{"LXK00":{"heading":"LHV Pensionifond XS","id":"xs","code":"xs","dataMarker":"XSK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena. Fondi vara investeerimisel järgitakse konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest tulenevaid reitingupiiranguid. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on madala riskiga võlainstrumendid.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":4974},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":76.18,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":23.82,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| France Government 25/05/21 | 7,75% |\n| German Government 1.5% 04/09/22 | 3,88% |\n| Temasek 0.5% 01/03/22 | 3,54% |\n| Czech Republic 3.875% 24/05/22 | 3,51% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,27% |\n| Slovakia 3.375% 15/11/24 | 3,16% |\n| Ignitis Grupe 2% 21/05/30 | 2,89% |\n| BNP Paribas 2.875% 24/10/22 | 2,67% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 2,64% |\n| Bank of America 04/05/23 | 2,55% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,27% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 2,64% |\n| Elering 0.875% 03/05/2023 | 2,05% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.05.2020) | 24 623 130,69 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 110 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,504%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,61%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_tingimused_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XS põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.05.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_kuuaruanne_2020_05.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – Soetasime Eesti riigi võlakirju\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nTegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.\n\nKuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.\n\nJuunis jätkus võlakirjaturgudel taastumine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes jäi suur osa turusegmente siiski miinusesse. Selge erand on nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides valitsuse võlakirjad: alati on nende hinnatõus olnud enamiku ettevõtete jaoks märk probleemidest. Praegu on see signaal paraku poolik: valitsuse võlakirjad on küll väga menukad, kuid ettevõtete väärtpaberid pole suures languses.\n"},{"year":2020,"month":5,"content":"### 2020 mai – Soetasime Leedu energiaettevõtte võlakirju\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nTurgudel jätkus taastumine märtsikuisest langusest. Seejuures oli võlakirjade hindade liikumises näha selget seost: mida suurema riskiga laenaja, seda rohkem tema võlakirjade hind tõusis. Nii andsid madalama reitinguga võlakirjad parema tootluse kui kõrge reitinguga võlakirjad, tagatiseta võlakirjade järele oli nõudlus suurem kui tagatisega võlakirjade järele ja pikaajalisemate võlakirjade hind kerkis rohkem kui lühemaajalistel. Lisaks edenes uute võlakirjaemissioonide korraldamine mais Euroopa turgudel rekordtempos.\n\nSeekordse ülisügava majanduslanguse mõju igale ettevõttele ja riigile selgub alles järgmiste kvartalite jooksul. Viimaste nädalate hinnatõus on seega põhjendatav ainult keskpankade tugimeetmete väljakuulutamisega märtsis-aprillis. Kas laenajate maksevõime püsib ka tegelikult vastuvõetaval tasemel, on risk, mille osa investoreid võtab praegu ilmselt mõtlematult.\n\nTegime mais fondi uue suure investeeringu, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis laenas kümneks aastaks raha veidi suurema kui 2% intressiga. Mõni uut raha kaasav laenaja peab praegu maksma investorite ligimeelitamiseks tavalisest suuremat preemiat ja nii tõidki Ignitise võlakirjad kuu lõpuks fondile juba ligikaudu aastaintressi ulatuses lisatootlust.\n"},{"year":2020,"month":4,"content":"### 2020 aprill – Keskpangad ulatasid turgudele oma toetava käe\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nVõlakirjaturud on märtsi järsust langusest taastunud erineval määral. Kui Ameerika Ühendriikides on sealse keskpanga äärmuslikult agressiivsete meetmete tulemusel nii tugevama kui ka nõrgema maksevõimega ettevõtete võlakirjade hinnad järsult tõusnud, siis Euroopas on hinnaliikumised olnud märksa tagasihoidlikumad.\n\nPeale selle, et probleeme on ettevõtetel, on tasapisi uuesti langenud ka Itaalia valitsuse võlakirjade hinnad. Eelmistest kriisidest vaevu toibunud Itaalia majandus seisab silmitsi eelarve suure puudujäägiga ja investorid on mures.\n\nFond XS ei teinud aprillis uusi investeeringuid. Meie rõhk on endiselt lühiajalistel ja väikse riskiga rahapaigutustel.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Odav laenuraha tekitab liigseid ahvatlusi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.\n","text":"Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.\n\nPaari kuuga jäi kogu maailmas loomata tohutu hulk väärtust. See oli hind, millega suudeti loodetavasti ära hoida veel suurem sotsiaalne ja materiaalne häving. Viirusest ei ole siiani võitu saadud, kuid seda vastast on mõnevõrra rohkem tundma õpitud. Kuna vastast tuntakse nüüd paremini, on ka hirm taandunud.\n\nEriti kartmatu seltskonnana on näidanud ennast aktsiainvestorid. Maikuu lõpuks oli USA suurimate ettevõtete aktsiate hindu kajastav S&P500 indeks kerkinud märtsikuu madalpunktist 39% ja Euroopa suurettevõtete väärtust kajastav Stoxx50 indeks 32% ülespoole.\n\nKuigi LHV pensionifondid olid märtsi teisel poolel aktsiaturgudel agressiivsed ostjad, ei osanud ma siis nõnda kiirest tõusust unistada. Ma ei usu, et turgude selline reaktsioon on adekvaatne, isegi kui võtta arvesse keskpankade ja valitsuste enneolematult ulatuslikke toetuspakette majanduse elushoidmiseks.\n\nEhkki väidetakse, et aktsiaturud on indikaator, mille järgi saab ennustada majanduse käekäiku, ei ole see vähemalt viimased kümme aastat empiiriliselt paika pidanud. Pigem on intressimäärade langus võlakirjaturgudel viidanud sellele, millist majanduskasvu on tulevikus oodata.\n\nAktsiaturud on hoopis järginud loogikat „Bad news is good news“. See tähendab, et kui majanduses on halvad ajad, siis mõtlevad keskpangad ja valitsused midagi välja selleks, et varade hinnad ei langeks.\n\nKriiside ajal võib majanduse sel viisil stabiliseerimine olla põhjendatud. Probleem on aga selles, et järjest suuremat finantsvõimendust kasutav majandusmudel on muutunud väga hapraks ja juba väike intressimäärade tõus võib viia majanduse kriisi.\n\n**Investeering või kulutus**\n\nMa ei ole nõus nendega, kes väidavad, et laenu võtmine on iseenesest mõistetav ja võib arvestada, et praegu võetud laene ei pea põhimõtteliselt kunagi tagasi maksma. Ma arvan, et ohtlik on unustada meie vanemate tarkus: laen on võõra oma.\n\nKui võtta laenu selleks, et praegu rohkem tarbida, siis tuleb tulevikus tarbimist piirata, ja see ei ole mõistlik. Kui kõik käituksid sedasi, tähendaks see kiiret palgakasvu täna ja suurt tööpuudust homme juhul, kui tarbimine tulevikus väheneb umbes summa võrra, mis varem ära kulutati.\n\nLaenu tasub võtta ainult investeeringuteks ja sedagi ainult siis, kui investeeringu tootlus on suurem kui laenuintress – vastasel korral vähendab see nii meie kogutulu kui ka rikkust. Teoorias on see lihtne ja arusaadav. Praktikas aga paistab probleem olevat asjaolu, et investeeringu mõiste on kaunis laialivalguv.\n\nKerglast, hooletut ja üleolevat suhtumist laenamisse süvendab veelgi see, et laenu saab järjest lihtsamini ning madalama intressiga. Kas maamaja, mis seisab suurema osa aastast tühjalt, mille eest tuleb tasuda maamaksu ning mida tuleb talvel kütta ja vahetevahel kõpitseda, on investeering?\n\nReisimine ja õppimine avardavad silmaringi, lastele arenguvõimaluste pakkumine aitab elu edasi viia, kuid kas neid tegevusi on ikka õige nimetada investeeringuks? Iga õige ja hea tegu ei pea rohkem raha sisse tooma, kui selle peale kulutatakse. Kuid selleks, et meil oleks üldse võimalik häid ja moraalselt õigeid asju teha, peame ka majanduslikult mõistlikult käituma.\n\n**Milline näeb välja sinu bilanss ja rahavoog?**\n\nInvesteeringuks ei kvalifitseeru niisiis mitte iga kulutus, vaid ainult selline rahapaigutus, millele on eelnenud põhjalik kulude ja tulude analüüs. Ma kahtlustan, et ettevõtted teevad sellist analüüsi põhjalikumalt kui eraisikud või valitsused.\n\nSeda näitab juba fakt, et ettevõtted koostavad vähemalt kord aastas nii kasumiaruande, bilansi kui ka kassavoogude aruande. Ka valitsused koostavad riigieelarvet, kuid ma pole kuulnud, et nad näeksid vaeva sisulise bilansi kokkupanekuga.\n\nPaljud eraisikud ei analüüsi oma väljaminekuid üldse ja kulutavad niipalju, kui rahakotis ja pangakontol raha on. Mida suuremaks kasvab laenukoormus, seda olulisemaks muutub oma bilansi ja raha liikumise (kassavoogude) jälgimine.\n\nKas õppelaenu toel omandatud rakenduslik kõrgharidus (näiteks ärijuhtimises) on praeguses kiiresti muutuvas maailmas väärtus juhul, kui erialast tööd ei ole saada? Kas arstide puuduse tõttu pooltühi haiglahoone, mis on finantseeritud laenurahaga, on vara või kohustus?\n\nOlukorda, kus varade väärtus on väiksem kui kohustused, nimetatakse pankrotiks. Olukorda, kus sissetulekutest ei piisa laenude teenindamiseks, nimetatakse maksejõuetuseks.\n\nKui laenukoormus suureneb – isegi kui intressimäärad on praegusel ajal madalad –, kasvab nii pankroti kui ka maksejõuetuse risk, sest kohustused (laenusummad) on üldjuhul fikseeritud, kuid varade hinnad võivad suures ulatuses kõikuda.\n\nAjalooliselt enneolematult madalate intressimäärade korral on ühtlasi ohtlik eirata seda, et need ei viita mitte sugugi majanduskasvu kiirenemisele ega majanduse elavnemisele.\n\nEks praeguse erakordse aja märk ole ka see, et maailma kõige võimsamat riiki juhib mees, kes on deklareerinud „I’m the king of debt. I love debt“ („Olen võlakuningas. Mulle meeldib võlg“) ja kelle CV-s on nelja talle kuuluva ettevõtte pankrot. Kui 2016. aasta kevadel toona veel presidendikandidaadilt Donald Trumpilt küsiti USA riigivõla teenindamise ja tagasimaksmise kohta tulevikus, siis ta vastas \"I would borrow, knowing that if the economy crashed, you could make a deal\" („võtaksin laenu teadmisega, et kui majanduses peaks halvasti minema, siis on võimalik [kreeditoridega] läbi rääkida“).\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019782","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":9.66,"fundManager":"LHV"},"LSK00":{"heading":"LHV Pensionifond S","id":"s","code":"s","dataMarker":"SK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega 2-5 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse peamiselt võlakirjadesse. Seejuures võib fondi vara investeerida ka alla investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse. Kuni 25% fondi varast võib investeerida kinnisasjadesse, infrastruktuuri objektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. Fondi arvel võib anda ka laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on börsil noteeritud võlainstrumendid.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":9020},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":83.41,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":16.59,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Temasek 0.5% 01/03/22 | 4,98% |\n| Latvenergo 1.9% 10/06/22 | 4,94% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 4,67% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 4,55% |\n| German Government 3.25% 04/07/21 | 4,03% |\n| Investor 4.5% 12/05/23 | 3,87% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 3,14% |\n| Ignitis Grupe 2% 21/05/30 | 3,06% |\n| Romania 2.875% 28/10/24 | 2,92% |\n| SANOFI 1.875% 04/09/20 | 2,86% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 4,67% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 4,55% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 3,87% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.05.2020) | 53 159 660,75 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 270 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,60%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,69%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_tingimused_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs 02.05.2019](/assets/files/pension/Prospekti_muudatuste_pohjendus_ja_moju_analyys_mai.pdf)\n- [LHV Pensionifondi S põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.05.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_kuuaruanne_2020_05.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – Soetasime Eesti riigi võlakirju\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nTegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.\n\nKuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.\n\nJuunis jätkus võlakirjaturgudel taastumine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes jäi suur osa turusegmente siiski miinusesse. Selge erand on nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides valitsuse võlakirjad: alati on nende hinnatõus olnud enamiku ettevõtete jaoks märk probleemidest. Praegu on see signaal paraku poolik: valitsuse võlakirjad on küll väga menukad, kuid ettevõtete väärtpaberid pole suures languses.\n"},{"year":2020,"month":5,"content":"### 2020 mai – Soetasime Leedu energiaettevõtte võlakirju\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nTurgudel jätkus taastumine märtsikuisest langusest. Seejuures oli võlakirjade hindade liikumises näha selget seost: mida suurema riskiga laenaja, seda rohkem tema võlakirjade hind tõusis. Nii andsid madalama reitinguga võlakirjad parema tootluse kui kõrge reitinguga võlakirjad, tagatiseta võlakirjade järele oli nõudlus suurem kui tagatisega võlakirjade järele ja pikaajalisemate võlakirjade hind kerkis rohkem kui lühemaajalistel. Lisaks edenes uute võlakirjaemissioonide korraldamine mais Euroopa turgudel rekordtempos.\n\nSeekordse ülisügava majanduslanguse mõju igale ettevõttele ja riigile selgub alles järgmiste kvartalite jooksul. Viimaste nädalate hinnatõus on seega põhjendatav ainult keskpankade tugimeetmete väljakuulutamisega märtsis-aprillis. Kas laenajate maksevõime püsib ka tegelikult vastuvõetaval tasemel, on risk, mille osa investoreid võtab praegu ilmselt mõtlematult.\n\nTegime mais fondi uue suure investeeringu, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis laenas kümneks aastaks raha veidi suurema kui 2% intressiga. Mõni uut raha kaasav laenaja peab praegu maksma investorite ligimeelitamiseks tavalisest suuremat preemiat ja nii tõidki Ignitise võlakirjad kuu lõpuks fondile juba ligikaudu aastaintressi ulatuses lisatootlust.\n"},{"year":2020,"month":4,"content":"### 2020 aprill – Keskpangad ulatasid turgudele oma toetava käe\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nVõlakirjaturud on märtsi järsust langusest taastunud erineval määral. Kui Ameerika Ühendriikides on sealse keskpanga äärmuslikult agressiivsete meetmete tulemusel nii tugevama kui ka nõrgema maksevõimega ettevõtete võlakirjade hinnad järsult tõusnud, siis Euroopas on hinnaliikumised olnud märksa tagasihoidlikumad.\n\nEttevõtetel hakkab taas tekkima võimalus raha kaasata. Kriisist enim mõjutatud ettevõtete olukorda iseloomustab Boeing, kes pidi laenu saamiseks pakkuma investoritele olenevalt tähtajast 4,5–6% intressimäära.\n\nKuna mitmel pool maailmas kasvab tööpuudus ja paljude ettevõtete krediidikvaliteet halveneb, hoiame fondi S varad ka edaspidi eelkõige korraliku maksevõimega ja lühiajalistes võlakirjades.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Odav laenuraha tekitab liigseid ahvatlusi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.\n","text":"Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.\n\nPaari kuuga jäi kogu maailmas loomata tohutu hulk väärtust. See oli hind, millega suudeti loodetavasti ära hoida veel suurem sotsiaalne ja materiaalne häving. Viirusest ei ole siiani võitu saadud, kuid seda vastast on mõnevõrra rohkem tundma õpitud. Kuna vastast tuntakse nüüd paremini, on ka hirm taandunud.\n\nEriti kartmatu seltskonnana on näidanud ennast aktsiainvestorid. Maikuu lõpuks oli USA suurimate ettevõtete aktsiate hindu kajastav S&P500 indeks kerkinud märtsikuu madalpunktist 39% ja Euroopa suurettevõtete väärtust kajastav Stoxx50 indeks 32% ülespoole.\n\nKuigi LHV pensionifondid olid märtsi teisel poolel aktsiaturgudel agressiivsed ostjad, ei osanud ma siis nõnda kiirest tõusust unistada. Ma ei usu, et turgude selline reaktsioon on adekvaatne, isegi kui võtta arvesse keskpankade ja valitsuste enneolematult ulatuslikke toetuspakette majanduse elushoidmiseks.\n\nEhkki väidetakse, et aktsiaturud on indikaator, mille järgi saab ennustada majanduse käekäiku, ei ole see vähemalt viimased kümme aastat empiiriliselt paika pidanud. Pigem on intressimäärade langus võlakirjaturgudel viidanud sellele, millist majanduskasvu on tulevikus oodata.\n\nAktsiaturud on hoopis järginud loogikat „Bad news is good news“. See tähendab, et kui majanduses on halvad ajad, siis mõtlevad keskpangad ja valitsused midagi välja selleks, et varade hinnad ei langeks.\n\nKriiside ajal võib majanduse sel viisil stabiliseerimine olla põhjendatud. Probleem on aga selles, et järjest suuremat finantsvõimendust kasutav majandusmudel on muutunud väga hapraks ja juba väike intressimäärade tõus võib viia majanduse kriisi.\n\n**Investeering või kulutus**\n\nMa ei ole nõus nendega, kes väidavad, et laenu võtmine on iseenesest mõistetav ja võib arvestada, et praegu võetud laene ei pea põhimõtteliselt kunagi tagasi maksma. Ma arvan, et ohtlik on unustada meie vanemate tarkus: laen on võõra oma.\n\nKui võtta laenu selleks, et praegu rohkem tarbida, siis tuleb tulevikus tarbimist piirata, ja see ei ole mõistlik. Kui kõik käituksid sedasi, tähendaks see kiiret palgakasvu täna ja suurt tööpuudust homme juhul, kui tarbimine tulevikus väheneb umbes summa võrra, mis varem ära kulutati.\n\nLaenu tasub võtta ainult investeeringuteks ja sedagi ainult siis, kui investeeringu tootlus on suurem kui laenuintress – vastasel korral vähendab see nii meie kogutulu kui ka rikkust. Teoorias on see lihtne ja arusaadav. Praktikas aga paistab probleem olevat asjaolu, et investeeringu mõiste on kaunis laialivalguv.\n\nKerglast, hooletut ja üleolevat suhtumist laenamisse süvendab veelgi see, et laenu saab järjest lihtsamini ning madalama intressiga. Kas maamaja, mis seisab suurema osa aastast tühjalt, mille eest tuleb tasuda maamaksu ning mida tuleb talvel kütta ja vahetevahel kõpitseda, on investeering?\n\nReisimine ja õppimine avardavad silmaringi, lastele arenguvõimaluste pakkumine aitab elu edasi viia, kuid kas neid tegevusi on ikka õige nimetada investeeringuks? Iga õige ja hea tegu ei pea rohkem raha sisse tooma, kui selle peale kulutatakse. Kuid selleks, et meil oleks üldse võimalik häid ja moraalselt õigeid asju teha, peame ka majanduslikult mõistlikult käituma.\n\n**Milline näeb välja sinu bilanss ja rahavoog?**\n\nInvesteeringuks ei kvalifitseeru niisiis mitte iga kulutus, vaid ainult selline rahapaigutus, millele on eelnenud põhjalik kulude ja tulude analüüs. Ma kahtlustan, et ettevõtted teevad sellist analüüsi põhjalikumalt kui eraisikud või valitsused.\n\nSeda näitab juba fakt, et ettevõtted koostavad vähemalt kord aastas nii kasumiaruande, bilansi kui ka kassavoogude aruande. Ka valitsused koostavad riigieelarvet, kuid ma pole kuulnud, et nad näeksid vaeva sisulise bilansi kokkupanekuga.\n\nPaljud eraisikud ei analüüsi oma väljaminekuid üldse ja kulutavad niipalju, kui rahakotis ja pangakontol raha on. Mida suuremaks kasvab laenukoormus, seda olulisemaks muutub oma bilansi ja raha liikumise (kassavoogude) jälgimine.\n\nKas õppelaenu toel omandatud rakenduslik kõrgharidus (näiteks ärijuhtimises) on praeguses kiiresti muutuvas maailmas väärtus juhul, kui erialast tööd ei ole saada? Kas arstide puuduse tõttu pooltühi haiglahoone, mis on finantseeritud laenurahaga, on vara või kohustus?\n\nOlukorda, kus varade väärtus on väiksem kui kohustused, nimetatakse pankrotiks. Olukorda, kus sissetulekutest ei piisa laenude teenindamiseks, nimetatakse maksejõuetuseks.\n\nKui laenukoormus suureneb – isegi kui intressimäärad on praegusel ajal madalad –, kasvab nii pankroti kui ka maksejõuetuse risk, sest kohustused (laenusummad) on üldjuhul fikseeritud, kuid varade hinnad võivad suures ulatuses kõikuda.\n\nAjalooliselt enneolematult madalate intressimäärade korral on ühtlasi ohtlik eirata seda, et need ei viita mitte sugugi majanduskasvu kiirenemisele ega majanduse elavnemisele.\n\nEks praeguse erakordse aja märk ole ka see, et maailma kõige võimsamat riiki juhib mees, kes on deklareerinud „I’m the king of debt. I love debt“ („Olen võlakuningas. Mulle meeldib võlg“) ja kelle CV-s on nelja talle kuuluva ettevõtte pankrot. Kui 2016. aasta kevadel toona veel presidendikandidaadilt Donald Trumpilt küsiti USA riigivõla teenindamise ja tagasimaksmise kohta tulevikus, siis ta vastas \"I would borrow, knowing that if the economy crashed, you could make a deal\" („võtaksin laenu teadmisega, et kui majanduses peaks halvasti minema, siis on võimalik [kreeditoridega] läbi rääkida“).\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600019824","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":13.28,"fundManager":"LHV"},"LMK25":{"heading":"LHV Pensionifond M","id":"m","code":"m","dataMarker":"MK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFond eelistab vara investeerimisel rahavoogu pakkuvaid varasid ja võimalusel kohalikku turgu, tehes mh vähemlikviidseid erakapitali- ja kinnisvarainvesteeringuid. Investeeringuid tehakse valdavalt kohalikus valuutas, otse aktsiatesse võib investeerida kuni 75% fondi varast. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on kinnisvarainvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":13840},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":73.11,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":8.64,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":0.71,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":8.27,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":3.53,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.74,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| German Government 3.25% 04/07/21 | 3,40% |\n| German Government 2.25% 04/09/21 | 3,34% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,30% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,28% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,76% |\n| France Government 25/05/21 | 2,39% |\n| France Government 2.25% 25/10/22 | 2,28% |\n| JP Morgan 1.375% 16/09/21 | 2,07% |\n| Transpordi Varahaldus 2.85% 18/04/25 | 1,90% |\n| BNP Paribas 0.75% 11/11/22 | 1,76% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,30% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,28% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,76% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.05.2020) | 138 715 786,27 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 380 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,60%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,84%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_tingimused_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi M põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.05.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_kuuaruanne_2020_05.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – BaltCapi fond omandas Eesti kohviettevõtte\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nKa juunis oli maailma aktsiaturgude tootlus valdavalt positiivne. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuuga 6,4% võrra, seejuures tõi parima tootluse Saksamaa börsiindeks, tõustes 6,2%. Jaapani aktsiaturu Nikkei indeksi tootlus oli mõnevõrra väiksem: +1,9% kohalikus valuutas mõõdetuna ja 0,5% eurodes. Arenevate turgude üleilmne indeks MSCI Emerging Markets aga parandas juunis tulemust koguni 7% võrra.\n\nTaas tegid hea tulemuse ka Baltimaade aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi tase kerkis kuuga 2,4% ning Riia ja Vilniuse börs tõusid mõlemad 2,2%.\n\nJuunis teatas erakapitaliettevõte BaltCap, et nende BaltCap Private Equity Fund II fondi portfelli kuuluv ettevõte Coffee Address omandab Eestis tegutseva kohviettevõtte 7Kohvipoissi. Coffee Addressi hinnangul areneb Eesti kohviteenuste turg kiiresti ning see tehing aitab muuta teenuse kvaliteedi ja tootevaliku paremaks. Coffee Address on asutatud 1993. aastal ja pakub iga päev klientidele 250 000 tassi kohvi.\n\nTegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.\n\nKuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.\n\nJuunis jätkus võlakirjaturgudel taastumine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes jäi suur osa turusegmente siiski miinusesse. Selge erand on nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides valitsuse võlakirjad: alati on nende hinnatõus olnud enamiku ettevõtete jaoks märk probleemidest. Praegu on see signaal paraku poolik: valitsuse võlakirjad on küll väga menukad, kuid ettevõtete väärtpaberid pole suures languses.\n"},{"year":2020,"month":5,"content":"### 2020 mai – Täiendasime portfelli kahe uue võlakirjainvesteeringuga\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nÜleilmsetel aktsiaturgudel jätkus langusest taastumine ka mais ja tootlus oli positiivne nii arenenud riikide börsidel kui ka enamiku arenevate maade aktsiaturgudel. Euroala suurimaid börsifirmasid koondav Euro Stoxx 50 indeks kerkis kuu jooksul 4,7% võrra.\n\nParima tootluse saavutasid Soome (6,9%) ja Saksamaa börs (6,7%), mõlema riigi aktsiaturgudele on suures mahus investeerinud ka LHV pensionifondid. Jaapani Nikkei indeksi tootluseks kujunes kohalikus valuutas mõõdetuna 8,3% ja eurodes 5,9%. Tõusutrendis jätkasid ka Baltimaade börsid, millest parima tootlusega oli Tallinna börs 5,7% kasvuga. Vilniuse aktsiaturu tootluseks kujunes 3,8% ja Riia börsi tulemuseks jäi 2,4% tõus.\n\nPensionifondi M portfelli kuuluv Tallink Grupp avaldas mais oma 2020. aasta esimese kvartali tulemused. Ettevõtte käive kahanes aasta võrdluses 13,4% ja kahjum suurenes 19,6% võrra, ulatudes rohkem kui 30 miljoni euroni. Kuigi aasta esimesed kuud olid Tallinkile olnud head, vähendas pandeemia tõttu riigipiiride sulgemine märtsis reisijate arvu 59% ja aprillis 96%. Selleks et ettevõte saaks keerulise aja üle elada, otsustas riik anda Tallinkile 100 miljonit eurot laenu tähtajaga kolm aastat ja intressiga 12 kuu Euribor, millele lisandub 2% aastas. Tallinki aktsia hind tõusis maikuus börsil 20,6% võrra.\n\nTaastumine jätkus ka võlakirjaturgudel. Seejuures liikusid hinnad mais valdavalt põhimõttel, et mida suurema riskiga laenajad, seda rohkem nende võlakirjade hinnad tõusid. Turge valdab selge uskumus, et keskpangad katavad investorite jaoks ära kõik riskid. Kas see arvamus tõeseks osutub, näeme järgmiste kvartalite jooksul, kui majanduslanguse mõju iga üksiku ettevõtte ja riigi jaoks täpsemalt esile tuleb.\n\nSamuti tegime uusi võlakirjainvesteeringuid, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis ja Rumeenia valitsus laenasid kümneks aastaks raha vastavalt veidi rohkem kui 2% ja 3,5% intressiga.\n\nMõni uut raha kaasav laenaja peab praegu maksma investorite ligimeelitamiseks tavalisest suuremat preemiat ning nii tõidki Ignitise ja Rumeenia võlakirjad kuu lõpuks fondile juba ligikaudu aastaintressi ulatuses lisatootlust.\n"},{"year":2020,"month":4,"content":"### 2020 aprill – Aprillis taastus investorite riskiisu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nPärast veebruari ja märtsi langust hakkasid maailma aktsiaturud aprillis hoogsalt taastuma ning indeks MSCI World tõusis kuuga koguni 11,1% võrra. Hea meeleolu turgudel on enamasti tingitud riikide valitsuste välja lubatud rekordilistest abimeetmetest. Euroopas olid suurimate tõusjate seas Soome ja Saksamaa börs, mille tootlus oli aprillis vastavalt 10,1% ja 9,3%. Jaapani Nikkei indeksi väärtus kerkis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 6,7% ja eurodes 7,9%.\n\nHästi on taastunud ka Baltimaade aktsiaturud: Vilniuse börsiindeks kerkis lausa 15% ning Tallinna ja Riia börs pakkusid mõlemad veidi üle 11% suurust tootlust. Aasta algusest arvestades on aga Balti riikide aktsiaturud siiski negatiivsel poolel, nagu kogu maailma turud.\n\nAprillis avalikustas esimese kvartali tulemused Leedu reisikorraldusfirma Novaturas, mille tegevus on praegu sisuliselt peatatud, sest reise ei toimu. Hoolimata tugevast aasta algusest kahanes ettevõtte käive võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga 18,9% võrra ja puhaskahjum süvenes. Kuna eriolukorrast põhjustatud reisikeeld kehtib tõenäoliselt veel mõnda aega, siis on ettevõttelt oodata ka järgmistes kvartalites väga nõrku majandustulemusi.\n\nVõlakirjaturud on märtsi järsust langusest taastunud erineval määral. Kui Ameerika Ühendriikides on sealse keskpanga äärmuslikult agressiivsete meetmete tulemusel nii tugevama kui ka nõrgema maksevõimega ettevõtete võlakirjade hinnad järsult tõusnud, siis Euroopas on hinnaliikumised olnud märksa tagasihoidlikumad.\n\nBörsivõlakirjade hulgas on olnud küll palju hinnakõikumisi, kuid arvestades reaalmajanduse praeguse olukorra tõsidust, ei ole langused olnud siiski sellised, et luua uusi atraktiivseid investeerimisvõimalusi. Kui neid tekib, oleme valmis kiiresti reageerima, sest hoiame arvestatavas mahus kõrge reitinguga likviidseid võlakirju.\n\nMeie kohalikest võlakirjainvesteeringutest on praegu tegevus enim takistatud Transpordi Varahaldusel (rendib Nordicale lennukeid) ja Peetri Keskusel. Samas on ka TVH-le abiks riik ja Peetri Keskusele toidupoodide avatuna hoidmise luba.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Odav laenuraha tekitab liigseid ahvatlusi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.\n","text":"Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.\n\nPaari kuuga jäi kogu maailmas loomata tohutu hulk väärtust. See oli hind, millega suudeti loodetavasti ära hoida veel suurem sotsiaalne ja materiaalne häving. Viirusest ei ole siiani võitu saadud, kuid seda vastast on mõnevõrra rohkem tundma õpitud. Kuna vastast tuntakse nüüd paremini, on ka hirm taandunud.\n\nEriti kartmatu seltskonnana on näidanud ennast aktsiainvestorid. Maikuu lõpuks oli USA suurimate ettevõtete aktsiate hindu kajastav S&P500 indeks kerkinud märtsikuu madalpunktist 39% ja Euroopa suurettevõtete väärtust kajastav Stoxx50 indeks 32% ülespoole.\n\nKuigi LHV pensionifondid olid märtsi teisel poolel aktsiaturgudel agressiivsed ostjad, ei osanud ma siis nõnda kiirest tõusust unistada. Ma ei usu, et turgude selline reaktsioon on adekvaatne, isegi kui võtta arvesse keskpankade ja valitsuste enneolematult ulatuslikke toetuspakette majanduse elushoidmiseks.\n\nEhkki väidetakse, et aktsiaturud on indikaator, mille järgi saab ennustada majanduse käekäiku, ei ole see vähemalt viimased kümme aastat empiiriliselt paika pidanud. Pigem on intressimäärade langus võlakirjaturgudel viidanud sellele, millist majanduskasvu on tulevikus oodata.\n\nAktsiaturud on hoopis järginud loogikat „Bad news is good news“. See tähendab, et kui majanduses on halvad ajad, siis mõtlevad keskpangad ja valitsused midagi välja selleks, et varade hinnad ei langeks.\n\nKriiside ajal võib majanduse sel viisil stabiliseerimine olla põhjendatud. Probleem on aga selles, et järjest suuremat finantsvõimendust kasutav majandusmudel on muutunud väga hapraks ja juba väike intressimäärade tõus võib viia majanduse kriisi.\n\n**Investeering või kulutus**\n\nMa ei ole nõus nendega, kes väidavad, et laenu võtmine on iseenesest mõistetav ja võib arvestada, et praegu võetud laene ei pea põhimõtteliselt kunagi tagasi maksma. Ma arvan, et ohtlik on unustada meie vanemate tarkus: laen on võõra oma.\n\nKui võtta laenu selleks, et praegu rohkem tarbida, siis tuleb tulevikus tarbimist piirata, ja see ei ole mõistlik. Kui kõik käituksid sedasi, tähendaks see kiiret palgakasvu täna ja suurt tööpuudust homme juhul, kui tarbimine tulevikus väheneb umbes summa võrra, mis varem ära kulutati.\n\nLaenu tasub võtta ainult investeeringuteks ja sedagi ainult siis, kui investeeringu tootlus on suurem kui laenuintress – vastasel korral vähendab see nii meie kogutulu kui ka rikkust. Teoorias on see lihtne ja arusaadav. Praktikas aga paistab probleem olevat asjaolu, et investeeringu mõiste on kaunis laialivalguv.\n\nKerglast, hooletut ja üleolevat suhtumist laenamisse süvendab veelgi see, et laenu saab järjest lihtsamini ning madalama intressiga. Kas maamaja, mis seisab suurema osa aastast tühjalt, mille eest tuleb tasuda maamaksu ning mida tuleb talvel kütta ja vahetevahel kõpitseda, on investeering?\n\nReisimine ja õppimine avardavad silmaringi, lastele arenguvõimaluste pakkumine aitab elu edasi viia, kuid kas neid tegevusi on ikka õige nimetada investeeringuks? Iga õige ja hea tegu ei pea rohkem raha sisse tooma, kui selle peale kulutatakse. Kuid selleks, et meil oleks üldse võimalik häid ja moraalselt õigeid asju teha, peame ka majanduslikult mõistlikult käituma.\n\n**Milline näeb välja sinu bilanss ja rahavoog?**\n\nInvesteeringuks ei kvalifitseeru niisiis mitte iga kulutus, vaid ainult selline rahapaigutus, millele on eelnenud põhjalik kulude ja tulude analüüs. Ma kahtlustan, et ettevõtted teevad sellist analüüsi põhjalikumalt kui eraisikud või valitsused.\n\nSeda näitab juba fakt, et ettevõtted koostavad vähemalt kord aastas nii kasumiaruande, bilansi kui ka kassavoogude aruande. Ka valitsused koostavad riigieelarvet, kuid ma pole kuulnud, et nad näeksid vaeva sisulise bilansi kokkupanekuga.\n\nPaljud eraisikud ei analüüsi oma väljaminekuid üldse ja kulutavad niipalju, kui rahakotis ja pangakontol raha on. Mida suuremaks kasvab laenukoormus, seda olulisemaks muutub oma bilansi ja raha liikumise (kassavoogude) jälgimine.\n\nKas õppelaenu toel omandatud rakenduslik kõrgharidus (näiteks ärijuhtimises) on praeguses kiiresti muutuvas maailmas väärtus juhul, kui erialast tööd ei ole saada? Kas arstide puuduse tõttu pooltühi haiglahoone, mis on finantseeritud laenurahaga, on vara või kohustus?\n\nOlukorda, kus varade väärtus on väiksem kui kohustused, nimetatakse pankrotiks. Olukorda, kus sissetulekutest ei piisa laenude teenindamiseks, nimetatakse maksejõuetuseks.\n\nKui laenukoormus suureneb – isegi kui intressimäärad on praegusel ajal madalad –, kasvab nii pankroti kui ka maksejõuetuse risk, sest kohustused (laenusummad) on üldjuhul fikseeritud, kuid varade hinnad võivad suures ulatuses kõikuda.\n\nAjalooliselt enneolematult madalate intressimäärade korral on ühtlasi ohtlik eirata seda, et need ei viita mitte sugugi majanduskasvu kiirenemisele ega majanduse elavnemisele.\n\nEks praeguse erakordse aja märk ole ka see, et maailma kõige võimsamat riiki juhib mees, kes on deklareerinud „I’m the king of debt. I love debt“ („Olen võlakuningas. Mulle meeldib võlg“) ja kelle CV-s on nelja talle kuuluva ettevõtte pankrot. Kui 2016. aasta kevadel toona veel presidendikandidaadilt Donald Trumpilt küsiti USA riigivõla teenindamise ja tagasimaksmise kohta tulevikus, siis ta vastas \"I would borrow, knowing that if the economy crashed, you could make a deal\" („võtaksin laenu teadmisega, et kui majanduses peaks halvasti minema, siis on võimalik [kreeditoridega] läbi rääkida“).\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600019774","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":31.71,"fundManager":"LHV"},"LLK50":{"heading":"LHV Pensionifond L","id":"l","code":"l","dataMarker":"LK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse hajutatult erinevatesse varaklassidesse nii kohalikul kui välismaistel turgudel. Fondi vara on lubatud ulatuslikult investeerida mittenoteeritud instrumentidesse, mida kasutatakse peamiselt koduturul tegutsevate äriühingute emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on erakapitaliinvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":100751},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":44.8,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":18.27,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":12.35,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":10.53,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":9.16,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.88,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,21% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,35% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,34% |\n| German Government 2.25% 04/09/21 | 3,03% |\n| German Government 3.25% 04/07/21 | 2,94% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 2,88% |\n| France Government 2.25% 25/10/22 | 2,68% |\n| iShares STOXX Europe 600 DE | 2,12% |\n| Barrick Gold Corp | 1,90% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,84% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 4,21% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,35% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,34% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.05.2020) | 937 753 838,65 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 2 400 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,60%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,01%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_tingimused_02092019.pdf)\n- [Osakuomanikele antav teave](/assets/files/pension/Osakuomanikele_antav_teave_LHV_Pensionifond_L.pdf)\n- [Investeerimispoliitikate võrdlus](/assets/files/pension/investeerimispoliitikate_vordlus_Eesti_L.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi L põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.05.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_kuuaruanne_2020_05.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – Üleilmsetel aktsiaturgudel valitses rõõmus meeleolu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nKa juunis oli maailma aktsiaturgude tootlus valdavalt positiivne. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuuga 6,4% võrra, seejuures tõi parima tootluse Saksamaa börsiindeks, tõustes 6,2%. Jaapani aktsiaturu Nikkei indeksi tootlus oli mõnevõrra väiksem: +1,9% kohalikus valuutas mõõdetuna ja 0,5% eurodes. Arenevate turgude üleilmne indeks MSCI Emerging Markets aga parandas juunis tulemust koguni 7% võrra.\n\nTaas tegid hea tulemuse ka Baltimaade aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi tase kerkis kuuga 2,4% ning Riia ja Vilniuse börs tõusid mõlemad 2,2%.\n\nPensionifondi L portfelli kuulub Leedu erakapitalifond INVL Baltic Sea Growth Fund, mille keskne fookus on investeerida Balti keskmise suurusega ettevõtetesse. Juunikuus tegigi INVL Baltic Sea Growth Fund uue investeeringu Balti suurimasse jäätmekäitlusettevõttesse Eco Baltia. See on 2018. aastal tegevust alustanud fondi kolmas investeering ja tehingu järel kuulub fondile ettevõttes enamusosalus. Eco Baltias töötab üle 800 inimese. Ettevõtte 2019. aasta käive ulatus peaaegu 71 miljoni euroni, millest üle 60% andis ümbertöötamise äriüksus.\n\nTegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.\n\nKuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.\n\nJuunis jätkus võlakirjaturgudel taastumine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes jäi suur osa turusegmente siiski miinusesse. Selge erand on nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides valitsuse võlakirjad: alati on nende hinnatõus olnud enamiku ettevõtete jaoks märk probleemidest. Praegu on see signaal paraku poolik: valitsuse võlakirjad on küll väga menukad, kuid ettevõtete väärtpaberid pole suures languses.\n"},{"year":2020,"month":5,"content":"### 2020 mai – Erakapitalifondid korrigeerisid varade väärtust\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nÜleilmsetel aktsiaturgudel jätkus langusest taastumine ka mais ja tootlus oli positiivne nii arenenud riikide börsidel kui ka enamiku arenevate maade aktsiaturgudel. Euroala suurimaid börsifirmasid koondav Euro Stoxx 50 indeks kerkis kuu jooksul 4,7% võrra.\n\nParima tootluse saavutasid Soome (6,9%) ja Saksamaa börs (6,7%), mõlema riigi aktsiaturgudele on suures mahus investeerinud ka LHV pensionifondid. Jaapani Nikkei indeksi tootluseks kujunes kohalikus valuutas mõõdetuna 8,3% ja eurodes 5,9%. Tõusutrendis jätkasid ka Baltimaade börsid, millest parima tootlusega oli Tallinna börs 5,7% kasvuga. Vilniuse aktsiaturu tootluseks kujunes 3,8% ja Riia börsi tulemuseks jäi 2,4% tõus.\n\nMais avalikustas oma aasta esimese kvartali tulemused mitu Pensionifondi L portfelli kuuluvat erakapitalifondi: valdavalt hinnati investeeringute väärtus alla. Börsil noteeritud ettevõtete aktsiate hinnad olid reageerinud pandeemiale ja oodatavale majanduslangusele juba märtsis. Näiteks Novalpina Capitali fondi (selle portfelli kuuluvad ka Olympicu kasiinod) esimese kvartali tootluseks kujunes –16,1%. INVL Baltic Sea Growthi erakapitalifondi osakute väärtus kahanes aga 33,1%, põhjustatuna peamiselt portfelli kuuluva meditsiiniasutuste keti InMedica ajutisest sulgemisest eriolukorra ajal.\n\nTaastumine jätkus ka võlakirjaturgudel. Seejuures liikusid hinnad mais valdavalt põhimõttel, et mida suurema riskiga laenajad, seda rohkem nende võlakirjade hinnad tõusid. Turge valdab selge uskumus, et keskpangad katavad investorite jaoks ära kõik riskid. Kas see arvamus tõeseks osutub, näeme järgmiste kvartalite jooksul, kui majanduslanguse mõju iga üksiku ettevõtte ja riigi jaoks täpsemalt esile tuleb.\n\nSamuti tegime uue investeeringu, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis laenas kümneks aastaks raha veidi rohkem kui 2% intressiga. Mõni uut raha kaasav laenaja peab praegu maksma investorite ligimeelitamiseks tavalisest suuremat preemiat ja nii tõidki Ignitise võlakirjad kuu lõpuks fondile juba ligikaudu aastaintressi ulatuses lisatootlust.\n"},{"year":2020,"month":4,"content":"### 2020 aprill – Fondi tootlust aitasid kasvatada uued aktsiainvesteeringud\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nPärast veebruari ja märtsi langust hakkasid maailma aktsiaturud aprillis hoogsalt taastuma ning indeks MSCI World tõusis kuuga koguni 11,1% võrra. Hea meeleolu turgudel on enamasti tingitud riikide valitsuste välja lubatud rekordilistest abimeetmetest. Euroopas olid suurimate tõusjate seas Soome ja Saksamaa börs, mille tootlus oli aprillis vastavalt 10,1% ja 9,3%. Jaapani Nikkei indeksi väärtus kerkis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 6,7% ja eurodes 7,9%.\n\nÜleilmne arenevate turgude indeks tegi eurodes 9,3% tulemuse ja seejuures olid tugevaimate seas Aasia börsid. Näiteks Hiina börsiindeks tõusis kuuga 6,7% võrra.\n\nHästi on taastunud ka Baltimaade aktsiaturud: Vilniuse börsiindeks kerkis lausa 15% ning Tallinna ja Riia börs pakkusid mõlemad veidi üle 11% suurust tootlust. Aasta algusest arvestades on aga Balti riikide aktsiaturud siiski negatiivsel poolel, nagu kogu maailma turud.\n\nPensionifondi L tootlust toetasid aprillis möödunud kuudel tehtud uued aktsiainvesteeringud. Näiteks Rootsi ettevõtete Sweco ja NIME Industrieri aktsiad kallinesid Stockholmi börsil vastavalt 23,9% ja 11,9% võrra. Samuti andsid tugeva tootluse metsanduse ning paberi ja pakendite tootmise valdkonnas tegutsevad Soome ettevõtted. Neist kujunes Huhtamäki ja Stora Enso aktsiate tõusuks aprillis peaaegu 17% ning metsamasinatootja Ponsse aktsia kerkis 15,1% võrra.\n\nKasutasime võlakirjade hinnatõusu ära, müües kuu lõpus Danske panga ja Sampo panga ülipikki allutatud võlakirju. Finantsturgude raskest ajast hoolimata tagasid mõlemad investeeringud 12–18 kuu hoidmisperioodi jooksul ligikaudu 10% tootlust.\n\nBörsivõlakirjade hulgas on olnud küll palju hinnakõikumisi, kuid arvestades reaalmajanduse praeguse olukorra tõsidust, ei ole langused olnud siiski sellised, et luua uusi atraktiivseid investeerimisvõimalusi. Kui neid tekib, oleme valmis kiiresti reageerima, sest hoiame arvestatavas mahus kõrge reitinguga likviidseid võlakirju.\n\nMeie kohalikest võlakirjainvesteeringutest on praegu tegevus enim takistatud Transpordi Varahaldusel (rendib Nordicale lennukeid) ja Peetri Keskusel. Samas on ka TVH-le abiks riik ja Peetri Keskusele toidupoodide avatuna hoidmise luba.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Odav laenuraha tekitab liigseid ahvatlusi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.\n","text":"Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.\n\nPaari kuuga jäi kogu maailmas loomata tohutu hulk väärtust. See oli hind, millega suudeti loodetavasti ära hoida veel suurem sotsiaalne ja materiaalne häving. Viirusest ei ole siiani võitu saadud, kuid seda vastast on mõnevõrra rohkem tundma õpitud. Kuna vastast tuntakse nüüd paremini, on ka hirm taandunud.\n\nEriti kartmatu seltskonnana on näidanud ennast aktsiainvestorid. Maikuu lõpuks oli USA suurimate ettevõtete aktsiate hindu kajastav S&P500 indeks kerkinud märtsikuu madalpunktist 39% ja Euroopa suurettevõtete väärtust kajastav Stoxx50 indeks 32% ülespoole.\n\nKuigi LHV pensionifondid olid märtsi teisel poolel aktsiaturgudel agressiivsed ostjad, ei osanud ma siis nõnda kiirest tõusust unistada. Ma ei usu, et turgude selline reaktsioon on adekvaatne, isegi kui võtta arvesse keskpankade ja valitsuste enneolematult ulatuslikke toetuspakette majanduse elushoidmiseks.\n\nEhkki väidetakse, et aktsiaturud on indikaator, mille järgi saab ennustada majanduse käekäiku, ei ole see vähemalt viimased kümme aastat empiiriliselt paika pidanud. Pigem on intressimäärade langus võlakirjaturgudel viidanud sellele, millist majanduskasvu on tulevikus oodata.\n\nAktsiaturud on hoopis järginud loogikat „Bad news is good news“. See tähendab, et kui majanduses on halvad ajad, siis mõtlevad keskpangad ja valitsused midagi välja selleks, et varade hinnad ei langeks.\n\nKriiside ajal võib majanduse sel viisil stabiliseerimine olla põhjendatud. Probleem on aga selles, et järjest suuremat finantsvõimendust kasutav majandusmudel on muutunud väga hapraks ja juba väike intressimäärade tõus võib viia majanduse kriisi.\n\n**Investeering või kulutus**\n\nMa ei ole nõus nendega, kes väidavad, et laenu võtmine on iseenesest mõistetav ja võib arvestada, et praegu võetud laene ei pea põhimõtteliselt kunagi tagasi maksma. Ma arvan, et ohtlik on unustada meie vanemate tarkus: laen on võõra oma.\n\nKui võtta laenu selleks, et praegu rohkem tarbida, siis tuleb tulevikus tarbimist piirata, ja see ei ole mõistlik. Kui kõik käituksid sedasi, tähendaks see kiiret palgakasvu täna ja suurt tööpuudust homme juhul, kui tarbimine tulevikus väheneb umbes summa võrra, mis varem ära kulutati.\n\nLaenu tasub võtta ainult investeeringuteks ja sedagi ainult siis, kui investeeringu tootlus on suurem kui laenuintress – vastasel korral vähendab see nii meie kogutulu kui ka rikkust. Teoorias on see lihtne ja arusaadav. Praktikas aga paistab probleem olevat asjaolu, et investeeringu mõiste on kaunis laialivalguv.\n\nKerglast, hooletut ja üleolevat suhtumist laenamisse süvendab veelgi see, et laenu saab järjest lihtsamini ning madalama intressiga. Kas maamaja, mis seisab suurema osa aastast tühjalt, mille eest tuleb tasuda maamaksu ning mida tuleb talvel kütta ja vahetevahel kõpitseda, on investeering?\n\nReisimine ja õppimine avardavad silmaringi, lastele arenguvõimaluste pakkumine aitab elu edasi viia, kuid kas neid tegevusi on ikka õige nimetada investeeringuks? Iga õige ja hea tegu ei pea rohkem raha sisse tooma, kui selle peale kulutatakse. Kuid selleks, et meil oleks üldse võimalik häid ja moraalselt õigeid asju teha, peame ka majanduslikult mõistlikult käituma.\n\n**Milline näeb välja sinu bilanss ja rahavoog?**\n\nInvesteeringuks ei kvalifitseeru niisiis mitte iga kulutus, vaid ainult selline rahapaigutus, millele on eelnenud põhjalik kulude ja tulude analüüs. Ma kahtlustan, et ettevõtted teevad sellist analüüsi põhjalikumalt kui eraisikud või valitsused.\n\nSeda näitab juba fakt, et ettevõtted koostavad vähemalt kord aastas nii kasumiaruande, bilansi kui ka kassavoogude aruande. Ka valitsused koostavad riigieelarvet, kuid ma pole kuulnud, et nad näeksid vaeva sisulise bilansi kokkupanekuga.\n\nPaljud eraisikud ei analüüsi oma väljaminekuid üldse ja kulutavad niipalju, kui rahakotis ja pangakontol raha on. Mida suuremaks kasvab laenukoormus, seda olulisemaks muutub oma bilansi ja raha liikumise (kassavoogude) jälgimine.\n\nKas õppelaenu toel omandatud rakenduslik kõrgharidus (näiteks ärijuhtimises) on praeguses kiiresti muutuvas maailmas väärtus juhul, kui erialast tööd ei ole saada? Kas arstide puuduse tõttu pooltühi haiglahoone, mis on finantseeritud laenurahaga, on vara või kohustus?\n\nOlukorda, kus varade väärtus on väiksem kui kohustused, nimetatakse pankrotiks. Olukorda, kus sissetulekutest ei piisa laenude teenindamiseks, nimetatakse maksejõuetuseks.\n\nKui laenukoormus suureneb – isegi kui intressimäärad on praegusel ajal madalad –, kasvab nii pankroti kui ka maksejõuetuse risk, sest kohustused (laenusummad) on üldjuhul fikseeritud, kuid varade hinnad võivad suures ulatuses kõikuda.\n\nAjalooliselt enneolematult madalate intressimäärade korral on ühtlasi ohtlik eirata seda, et need ei viita mitte sugugi majanduskasvu kiirenemisele ega majanduse elavnemisele.\n\nEks praeguse erakordse aja märk ole ka see, et maailma kõige võimsamat riiki juhib mees, kes on deklareerinud „I’m the king of debt. I love debt“ („Olen võlakuningas. Mulle meeldib võlg“) ja kelle CV-s on nelja talle kuuluva ettevõtte pankrot. Kui 2016. aasta kevadel toona veel presidendikandidaadilt Donald Trumpilt küsiti USA riigivõla teenindamise ja tagasimaksmise kohta tulevikus, siis ta vastas \"I would borrow, knowing that if the economy crashed, you could make a deal\" („võtaksin laenu teadmisega, et kui majanduses peaks halvasti minema, siis on võimalik [kreeditoridega] läbi rääkida“).\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600019832","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.04,"fundManager":"LHV"},"LXK75":{"heading":"LHV Pensionifond XL","id":"xl","code":"xl","dataMarker":"XLK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,\n- oled valmis riskima keskmisest rohkem,\n- sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":34559},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":30.64,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":24.46,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":21.16,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":10.58,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":8.86,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.3,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| German Government 3.25% 04/07/21 | 5,02% |\n| German Government 2.25% 04/09/21 | 4,93% |\n| Xtrackers DAX UCITS ETF | 4,63% |\n| iShares STOXX Europe 600 DE | 4,42% |\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,24% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 2,77% |\n| iShares DAX EX | 2,74% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,68% |\n| TRIGON - New Europe Fund D | 2,58% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 2,38% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 3,24% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,68% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 2,38% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.05.2020) | 202 617 516,62 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 500 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,60%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,98%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_tingimused_02092019.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XL põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.05.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_kuuaruanne_2020_05.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – Saksamaa tööstusettevõtete aktsiatel oli lennukas kuu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nKa juunis oli maailma aktsiaturgude tootlus valdavalt positiivne. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuuga 6,4% võrra, seejuures tõi parima tootluse Saksamaa börsiindeks, tõustes 6,2%. Jaapani aktsiaturu Nikkei indeksi tootlus oli mõnevõrra väiksem: +1,9% kohalikus valuutas mõõdetuna ja 0,5% eurodes. Arenevate turgude üleilmne indeks MSCI Emerging Markets aga parandas juunis tulemust koguni 7% võrra.\n\nTaas tegid hea tulemuse ka Baltimaade aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi tase kerkis kuuga 2,4% ning Riia ja Vilniuse börs tõusid mõlemad 2,2%.\n\nPensionifondi XL tootlust toetasid seekord Saksamaa suurte tööstusettevõtete aktsiad. Näiteks Mercedeseid tootva Daimleri aktsia kallines juunis 8,3% võrra ja Siemensi aktsia 6,3%. Samuti andsid väga hea tulemuse Põhjamaade ettevõtetesse tehtud investeeringud: Taani köögi- ja vannitoamööbli tootja TCM Groupi aktsia tootlus oli 20% ja Norra kaupluseketi Europrisi aktsia kallines kuuga 12,2% võrra.\n\nTegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.\n\nKuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.\n\nJuunis jätkus võlakirjaturgudel taastumine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes jäi suur osa turusegmente siiski miinusesse. Selge erand on nii euroalal kui ka Ameerika Ühendriikides valitsuse võlakirjad: alati on nende hinnatõus olnud enamiku ettevõtete jaoks märk probleemidest. Praegu on see signaal paraku poolik: valitsuse võlakirjad on küll väga menukad, kuid ettevõtete väärtpaberid pole suures languses.\n"},{"year":2020,"month":5,"content":"### 2020 mai – Fondi tootlust toetasid värsked aktsiainvesteeringud\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nÜleilmsetel aktsiaturgudel jätkus langusest taastumine ka mais ja tootlus oli positiivne nii arenenud riikide börsidel kui ka enamiku arenevate maade aktsiaturgudel. Euroala suurimaid börsifirmasid koondav Euro Stoxx 50 indeks kerkis kuu jooksul 4,7% võrra.\n\nParima tootluse saavutasid Soome (6,9%) ja Saksamaa börs (6,7%), mõlema riigi aktsiaturgudele on suures mahus investeerinud ka LHV pensionifondid. Jaapani Nikkei indeksi tootluseks kujunes kohalikus valuutas mõõdetuna 8,3% ja eurodes 5,9%. Märksa kehvemaks kujunes aga arenevate turgude MSCI Emerging Marketsi indeksi tulemus, sest indeks kerkis kohalikus valuutas ainult 0,6% võrra. Tõusutrendis jätkasid ka Baltimaade börsid, millest parima tootlusega oli Tallinna börs 5,7% kasvuga. Vilniuse aktsiaturu tootluseks kujunes 3,8% ja Riia börsi tulemuseks jäi 2,4% tõus.\n\nPensionifondi XL tootlust toetasid maikuus taas kevadel tehtud uued börsiinvesteeringud. Väga tugeva tootluse saavutas ka sel kuul Ladina-Ameerika e-kaubanduse ettevõte MercadoLibre, mille aktsia kallines kuuga 42,5% võrra. Samuti tegid hea tulemuse Rootsi taristuettevõte Sweco, tõustes 19,5%, ja Taani kuuldeaparaatide tootja GN Store Nord 16,3% tootlusega. Saksamaa tööstushiiu Siemensi aktsia väärtus kasvas maikuus 16,4% võrra.\n\nTaastumine jätkus ka võlakirjaturgudel. Seejuures liikusid hinnad mais valdavalt põhimõttel, et mida suurema riskiga laenajad, seda rohkem nende võlakirjade hinnad tõusid. Turge valdab selge uskumus, et keskpangad katavad investorite jaoks ära kõik riskid. Kas see arvamus tõeseks osutub, näeme järgmiste kvartalite jooksul, kui majanduslanguse mõju iga üksiku ettevõtte ja riigi jaoks täpsemalt esile tuleb.\n\nSamuti tegime uue investeeringu, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis laenas kümneks aastaks raha veidi rohkem kui 2% intressiga. Mõni uut raha kaasav laenaja peab praegu maksma investorite ligimeelitamiseks tavalisest suuremat preemiat ja nii tõidki Ignitise võlakirjad kuu lõpuks fondile juba ligikaudu aastaintressi ulatuses lisatootlust.\n"},{"year":2020,"month":4,"content":"### 2020 aprill – Fondi tootlust toetas aktsiariski suurendamine\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nPärast veebruari ja märtsi langust hakkasid maailma aktsiaturud aprillis hoogsalt taastuma ning indeks MSCI World tõusis kuuga koguni 11,1% võrra. Hea meeleolu turgudel on enamasti tingitud riikide valitsuste välja lubatud rekordilistest abimeetmetest. Euroopas olid suurimate tõusjate seas Soome ja Saksamaa börs, mille tootlus oli aprillis vastavalt 10,1% ja 9,3%. Jaapani Nikkei indeksi väärtus kerkis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 6,7% ja eurodes 7,9%.\n\nÜleilmne arenevate turgude indeks tegi eurodes 9,3% tulemuse ja seejuures olid tugevaimate seas Aasia börsid. Näiteks Hiina börsiindeks tõusis kuuga 6,7% võrra.\n\nHästi on taastunud ka Baltimaade aktsiaturud: Vilniuse börsiindeks kerkis lausa 15% ning Tallinna ja Riia börs pakkusid mõlemad veidi üle 11% suurust tootlust. Aasta algusest arvestades on aga Balti riikide aktsiaturud siiski negatiivsel poolel, nagu kogu maailma turud.\n\nPensionifondile XL tõid aprillis korraliku tootluse maavarasid kaevandavate ettevõtete aktsiad. Näiteks kullakaevandajate Agnico Eagle Mines ja Barrick Gold aktsiad kallinesid kuuga vastavalt 48,6% ja 41,4%. Peamiselt vase kaevandamisele keskendunud ettevõtted Freeport-McMoRan ja KAZ Minerals pakkusid 31,8% ja 22,4% suurust tootlust.\n\nVeel toetasid pensionifondi tulemust e-kaubanduse ettevõtted MercadoLibre Ladina-Ameerikast ja Rakuten Jaapanist, mille aktsiad tõusid vastavalt 20,3% ja 14,6% võrra.\n\nKasutasime võlakirjade hinnatõusu ära, müües kuu lõpus Danske panga ja Sampo panga ülipikki allutatud võlakirju. Finantsturgude raskest ajast hoolimata tagasid mõlemad investeeringud 12–18 kuu hoidmisperioodi jooksul ligikaudu 10% tootlust.\n\nFondi XL võlakirjaportfelli maht on langenud viimaste aastate madalaimale tasemele, sest oleme fondi raha suunanud rohkem aktsiaturgudele.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Odav laenuraha tekitab liigseid ahvatlusi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.\n","text":"Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.\n\nPaari kuuga jäi kogu maailmas loomata tohutu hulk väärtust. See oli hind, millega suudeti loodetavasti ära hoida veel suurem sotsiaalne ja materiaalne häving. Viirusest ei ole siiani võitu saadud, kuid seda vastast on mõnevõrra rohkem tundma õpitud. Kuna vastast tuntakse nüüd paremini, on ka hirm taandunud.\n\nEriti kartmatu seltskonnana on näidanud ennast aktsiainvestorid. Maikuu lõpuks oli USA suurimate ettevõtete aktsiate hindu kajastav S&P500 indeks kerkinud märtsikuu madalpunktist 39% ja Euroopa suurettevõtete väärtust kajastav Stoxx50 indeks 32% ülespoole.\n\nKuigi LHV pensionifondid olid märtsi teisel poolel aktsiaturgudel agressiivsed ostjad, ei osanud ma siis nõnda kiirest tõusust unistada. Ma ei usu, et turgude selline reaktsioon on adekvaatne, isegi kui võtta arvesse keskpankade ja valitsuste enneolematult ulatuslikke toetuspakette majanduse elushoidmiseks.\n\nEhkki väidetakse, et aktsiaturud on indikaator, mille järgi saab ennustada majanduse käekäiku, ei ole see vähemalt viimased kümme aastat empiiriliselt paika pidanud. Pigem on intressimäärade langus võlakirjaturgudel viidanud sellele, millist majanduskasvu on tulevikus oodata.\n\nAktsiaturud on hoopis järginud loogikat „Bad news is good news“. See tähendab, et kui majanduses on halvad ajad, siis mõtlevad keskpangad ja valitsused midagi välja selleks, et varade hinnad ei langeks.\n\nKriiside ajal võib majanduse sel viisil stabiliseerimine olla põhjendatud. Probleem on aga selles, et järjest suuremat finantsvõimendust kasutav majandusmudel on muutunud väga hapraks ja juba väike intressimäärade tõus võib viia majanduse kriisi.\n\n**Investeering või kulutus**\n\nMa ei ole nõus nendega, kes väidavad, et laenu võtmine on iseenesest mõistetav ja võib arvestada, et praegu võetud laene ei pea põhimõtteliselt kunagi tagasi maksma. Ma arvan, et ohtlik on unustada meie vanemate tarkus: laen on võõra oma.\n\nKui võtta laenu selleks, et praegu rohkem tarbida, siis tuleb tulevikus tarbimist piirata, ja see ei ole mõistlik. Kui kõik käituksid sedasi, tähendaks see kiiret palgakasvu täna ja suurt tööpuudust homme juhul, kui tarbimine tulevikus väheneb umbes summa võrra, mis varem ära kulutati.\n\nLaenu tasub võtta ainult investeeringuteks ja sedagi ainult siis, kui investeeringu tootlus on suurem kui laenuintress – vastasel korral vähendab see nii meie kogutulu kui ka rikkust. Teoorias on see lihtne ja arusaadav. Praktikas aga paistab probleem olevat asjaolu, et investeeringu mõiste on kaunis laialivalguv.\n\nKerglast, hooletut ja üleolevat suhtumist laenamisse süvendab veelgi see, et laenu saab järjest lihtsamini ning madalama intressiga. Kas maamaja, mis seisab suurema osa aastast tühjalt, mille eest tuleb tasuda maamaksu ning mida tuleb talvel kütta ja vahetevahel kõpitseda, on investeering?\n\nReisimine ja õppimine avardavad silmaringi, lastele arenguvõimaluste pakkumine aitab elu edasi viia, kuid kas neid tegevusi on ikka õige nimetada investeeringuks? Iga õige ja hea tegu ei pea rohkem raha sisse tooma, kui selle peale kulutatakse. Kuid selleks, et meil oleks üldse võimalik häid ja moraalselt õigeid asju teha, peame ka majanduslikult mõistlikult käituma.\n\n**Milline näeb välja sinu bilanss ja rahavoog?**\n\nInvesteeringuks ei kvalifitseeru niisiis mitte iga kulutus, vaid ainult selline rahapaigutus, millele on eelnenud põhjalik kulude ja tulude analüüs. Ma kahtlustan, et ettevõtted teevad sellist analüüsi põhjalikumalt kui eraisikud või valitsused.\n\nSeda näitab juba fakt, et ettevõtted koostavad vähemalt kord aastas nii kasumiaruande, bilansi kui ka kassavoogude aruande. Ka valitsused koostavad riigieelarvet, kuid ma pole kuulnud, et nad näeksid vaeva sisulise bilansi kokkupanekuga.\n\nPaljud eraisikud ei analüüsi oma väljaminekuid üldse ja kulutavad niipalju, kui rahakotis ja pangakontol raha on. Mida suuremaks kasvab laenukoormus, seda olulisemaks muutub oma bilansi ja raha liikumise (kassavoogude) jälgimine.\n\nKas õppelaenu toel omandatud rakenduslik kõrgharidus (näiteks ärijuhtimises) on praeguses kiiresti muutuvas maailmas väärtus juhul, kui erialast tööd ei ole saada? Kas arstide puuduse tõttu pooltühi haiglahoone, mis on finantseeritud laenurahaga, on vara või kohustus?\n\nOlukorda, kus varade väärtus on väiksem kui kohustused, nimetatakse pankrotiks. Olukorda, kus sissetulekutest ei piisa laenude teenindamiseks, nimetatakse maksejõuetuseks.\n\nKui laenukoormus suureneb – isegi kui intressimäärad on praegusel ajal madalad –, kasvab nii pankroti kui ka maksejõuetuse risk, sest kohustused (laenusummad) on üldjuhul fikseeritud, kuid varade hinnad võivad suures ulatuses kõikuda.\n\nAjalooliselt enneolematult madalate intressimäärade korral on ühtlasi ohtlik eirata seda, et need ei viita mitte sugugi majanduskasvu kiirenemisele ega majanduse elavnemisele.\n\nEks praeguse erakordse aja märk ole ka see, et maailma kõige võimsamat riiki juhib mees, kes on deklareerinud „I’m the king of debt. I love debt“ („Olen võlakuningas. Mulle meeldib võlg“) ja kelle CV-s on nelja talle kuuluva ettevõtte pankrot. Kui 2016. aasta kevadel toona veel presidendikandidaadilt Donald Trumpilt küsiti USA riigivõla teenindamise ja tagasimaksmise kohta tulevikus, siis ta vastas \"I would borrow, knowing that if the economy crashed, you could make a deal\" („võtaksin laenu teadmisega, et kui majanduses peaks halvasti minema, siis on võimalik [kreeditoridega] läbi rääkida“).\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600019766","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":28.31,"fundManager":"LHV"},"LIK75":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks","id":"indeks","code":"lik","dataMarker":"LIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,\n- soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,\n- omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerime laiapõhjaliselt aktsia- ja kinnisvarafondidesse. Investeeringute tegemisel eelistame börsil kaubeldavaid (ETF), madala kulumääraga, füüsilist vara omavaid (mitte sünteetilisi), maksuefektiivseid, likviidseid ja alusindeksit jäljendavaid fonde. Kuni 75% fondi varast on paigutatud aktsiafondidesse ja ülejäänu kinnisvarafondidesse. Investeeringuid aktsiafondidesse teeme nii arenenud, arenevatele kui piiriturgudele, lähtudes globaalsest SKP jaotusest. Iga kord, kui raha osakaal tõuseb fondis üle 2%, investeeritakse see 5 tööpäeva jooksul.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":6219},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":72.41,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":27.32,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.27,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Lyxor Core MSCI World DR UCITS | 27,50% |\n| Amundi Index FTSE EPRA Nareit Global UCITS ETF | 27,32% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 13,02% |\n| HSBC MSCI WORLD UCITS ETF | 11,10% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 10,09% |\n| iShares Core MSCI World UCITS | 5,69% |\n| iShares MSCI Frontier 100 ETF | 2,19% |\n| db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF | 2,05% |\n| Vanguard FTSE Emerging Markets UCITS ETF | 0,78% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.05.2020) | 31 888 831,01 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 550 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,39%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,63%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_tingimused-2018-01-02.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_prospekt-2018-01-02.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_KIID.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_mudelportfell_09_2019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.05.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_kuuaruanne_2020_05.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – 2020. aasta 2. kvartal oli viimaste aastate parim\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nKui aasta alguses turge šokeerinud koroonakriis tõi 1. kvartalis kaasa riskivarade kiire ja järsu languse, siis 2. kvartalis toimus riskivarade suuremahuline tõus. Näiteks USA börsidel oli tegu kogunisti viimase kahe aastakümne parima kvartaalse tulemusega. Euros mõõdetuna oli MSCI maailma aktsiaturgude indeksi tulemuseks 2020. aasta 2. kvartalis +16,6%, MSCI arenevate turgude indeksil +15,4%, MSCI piiriturgude indeksil +12,1% ja FTSE arenenud turgude kinnisvaraindeksil +6,4%. LHV Pensionifond Indeksi 2. kvartali tulemuseks oli nende liikumiste koosmõjul +12,5%.\n\nMaailmas tervikuna on tänaseks uudsesse koroonaviirusesse nakatumine kinnitatud vähemalt 10 miljonil inimesel ja sellesse on surnud üle 0,5 miljoni inimese. Uute päevaste haigusjuhtumite arv läheneb juba kahesajale tuhandele ning USAs on piirangute liiga kiire leevendamise tõttu päevane uute haigestunute arv languse asemel hoopis tõusnud. Positiivne on siiski see, et keskpangad ja suurriikide valitsused on teatanud pretsedenditutest majanduste finantseerimise ja elavdamise meetmetest ning Aasia suurriikides ja Euroopas on haiguse levimine vähemasti praeguseks kontrolli alla saadud.\n\n**Arenenud turud juhtisid börside taastumist**\n\nKui 1. kvartalis nähtud suure languse ajal tegid väikseima languse arenenud turud, siis 2. kvartali tõusu ajal olid taaskord arenenud turud suurimad tõusjad. See näitab, et kuigi turgudel riskiisu taastus, ei juletud kõrgema riskiprofiiliga arenevatele turgudele siiski sama uljalt naasta. Üheks põhjuseks, miks arenevad ja piiriturud 2. kvartalis maailma suurriikide börsidest nõrgemad olid, oli kindlasti ka nende avatus toormaterjalidele, kus nõudlus kukkus inimeste kodukarantiinis istumiste tõttu kivina ning anomaaliana nägime aprillis kahe päeva jooksul ära ka nafta negatiivsed hinnad. Teine põhjus on olnud suurriikide poolt väljakuulutatud väga ulatuslikud majanduste elavdamise paketid ja koroonakriisi negatiivsete mõjude hüvitamiste meetmed, mis on meelitanud investoreid rohkem arenenud turgudele.\n\nVaraklass, mis kõige vaevalisemalt 1. kvartali hinnalanguse järel 2. kvartalis taastus, oli kinnisvara. Olukord, kus üha rohkem inimesi olude sunnil harjus oma igapäevatööd ja oste tegema kodust läbi interneti, on muutnud kinnisvarainvestoreid tuleviku suhtes ettevaatlikumaks.\n"},{"year":2020,"month":3,"content":"### 2020 märts – 2020. aasta esimene kvartal oli peegelpilt 2019. aastast\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nLHV tõi passiivsed pensioni indeksfondid Eesti turule 2016. aasta sügisel – ligi kolm ja pool aastat tagasi. Tänaseks on LHV Pensionifond Indeksi enda II samba pensionifondiks valinud üle kuue tuhande inimese. Alates sellest aastast hakkame oma indeksfondi klientidele saatma kord kvartalis lühikest ülevaadet turul toimunud liikumistest.\n\nKord aastas sügisel koostatava [mudelportfelli](https://www.lhv.ee/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_mudelportfell_09_2019.pdf) järgi on LHV Pensionifond Indeksi varadest arenenud aktsiaturgudele investeeritud 46,4%, arenevatele aktsiaturgudele 24,5%, piiriturgudele 2,1% ja kinnisvarasse 27,0%. Kui 2019. aasta algas väga tugeva ralliga ning kogu aasta kujunes viimaste aastakümnete üheks parimaks börsiaastaks, siis 2020. aastal on koroonakriisi tõttu maailm justkui seisma jäänud ja selle tõttu on tänavu börsiaasta algus olnud möödunud aasta peegelpilt. Euros mõõdetuna oli MSCI maailma aktsiaturgude indeksi tulemuseks 2020. aasta esimeses kvartalis –19,2%, MSCI arenevate turgude indeksil –21,8%, MSCI piiriturgude indeksil –24,9% ja FTSE arenenud turgude kinnisvaraindeksil –26,7%. LHV Pensionifond Indeksi esimese kvartali tulemuseks oli nende liikumiste koosmõjul –21,8%.\n\n**LHV indeksfondis on suurem arenevate turgude osakaal**\n\nTuletame meelde, et kuigi Eesti pensioniturul olevate II samba indeksfondide poolt võetavad tasud on kõigil võrdväärselt madalad, siis nende sisud ja selle tulemusena ka liikumised on erinevad. Näiteks LHV indeksfondis puudub võlakirjakomponent ning võrreldes konkureerivate pensioni indeksfondidega on meie fondis palju suurem arenevate ja piiriturgude aktsiariski osakaal, kuna oleme koostanud fondi maailma SKP jaotuse ja mitte börside turukapitalisatsioonide suuruste järgi. See annab LHV indeksfondile kordades suurema osaluse loodetavasti pikaajaliselt kiiremini kasvavatel arenevatel turgudel.\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109401","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV"},"TUK00":{"heading":"Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond","id":"tv","code":"tv","dataMarker":"TUK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionieani jäänud vähem kui 10 aastat,\n- oled nõus kaotuse vältimiseks kõrgema tootluse võimalusest loobuma.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":2478},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjafondid","value":97.04,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.02,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock FIDF - Euro Credit Bond Index Fund - Flexible | 24,52% |\n| BlackRock BGIF - Euro Aggregate Bond Index Fund - X2 | 24,41% |\n| BlackRock FIDF - Euro Government Bond Index Fund - Flexible | 24,27% |\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 23,84% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,34%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,49%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600109443","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"TUK75":{"heading":"Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond","id":"ta","code":"ta","dataMarker":"TUK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sa oled noorem kui 55-aastane,\n- tahad saavutada parimat võimalikku tootlust pika aja vältel ja sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":16560},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":77.86,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":20.95,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.21,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock ISF - Developed World Index | 27,94% |\n| BlackRock BGIF - World Equity Index - X2 | 27,86% |\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 20,95% |\n| BlackRock ISF - Developed World ex Tobacco | 13,29% |\n| BlackRock ISF - Emerging Markets Index | 8,77% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,34%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,46%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109435","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"SEK50":{"heading":"SEB Progressiivne Pensionifond","id":"progressiivne","code":"progressiivne","dataMarker":"SEK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 3 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 50% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda keskmises ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":89274},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":18.16,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":1.87,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":41.76,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.98,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.13,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":32.44,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.66,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 15,12% |\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR Dist | 12,30% |\n| iShares Core EUR Corp Bond UCITS ETF EUR | 9,30% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 7,65% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0% 15.02.2030 | 5,83% |\n| SEB Sustainability Global Index Fund | 5,26% |\n| SEB Ethical Global Index Fund | 5,12% |\n| Bundesrepublic Deutschland 2.25% 04.09.2021 | 3,22% |\n| Robeco QI Global Dynamic Duration | 3,18% |\n| Lyxor Core STOXX Europe 600 DE ETF | 2,29% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank Estonia 1.5% 18.10.2021 | 1,96% |\n| Tallinna Sadam AS | 1,87% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 1,28% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,72%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,94%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600019725","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":8.63,"fundManager":"SEB"},"SEK25":{"heading":"SEB Optimaalne Pensionifond","id":"optimaalne","code":"optimaalne","dataMarker":"SEK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib peamiselt võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib suures osas võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":6188},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":27.54,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":1.62,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":16.47,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.69,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.49,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":45.8,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.39,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR Dist | 12,45% |\n| iShares Core EUR Corp Bond UCITS ETF EUR | 7,27% |\n| Bundesrepublic Deutschland 2% 15.08.2023 | 7,18% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 5,18% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0% 15.02.2030 | 5,07% |\n| PIMCO Funds Global Investors Series PLC - Global Investment Grade Credit Fund | 4,95% |\n| Robeco QI Global Dynamic Duration | 4,12% |\n| Goldman Sachs Global Credit Portfolio (Hedged) I | 3,47% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 3,43% |\n| Bundesrepublic Deutschland 2.25% 04.09.2021 | 3,04% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank Estonia 1.5% 18.10.2021 | 1,73% |\n| Tallinna Sadam AS | 1,62% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 1,13% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,72%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,94%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600098612","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":7.43,"fundManager":"SEB"},"SEK00":{"heading":"SEB Konservatiivne Pensionifond","id":"konservatiivne","code":"konservatiivne","dataMarker":"SEK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud alla 3 aasta,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse ja hoiustesse. Kuni 10% ulatuses on lubatud investeerida mujale, muuhulgas aktsiatesse. Nendesse varaklassidesse investeerimisega kaasnevad madalamad riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda väikeses ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":11887},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":41.74,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":5.2,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":48.79,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.27,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR Dist | 15,35% |\n| iShares Core EUR Corp Bond UCITS ETF EUR (Dist) | 14,09% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0% 15.02.2030 | 13,21% |\n| UBS ETF-Barclays Euro Area Liquid Corporates 1-5 Year UCITS ETF | 7,87% |\n| iShares EUR Corporate Bond Large Cap UCITS ETF | 7,57% |\n| Bundesrepublic Deutschland 2.25% 04.09.2021 | 6,39% |\n| Bundesrepublic Deutschland 1.5% 15.02.2023 | 4,31% |\n| Bundesrepublic Deutschland 3% 04.07.2020 | 4,30% |\n| iShares Euro Ultrashort Bond UCITS ETF | 2,69% |\n| Luminor Bank Estonia 1.5% 18.10.2021 | 1,97% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank Estonia 1,5% 18.10.2021 | 1,97% |\n| Elering 0.875% 03.05.2023 | 1,76% |\n| Baltic Horizon Fund 4.25% 08.05.2023 | 0,37% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,39%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,49%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019717","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":4.4,"fundManager":"SEB"},"SEK100":{"heading":"SEB Pensionifond 100","id":"sek100","code":"sek100","dataMarker":"SEK100","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensioni vara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 100% oma varadest aktsiariskiga instrumentidesse. Sellega kaasnevad kõrged riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":508},"accordion":[{"id":"expenses","title":"Kulud","active":true,"content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,72%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,96%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600001699","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":"-","fundManager":"SEB"},"SWK99":{"heading":"Swedbank Pensionifond K1990-1999 indeks","id":"k9099","code":"k99","dataMarker":"SWK99","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud aastal 1990 kuni 1999,\n- sa ei soovi kogumisperioodi vältel fonde ise vahetada (kuid vajadusel saate seda teha),\n- eelistad fondi riskiprofiili automaatset muutumist ajas.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFond on moodustatud nn passiivse investeerimispoliitikaga elutsüklifondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse instrumentidesse, mis järgivad globaalseid indekseid ning aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu vähendatakse Fondi varas aja jooksul vastavalt Fondi prospektis ja tingimustes sätestatule.\nAktsiariskiga investeeringute osakaal võib näidatud tasemetest erineda maksimaalselt 2%. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse jt -instrumentidesse, hoiustesse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":13522},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.25,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.78,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Prime Global Ucits ETF DR | 26,76% |\n| SPDR MSCI World Ucits ETF | 23,94% |\n| LYXOR Core MSCI World | 18,54% |\n| Access Global | 18,40% |\n| HSBC MSCI World UCITS ETF | 11,61% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,41%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,47%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109393","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank"},"SWK75":{"heading":"Swedbank Pensionifond K100","id":"k4","code":"k4","dataMarker":"SWK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on kuni 44 aastat,\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega ning väärtpaberite põhiomadustest ja riskidest teadlik pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha pika aja jooksul (üle 10 aasta) võimalikult palju kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nKuni 75% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, kusjuures kuni 50% varast on lubatud investeerida otse aktsiatesse. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ja muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":109234},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":8.97,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":44.72,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":32.37,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":4.38,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.69,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":2.87,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.04,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 15,34% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 7,07% |\n| Access Europa A | 6,66% |\n| Vanguard Long-Term Treasury ETF | 2,87% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 1,58% |\n| Apple | 1,56% |\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 1,51% |\n| Microsoft | 1,24% |\n| Access Edge Emerging Markets A | 1,03% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,03% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 1,51% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,03% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 0,99% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,54%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,70%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600103248","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":8.72,"fundManager":"Swedbank"},"SWK50":{"heading":"Swedbank Pensionifond K60","id":"k3","code":"k3","dataMarker":"SWK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 45-54 aastat,\n- oled keskmisest kõrgema riskitaluvusega ning väärtpaberite põhiomadustest ja riskidest teadlik pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha pika aja jooksul (minimaalselt 10 aasta) võimalikult palju kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi varadest kuni 50% investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse ja ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":137308},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":38.03,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":27.17,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":18.73,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":5.83,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.81,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":5.77,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.53,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 7,85% |\n| Access Europa A | 3,81% |\n| iShares USD Corporate Bond UCITS | 2,91% |\n| Vanguard Long-Term Treasury ETF | 2,85% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 2,60% |\n| Eften Kinnisvarafond II | 2,30% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 1,57% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 1,50% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,47% |\n| Spain Government 0.750% 210730 | 1,09% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II | 2,30% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 1,50% |\n| East Capital Baltic Property III | 1,47% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,54%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,67%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600019758","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":12.48,"fundManager":"Swedbank"},"SWK25":{"heading":"Swedbank Pensionifond K30","id":"k2","code":"k2","dataMarker":"SWK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 55-62 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha keskmise kogumistähtaja jooksul (vähemalt 7 aastat) stabiilselt kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi varadest kuni 25% investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse ja ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":43806},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":62.79,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":0.46,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":17.74,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":7.04,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.89,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":7.01,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.92,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares USD Corporate Bond UCITS | 5,27% |\n| Amundi ETF MSCI Europe UCITS | 3,37% |\n| Vanguard S&P 500 ETF | 3,34% |\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 3,09% |\n| Access Europa A | 3,01% |\n| Luminor Bank 1.375% 221021 | 2,95% |\n| Spain Government 0.750% 210730 | 2,62% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 2,59% |\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 2,08% |\n| S&P 500 SPDR | 1,78% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II aktsia | 3,09% |\n| Luminor Bank 1.375% 221021 | 2,95% |\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 2,59% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,54%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,65%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600019741","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":19.9,"fundManager":"Swedbank"},"SWK00":{"heading":"Swedbank Pensionifond K10","id":"k1","code":"k1","dataMarker":"SWK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu vanus on 63+ aastat,\n- oled madala riskitaluvusega pensionikoguja,\n- sinu eesmärgiks on pensioniraha mõõdukalt kasvatada lühikese aja jooksul (alla 3 aasta).\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi varadest 100% investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse ning muudesse aktsiariskita varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":10892},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":83.35,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":5.1,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":16.08,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 4,65% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 4,42% |\n| Luminor Bank 1.375% 221021 | 3,41% |\n| French Government 1.000% 251125 | 2,21% |\n| Eesti Energia 2.384% 230922 | 2,15% |\n| EssilorLuxottica 0.375% 260105 | 2,04% |\n| Landesbank Hessen-Thueringen Giroze 0.375% 250512 | 2,04% |\n| Hungary Government 1.250% 251022 | 1,97% |\n| Bulgaria 1.875% 230321 | 1,81% |\n| French Government 0.000% 220225 | 1,79% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank 1.500% 211018 | 4,65% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 4,42% |\n| Luminor Bank 1.375% 221021 | 3,41% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,37%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019733","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":20.81,"fundManager":"Swedbank"},"SEK75":{"heading":"SEB Energiline Pensionifond","id":"energiline","code":"energiline","dataMarker":"SEK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul pensionini on jäänud üle 5 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensioni vara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 75% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suuremas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":35841},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":11.79,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":1.17,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":64.71,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.1,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.38,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":15.53,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.32,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 15,36% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 12,18% |\n| SEB Sustainability Global Index Fund | 7,58% |\n| SEB Ethical Global Index Fund C | 7,18% |\n| iShares Core EUR Corp Bond UCITS ETF EUR | 5,43% |\n| Amundi Index MSCI World UCITS ETF DR | 4,64% |\n| Xtrackers MSCI World UCITS ETF | 4,27% |\n| Amundi MSCI Emerging Markets ETF | 3,32% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0% 15.02.2030 | 2,76% |\n| PIMCO Funds Gloval Investors Series PLC-Global Investment Grade Credit Fund | 2,56% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor Bank Estonia 1,5% 18.10.2021 | 1,35% |\n| Tallinna Sadam AS | 1,17% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 0,93% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,72%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,92%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600103297","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":5.64,"fundManager":"SEB"},"LEK75":{"heading":"LHV Pensionifond Eesti","id":"eesti","code":"eesti","dataMarker":"LEK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,\n- soovid siduda pensioniraha Eesti majandusega,\n- sul on investeeringuid ka mujal regioonides.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse võimalusel ja sobivate instrumentide leidumisel kuni 100% ulatuses Eestisse ja Eestiga seotud instrumentidesse. Seejuures on Eestiga seotud instrumentide osakaal LHV Pensionifondis Eesti vähemalt 50% fondi vara väärtusest. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiaturgudele. Lisaks on fondi arvel kuni 10% ulatuses lubatud võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on Eestiga seotud investeeringud.\n\n
\n\n[LHV Pensionifond Eesti ja LHV Pensionifond L ühinevad 2. septembril 2020.](https://fp.lhv.ee/news/newsView?locale=et&newsId=5519799)\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":175},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":35.03,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":33.66,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":22.13,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.99,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":8.2,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud| |\n|---|---:|\n| Tallinna Sadam | 5,84% |\n| Tallink Grupp | 5,54% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II | 4,34% |\n| EfTEN Real Estate Fund III | 4,30% |\n| Birdeye Timber Fund | 4,28% |\n| Tallinna Kaubamaja | 4,22% |\n| Birdeye Timber Fund 2 | 3,90% |\n| Merko Ehitus | 3,81% |\n| Eesti Energia 2.384% 22/09/23 | 3,78% |\n| France Government 25/05/21 | 3,63% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Tallinna Sadam | 5,84% |\n| Tallink Grupp | 5,54% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II | 4,34% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.05.2020) | 2 765 363,49 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 2 690 184,87 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,60%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,26%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Eesti_tingimused_02092019.pdf)\n- [Osakuomanikele antav teave](/assets/files/pension/Osakuomanikele_antav_teave_LHV_Pensionifond_Eesti.pdf)\n- [Investeerimispoliitikate võrdlus](/assets/files/pension/investeerimispoliitikate_vordlus_Eesti_L.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_02092019.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Eesti põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Eesti_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.05.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Eesti_kuuaruanne_2020_05.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Eesti_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Eesti_aruanne_2018.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – Ostutehinguga suurendas Selver kaupluste arvu\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nÜleilmsete aktsiaturgude tootlus oli suuresti plusspoolel ka juunis ja hea tulemuse teiste seas Baltimaade aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi tase kerkis kuuga 2,4% ning Riia ja Vilniuse börs tõusid mõlemad 2,2%.\n\nTallinna Kaubamaja Gruppi kuuluv Selveri kauplusekett viis lõpule ABC Supermarketsi ostutehingu, millega saadi 16 Comarketi, kahe Delice ja Solarise toidukaupluse omanikuks. Sellega kasvab ettevõttele kuuluvate kaupluste arv üle 70. Selveri esindaja sõnul keskendutakse tehingu järel mõlema keti tugevate külgede analüüsile ja muudatustega ei kiirustata. Tallinna Kaubamaja Grupi aktsia kallines juunis 6,9% võrra, kuid aasta algusest arvestades on see siiski 6,3%-ga miinuses.\n\nTegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.\n\nKuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.\n"},{"year":2020,"month":5,"content":"### 2020 mai – Riikide majanduse avamine suurendas Balti börsidel optimismi\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nVarakevadisest langusest taastumine jätkus Baltimaade börsidel ka maikuus. Parima tootluse saavutas Tallinna börs 5,7% kasvuga. Vilniuse aktsiaturu tootluseks kujunes 3,8% ja Riia börsi tulemuseks 2,4%.\n\nMais avaldas esimese kvartali tulemused Tallinna Sadam. Selgus, et märtsis alanud eriolukorra tõttu kaotas ettevõte võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga nii käibes kui ka teenitud kasumis: müügitulu vähenes aastavõrdluses 2,2% ja kasum 9,6%. Kuigi sadamaid läbinud kauba maht kasvas aastaga 2% võrra, vähenes reisijate arv rahvusvaheliste liinide reisilaevade liikluse peatumise tõttu koguni 13,3%. Samuti teatas ettevõte, et plaanib maksta aktsionäridele dividende 0,115 eurot aktsia kohta, st kokku 30,2 miljonit eurot. Sellega peetakse kinni börsiletuleku ajal antud lubadusest ja ettevõtte dividenditootluseks teeb see veidi üle 6%.\n"},{"year":2020,"month":4,"content":"### 2020 aprill – Investorid hakkasid Balti börsidel taas ostma\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nBaltimaade aktsiaturud taastusid aprillis möödunud kuude langusest hoogsalt: Vilniuse börsiindeks kerkis kuuga lausa 15% ning Tallinna ja Riia börs pakkusid mõlemad veidi üle 11% suurust tootlust. Aasta algusest arvestades on aga Balti riikide aktsiaturud siiski negatiivsel poolel, nagu kogu maailma turud.\n\nAprillis avalikustas oma 2020. aasta esimese kvartali tulemused Coop Pank. Kvartali jooksul oli lisandunud 5600 uut klienti, nii et märtsi lõpuks oli klientide arv 69 400. Panga laenuportfell kasvas võrreldes 2019. aasta lõpuga 9,5%, jõudes 504 miljoni euroni, seejuures oli kiireima kasvuga kodulaenude äri. Kasvu jätkas ka hoiuste maht, ent eriolukorra tõttu suurenes märkimisväärselt laenude allahindluste kulu ja negatiivse mõju jätku on oodata ka järgnevates kvartalites. Seetõttu kahanes Coop Panga teenitud puhaskasum võrreldes 2019. a neljanda kvartaliga 7,7% võrra.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Odav laenuraha tekitab liigseid ahvatlusi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.\n","text":"Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.\n\nPaari kuuga jäi kogu maailmas loomata tohutu hulk väärtust. See oli hind, millega suudeti loodetavasti ära hoida veel suurem sotsiaalne ja materiaalne häving. Viirusest ei ole siiani võitu saadud, kuid seda vastast on mõnevõrra rohkem tundma õpitud. Kuna vastast tuntakse nüüd paremini, on ka hirm taandunud.\n\nEriti kartmatu seltskonnana on näidanud ennast aktsiainvestorid. Maikuu lõpuks oli USA suurimate ettevõtete aktsiate hindu kajastav S&P500 indeks kerkinud märtsikuu madalpunktist 39% ja Euroopa suurettevõtete väärtust kajastav Stoxx50 indeks 32% ülespoole.\n\nKuigi LHV pensionifondid olid märtsi teisel poolel aktsiaturgudel agressiivsed ostjad, ei osanud ma siis nõnda kiirest tõusust unistada. Ma ei usu, et turgude selline reaktsioon on adekvaatne, isegi kui võtta arvesse keskpankade ja valitsuste enneolematult ulatuslikke toetuspakette majanduse elushoidmiseks.\n\nEhkki väidetakse, et aktsiaturud on indikaator, mille järgi saab ennustada majanduse käekäiku, ei ole see vähemalt viimased kümme aastat empiiriliselt paika pidanud. Pigem on intressimäärade langus võlakirjaturgudel viidanud sellele, millist majanduskasvu on tulevikus oodata.\n\nAktsiaturud on hoopis järginud loogikat „Bad news is good news“. See tähendab, et kui majanduses on halvad ajad, siis mõtlevad keskpangad ja valitsused midagi välja selleks, et varade hinnad ei langeks.\n\nKriiside ajal võib majanduse sel viisil stabiliseerimine olla põhjendatud. Probleem on aga selles, et järjest suuremat finantsvõimendust kasutav majandusmudel on muutunud väga hapraks ja juba väike intressimäärade tõus võib viia majanduse kriisi.\n\n**Investeering või kulutus**\n\nMa ei ole nõus nendega, kes väidavad, et laenu võtmine on iseenesest mõistetav ja võib arvestada, et praegu võetud laene ei pea põhimõtteliselt kunagi tagasi maksma. Ma arvan, et ohtlik on unustada meie vanemate tarkus: laen on võõra oma.\n\nKui võtta laenu selleks, et praegu rohkem tarbida, siis tuleb tulevikus tarbimist piirata, ja see ei ole mõistlik. Kui kõik käituksid sedasi, tähendaks see kiiret palgakasvu täna ja suurt tööpuudust homme juhul, kui tarbimine tulevikus väheneb umbes summa võrra, mis varem ära kulutati.\n\nLaenu tasub võtta ainult investeeringuteks ja sedagi ainult siis, kui investeeringu tootlus on suurem kui laenuintress – vastasel korral vähendab see nii meie kogutulu kui ka rikkust. Teoorias on see lihtne ja arusaadav. Praktikas aga paistab probleem olevat asjaolu, et investeeringu mõiste on kaunis laialivalguv.\n\nKerglast, hooletut ja üleolevat suhtumist laenamisse süvendab veelgi see, et laenu saab järjest lihtsamini ning madalama intressiga. Kas maamaja, mis seisab suurema osa aastast tühjalt, mille eest tuleb tasuda maamaksu ning mida tuleb talvel kütta ja vahetevahel kõpitseda, on investeering?\n\nReisimine ja õppimine avardavad silmaringi, lastele arenguvõimaluste pakkumine aitab elu edasi viia, kuid kas neid tegevusi on ikka õige nimetada investeeringuks? Iga õige ja hea tegu ei pea rohkem raha sisse tooma, kui selle peale kulutatakse. Kuid selleks, et meil oleks üldse võimalik häid ja moraalselt õigeid asju teha, peame ka majanduslikult mõistlikult käituma.\n\n**Milline näeb välja sinu bilanss ja rahavoog?**\n\nInvesteeringuks ei kvalifitseeru niisiis mitte iga kulutus, vaid ainult selline rahapaigutus, millele on eelnenud põhjalik kulude ja tulude analüüs. Ma kahtlustan, et ettevõtted teevad sellist analüüsi põhjalikumalt kui eraisikud või valitsused.\n\nSeda näitab juba fakt, et ettevõtted koostavad vähemalt kord aastas nii kasumiaruande, bilansi kui ka kassavoogude aruande. Ka valitsused koostavad riigieelarvet, kuid ma pole kuulnud, et nad näeksid vaeva sisulise bilansi kokkupanekuga.\n\nPaljud eraisikud ei analüüsi oma väljaminekuid üldse ja kulutavad niipalju, kui rahakotis ja pangakontol raha on. Mida suuremaks kasvab laenukoormus, seda olulisemaks muutub oma bilansi ja raha liikumise (kassavoogude) jälgimine.\n\nKas õppelaenu toel omandatud rakenduslik kõrgharidus (näiteks ärijuhtimises) on praeguses kiiresti muutuvas maailmas väärtus juhul, kui erialast tööd ei ole saada? Kas arstide puuduse tõttu pooltühi haiglahoone, mis on finantseeritud laenurahaga, on vara või kohustus?\n\nOlukorda, kus varade väärtus on väiksem kui kohustused, nimetatakse pankrotiks. Olukorda, kus sissetulekutest ei piisa laenude teenindamiseks, nimetatakse maksejõuetuseks.\n\nKui laenukoormus suureneb – isegi kui intressimäärad on praegusel ajal madalad –, kasvab nii pankroti kui ka maksejõuetuse risk, sest kohustused (laenusummad) on üldjuhul fikseeritud, kuid varade hinnad võivad suures ulatuses kõikuda.\n\nAjalooliselt enneolematult madalate intressimäärade korral on ühtlasi ohtlik eirata seda, et need ei viita mitte sugugi majanduskasvu kiirenemisele ega majanduse elavnemisele.\n\nEks praeguse erakordse aja märk ole ka see, et maailma kõige võimsamat riiki juhib mees, kes on deklareerinud „I’m the king of debt. I love debt“ („Olen võlakuningas. Mulle meeldib võlg“) ja kelle CV-s on nelja talle kuuluva ettevõtte pankrot. Kui 2016. aasta kevadel toona veel presidendikandidaadilt Donald Trumpilt küsiti USA riigivõla teenindamise ja tagasimaksmise kohta tulevikus, siis ta vastas \"I would borrow, knowing that if the economy crashed, you could make a deal\" („võtaksin laenu teadmisega, et kui majanduses peaks halvasti minema, siis on võimalik [kreeditoridega] läbi rääkida“).\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109476","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":71.16,"fundManager":"LHV"},"SIK75":{"heading":"SEB Pensionifond Indeks 100","id":"eindeks","code":"sik","dataMarker":"SIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- sa eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on järgida väärtpaberiturgusid.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse, rakendades passiivset investeerimisstrateegiat ja järgides väärtpaberiturge. Sellega kaasnevad kõrged riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":7489},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.21,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.79,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 26,50% |\n| Vanguard S&P 500 UCITS ETF | 20,28% |\n| Lyxor Core STOXX Europe 600 DE ETF | 17,25% |\n| UBS ETF - MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 8,93% |\n| Xtrackers Nikkei 225 UCITS ETF | 7,32% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 6,20% |\n| iShares Core MSCI Pacific ex-Japan UCITS ETF USD Acc | 3,26% |\n| UBS ETF-MSCI Canada UCITS ETF | 2,89% |\n| Amundi MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 2,42% |\n| Xtrackers MSCI USA UCITS ETF | 2,07% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,4%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600109427","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"SEB"},"NPK00":{"heading":"Luminor C Pensionifond","id":"c","code":"c","dataMarker":"NPK00","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on alla 3 aasta pikk,\n- sa soovid pigem oma pensionivara kaitsta ning seda mitte enam niivõrd kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 10% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas kvaliteetvõlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saab hoiduda suurematest lühiajalistest kõikumistest. Kõrgete intressitasemete juures võib fond investeerida ka suurema osa varast hoiustesse, et vältida tagasilööke võlakirjaturgudel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":4742},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":3.31,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":93.89,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.81,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 11,22% |\n| Nordea 2 - US Corporate Enhanced Bd Fd | 10,83% |\n| Xtrackers USD Corporate Bond UCITS ETF | 9,04% |\n| Nordea Pro Euro Bond I Growth | 7,26% |\n| iShares Core Euro Government Bond UCITS ETF | 6,73% |\n| SPDR Barclays Euro Government Bond UCITS ETF | 6,62% |\n| Nordea Euro Bond I Growth | 6,33% |\n| iShares Euro Corporate Bond Interest Rate Hedged | 5,46% |\n| Nordea Euro Medium Term Bond Growth | 5,29% |\n| Nordea Corporate Bond I Growth | 4,12% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,97%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600098455","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":0,"fundManager":"Luminor"},"NPK25":{"heading":"Luminor B Pensionifond","id":"b","code":"b","dataMarker":"NPK25","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- sa soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 30% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänu investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% enda varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":2466},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":18.07,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":4.72,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":74.67,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.55,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | Tootlus |\n|---|---:|\n| Xtrackers USD Corporate Bond UCITS ETF | 9,00% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 8,02% |\n| Nordea Euro Bond I Growth | 7,75% |\n| SPDR Barclays Euro Government Bond UCITS ETF | 6,14% |\n| Nordea 2 - Emerging Mkt Hard Ccy Bond Fd | 5,98% |\n| Vanguard U.S. Government Bond Index Fund | 5,96% |\n| iShares Core Euro Government Bond UCITS ETF | 5,31% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 4,72% |\n| iShares Euro Corporate Bond Large Cap UCITS ETF | 4,10% |\n| iShares Core Euro Corporate Bond UCITS | 3,51% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 4,72% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,94%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,55%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"tasakaalustatud","isin":"EE3600098448","strategyType":"Tasakaalustatud","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":4.72,"fundManager":"Luminor"},"NPK75":{"heading":"Luminor A Pluss Pensionifond","id":"apluss","code":"A pluss","dataMarker":"NPK75","active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 20 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt kõrge varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 100% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Olenevalt turuolukorrast, võib fond vajadusel ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":9110},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":71.05,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.82,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":19.91,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":6.23,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Nordea 1 - Global Stars Equity Fund | 9,34% |\n| iShares MSCI North America UCITS ETF | 7,85% |\n| Nordea Corporate Bond I Growth | 7,11% |\n| iShares S&P 500 Health Care Sector UCITS ETF USD A | 6,96% |\n| RBC Funds - Global Equity Focus Fund | 6,86% |\n| iShares S&P 500 ETF | 6,37% |\n| Robeco Emerging Markets Equities Class I EUR | 5,48% |\n| Vanguard U.S. Government Bond Index Fund | 5,42% |\n| iShares MSCI Europe UCITS ETF DIST | 5,14% |\n| Nordea 1 - Emerging Stars Equity Fund | 4,69% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 2,66% |\n| EfTEN Kinnisvarafond AS | 0,17% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,94%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,62%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600103503","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":2.83,"fundManager":"Luminor"},"NPK50":{"heading":"Luminor A Pensionifond","id":"A","code":"A","dataMarker":"NPK50","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 10 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada mõnevõrra kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 60% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":26937},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":41.24,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":4.54,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":54.07,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.15,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Nordea Pro Euro Bond I growth | 8,23% |\n| Xtrackers USD Corporate Bond UCITS ETF | 7,11% |\n| iShares S&P 500 Health Care Sector UCITS ETF USD A | 6,40% |\n| iShares Core Euro Government Bond UCITS ETF | 5,97% |\n| Nordea 2 - Emerging Mkt Hard Ccy Bond Fd | 5,44% |\n| Nordea 1 - Global Stars Equity Fund | 4,96% |\n| Vanguard U.S. Government Bond Index Fund | 4,82% |\n| iShares MSCI North America UCITS ETF | 4,73% |\n| iShares MSCI Europe UCITS ETF | 4,49% |\n| Nordea 1 - US Corporate Bond Fund | 3,99% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 3,38% |\n| EfTEN Kinnisvarafond AS | 1,16% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,94%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,58%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"progressiivne","isin":"EE3600098430","strategyType":"Progressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":4.54,"fundManager":"Luminor"},"SPT30":{"heading":"Luminor Intress Pluss Pensionifond","id":"intress-pluss","code":"lum_int","dataMarker":"SPT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib maksimaalselt 20% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Seeläbi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","costs":{"entraceFee":"1%","exitFee":"1%","managementFee":"1,2%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109369, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 1%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,2%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,84%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109369","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LHT75":{"heading":"LHV Täiendav Pensionifond","id":"taiendav","code":"lhv_iii","dataMarker":"LHT75","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- oled investeerimisriskidest teadlik pensionikoguja, kes soovib teha pikaajalisi investeeringuid täiendavasse kogumispensionisse eesmärgiga kasutada maksuefektiivselt kogutud raha peale 55-aastaseks saamist.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib olulise osa varadest aktsiaturgudele: maksimaalse kasvu tagamiseks hoitakse aktsiaturgude osakaalu üldjuhul 75% lähedal fondi vara väärtusest. Aktsiaturgude osakaal võib olla ka kõrgem - kuni 95% - või madalam (viimastel aastatel 40% lähedal), kui fondijuht seda mõistlikuks peab.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1%"},"fundInfo":{"date":"31.05.2020","capacity":"16 669 022,07 €","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":33.75,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":25.12,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":16.7,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":14.94,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":3.91,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":0.13,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.44,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 5,36% |\n| iShares STOXX Europe 600 DE | 3,66% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,59% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 3,38% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 2,77% |\n| Xtrackers DAX UCITS ETF | 2,68% |\n| East Capital Baltic Property Fund II | 2,55% |\n| France Government 25/05/21 | 2,41% |\n| Citadele banka 6.25% 06/12/2026 | 2,41% |\n| Barrick Gold Corp | 1,93% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond | 5,36% |\n| Luminor 1.5% 18/10/21 | 3,59% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 3,38% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.05.2020) | 16 669 022,07 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Depootasu määr:** 0,0564%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,36%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_tingimused_2017-06-13.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_prospekt_060818.pdf)\n- [LHV Täiendava Pensionifondi põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Taiendav_Pensionifond_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.05.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_taiendav_kuuaruanne_2020_05.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – Kulla- ja vasekaevandajad lõikavad kasu kallinevatest metallidest\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nKa juunis oli maailma aktsiaturgude tootlus valdavalt positiivne. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuuga 6,4% võrra, seejuures tõi parima tootluse Saksamaa börsiindeks, tõustes 6,2%. Jaapani aktsiaturu Nikkei indeksi tootlus oli mõnevõrra väiksem: +1,9% kohalikus valuutas mõõdetuna ja 0,5% eurodes. Arenevate turgude üleilmne indeks MSCI Emerging Markets aga parandas juunis tulemust koguni 7% võrra.\n\nTaas tegid hea tulemuse ka Baltimaade aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi tase kerkis kuuga 2,4% ning Riia ja Vilniuse börs tõusid mõlemad 2,2%.\n\nTäiendava Pensionifondi tootlust toetasid üleilmse majanduse tuleviku suhtes valitseva teadmatuse taustal ka seekord maavarade kaevandamisega tegelevate ettevõtete aktsiad. Kullakaevandajate AngloGold Ashanti ja Barrick Goldi aktsiad kallinesid kuu jooksul vastavalt 16,6% ja 11,6%. Peamiselt vase kaevandamisega tegeleva ettevõtte Freeport-McMoRani aktsia hind tõusis aga koguni 26,9% võrra.\n\nTegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.\n\nKuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.\n\nMärkimist väärib veel kuu lõpus tagasi makstud Portugali Energia võlakiri. See oli viimane eurokriisi ajal tehtud investeering, mis oli seni veel fondi portfellis. Portugali energiaettevõtte väärtpaberid andsid alates soetamisest 2011. aasta suvel üle 5,5% intressi aastas ja lisaks tõusis võlakirja hind peaaegu 40%.\n"},{"year":2020,"month":5,"content":"### 2020 mai – Fondi tootlust toetasid värsked aktsiainvesteeringud\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nÜleilmsetel aktsiaturgudel jätkus langusest taastumine ka mais ja tootlus oli positiivne nii arenenud riikide börsidel kui ka enamiku arenevate maade aktsiaturgudel. Euroala suurimaid börsifirmasid koondav Euro Stoxx 50 indeks kerkis kuu jooksul 4,7% võrra.\n\nParima tootluse saavutasid Soome (6,9%) ja Saksamaa börs (6,7%), mõlema riigi aktsiaturgudele on suures mahus investeerinud ka LHV pensionifondid. Jaapani Nikkei indeksi tootluseks kujunes kohalikus valuutas mõõdetuna 8,3% ja eurodes 5,9%. Märksa kehvemaks kujunes aga arenevate turgude MSCI Emerging Marketsi indeksi tulemus, sest indeks kerkis kohalikus valuutas ainult 0,6% võrra. Tõusutrendis jätkasid ka Baltimaade börsid, millest parima tootlusega oli Tallinna börs 5,7% kasvuga. Vilniuse aktsiaturu tootluseks kujunes 3,8% ja Riia börsi tulemuseks jäi 2,4% tõus.\n\nTäiendava pensionifondi tootlust toetasid maikuus taas kevadel tehtud uued börsiinvesteeringud. Väga tugeva tootluse saavutas ka sel kuul Ladina-Ameerika e-kaubanduse ettevõte MercadoLibre, mille aktsia kallines kuuga 42,5% võrra. Samuti tegid hea tulemuse Rootsi taristuettevõte Sweco, tõustes 19,5%, ja Taani kuuldeaparaatide tootja GN Store Nord 16,3% tootlusega. Saksamaa tööstushiiu Siemensi aktsia väärtus kasvas maikuus 16,4% võrra.\n\nTaastumine jätkus ka võlakirjaturgudel. Seejuures liikusid hinnad mais valdavalt põhimõttel, et mida suurema riskiga laenajad, seda rohkem nende võlakirjade hinnad tõusid. Turge valdab selge uskumus, et keskpangad katavad investorite jaoks ära kõik riskid. Kas see arvamus tõeseks osutub, näeme järgmiste kvartalite jooksul, kui majanduslanguse mõju iga üksiku ettevõtte ja riigi jaoks täpsemalt esile tuleb.\n\nSamuti tegime uue investeeringu, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis laenas kümneks aastaks raha veidi rohkem kui 2% ja intressiga. Mõni uut raha kaasav laenaja peab praegu maksma investorite ligimeelitamiseks tavalisest suuremat preemiat ja nii tõidki Ignitise võlakirjad kuu lõpuks fondile juba ligikaudu aastaintressi ulatuses lisatootlust.\n"},{"year":2020,"month":4,"content":"### 2020 aprill – Aktsiaturud pöördusid aprillis madalpunktist taas üles\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nPärast veebruari ja märtsi langust hakkasid maailma aktsiaturud aprillis hoogsalt taastuma ning indeks MSCI World tõusis kuuga koguni 11,1% võrra. Hea meeleolu turgudel on enamasti tingitud riikide valitsuste välja lubatud rekordilistest abimeetmetest. Euroopas olid suurimate tõusjate seas Soome ja Saksamaa börs, mille tootlus oli aprillis vastavalt 10,1% ja 9,3%. Jaapani Nikkei indeksi väärtus kerkis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 6,7% ja eurodes 7,9%.\n\nÜleilmne arenevate turgude indeks tegi eurodes 9,3% tulemuse ja seejuures olid tugevaimate seas Aasia börsid. Näiteks Hiina börsiindeks tõusis kuuga 6,7% võrra.\n\nHästi on taastunud ka Baltimaade aktsiaturud: Vilniuse börsiindeks kerkis lausa 15% ning Tallinna ja Riia börs pakkusid mõlemad veidi üle 11% suurust tootlust. Aasta algusest arvestades on aga Balti riikide aktsiaturud siiski negatiivsel poolel, nagu kogu maailma turud.\n\nTäiendava pensionifondi tootlusele mõjusid aprillis väga hästi maavarasid kaevandavate ettevõtete aktsiad. Näiteks kullakaevandajate Agnico Eagle Mines ja Barrick Gold aktsia kerkis kuuga vastavalt 48,6% ja 41,4%. Peamiselt vase kaevandamisele keskendunud ettevõtted Freeport-McMoRan ja KAZ Minerals pakkusid 31,8% ja 22,4% suurust tootlust.\n\nVeel toetasid pensionifondi tulemust e-kaubanduse ettevõtted MercadoLibre Ladina-Ameerikast ja Rakuten Jaapanist, mille aktsiad tõusid vastavalt 20,3% ja 14,6% võrra.\n\nKasutasime võlakirjade hinnatõusu ära, müües kuu lõpus Danske panga ja Sampo panga ülipikki allutatud võlakirju. Finantsturgude raskest ajast hoolimata tagasid mõlemad investeeringud 12–18 kuu hoidmisperioodi jooksul ligikaudu 10% tootlust.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Odav laenuraha tekitab liigseid ahvatlusi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.\n","text":"Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.\n\nPaari kuuga jäi kogu maailmas loomata tohutu hulk väärtust. See oli hind, millega suudeti loodetavasti ära hoida veel suurem sotsiaalne ja materiaalne häving. Viirusest ei ole siiani võitu saadud, kuid seda vastast on mõnevõrra rohkem tundma õpitud. Kuna vastast tuntakse nüüd paremini, on ka hirm taandunud.\n\nEriti kartmatu seltskonnana on näidanud ennast aktsiainvestorid. Maikuu lõpuks oli USA suurimate ettevõtete aktsiate hindu kajastav S&P500 indeks kerkinud märtsikuu madalpunktist 39% ja Euroopa suurettevõtete väärtust kajastav Stoxx50 indeks 32% ülespoole.\n\nKuigi LHV pensionifondid olid märtsi teisel poolel aktsiaturgudel agressiivsed ostjad, ei osanud ma siis nõnda kiirest tõusust unistada. Ma ei usu, et turgude selline reaktsioon on adekvaatne, isegi kui võtta arvesse keskpankade ja valitsuste enneolematult ulatuslikke toetuspakette majanduse elushoidmiseks.\n\nEhkki väidetakse, et aktsiaturud on indikaator, mille järgi saab ennustada majanduse käekäiku, ei ole see vähemalt viimased kümme aastat empiiriliselt paika pidanud. Pigem on intressimäärade langus võlakirjaturgudel viidanud sellele, millist majanduskasvu on tulevikus oodata.\n\nAktsiaturud on hoopis järginud loogikat „Bad news is good news“. See tähendab, et kui majanduses on halvad ajad, siis mõtlevad keskpangad ja valitsused midagi välja selleks, et varade hinnad ei langeks.\n\nKriiside ajal võib majanduse sel viisil stabiliseerimine olla põhjendatud. Probleem on aga selles, et järjest suuremat finantsvõimendust kasutav majandusmudel on muutunud väga hapraks ja juba väike intressimäärade tõus võib viia majanduse kriisi.\n\n**Investeering või kulutus**\n\nMa ei ole nõus nendega, kes väidavad, et laenu võtmine on iseenesest mõistetav ja võib arvestada, et praegu võetud laene ei pea põhimõtteliselt kunagi tagasi maksma. Ma arvan, et ohtlik on unustada meie vanemate tarkus: laen on võõra oma.\n\nKui võtta laenu selleks, et praegu rohkem tarbida, siis tuleb tulevikus tarbimist piirata, ja see ei ole mõistlik. Kui kõik käituksid sedasi, tähendaks see kiiret palgakasvu täna ja suurt tööpuudust homme juhul, kui tarbimine tulevikus väheneb umbes summa võrra, mis varem ära kulutati.\n\nLaenu tasub võtta ainult investeeringuteks ja sedagi ainult siis, kui investeeringu tootlus on suurem kui laenuintress – vastasel korral vähendab see nii meie kogutulu kui ka rikkust. Teoorias on see lihtne ja arusaadav. Praktikas aga paistab probleem olevat asjaolu, et investeeringu mõiste on kaunis laialivalguv.\n\nKerglast, hooletut ja üleolevat suhtumist laenamisse süvendab veelgi see, et laenu saab järjest lihtsamini ning madalama intressiga. Kas maamaja, mis seisab suurema osa aastast tühjalt, mille eest tuleb tasuda maamaksu ning mida tuleb talvel kütta ja vahetevahel kõpitseda, on investeering?\n\nReisimine ja õppimine avardavad silmaringi, lastele arenguvõimaluste pakkumine aitab elu edasi viia, kuid kas neid tegevusi on ikka õige nimetada investeeringuks? Iga õige ja hea tegu ei pea rohkem raha sisse tooma, kui selle peale kulutatakse. Kuid selleks, et meil oleks üldse võimalik häid ja moraalselt õigeid asju teha, peame ka majanduslikult mõistlikult käituma.\n\n**Milline näeb välja sinu bilanss ja rahavoog?**\n\nInvesteeringuks ei kvalifitseeru niisiis mitte iga kulutus, vaid ainult selline rahapaigutus, millele on eelnenud põhjalik kulude ja tulude analüüs. Ma kahtlustan, et ettevõtted teevad sellist analüüsi põhjalikumalt kui eraisikud või valitsused.\n\nSeda näitab juba fakt, et ettevõtted koostavad vähemalt kord aastas nii kasumiaruande, bilansi kui ka kassavoogude aruande. Ka valitsused koostavad riigieelarvet, kuid ma pole kuulnud, et nad näeksid vaeva sisulise bilansi kokkupanekuga.\n\nPaljud eraisikud ei analüüsi oma väljaminekuid üldse ja kulutavad niipalju, kui rahakotis ja pangakontol raha on. Mida suuremaks kasvab laenukoormus, seda olulisemaks muutub oma bilansi ja raha liikumise (kassavoogude) jälgimine.\n\nKas õppelaenu toel omandatud rakenduslik kõrgharidus (näiteks ärijuhtimises) on praeguses kiiresti muutuvas maailmas väärtus juhul, kui erialast tööd ei ole saada? Kas arstide puuduse tõttu pooltühi haiglahoone, mis on finantseeritud laenurahaga, on vara või kohustus?\n\nOlukorda, kus varade väärtus on väiksem kui kohustused, nimetatakse pankrotiks. Olukorda, kus sissetulekutest ei piisa laenude teenindamiseks, nimetatakse maksejõuetuseks.\n\nKui laenukoormus suureneb – isegi kui intressimäärad on praegusel ajal madalad –, kasvab nii pankroti kui ka maksejõuetuse risk, sest kohustused (laenusummad) on üldjuhul fikseeritud, kuid varade hinnad võivad suures ulatuses kõikuda.\n\nAjalooliselt enneolematult madalate intressimäärade korral on ühtlasi ohtlik eirata seda, et need ei viita mitte sugugi majanduskasvu kiirenemisele ega majanduse elavnemisele.\n\nEks praeguse erakordse aja märk ole ka see, et maailma kõige võimsamat riiki juhib mees, kes on deklareerinud „I’m the king of debt. I love debt“ („Olen võlakuningas. Mulle meeldib võlg“) ja kelle CV-s on nelja talle kuuluva ettevõtte pankrot. Kui 2016. aasta kevadel toona veel presidendikandidaadilt Donald Trumpilt küsiti USA riigivõla teenindamise ja tagasimaksmise kohta tulevikus, siis ta vastas \"I would borrow, knowing that if the economy crashed, you could make a deal\" („võtaksin laenu teadmisega, et kui majanduses peaks halvasti minema, siis on võimalik [kreeditoridega] läbi rääkida“).\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemaksed","content":[{"title":"LHV Täiendav Pensionifond","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600010294","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":23.33,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":6.39,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LIT100":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks Pluss","id":"indeks-pluss","code":"lhv_lit","dataMarker":"LIT100","securityId":147612,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled valmis taluma aktsiaturgude võimalikest suurtest kõikumistest tulenevaid riske,\n- omad varasemat investeerimiskogemust.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib kogu vara aktsiaturgudele ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Fondi vara investeeritakse indekseid järgivatesse investeerimisfondidesse. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nFondi vara investeerimisel ei järgita konkreetset indeksit. Investeeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets), arenevad turud (emerging markets) ja piiriturud (frontier markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,39%"},"fundInfo":{"date":"31.05.2020","capacity":"5 627 596,11 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":98.75,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.25,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Lyxor Core MSCI World DR UCITS | 26,95% |\n| HSBC MSCI WORLD UCITS ETF | 16,66% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 16,38% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 16,35% |\n| iShares Core MSCI World UCITS | 14,73% |\n| db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF | 5,04% |\n| iShares MSCI Frontier 100 ETF | 2,63% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.05.2020) | 5 627 596,11 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0,0564%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,39%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,75%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_tingimused-2017-09-13.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_prospekt_060818.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks Pluss põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_KIID.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_mudelportfell_09_2019.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.05.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_LIT100_kuuaruanne_2020_05.pdf)\n- [2019 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2019.pdf)\n- [2018 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2018.pdf)\n- [2017 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2017.pdf)\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Indeks Pluss","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109419","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET100":{"heading":"SEB Aktiivne Pensionifond","id":"aktiivne","code":"seb_akt","dataMarker":"SET100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 5 aastat,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,5%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600074076, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,5%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,78%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600074076","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET35":{"heading":"SEB Tasakaalukas Pensionifond","id":"tasakaalukas","code":"seb_tas","dataMarker":"SET35","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 50% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600008934, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,27%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600008934","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"NPT100":{"heading":"Luminor Aktsiad 100 Pensionifond","id":"aktsiad100","code":"Lu_100","dataMarker":"NPT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood üle 10 aasta pikk,\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärk on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt keskmisest kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond võib investeerida kõik vahendid aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest paigutada võlakirjadesse või hoiustesse, et tagada vara säilimise ka heitlikel perioodidel.\n","costs":{"entraceFee":"1%","exitFee":"1%","managementFee":"1,5%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600098422, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 1%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,5%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 2,12%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600098422","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT30":{"heading":"Swedbank Pensionifond V30","id":"swedv1","code":"v1","dataMarker":"SWT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled konservatiivne või vanemaealine koguja,\n- oled mõõduka riskivalmidusega,\n- sinu eesmärk on kogutava raha stabiilne kasv pikema aja jooksul (min 5 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 30% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,95%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600007530, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,95%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,21%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600007530","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT60":{"heading":"Swedbank Pensionifond V60","id":"swedv2","code":"v2","dataMarker":"SWT60","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega ning teadlik väärtpaberite võimalustest ja riskidest,\n- sinu eesmärk on tagada kogutava raha võimalikult suur kasv keskmise või pikema aja jooksul (min 7 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 60% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ja muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,05%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071031, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,05%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,31%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071031","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100","id":"swedv3","code":"v3","dataMarker":"SWT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 100% fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,15%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071049, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,15%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,43%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071049","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv100","code":"v100","dataMarker":"SWV100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- sulle sobib 100% aktsiatesse investeerimine ja sa eelistad teha seda valdavalt indeksitesse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109484, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,90%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109484","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":30,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"TUV100":{"heading":"Tuleva III Samba Pensionifond","id":"tuv100","code":"tuv100","dataMarker":"TUV100","securityId":null,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled noorem kui 55-aastane (üle 55-aastasele sobib fond kombinatsioonis võlakirjafondi või pangadeposiidiga),\n- ja tahad saavutada parimat võimalikku tootlust ning sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse üksnes MSCI All-Country World Index (MSCI ACWI) finantsindeksit, selle all-indekseid või sarnase alusvara koostisega indekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,3%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS","link":null},"depository":{"title":"AS Swedbank","url":"https://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001707, IK: Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,3%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,49%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nFondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001707","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LRK100":{"heading":"LHV Pensionifond Roheline","id":"roheline","code":"roheline","dataMarker":"LRK100","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud rohkem kui 15 aastat,\n- sulle läheb korda roheline mõtlemine,\n- soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS LHV Varahaldus"},"investors":214},"accordion":[{"id":"info","title":"Fondi info","active":true,"content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 31.05.2020) | 1 188 548,14 € |\n| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 781 250 osakut |\n| Depootasu määr | 0,0564% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontaktid) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,4067%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,85%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ja prognoositavatel kogutasudel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_prospekt.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs 14.05.2020](/assets/files/pension/Prospekti_muutmise_moju_analyys_14052020.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Roheline põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_KIID.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (31.05.2020)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_kuuaruanne_2020_05.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2020,"month":6,"content":"### 2020 juuni – Roheliste pensionikogujate arv on kiiresti kasvamas\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nKui mai lõpus kogus oma pensionit roheliselt 214 eestlast, siis juuni lõpuks on see number tõusnud juba 329ni. Hoiame pöidlaid, et kõik roheliselt mõtlevad eestlased leiavad tee Eesti esimese rohelise pensionifondini võimalikult kiiresti ja et see number kuust kuusse jätkab kiires tempos kasvamist.\n\n**Juuni tulemus +2,0%**\n\nLHV Pensionifond Roheline investeeringute väärtus kasvas juunis maailma börsiindeksist kiiremini ning osaku väärtus tõusis kuu ajaga +2,0%. Juunis me fondiga uusi investeeringuid ei teinud ning hoidsime riskitaset sisuliselt samal tasemel – fondi igakuiselt juurde laekuva raha arvelt langes investeerituse tase 96% pealt 94%le. Oleme nüüd aktiivselt ringi vaatamas ka meie koduturul ning usume, et veel selle aastanumbri sees saame tehtud ka esimesed kodumaised rohelised investeeringud.\n\nJuuni lõpu seisuga moodustasid erinevad jätkusuutlikkust (ESG) arvestavad börsil kaubeldavad fondid LHV Pensionifond Roheline mahust 34%, temaatilised rohefondid 31%, üksikaktsiad 29% ning raha 6%.\n\n**Taani vähendab süsinikuemissioone**\n\nEnne jaanipäeva [teatas Taani](https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-06-22/danish-parliament-strikes-historic-climate-deal-to-cut-emissions?srnd=premium-europe&sref=BUuGX0sD), et on jõudnud poliitilise kokkuleppeni vähendada süsiniku emissioone 1990. aasta tasemelt aastaks 2030 kogunisti 70% võrra. See on hiiglaslik eesmärk ja Euroopa Liidust tervikuna ambitsioonikam. See tähendab, et Taani peab vähendama oma emissioone 3,4 miljoni tonni võrra ja tegema suuri investeeringuid majanduse rohelisemaks ümberehitamiseks. Taani tuuleenergiafirmad Orsted ja Vestas Wind on LHV Pensionifond Roheline suurimad üksikinvesteeringud ning kindlasti ka ühed suured Taani ja kogu Euroopa rohepöörde võitjad.\n"},{"year":2020,"month":5,"content":"### 2020 mai – Mais tegime 5 uut üksikinvesteeringut\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nMai on kevadkülvi ja rohelise tärkamise aeg. Sel korral külvasime seemneid viie uue fondiinvesteeringu jaoks ning loodetavasti on tingimused idanemiseks sobivad.\n\n**Mai tulemus +5,4%**\n\nMöödunud kuul jätkus kevadtalvel puhkenud pandeemiast räsitud riskivarade taastumine ning LHV Pensionifondi Roheline osaku väärtus kasvas kuu ajaga +5,4%. Maikuu jooksul otsisime uusi investeerimisvõimalusi ning tõstsime fondi aktsiariski 77% pealt 96% peale.\n\nNüüdseks oleme lisaks erinevatele börsil kaubeldavatele fondidele teinud Rohelise fondiga juba 11 erinevat keskkonnaalast üksikinvesteeringut. Mais lisasime portfelli Portugali ettevõtte Corticeira, kes toodab looduslikku korgimaterjali; Soome ettevõtte Huhtamäki, kes toodab loodust säästvat pakendimaterjali; Rootsi ettevõtte Sweco, kes disainib jätkusuutlikke linnu, suurprojekte ja taristuobjekte; Taani ettevõtte Rockwooli, kes toodab suuresti taaskasutatavatest materjalidest soojustusmaterjali; ning Norra ettevõtte Tomra, kes toodab seadmeid pandipakendite tagastamiseks.\n\nMai lõpu seisuga moodustasid erinevad jätkusuutlikkust (ESG) arvestavad börsil kaubeldavad fondid LHV Pensionifondi Roheline mahust 35%, temaatilised rohefondid 31%, üksikaktsiad 30% ning raha 4%.\n\n**Euroopa Liidu rohelised 750€ miljardit**\n\nMai lõpus [teatas](https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-05-27/europe-pledges-green-recovery-in-historic-stimulus-program?srnd=green&sref=BUuGX0sD) Euroopa Komisjon koroonapandeemia järgsest majanduste taaskäivitamise programmist, mille maht ulatub hiiglasliku 750€ miljardini ja tuleb lisaks Euroopa Liidu 2021-2027 1,1€ triljonilisele eelarvele.\n\nSee on juba tituleeritud ka kui maailma kõige rohelisem fiskaalstiimuli programm, sest kliimaneutraalsuse saavutamisele kaasaaitamine on sellele rahale ligisaamise üheks peamiseks eelduseks ja programmi tugisambaks. Puhas transport, energiasääst ja taastuvenergia on siinkohal võtmesõnadeks ning roheliselt mõtlevad ettevõtted on kõige paremini positsioneeritud selle muutusega kaasa minemiseks ja vedamiseks.\n"},{"year":2020,"month":4,"content":"### 2020 aprill – Rohelisel pensionifondil täitus esimene miljon\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nVähem kui kahe tegutsemiskuuga on Eesti ainsa rohelise pensionifondi üles leidnud nüüdseks juba rohkem kui 160 inimest ja rohelise fondi maht on tõusnud üle miljoni euro. Meil on selle üle väga hea meel, et uus pensionitoode on turul nii kiiresti hästi vastu võetud.\n\n**Aprilli tootlus +8,4%**\n\nKui me fondiga 17. märtsil alustasime, siis investeerisime sisuliselt kogu fondis oleva vaba raha loetud päevadega. Ajastuse mõttes oli see väga hea, sest märtsi teises pooles algas viiruspandeemiast räsitud finantsturgudel taastumine, mis kestis sisuliselt kogu aprilli.\n\nVastavalt fondi investeerimispoliitikale on meil õigus hoida aktsiariski 75% ja 100% vahel sõltuvalt turul peituvatest võimalustest. Kui märtsis purjetasime aktsiaturgudel maksimumi lähedase riskiga, siis aprillis vähendasime aktsiariski ning kuu lõpetasime 77%lise aktsiariskiga. Aprilli lõpu seisuga moodustasid erinevad jätkusuutlikkust (ESG) arvestavad börsilkaubeldavad fondid LHV Pensionifond Roheline mahust u 25%, temaatilised rohefondid u 35%, üksikaktsiad u 17% ning raha u 23%.\n\n**Esimese kvartali majandusnumbrid avaldatud**\n\nMeie üksikinvesteeringud on aprilli lõpus ja mai alguses teatanud oma 1. kvartali tulemused, kuhu COVID-19 mõju veel täies mahus sisse ei jooksnud. Ettevõtted tunnistasid, et märtsi, aprilli ja mai majanduste sulgemise mõju on suuremalt tunda just teise kvartali finantstulemustes, kuid esimese kvartali finantsnumbrid ja kommentaarid olid näiteks UPMi, Orstedi ja Vestas Windi puhul pigem julgustavad. Maikuus keskendume fondiga tehtavate üksikinvesteeringute nimekirja pikendamisele.\n"}]}],"strategyKey":"agressiivne","isin":"EE3600001723","strategyType":"Agressiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV"}}