viieaastasi ja 4,25% intressiga võlakirju.\n\nEt Itaalia valitsuse võlakirjade probleemid ei avaldanud mõju Euroopa ettevõtete võlakirjade turule, kuhu fond on rohkem investeerinud, ja dollari kurss tõusis euro suhtes järsult, panustas võlakirjaportfell turu väga keerulisel kuul fondi tootlusse hoopis positiivselt.\n"},{"year":2018,"month":4,"content":"### 2018 Aprill - Fondi tulemust toetasid Soome aktsiad ja kohalike ettevõtete võlakirjaportfell\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nPärast mitme kuu pikkust rahutut aega kujunes aprill maailma aktsiaturgude jaoks valdavalt positiivse tootlusega kuuks. Näiteks Jaapani börsi indeks tõusis kohalikus valuutas mõõdetuna 4,7% ja Saksamaa börsiindeks 4,3% jagu. Negatiivse tootlusega olid aga Türgi ja Venemaa aktsiaturg, mis langesid vastavalt 9,3% ja 7,4% võrra. Baltikumi aktsiaturgude seas näitas aprillis ainsana positiivset tootlust Vilniuse börs 0,3% tõusuga. Tallinna ja Riia börsi indeks seevastu langesid vastavalt 1,3% ja 0,7%.\n\nPensionifondi L tulemust toetasid aprillis Soome aktsiad, mis paraneva majanduskeskkonna ja heade kvartalitulemuste taustal tugevalt tõusid. Parim tootlus oli kütusefirma Neste aktsial, mis kerkis kuu jooksul 23,8% võrra. Ettevõte kasvatas esimeses kvartalis müügitulusid 8% ja ärikasum suurenes mullusega võrreldes koguni 55% jagu. 12% tõusuga tegi hea tulemuse ka pabermaterjalide tootja Stora Enso aktsia ja 5,2% tõusuga Soome suurima kauplusteketi Kesko aktsia.\n\nAprillis lisasime portfelli uue suurima kohaliku võlakirjainvesteeringu, kui Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon kaasas võlakirjade vormis raha investeeringute tegemiseks ja pangalaenude refinantseerimiseks. Raha kaasati viieks aastaks ja tagasimakse tehakse ühe korraga lõpptähtajal. Võlakirjad ei ole seotud ega tagatud ühegi konkreetse fondile kuuluva hoonega. Raha laenu teenindamiseks tuleb kõigi objektide üürimaksetest. Selline paindlikkus lubab ettevõttel maksta pangalaenudega võrreldes kõrgemat intressi, praegu 4,25% aastas.\n\nSamuti osalesime Eleringi rahvusvahelises võlakirjaemissioonis, kui ettevõte kaasas viieks aastaks raha 0,875% intressiga. Elering kuulub selgelt sellisesse turusegmenti, kes saab kasu Euroopa Keskpanga jätkuvast erakordselt madalate intressimäärade poliitikast. Näeme selle poliitika lõpuga kaasnemas suurt riski. Samal ajal Eleringi võlakirjade ostmisega müüsime Leedu valitsuse pika tähtajaga võlakirju, hoides fondi avatuse intressiriskile muutumatuna.\n\nEuroopa võlakirjaturgudel oli kuu kehvapoolne: ettevõtete võlakirjad suutsid jõuda minimaalselt plussi ja valitsuste võlakirjad kaotasid hinnas 0,4%. Turg tervikuna on aasta algusest pakkunud märksa väiksemat tootlust kui meie kohalikest emitentidest loodud portfelli samal ajavahemikul teenitud intress.\n"},{"year":2018,"month":3,"content":"### 2018 Märts - Fond ei kipu üleilmsetelt aktsiaturgudelt veel ostma, kohalikud investeeringud heas hoos\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nMärtsis olid aktsiaturud endiselt rahutud ja üleilmsed aktsiaindeksid langesid kuuga keskmiselt 2–4%. Kuigi LHV pensionifondides on aktsiate osakaal väike, mõjutas üleüldine langus märtsikuus fondide tootlust. Oleme käesoleva aasta langushetki kasutanud ka üksikuteks ostudeks aktsiaturgudel, kuid lühiajaliste korrektsioonide ulatus pole meie arvates olnud veel piisav, et märkimisväärselt suurendada aktsiate osakaalu.\n\nAktiivsust on vahelduseks näha ka Baltikumi aktsiaturgudel ja märtsikuust võib ette näidata eelkõige korporatiivseid sündmusi. Vilniuse börsil toimus Novaturase IPO ja Eesti valitsus kiitis heaks Tallinna Sadama noteerimise börsil. Samas peab turult lahkumise plaani Olympic, millele tehti aktsiale ülevõtu pakkumine.\n\nFondi portfelli mõjutas märtsis enim Tallink, kes teatas muudatusest juhtkonnas ja strateegiliste valikute protsessi lõpetamisest. Viimase infokillu mõjul langes aktsia üle 10%, kuna turg oli oodanud, et Tallink otsib uut kosilast, ja seetõttu olid juba tärganud lootused hea hinnaga ostupakkumisele.\n\nAasta pärast Auto24 võlakirjade soetamist oleme loonud Baltikumi võlakirjadest, kus LHV fondid on ainus või suurim investor, portfelli, mis moodustab 24,4% fondi võlakirjaportfellist. Selle portfelli kaalutud intressitulu oli esimeses kvartalis 0,65%. Euroopa võlakirjaturgudel jäi samal ajal suurettevõtete võlakirjade tulemuseks –0,4% ja madalama reitinguga ettevõtete puhul –0,5%.\n\nEttevõtete ja valitsuste võlakirjaturg kokku saavutas 0,7% tootluse tänu viimaste nädalate suurenenud hirmule maailmamajanduse väljavaadete suhtes ja Itaalia valitsuse võlakirjade erakordselt tugevale tulemusele. Nagu kvartal tervikuna nii jäi märtsis ka ettevõtete turg kergelt miinuspoolele, samal ajal kui valitsuste võlakirjade turg suutis pakkuda isegi 1,6% tootlust. Viisime portfellis märtsis lõpule Alexela võlakirjade emiteerimise, mille puhul fond märkis kümneaastaseid ja 5,5% aastaintressiga väärtpabereid.\n\nViimase aasta jooksul fondist võlakirjainvesteeringu saanud ettevõtete tulemusi toetab endiselt tugev majanduskeskkond, milles pankade krediidikahjumid püsivad väiksed (meie portfellis Luminor, Šiaulių, Citadele, Coop ja BIG), ettevõtete finantsseis tugevneb (Riigi Kinnisvara, Transpordi Varahaldus) ja maksutulu kasvab (Tartu linn). Auto24 tulemused on pärast väljaostu, mille tegid kodumaised omanikud, täidetud plaanipäraselt või isegi rohkem. Töötame edasi kohalike ettevõtetega, et siinset investeeringute portfelli kasvatada.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","title":"**Juuli kujunes väärtpaberiturgudele soodsaks**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","preview":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n","text":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n\nAasta algusega võrreldes on Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiad 8,7% kallimad, samal ajal kui arenevate riikide aktsiaturud on oma väärtusest 2,1% kaotanud. Paljud arenevate riikide ettevõtted on nimelt võtnud laenu dollarites, ent nüüdseks on nii USA intressimäärad kui ka dollari kurss tõusnud. See muudab nende võlakoormuse raskemaks.\n\nJuuli lõpu seisuga oli Ameerika Ühendriikide majandus olnud 109 kuud järjest pidevas kasvufaasis. See on riigi ajaloo pikkuselt teine katkematu majanduskasvuperiood. Seni pikim kasvufaas kestis 119 kuud alates 1991. aasta aprillist kuni 2001. aasta veebruarini. USA aktsiaturge analüüsides jääb silma, et põhiosa tänavusest kasvust on tulnud tehnoloogiasektorist – ülejäänud ettevõtete aktsiate hinnad ei ole märgatavalt kerkinud.\n\nKuigi USA majandus on nautinud pikka kasvuperioodi, on ameeriklaste palgad kasvanud aeglasemalt kui majandus. Seetõttu on ettevõtete kasumite osa sisemajanduse koguproduktis kasvanud. Tänu madalatele intressimääradele on USA-s kerkinud ka kinnisvarahinnad, mis on muutnud oma kodu soetamise noortele ja väiksema sissetulekuga inimestele keerulisemaks.\n\nMajanduslik ebavõrdsus USA ühiskonnas üha suureneb. Selles on hakatud süüdistama globaliseerumist, ehkki majanduskasvule on aidanud kaasa just rahvusvaheline kaubandus, hoides tarbekaupade hinnataseme madalal. Viimasel ajal on näha, et muutma hakatakse ka suhtumist tehnoloogiasektorisse. On tõenäoline, et seda ajalooliselt vähereguleeritud valdkonda hakatakse peatselt reguleerima nagu kõiki teisi majandussektoreid.\n\nPresident Trump, kes on suurepäraselt tunnetanud masside meelsust, ähvardab USA suuremaid kaubanduspartnereid kõrgete tollimääradega. Kuigi see on maailma võimsaima majandusega riik ja paljudele riikidele suurim turg, ei ole USA-l siiski võimalik oma tingimusi teistele ühepoolselt dikteerida. Pinged rahvusvahelises kaubanduses on kasvanud, mis võib hakata pidurdama ka ettevõtete investeerimisotsuseid.\n\nIsegi kui majandustsüklid kujunevad järjest pikemaks, ei ole need kuhugi kadunud: igale tõusule järgneb mõõn ja mõõnale tõus. Tänapäeva majandusteoreetikud on julgustanud keskpanku kontrollima majandustsükleid intressimäärade ja rahapakkumisega, ent sellisel pikaajalisel sekkumisel võivad olla ebasoodsad kõrvalmõjud. Intressimäär on teatavasti raha hind ja selle reguleerimine mõjutab kõiki teisi hindu.\n\nKui palju on vaja majandust kontrollida, on suuresti maailmavaate küsimus. Mina kahtlustan, et majandusel endal võiks lasta leida konkurentsi kaudu tasakaalu. Peaaegu ainuke asi, mida tuleks reguleerida, olekski konkurentsi säilimine, kuna areng tuleb just tänu sellele.\n\nMajanduse pikaajaline kasv sõltub siiski ainult inimkonna leidlikkusest ja koostööst, mitte uutest maksudest ega intressimäärade muutmisest.\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600019832","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":31.61,"fundManager":"LHV"},"LXK75":{"heading":"LHV Pensionifond XL","id":"xl","code":"xl","dataMarker":"XLK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,\n- oled valmis riskima keskmisest rohkem,\n- sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond võib investeerida kuni 75% varadest aktsiaturgudele, sh omandada osalusi ettevõtetes. Ülejäänud osa investeerime võlakirjadesse ja kinnisvarasse. Meie investeerimisstrateegia muutus 2012. aastal, enne seda võis fond investeerida aktsiaturgudele kuni 50% varadest.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":34989},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":60.56,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":12.68,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":5.74,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":10.57,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":6.69,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.76,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,09% |\n| Luminor Bank 12/2019 | 3,83% |\n| Riigi Kinnisvara 06/2027 | 3,38% |\n| East Capital Baltic Property Fund II | 2,61% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,46% |\n| WisdomTree Japan Hedged Equity Fund | 2,13% |\n| France 10/2022 | 2,13% |\n| iShares STOXX Europe 600 Health Care | 2,03% |\n| Amber Circle Funding 12/2022 | 1,95% |\n| JP Morgan Chase 08/2021 | 1,94% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,09% |\n| Luminor 20/12/19 | 3,83% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,38% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2018) | 156 826 211,51 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 500 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,06% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | AS SEB Pank |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 1,26%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 02.01.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_tingimused_020118.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 19.03.2018](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt.pdf)\n"},{"title":"Analüüsid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XL põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.07.2018)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_kuuaruanne_2018_07.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2018,"month":7,"content":"### 2018 Juuli - Maailma aktsiaturud rühkisid juulis ülespoole\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nPärast mitut ärevat kuud kujunes juuli maailma aktsiaturgudele valdavalt positiivseks: hea tulemuse tegid nii USA, Jaapani kui ka enamiku Euroopa riikide börsid. Näiteks Saksamaa börsiindeks kerkis juulis 3,6% võrra ja Soome börs näitas mõnevõrra tagasihoidlikumat, 1% suurust tootlust.\n\nPensionifond XL tootlust toetas Šveitsi ravimitootja Roche aktsia, mille hind kerkis kuu jooksul 12,3%. Ettevõtte tulud suurenesid teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga 7% ja puhaskasum lausa 35% võrra. Samuti kasvatas ettevõte 2018. aasta tulude ja kasumi suurenemise ootusi. Lisaks oli juulis hea tootlusega Saksamaa autotootja Daimler, mille aktsia kerkis kuuga 4,8% võrra. Aktsiahinnale mõjus hästi pingete vähenemine Euroopa ja USA vaheliste kaubandustariifide teemal, sest need oleksid võinud avaldada Euroopa autotööstusele tugevat mõju.\n\nParanenud riskiisule omaselt kallinesid juulis koos aktsiaturgudega ka kehvema reitinguga ettevõtete võlakirjad, samal ajal kui valitsuse võlakirjaturud langesid. Aasta algusest mõõdetuna on seis vastupidine: ainus plusspoolel olev turusegment ongi valitsuste võlakirjad. Teisalt on nendegi puhul võit oodatult tagasihoidlik.\n\nEuroala suurte turgude asemel keskendume ka edaspidi alternatiividele. Juulis soetasime turult raha kaasanud Leedu Energia kümneaastasi võlakirju intressiga 1,875%.\n"},{"year":2018,"month":6,"content":"### 2018 Juuni - Fondi portfellis olevad kohalikud riskikapitalifondid tegid esimesed investeeringud\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nMaailma aktsiaturud andsid juunis valdavalt negatiivse tootluse, mille suuresti põhjustas hirm USA ja teiste riikide vahelise kaubandussõja ees. Saksamaa ja Prantsusmaa börsid langesid juunis vastavalt 2,4% ja 1,4% võrra. Ka Jaapani börsiindeks kahanes eurodes mõõdetuna 1,4% ja viimaste kuude jooksul tugevalt tõusnud Soome börs 1,2%. Samuti jäid nõrgaks mitme Lõuna-Ameerika ja Aasia riigi aktsiaturg. Baltimaade aktsiaturud suurema langusega kaasa ei läinud ning Riia ja Vilniuse börsiindeksi tootlus oli vastavalt –0,1% ja –0,2%. Tallinna börs hoopis tõusis 2,3% tänu Tallinna Sadama aktsiate avalikule pakkumisele.\n\nOma esimesed investeeringud on teinud ka LHV pensionifondide portfellis olevad riskikapitalifondid. Näiteks fond Superangel investeeris Eesti idufirmasse Veriff, mis kaasas juunis investoritelt 6,6 miljonit eurot. Veriff pakub eri valdkondade ettevõtetele kliendi isiku identifitseerimise lihtsat ja mugavat teenust.\n\nVõlakirjaturud olid juunis rahulikumad ja positiivsemad kui tormise kevade jooksul. Kuigi ettevõtete võlakirjade hinnad jäid veel kergelt miinuspoolele, suutis turg tervikuna isegi kasvada. Siiski on Euroopa võlakirjadel näidata esimese poolaasta tulemusena ette äärmiselt kasin tulemus: valitsuse võlakirjad tõusid 0,6% ja ettevõtete võlakirjad langesid 0,6% ning tagasihoidlikuma reitinguga ettevõtete tulemus on –1,4%. Teise suure võlakirjaturu USA vastavad näitajad olid –1,1%, –3,3% ja 0,2%.\n\nOleme kuuülevaadetes varemgi kirjutanud, et LHV pensionifondid otsivad suurema oodatava tootlusega investeeringuid väljastpoolt rahvusvahelisi turge. Fondi XL tehtud kohalike võlakirjainvesteeringute keskmine intress oli juuni lõpus 3%. Kui me jätame kõrvale hoiuselepingute asemel sõlmitud võlakirjalepingud Luminori ja Šiaulių pangaga, oli kohaliku võlakirjaportfelli keskmine intress 4,25%.\n"},{"year":2018,"month":5,"content":"### 2018 Mai - Dollari tugevnemine euro suhtes ja investeeringud sakslaste Siemensisse mõjusid soodsalt\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nMais liikusid üleilmsed aktsiaturud eri suundades. Samal ajal kui USA börsid näitasid kuu jooksul positiivset tootlust, langesid mitme Euroopa riigi ja arengumaa aktsiaturud.\n\nPoliitiliste probleemide taustal tegid nõrga tulemuse Itaalia ja Hispaania börsiindeks, mis langesid vastavalt 9,2% ja 5,2%. Helsingi börsiindeks jätkas seevastu tõusutrendis ja kerkis mais 1,1% võrra.\n\nJaapani aktsiaturg langes kohalikus valuutas mõõdetuna 1,2% võrra, kuid tänu valuutakursi muutusele tuli eurodes mõõdetuna tootluseks hoopis +2,9%. Baltikumis oli tugevaim Riia börs, mis tõusis 1,8%: Vilniuse aktsiaturg teenis 0,9% suuruse tootluse, kuid Tallinna börs langes 1,6%.\n\nPensionifondi tootlusele mõjus hästi investeering Saksamaa tööstusettevõttesse Siemens, mis avalikustas oma tugevad kvartalitulemused ja suurendas kasumiootust. Ettevõtte aktsia kerkis kuu jooksul peaaegu 7% võrra. Negatiivse tulemuse tõi Saksamaa autotootja Daimler, mille aktsia langes USA tollitariifide kehtestamise hirmus kuuga 4,9%.\n\nVõlakirjaturgudel oli mai äärmiselt keeruline kuu. Itaalia uue valitsuse koosseis põhjustas riigi võlakirjades järsu languse, mis madalaimas punktis ulatus rohkem kui 8%-ni võrreldes kuu algusega.\n\nOleme oma fondides euroala valitsuste võlakirju peamiselt kõrge hinna tõttu vältinud, keskendudes selle asemel kõrge reitinguga ettevõtete ujuva intressiga väärtpaberitele ja kohalikele võlakirjadele. Seepärast ei ole fondil XL ka Itaalia emitentide võlakirjades ühtegi positsiooni.\n\nSelle asemel soetasime kuu jooksul maailma suurimate kindlustuskontsernide Berkshire Hathaway ja Allianzi ning Prantsuse kinnisvaraettevõtte Gecina ujuva intressiga võlakirju. Samuti viisime lõpule tehingu, kus Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon Fund emiteeris viieaastasi ja 4,25% intressiga võlakirju.\n\nEt Itaalia valitsuse võlakirjade probleemid ei avaldanud mõju Euroopa ettevõtete võlakirjade turule, kuhu fond on rohkem investeerinud, ja dollari kurss tõusis euro suhtes järsult, panustas võlakirjaportfell turu väga keerulisel kuul fondi tootlusse hoopis positiivselt.\n"},{"year":2018,"month":4,"content":"### 2018 Aprill - Fondi tulemust toetasid Soome aktsiad ja kohalike ettevõttete võlakirjaportfell\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\nPärast mitme kuu pikkust rahutut aega kujunes aprill maailma aktsiaturgude jaoks valdavalt positiivse tootlusega kuuks. Näiteks Jaapani börsi indeks tõusis kohalikus valuutas mõõdetuna 4,7% ja Saksamaa börsiindeks 4,3% jagu. Negatiivse tootlusega olid aga Türgi ja Venemaa aktsiaturg, mis langesid vastavalt 9,3% ja 7,4% võrra. Baltikumi aktsiaturgude seas näitas aprillis ainsana positiivset tootlust Vilniuse börs 0,3% tõusuga. Tallinna ja Riia börsi indeks seevastu langesid vastavalt 1,3% ja 0,7%.\n\nPensionifondi XL tootlusele mõjusid hästi Soome investeeringud, mille seast oli parima tootlusega Metsä Boardi aktsia 12,8% suuruse tõusuga.\n\nMärtsis tegi Odyssey Europe Tallinna börsi ettevõttele Olympic Entertainment Group ülevõtupakkumise. Aktsionäridele pakutav aktsiahind oli sarnasel tasemel tolle hetke börsihinnaga. Pärast pikka kaalutlemist otsustasime pakkumise vastu võtta ja müüsime aprillis kõik pensionifondile kuulunud Olympicu aktsiad.\n\nAprillis lisasime portfelli uue suurima kohaliku võlakirjainvesteeringu, kui Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon kaasas võlakirjade vormis raha investeeringute tegemiseks ja pangalaenude refinantseerimiseks. Raha kaasati viieks aastaks ja tagasimakse tehakse ühe korraga lõpptähtajal. Võlakirjad ei ole seotud ega tagatud ühegi konkreetse fondile kuuluva hoonega. Raha laenu teenindamiseks tuleb kõigi objektide üürimaksetest. Selline paindlikkus lubab ettevõttel maksta pangalaenudega võrreldes kõrgemat intressi, praegu 4,25% aastas.\n\nSamuti osalesime Eleringi rahvusvahelises võlakirjaemissioonis, kui ettevõte kaasas viieks aastaks raha 0,875% intressiga. Elering kuulub selgelt sellisesse turusegmenti, kes saab kasu Euroopa Keskpanga jätkuvast erakordselt madalate intressimäärade poliitikast. Näeme selle poliitika lõpuga kaasnemas suurt riski. Samal ajal Eleringi võlakirjade ostmisega müüsime Leedu valitsuse pika tähtajaga võlakirju, hoides fondi avatuse intressiriskile muutumatuna.\n\nEuroopa võlakirjaturgudel oli kuu kehvapoolne: ettevõtete võlakirjad suutsid jõuda minimaalselt plussi ja valitsuste võlakirjad kaotasid hinnas 0,4%. Turg tervikuna on aasta algusest pakkunud märksa väiksemat tootlust kui meie kohalikest emitentidest loodud portfelli samal ajavahemikul teenitud intress.\n"},{"year":2018,"month":3,"content":"### 2018 Märts - Positiivne elevus Baltikumi turgudel tõi fondi portfelli uusi oste\n\nKristo Oidermaa, fondijuht\n\nMärtsis olid aktsiaturud endiselt rahutud ja üleilmsed aktsiaindeksid langesid kuuga keskmiselt 2–4%. Kuigi LHV pensionifondides on aktsiate osakaal väike, mõjutas üleüldine langus märtsikuus fondide tootlust. Oleme käesoleva aasta langushetki kasutanud ka üksikuteks ostudeks aktsiaturgudel, kuid lühiajaliste korrektsioonide ulatus pole meie arvates olnud veel piisav, et märkimisväärselt suurendada aktsiate osakaalu.\n\nBalti börsidele korraldati üle pika aja arvestatava suurusega IPO, kui Poola erakapitalifond noteeris pakettreiside pakkuja Novaturase aktsiad Vilniuse börsil. Pensionifond XL osales märkimises nagu ka teised LHV aktsiariskiga pensionifondid. Novaturase puhul meeldis meile tugev rahavoog põhitegevusest, mis makstakse aktsionäridele peaaegu täielikult välja. Lisaks sõltuvad ettevõtte finantstulemused ainult Baltikumi tarbija ostujõu kasvust. Arvestades u 5% palgakasvu piirkonnas, puhub ettevõtte lähiaja finantstulemustele korralik taganttuul.\n\nAasta pärast Auto24 võlakirjade soetamist oleme loonud Baltikumi võlakirjadest, kus LHV fondid on ainus või suurim investor, portfelli, mis moodustab 23,4% fondi võlakirjaportfellist. Selle portfelli kaalutud intressitulu oli esimeses kvartalis 0,65%. Euroopa võlakirjaturgudel jäi samal ajal suurettevõtete võlakirjade tulemuseks –0,4% ja madalama reitinguga ettevõtete puhul –0,5%.\n\nEttevõtete ja valitsuste võlakirjaturg kokku saavutas 0,7% tootluse tänu viimaste nädalate suurenenud hirmule maailmamajanduse väljavaadete suhtes ja Itaalia valitsuse võlakirjade erakordselt tugevale tulemusele. Nagu kvartal tervikuna nii jäi märtsis ka ettevõtete turg kergelt miinuspoolele, samal ajal kui valitsuste võlakirjade turg suutis pakkuda isegi 1,6% tootlust. Viisime portfellis märtsis lõpule Alexela võlakirjade emiteerimise, mille puhul fond märkis kümneaastaseid ja 5,5% aastaintressiga väärtpabereid.\n\nViimase aasta jooksul fondist võlakirjainvesteeringu saanud ettevõtete tulemusi toetab endiselt tugev majanduskeskkond, milles pankade krediidikahjumid püsivad väiksed (meie portfellis Luminor, Šiaulių, Citadele, Coop ja BIG), ettevõtete finantsseis tugevneb (Riigi Kinnisvara, Transpordi Varahaldus) ja maksutulu kasvab (Tartu linn). Auto24 tulemused on pärast väljaostu, mille tegid kodumaised omanikud, täidetud plaanipäraselt või isegi rohkem. Töötame edasi kohalike ettevõtetega, et siinset investeeringute portfelli kasvatada.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","title":"**Juuli kujunes väärtpaberiturgudele soodsaks**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","preview":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n","text":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n\nAasta algusega võrreldes on Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiad 8,7% kallimad, samal ajal kui arenevate riikide aktsiaturud on oma väärtusest 2,1% kaotanud. Paljud arenevate riikide ettevõtted on nimelt võtnud laenu dollarites, ent nüüdseks on nii USA intressimäärad kui ka dollari kurss tõusnud. See muudab nende võlakoormuse raskemaks.\n\nJuuli lõpu seisuga oli Ameerika Ühendriikide majandus olnud 109 kuud järjest pidevas kasvufaasis. See on riigi ajaloo pikkuselt teine katkematu majanduskasvuperiood. Seni pikim kasvufaas kestis 119 kuud alates 1991. aasta aprillist kuni 2001. aasta veebruarini. USA aktsiaturge analüüsides jääb silma, et põhiosa tänavusest kasvust on tulnud tehnoloogiasektorist – ülejäänud ettevõtete aktsiate hinnad ei ole märgatavalt kerkinud.\n\nKuigi USA majandus on nautinud pikka kasvuperioodi, on ameeriklaste palgad kasvanud aeglasemalt kui majandus. Seetõttu on ettevõtete kasumite osa sisemajanduse koguproduktis kasvanud. Tänu madalatele intressimääradele on USA-s kerkinud ka kinnisvarahinnad, mis on muutnud oma kodu soetamise noortele ja väiksema sissetulekuga inimestele keerulisemaks.\n\nMajanduslik ebavõrdsus USA ühiskonnas üha suureneb. Selles on hakatud süüdistama globaliseerumist, ehkki majanduskasvule on aidanud kaasa just rahvusvaheline kaubandus, hoides tarbekaupade hinnataseme madalal. Viimasel ajal on näha, et muutma hakatakse ka suhtumist tehnoloogiasektorisse. On tõenäoline, et seda ajalooliselt vähereguleeritud valdkonda hakatakse peatselt reguleerima nagu kõiki teisi majandussektoreid.\n\nPresident Trump, kes on suurepäraselt tunnetanud masside meelsust, ähvardab USA suuremaid kaubanduspartnereid kõrgete tollimääradega. Kuigi see on maailma võimsaima majandusega riik ja paljudele riikidele suurim turg, ei ole USA-l siiski võimalik oma tingimusi teistele ühepoolselt dikteerida. Pinged rahvusvahelises kaubanduses on kasvanud, mis võib hakata pidurdama ka ettevõtete investeerimisotsuseid.\n\nIsegi kui majandustsüklid kujunevad järjest pikemaks, ei ole need kuhugi kadunud: igale tõusule järgneb mõõn ja mõõnale tõus. Tänapäeva majandusteoreetikud on julgustanud keskpanku kontrollima majandustsükleid intressimäärade ja rahapakkumisega, ent sellisel pikaajalisel sekkumisel võivad olla ebasoodsad kõrvalmõjud. Intressimäär on teatavasti raha hind ja selle reguleerimine mõjutab kõiki teisi hindu.\n\nKui palju on vaja majandust kontrollida, on suuresti maailmavaate küsimus. Mina kahtlustan, et majandusel endal võiks lasta leida konkurentsi kaudu tasakaalu. Peaaegu ainuke asi, mida tuleks reguleerida, olekski konkurentsi säilimine, kuna areng tuleb just tänu sellele.\n\nMajanduse pikaajaline kasv sõltub siiski ainult inimkonna leidlikkusest ja koostööst, mitte uutest maksudest ega intressimäärade muutmisest.\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600019766","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.01,"fundManager":"LHV"},"LIK75":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks","id":"indeks","code":"lik","dataMarker":"LIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,\n- soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,\n- omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerime laiapõhjaliselt aktsia- ja kinnisvarafondidesse. Investeeringute tegemisel eelistame börsil kaubeldavaid (ETF), madala kulumääraga, füüsilist vara omavaid (mitte sünteetilisi), maksuefektiivseid, likviidseid ja alusindeksit jäljendavaid fonde. Kuni 75% fondi varast on paigutatud aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":1189},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":72.27,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":26.91,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.81,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Index FTSE EPRA Nareit Global UCITS ETF | 14,73% |\n| iShares Core MSCI World UCITS | 13,47% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 11,54% |\n| iShares Global REIT ETF | 6,40% |\n| db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF | 5,65% |\n| Vanguard Total World Stock ETF | 5,41% |\n| BNP Paribas Easy FTSE EPRA/NAREIT Eurozone Capped | 5,20% |\n| Vanguard FTSE All-World UCITS ETF | 5,17% |\n| db x-trackers MSCI USA Index UCITS ETF | 5,11% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets ETF | 4,96% |\n"},{"title":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad","type":"markdown","column":"left","content":""}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2018) | 10 691 561,31 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 468 750 osakut |\n| Depootasu määr | 0,06% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | AS SEB Pank |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,39%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 02.01.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_tingimused-2018-01-02.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 02.01.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_prospekt-2018-01-02.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_KIID.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_mudelportfell_09_2017.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.07.2018)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_kuuaruanne_2018_07.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2017.pdf)\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109401","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV"},"TUK00":{"heading":"Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond","id":"tv","code":"tv","dataMarker":"TUK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionieani jäänud vähem kui 10 aastat,\n- oled nõus kaotuse vältimiseks kõrgema tootluse võimalusest loobuma.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":1329},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjafondid","value":95,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 24,31% |\n| BlackRock BGIF - Euro Aggregate Bond Index Fund - X2 | 23,60% |\n| BlackRock FIDF - Euro Government Bond Index Fund - Flexible | 23,60% |\n| BlackRock FIDF - Euro Credit Bond Index Fund - Flexible | 23,55% |\n"},{"title":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad","type":"markdown","column":"left","content":""}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,34%\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600109443","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"TUK75":{"heading":"Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond","id":"ta","code":"ta","dataMarker":"TUK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sa oled noorem kui 55-aastane,\n- tahad saavutada parimat võimalikku tootlust pika aja vältel ja sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":5864},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":71.88,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":26.18,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.98,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock BGIF - World Equity Index - X2 | 27,84% |\n| BlackRock ISF - Developed World Index | 27,66% |\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 26,18% |\n| BlackRock ISF - Developed World ex Tobacco | 8,23% |\n| BlackRock ISF - Emerging Markets Index | 8,15% |\n"},{"title":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad","type":"markdown","column":"left","content":""}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,34%\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109435","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"SEK50":{"heading":"SEB Progressiivne Pensionifond","id":"progressiivne","code":"progressiivne","dataMarker":"SEK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 3 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib kuni 50% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda keskmises ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":95683},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":42.94,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":34.44,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":10.12,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":0.23,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.65,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":9.4,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.2,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Bundesrepublic Deutschland 3% 04.07.2020 | 9,44% |\n| France Government 0% 25.02.2020 | 3,75% |\n| Amundi Index Solutions - Amundi MSCI Emerging Markets ETF | 3,45% |\n| Pimco Global High Yield Bond Fund | 2,66% |\n| Tallinna Sadam AS | 2,30% |\n| SEB Eastern Europe ex Russia Fund | 2,12% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF USD Acc | 2,01% |\n| SEB Sustainable High Yield Fund | 1,94% |\n| Raiffeisen -Osteuropa-Rent Fund | 1,69% |\n| T Rowe Price Funds SICAV - Asian ex-Japan Equity Fund | 1,44% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Tallinna Sadam AS | 2,30% |\n| Elering 0.875% 03.05.2023 | 1,04% |\n| BaltCap Private Equity Fund II L.P | 0,93% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 1,12%\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600019725","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":4.59,"fundManager":"SEB"},"SEK25":{"heading":"SEB Optimaalne Pensionifond","id":"optimaalne","code":"optimaalne","dataMarker":"SEK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib peamiselt võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib suures osas võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":6092},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":27.93,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":2.3,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":20.33,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":0.12,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.7,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":45.36,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.34,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR Dist | 9,75% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 6,73% |\n| PIMCO Funds Global Investors Series PLC - Global Investment Grade Credit Fund | 5,99% |\n| Bundesrepublic Deutschland 3% 04.07.2020 | 5,40% |\n| Robeco Ql Global Dynamic Duration | 4,80% |\n| SEB Sustainable High Yield Fund | 4,75% |\n| Goldman Sachs Global Credit Portfolio (Hedged) I | 3,95% |\n| France Government 0% 25.02.2020 | 3,63% |\n| SEB Fund 4 Short Bond Fund Euro | 3,60% |\n| SEB Ethical Global Index Fund | 3,49% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Tallinna Sadam AS | 2,30% |\n| Elering 0.875% 03.05.2023 | 1,06% |\n| BaltCap Private Equity Fund II L.P | 0,70% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,84%\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600098612","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":4.06,"fundManager":"SEB"},"SEK00":{"heading":"SEB Konservatiivne Pensionifond","id":"konservatiivne","code":"konservatiivne","dataMarker":"SEK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud alla 3 aasta,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib peamiselt võlakirjadesse ja hoiustesse. Nendesse varaklassidesse investeerimisega kaasnevad madalamad riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda väikeses ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":12226},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":51.81,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":45.8,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.39,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR Dist | 13,11% |\n| Bundesrepublic Deutschland 3.5% 04.07.2019 | 9,84% |\n| UBS ETF-Barclays Euro Area Liquid Corporates 1-5 Year UCITS ETF | 8,65% |\n| Bundesrepublic Deutschland 3% 04.07.2020 | 8,17% |\n| iShares EUR Corporate Bond Large Cap UCITS ETF | 8,15% |\n| Bundesrepublic Deutschland 1.5% 15.02.2023 | 4,80% |\n| iShares Core EUR Corp Bond UCITS ETF EUR (Dist) | 4,43% |\n| iShares Core EUR Corp Bond UCITS ETF EUR | 4,22% |\n| Lithuanian Government Bond 0.7% 27.05.2020 | 3,69% |\n| Republic of Lithuania 7.375% 11.02.2020 | 2,99% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Elering 0.875% 03.05.2023 | 0,65% |\n| Eesti Energia 4.25% 02.10.2018 | 0,26% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,49%\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019717","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":0.91,"fundManager":"SEB"},"SWK99":{"heading":"Swedbank Pensionifond K90-99","id":"k9099","code":"k99","dataMarker":"SWK99","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud aastal 1990 kuni 1999,\n- sa ei soovi kogumisperioodi vältel fonde ise vahetada (kuid vajadusel saate seda teha),\n- eelistad fondi riskiprofiili automaatset muutumist ajas.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib vaid kvaliteetvõlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saab hoiduda suurematest lühiajalistest kõikumistest. Kõrgete intressitasemete juures võib fond investeerida ka suurema osa varast hoiustesse, et vältida tagasilööke võlakirjaturgudel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":4202},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":73.36,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":25.88,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.49,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Index MSCI World UCITS ETF | 24,99% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 19,34% |\n| SPDR Barclays Euro Aggregate Bond UCITS ETF | 17,63% |\n| Access Global | 5,29% |\n| UBS ETF MSCI World UCITS ETF | 4,36% |\n| Vanguard FTSE Developed World UCITS ETF | 4,35% |\n| LYX ETF MSCI World UCITS | 4,35% |\n| ComStage ETF MSCI World TRN UCITS | 4,27% |\n| HSBC MSCI World UCITS ETF | 4,13% |\n| iShares Euro Aggregate Bond UCITS ETF | 4,10% |\n"},{"title":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad","type":"markdown","column":"left","content":""}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,49%\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109393","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank"},"SWK75":{"heading":"Swedbank Pensionifond K4","id":"k4","code":"k4","dataMarker":"SWK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on kuni 44 aastat,\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega ning väärtpaberite põhiomadustest ja riskidest teadlik pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha pika aja jooksul (üle 10 aasta) võimalikult palju kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 75% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, kusjuures kuni 50% varast on lubatud investeerida otse aktsiatesse. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ja muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":102820},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":35.81,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":37.09,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":21.83,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":3.89,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.68,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.77,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| France 1.000% 181125 | 9,78% |\n| Swedbank Robur Acc Asien | 5,66% |\n| Lyxor ETF MSCI AC Asia Ex-Jap | 3,94 |\n| S&P 500 SPDR | 3,32% |\n| Spain 4.6% EUR Due 30.07.2019 | 3,19% |\n| Amundi ETF MSCI EM LAT AM UCIT | 2,76% |\n| France 1.000% 190525 | 2,60% |\n| Amundi ETF MSCI Europe UCITS | 2,21% |\n| Italy Government 4.5000% 190301 | 2,09% |\n| Republic of Austria 0.250% 191018 | 2,02% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 1,80% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,14% |\n| Alexela Tanklad 5.5% 02.03.28 | 0,85% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,85%\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600103248","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":7.98,"fundManager":"Swedbank"},"SWK50":{"heading":"Swedbank Pensionifond K3","id":"k3","code":"k3","dataMarker":"SWK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 45-54 aastat,\n- oled keskmisest kõrgema riskitaluvusega ning väärtpaberite põhiomadustest ja riskidest teadlik pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha pika aja jooksul (minimaalselt 10 aasta) võimalikult palju kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi varadest kuni 50% investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse ja ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":143914},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":50.21,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":26.8,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":9.63,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":4.67,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.25,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":7.03,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.48,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| France 1.000% 190525 | 8,69% |\n| Allianz Euro Oblig Court TRM | 4,56% |\n| Spain 4.6% EUR Due 30.07.2019 | 3,40% |\n| Austria RAGB 0.250% 18.10.2019 | 3,33% |\n| Amundi 12 M-I | 2,47% |\n| Swedbank Robur Acc Asien | 2,37% |\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 2,25% |\n| S&P 500 SPDR | 2,22% |\n| Lithuania EUR 0.60% 30.03.2019 | 2,19% |\n| Italy Government 4.5000% 190301 | 2,18% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 2,25% |\n| Luminor 0.330% 20.12.2019 EUR | 1,93% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,34% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,85%\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600019758","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":10.18,"fundManager":"Swedbank"},"SWK25":{"heading":"Swedbank Pensionifond K2","id":"k2","code":"k2","dataMarker":"SWK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 55-62 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha keskmise kogumistähtaja jooksul (vähemalt 7 aastat) stabiilselt kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi varadest kuni 25% investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse ja ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":45890},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":76.84,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":0.35,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":13.16,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":5.64,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":2.03,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":1.7,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.35,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| France 1.000% 190525 | 11,14% |\n| Spain 4.6% EUR Due 30.07.2019 | 5,89% |\n| Austria RAGB 0.250% 18.10.2019 | 5,76% |\n| Amundi ETF MSCI Europe UCITS | 4,90% |\n| Italy Government 4.5000% 190301 | 4,29% |\n| Lithuania EUR 0.60% 30.03.2019 | 3,54% |\n| S&P 500 SPDR | 3,38% |\n| Vanguard S&P 500 ETF USA | 3,25% |\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 3,00% |\n| Erste Abwicklungsanstalt 0,0% 210225 | 2,85% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 3,00% |\n| Luminor 0.330% 20.12.2019 EUR | 2,85% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,42% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,80%\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600019741","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":13.54,"fundManager":"Swedbank"},"SWK00":{"heading":"Swedbank Pensionifond K1","id":"k1","code":"k1","dataMarker":"SWK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 63+ aastat,\n- oled madala riskitaluvusega pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha mõõdukalt kasvatada lühikese aja jooksul (alla 3 aasta).\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi varadest 100% investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse ning muudesse aktsiariskita varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":10609},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":54.39,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":44.06,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.58,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core Euro Corporate Bond ETF | 8,56% |\n| Amundi 6 M-I | 8,55% |\n| Allianz Euro Oblig Court Trm | 8,42% |\n| iShares Euro Corp Bond Int Hedged UCITS ETF | 7,28% |\n| Amundi Float Rate USD Corp ETF | 5,69% |\n| France 3.5000% 260425 | 5,58% |\n| iShares Euro Ultrashort Bond Fund | 5,56% |\n| Tallinn FRN EUR 29.11.2027 | 2,08% |\n| Rabobank EUR 4.125% 12.01.2021 | 2,07% |\n| France 8.5000% 191025 | 1,81% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Tallinn FRN EUR 29.11.2027 | 2,08% |\n| Elering 0.875% 230503 | 0,22% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,29%\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019733","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":2.3,"fundManager":"Swedbank"},"SEK75":{"heading":"SEB Energiline Pensionifond","id":"energiline","code":"energiline","dataMarker":"SEK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul pensionini on jäänud üle 5 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensioni vara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib kuni 75% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suuremas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":28510},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":8.24,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":2.26,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":70.49,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.62,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":16.57,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.83,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 19,00% |\n| Amundi Index MSCI World UCITS ETF DR | 7,52% |\n| SEB Ethical Global Index Fund C |7,31% |\n| Xtrackers MSCI World UCITS ETF | 6,89% |\n| iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF (DE) | 4,82% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF USD Acc | 4,74% |\n| Amundi Index Solutions - Amundi MSCI Emerging Markets ETF | 4,68% |\n| PIMCO Funds Global Investors Series PLC - Global Investment Grade Credit Fund | 4,23% |\n| SEB Global Chance / Risk Fund | 3,79% |\n| Xtrackers Nikkei 225 UCITS ETF | 2,58% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Tallinna Sadam AS | 2,26% |\n| Elering 0.875% 03.05.2023 | 0,53% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 1,10%\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600103297","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":3.41,"fundManager":"SEB"},"LEK75":{"heading":"LHV Pensionifond Eesti","id":"eesti","code":"eesti","dataMarker":"LEK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,\n- soovid siduda pensioniraha Eesti majandusega,\n- sul on investeeringuid ka mujal regioonides.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib sobivate investeeringute leidumisel kuni 100% Eestisse. Investeeritakse nii aktsiatesse, võlakirjadesse, kinnisvarasse kui ka teistesse fondidesse. Kuna Tallinna Börsil kaubeldavate väärtpaberite hulk on väike, investeerib fond ulatuslikult börsiväliselt. Kuivõrd fond on seotud ühe piirkonnaga, ei tasu sellesse investeerida kogu oma pensioniks mõeldud vara.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":92},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":35.43,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":21.19,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":11.94,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":31.44,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud| |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund | 5,92% |\n| Eesti Energia 09/2023 | 5,77% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II | 5,60% |\n| Baltic Horizon Fund 05/2023 | 5,42% |\n| Allianz Finance 12/2020 | 5,38% |\n| auto24 04/2022 | 5,38% |\n| Daimler Intl Finance 05/2022 | 5,31% |\n| Tallinna Kaubamaja | 4,37% |\n| Tallink Grupp | 4,01% |\n| BMW 09/2020 | 2,83% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund | 5,92% |\n| Eesti Energia 2.384% 22/09/23 | 5,77% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II | 5,60% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.07.2018) | 1 877 326,44 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 2 343 750 osakut |\n| Depootasu määr | 0,06% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | AS SEB Pank |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 1,26%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Eesti_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 19.03.2018](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt.pdf)\n"},{"title":"Analüüsid","type":"markdown","column":"left","content":"- [LHV Pensionifondi Eesti põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Eesti_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.07.2018)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Eesti_kuuaruanne_2018_07.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2018,"month":7,"content":"### 2018 Juuli - Portfellis olevad ettevõtted avaldasid põhiosas häid uudiseid\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJuuli oli Tallinna börsil rahulik kuu ja indeksi tootlus oli –0,2%. Pensionifondi Eesti portfellis olevatest ettevõtetest avalikustas oma teise kvartali tulemused Harju Elekter. Ettevõtte tulud olid võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga peaaegu 35% kasvanud, seda peamiselt tänu tellimuste suurenemisele ning varem Soomes ja Rootsis tehtud ülevõtutehingutele. Harju Elektri kasum vähenes seevastu aastaga 1,5% võrra.\n\nSilvano Fashion Group maksis juulis investoritele dividende 20 senti aktsia kohta, mis teeb praeguse börsihinna juures dividenditootluseks korraliku 7%. Uusim börsiettevõte Tallinna Sadam teatas, et suveks õnnestus välja rentida jäämurdja Botnica, mis oli juba mitu aastat seisnud suviti tegevuseta. Jäämurdjat rendib nii tänavu suvel kui ka järgmistel suvedel kuni 2022. aastani ettevõte, mis kaevandab Kanadas rauamaaki.\n"},{"year":2018,"month":6,"content":"### 2018 Juuni - Tallinna Sadama tulek turgutas kohalikku turgu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJuunis oli esimene kauplemispäev uuel börsiettevõttel Tallinna Sadamal, mis on esimene riigi enamusosalusega ettevõte Tallinna börsil viimase peaaegu 20 aasta jooksul.\n\nAktsiate esmane avalik pakkumine läks edukalt ja ostuhuvi oli suur: pakutud aktsiad märgiti peaaegu kolmekordselt üle. Investorite seas oli nii Eesti ja välismaiseid institutsioone kui ka üle 13 000 jaeinvestori. Ettevõte müüs aktsiad hinnaga 1,7 eurot ning esimese kauplemispäeva lõpuks kerkis hind 1,93 euroni, mis tähendas päevatootlust 13,5%.\n\nSuuresti tänu Tallinna Sadama aktsiate edule kerkis Tallinna börsiindeks juunis 2,3% võrra. LHV pensionifondidele kuulub 2,7% Tallinna Sadama aktsiatest.\n\nFondi võlakirjaportfellis juunis muudatusi ei tehtud. Hoiame endiselt positsioone Baltic Horizoni 4,5% intressiga ja Auto24 12% intressiga võlakirjades. Euroopa ettevõtete võlakirjaturg pakkus võrdlusena esimesel poolaastal –0,6% ja Ameerika Ühendriikide turg –3,3% tootlust. Näeme võimalusi täiendada võlakirjaportfelli teisel poolaastal uute investeeringutega.\n"},{"year":2018,"month":5,"content":"### 2018 Mai - Fond ostis Baltic Horizon Fundi võlakirju ja valmistus Tallinna Sadama IPO-ks\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nMais teatati ametlikult plaanist tuua börsile vähemusosalus seni täielikult riigile kuulunud Tallinna Sadamas. Ettevõte emiteeris üle 75 miljoni uue aktsia ja riik müüs investoritele üle 11 miljoni aktsia. Selle tulemusena kuulub uutele investoritele 33% Tallinna Sadamast ja riigi osalus kahanes 67%-le. Peamise müügiargumendina pakutakse investoritele püsivalt suurt dividendimakset ning tulude ja kasumi mõõdukat kasvuootust.\n\nAastatel 2019–2020 on Tallinna Sadam lubanud maksta aktsionäridele dividendidena välja vähemalt 30 miljonit eurot, mis teeb dividenditootluseks 6–8%.\n\nVõlakirjaportfellis viidi lõpuni tehing, kus Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon Fund emiteeris viieaastasi ja 4,25% intressiga võlakirju. Ettevõttel on õigus võlakirjad varem lunastada, makstes investoritele preemiat.\n"},{"year":2018,"month":4,"content":"### 2018 Aprill - Fondi lisandus kaks uut investeeringut\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAprillis tegime peale seniste aktsiainvesteeringute ka uue fondi esimese kinnisvarainvesteeringu. Eften Kinnisvarafond II on asutatud 2015. aastal ja investeerib rahavoogu tootvasse kinnisvarasse kõigis kolmes Balti riigis. Fondi portfelli kuulub praegu kuus objekti, millest tuntuim on kindlasti Radisson Blu hotell Tallinna südalinnas. Samuti teenivad investoritele renditulu kaks kaubanduskeskust: Magistrali keskus Tallinnas ja Riia üks suurimaid kaubanduskeskuseid Domina. Veel kuulub fondile Marienthali keskus Tallinnas ja büroohoone Riias, viimases rendivad kontoripinda tuntud rahvusvahelised ettevõtted. Leedus kuulub kinnisvarafondile mahukas logistikakeskus Kaunase lähedal. Eften II maksab investoritele igal aastal ka dividende.\n\nVeel lisasime portfelli uue suurema kohaliku võlakirjainvesteeringu, kui Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon kaasas võlakirjade vormis raha investeeringute tegemiseks ja pangalaenude refinantseerimiseks. Raha kaasati viieks aastaks ja tagasimakse tehakse ühe korraga lõpptähtajal. Võlakirjad ei ole seotud ega tagatud ühegi konkreetse fondile kuuluva hoonega. Raha laenu teenindamiseks tuleb kõigi objektide üürimaksetest. Selline paindlikkus lubab ettevõttel maksta pangalaenudega võrreldes kõrgemat intressi, praegu 4,25% aastas.\n"},{"year":2018,"month":3,"content":"### 2018 Märts - Märtsis soetati väärtpabereid peamiselt Tallinna börsilt\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nMärtsi viimasel nädalal sai fond kõik load vormistatud ja alustas investeerimist. Paari päeva jooksul tegime tehinguid peamiselt Tallinna börsil. Soetasime portfelli Tallinna Kaubamaja, Tallinki, Ekspress Grupi, Silvano, Harju Elektri, Ekspress Grupi ja Nordeconi aktsiaid.\n\nJätkame aktiivset tööd börsiväliste investeeringute ja fondidega, sest mittenoteeritud varade soetamine võtab aega. Loodetavasti on juba aprillikuu lõpuks portfellis ka esimesed kinnisvarafondid, mis investeerivad varasid Eestisse.\n\nFondi esimese kahe töönädala alustasime ühtlasi otseinvesteeringuid, soetades Auto24 kuulutuseportaali võlakirju. Möödunud kevadel kodumaiste omanike kontrolli alla tagasi tulnud ettevõte maksis viimase osa kokku lepitud ostuhinnast. Selleks emiteeriti ettevõtte ühele aktsionärile BaltCapile ja LHV Pensionifond Eestile võlakirju tähtajaga kolm aastat ja intressiga 12% aastas. Auto24 tulemused on väljaostu järel olnud plaanipärased või isegi ületanud neid.\n\nAvalikult turult soetasime fondi võlakirjaportfelli veel Eesti Energia viieaastasi võlakirju. Töötame kohalike ettevõtetega edasi, et kasvatada avaliku turu väliste võlakirjade portfelli, sest näeme neis praegu parimat investeerimisvõimalust.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","title":"**Juuli kujunes väärtpaberiturgudele soodsaks**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","preview":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n","text":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n\nAasta algusega võrreldes on Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiad 8,7% kallimad, samal ajal kui arenevate riikide aktsiaturud on oma väärtusest 2,1% kaotanud. Paljud arenevate riikide ettevõtted on nimelt võtnud laenu dollarites, ent nüüdseks on nii USA intressimäärad kui ka dollari kurss tõusnud. See muudab nende võlakoormuse raskemaks.\n\nJuuli lõpu seisuga oli Ameerika Ühendriikide majandus olnud 109 kuud järjest pidevas kasvufaasis. See on riigi ajaloo pikkuselt teine katkematu majanduskasvuperiood. Seni pikim kasvufaas kestis 119 kuud alates 1991. aasta aprillist kuni 2001. aasta veebruarini. USA aktsiaturge analüüsides jääb silma, et põhiosa tänavusest kasvust on tulnud tehnoloogiasektorist – ülejäänud ettevõtete aktsiate hinnad ei ole märgatavalt kerkinud.\n\nKuigi USA majandus on nautinud pikka kasvuperioodi, on ameeriklaste palgad kasvanud aeglasemalt kui majandus. Seetõttu on ettevõtete kasumite osa sisemajanduse koguproduktis kasvanud. Tänu madalatele intressimääradele on USA-s kerkinud ka kinnisvarahinnad, mis on muutnud oma kodu soetamise noortele ja väiksema sissetulekuga inimestele keerulisemaks.\n\nMajanduslik ebavõrdsus USA ühiskonnas üha suureneb. Selles on hakatud süüdistama globaliseerumist, ehkki majanduskasvule on aidanud kaasa just rahvusvaheline kaubandus, hoides tarbekaupade hinnataseme madalal. Viimasel ajal on näha, et muutma hakatakse ka suhtumist tehnoloogiasektorisse. On tõenäoline, et seda ajalooliselt vähereguleeritud valdkonda hakatakse peatselt reguleerima nagu kõiki teisi majandussektoreid.\n\nPresident Trump, kes on suurepäraselt tunnetanud masside meelsust, ähvardab USA suuremaid kaubanduspartnereid kõrgete tollimääradega. Kuigi see on maailma võimsaima majandusega riik ja paljudele riikidele suurim turg, ei ole USA-l siiski võimalik oma tingimusi teistele ühepoolselt dikteerida. Pinged rahvusvahelises kaubanduses on kasvanud, mis võib hakata pidurdama ka ettevõtete investeerimisotsuseid.\n\nIsegi kui majandustsüklid kujunevad järjest pikemaks, ei ole need kuhugi kadunud: igale tõusule järgneb mõõn ja mõõnale tõus. Tänapäeva majandusteoreetikud on julgustanud keskpanku kontrollima majandustsükleid intressimäärade ja rahapakkumisega, ent sellisel pikaajalisel sekkumisel võivad olla ebasoodsad kõrvalmõjud. Intressimäär on teatavasti raha hind ja selle reguleerimine mõjutab kõiki teisi hindu.\n\nKui palju on vaja majandust kontrollida, on suuresti maailmavaate küsimus. Mina kahtlustan, et majandusel endal võiks lasta leida konkurentsi kaudu tasakaalu. Peaaegu ainuke asi, mida tuleks reguleerida, olekski konkurentsi säilimine, kuna areng tuleb just tänu sellele.\n\nMajanduse pikaajaline kasv sõltub siiski ainult inimkonna leidlikkusest ja koostööst, mitte uutest maksudest ega intressimäärade muutmisest.\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109476","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":49.28,"fundManager":"LHV"},"SIK75":{"heading":"SEB Energiline Pensionifond Indeks","id":"eindeks","code":"sik","dataMarker":"SIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- sa eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on järgida väärtpaberiturgusid.\n","strategy":"**Strateegia**\nInvesteerib kuni 75% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud võlakirjadesse, rakendades passiivset investeerimisstrateegiat ja järgides väärtpaberiturge. Sellega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suuremas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":542},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":72.33,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":26.8,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.86,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Lyxor Core STOXX Europe 600 DE ETF | 16,35% |\n| SPDR Barclays Euro Aggregate Bond UCITS ETF | 15,34% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF USD Acc | 11,23% |\n| Xtrackers MSCI USA UCITS ETF | 9,58% |\n| SOURCE S&P 500 UCITS ETF | 9,37% |\n| Vanguard S&P 500 UCITS ETF | 6,44% |\n| Amundi Index Solutions - Amundi MSCI Emerging Markets ETF | 6,24% |\n| Xtrackers Nikkei 225 UCITS ETF | 5,24% |\n| iShares Core EUR Govt Bond UCITS ETF EUR Dist | 4,78% |\n| iShares EUR Aggregate Bond UCITS ETF EUR Dist | 4,48% |\n"},{"title":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad","type":"markdown","column":"left","content":""}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,29%\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109427","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"SEB"},"SPT30":{"heading":"Luminor Intress Pluss Pensionifond","id":"intress-pluss","code":"lum_int","dataMarker":"SPT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui:**\n- sul on kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"## **Strateegia**\nIntress Pluss investeerib maksimaalselt 20% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Seeläbi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","costs":{"entraceFee":"1%","exitFee":"1%","managementFee":"1,2%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE943300332174610007 - *Danske Bank A/S Eesti filiaal*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109369, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 1%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1,2%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma kontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109369","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor"},"LHT75":{"heading":"LHV Täiendav Pensionifond","id":"taiendav","code":"lhv_iii","dataMarker":"LHT75","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kesmise riskitaluvusega,\n- oled investeerimisriskidest teadlik pensionikoguja, kes soovib teha pikaajalisi investeeringuid täiendavasse kogumispensionisse eesmärgiga kasutada kogutud raha peale 55-aastaseks saamist.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond investeerib olulise osa varadest aktsiaturgudele: maksimaalse kasvu tagamiseks hoitakse aktsiaturgude osakaalu üldjuhul 75% lähedal fondi vara väärtusest. Aktsiaturgude osakaal võib olla ka kõrgem - kuni 95% - või madalam (viimastel aastatel 40% lähedal), kui fondijuht seda mõistlikuks peab.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1%"},"fundInfo":{"date":"31.07.2018","capacity":"14 989 212,65 €","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE943300332174610007 - *Danske Bank A/S Eesti filiaal*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes (minimaalselt 6,39 eurot).\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":44.54,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":16.01,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":10.64,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":12.53,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":3.85,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":0.14,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":12.29,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 5,82% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 3,04% |\n| East Capital Baltic Property Fund II | 2,70% |\n| Citadele banka 12/2026 | 2,63% |\n| iShares DAX EX | 2,58% |\n| PKO Bank Polski 01/2019 | 2,09% |\n| JP Morgan Chase 08/2021 | 2,06% |\n| Wells Fargo & Company 07/2021 | 2,03% |\n| Total Capital Intl 03/2020 | 2,01% |\n| SAP 03/2021 | 2,01% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 5,82% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 3,04% |\n| East Capital Baltic Property Fund II | 2,70% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 13.06.2017](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_tingimused_2017-06-13.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 06.08.2018](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_prospekt_060818.pdf)\n- [Prospekt alates 15.09.2017](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_prospekt_150917.pdf)\n"},{"title":"Analüüsid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimuste muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/LHV_taiendava_pensionifondi_tingimuste_muutmise_moju_analyys.pdf)\n- [LHV Täiendava Pensionifondi põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2017.pdf)\n- [2016 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2016.pdf)\n- [2015 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2015.pdf)\n- [2014 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2014.pdf)\n- [2013 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2013.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2018,"month":7,"content":"### 2018 Juuli - Maailma aktsiaturud rühkisid juulis ülespoole\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nPärast mitut ärevat kuud kujunes juuli maailma aktsiaturgudele valdavalt positiivseks: hea tulemuse tegid nii USA, Jaapani kui ka enamiku Euroopa riikide börsid. Näiteks Saksamaa börsiindeks kerkis juulis 3,6% võrra ja Soome börs näitas mõnevõrra tagasihoidlikumat, 1% suurust tootlust. Baltimaade aktsiaturgudest saavutas juulis positiivse tulemuse ainult Vilniuse börs, mis kerkis 1% võrra. Tallinna börs langes 0,2% ja Riia börs koguni 2,9% võrra.\n\nPensionifondi tootlusele avaldasid soodsat mõju investeeringud Šveitsi ravimitootja Roche ja Saksamaa autotootja Daimler aktsiatesse, mis kerkisid kuu jooksul vastavalt 12,3% ja 4,8% võrra. Negatiivselt mõjusid seevastu Soome metsatööstussektori ettevõtted Stora Enso ja Metsä Board, mille aktsiad odavnesid Helsingi börsil vastavalt 8,4% ja 6,7%. Teisalt tõid investeeringud Soome ettevõtete Neste ja Nokian Renkaat aktsiatesse pensionifondile vastavalt 7,7% ja 11,1% suuruse tootluse.\n\nParanenud riskiisule omaselt kallinesid juulis koos aktsiaturgudega ka kehvema reitinguga ettevõtete võlakirjad, samal ajal kui valitsuse võlakirjaturud langesid. Aasta algusest mõõdetuna on seis vastupidine: ainus plusspoolel olev turusegment ongi valitsuste võlakirjad. Teisalt on nendegi puhul võit oodatult tagasihoidlik.\n\nEuroala suurte turgude asemel keskendume ka edaspidi alternatiividele. Juulis soetasime turult raha kaasanud Leedu Energia kümneaastasi võlakirju intressiga 1,875%.\n"},{"year":2018,"month":6,"content":"### 2018 Juuni - Tallinna börs rihtis üleilmsete aktsiaturgude langusega vastuvoolu\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nMaailma aktsiaturud andsid juunis valdavalt negatiivse tootluse, mille suuresti põhjustas hirm USA ja teiste riikide vahelise kaubandussõja ees. Saksamaa ja Prantsusmaa börsid langesid juunis vastavalt 2,4% ja 1,4% võrra. Ka Jaapani börsiindeks kahanes eurodes mõõdetuna 1,4% ja viimaste kuude jooksul tugevalt tõusnud Soome börs 1,2%. Pensionifondi tulemusi siiani hea tootlusega toetanud Soome metsandussektori ettevõtete Stora Enso ja Metsä Boardi aktsiad langesid vastavalt üle 7% ja 5%.\n\nBaltimaade aktsiaturud suurema langusega kaasa ei läinud ning Riia ja Vilniuse börsiindeksi tootlus oli vastavalt –0,1% ja –0,2%. Tallinna börs hoopis tõusis 2,3% tänu Tallinna Sadama aktsiate esmasele avalikule pakkumisele. Huvi aktsiate märkimise vastu oli suur ning juba esimesel kauplemispäeval tõusis hind 13,5%, küündides 1,93 euroni. LHV pensionifondidele kuulub 2,7% Tallinna Sadama aktsiatest.\n\nVõlakirjaturud olid juunis rahulikumad ja positiivsemad kui tormise kevade jooksul. Kuigi ettevõtete võlakirjade hinnad jäid veel kergelt miinuspoolele, suutis turg tervikuna isegi kasvada. Siiski on Euroopa võlakirjadel näidata esimese poolaasta tulemusena ette äärmiselt kasin tulemus: valitsuse võlakirjad tõusid 0,6% ja ettevõtete võlakirjad langesid 0,6% ning tagasihoidlikuma reitinguga ettevõtete tulemus on –1,4%. Teise suure võlakirjaturu USA vastavad näitajad olid –1,1%, –3,3% ja 0,2%.\n\nOleme kuuülevaadetes varemgi kirjutanud, et LHV pensionifondid otsivad suurema oodatava tootlusega investeeringuid väljastpoolt rahvusvahelisi turge.\n"},{"year":2018,"month":5,"content":"### 2018 Mai - Dollari tugevnemine euro suhtes ja investeeringud sakslaste Siemensisse mõjusid soodsalt\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nMais liikusid üleilmsed aktsiaturud eri suundades. Samal ajal kui USA börsid näitasid kuu jooksul positiivset tootlust, langesid mitme Euroopa riigi ja arengumaa aktsiaturud. Poliitiliste probleemide taustal tegid nõrga tulemuse Itaalia ja Hispaania börsiindeks, mis langesid vastavalt 9,2% ja 5,2%. Helsingi börsiindeks jätkas seevastu tõusutrendis ja kerkis mais 1,1% võrra. Jaapani aktsiaturg langes kohalikus valuutas mõõdetuna 1,2% võrra, kuid tänu valuutakursi muutusele tuli eurodes mõõdetuna tootluseks hoopis +2,9%.\n\nPensionifondi tootlusele mõjus hästi investeering Saksamaa tööstusettevõttesse Siemens, mis avalikustas oma tugevad kvartalitulemused ja suurendas kasumiootust. Ettevõtte aktsia kerkis kuu jooksul peaaegu 7% võrra. Negatiivse tulemuse tõi Saksamaa autotootja Daimler, mille aktsia langes USA tollitariifide kehtestamise hirmus kuuga 4,9%.\n\nVõlakirjaturgudel oli mai äärmiselt keeruline kuu. Itaalia uue valitsuse koosseis põhjustas riigi võlakirjades järsu languse, mis madalaimas punktis ulatus rohkem kui 8%-ni võrreldes kuu algusega. Oleme oma fondides euroala valitsuste võlakirju peamiselt kõrge hinna tõttu vältinud, keskendudes selle asemel kõrge reitinguga ettevõtete ujuva intressiga väärtpaberitele ja kohalikele võlakirjadele. Seepärast ei ole fondil Täiendav ka Itaalia emitentide võlakirjades ühtegi positsiooni. Selle asemel soetasime kuu jooksul maailma suurimate kindlustuskontsernide Berkshire Hathaway ja Allianzi ning Prantsuse kinnisvaraettevõtte Gecina ujuva intressiga võlakirju.\n\nSamuti viisime lõpule tehingu, kus Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon Fund emiteeris viieaastasi ja 4,25% intressiga võlakirju. Et Itaalia valitsuse võlakirjade probleemid ei avaldanud mõju Euroopa ettevõtete võlakirjade turule, kuhu fond on rohkem investeerinud, ja dollari kurss tõusis euro suhtes järsult, panustas võlakirjaportfell turu väga keerulisel kuul fondi tootlusse hoopis positiivselt.\n"},{"year":2018,"month":4,"content":"### 2018 Aprill - Fondi tulemust toetasid Soome aktsiad ja kohalike ettevõtete võlakirjaportfell\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nPärast mitme kuu pikkust rahutut aega kujunes aprill maailma aktsiaturgude jaoks valdavalt positiivse tootlusega kuuks. Näiteks Jaapani börsi indeks tõusis kohalikus valuutas mõõdetuna 4,7% ja Saksamaa börsiindeks 4,3% jagu. Negatiivse tootlusega olid aga Türgi ja Venemaa aktsiaturg, mis langesid vastavalt 9,3% ja 7,4% võrra. Baltikumi aktsiaturgude seas näitas aprillis ainsana positiivset tootlust Vilniuse börs 0,3% tõusuga. Tallinna ja Riia börsi indeks seevastu langesid vastavalt 1,3% ja 0,7%.\n\nMärtsis tegi Odyssey Europe Tallinna börsi ettevõttele Olympic Entertainment Group ülevõtupakkumise. Aktsionäridele pakutav aktsiahind oli sarnasel tasemel tolle hetke börsihinnaga. Pärast pikka kaalutlemist otsustasime pakkumise vastu võtta ja müüsime aprillis kõik pensionifondile kuulunud Olympicu aktsiad.\n\nAprillis lisasime portfelli uue suurima kohaliku võlakirjainvesteeringu, kui Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon kaasas võlakirjade vormis raha investeeringute tegemiseks ja pangalaenude refinantseerimiseks. Raha kaasati viieks aastaks ja tagasimakse tehakse ühe korraga lõpptähtajal. Võlakirjad ei ole seotud ega tagatud ühegi konkreetse fondile kuuluva hoonega. Raha laenu teenindamiseks tuleb kõigi objektide üürimaksetest. Selline paindlikkus lubab ettevõttel maksta pangalaenudega võrreldes kõrgemat intressi, praegu 4,25% aastas.\n\nEuroopa võlakirjaturgudel oli kuu kehvapoolne: ettevõtete võlakirjad suutsid jõuda minimaalselt plussi ja valitsuste võlakirjad kaotasid hinnas 0,4%.\n"},{"year":2018,"month":3,"content":"### 2018 Märts - Nõrk kuu üleilmsete aktsiaturgude jaoks mõjutas ka fondi tulemust\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nMärts oli üleilmsete aktsiaturgude jaoks nõrk kuu ja börside värinad kajastusid ka pensionifondide tootlustes. Isegi Balti aktsiaturud, mis kauplevad aasta algusest endiselt plusspoolel, lõpetasid kuu väikese langusega. Selle suurimaid põhjustajaid oli Tallink, kes teatas strateegiliste valikute protsessi lõpetamisest. Investorile pettumust valmistanud uudise peale langes aktsia üle 10%.\n\nTeine suur uudis oli ülevõtupakkumine, mille tegi Olympic Entertainment Groupile Odyssey Europe. LHV pensionifondid on Olympicus väikeaktsionärid. Otsuse müügi kohta teeme mai alguses, kui on selge, kuidas käituvad teised suuremad investorid.\n\nEuroopa võlakirjaturgudel jäi aasta esimese kvartali lõpuks suurettevõtete võlakirjade tulemuseks 0,4% ja madalama reitinguga ettevõtete puhul –0,5%. Ettevõtete ja valitsuste võlakirjaturg kokku saavutas 0,7% tootluse tänu viimaste nädalate suurenenud hirmule maailmamajanduse väljavaadete suhtes ja Itaalia valitsuse võlakirjade erakordselt tugevale tulemusele.\n\nNagu kvartal tervikuna nii jäi märtsis ka ettevõtete turg kergelt miinuspoolele, samal ajal kui valitsuste võlakirjade turg suutis pakkuda isegi 1,6% tootlust.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","title":"**Juuli kujunes väärtpaberiturgudele soodsaks**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","preview":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n","text":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n\nAasta algusega võrreldes on Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiad 8,7% kallimad, samal ajal kui arenevate riikide aktsiaturud on oma väärtusest 2,1% kaotanud. Paljud arenevate riikide ettevõtted on nimelt võtnud laenu dollarites, ent nüüdseks on nii USA intressimäärad kui ka dollari kurss tõusnud. See muudab nende võlakoormuse raskemaks.\n\nJuuli lõpu seisuga oli Ameerika Ühendriikide majandus olnud 109 kuud järjest pidevas kasvufaasis. See on riigi ajaloo pikkuselt teine katkematu majanduskasvuperiood. Seni pikim kasvufaas kestis 119 kuud alates 1991. aasta aprillist kuni 2001. aasta veebruarini. USA aktsiaturge analüüsides jääb silma, et põhiosa tänavusest kasvust on tulnud tehnoloogiasektorist – ülejäänud ettevõtete aktsiate hinnad ei ole märgatavalt kerkinud.\n\nKuigi USA majandus on nautinud pikka kasvuperioodi, on ameeriklaste palgad kasvanud aeglasemalt kui majandus. Seetõttu on ettevõtete kasumite osa sisemajanduse koguproduktis kasvanud. Tänu madalatele intressimääradele on USA-s kerkinud ka kinnisvarahinnad, mis on muutnud oma kodu soetamise noortele ja väiksema sissetulekuga inimestele keerulisemaks.\n\nMajanduslik ebavõrdsus USA ühiskonnas üha suureneb. Selles on hakatud süüdistama globaliseerumist, ehkki majanduskasvule on aidanud kaasa just rahvusvaheline kaubandus, hoides tarbekaupade hinnataseme madalal. Viimasel ajal on näha, et muutma hakatakse ka suhtumist tehnoloogiasektorisse. On tõenäoline, et seda ajalooliselt vähereguleeritud valdkonda hakatakse peatselt reguleerima nagu kõiki teisi majandussektoreid.\n\nPresident Trump, kes on suurepäraselt tunnetanud masside meelsust, ähvardab USA suuremaid kaubanduspartnereid kõrgete tollimääradega. Kuigi see on maailma võimsaima majandusega riik ja paljudele riikidele suurim turg, ei ole USA-l siiski võimalik oma tingimusi teistele ühepoolselt dikteerida. Pinged rahvusvahelises kaubanduses on kasvanud, mis võib hakata pidurdama ka ettevõtete investeerimisotsuseid.\n\nIsegi kui majandustsüklid kujunevad järjest pikemaks, ei ole need kuhugi kadunud: igale tõusule järgneb mõõn ja mõõnale tõus. Tänapäeva majandusteoreetikud on julgustanud keskpanku kontrollima majandustsükleid intressimäärade ja rahapakkumisega, ent sellisel pikaajalisel sekkumisel võivad olla ebasoodsad kõrvalmõjud. Intressimäär on teatavasti raha hind ja selle reguleerimine mõjutab kõiki teisi hindu.\n\nKui palju on vaja majandust kontrollida, on suuresti maailmavaate küsimus. Mina kahtlustan, et majandusel endal võiks lasta leida konkurentsi kaudu tasakaalu. Peaaegu ainuke asi, mida tuleks reguleerida, olekski konkurentsi säilimine, kuna areng tuleb just tänu sellele.\n\nMajanduse pikaajaline kasv sõltub siiski ainult inimkonna leidlikkusest ja koostööst, mitte uutest maksudest ega intressimäärade muutmisest.\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Täiendav Pensionifond","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE943300332174610007 - Danske Bank A/S Eesti filiaal\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes (minimaalselt 6,39 eurot)\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma kontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600010294","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":22.35,"fundManager":"LHV"},"LIT100":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks Pluss","id":"indeks-pluss","code":"lhv_lit","dataMarker":"LIT100","securityId":147612,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kõrge riskitaluvus,\n- oled valmis taluma aktsiaturgude võimalikest suurtest kõikumistest tulenevaid riske,\n- omad varasemat investeerimiskogemust.\n","strategy":"## **Strateegia**\nFond investeerib kogu vara aktsiaturgudele ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Fondi vara investeeritakse indekseid järgivatesse investeerimisfondidesse. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nFondi vara investeerimisel ei järgita konkreetset indeksit. Investeeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets), arenevad turud (emerging markets) ja piiriturud (frontier markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,39%"},"fundInfo":{"date":"31.07.2018","capacity":"1 996 527,86 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE943300332174610007 - *Danske Bank A/S Eesti filiaal*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.24,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.76,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.07.2018 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core MSCI World UCITS | 16,35% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 14,92% |\n| db x-trackers MSCI USA Index UCITS ETF | 9,34% |\n| Schwab International Equity ETF | 7,09% |\n| db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF | 6,05% |\n| Vanguard Total World Stock ETF | 5,80% |\n| iShares Edge MSCI Min Vol Global ETF | 5,49% |\n| Vanguard FTSE Emerging Markets ETF | 5,06% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets ETF | 4,62% |\n| Vanguard FTSE All-World UCITS ETF | 4,06% |\n"},{"title":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad","type":"markdown","column":"left","content":""}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Haldustasu:** 0,39%\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused alates 13.09.2017](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_tingimused-2017-09-13.pdf)\n- [Tingimuste muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Tingimuste_muutmise_moju_analyys_LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt alates 06.08.2018](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_prospekt_060818.pdf)\n- [Prospekt alates 15.09.2017](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_prospekt_150917.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks Pluss põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_KIID.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_mudelportfell_09_2017.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","title":"**Juuli kujunes väärtpaberiturgudele soodsaks**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","preview":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n","text":"Juuli oli väärtpaberiturgudele hea kuu: Euroopa aktsiaturud tõusid 3,1% ja Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiate hinnad kerkisid eurodes mõõdetuna 3,3%. Arenevate riikide aktsiaturud jäid küll ka juulis rikkamate riikide turgudele alla, kuid kallinesid siiski 2%.\n\nAasta algusega võrreldes on Põhja-Ameerika ettevõtete aktsiad 8,7% kallimad, samal ajal kui arenevate riikide aktsiaturud on oma väärtusest 2,1% kaotanud. Paljud arenevate riikide ettevõtted on nimelt võtnud laenu dollarites, ent nüüdseks on nii USA intressimäärad kui ka dollari kurss tõusnud. See muudab nende võlakoormuse raskemaks.\n\nJuuli lõpu seisuga oli Ameerika Ühendriikide majandus olnud 109 kuud järjest pidevas kasvufaasis. See on riigi ajaloo pikkuselt teine katkematu majanduskasvuperiood. Seni pikim kasvufaas kestis 119 kuud alates 1991. aasta aprillist kuni 2001. aasta veebruarini. USA aktsiaturge analüüsides jääb silma, et põhiosa tänavusest kasvust on tulnud tehnoloogiasektorist – ülejäänud ettevõtete aktsiate hinnad ei ole märgatavalt kerkinud.\n\nKuigi USA majandus on nautinud pikka kasvuperioodi, on ameeriklaste palgad kasvanud aeglasemalt kui majandus. Seetõttu on ettevõtete kasumite osa sisemajanduse koguproduktis kasvanud. Tänu madalatele intressimääradele on USA-s kerkinud ka kinnisvarahinnad, mis on muutnud oma kodu soetamise noortele ja väiksema sissetulekuga inimestele keerulisemaks.\n\nMajanduslik ebavõrdsus USA ühiskonnas üha suureneb. Selles on hakatud süüdistama globaliseerumist, ehkki majanduskasvule on aidanud kaasa just rahvusvaheline kaubandus, hoides tarbekaupade hinnataseme madalal. Viimasel ajal on näha, et muutma hakatakse ka suhtumist tehnoloogiasektorisse. On tõenäoline, et seda ajalooliselt vähereguleeritud valdkonda hakatakse peatselt reguleerima nagu kõiki teisi majandussektoreid.\n\nPresident Trump, kes on suurepäraselt tunnetanud masside meelsust, ähvardab USA suuremaid kaubanduspartnereid kõrgete tollimääradega. Kuigi see on maailma võimsaima majandusega riik ja paljudele riikidele suurim turg, ei ole USA-l siiski võimalik oma tingimusi teistele ühepoolselt dikteerida. Pinged rahvusvahelises kaubanduses on kasvanud, mis võib hakata pidurdama ka ettevõtete investeerimisotsuseid.\n\nIsegi kui majandustsüklid kujunevad järjest pikemaks, ei ole need kuhugi kadunud: igale tõusule järgneb mõõn ja mõõnale tõus. Tänapäeva majandusteoreetikud on julgustanud keskpanku kontrollima majandustsükleid intressimäärade ja rahapakkumisega, ent sellisel pikaajalisel sekkumisel võivad olla ebasoodsad kõrvalmõjud. Intressimäär on teatavasti raha hind ja selle reguleerimine mõjutab kõiki teisi hindu.\n\nKui palju on vaja majandust kontrollida, on suuresti maailmavaate küsimus. Mina kahtlustan, et majandusel endal võiks lasta leida konkurentsi kaudu tasakaalu. Peaaegu ainuke asi, mida tuleks reguleerida, olekski konkurentsi säilimine, kuna areng tuleb just tänu sellele.\n\nMajanduse pikaajaline kasv sõltub siiski ainult inimkonna leidlikkusest ja koostööst, mitte uutest maksudest ega intressimäärade muutmisest.\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Indeks Pluss","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE943300332174610007 - Danske Bank A/S Eesti filiaal\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma kontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109419","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV"},"SET100":{"heading":"SEB Aktiivne Pensionifond","id":"aktiivne","code":"seb_akt","dataMarker":"SET100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui:**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 5 aastat,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"## **Strateegia**\nSEB Aktiivne Pensionifond investeerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"1%","exitFee":"1%","managementFee":"1,5%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE943300332174610007 - *Danske Bank A/S Eesti filiaal*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600074076, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 1%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1,5%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma kontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600074076","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB"},"SET35":{"heading":"SEB Tasakaalukas Pensionifond","id":"tasakaalukas","code":"seb_tas","dataMarker":"SET35","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui:**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara säilitada.\n","strategy":"## **Strateegia**\nSEB Tasakaalukas Pensionifond investeerib võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 50% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse , võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"1%","exitFee":"1%","managementFee":"1%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE943300332174610007 - *Danske Bank A/S Eesti filiaal*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600008934, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 1%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma kontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600008934","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB"},"NPT100":{"heading":"Luminor Aktsiad 100 Pensionifond","id":"aktsiad100","code":"Lu_100","dataMarker":"NPT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui:**\n- sul on kogumisperiood on üle 10 aasta pikk ,\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärk on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt keskmisest kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"## **Strateegia**\nAktsiad 100 võib investeerida kõik vahendid aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest paigutada võlakirjadesse või hoiustesse, et tagada vara säilimise ka heitlikel perioodidel.\n","costs":{"entraceFee":"1%","exitFee":"1%","managementFee":"1,5%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE943300332174610007 - *Danske Bank A/S Eesti filiaal*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600098422, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 1%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1,5%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma kontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600098422","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor"},"SWT30":{"heading":"Swedbank Pensionifond V1","id":"swedv1","code":"v1","dataMarker":"SWT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui:**\n- oled konservatiivne või vanemaealine koguja,\n- oled mõõduka riskivalmidusega,\n- sinu eesmärk on kogutava raha stabiilne kasv pikema aja jooksul (min 5 aastat).\n","strategy":"## **Strateegia**\nKuni 30% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,2%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE943300332174610007 - *Danske Bank A/S Eesti filiaal*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600007530, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1,2%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma kontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600007530","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank"},"SWT60":{"heading":"Swedbank Pensionifond V2","id":"swedv2","code":"v2","dataMarker":"SWT60","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui:**\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega ning teadlik väärtpaberite võimalustest ja riskidest,\n- sinu eesmärk on tagada kogutava raha võimalikult suur kasv keskmise või pikema aja jooksul (min 7 aastat).\n","strategy":"## **Strateegia**\nKuni 60% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ja muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,3%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE943300332174610007 - *Danske Bank A/S Eesti filiaal*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071031, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1,3%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma kontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071031","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank"},"SWT100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V3","id":"swedv3","code":"v3","dataMarker":"SWT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui:**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat).\n","strategy":"## **Strateegia**\nKuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,4%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE943300332174610007 - *Danske Bank A/S Eesti filiaal*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071049, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":"Kulud","type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Haldustasu:** 1,4%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma kontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071049","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank"}}