{"LXK00":{"heading":"LHV Pensionifond XS","id":"xs","code":"xs","dataMarker":"XSK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena. Fondi vara investeerimisel järgitakse konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest tulenevaid reitingupiiranguid. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on madala riskiga võlainstrumendid.\n","strategyCampaign":"### **Kaotusi vältiv XS**\n- Fondi XS vara investeeritakse vähemalt 80% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse.\n- Pensioniks kogutav raha püsib fondis XS stabiilsena. Investeerimisel järgime reitingupiiranguid, mis tulenevad konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest. \n- Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on väikse riskiga võlainstrumendid.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-enok.png","name":"Romet Enok","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Võlakirjade hinnaliikumised hakkavad rahunema koos ootusega, et inflatsioonirisk on saadud kontrolli alla. Sellises keskkonnas pakuvad võlakirjad taas tootlust.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":2515},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":83.26,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":6.15,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":10.59,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 7,29% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 6,86% |\n| ZKB Gold ETF | 6,15% |\n| France Treasury Bill 30/10/2024 | 5,93% |\n| ALTUMG 1.3% 07/03/25 | 4,58% |\n| German Treasury Bill 1% 15/08/2024 | 4,31% |\n| Bank Gospodarstwa Krajow 1.375% 01/06/25 | 4,20% |\n| Kojamo 0.875% 28/05/2029 | 3,55% |\n| Glencore 1.25% 01/03/2033 | 3,42% |\n| BNP Paribas 2.5% 31/03/2032 | 3,28% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 7,29% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 6,86% |\n| Coop Pank 5.0% 10/03/2032 | 2,78% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2024) | 11 662 745,31 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 40 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0451% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,5040%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,57%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_tingimused_052023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2024.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XS põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_KIID_220224.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_kuuaruanne_2024_06.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_XS_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":6,"content":"### Juuni 2024: kuld aitas saavutada hea tootluse\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nKui võrrelda Euroopa võlakirjaturu teiste segmentidega, siis tegi juunis kõige tugevama tulemuse taas hoopis meie portfelli üks suurimaid positsioone füüsiline kuld. Tuleviku suhtes segadust toonud uudised eelkõige Prantsusmaa poliitika kohta lõid tüüpilise olukorra, kus paljud vaatasid kulla kui kõige väiksema riskiga varaklassi poole.\n\nFondi jaoks lõppes aasta esimene pool tervikuna väga hea tootlusega, milles mängiski märkimisväärset rolli kulla hinnatõus. Kuigi võlakirjad üldiselt on viimase pooleteise aasta jooksul pakkunud suurepärast tootlust ja atraktiivseid investeerimisvõimalusi on jälle raskem leida, on meil siiski silmapiiril üks võimalik uus suur investeering.\n"},{"year":2024,"month":5,"content":"### Mai 2024: väärtpaberiturud saadavad vastakaid signaale\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nIntressid liiguvad euroalal endiselt vastassuunas. Kui 6 kuu euribor ja teised väga lühikese perioodi intressid suunduvad Euroopa Keskpanga poliitikaga ühes taktis allapoole, siis pika perioodi intressid (näiteks valitsuste kümneaastastel võlakirjadel) pigem kerkivad.\n\nÕpikutarkus ütleb, et selliselt hindavad investorid riski, et keskpank võib olla kärsitu ja langetada intresse liiga vara. See võib põhjustada inflatsiooni taastumise ning tulevikus euribori uuesti kergitada.\n\nPraegusest valitsuste võlakirjade intresside hinnatõusust on veelgi tähelepanuväärsem ettevõtete väärtpaberite hinnatõus, sest see peaks tekkima siis, kui majandus on väga tugev. Tugev majandus aga eeldaks, et keskpank pigem kergitab intresse, mitte ei langeta neid, või, vastupidi, kui majandus on nõrk, peaksid ettevõtete väärtpaberite hinnad langema.\n\nSellises segaduses, vastakate signaalide ja kõrge hinnataseme tingimustes on ratsionaalne riske mitte lisada. Nii oli ka meie portfelli koosseis möödunud kuul muutusteta ja ilma märkimisväärsete uudisteta.\n"},{"year":2024,"month":4,"content":"### Aprill 2024: kuld jätkas erakordset tõusu\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nJätkus kulla erakordne kallinemine, kui aprillikuuga lisandus kullahinnale eurodes mõõdetuna veidi üle 6% ja see viis tootluse aasta algusest ligi 15% tasemele. Teise märkimisväärse sündmusena tegi järjekordse tagasimakse Baltic Horizon Fond. Ettevõte on plaani järgi oma eelmise aasta mais väljastatud võlakirjast nüüdseks tagasi maksnud juba peaaegu kolmandiku ja järgmine makse peaks tehtama hiljemalt juulis. Senikaua toob võlakiri fondile aastatootlust tempoga euribor + 8%.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tehnoloogiasektor kui majanduse päästerõngas**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Juuni oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üldiselt positiivne kuu: USA suurettevõtete väärtust järgiv S&P 500 indeks kerkis 3,5%. Ka arenevate riikide aktsiaturgude käekäiku hindav MSCI Worldi indeks tõusis tänu Taiwani, Lõuna-Korea ja India aktsiaturgude väärtuse kasvule kuu ajaga 3,6%.\n","text":"Juuni oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üldiselt positiivne kuu: USA suurettevõtete väärtust järgiv S&P 500 indeks kerkis 3,5%. Ka arenevate riikide aktsiaturgude käekäiku hindav MSCI Worldi indeks tõusis tänu Taiwani, Lõuna-Korea ja India aktsiaturgude väärtuse kasvule kuu ajaga 3,6%.\n\nEuroopa aktsiaturud olid aga juunis langustrendis: Eurostoxx 50 aktsiaindeks odavnes kuuga 1,7%. Selle taga oli põhiliselt Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni Euroopa Parlamendi valimiste järgne otsus korraldada riigis erakorralised parlamendivalimised. See tekitab vähemalt lühiajaliselt poliitilist ebastabiilsust ja kasvatab riski, et Prantsuse riigi rahandust ei saada niipea kontrolli alla. See võib omakorda eskaleeruda euroala probleemiks.\n\nUSA aktsiaturu tõusu põhjustas peamiselt sealse tehnoloogiasektori suurettevõtete väärtuse tõus.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 1. Kui seitsme suurima tehnoloogiaettevõtte aktsiad on alates 2023. a algusest kallinenud 149% (roheline), siis ülejäänud 493 ettevõtet on S&P 500 indeksis näidanud palju tagasihoidlikumat liikumist (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\nS&P 500 aktsiaindeksisse kuuluvate ettevõtete väärtus on tänavu suurenenud 5,8 triljoni dollari võrra. 31% sellest kasvust ehk 1,8 triljonit dollarit on tulnud kõigest ühe ettevõtte, NIVIDA aktsiahinna tõusust. Suurte tehnoloogiaettevõtete kasumid on küll ajaloolises kontekstis korralikud, kuid põhiosa nende väärtuse kasvust on tulnud siiski kasumikordajate kasvust, see tähendab investorite optimismist.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 2. Investorite optimism ettevõtete tulevikukasumi suhtes: 10 suurima kasumiga ettevõtete näitaja (roheline) ja 10 suurima turukapitalisatsiooniga ettevõtete näitaja (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\nNing võrreldes 2000. aasta internetiaktsiate esimese _boom’_iga on praeguste tehnoloogia liideraktsiate väärtus isegi kõrgem ja ka kogu turg suhteliselt kallim.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 3. S&P 500 ettevõtete 12 kuu ettevaatav hinna ja kasumi kordaja (beež), 10 suurima ettevõtte ettevaatav hinna ja kasumi kordaja (roheline) ning S&P 500 indeksi hinna ja kasumi kordaja ilma 10 suurima ettevõtteta (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\n**Tehisarult oodatakse palju**\n\nTehisaru võib olla maailma muutev tehnoloogia, millest on fantaseeritud aastakümneid. Viimase paari aasta jooksul on aga jõutud ennekõike tänu arvutusvõimsuse eksponentsiaalsele kasvule ja ka uuele lähenemisele tulemusteni, mis võivad muuta varem ulmekirjanduse valdkonda kuulunu reaalsuseks.\n\nMajanduskasv on arenenud riikides olnud juba paar aastakümmet paradoksaalsel kombel vaatamata tehnoloogia kiirele arengule progresseeruvalt aneemiline ning võlakoormus on peaaegu kõikjal suurenenud palju kiiremini kui majandus. Selles väljapääsmatus olukorras on unistatud positiivsest tehnoloogiašokist. On loodetud, et see aitab lõpuks lisada majanduskasvule pöördeid ja lahendada inimkonna ees seisvaid hiigelprobleeme, nagu maakera atmosfääri soojenemine.\n\nNaiivne oleks sellegipoolest loota, et ükskõik kui suur teaduslik või tehnoloogiline läbimurre iseenesest suudaks maailma muuta ilma ulatuslike investeeringuteta. See tähendab, et tulemuste maitsmiseks tuleb kõigepealt investeerida. See tähendab omakorda tegevuste prioriseerimist ning tõenäoliselt püksirihma pingutamistki vähem tulemuslikes valdkondades. Nii tekiks võimalus investeerida sinna, kust tuleb tulemus.\n\nSuurte tehnoloogiaettevõtete kasuks räägib tõsiasi, et neil on palju raha, mida investeerida, ja vähe võlga. Valdav osa ülejäänud majandusest ägab praegu paraku kõrgema võlakoorma all kui kunagi varem. See võib märkimisväärselt pidurdada arengut ja tekitada juurde sotsiaalseid pingeid.\n\n**Pöördelistel aegadel on mõistlik riske juhtida ja hajutada**\n\nLHV Varahalduse meeskond on tehnoloogia arengu suhtes hästi meelestatud, kuid me oleme vähem optimistlikud tehnoloogiasektori ettevõtete hinnataseme suhtes. Meie tähelepanu on praegu rohkem suunatud energia- ja toormesektorile, sest me eeldame, et tehnoloogia areng nõuab uusi investeeringuid nii energeetikasse kui ka jaotusvõrkudesse. Samuti on meil suured ootused pangandussektorile, mis on väga odavalt hinnastatud vaatamata korralikele kasumitele.\n\nPikemas plaanis on tehnoloogia areng deflatsiooniline, mis tähendab, et tootmine muutub tõhusamaks ja odavamaks. Seevastu võib hinnakasv lühemas plaanis, kui investeeringuid alles tehakse ja majandust korraldatakse ümber, hoopis kiireneda, kuna nõudlus ressursside järele on suurem kui pakkumine.\n\nMe oleme LHV-s seisukohal, et kuigi keskpankade karmim rahapoliitika on tarbijahindade kasvu oluliselt aeglustanud, on „tänu“ valitsussektori järjest suurenevatele kulutustele finantskeskkond endiselt liiga lõtv, et saavutada lõplikku võitu inflatsiooni üle.\n\nKeerulises ja ebaselges majanduskeskkonnas on mõistlik hajutada riske erinevate varaklasside vahel. Viimastel aastatel on LHV pensionifondide portfellides võtnud olulise rolli kuld ja väärismetalle kaevandavate ettevõtete aktsiad. Me alustasime kullainvesteeringutega ajal kui pikaajaliste riskivabade võlakirjade tootlus oli negatiivne, otsides alternatiive valitsuse võlakirjadele.\n\nMe uskusime, et kuld võib pakkuda garanteeritud kaotusest paremat tulemust. Selle valiku tulemusena suutsime me suuresti vältida kaotusi võlakirjaturul, kus pea riskivabaks peetud valitsuste võlakirjad osutusid inflatsioonitempo kiirenedes üheks pea kõige riskantsemaks varaklassiks. Kulla hind on aga viimaste aastatega pakkunud pea aktsiaturgudega võrreldavat tootlust.\n\nMa kahtlustan, et riskide hajutamine vaid erinevate aktsiate vahel, ehk ühe varaklassi piirides ei pruugi olla tänases keerulises majandus- ning geopoliitilises keskkonnas piisav. Riskide maandamiseks on kasulik vaadata investeerimismaastikku laiemalt ning mitte piirata ennast vaid noteeritud aktsiate ja võlakirjadega.\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019782","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":20.77,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et III sammas on ainulaadne maksusoodustusega investeerimisvõimalus, mida toetab riik?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii","title":"Loe lähemalt","size":"lg"}}}},"LSK00":{"heading":"LHV Pensionifond S","id":"s","code":"s","dataMarker":"SK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega 2-5 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse peamiselt võlakirjadesse. Seejuures võib fondi vara investeerida ka alla investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse. Kuni 25% fondi varast võib investeerida kinnisasjadesse, infrastruktuuri objektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. Fondi arvel võib anda ka laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on börsil noteeritud võlainstrumendid.\n","strategyCampaign":"### **Hoidmise eest vastutav S**\n- Fondi S vara investeerime peamiselt võlakirjadesse. Seejuures võib fondi vara investeerida ka võlakirjadesse, mille krediidireiting on alla investeerimisjärgu. \n- Kuni 25% fondi varast on lubatud paigutada kinnisasjadesse, taristuobjektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. \n- Fondi arvel võib anda ka laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on börsil noteeritud võlainstrumendid.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-enok.png","name":"Romet Enok","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Tõeliselt suur raha liigub maailmas võlakirjade vormis. Tegelikult pole võlakiri midagi muud kui laenulepingu uhke nimetus: kokku lepitakse raha väljastamise aeg, intress ja tagasimakse.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":4103},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":80.12,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":6.29,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":3.51,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":10.07,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 8,93% |\n| ZKB Gold ETF | 6,29% |\n| France Treasury Bill 30/10/2024 | 5,88% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 5,66% |\n| ALTUMG 1.3% 07/03/25 | 4,90% |\n| Glencore 1.25% 01/03/2033 | 3,86% |\n| KBC Group NV 0.625% 07/12/2031 | 3,78% |\n| German Treasury Bill 1% 15/08/2024 | 3,74% |\n| Kojamo 0.875% 28/05/2029 | 3,65% |\n| BNP Paribas 2.5% 31/03/2032 | 3,56% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 8,93% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 5,66% |\n| Coop Pank 5.0% 10/03/2032 | 3,14% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2024) | 26 870 830,32 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 90 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0451% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6120%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,68%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_tingimused_052023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2024.pdf)\n- [LHV Pensionifondi S põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_KIID_220224.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_kuuaruanne_2024_06.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_S_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":6,"content":"### Juuni 2024: kuld aitas saavutada hea tootluse\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nFondis lõppes taas üks kohalik otseinvesteering, kui enne tähtaega lunastas oma võlakirjad Pertoni kinnisvaraarendus. Ligikaudu 70 korteri rajamine Tallinna Kotzebue Parki on arenenud nii kaugele, et edasi rahastatakse projekti pangalaenuga. Fondile tähendas see umbes kaheaastase investeeringu lõppu. Tootluseks kujunes 8,5% aastas, millele lisandus varajase lunastuse makse.\n\nAvalikel turgudel tegi juunis kõige tugevama tulemus jälle hoopis meie portfelli üks suurimaid positsioone füüsiline kuld. Tuleviku suhtes segadust toonud uudised eelkõige Prantsusmaa poliitika kohta lõid tüüpilise olukorra, kus paljud vaatasid kulla kui kõige väiksema riskiga varaklassi poole.\n\nFondi jaoks lõppes aasta esimene pool tervikuna väga hea tootlusega, milles mängiski märkimisväärset rolli kulla hinnatõus. Kuigi võlakirjad üldiselt on viimase pooleteise aasta jooksul pakkunud suurepärast tootlust ja atraktiivseid investeerimisvõimalusi on jälle raskem leida, on meil siiski silmapiiril üks võimalik uus suur investeering.\n"},{"year":2024,"month":5,"content":"### Mai 2024: väärtpaberiturud saadavad vastakaid signaale\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nIntressid liiguvad euroalal endiselt vastassuunas. Kui 6 kuu euribor ja teised väga lühikese perioodi intressid suunduvad Euroopa Keskpanga poliitikaga ühes taktis allapoole, siis pika perioodi intressid (näiteks valitsuste kümneaastastel võlakirjadel) pigem kerkivad.\n\nÕpikutarkus ütleb, et selliselt hindavad investorid riski, et keskpank võib olla kärsitu ja langetada intresse liiga vara. See võib põhjustada inflatsiooni taastumise ning tulevikus euribori uuesti kergitada.\n\nPraegusest valitsuste võlakirjade intresside hinnatõusust on veelgi tähelepanuväärsem ettevõtete väärtpaberite hinnatõus, sest see peaks tekkima siis, kui majandus on väga tugev. Tugev majandus aga eeldaks, et keskpank pigem kergitab intresse, mitte ei langeta neid, või, vastupidi, kui majandus on nõrk, peaksid ettevõtete väärtpaberite hinnad langema.\n\nSellises segaduses, vastakate signaalide ja kõrge hinnataseme tingimustes on ratsionaalne riske mitte lisada. Nii oli ka meie portfelli koosseis möödunud kuul muutusteta ja ilma märkimisväärsete uudisteta.\n"},{"year":2024,"month":4,"content":"### Aprill 2024: kasvatame võlakirjade kõrval ka teisi varaklasse\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJätkus kulla erakordne kallinemine, kui aprillikuuga lisandus kullahinnale eurodes mõõdetuna veidi üle 6% ja see viis tootluse aasta algusest ligi 15% tasemele. Teise märkimisväärse sündmusena tegi järjekordse tagasimakse Baltic Horizon Fond. Ettevõte on plaani järgi oma eelmise aasta mais väljastatud võlakirjast nüüdseks tagasi maksnud juba peaaegu kolmandiku ja järgmine makse peaks tehtama hiljemalt juulis. Senikaua toob võlakiri fondile aastatootlust tempoga euribor + 8%.\n\nFond tegi kuu jooksul ka ühe uue investeeringu, omandades kinnisvarafondi SG Capital osakuid. Tegu on juba portfelli omava ja märkimisväärse ajalooga investeerimisettevõttega, mille tegevuspiirkond on olnud Riia ja selle lähiümbrus.\n\nKinnisvara ja kulla osakaal hakkab fondis S nüüd jõudma peaaegu kümnendikuni varadest. Kui leiame atraktiivseid võimalusi, soovime võlakirjade kõrval teiste varaklasside osakaalu veelgi kasvatada.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tehnoloogiasektor kui majanduse päästerõngas**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Juuni oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üldiselt positiivne kuu: USA suurettevõtete väärtust järgiv S&P 500 indeks kerkis 3,5%. Ka arenevate riikide aktsiaturgude käekäiku hindav MSCI Worldi indeks tõusis tänu Taiwani, Lõuna-Korea ja India aktsiaturgude väärtuse kasvule kuu ajaga 3,6%.\n","text":"Juuni oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üldiselt positiivne kuu: USA suurettevõtete väärtust järgiv S&P 500 indeks kerkis 3,5%. Ka arenevate riikide aktsiaturgude käekäiku hindav MSCI Worldi indeks tõusis tänu Taiwani, Lõuna-Korea ja India aktsiaturgude väärtuse kasvule kuu ajaga 3,6%.\n\nEuroopa aktsiaturud olid aga juunis langustrendis: Eurostoxx 50 aktsiaindeks odavnes kuuga 1,7%. Selle taga oli põhiliselt Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni Euroopa Parlamendi valimiste järgne otsus korraldada riigis erakorralised parlamendivalimised. See tekitab vähemalt lühiajaliselt poliitilist ebastabiilsust ja kasvatab riski, et Prantsuse riigi rahandust ei saada niipea kontrolli alla. See võib omakorda eskaleeruda euroala probleemiks.\n\nUSA aktsiaturu tõusu põhjustas peamiselt sealse tehnoloogiasektori suurettevõtete väärtuse tõus.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 1. Kui seitsme suurima tehnoloogiaettevõtte aktsiad on alates 2023. a algusest kallinenud 149% (roheline), siis ülejäänud 493 ettevõtet on S&P 500 indeksis näidanud palju tagasihoidlikumat liikumist (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\nS&P 500 aktsiaindeksisse kuuluvate ettevõtete väärtus on tänavu suurenenud 5,8 triljoni dollari võrra. 31% sellest kasvust ehk 1,8 triljonit dollarit on tulnud kõigest ühe ettevõtte, NIVIDA aktsiahinna tõusust. Suurte tehnoloogiaettevõtete kasumid on küll ajaloolises kontekstis korralikud, kuid põhiosa nende väärtuse kasvust on tulnud siiski kasumikordajate kasvust, see tähendab investorite optimismist.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 2. Investorite optimism ettevõtete tulevikukasumi suhtes: 10 suurima kasumiga ettevõtete näitaja (roheline) ja 10 suurima turukapitalisatsiooniga ettevõtete näitaja (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\nNing võrreldes 2000. aasta internetiaktsiate esimese _boom’_iga on praeguste tehnoloogia liideraktsiate väärtus isegi kõrgem ja ka kogu turg suhteliselt kallim.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 3. S&P 500 ettevõtete 12 kuu ettevaatav hinna ja kasumi kordaja (beež), 10 suurima ettevõtte ettevaatav hinna ja kasumi kordaja (roheline) ning S&P 500 indeksi hinna ja kasumi kordaja ilma 10 suurima ettevõtteta (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\n**Tehisarult oodatakse palju**\n\nTehisaru võib olla maailma muutev tehnoloogia, millest on fantaseeritud aastakümneid. Viimase paari aasta jooksul on aga jõutud ennekõike tänu arvutusvõimsuse eksponentsiaalsele kasvule ja ka uuele lähenemisele tulemusteni, mis võivad muuta varem ulmekirjanduse valdkonda kuulunu reaalsuseks.\n\nMajanduskasv on arenenud riikides olnud juba paar aastakümmet paradoksaalsel kombel vaatamata tehnoloogia kiirele arengule progresseeruvalt aneemiline ning võlakoormus on peaaegu kõikjal suurenenud palju kiiremini kui majandus. Selles väljapääsmatus olukorras on unistatud positiivsest tehnoloogiašokist. On loodetud, et see aitab lõpuks lisada majanduskasvule pöördeid ja lahendada inimkonna ees seisvaid hiigelprobleeme, nagu maakera atmosfääri soojenemine.\n\nNaiivne oleks sellegipoolest loota, et ükskõik kui suur teaduslik või tehnoloogiline läbimurre iseenesest suudaks maailma muuta ilma ulatuslike investeeringuteta. See tähendab, et tulemuste maitsmiseks tuleb kõigepealt investeerida. See tähendab omakorda tegevuste prioriseerimist ning tõenäoliselt püksirihma pingutamistki vähem tulemuslikes valdkondades. Nii tekiks võimalus investeerida sinna, kust tuleb tulemus.\n\nSuurte tehnoloogiaettevõtete kasuks räägib tõsiasi, et neil on palju raha, mida investeerida, ja vähe võlga. Valdav osa ülejäänud majandusest ägab praegu paraku kõrgema võlakoorma all kui kunagi varem. See võib märkimisväärselt pidurdada arengut ja tekitada juurde sotsiaalseid pingeid.\n\n**Pöördelistel aegadel on mõistlik riske juhtida ja hajutada**\n\nLHV Varahalduse meeskond on tehnoloogia arengu suhtes hästi meelestatud, kuid me oleme vähem optimistlikud tehnoloogiasektori ettevõtete hinnataseme suhtes. Meie tähelepanu on praegu rohkem suunatud energia- ja toormesektorile, sest me eeldame, et tehnoloogia areng nõuab uusi investeeringuid nii energeetikasse kui ka jaotusvõrkudesse. Samuti on meil suured ootused pangandussektorile, mis on väga odavalt hinnastatud vaatamata korralikele kasumitele.\n\nPikemas plaanis on tehnoloogia areng deflatsiooniline, mis tähendab, et tootmine muutub tõhusamaks ja odavamaks. Seevastu võib hinnakasv lühemas plaanis, kui investeeringuid alles tehakse ja majandust korraldatakse ümber, hoopis kiireneda, kuna nõudlus ressursside järele on suurem kui pakkumine.\n\nMe oleme LHV-s seisukohal, et kuigi keskpankade karmim rahapoliitika on tarbijahindade kasvu oluliselt aeglustanud, on „tänu“ valitsussektori järjest suurenevatele kulutustele finantskeskkond endiselt liiga lõtv, et saavutada lõplikku võitu inflatsiooni üle.\n\nKeerulises ja ebaselges majanduskeskkonnas on mõistlik hajutada riske erinevate varaklasside vahel. Viimastel aastatel on LHV pensionifondide portfellides võtnud olulise rolli kuld ja väärismetalle kaevandavate ettevõtete aktsiad. Me alustasime kullainvesteeringutega ajal kui pikaajaliste riskivabade võlakirjade tootlus oli negatiivne, otsides alternatiive valitsuse võlakirjadele.\n\nMe uskusime, et kuld võib pakkuda garanteeritud kaotusest paremat tulemust. Selle valiku tulemusena suutsime me suuresti vältida kaotusi võlakirjaturul, kus pea riskivabaks peetud valitsuste võlakirjad osutusid inflatsioonitempo kiirenedes üheks pea kõige riskantsemaks varaklassiks. Kulla hind on aga viimaste aastatega pakkunud pea aktsiaturgudega võrreldavat tootlust.\n\nMa kahtlustan, et riskide hajutamine vaid erinevate aktsiate vahel, ehk ühe varaklassi piirides ei pruugi olla tänases keerulises majandus- ning geopoliitilises keskkonnas piisav. Riskide maandamiseks on kasulik vaadata investeerimismaastikku laiemalt ning mitte piirata ennast vaid noteeritud aktsiate ja võlakirjadega.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019824","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":28,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et III sammas on ainulaadne maksusoodustusega investeerimisvõimalus, mida toetab riik?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii","title":"Loe lähemalt","size":"lg"}}}},"LMK25":{"heading":"LHV Pensionifond M","id":"m","code":"m","dataMarker":"MK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond eelistab vara investeerimisel rahavoogu pakkuvaid varasid ja võimalusel kohalikku turgu, tehes mh vähemlikviidseid erakapitali- ja kinnisvarainvesteeringuid. Investeeringuid tehakse valdavalt kohalikus valuutas, otse aktsiatesse võib investeerida kuni 75% fondi varast. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on kinnisvarainvesteeringud.\n","strategyCampaign":"### **Stabiilsust pakkuv M**\n- Fondi M investeerimisstrateegia fookus on suunatud kindlat rahavoogu teenivatele varadele: kinnisvara- ja võlakirjainvesteeringutele. \n- Võlakirjainvesteeringute puhul oleme keskendunud Eesti ettevõtetele. See on andnud fondile viimase seitsme aasta jooksul märkimisväärselt suurema tootluse kui üleilmsed võlakirjaturud.\n- M on juhitud aktiivselt, tänu millele on riskid juhitud ja koguja raha hoitud. Meie investeerimistiim teeb otsuseid põhjaliku analüüsi tulemusena ja majandusolukorrast lähtudes.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-enok.png","name":"Romet Enok","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Ebastabiilsed ajad on näidanud, et LHV pensionifondi M strateegia on end õigustanud: stabiilse tootlusega investeeringud on kaitsnud ja kasvatanud pensionikogujate vara ka langeval turul.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":6214},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":45.65,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":8.59,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":7.06,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":17.27,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":9.84,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":11.58,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 4,76% |\n| ZKB Gold ETF | 4,67% |\n| France Treasury Bill 30/10/2024 | 4,62% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,56% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 3,32% |\n| East Capital Real Estate Fund IV | 2,94% |\n| SG Capital Partners Fund 1 | 2,89% |\n| German Treasury Bill 1% 15/08/2024 | 2,82% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 2,40% |\n| Siauliu Bankas 6.15% 23/12/29 | 1,93% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 4,76% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,56% |\n| East Capital Real Estate Fund IV | 2,94% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2024) | 106 834 400,53 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 300 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0427% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6120%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,00%.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,09%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_tingimused_052023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2024.pdf)\n- [LHV Pensionifondi M põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_KIID_062024.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_kuuaruanne_2024_06.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_M_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":6,"content":"### Juuni 2024: alustasime Marati maja rekonstrueerimist\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJuuni oli USA börsile hea kuu, sest S&P 500 indeks tõusis dollarites mõõdetuna 3,5%. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks seevastu odavnes kuu jooksul eurodes 1,7%. Näitajat tõmbas allapoole peamiselt Prantsusmaa, kus turud reageerisid parlamendivalimiste ootuses negatiivselt.\n\nArenevad turud tõusid juunis dollarites 3,6%, tõusu vedasid eest Aasia riigid Taiwan, India ja Lõuna-Korea. Negatiivselt mõjutasid turgu Ladina-Ameerika ja Hiina. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks odavnes kuu jooksul eurodes ligikaudu 2%.\n\nLHV pensionifondid hakkavad rekonstrueerima Tallinnas Tartu maanteel asuvat vana Marati trikotaaživabriku hoonet, praeguse nimega Valget maja. Aastal 2020 omandatud hoonele on plaanis ehitada juurde ka kaks lisakorrust. Praegu on Valges majas peamiselt büroopinnad, pärast ehitustöid lisanduvad kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja laopinnad. Lisaks saavutab hoone A-energiaklassi ja kavas on taotleda jätkusuutliku kinnisvara BREEAM-i sertifikaat Excellenti tasemega.\n\nFondis lõppes taas üks kohalik otseinvesteering, kui enne tähtaega lunastas oma võlakirjad Pertoni kinnisvaraarendus. Ligikaudu 70 korteri rajamine Tallinna Kotzebue Parki on arenenud nii kaugele, et edasi rahastatakse projekti pangalaenuga. Fondile tähendas see umbes kaheaastase investeeringu lõppu. Tootluseks kujunes 8,5% aastas, millele lisandus varajase lunastuse makse.\n"},{"year":2024,"month":5,"content":"### Mai 2024: mais olid võidukad arenenud riikide aktsiaturud\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nVastupidiselt ütlusele „Sell in May and go away“ oli mai arenenud turgudele hea kuu. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks tõusis kuuga dollarites mõõdetuna 4,8% ja Euroopa Euro Stoxx 50 tõusis eurodes 2,1%. Arenevad turud lõpetasid kuu kokkuvõttes muutusteta.\n\nHiina näitas dollarites mõõdetuna positiivset kasvu 2,1%, mis oli hea vaheldus juba ligi aasta aega selle riigi ümber valitsenud viletsale meeleolule. Arenevatest turgudest olid kõige negatiivsema tootlusega Indoneesia ja Brasiilia, mis langesid maikuus dollarites mõõdetuna vastavalt 7,4% ja 5,9%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks odavnes kuu jooksul eurodes ligikaudu 0,6%.\n\nRiskikapitalisektoris on viimasel ajal olnud pigem raskem kui lihtsam, kuid sellegipoolest suudavad tegusad iduettevõtted kaasata raha nii ingelinvestoritelt kui ka fondidelt. Mais investeeris riskikapitalifond Tera Ventures ettevõttesse nimega CARÁ Health, mis pakub Eesti naistele kogu raseduse vältel tuge, sealhulgas teaduspõhiseid juhiseid ja muid tugiteenuseid.\n\nTerviseidu on välja arendanud maailma esimese telefonirakenduse, mis ühendab personaalsed nõuanded ja tehisaru soovitused. Sellega soovitakse lahendada probleemi, et üle 40 miljoni naise vaevleb pärast sünnitust pikaajaliste probleemidega ning samal ajal ei ole neil täielikku juurdepääsu terviklikele ja kontrollitud tervise- ja heaoluressurssidele. CARÁ Health kaasas kokku 750 000 eurot selleks, et laieneda oma äriga Euroopa saksakeelsetesse riikidesse (Austria, Saksamaa, Šveits).\n"},{"year":2024,"month":4,"content":"### Aprill 2024: Baltic Horizon Fond jätkas võlakirjade lunastamist\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAprill oli arenenud turgude jaoks negatiivne kuu. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks langes kuu jooksul dollarites mõõdetuna 4,2% ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks langes eurodes mõõdetuna 2,4%. Üks vähestest arenenud maadest, mis jäi plusspoolele, oli Suurbritannia, kasvades Briti naeltes mõõdetuna 2,4%.\n\nArengumaade turud liikusid kokkuvõttes külgsuunas ja indeks MSCI EM kasvas kuuga dollarites 0,3%. Eraldi võetuna liikusid negatiivselt Ladina-Ameerika aktsiaturud, aga Hiina, kus on juba ligi aasta aega valitsenud väga negatiivne meeleolu, kallines kuuga dollarites mõõdetuna 6,5%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus kuu jooksul eurodes väärtust juurde ligikaudu 1,4%.\n\nAprillis teatas Piletilevi Group, et ostab enamusosaluse kahes Poola piletimüügifirmas. See viib ettevõtte Poola suuruselt teiseks turuosaliseks ja ühtlasi Kesk-Euroopa suurimaks tegijaks. Tegu on Piletilevi Groupi seni kõige suurema investeeringuga, lähiminevikus laiendati tegevust ka Rumeeniasse ja Tšehhi. Piletilevi Group tegutseb lisaks mainitud riikidele veel Baltikumis, vahendades pileteid umbes 320 miljoni euro eest aastas.\n\nBaltic Horizon Fond maksis plaanitult tagasi järjekordse osa oma võlakirjadest. Eelmise aasta mais 42 miljoni euro väärtuses emiteeritud väärtpaberitest on ettevõte nüüdseks lunastanud juba peaaegu kolmandiku. Järgmine ja praegu viimane plaanitud ennetähtaegne lunastusmakse on kavas hiljemalt juulis. Selle järel väheneks algne 42 miljoni euro suurune emissioon juba 22 miljoni euro tasemele. Võlakirja intress on euribor + 8%, millele lisanduvad varase lunastamise tasud.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tehnoloogiasektor kui majanduse päästerõngas**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Juuni oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üldiselt positiivne kuu: USA suurettevõtete väärtust järgiv S&P 500 indeks kerkis 3,5%. Ka arenevate riikide aktsiaturgude käekäiku hindav MSCI Worldi indeks tõusis tänu Taiwani, Lõuna-Korea ja India aktsiaturgude väärtuse kasvule kuu ajaga 3,6%.\n","text":"Juuni oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üldiselt positiivne kuu: USA suurettevõtete väärtust järgiv S&P 500 indeks kerkis 3,5%. Ka arenevate riikide aktsiaturgude käekäiku hindav MSCI Worldi indeks tõusis tänu Taiwani, Lõuna-Korea ja India aktsiaturgude väärtuse kasvule kuu ajaga 3,6%.\n\nEuroopa aktsiaturud olid aga juunis langustrendis: Eurostoxx 50 aktsiaindeks odavnes kuuga 1,7%. Selle taga oli põhiliselt Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni Euroopa Parlamendi valimiste järgne otsus korraldada riigis erakorralised parlamendivalimised. See tekitab vähemalt lühiajaliselt poliitilist ebastabiilsust ja kasvatab riski, et Prantsuse riigi rahandust ei saada niipea kontrolli alla. See võib omakorda eskaleeruda euroala probleemiks.\n\nUSA aktsiaturu tõusu põhjustas peamiselt sealse tehnoloogiasektori suurettevõtete väärtuse tõus.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 1. Kui seitsme suurima tehnoloogiaettevõtte aktsiad on alates 2023. a algusest kallinenud 149% (roheline), siis ülejäänud 493 ettevõtet on S&P 500 indeksis näidanud palju tagasihoidlikumat liikumist (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\nS&P 500 aktsiaindeksisse kuuluvate ettevõtete väärtus on tänavu suurenenud 5,8 triljoni dollari võrra. 31% sellest kasvust ehk 1,8 triljonit dollarit on tulnud kõigest ühe ettevõtte, NIVIDA aktsiahinna tõusust. Suurte tehnoloogiaettevõtete kasumid on küll ajaloolises kontekstis korralikud, kuid põhiosa nende väärtuse kasvust on tulnud siiski kasumikordajate kasvust, see tähendab investorite optimismist.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 2. Investorite optimism ettevõtete tulevikukasumi suhtes: 10 suurima kasumiga ettevõtete näitaja (roheline) ja 10 suurima turukapitalisatsiooniga ettevõtete näitaja (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\nNing võrreldes 2000. aasta internetiaktsiate esimese _boom’_iga on praeguste tehnoloogia liideraktsiate väärtus isegi kõrgem ja ka kogu turg suhteliselt kallim.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 3. S&P 500 ettevõtete 12 kuu ettevaatav hinna ja kasumi kordaja (beež), 10 suurima ettevõtte ettevaatav hinna ja kasumi kordaja (roheline) ning S&P 500 indeksi hinna ja kasumi kordaja ilma 10 suurima ettevõtteta (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\n**Tehisarult oodatakse palju**\n\nTehisaru võib olla maailma muutev tehnoloogia, millest on fantaseeritud aastakümneid. Viimase paari aasta jooksul on aga jõutud ennekõike tänu arvutusvõimsuse eksponentsiaalsele kasvule ja ka uuele lähenemisele tulemusteni, mis võivad muuta varem ulmekirjanduse valdkonda kuulunu reaalsuseks.\n\nMajanduskasv on arenenud riikides olnud juba paar aastakümmet paradoksaalsel kombel vaatamata tehnoloogia kiirele arengule progresseeruvalt aneemiline ning võlakoormus on peaaegu kõikjal suurenenud palju kiiremini kui majandus. Selles väljapääsmatus olukorras on unistatud positiivsest tehnoloogiašokist. On loodetud, et see aitab lõpuks lisada majanduskasvule pöördeid ja lahendada inimkonna ees seisvaid hiigelprobleeme, nagu maakera atmosfääri soojenemine.\n\nNaiivne oleks sellegipoolest loota, et ükskõik kui suur teaduslik või tehnoloogiline läbimurre iseenesest suudaks maailma muuta ilma ulatuslike investeeringuteta. See tähendab, et tulemuste maitsmiseks tuleb kõigepealt investeerida. See tähendab omakorda tegevuste prioriseerimist ning tõenäoliselt püksirihma pingutamistki vähem tulemuslikes valdkondades. Nii tekiks võimalus investeerida sinna, kust tuleb tulemus.\n\nSuurte tehnoloogiaettevõtete kasuks räägib tõsiasi, et neil on palju raha, mida investeerida, ja vähe võlga. Valdav osa ülejäänud majandusest ägab praegu paraku kõrgema võlakoorma all kui kunagi varem. See võib märkimisväärselt pidurdada arengut ja tekitada juurde sotsiaalseid pingeid.\n\n**Pöördelistel aegadel on mõistlik riske juhtida ja hajutada**\n\nLHV Varahalduse meeskond on tehnoloogia arengu suhtes hästi meelestatud, kuid me oleme vähem optimistlikud tehnoloogiasektori ettevõtete hinnataseme suhtes. Meie tähelepanu on praegu rohkem suunatud energia- ja toormesektorile, sest me eeldame, et tehnoloogia areng nõuab uusi investeeringuid nii energeetikasse kui ka jaotusvõrkudesse. Samuti on meil suured ootused pangandussektorile, mis on väga odavalt hinnastatud vaatamata korralikele kasumitele.\n\nPikemas plaanis on tehnoloogia areng deflatsiooniline, mis tähendab, et tootmine muutub tõhusamaks ja odavamaks. Seevastu võib hinnakasv lühemas plaanis, kui investeeringuid alles tehakse ja majandust korraldatakse ümber, hoopis kiireneda, kuna nõudlus ressursside järele on suurem kui pakkumine.\n\nMe oleme LHV-s seisukohal, et kuigi keskpankade karmim rahapoliitika on tarbijahindade kasvu oluliselt aeglustanud, on „tänu“ valitsussektori järjest suurenevatele kulutustele finantskeskkond endiselt liiga lõtv, et saavutada lõplikku võitu inflatsiooni üle.\n\nKeerulises ja ebaselges majanduskeskkonnas on mõistlik hajutada riske erinevate varaklasside vahel. Viimastel aastatel on LHV pensionifondide portfellides võtnud olulise rolli kuld ja väärismetalle kaevandavate ettevõtete aktsiad. Me alustasime kullainvesteeringutega ajal kui pikaajaliste riskivabade võlakirjade tootlus oli negatiivne, otsides alternatiive valitsuse võlakirjadele.\n\nMe uskusime, et kuld võib pakkuda garanteeritud kaotusest paremat tulemust. Selle valiku tulemusena suutsime me suuresti vältida kaotusi võlakirjaturul, kus pea riskivabaks peetud valitsuste võlakirjad osutusid inflatsioonitempo kiirenedes üheks pea kõige riskantsemaks varaklassiks. Kulla hind on aga viimaste aastatega pakkunud pea aktsiaturgudega võrreldavat tootlust.\n\nMa kahtlustan, et riskide hajutamine vaid erinevate aktsiate vahel, ehk ühe varaklassi piirides ei pruugi olla tänases keerulises majandus- ning geopoliitilises keskkonnas piisav. Riskide maandamiseks on kasulik vaadata investeerimismaastikku laiemalt ning mitte piirata ennast vaid noteeritud aktsiate ja võlakirjadega.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019774","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":36.91,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Aktiivne III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/aktiivne","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"LLK50":{"heading":"LHV Pensionifond L","id":"l","code":"l","dataMarker":"LK50","suitability":"**Sobib kui**\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse hajutatult erinevatesse varaklassidesse nii kohalikul kui välismaistel turgudel. Fondi vara on lubatud ulatuslikult investeerida mittenoteeritud instrumentidesse, mida kasutatakse peamiselt koduturul tegutsevate äriühingute emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on erakapitaliinvesteeringud.\n","strategyCampaign":"### **Kriisikindel lipulaev L**\n- Fondi L strateegia lähtub põhimõttest, et korraliku tootluse eeldus on oskus vältida suuri kaotusi. Seepärast hajutame selle fondi investeeringud mitme varaklassi vahel. Kuna aktsiate osakaal on fondis mõõdukas, sõltub fond ka aktsiaturgude käekäigust vähem.\n- Kinnisvara moodustab varaklassina veidi üle 20% fondi investeeringutest, pakkudes inflatsioonilises keskkonnas kindlat ja stabiilset rahavoogu. Kinnisvaraobjekte hindame kord aastas. \n- L on juhitud aktiivselt, tänu millele on riskid juhitud ja koguja raha hoitud. Meie investeerimistiim teeb otsuseid põhjaliku analüüsi tulemusena ja majandusolukorrast lähtudes.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-oidermaa.png","name":"Kristo Oidermaa","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Kui portfell on rahapaigutuse poolest mitmekesine, siis on võimalik tulla ka kriisidest välja väga väheste kadudega. Pensionifond L on olnud juba 12 aastat järjest positiivse tootlusega.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":50010},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":15.07,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":19.87,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":13.17,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":14.39,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":33.75,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.75,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| ZKB Gold ETF | 4,74% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 4,18% |\n| Investindustrial VII L.P. | 3,05% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,00% |\n| AMUNDI EURO STOXX BANKS UCITS ETF | 2,69% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 2,66% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,22% |\n| Partners Group Direct Equity 2019 | 2,19% |\n| SG Capital Partners Fund 1 | 1,86% |\n| Usaldusfond BaltCap Private Equity Fund III | 1,85% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,00% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,22% |\n| Usaldusfond BaltCap Private Equity Fund III | 1,85% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2024) | 852 616 503,10 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 1 600 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0415% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6120%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,24%.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,56%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_tingimused_052023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2024.pdf)\n- [LHV Pensionifondi L põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_KIID_220224.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_kuuaruanne_2024_06.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_L_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":6,"content":"### Juuni 2024: alustasime Marati maja rekonstrueerimist\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJuuni oli USA börsile hea kuu, sest S&P 500 indeks tõusis dollarites mõõdetuna 3,5%. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks seevastu odavnes kuu jooksul eurodes 1,7%. Näitajat tõmbas allapoole peamiselt Prantsusmaa, kus turud reageerisid parlamendivalimiste ootuses negatiivselt.\n\nArenevad turud tõusid juunis dollarites 3,6%, tõusu vedasid eest Aasia riigid Taiwan, India ja Lõuna-Korea. Negatiivselt mõjutasid turgu Ladina-Ameerika ja Hiina. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks odavnes kuu jooksul eurodes ligikaudu 2%.\n\nKuu jooksul aktsiaportfellides suuremaid tehinguid ei tehtud. Kõige rohkem aitas portfellide tootlust suurendada meie suurim positsioon füüsiline kuld, mis kallines juunis 1,3%. Kõige negatiivsemalt mõjutasid portfelle energiametallidega seotud investeeringud, mis odavnesid 4…7%, samuti Euroopa pangad, mis kaotasid väärtust 6,7%. Tänu struktuursele alapakkumisele ja kaitsele, mida sektor pakub ebakindlas geopoliitilises keskkonnas, näeme endiselt häid võimalusi toormesektoris.\n\nLHV pensionifondid hakkavad rekonstrueerima Tallinnas Tartu maanteel asuvat vana Marati trikotaaživabriku hoonet, praeguse nimega Valget maja. Aastal 2020 omandatud hoonele on plaanis ehitada juurde ka kaks lisakorrust. Praegu on Valges majas peamiselt büroopinnad, pärast ehitustöid lisanduvad kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja laopinnad. Lisaks saavutab hoone A-energiaklassi ja kavas on taotleda jätkusuutliku kinnisvara BREEAM-i sertifikaat Excellenti tasemega.\n"},{"year":2024,"month":5,"content":"### Mai 2024: investeerisime põllumajandusettevõtetesse\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nVastupidiselt ütlusele „Sell in May and go away“ oli mai arenenud turgudele hea kuu. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks tõusis kuuga dollarites mõõdetuna 4,8% ja Euroopa Euro Stoxx 50 tõusis eurodes 2,1%. Arenevad turud lõpetasid kuu kokkuvõttes muutusteta.\n\nHiina näitas dollarites mõõdetuna positiivset kasvu 2,1%, mis oli hea vaheldus juba ligi aasta aega selle riigi ümber valitsenud viletsale meeleolule. Arenevatest turgudest olid kõige negatiivsema tootlusega Indoneesia ja Brasiilia, mis langesid maikuus dollarites mõõdetuna vastavalt 7,4% ja 5,9%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks odavnes kuu jooksul eurodes ligikaudu 0,6%.\n\nKuu jooksul ostsime portfellidesse põllumajandusettevõtteid Mosaic ja Nutrien, panustades põllumajandussaaduste kasvavatele hindadele. Mai jooksul tõid aktsiapositsioonidest kõige rohkem tootlust Euroopa pankade indeks ja kullakaevandusettevõte Agnico Eagle Mines, tõustes vahemikus 5…7%. Kõige kehvemaid tulemusi tõid aga meie energiaga seotud positsioonid, mis odavnesid 2…7%.\n\nNäeme endiselt häid võimalusi toormesektoris, seda tänu struktuursele alapakkumisele ja püsivale nõudlusele, mis sektoris valitseb.\n\nRiskikapitalisektoris on viimasel ajal olnud pigem raskem kui lihtsam, kuid sellegipoolest suudavad tegusad iduettevõtted kaasata raha nii ingelinvestoritelt kui ka fondidelt. Mais investeeris riskikapitalifond Tera Ventures ettevõttesse nimega CARÁ Health, mis pakub Eesti naistele kogu raseduse vältel tuge, sealhulgas teaduspõhiseid juhiseid ja muid tugiteenuseid.\n\nTerviseidu on välja arendanud maailma esimese telefonirakenduse, mis ühendab personaalsed nõuanded ja tehisaru soovitused. Sellega soovitakse lahendada probleemi, et üle 40 miljoni naise vaevleb pärast sünnitust pikaajaliste probleemidega ning samal ajal ei ole neil täielikku juurdepääsu terviklikele ja kontrollitud tervise- ja heaoluressurssidele. CARÁ Health kaasas kokku 750 000 eurot selleks, et laieneda oma äriga Euroopa saksakeelsetesse riikidesse (Austria, Saksamaa, Šveits).\n"},{"year":2024,"month":4,"content":"### Aprill 2024: Baltic Horizon Fond ja Coop Pank lunastasid oma võlakirju\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAprill oli arenenud turgude jaoks negatiivne kuu. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks langes kuu jooksul dollarites mõõdetuna 4,2% ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks langes eurodes mõõdetuna 2,4%. Üks vähestest arenenud maadest, mis jäi plusspoolele, oli Suurbritannia, kasvades Briti naeltes mõõdetuna 2,4%.\n\nArengumaade turud liikusid kokkuvõttes külgsuunas ja indeks MSCI EM kasvas kuuga dollarites 0,3%. Eraldi võetuna liikusid negatiivselt Ladina-Ameerika aktsiaturud, aga Hiina, kus on juba ligi aasta aega valitsenud väga negatiivne meeleolu, kallines kuuga dollarites mõõdetuna 6,5%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus kuu jooksul eurodes väärtust juurde ligikaudu 1,4%.\n\nKuu jooksul müüsime portfellidest välja Soome metsatööstusettevõtte UPM-Kymmene. Aprillis olid aktsiapositsioonidest edukaimad vääris- ja energiametallid, mis kallinesid vahemikus 5–8%, samuti Euroopa pangad, mis tõusid ligikaudu 3,7%. Kõige ulatuslikumalt langesid kuu jooksul miinusesse fondi energiapositsioonid, mis odavnesid 6–11%. Näeme tulevikus häid võimalusi toormesektoris, kus valitseb endiselt struktuurne alapakkumine.\n\nAprillis teatas Piletilevi Group, et ostab enamusosaluse kahes Poola piletimüügifirmas. See viib ettevõtte Poola suuruselt teiseks turuosaliseks ja ühtlasi Kesk-Euroopa suurimaks tegijaks. Tegu on Piletilevi Groupi seni kõige suurema investeeringuga, lähiminevikus laiendati tegevust ka Rumeeniasse ja Tšehhi. Piletilevi Group tegutseb lisaks mainitud riikidele veel Baltikumis, vahendades pileteid umbes 320 miljoni euro eest aastas.\n\nCoop Pank lunastas plaanitult viimase osa investeeringust, mille tegid LHV pensionifondid 2017. aastal Coopi allutatud võlakirjadesse. LHV fondid pakkusid tollal algusfaasis olnud pangale otseinvesteeringuna nende võlakirjade vormis kasvukapitali, mida Coop sai vastavalt oma arengule kasutusele võtta. L fond teenis investeeringult 7% intressi aastas.\n\nJärjekordse plaanitud lunastusmakse tegi võlakirjaportfellis ka Baltic Horizon Fund, olles nüüdseks tagastanud peaaegu kolmandiku möödunud aasta mais laenatud summast. Võlakirja intress on euribor + 8%, millele lisanduvad varase lunastamise tasud.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tehnoloogiasektor kui majanduse päästerõngas**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Juuni oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üldiselt positiivne kuu: USA suurettevõtete väärtust järgiv S&P 500 indeks kerkis 3,5%. Ka arenevate riikide aktsiaturgude käekäiku hindav MSCI Worldi indeks tõusis tänu Taiwani, Lõuna-Korea ja India aktsiaturgude väärtuse kasvule kuu ajaga 3,6%.\n","text":"Juuni oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üldiselt positiivne kuu: USA suurettevõtete väärtust järgiv S&P 500 indeks kerkis 3,5%. Ka arenevate riikide aktsiaturgude käekäiku hindav MSCI Worldi indeks tõusis tänu Taiwani, Lõuna-Korea ja India aktsiaturgude väärtuse kasvule kuu ajaga 3,6%.\n\nEuroopa aktsiaturud olid aga juunis langustrendis: Eurostoxx 50 aktsiaindeks odavnes kuuga 1,7%. Selle taga oli põhiliselt Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni Euroopa Parlamendi valimiste järgne otsus korraldada riigis erakorralised parlamendivalimised. See tekitab vähemalt lühiajaliselt poliitilist ebastabiilsust ja kasvatab riski, et Prantsuse riigi rahandust ei saada niipea kontrolli alla. See võib omakorda eskaleeruda euroala probleemiks.\n\nUSA aktsiaturu tõusu põhjustas peamiselt sealse tehnoloogiasektori suurettevõtete väärtuse tõus.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 1. Kui seitsme suurima tehnoloogiaettevõtte aktsiad on alates 2023. a algusest kallinenud 149% (roheline), siis ülejäänud 493 ettevõtet on S&P 500 indeksis näidanud palju tagasihoidlikumat liikumist (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\nS&P 500 aktsiaindeksisse kuuluvate ettevõtete väärtus on tänavu suurenenud 5,8 triljoni dollari võrra. 31% sellest kasvust ehk 1,8 triljonit dollarit on tulnud kõigest ühe ettevõtte, NIVIDA aktsiahinna tõusust. Suurte tehnoloogiaettevõtete kasumid on küll ajaloolises kontekstis korralikud, kuid põhiosa nende väärtuse kasvust on tulnud siiski kasumikordajate kasvust, see tähendab investorite optimismist.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 2. Investorite optimism ettevõtete tulevikukasumi suhtes: 10 suurima kasumiga ettevõtete näitaja (roheline) ja 10 suurima turukapitalisatsiooniga ettevõtete näitaja (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\nNing võrreldes 2000. aasta internetiaktsiate esimese _boom’_iga on praeguste tehnoloogia liideraktsiate väärtus isegi kõrgem ja ka kogu turg suhteliselt kallim.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 3. S&P 500 ettevõtete 12 kuu ettevaatav hinna ja kasumi kordaja (beež), 10 suurima ettevõtte ettevaatav hinna ja kasumi kordaja (roheline) ning S&P 500 indeksi hinna ja kasumi kordaja ilma 10 suurima ettevõtteta (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\n**Tehisarult oodatakse palju**\n\nTehisaru võib olla maailma muutev tehnoloogia, millest on fantaseeritud aastakümneid. Viimase paari aasta jooksul on aga jõutud ennekõike tänu arvutusvõimsuse eksponentsiaalsele kasvule ja ka uuele lähenemisele tulemusteni, mis võivad muuta varem ulmekirjanduse valdkonda kuulunu reaalsuseks.\n\nMajanduskasv on arenenud riikides olnud juba paar aastakümmet paradoksaalsel kombel vaatamata tehnoloogia kiirele arengule progresseeruvalt aneemiline ning võlakoormus on peaaegu kõikjal suurenenud palju kiiremini kui majandus. Selles väljapääsmatus olukorras on unistatud positiivsest tehnoloogiašokist. On loodetud, et see aitab lõpuks lisada majanduskasvule pöördeid ja lahendada inimkonna ees seisvaid hiigelprobleeme, nagu maakera atmosfääri soojenemine.\n\nNaiivne oleks sellegipoolest loota, et ükskõik kui suur teaduslik või tehnoloogiline läbimurre iseenesest suudaks maailma muuta ilma ulatuslike investeeringuteta. See tähendab, et tulemuste maitsmiseks tuleb kõigepealt investeerida. See tähendab omakorda tegevuste prioriseerimist ning tõenäoliselt püksirihma pingutamistki vähem tulemuslikes valdkondades. Nii tekiks võimalus investeerida sinna, kust tuleb tulemus.\n\nSuurte tehnoloogiaettevõtete kasuks räägib tõsiasi, et neil on palju raha, mida investeerida, ja vähe võlga. Valdav osa ülejäänud majandusest ägab praegu paraku kõrgema võlakoorma all kui kunagi varem. See võib märkimisväärselt pidurdada arengut ja tekitada juurde sotsiaalseid pingeid.\n\n**Pöördelistel aegadel on mõistlik riske juhtida ja hajutada**\n\nLHV Varahalduse meeskond on tehnoloogia arengu suhtes hästi meelestatud, kuid me oleme vähem optimistlikud tehnoloogiasektori ettevõtete hinnataseme suhtes. Meie tähelepanu on praegu rohkem suunatud energia- ja toormesektorile, sest me eeldame, et tehnoloogia areng nõuab uusi investeeringuid nii energeetikasse kui ka jaotusvõrkudesse. Samuti on meil suured ootused pangandussektorile, mis on väga odavalt hinnastatud vaatamata korralikele kasumitele.\n\nPikemas plaanis on tehnoloogia areng deflatsiooniline, mis tähendab, et tootmine muutub tõhusamaks ja odavamaks. Seevastu võib hinnakasv lühemas plaanis, kui investeeringuid alles tehakse ja majandust korraldatakse ümber, hoopis kiireneda, kuna nõudlus ressursside järele on suurem kui pakkumine.\n\nMe oleme LHV-s seisukohal, et kuigi keskpankade karmim rahapoliitika on tarbijahindade kasvu oluliselt aeglustanud, on „tänu“ valitsussektori järjest suurenevatele kulutustele finantskeskkond endiselt liiga lõtv, et saavutada lõplikku võitu inflatsiooni üle.\n\nKeerulises ja ebaselges majanduskeskkonnas on mõistlik hajutada riske erinevate varaklasside vahel. Viimastel aastatel on LHV pensionifondide portfellides võtnud olulise rolli kuld ja väärismetalle kaevandavate ettevõtete aktsiad. Me alustasime kullainvesteeringutega ajal kui pikaajaliste riskivabade võlakirjade tootlus oli negatiivne, otsides alternatiive valitsuse võlakirjadele.\n\nMe uskusime, et kuld võib pakkuda garanteeritud kaotusest paremat tulemust. Selle valiku tulemusena suutsime me suuresti vältida kaotusi võlakirjaturul, kus pea riskivabaks peetud valitsuste võlakirjad osutusid inflatsioonitempo kiirenedes üheks pea kõige riskantsemaks varaklassiks. Kulla hind on aga viimaste aastatega pakkunud pea aktsiaturgudega võrreldavat tootlust.\n\nMa kahtlustan, et riskide hajutamine vaid erinevate aktsiate vahel, ehk ühe varaklassi piirides ei pruugi olla tänases keerulises majandus- ning geopoliitilises keskkonnas piisav. Riskide maandamiseks on kasulik vaadata investeerimismaastikku laiemalt ning mitte piirata ennast vaid noteeritud aktsiate ja võlakirjadega.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019832","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":27.05,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Aktiivne III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/aktiivne","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"LXK75":{"heading":"LHV Pensionifond XL","id":"xl","code":"xl","dataMarker":"XLK50","suitability":"**Sobib kui**\n- oled valmis riskima keskmisest rohkem,\n- sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.\n","strategyCampaign":"### **Suurema aktsiaosakaaluga XL**\n- XL on LHV kõige äkilisem aktiivselt juhitud pensionifond. See tähendab, et XL investeerib aktsiaturgudele rohkem kui ükski teine LHV aktiivne fond.\n- Kuigi XL tohib paigutada aktsiaturgudele kõik oma varad, eelistame hajutada fondi investeeringuid mitme varaklassi – kinnisvara, erakapitalifondide ja börsiväliste võlakirjade – vahel. \n- XL on juhitud aktiivselt, tänu millele on riskid juhitud ja koguja raha hoitud. Meie investeerimistiim teeb otsuseid põhjaliku analüüsi tulemusena ja majandusolukorrast lähtudes. \n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-oidermaa.png","name":"Kristo Oidermaa","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Fondi XL aktsiaportfelli kokkupanemisele oleme lähenenud temaatiliselt ja valinud välja sektorid, mis on alati pakkunud kiire inflatsiooni ajal head tootlust.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":25560},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":25.15,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":22.18,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":13.11,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":10.35,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":20.35,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":8.86,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| German Treasury Bill 1% 15/08/2024 | 5,68% |\n| ZKB Gold ETF | 4,15% |\n| France Treasury Bill 30/10/2024 | 3,93% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,45% |\n| Axcel VI | 3,35% |\n| AMUNDI EURO STOXX BANKS UCITS ETF | 3,29% |\n| Investindustrial VII L.P. | 2,04% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,03% |\n| Monte Rosa V Class J | 2,03% |\n| German Treasury Bill 16/10/2024 | 1,93% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,03% |\n| Luminor 7.75% 08/06/2027 | 1,51% |\n| Baltic Horizon Fund 08/05/28 | 1,27% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2024) | 256 674 289,54 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 530 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0415% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6120%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,28%.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,22%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_tingimused_052023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2024.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XL põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_KIID_220224.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_kuuaruanne_2024_06.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_XL_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":6,"content":"### Juuni 2024: alustasime Marati maja rekonstrueerimist\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJuuni oli USA börsile hea kuu, sest S&P 500 indeks tõusis dollarites mõõdetuna 3,5%. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks seevastu odavnes kuu jooksul eurodes 1,7%. Näitajat tõmbas allapoole peamiselt Prantsusmaa, kus turud reageerisid parlamendivalimiste ootuses negatiivselt.\n\nArenevad turud tõusid juunis dollarites 3,6%, tõusu vedasid eest Aasia riigid Taiwan, India ja Lõuna-Korea. Negatiivselt mõjutasid turgu Ladina-Ameerika ja Hiina. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks odavnes kuu jooksul eurodes ligikaudu 2%.\n\nKuu jooksul aktsiaportfellides suuremaid tehinguid ei tehtud. Kõige rohkem aitas portfellide tootlust suurendada meie suurim positsioon füüsiline kuld, mis kallines juunis 1,3%. Kõige negatiivsemalt mõjutasid portfelle energiametallidega seotud investeeringud, mis odavnesid 4…7%, samuti Euroopa pangad, mis kaotasid väärtust 6,7%. Tänu struktuursele alapakkumisele ja kaitsele, mida sektor pakub ebakindlas geopoliitilises keskkonnas, näeme endiselt häid võimalusi toormesektoris.\n\nLHV pensionifondid hakkavad rekonstrueerima Tallinnas Tartu maanteel asuvat vana Marati trikotaaživabriku hoonet, praeguse nimega Valget maja. Aastal 2020 omandatud hoonele on plaanis ehitada juurde ka kaks lisakorrust. Praegu on Valges majas peamiselt büroopinnad, pärast ehitustöid lisanduvad kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja laopinnad. Lisaks saavutab hoone A-energiaklassi ja kavas on taotleda jätkusuutliku kinnisvara BREEAM-i sertifikaat Excellenti tasemega.\n"},{"year":2024,"month":5,"content":"### Mai 2024: investeerisime põllumajandusettevõtetesse\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nVastupidiselt ütlusele „Sell in May and go away“ oli mai arenenud turgudele hea kuu. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks tõusis kuuga dollarites mõõdetuna 4,8% ja Euroopa Euro Stoxx 50 tõusis eurodes 2,1%. Arenevad turud lõpetasid kuu kokkuvõttes muutusteta.\n\nHiina näitas dollarites mõõdetuna positiivset kasvu 2,1%, mis oli hea vaheldus juba ligi aasta aega selle riigi ümber valitsenud viletsale meeleolule. Arenevatest turgudest olid kõige negatiivsema tootlusega Indoneesia ja Brasiilia, mis langesid maikuus dollarites mõõdetuna vastavalt 7,4% ja 5,9%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks odavnes kuu jooksul eurodes ligikaudu 0,6%.\n\nKuu jooksul ostsime portfellidesse põllumajandusettevõtteid Mosaic ja Nutrien, panustades põllumajandussaaduste kasvavatele hindadele. Mai jooksul tõid aktsiapositsioonidest kõige rohkem tootlust Euroopa pankade indeks ja kullakaevandusettevõte Agnico Eagle Mines, tõustes vahemikus 5…7%. Kõige kehvemaid tulemusi tõid aga meie energiaga seotud positsioonid, mis odavnesid 2…7%.\n\nNäeme endiselt häid võimalusi toormesektoris, seda tänu struktuursele alapakkumisele ja püsivale nõudlusele, mis sektoris valitseb.\n\nRiskikapitalisektoris on viimasel ajal olnud pigem raskem kui lihtsam, kuid sellegipoolest suudavad tegusad iduettevõtted kaasata raha nii ingelinvestoritelt kui ka fondidelt. Mais investeeris riskikapitalifond Tera Ventures ettevõttesse nimega CARÁ Health, mis pakub Eesti naistele kogu raseduse vältel tuge, sealhulgas teaduspõhiseid juhiseid ja muid tugiteenuseid.\n\nTerviseidu on välja arendanud maailma esimese telefonirakenduse, mis ühendab personaalsed nõuanded ja tehisaru soovitused. Sellega soovitakse lahendada probleemi, et üle 40 miljoni naise vaevleb pärast sünnitust pikaajaliste probleemidega ning samal ajal ei ole neil täielikku juurdepääsu terviklikele ja kontrollitud tervise- ja heaoluressurssidele. CARÁ Health kaasas kokku 750 000 eurot selleks, et laieneda oma äriga Euroopa saksakeelsetesse riikidesse (Austria, Saksamaa, Šveits).\n"},{"year":2024,"month":4,"content":"### Aprill 2024: Baltic Horizon Fond jätkas võlakirjade lunastamist\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAprill oli arenenud turgude jaoks negatiivne kuu. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks langes kuu jooksul dollarites mõõdetuna 4,2% ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks langes eurodes mõõdetuna 2,4%. Üks vähestest arenenud maadest, mis jäi plusspoolele, oli Suurbritannia, kasvades Briti naeltes mõõdetuna 2,4%.\n\nArengumaade turud liikusid kokkuvõttes külgsuunas ja indeks MSCI EM kasvas kuuga dollarites 0,3%. Eraldi võetuna liikusid negatiivselt Ladina-Ameerika aktsiaturud, aga Hiina, kus on juba ligi aasta aega valitsenud väga negatiivne meeleolu, kallines kuuga dollarites mõõdetuna 6,5%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus kuu jooksul eurodes väärtust juurde ligikaudu 1,4%.\n\nKuu jooksul müüsime portfellidest välja Soome metsatööstusettevõtte UPM-Kymmene. Aprillis olid aktsiapositsioonidest edukaimad vääris- ja energiametallid, mis kallinesid vahemikus 5–8%, samuti Euroopa pangad, mis tõusid ligikaudu 3,7%. Kõige ulatuslikumalt langesid kuu jooksul miinusesse fondi energiapositsioonid, mis odavnesid 6–11%. Näeme tulevikus häid võimalusi toormesektoris, kus valitseb endiselt struktuurne alapakkumine.\n\nAprillis teatas Piletilevi Group, et ostab enamusosaluse kahes Poola piletimüügifirmas. See viib ettevõtte Poola suuruselt teiseks turuosaliseks ja ühtlasi Kesk-Euroopa suurimaks tegijaks. Tegu on Piletilevi Groupi seni kõige suurema investeeringuga, lähiminevikus laiendati tegevust ka Rumeeniasse ja Tšehhi. Piletilevi Group tegutseb lisaks mainitud riikidele veel Baltikumis, vahendades pileteid umbes 320 miljoni euro eest aastas.\n\nBaltic Horizon Fond maksis plaanitult tagasi järjekordse osa oma võlakirjadest. Eelmise aasta mais 42 miljoni euro väärtuses emiteeritud väärtpaberitest on ettevõte nüüdseks lunastanud juba peaaegu kolmandiku. Järgmine ja praegu viimane plaanitud ennetähtaegne lunastusmakse on kavas hiljemalt juulis. Selle järel väheneks algne 42 miljoni euro suurune emissioon juba 22 miljoni euro tasemele. Võlakirja intress on euribor + 8%, millele lisanduvad varase lunastamise tasud.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tehnoloogiasektor kui majanduse päästerõngas**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Juuni oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üldiselt positiivne kuu: USA suurettevõtete väärtust järgiv S&P 500 indeks kerkis 3,5%. Ka arenevate riikide aktsiaturgude käekäiku hindav MSCI Worldi indeks tõusis tänu Taiwani, Lõuna-Korea ja India aktsiaturgude väärtuse kasvule kuu ajaga 3,6%.\n","text":"Juuni oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üldiselt positiivne kuu: USA suurettevõtete väärtust järgiv S&P 500 indeks kerkis 3,5%. Ka arenevate riikide aktsiaturgude käekäiku hindav MSCI Worldi indeks tõusis tänu Taiwani, Lõuna-Korea ja India aktsiaturgude väärtuse kasvule kuu ajaga 3,6%.\n\nEuroopa aktsiaturud olid aga juunis langustrendis: Eurostoxx 50 aktsiaindeks odavnes kuuga 1,7%. Selle taga oli põhiliselt Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni Euroopa Parlamendi valimiste järgne otsus korraldada riigis erakorralised parlamendivalimised. See tekitab vähemalt lühiajaliselt poliitilist ebastabiilsust ja kasvatab riski, et Prantsuse riigi rahandust ei saada niipea kontrolli alla. See võib omakorda eskaleeruda euroala probleemiks.\n\nUSA aktsiaturu tõusu põhjustas peamiselt sealse tehnoloogiasektori suurettevõtete väärtuse tõus.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 1. Kui seitsme suurima tehnoloogiaettevõtte aktsiad on alates 2023. a algusest kallinenud 149% (roheline), siis ülejäänud 493 ettevõtet on S&P 500 indeksis näidanud palju tagasihoidlikumat liikumist (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\nS&P 500 aktsiaindeksisse kuuluvate ettevõtete väärtus on tänavu suurenenud 5,8 triljoni dollari võrra. 31% sellest kasvust ehk 1,8 triljonit dollarit on tulnud kõigest ühe ettevõtte, NIVIDA aktsiahinna tõusust. Suurte tehnoloogiaettevõtete kasumid on küll ajaloolises kontekstis korralikud, kuid põhiosa nende väärtuse kasvust on tulnud siiski kasumikordajate kasvust, see tähendab investorite optimismist.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 2. Investorite optimism ettevõtete tulevikukasumi suhtes: 10 suurima kasumiga ettevõtete näitaja (roheline) ja 10 suurima turukapitalisatsiooniga ettevõtete näitaja (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\nNing võrreldes 2000. aasta internetiaktsiate esimese _boom’_iga on praeguste tehnoloogia liideraktsiate väärtus isegi kõrgem ja ka kogu turg suhteliselt kallim.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 3. S&P 500 ettevõtete 12 kuu ettevaatav hinna ja kasumi kordaja (beež), 10 suurima ettevõtte ettevaatav hinna ja kasumi kordaja (roheline) ning S&P 500 indeksi hinna ja kasumi kordaja ilma 10 suurima ettevõtteta (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\n**Tehisarult oodatakse palju**\n\nTehisaru võib olla maailma muutev tehnoloogia, millest on fantaseeritud aastakümneid. Viimase paari aasta jooksul on aga jõutud ennekõike tänu arvutusvõimsuse eksponentsiaalsele kasvule ja ka uuele lähenemisele tulemusteni, mis võivad muuta varem ulmekirjanduse valdkonda kuulunu reaalsuseks.\n\nMajanduskasv on arenenud riikides olnud juba paar aastakümmet paradoksaalsel kombel vaatamata tehnoloogia kiirele arengule progresseeruvalt aneemiline ning võlakoormus on peaaegu kõikjal suurenenud palju kiiremini kui majandus. Selles väljapääsmatus olukorras on unistatud positiivsest tehnoloogiašokist. On loodetud, et see aitab lõpuks lisada majanduskasvule pöördeid ja lahendada inimkonna ees seisvaid hiigelprobleeme, nagu maakera atmosfääri soojenemine.\n\nNaiivne oleks sellegipoolest loota, et ükskõik kui suur teaduslik või tehnoloogiline läbimurre iseenesest suudaks maailma muuta ilma ulatuslike investeeringuteta. See tähendab, et tulemuste maitsmiseks tuleb kõigepealt investeerida. See tähendab omakorda tegevuste prioriseerimist ning tõenäoliselt püksirihma pingutamistki vähem tulemuslikes valdkondades. Nii tekiks võimalus investeerida sinna, kust tuleb tulemus.\n\nSuurte tehnoloogiaettevõtete kasuks räägib tõsiasi, et neil on palju raha, mida investeerida, ja vähe võlga. Valdav osa ülejäänud majandusest ägab praegu paraku kõrgema võlakoorma all kui kunagi varem. See võib märkimisväärselt pidurdada arengut ja tekitada juurde sotsiaalseid pingeid.\n\n**Pöördelistel aegadel on mõistlik riske juhtida ja hajutada**\n\nLHV Varahalduse meeskond on tehnoloogia arengu suhtes hästi meelestatud, kuid me oleme vähem optimistlikud tehnoloogiasektori ettevõtete hinnataseme suhtes. Meie tähelepanu on praegu rohkem suunatud energia- ja toormesektorile, sest me eeldame, et tehnoloogia areng nõuab uusi investeeringuid nii energeetikasse kui ka jaotusvõrkudesse. Samuti on meil suured ootused pangandussektorile, mis on väga odavalt hinnastatud vaatamata korralikele kasumitele.\n\nPikemas plaanis on tehnoloogia areng deflatsiooniline, mis tähendab, et tootmine muutub tõhusamaks ja odavamaks. Seevastu võib hinnakasv lühemas plaanis, kui investeeringuid alles tehakse ja majandust korraldatakse ümber, hoopis kiireneda, kuna nõudlus ressursside järele on suurem kui pakkumine.\n\nMe oleme LHV-s seisukohal, et kuigi keskpankade karmim rahapoliitika on tarbijahindade kasvu oluliselt aeglustanud, on „tänu“ valitsussektori järjest suurenevatele kulutustele finantskeskkond endiselt liiga lõtv, et saavutada lõplikku võitu inflatsiooni üle.\n\nKeerulises ja ebaselges majanduskeskkonnas on mõistlik hajutada riske erinevate varaklasside vahel. Viimastel aastatel on LHV pensionifondide portfellides võtnud olulise rolli kuld ja väärismetalle kaevandavate ettevõtete aktsiad. Me alustasime kullainvesteeringutega ajal kui pikaajaliste riskivabade võlakirjade tootlus oli negatiivne, otsides alternatiive valitsuse võlakirjadele.\n\nMe uskusime, et kuld võib pakkuda garanteeritud kaotusest paremat tulemust. Selle valiku tulemusena suutsime me suuresti vältida kaotusi võlakirjaturul, kus pea riskivabaks peetud valitsuste võlakirjad osutusid inflatsioonitempo kiirenedes üheks pea kõige riskantsemaks varaklassiks. Kulla hind on aga viimaste aastatega pakkunud pea aktsiaturgudega võrreldavat tootlust.\n\nMa kahtlustan, et riskide hajutamine vaid erinevate aktsiate vahel, ehk ühe varaklassi piirides ei pruugi olla tänases keerulises majandus- ning geopoliitilises keskkonnas piisav. Riskide maandamiseks on kasulik vaadata investeerimismaastikku laiemalt ning mitte piirata ennast vaid noteeritud aktsiate ja võlakirjadega.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019766","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":18.72,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Aktiivne III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/aktiivne","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"LIK75":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks","id":"indeks","code":"lik","dataMarker":"LIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,\n- soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,\n- omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond investeerib kogu vara aktsiaindekseid järgivatesse investeerimisfondidesse ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nInvesteeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kahe turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets) ja arenevad turud (emerging markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).\n","strategyCampaign":"### **Madalate haldustasudega indeksifond**\n- Usume, et järgmine kasv tuleb just arenevatelt turgudelt ning seepärast oleme suunanud 38% fondi investeeringutest Hiinasse, Taiwani, Indiasse, Lõuna-Koreasse, Brasiiliasse ja teistesse arenevate turgude riikidesse\n- Fondi riskid on targalt hajutatud: investeeringud on jaotatud rohkemate riikide vahel ja need ei sõltu nii suuresti USA börsi käekäigust.\n- LHV indeksifondi tasu on Eesti pensionifondide seas soodsuselt teine. Jooksvate tasude määr on aastas 0,32%. Isegi Tuleva on kallim. \n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-kukemelk.png","name":"Joel Kukemelk","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Ka indeksifondil võib olla hajutatud strateegia: investeeringud on jaotatud riikide majanduse suuruse ehk SKP, mitte börsi suuruse ehk turukapitalisatsiooni järgi, mis tooks kaasa USA börsi suure osakaalu.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":23188},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":98.53,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.47,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Prime Global UCITS ETF | 28,08% |\n| AMUNDI MSCI WORLD ETF V ACC | 27,24% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS | 25,32% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 7,90% |\n| SPDR MSCI World UCITS ETF | 5,20% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 4,79% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2024) | 133 690 918,10 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 500 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0451% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,2000%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,32%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_tingimused_2023.pdf)\n- [Fondide tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_Indeks.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_prospekt_2024.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_KIID_220224.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_mudelportfell_09_2023.pdf)\n- [Mudelportfell (kehtiv alates 02.09.2024)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_mudelportfell_092024.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_kuuaruanne_2024_06.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Indeks_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":6,"content":"### Juuni 2024: Indeksid on 10 aasta keskmistest täna kallimad\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\n2024\\. aasta teises kvartalis jätkus indeksite võidukäik. Sedapuhku tõusid aga odavamad arenevate riikide aktsiaindeksid rohkem: arenenud turud tõusid euros netos mõõdetuna MSCI indeksite baasil kvartaliga +3,4% ja arenevad turud +5,8%. Võrreldes konkureerivate indeksifondidega rohkem odavamatele arenevatele turgudele raha investeerivad LHV II ja III samba indeksifondid näitasid teises kvartalis tulemust +4,7%.\n\nLHV indeksifondide portfellid kauplevad täna 16,2 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,7 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,1% dividendimäära. Viimase 10 aasta keskmiste kordajatega võrreldes on portfelli valuatsiooni kordajad täna juba kallimad. Arenenud aktsiaturgude indeksi MSCI Worldi hinna ja 12 kuud ettevaatava kasumi suhtarv ehk P/E on täna 11% üle 10 aasta keskmise, arenevatel turgudel MSCI Emerging Markets indeksi näitel 3% üle keskmise. Jooksvat raamatupidamisväärtuse suhtarvu P/B vaadates näeme, et esimesel juhul ollakse keskmisest kallimad koguni 31%, teisel juhul 6%.\n\nKeskmisest kallimad kordajad ei tähenda, et indeksid peaks selle peale kohe allapoole liikuma, kuid vähendab tõenäoliselt indeksitelt tulevikus teenitavat tootlust, sest on vähetõenäoline, et hinnatasemed võrreldes keskmiste kordajatega jäädavalt oluliselt kõrgematele tasemetele püsima jäävad või et ettevõtete kasumikasv võrreldes ajaloolise keskmisega nüüd oluliselt püsivalt suurem oleks.\n\n**Valimised Euroopas ja USAs**\n\nMaailm elab 2024. aastal spordivõistluste ja valimiste laines. Valimised on olulised seetõttu, et ajalooliselt on valimiste aastad investoritele olnud reeglina head aastad, sest poliitikat ajastatakse nii, et rasked otsused tehakse ära valimiste järgselt ning head olud jäävad valimiste eelsesse aega, et oleks suurem tõenäosus tagasi valitud saada.\n\nEuroopa Parlamendi valimised on Euroopas äsja lõppenud ning kuigi hääli mängiti eri leeride lõikes päris palju ümber, tundub hääletustulemusi vaadates, et Euroopa jätkab siiski enam-vähem senisel kursil. USA valimised toimuvad novembris ning pärast juuni lõpus peetud Bideni-Trumpi presidendidebatti vähenesid Bideni šansid tagasivalituks saada päris oluliselt. Üles on kerkinud koguni küsimus, kas ta üldse peaks uueks ametiajaks kandideerima. Üheltpoolt tõotaks Trumpi uus ametiaeg teatud ebakindlust, teiselt poolt on ta silma paistnud ekspansiivse fiskaalpoliitika toetajana, kellele meeldib majandust stimuleerida ja kes ei karda riigi rahakoti raudu avada ka laenuraha arvelt.\n\n**Fondijuht vahetub, strateegia jääb**\n\nLHV indeksifondid on traditsiooniliste valuatsiooni mõõdikute poolest täna sisult odavaimad ning suurima hajutatusega Eesti pensioni indeksifondid. Kokku kuulub LHV indeksifondidesse tükike 5000st erinevast ettevõttest üle maailma. Teise kvartali jooksul jätkus tehnoloogiasektori aktsiate tõus ja nende kontsentreerumine indeksite suurimate positsioonide seas. 10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2024. aasta teise kvartali lõpu seisuga nüüd LHV indeksifondides: Taiwan Semiconductor 3,6%, Microsoft 3,0%, Apple 2,9%, NVIDIA 2,8%, Alphabet 1,9%, Amazon 1,7%, Tencent Holdings 1,6%, Samsung Electronics 1,4%, Meta 1,1% ja Alibaba 0,7%.\n\n15\\. mail [teatasime](https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b1fcc9cd8e379935eef809f42f9ff5106&lang=et&src=listed) börsile, et lahkun pärast 18 aastat LHVs töötamist Varahalduse juhatuse liikme ja fondijuhi kohalt selle aasta 31. juulil. Mu kirg investeerimise vastu ei ole kuhugi kadunud, tegelikult on see kõigi nende aastatega hoopis kasvanud, kuid muutused on elus – nii nagu ka börsidel – alati paratamatud. LHV indeksifondid olid esimesed Eesti pensioniturule jõudnud indeksifondid, kui me nendega 2016. aasta novembris alustasime. Tänaseks on nii LHV II kui III samba indeksifondis mõlemas ca 23-25 tuhat klienti, nende fondide maht kokku ligi 200 mln eurot ja indeksifondide osakute väärtused on oma kõigi aegade tippude juures.\n\nEesti II samba mahust on eri turuosaliste kõigis indeksifondides tänaseks kokku ca 25% kogu Eesti II samba pensionirahast ning ca 50% III samba rahast. Indeksite jaoks on viimane aastakümme olnud väga hea aeg ning selle laineharjal on nende populaarsus väga kiiresti kasvanud. Pensioni investeerimises on indeksid kindlasti tulnud selleks, et jääda. Kuid indeksitesse investeerimine eeldab ka inimeselt ise veidi suurema huvi tundmist oma pensionivara käekäigu ja eri indeksitesse investeerimise atraktiivsuse ja võimaluste vastu. Vahel on odavamad ühed indeksid, vahel teised ja vahel võivad olla kõik indeksid liiga kallid – Eesti pensioniturul on tänaseks piisavalt suur valik eri indeksitooteid, et valida endale sobivaim. LHVs oleme olnud seisukohal, et kui väga pikka perioodi vaadata, siis ajalooliselt on parima tulemuse andnud arenevate aktsiaturgude indeksid ja kui need on hinnastatud täna ka teistest turgudest odavamalt, siis tulevikku vaadates võiks sealt ka ju hea tulemuse saada.\n\nAlates augustist võtab indeksifondide igapäevase juhtimise ja tehingute tegemise üle meie pikaaegne investeerimistiimi liige Erko Rebane. Järgmine kvartali kiri oktoobri alguses tuleb juba temalt.\n\nMinu poolt aitäh teile usalduse eest, kummardan.\n"},{"year":2024,"month":3,"content":"### Märts 2024: Arenevad aktsiaturud on odavad, arenenud turud kallid\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\n2024\\. aasta algas indeksiinvestoritele suurepäraselt. Aktsiatesse investeerivad Eesti pensioni indeksifondid näitasid 1. kvartalis tootlust +7,2% kuni +11,1%. Võrreldes konkureerivate indeksifondidega kordades rohkem odavamatele arenevatele turgudele raha investeerivate LHV II ja III samba indeksifondide tulemuseks oli aasta esimeses kvartalis +8,7%. LHV indeksifondide portfellid kauplevad täna 16,3 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,6 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,3% dividendimäära.\n\nNumbrid ei valeta – võrreldes viimase 10 aasta keskmiste kordajatega on portfelli valuatsiooni kordajad veidi kallimad. Kuid „kallidus“ ei ole turgudel ühtlaselt jaotunud. Kui arenevad aktsiaturud kauplevad täpselt oma ajalooliste keskmiste juures, siis arenenud riikide turud on oma ajaloolisest keskmisest selgelt kallimad ja vahe keskmistega kärises esimese kvartali aktsiaralli järel veelgi suuremaks.\n\n**Rekordilised erinevused hinnatasemetes**\n\nEttevaatava hinna-ja-kasumi suhtarvu ehk P/E järgi on arenevad turud juba 36% ja jooksva hinna-ja-raamatupidamisväärtuse suhtarvu ehk P/B järgi 52% odavamad kui arenenud turud. Bloombergi portaal märkis oma [kvartali lõpuloos](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-03-31/billions-flood-active-etfs-in-hunt-for-cheap-developing-stocks?srnd=homepage-europe&sref=BUuGX0sD), et MSCI Arenevate turgude indeksi hinnataset USA S&P500 indeksiga võrreldes on arenevate riikide börside odavus jõudmas rekordilise tasemeni ja paistab täna juba kaugelt silma. Seejuures on arenevate turgude kategooria suurimast riigist Hiinast tulnud viimasel ajal just [infokilde sealse majanduse](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-03-31/china-s-industrial-upswing-is-latest-sign-of-economic-recovery?srnd=homepage-europe&sref=BUuGX0sD) käekäigu paranemisest.\n\nEesti indeksifondide investoritel on võimalus arenevate turgude liikumisest rohkem osa saada läbi LHV II ja III samba indeksifondide, mis investeerivad neile börsidele 38% fondi rahast – võrdluseks Luminori indeksifondil on see 14%, Tuleva ja SEB indeksifondil 10–11% ning Swedbanki indeksifondil 0%. Kuidas eri indeksitel viimastel aastatel läinud on ja mida see indeksiinvestorite jaoks tulevikus tähendada võib, saab lugeda mu märtsikuisest loos [„Indeksifondidel on läinud liiga hästi“](https://news.fp.lhv.ee/uudised/indeksifondidel-on-laeinud-liiga-haesti).\n\n**Üle 5000 eri investeeringu**\n\nLHV indeksifondid on traditsiooniliste valuatsiooni mõõdikute poolest täna sisult odavaimad ning suurima hajutatusega Eesti pensioni indeksifondid. Kokku on LHV indeksifondidel osalus üle 5000 erinevas ettevõttes üle maailma ning suurimate positsioonide hulka mahub USA tehnoloogiasektori kõrval nimesid ka mujalt maailmast.\n\n10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2024. aasta esimese kvartali lõpu seisuga: Taiwan Semiconductor 3,1%, Microsoft 2,9%, Apple 2,4%, NVIDIA 2,1%, Amazon 1,6%, Alphabet 1,6%, Samsung Electronics 1,4%, Tencent Holdings 1,3%, Meta 1,0% ja Alibaba 0,7%.\n"},{"year":2023,"month":12,"content":"### Detsember 2023: 2023 oli USA tehnoloogiasektori aasta\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nLõppenud aasta oli indeksite aasta – aktsiatesse investeerivad Eesti pensioni indeksifondid kerkisid aastaga +14% kuni +21%. Tõusu suurus sõltus ühelt poolt sellest, milline indeksifond oli rohkem investeeritud USA börsile ja eelkõige USA tehnoloogiasektorisse – USA Nasdaq100 indeks kerkis eurodes aastaga lausa +50%, olles parim aastane tulemus alates aastast 1999 – ning teiselt poolt sellest, kui suur oli arenevate aktsiaturgude, eriti Hiina ja Hongkongi aktsiate osakaal – Hang Seng indeksi möödunud aasta tulemus eurodes mõõdetuna oli –17%, Shanghai indeksil –7%. Eesti pensioni indeksifondidest on kõige suurem sõltuvus USA börsidest Swedbanki indeksifondil, kes on 100% rahast paigutanud arenenud turgudele. Skaala teises otsas on globaalselt kõige hajutatuma portfelliga LHV indeksifond, kus arenenud turgudele on paigutatud 62% ja arenevatele turgudele 38% rahast.\n\nKuigi 2023. aasta oli indeksitele helde, ei tasu ära unustada, et aasta varem aastal 2022 nägime täpselt vastupidist liikumist – viimase 2 aasta koondtulemus on Eesti indeksifondidel olnud kokku vahemikus –3% kuni +3% sõltuvalt siis investeeringute jaotusest eri turgudel.\n\nHiina börs on täna üks odavamaid arenevaid turge ning läbi LHV indeksifondi saab sellest odavusest kõige rohkem osa. LHV indeksifondide portfellid kauplevad 15,4 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,5 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,3% dividendimäära. Võrreldes viimase 10 aasta keskmiste kordajatega on arenenud turgude tänased hinnatasemed veidi kallimad, arenevatel turgudel täpselt keskmiste kordajate juures. Ettevaatava P/E järgi on arenevad turud juba 33% ja P/B järgi 48% odavamad kui arenenud turud.\n\nLHV II ja III samba indeksifondide tulemuseks oli 2023. aastal vastavalt +14,0% ja +14,1%.\n\n**Indeksite kontsentreeritus on rekordiline**\n\nIndeksite kontsentreeritusest ehk väga suurest sõltuvusest üksikutest ettevõtetest räägitakse üha rohkem. Põhjusega. _Magnificient 7_ koondnime all tuntud seitse USA tehnoloogiasektori ettevõtet – Apple, Microsoft, Amazon, NVIDIA, Alphabet, Tesla ja Meta – moodustavad USA S&P 500 indeksist tänaseks juba 29%. See on rekordiline number. Võrdluseks – kümme aastat tagasi oli suurima seitsme aktsia osakaal kogu indeksist poole väiksem ehk 14%.\n\nAinuüksi needsamad eelpool mainitud 7 aktsiat moodustavad täna MSCI ACWI (_all-country world index_) indeksist, mis peaks justkui jälgima kogu maailma aktsiaturgude liikumist, tänaseks juba 17%. Ehk nende seitsme aktsia osakaal selles indeksis on suurem, kui kogu Jaapani, Prantsusmaa, Hiina ja Suurbritannia aktsiate osakaal kokku selles indeksis. Paneb mõtlema, eks ole.\n\nSelleks, et vähendada oma indeksifondi sõltuvust niivõrd väheste üksikaktsiate liikumise riskist, tasub valida võimalikult suure hajutatusega indeksifond – Eesti turul ongi selleks LHV indeksifond.\n\n**5100 nimest koosnev portfell**\n\nLHV indeksifondidel on osalus kokku 5100 erinevas ettevõttes üle maailma. Kui _Magnificient 7_ aktsiad moodustavad 17% kogu MSCI ACWI indeksist ja 29% S&P 500 indeksist, siis ka LHV indeksifondis on nende osakaal suur, kuid siiski talutavam number – kokku ca 11,5%.\n\nLHV indeksifondi 10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2023 lõpu seisuga: Apple 3,0%, Microsoft 2,8%, Taiwan Semiconductor 2,5%, Alphabet 1,6%, Samsung Electronics 1,5%, Amazon 1,4%, Tencent Holdings 1,3%, NVIDIA 1,2%, Alibaba 0,8% ja Meta 0,8%.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109401","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Indeks III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/indeks","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"TUK00":{"heading":"Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond","id":"tv","code":"tv","dataMarker":"TUK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionieani jäänud vähem kui 10 aastat,\n- oled nõus kaotuse vältimiseks kõrgema tootluse võimalusest loobuma.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":1618},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjafondid","value":97.05,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.99,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock FIDF - Euro Credit Bond Index Fund - Flexible | 24,33% |\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 24,32% |\n| BlackRock BGIF - Euro Aggregate Bond Index Fund - X2 | 24,21% |\n| BlackRock FIDF - Euro Government Bond Index Fund - Flexible | 24,19% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,27%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,38%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600109443","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"TUK75":{"heading":"Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond","id":"ta","code":"ta","dataMarker":"TUK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sa oled noorem kui 55-aastane,\n- tahad saavutada parimat võimalikku tootlust pika aja vältel ja sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":30890},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.95,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.08,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock ISF - Developed World ESG Screened Index | 29,41% |\n| CCF Developed World (ESG Screened) Index Fund | 29,34% |\n| iShares MSCI USA ESG Screened UCITS ETF | 22,88% |\n| iShares Emerging Market Screened Equity Index Fund | 10,01% |\n| iShares MSCI Europe ESG Screened UCITS ETF | 7,53% |\n| iShares MSCI Japan ESG Screened UCITS ETF | 0,78% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,27%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,35%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109435","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"SEK50":{"heading":"SEB pensionifond 55+","id":"seb55","code":"seb55","dataMarker":"SEK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 3 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 50% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda keskmises ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":38536},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":12.74,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":3.04,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":69.97,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":8.74,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.14,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":3.04,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.33,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| SEB Global Exposure Fund | 24,40% |\n| SPDR S&P 500 ESG Leaders UCITS ETF | 24,05% |\n| iShares MSCI EM IMI ESG Screened UCITS ETF | 4,99% |\n| Bundesrepublik Deutschland Bundesanleihe 2.2% 15.02.2034 | 4,62% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 4,13% |\n| SEB Europe Exposure Fund IC | 4,03% |\n| Amundi S&P Global Utilities Esg Ucits Etf | 2,38% |\n| Amundi Euro Stoxx Banks UCITS ETF | 2,21% |\n| SEB Emerging Markets Exposure Fund | 2,06% |\n| Birdeye Timber Fund 3 Usaldusfond | 1,98% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund 3 Usaldusfond | 1,98% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09.06.2027 | 1,91% |\n| Tallinna Sadam AS | 1,56% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,96%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019725","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":10.21,"fundManager":"SEB"},"SEK25":{"heading":"SEB pensionifond 60+","id":"seb60","code":"seb60","dataMarker":"SEK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib peamiselt võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib suures osas võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":2525},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":27.87,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":2.79,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":38.68,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":11.22,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.71,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":17.19,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.51,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 12,77% |\n| SEB Global Exposure Fund | 12,32% |\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 9,40% |\n| SPDR S&P 500 ESG Leaders UCITS ETF | 8,22% |\n| SEB Hybrid Capital-R EUR | 5,26% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 4,89% |\n| PIMCO GIS Global High Yield Bond Fund | 3,91% |\n| Schroder ISF EURO Corporate Bond | 3,24% |\n| Birdeye Timber Fund 3 Usaldusfond | 2,66% |\n| iShares MSCI EM IMI ESG Screened UCITS ETF | 2,43% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 9,40% |\n| Birdeye Timber Fund 3 Usaldusfond | 2,66% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09.06.2027 | 2,26% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,03%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098612","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":23.08,"fundManager":"SEB"},"SEK00":{"heading":"SEB pensionifond 65+","id":"seb65","code":"seb65","dataMarker":"SEK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud alla 3 aasta,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse ja hoiustesse. Kuni 10% ulatuses on lubatud investeerida mujale, muuhulgas aktsiatesse. Nendesse varaklassidesse investeerimisega kaasnevad madalamad riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda väikeses ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":5561},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":48.73,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":6.49,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":43.74,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.04,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Index Euro Corporate Sri- UCITS ETF DR | 13,16% |\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR | 11,30% |\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 9,26% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0.5% 15.02.2026 | 6,11% |\n| Bundesrepublik Deutschland 0% 15.08.2031 | 5,66% |\n| Morgan Stanley Sustainable Euro Corporate Bond Fund | 5,57% |\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 5,34% |\n| PIMCO GIS Euro Credit Fund | 4,73% |\n| SEB Hybrid Capital-R EUR | 4,68% |\n| Schroder ISF EURO Corporate Bond | 4,30% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 9,25% |\n| LHV Group AS FRN 03.10.2027 | 1,40% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09.06.2027 | 1,13% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,39%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,56%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019717","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":15.71,"fundManager":"SEB"},"SEK100":{"heading":"SEB pensionifond 18+","id":"seb18","code":"seb18","dataMarker":"SEK100","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensioni vara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 100% oma varadest aktsiariskiga instrumentidesse. Sellega kaasnevad kõrged riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":23104},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":6,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":2.34,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":83.55,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":3.96,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.97,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":0.87,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.29,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| SPDR S&P 500 ESG Leaders UCITS ETF | 29,59% |\n| SEB Global Exposure Fund | 22,91% |\n| iShares MSCI EM IMI ESG Screened UCITS ETF | 7,68% |\n| iShares MSCI USA ESG Screened UCITS ETF | 3,49% |\n| SEB Europe Exposure Fund IC | 3,29% |\n| SEB Emerging Markets Exposure Fund | 2,78% |\n| Amundi Euro Stoxx Banks UCITS ETF | 2,58% |\n| Amundi S&P Global Utilities Esg Ucits Etf | 2,36% |\n| Neuberger Berman Investment Funds PLC-Neuberger Berman Global Sustainable Equity | 2,00% |\n| Invesco Markets PLC - Invesco S&P 500 ESG UCITS ETF | 1,72% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund 3 Usaldusfond | 1,27% |\n| Tallinna Sadam AS | 0,84% |\n| Enefit Green AS | 0,77% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,92%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001699","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":7.32,"fundManager":"SEB"},"SWK99":{"heading":"Swedbank pensionifond indeks 1990–99 sündinutele","id":"swed_90-99","code":"swed_90-99","dataMarker":"SWK99","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 90-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFond on moodustatud nn passiivse investeerimispoliitikaga elutsüklifondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse instrumentidesse, mis järgivad globaalseid indekseid ning aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu vähendatakse Fondi varas aja jooksul vastavalt Fondi prospektis ja tingimustes sätestatule.\nAktsiariskiga investeeringute osakaal võib näidatud tasemetest erineda maksimaalselt 2%. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse jt -instrumentidesse, hoiustesse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":57981},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":99.75,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.29,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Microsoft | 4,83% |\n| Nvidia | 4,71% |\n| Apple | 4,70% |\n| Amazon.com | 2,82% |\n| Alphabet A | 1,91% |\n| Meta Platforms | 1,73% |\n| Alphabet C | 1,20% |\n| Eli Lilly | 1,18% |\n| Broadcom | 1,12% |\n| Berkshire Hathaway B | 1,03% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,31%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109393","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank"},"SWK75":{"heading":"Swedbank pensionifond 1980–89 sündinutele","id":"k4","code":"k4","dataMarker":"SWK75","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 80-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nUnikaalne elutsüklifond, kus aktsiate osakaal ja riskitase ajas muutub. Nooremana võid võtta rohkem riske ja investeerida aktsiatesse. Mida lähemale jõuad pensionile, seda väiksemaks muudame aktsiate osakaalu ning suurendame võlakirjade osakaalu. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":54783},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":1.3,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":75.22,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":13.7,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":5.85,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":2.15,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.93,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Globalfond A | 4,48% |\n| Nvidia | 3,67% |\n| Apple | 3,47% |\n| Microsoft | 3,47% |\n| Amundi MSCI EM ex China ESG ETF | 3,19% |\n| Access Edge Japan A | 2,80% |\n| Xtrackers MSCI Japan ESG UCITS ETF | 2,63% |\n| Amazon.com | 1,66% |\n| Alphabet C | 1,51% |\n| Meta Platforms | 1,40% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II AS | 1,21% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 0,91% |\n| LHV Group 9.500% Perpetual | 0,61% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,77%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600103248","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":8.22,"fundManager":"Swedbank"},"SWK50":{"heading":"Swedbank pensionifond 1970–79 sündinutele","id":"k3","code":"k3","dataMarker":"SWK50","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 70-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nUnikaalne elutsüklifond, kus aktsiate osakaal ja riskitase ajas muutuvad. Mida lähemale jõuad pensionile, seda väiksemaks muudame aktsiate osakaalu ning suurendame võlakirjade osakaalu. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":66340},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":2.99,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":71.52,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":12.29,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":9.47,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":2.07,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.74,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Globalfond A | 4,50% |\n| Nvidia | 3,51% |\n| Apple | 3,34% |\n| Microsoft | 3,33% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 2,71% |\n| Access Edge Japan A | 2,63% |\n| Xtrackers MSCI Japan ESG UCITS ETF | 2,62% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,92% |\n| Amundi MSCI EM ex China ESG ETF | 1,87% |\n| Amazon.com | 1,60% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II | 2,71% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,92% |\n| Lumi Retal Property Fund | 1,01% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,79%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019758","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":11.52,"fundManager":"Swedbank"},"SWK25":{"heading":"Swedbank pensionifond 1960–69 sündinutele","id":"k2","code":"k2","dataMarker":"SWK25","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 60-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nUnikaalne elutsüklifond, kus aktsiate osakaal ja riskitase muutuvad ajas automaatselt. Mida lähemale jõuad pensionile, seda väiksemaks muudame aktsiate osakaalu ning suurendame võlakirjade osakaalu. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":22638},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":45.46,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":18.95,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":9.69,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":11.57,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.51,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":11.48,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.35,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Corporate Bond Europe High Yield A | 5,90% |\n| iShares EUR High Yield Corp Bond ESG UCITS ETF | 5,58% |\n| Amundi S&P 500 Climate Net Zero Ambition Pab Ucits | 5,00% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 3,64% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,06% |\n| Birdeye Capital Timber Fund 2 | 1,62% |\n| Amundi MSCI EM ex China ESG ETF | 1,59% |\n| Ignitis 2.000% 300521 | 1,20% |\n| Globalfond A | 1,19% |\n| Luminor Bank VAR 260923 | 1,17% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 3,64% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,06% |\n| Birdeye Capital Timber Fund 2 | 1,62% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,77%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2023. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019741","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":16.79,"fundManager":"Swedbank"},"SWK00":{"heading":"Swedbank Pensionifond Konservatiivne","id":"k1","code":"k1","dataMarker":"SWK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu pensioniiga on kohe lähenemas;\n- soovid juba kogutud raha säilitada;\n- otsid madala riskitasemega fondi.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi varadest vähemalt 80% investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse ja hoiustesse. Ülejäänu investeeritakse aktsiatesse, kinnisvarasse ja muudesse lubatud varadesse. Fondiosaku hind lühema aja jooksul oluliselt ei kõigu. See ei ole elutsüklifond. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult. \n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":5375},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":86.95,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":12.3,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":8.28,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| East Capital Baltic Property Fund III | 9,30% |\n| Luminor Bank VAR 270608 | 2,80% |\n| Altum 1.300% 250307 | 2,59% |\n| France Government 0.500% 260525 | 2,50% |\n| French Republic Government 0.000% 260225 | 2,49% |\n| Netherlands Government 0.750% 270715 | 2,49% |\n| Germany Government 6.500% 270704 | 2,47% |\n| French Government 2.500% 260924 | 2,37% |\n| Italy Government 4.500% 260301 | 2,16% |\n| Italy Government 0.500% 260201 | 2,01% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| East Capital Baltic Property Fund III | 9,30% |\n| Luminor Bank VAR 241203 | 2,80% |\n| Birdeye Capital Timber Fund 2 | 1,83% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,47%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019733","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":21.76,"fundManager":"Swedbank"},"SIK75":{"heading":"SEB pensionifond indeks","id":"eindeks","code":"sik","dataMarker":"SIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- sa eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on järgida väärtpaberiturgusid.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse, rakendades passiivset investeerimisstrateegiat ja järgides väärtpaberiturge. Sellega kaasnevad kõrged riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":31384},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.68,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.31,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| SEB Global Exposure Fund | 29,10% |\n| SPDR S&P 500 ESG Leaders UCITS ETF | 28,52% |\n| L&G US Equity UCITS ETF | 17,79% |\n| SEB Europe Exposure Fund IC | 11,08% |\n| iShares MSCI EM IMI ESG Screened UCITS ETF | 7,79% |\n| L&G Japan Equity UCITS ETF | 5,40% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,25%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,33%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109427","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"SEB"},"NPK00":{"heading":"Luminor 61-65 pensionifond","id":"lumi61-65","code":"lumi61-65","dataMarker":"NPK00","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on alla 3 aasta pikk,\n- sa soovid pigem oma pensionivara kaitsta ning seda mitte enam niivõrd kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 10% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas kvaliteetvõlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saab hoiduda suurematest lühiajalistest kõikumistest. Kõrgete intressitasemete juures võib fond investeerida ka suurema osa varast hoiustesse, et vältida tagasilööke võlakirjaturgudel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":2797},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":25.97,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":5.43,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":68.31,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.29,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Euro Investment Grade | 22,02% |\n| iShares EUR Corporate Bond ESG | 19,74% |\n| Robeco Euro Credit Bond Fund | 19,03% |\n| Latvia 3.875 | 5,25% |\n| iShares eb.rexx Government | 4,04% |\n| Estonian Eurobond 0,125 | 3,95% |\n| EPSO-G 3.117% | 3,26% |\n| Siauliu bankas 1.047 | 2,70% |\n| LATVEN 2.42 05/05/27 | 2,31% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 2,28% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Estonian Eurobond | 3,95% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,87%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600098455","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":3.95,"fundManager":"Luminor"},"NPK25":{"heading":"Luminor 56+ pensionifond","id":"lumi56","code":"lumi56","dataMarker":"NPK25","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- sa soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 30% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänu investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% enda varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":1021},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":15.73,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":25.61,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":4.08,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.5,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":53.71,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.36,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | Tootlus |\n|---|---:|\n| iShares Euro Investment Grade | 15,09% |\n| Robeco Euro Credit Bond Fund | 10,68% |\n| Screened Index Fund (IE) Inst Acc | 6,03% |\n| iShares Developed World Index | 5,84% |\n| SPDR Bloomberg Barclays Euro | 5,79% |\n| iShares North America Index Fund | 5,00% |\n| Debt - Hard Currency Fund EUR I2 | 4,99% |\n| iShares EUR Corporate Bond ESG | 4,81% |\n| BNPP Easy JPM ESG EMBI Global | 4,70% |\n| iShares Core MSCI World UCITS | 4,57% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 4,08% |\n| KS Livonia Partners Fund II AIF | 0,50% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,93%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu alates eelmise kalendriaasta viimasest kuupäevast.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,19%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098448","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":4.58,"fundManager":"Luminor"},"NPK75":{"heading":"Luminor 16-50 pensionifond","id":"lumi16-50","code":"lumi16-50","dataMarker":"NPK75","active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 20 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt kõrge varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 100% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Olenevalt turuolukorrast, võib fond vajadusel ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":12603},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":95.45,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":1.06,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.49,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":2.02,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.96,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Developed World ESG | 20,73% |\n| iShares Developed World Index Fund | 20,68% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 20,36% |\n| iShares North America Index Fund | 18,32% |\n| iShares Core MSCI EM IMI UCITS ETF | 4,80% |\n| iShares Emerging Markets Index Fund | 4,66% |\n| iShares Europe Equity Index Fund (LU) | 4,51% |\n| iShares Japan Index Fund (IE) | 1,39% |\n| EFTEN Kinnisvarafond II AS | 1,00% |\n| BNPP Easy JPM ESG EMBI Global | 0,92% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 1,00% |\n| KS Livonia Partners Fund II AIF | 0,48% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 0,06% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,93%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu alates eelmise kalendriaasta viimasest kuupäevast.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,18%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600103503","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":1.54,"fundManager":"Luminor"},"NPK50":{"heading":"Luminor 50-56 pensionifond","id":"lumi50-56","code":"lumi50-56","dataMarker":"NPK50","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 10 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada mõnevõrra kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 60% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":10552},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":7.88,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":56.58,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":6.67,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.78,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":27.98,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.1,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core MSCI World UCITS | 12,53% |\n| Screened Index Fund (IE) Inst Acc | 12,17% |\n| iShares Developed World Index | 12,15% |\n| iShares North America Index Fund | 10,72% |\n| Robeco Euro Credit Bond Fund | 5,78% |\n| iShares EUR Corporate Bond ESG | 5,40% |\n| iShares Euro Investment Grade | 5,10% |\n| EFTEN Kinnisvarafond II AS | 5,02% |\n| BNPP Easy JPM ESG EMBI Global | 2,91% |\n| iShares Emerging Markets Index | 2,79% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EFTEN Kinnisvarafond II AS | 5,02% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 1,65% |\n| Estonian Eurobond | 0,87% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,93%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu alates eelmise kalendriaasta viimasest kuupäevast.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,23%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098430","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":8.7,"fundManager":"Luminor"},"NIK100":{"heading":"Luminor Pensionifond Jätkusuutlik Tulevik, Indeks","id":"jatkusuutlik","code":"jatkusuutlik","dataMarker":"NIK100ew","suitability":"**Sobib kui**\n- Sinu kogumisperiood on üle 10 aasta pikk,\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi, et pikemas perspektiivis teenida potentsiaalselt kõrget tootlust.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Sõltumata olukorrast finantsturgudel hoitakse aktsiariski 100% lähedal. Fond investeerib globaalselt. Fond võib investeerida erinevatesse majandusharudesse ja regioonidesse ning erinevates valuutades nomineeritud varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":214},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.78,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.21,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| UBS (Lux) Fund Solutions - MSCI | 24,05% |\n| Amundi MSCI World SRI C NZ | 24,05% |\n| iShares MSCI World SRI UCITS ETF | 24,00% |\n| BNP Paribas Easy MSCI World SRI | 17,80% |\n| iShares MSCI EM SRI UCITS ETF | 9,88% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","active":true,"content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,25%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,49%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001806","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Luminor"},"SPT30":{"heading":"Luminor Intress Pluss Pensionifond","id":"intress-pluss","code":"lum_int","dataMarker":"SPT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib maksimaalselt 20% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Seeläbi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,89%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109369, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,89%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,34%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109369","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LHT75":{"heading":"LHV Pensionifond Aktiivne III","id":"aktiivne","code":"aktiivne","dataMarker":"LHT75","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- oled investeerimisriskidest teadlik pensionikoguja, kes soovib teha pikaajalisi investeeringuid täiendavasse kogumispensionisse eesmärgiga kasutada kogutud raha maksuefektiivselt pensioniea saabudes.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondi vara võib lisaks eelnimetatule investeerida ka võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse, kinnisasjadesse, tuletisinstrumentidesse, väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või toore või mille hind sõltub väärismetallist või toormest, ja muusse varasse. Fondi arvel võib ka võtta ja anda laenu. Fondi arvel võib Fondivalitseja võtta laenu kuni 25% fondi vara väärtusest, mis mh võimaldab fondi vara aktsiariskiga instrumentidesse investeerida ka üle 100% fondi vara väärtusest, kuni 125% fondi vara väärtusest.\n","isLhvFund":true,"costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,89%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"18 195 533,69 €","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":40.35,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":20.24,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":14.28,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":11.14,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":3.37,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":10.61,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 31.12.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| German Treasury Bill 16/10/2024 | 6,56% |\n| German Treasury Bill 11/12/2024 | 6,52% |\n| France Treasury Bill 30/10/2024 | 4,91% |\n| ZKB Gold ETF | 4,07% |\n| German Treasury Bill 1% 15/08/2024 | 3,33% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,30% |\n| AMUNDI EURO STOXX BANKS UCITS ETF | 3,28% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 2,91% |\n| Luminor 7.25% 16/01/2026 | 2,77% |\n| BNP Paribas 2.5% 31/03/2032 | 2,53% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 7.25% 16/01/2026 | 2,77% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,05% |\n| BIGBANK 7.5% 16/05/2032 | 2,01% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2024) | 30 194 370,14 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0.0439%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,89%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,19%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Aktiivne_III_tingimused.pdf) \n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_vabatahtlike_pensionifondide_prospekt.pdf)\n- [Põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Aktiivne_III_KIID_022024.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Aktiivne_III_kuuaruanne_2024_06.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Aktiivne_III_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":6,"content":"### Juuni 2024: kuld aitas pehmendada teiste positsioonide odavnemist\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nJuuni oli USA börsile hea kuu, sest S&P 500 indeks tõusis dollarites mõõdetuna 3,5%. Euroopa Euro Stoxx 50 indeks seevastu odavnes kuu jooksul eurodes 1,7%. Näitajat tõmbas allapoole peamiselt Prantsusmaa, kus turud reageerisid parlamendivalimiste ootuses negatiivselt.\n\nArenevad turud tõusid juunis dollarites 3,6%, tõusu vedasid eest Aasia riigid Taiwan, India ja Lõuna-Korea. Negatiivselt mõjutasid turgu Ladina-Ameerika ja Hiina. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks odavnes kuu jooksul eurodes ligikaudu 2%.\n\nKuu jooksul aktsiaportfellides suuremaid tehinguid ei tehtud. Kõige rohkem aitas portfellide tootlust suurendada meie suurim positsioon füüsiline kuld, mis kallines juunis 1,3%. Kõige negatiivsemalt mõjutasid portfelle energiametallidega seotud investeeringud, mis odavnesid 4…7%, samuti Euroopa pangad, mis kaotasid väärtust 6,7%. Tänu struktuursele alapakkumisele ja kaitsele, mida sektor pakub ebakindlas geopoliitilises keskkonnas, näeme endiselt häid võimalusi toormesektoris.\n"},{"year":2024,"month":5,"content":"### Mai 2024: investeerisime põllumajandusettevõtetesse\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nVastupidiselt ütlusele „Sell in May and go away“ oli mai arenenud turgudele hea kuu. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks tõusis kuuga dollarites mõõdetuna 4,8% ja Euroopa Euro Stoxx 50 tõusis eurodes 2,1%. Arenevad turud lõpetasid kuu kokkuvõttes muutusteta.\n\nHiina näitas dollarites mõõdetuna positiivset kasvu 2,1%, mis oli hea vaheldus juba ligi aasta aega selle riigi ümber valitsenud viletsale meeleolule. Arenevatest turgudest olid kõige negatiivsema tootlusega Indoneesia ja Brasiilia, mis langesid maikuus dollarites mõõdetuna vastavalt 7,4% ja 5,9%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks odavnes kuu jooksul eurodes ligikaudu 0,6%.\n\nKuu jooksul ostsime portfellidesse põllumajandusettevõtteid Mosaic ja Nutrien, panustades põllumajandussaaduste kasvavatele hindadele. Mai jooksul tõid aktsiapositsioonidest kõige rohkem tootlust Euroopa pankade indeks ja kullakaevandusettevõte Agnico Eagle Mines, tõustes vahemikus 5…7%. Kõige kehvemaid tulemusi tõid aga meie energiaga seotud positsioonid, mis odavnesid 2…7%.\n\nNäeme endiselt häid võimalusi toormesektoris, seda tänu struktuursele alapakkumisele ja püsivale nõudlusele, mis sektoris valitseb.\n"},{"year":2024,"month":4,"content":"### Aprill 2024: Baltic Horizon Fond jätkas võlakirjade lunastamist\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAprill oli arenenud turgude jaoks negatiivne kuu. Ameerika Ühendriikide S&P 500 indeks langes kuu jooksul dollarites mõõdetuna 4,2% ja Euroopa Euro Stoxx 50 indeks langes eurodes mõõdetuna 2,4%. Üks vähestest arenenud maadest, mis jäi plusspoolele, oli Suurbritannia, kasvades Briti naeltes mõõdetuna 2,4%.\n\nArengumaade turud liikusid kokkuvõttes külgsuunas ja indeks MSCI EM kasvas kuuga dollarites 0,3%. Eraldi võetuna liikusid negatiivselt Ladina-Ameerika aktsiaturud, aga Hiina, kus on juba ligi aasta aega valitsenud väga negatiivne meeleolu, kallines kuuga dollarites mõõdetuna 6,5%. Baltikumi OMX Baltic Benchmarki indeks kogus kuu jooksul eurodes väärtust juurde ligikaudu 1,4%.\n\nKuu jooksul müüsime portfellidest välja Soome metsatööstusettevõtte UPM-Kymmene. Aprillis olid aktsiapositsioonidest edukaimad vääris- ja energiametallid, mis kallinesid vahemikus 5–8%, samuti Euroopa pangad, mis tõusid ligikaudu 3,7%. Kõige ulatuslikumalt langesid kuu jooksul miinusesse fondi energiapositsioonid, mis odavnesid 6–11%. Näeme tulevikus häid võimalusi toormesektoris, kus valitseb endiselt struktuurne alapakkumine.\n\nBaltic Horizon Fond maksis plaanitult tagasi järjekordse osa oma võlakirjadest. Eelmise aasta mais 42 miljoni euro väärtuses emiteeritud väärtpaberitest on ettevõte nüüdseks lunastanud juba peaaegu kolmandiku. Järgmine ja praegu viimane plaanitud ennetähtaegne lunastusmakse on kavas hiljemalt juulis. Selle järel väheneks algne 42 miljoni euro suurune emissioon juba 22 miljoni euro tasemele. Võlakirja intress on euribor + 8%, millele lisanduvad varase lunastamise tasud.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Tehnoloogiasektor kui majanduse päästerõngas**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Juuni oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üldiselt positiivne kuu: USA suurettevõtete väärtust järgiv S&P 500 indeks kerkis 3,5%. Ka arenevate riikide aktsiaturgude käekäiku hindav MSCI Worldi indeks tõusis tänu Taiwani, Lõuna-Korea ja India aktsiaturgude väärtuse kasvule kuu ajaga 3,6%.\n","text":"Juuni oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üldiselt positiivne kuu: USA suurettevõtete väärtust järgiv S&P 500 indeks kerkis 3,5%. Ka arenevate riikide aktsiaturgude käekäiku hindav MSCI Worldi indeks tõusis tänu Taiwani, Lõuna-Korea ja India aktsiaturgude väärtuse kasvule kuu ajaga 3,6%.\n\nEuroopa aktsiaturud olid aga juunis langustrendis: Eurostoxx 50 aktsiaindeks odavnes kuuga 1,7%. Selle taga oli põhiliselt Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni Euroopa Parlamendi valimiste järgne otsus korraldada riigis erakorralised parlamendivalimised. See tekitab vähemalt lühiajaliselt poliitilist ebastabiilsust ja kasvatab riski, et Prantsuse riigi rahandust ei saada niipea kontrolli alla. See võib omakorda eskaleeruda euroala probleemiks.\n\nUSA aktsiaturu tõusu põhjustas peamiselt sealse tehnoloogiasektori suurettevõtete väärtuse tõus.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 1. Kui seitsme suurima tehnoloogiaettevõtte aktsiad on alates 2023. a algusest kallinenud 149% (roheline), siis ülejäänud 493 ettevõtet on S&P 500 indeksis näidanud palju tagasihoidlikumat liikumist (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\nS&P 500 aktsiaindeksisse kuuluvate ettevõtete väärtus on tänavu suurenenud 5,8 triljoni dollari võrra. 31% sellest kasvust ehk 1,8 triljonit dollarit on tulnud kõigest ühe ettevõtte, NIVIDA aktsiahinna tõusust. Suurte tehnoloogiaettevõtete kasumid on küll ajaloolises kontekstis korralikud, kuid põhiosa nende väärtuse kasvust on tulnud siiski kasumikordajate kasvust, see tähendab investorite optimismist.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 2. Investorite optimism ettevõtete tulevikukasumi suhtes: 10 suurima kasumiga ettevõtete näitaja (roheline) ja 10 suurima turukapitalisatsiooniga ettevõtete näitaja (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\nNing võrreldes 2000. aasta internetiaktsiate esimese _boom’_iga on praeguste tehnoloogia liideraktsiate väärtus isegi kõrgem ja ka kogu turg suhteliselt kallim.\n\n{.pension-img}\n_Joonis 3. S&P 500 ettevõtete 12 kuu ettevaatav hinna ja kasumi kordaja (beež), 10 suurima ettevõtte ettevaatav hinna ja kasumi kordaja (roheline) ning S&P 500 indeksi hinna ja kasumi kordaja ilma 10 suurima ettevõtteta (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg._\n\n**Tehisarult oodatakse palju**\n\nTehisaru võib olla maailma muutev tehnoloogia, millest on fantaseeritud aastakümneid. Viimase paari aasta jooksul on aga jõutud ennekõike tänu arvutusvõimsuse eksponentsiaalsele kasvule ja ka uuele lähenemisele tulemusteni, mis võivad muuta varem ulmekirjanduse valdkonda kuulunu reaalsuseks.\n\nMajanduskasv on arenenud riikides olnud juba paar aastakümmet paradoksaalsel kombel vaatamata tehnoloogia kiirele arengule progresseeruvalt aneemiline ning võlakoormus on peaaegu kõikjal suurenenud palju kiiremini kui majandus. Selles väljapääsmatus olukorras on unistatud positiivsest tehnoloogiašokist. On loodetud, et see aitab lõpuks lisada majanduskasvule pöördeid ja lahendada inimkonna ees seisvaid hiigelprobleeme, nagu maakera atmosfääri soojenemine.\n\nNaiivne oleks sellegipoolest loota, et ükskõik kui suur teaduslik või tehnoloogiline läbimurre iseenesest suudaks maailma muuta ilma ulatuslike investeeringuteta. See tähendab, et tulemuste maitsmiseks tuleb kõigepealt investeerida. See tähendab omakorda tegevuste prioriseerimist ning tõenäoliselt püksirihma pingutamistki vähem tulemuslikes valdkondades. Nii tekiks võimalus investeerida sinna, kust tuleb tulemus.\n\nSuurte tehnoloogiaettevõtete kasuks räägib tõsiasi, et neil on palju raha, mida investeerida, ja vähe võlga. Valdav osa ülejäänud majandusest ägab praegu paraku kõrgema võlakoorma all kui kunagi varem. See võib märkimisväärselt pidurdada arengut ja tekitada juurde sotsiaalseid pingeid.\n\n**Pöördelistel aegadel on mõistlik riske juhtida ja hajutada**\n\nLHV Varahalduse meeskond on tehnoloogia arengu suhtes hästi meelestatud, kuid me oleme vähem optimistlikud tehnoloogiasektori ettevõtete hinnataseme suhtes. Meie tähelepanu on praegu rohkem suunatud energia- ja toormesektorile, sest me eeldame, et tehnoloogia areng nõuab uusi investeeringuid nii energeetikasse kui ka jaotusvõrkudesse. Samuti on meil suured ootused pangandussektorile, mis on väga odavalt hinnastatud vaatamata korralikele kasumitele.\n\nPikemas plaanis on tehnoloogia areng deflatsiooniline, mis tähendab, et tootmine muutub tõhusamaks ja odavamaks. Seevastu võib hinnakasv lühemas plaanis, kui investeeringuid alles tehakse ja majandust korraldatakse ümber, hoopis kiireneda, kuna nõudlus ressursside järele on suurem kui pakkumine.\n\nMe oleme LHV-s seisukohal, et kuigi keskpankade karmim rahapoliitika on tarbijahindade kasvu oluliselt aeglustanud, on „tänu“ valitsussektori järjest suurenevatele kulutustele finantskeskkond endiselt liiga lõtv, et saavutada lõplikku võitu inflatsiooni üle.\n\nKeerulises ja ebaselges majanduskeskkonnas on mõistlik hajutada riske erinevate varaklasside vahel. Viimastel aastatel on LHV pensionifondide portfellides võtnud olulise rolli kuld ja väärismetalle kaevandavate ettevõtete aktsiad. Me alustasime kullainvesteeringutega ajal kui pikaajaliste riskivabade võlakirjade tootlus oli negatiivne, otsides alternatiive valitsuse võlakirjadele.\n\nMe uskusime, et kuld võib pakkuda garanteeritud kaotusest paremat tulemust. Selle valiku tulemusena suutsime me suuresti vältida kaotusi võlakirjaturul, kus pea riskivabaks peetud valitsuste võlakirjad osutusid inflatsioonitempo kiirenedes üheks pea kõige riskantsemaks varaklassiks. Kulla hind on aga viimaste aastatega pakkunud pea aktsiaturgudega võrreldavat tootlust.\n\nMa kahtlustan, et riskide hajutamine vaid erinevate aktsiate vahel, ehk ühe varaklassi piirides ei pruugi olla tänases keerulises majandus- ning geopoliitilises keskkonnas piisav. Riskide maandamiseks on kasulik vaadata investeerimismaastikku laiemalt ning mitte piirata ennast vaid noteeritud aktsiate ja võlakirjadega.\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemaksed","content":[{"title":"LHV Pensionifond Aktiivne III","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600010294","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":12.89,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":6.39,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LIT100":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks III","id":"indeks","code":"lhv_lit","dataMarker":"LIT100","securityId":147612,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled valmis taluma aktsiaturgude võimalikest suurtest kõikumistest tulenevaid riske,\n- omad varasemat investeerimiskogemust.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond investeerib kogu vara aktsiaindekseid järgivatesse investeerimisfondidesse ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nAktsiatesse investeerivate fondide investeeringud on jaotatud maailma riikide majanduse ligilähedase suuruse alusel kahe turuliigi vahel: arenenud ja arenevad turgud.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,2%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"8 094 598,17 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.38,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.62,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Prime Global UCITS ETF | 28,51% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS | 27,83% |\n| AMUNDI MSCI WORLD ETF V ACC | 26,66% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 6,84% |\n| SPDR MSCI World UCITS ETF | 5,94% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 3,61% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2024) | 58 533 772,35 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0.0451%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,2%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,37%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_III_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_vabatahtlike_pensionifondide_prospekt.pdf)\n- [Põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_III_KIID_220224.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_III_mudelportfell_11_2023.pdf)\n- [Mudelportfell (kehtiv alates 02.09.2024)](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_III_mudelportfell_092024.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_III_kuuaruanne_2024_06.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Indeks_III_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Indeks III","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":6,"content":"### Juuni 2024: Indeksid on 10 aasta keskmistest täna kallimad\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\n2024\\. aasta teises kvartalis jätkus indeksite võidukäik. Sedapuhku tõusid aga odavamad arenevate riikide aktsiaindeksid rohkem: arenenud turud tõusid euros netos mõõdetuna MSCI indeksite baasil kvartaliga +3,4% ja arenevad turud +5,8%. Võrreldes konkureerivate indeksifondidega rohkem odavamatele arenevatele turgudele raha investeerivad LHV II ja III samba indeksifondid näitasid teises kvartalis tulemust +4,7%.\n\nLHV indeksifondide portfellid kauplevad täna 16,2 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,7 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,1% dividendimäära. Viimase 10 aasta keskmiste kordajatega võrreldes on portfelli valuatsiooni kordajad täna juba kallimad. Arenenud aktsiaturgude indeksi MSCI Worldi hinna ja 12 kuud ettevaatava kasumi suhtarv ehk P/E on täna 11% üle 10 aasta keskmise, arenevatel turgudel MSCI Emerging Markets indeksi näitel 3% üle keskmise. Jooksvat raamatupidamisväärtuse suhtarvu P/B vaadates näeme, et esimesel juhul ollakse keskmisest kallimad koguni 31%, teisel juhul 6%.\n\nKeskmisest kallimad kordajad ei tähenda, et indeksid peaks selle peale kohe allapoole liikuma, kuid vähendab tõenäoliselt indeksitelt tulevikus teenitavat tootlust, sest on vähetõenäoline, et hinnatasemed võrreldes keskmiste kordajatega jäädavalt oluliselt kõrgematele tasemetele püsima jäävad või et ettevõtete kasumikasv võrreldes ajaloolise keskmisega nüüd oluliselt püsivalt suurem oleks.\n\n**Valimised Euroopas ja USAs**\n\nMaailm elab 2024. aastal spordivõistluste ja valimiste laines. Valimised on olulised seetõttu, et ajalooliselt on valimiste aastad investoritele olnud reeglina head aastad, sest poliitikat ajastatakse nii, et rasked otsused tehakse ära valimiste järgselt ning head olud jäävad valimiste eelsesse aega, et oleks suurem tõenäosus tagasi valitud saada.\n\nEuroopa Parlamendi valimised on Euroopas äsja lõppenud ning kuigi hääli mängiti eri leeride lõikes päris palju ümber, tundub hääletustulemusi vaadates, et Euroopa jätkab siiski enam-vähem senisel kursil. USA valimised toimuvad novembris ning pärast juuni lõpus peetud Bideni-Trumpi presidendidebatti vähenesid Bideni šansid tagasivalituks saada päris oluliselt. Üles on kerkinud koguni küsimus, kas ta üldse peaks uueks ametiajaks kandideerima. Üheltpoolt tõotaks Trumpi uus ametiaeg teatud ebakindlust, teiselt poolt on ta silma paistnud ekspansiivse fiskaalpoliitika toetajana, kellele meeldib majandust stimuleerida ja kes ei karda riigi rahakoti raudu avada ka laenuraha arvelt.\n\n**Fondijuht vahetub, strateegia jääb**\n\nLHV indeksifondid on traditsiooniliste valuatsiooni mõõdikute poolest täna sisult odavaimad ning suurima hajutatusega Eesti pensioni indeksifondid. Kokku kuulub LHV indeksifondidesse tükike 5000st erinevast ettevõttest üle maailma. Teise kvartali jooksul jätkus tehnoloogiasektori aktsiate tõus ja nende kontsentreerumine indeksite suurimate positsioonide seas. 10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2024. aasta teise kvartali lõpu seisuga nüüd LHV indeksifondides: Taiwan Semiconductor 3,6%, Microsoft 3,0%, Apple 2,9%, NVIDIA 2,8%, Alphabet 1,9%, Amazon 1,7%, Tencent Holdings 1,6%, Samsung Electronics 1,4%, Meta 1,1% ja Alibaba 0,7%.\n\n15\\. mail [teatasime](https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b1fcc9cd8e379935eef809f42f9ff5106&lang=et&src=listed) börsile, et lahkun pärast 18 aastat LHVs töötamist Varahalduse juhatuse liikme ja fondijuhi kohalt selle aasta 31. juulil. Mu kirg investeerimise vastu ei ole kuhugi kadunud, tegelikult on see kõigi nende aastatega hoopis kasvanud, kuid muutused on elus – nii nagu ka börsidel – alati paratamatud. LHV indeksifondid olid esimesed Eesti pensioniturule jõudnud indeksifondid, kui me nendega 2016. aasta novembris alustasime. Tänaseks on nii LHV II kui III samba indeksifondis mõlemas ca 23-25 tuhat klienti, nende fondide maht kokku ligi 200 mln eurot ja indeksifondide osakute väärtused on oma kõigi aegade tippude juures.\n\nEesti II samba mahust on eri turuosaliste kõigis indeksifondides tänaseks kokku ca 25% kogu Eesti II samba pensionirahast ning ca 50% III samba rahast. Indeksite jaoks on viimane aastakümme olnud väga hea aeg ning selle laineharjal on nende populaarsus väga kiiresti kasvanud. Pensioni investeerimises on indeksid kindlasti tulnud selleks, et jääda. Kuid indeksitesse investeerimine eeldab ka inimeselt ise veidi suurema huvi tundmist oma pensionivara käekäigu ja eri indeksitesse investeerimise atraktiivsuse ja võimaluste vastu. Vahel on odavamad ühed indeksid, vahel teised ja vahel võivad olla kõik indeksid liiga kallid – Eesti pensioniturul on tänaseks piisavalt suur valik eri indeksitooteid, et valida endale sobivaim. LHVs oleme olnud seisukohal, et kui väga pikka perioodi vaadata, siis ajalooliselt on parima tulemuse andnud arenevate aktsiaturgude indeksid ja kui need on hinnastatud täna ka teistest turgudest odavamalt, siis tulevikku vaadates võiks sealt ka ju hea tulemuse saada.\n\nAlates augustist võtab indeksifondide igapäevase juhtimise ja tehingute tegemise üle meie pikaaegne investeerimistiimi liige Erko Rebane. Järgmine kvartali kiri oktoobri alguses tuleb juba temalt.\n\nMinu poolt aitäh teile usalduse eest, kummardan.\n"},{"year":2024,"month":3,"content":"### Märts 2024: Arenevad aktsiaturud on odavad, arenenud turud kallid\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\n2024\\. aasta algas indeksiinvestoritele suurepäraselt. Aktsiatesse investeerivad Eesti pensioni indeksifondid näitasid 1. kvartalis tootlust +7,2% kuni +11,1%. Võrreldes konkureerivate indeksifondidega kordades rohkem odavamatele arenevatele turgudele raha investeerivate LHV II ja III samba indeksifondide tulemuseks oli aasta esimeses kvartalis +8,7%. LHV indeksifondide portfellid kauplevad täna 16,3 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,6 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,3% dividendimäära.\n\nNumbrid ei valeta – võrreldes viimase 10 aasta keskmiste kordajatega on portfelli valuatsiooni kordajad veidi kallimad. Kuid „kallidus“ ei ole turgudel ühtlaselt jaotunud. Kui arenevad aktsiaturud kauplevad täpselt oma ajalooliste keskmiste juures, siis arenenud riikide turud on oma ajaloolisest keskmisest selgelt kallimad ja vahe keskmistega kärises esimese kvartali aktsiaralli järel veelgi suuremaks.\n\n**Rekordilised erinevused hinnatasemetes**\n\nEttevaatava hinna-ja-kasumi suhtarvu ehk P/E järgi on arenevad turud juba 36% ja jooksva hinna-ja-raamatupidamisväärtuse suhtarvu ehk P/B järgi 52% odavamad kui arenenud turud. Bloombergi portaal märkis oma [kvartali lõpuloos](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-03-31/billions-flood-active-etfs-in-hunt-for-cheap-developing-stocks?srnd=homepage-europe&sref=BUuGX0sD), et MSCI Arenevate turgude indeksi hinnataset USA S&P500 indeksiga võrreldes on arenevate riikide börside odavus jõudmas rekordilise tasemeni ja paistab täna juba kaugelt silma. Seejuures on arenevate turgude kategooria suurimast riigist Hiinast tulnud viimasel ajal just [infokilde sealse majanduse](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-03-31/china-s-industrial-upswing-is-latest-sign-of-economic-recovery?srnd=homepage-europe&sref=BUuGX0sD) käekäigu paranemisest.\n\nEesti indeksifondide investoritel on võimalus arenevate turgude liikumisest rohkem osa saada läbi LHV II ja III samba indeksifondide, mis investeerivad neile börsidele 38% fondi rahast – võrdluseks Luminori indeksifondil on see 14%, Tuleva ja SEB indeksifondil 10–11% ning Swedbanki indeksifondil 0%. Kuidas eri indeksitel viimastel aastatel läinud on ja mida see indeksiinvestorite jaoks tulevikus tähendada võib, saab lugeda mu märtsikuisest loos [„Indeksifondidel on läinud liiga hästi“](https://news.fp.lhv.ee/uudised/indeksifondidel-on-laeinud-liiga-haesti).\n\n**Üle 5000 eri investeeringu**\n\nLHV indeksifondid on traditsiooniliste valuatsiooni mõõdikute poolest täna sisult odavaimad ning suurima hajutatusega Eesti pensioni indeksifondid. Kokku on LHV indeksifondidel osalus üle 5000 erinevas ettevõttes üle maailma ning suurimate positsioonide hulka mahub USA tehnoloogiasektori kõrval nimesid ka mujalt maailmast.\n\n10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2024. aasta esimese kvartali lõpu seisuga: Taiwan Semiconductor 3,1%, Microsoft 2,9%, Apple 2,4%, NVIDIA 2,1%, Amazon 1,6%, Alphabet 1,6%, Samsung Electronics 1,4%, Tencent Holdings 1,3%, Meta 1,0% ja Alibaba 0,7%.\n"},{"year":2023,"month":12,"content":"### Detsember 2023: 2023 oli USA tehnoloogiasektori aasta\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nLõppenud aasta oli indeksite aasta – aktsiatesse investeerivad Eesti pensioni indeksifondid kerkisid aastaga +14% kuni +21%. Tõusu suurus sõltus ühelt poolt sellest, milline indeksifond oli rohkem investeeritud USA börsile ja eelkõige USA tehnoloogiasektorisse – USA Nasdaq100 indeks kerkis eurodes aastaga lausa +50%, olles parim aastane tulemus alates aastast 1999 – ning teiselt poolt sellest, kui suur oli arenevate aktsiaturgude, eriti Hiina ja Hongkongi aktsiate osakaal – Hang Seng indeksi möödunud aasta tulemus eurodes mõõdetuna oli –17%, Shanghai indeksil –7%. Eesti pensioni indeksifondidest on kõige suurem sõltuvus USA börsidest Swedbanki indeksifondil, kes on 100% rahast paigutanud arenenud turgudele. Skaala teises otsas on globaalselt kõige hajutatuma portfelliga LHV indeksifond, kus arenenud turgudele on paigutatud 62% ja arenevatele turgudele 38% rahast.\n\nKuigi 2023. aasta oli indeksitele helde, ei tasu ära unustada, et aasta varem aastal 2022 nägime täpselt vastupidist liikumist – viimase 2 aasta koondtulemus on Eesti indeksifondidel olnud kokku vahemikus –3% kuni +3% sõltuvalt siis investeeringute jaotusest eri turgudel.\n\nHiina börs on täna üks odavamaid arenevaid turge ning läbi LHV indeksifondi saab sellest odavusest kõige rohkem osa. LHV indeksifondide portfellid kauplevad 15,4 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,5 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,3% dividendimäära. Võrreldes viimase 10 aasta keskmiste kordajatega on arenenud turgude tänased hinnatasemed veidi kallimad, arenevatel turgudel täpselt keskmiste kordajate juures. Ettevaatava P/E järgi on arenevad turud juba 33% ja P/B järgi 48% odavamad kui arenenud turud.\n\nLHV II ja III samba indeksifondide tulemuseks oli 2023. aastal vastavalt +14,0% ja +14,1%.\n\n**Indeksite kontsentreeritus on rekordiline**\n\nIndeksite kontsentreeritusest ehk väga suurest sõltuvusest üksikutest ettevõtetest räägitakse üha rohkem. Põhjusega. _Magnificient 7_ koondnime all tuntud seitse USA tehnoloogiasektori ettevõtet – Apple, Microsoft, Amazon, NVIDIA, Alphabet, Tesla ja Meta – moodustavad USA S&P 500 indeksist tänaseks juba 29%. See on rekordiline number. Võrdluseks – kümme aastat tagasi oli suurima seitsme aktsia osakaal kogu indeksist poole väiksem ehk 14%.\n\nAinuüksi needsamad eelpool mainitud 7 aktsiat moodustavad täna MSCI ACWI (_all-country world index_) indeksist, mis peaks justkui jälgima kogu maailma aktsiaturgude liikumist, tänaseks juba 17%. Ehk nende seitsme aktsia osakaal selles indeksis on suurem, kui kogu Jaapani, Prantsusmaa, Hiina ja Suurbritannia aktsiate osakaal kokku selles indeksis. Paneb mõtlema, eks ole.\n\nSelleks, et vähendada oma indeksifondi sõltuvust niivõrd väheste üksikaktsiate liikumise riskist, tasub valida võimalikult suure hajutatusega indeksifond – Eesti turul ongi selleks LHV indeksifond.\n\n**5100 nimest koosnev portfell**\n\nLHV indeksifondidel on osalus kokku 5100 erinevas ettevõttes üle maailma. Kui _Magnificient 7_ aktsiad moodustavad 17% kogu MSCI ACWI indeksist ja 29% S&P 500 indeksist, siis ka LHV indeksifondis on nende osakaal suur, kuid siiski talutavam number – kokku ca 11,5%.\n\nLHV indeksifondi 10 suurima osakaaluga ettevõtet on 2023 lõpu seisuga: Apple 3,0%, Microsoft 2,8%, Taiwan Semiconductor 2,5%, Alphabet 1,6%, Samsung Electronics 1,5%, Amazon 1,4%, Tencent Holdings 1,3%, NVIDIA 1,2%, Alibaba 0,8% ja Meta 0,8%.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109419","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET100":{"heading":"SEB III samba pensionifond 18+","id":"seb-iii-18+","code":"seb-iii-18+","dataMarker":"SET100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 5 aastat,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,95%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600074076, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,95%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,18%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600074076","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET35":{"heading":"SEB III samba pensionifond 65+","id":"seb-iii-65+","code":"seb-iii-65+","dataMarker":"SET35","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,85%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600008934, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,85%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,09%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600008934","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"NPT100":{"heading":"Luminor Aktsiad 100 Pensionifond","id":"aktsiad100","code":"Lu_100","dataMarker":"NPT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood üle 10 aasta pikk,\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärk on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt keskmisest kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond võib investeerida kõik vahendid aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest paigutada võlakirjadesse või hoiustesse, et tagada vara säilimise ka heitlikel perioodidel.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,99%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600098422, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,99%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,19%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600098422","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT30":{"heading":"Swedbank Pensionifond V30","id":"swedv1","code":"v1","dataMarker":"SWT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled konservatiivne või vanemaealine koguja,\n- oled mõõduka riskivalmidusega,\n- sinu eesmärk on kogutava raha stabiilne kasv pikema aja jooksul (min 5 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 30% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,95%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600007530, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,95%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,95%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600007530","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT60":{"heading":"Swedbank Pensionifond V60","id":"swedv2","code":"v2","dataMarker":"SWT60","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega ning teadlik väärtpaberite võimalustest ja riskidest,\n- sinu eesmärk on tagada kogutava raha võimalikult suur kasv keskmise või pikema aja jooksul (min 7 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 60% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ja muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,05%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071031, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,05%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,05%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071031","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100","id":"swedv3","code":"v3","dataMarker":"SWT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 100% fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,15%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071049, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,15%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,15%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071049","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv100","code":"v100","dataMarker":"SWV100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- sulle sobib 100% aktsiatesse investeerimine ja sa eelistad teha seda valdavalt indeksitesse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109484, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109484","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"TUV100":{"heading":"Tuleva III Samba Pensionifond","id":"tuv100","code":"tuv100","dataMarker":"TUV100","securityId":null,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled noorem kui 55-aastane (üle 55-aastasele sobib fond kombinatsioonis võlakirjafondi või pangadeposiidiga),\n- ja tahad saavutada parimat võimalikku tootlust ning sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse üksnes MSCI All-Country World Index (MSCI ACWI) finantsindeksit, selle all-indekseid või sarnase alusvara koostisega indekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,23%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS","link":null},"depository":{"title":"AS Swedbank","url":"https://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001707, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,23%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,33%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001707","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LRK100":{"heading":"LHV Pensionifond Roheline","id":"roheline","code":"roheline","dataMarker":"LRK100","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud rohkem kui 15 aastat,\n- sulle läheb korda roheline mõtlemine,\n- soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.\n","isLhvFund":true,"pensionCampaign":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.\n","strategyCampaign":"### **Eesti ainus rohefond**\n- Eesti pensionituru esimene ja sisult siiani ainus rohepöördetrendi investeeriv fond.\n- Pool portfellist on investeeritud jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvatesse või keskkonnateemalistesse fondidesse.\n- Kõik üksikinvesteeringud on keskkonnapõhised, st seotud taastuvenergia, energiatõhususe, veetehnoloogia, reostuse vähendamise, käitlemise, keskkonna toetustegevuste ning vastutustundliku metsa- ja põllumajandusega.\n","spotlight":{"img":"/assets/images/pension/campaign/tsitaat-kukemelk-roheline.png","name":"Joel Kukemelk","profession":"LHV fondijuht","quote":"_„Meil ei ole teist planeeti ega tegelikult ka plaani B: ainukene variant on ehitada tulevik üles jätkusuutliku ja rohelisena, isegi kui alguses tuleb sellesse rohkem panustada. See on fond, mille jaoks pikaajaline rohepöördetrend on tulu, mitte kulu.“_\n\n**[Turu ülevaade](#history){.arrow-bold .tab-link}**\n"},"fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":5089},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":1.21,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":33.49,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":57.08,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":1.98,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":2.81,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.44,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Global X Copper Miners ETF | 13,87% |\n| Invesco Solar ETF | 12,37% |\n| iShares Global Clean Energy ET | 7,45% |\n| L and G Battery Value-Chain UCITS | 7,08% |\n| Global X Lithium and Battery Tech | 7,05% |\n| First Trust NASDAQ Clean Edge | 4,75% |\n| iShares Electric Vehicles and Driving Technology U | 3,69% |\n| Renewi | 3,52% |\n| Ignitis Grupe | 3,44% |\n| Rockwool | 2,84% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund 3 | 1,98% |\n| Hepsor | 0,57% |\n| Sopruse157 omanikulaen | 0,52% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2024) | 33 413 335,59 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 225 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0451% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,4067%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,81%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ja prognoositavatel kogutasudel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_tingimused_052023.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_prospekt_2024.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Roheline põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_KIID_21052024.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_kuuaruanne_2024_06.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Roheline_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n"}]},{"id":"sustainability","title":"Kestlikkust käsitlev teave","content":[{"type":"markdown","column":"left","content":"- [Jätkusuutlikkuse alane info](/assets/files/pension/Jatkusuutlikkuse_alane_info_LHV_Pensionifond_Roheline.pdf)\n- [Kestlikkuse perioodiline raport](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_ESG_lisa_2023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":6,"content":"### Juuni 2024: Parimad võimalused on seal, kust vähesed neid otsivad\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\n11\\. juunil käis Äripäeva [„Investor Toomase tunnis“](https://www.aripaev.ee/raadio/episood/110624-investor-toomase-tund) oma mõtteid jagamas Enlight Researchi analüütik ja Solar Equity Intelligence platvormi asutaja Rudolf Stenar Saluoks. Kuigi mul pole olnud võimalust Rudolfiga ise kohtuda, oli huvitav kuulata tema mõtteid meie rohefondi käekäigust ja rohesektori väljavaatest laiemalt.\n\nKüsimusele, kas LHV on oma rohefondide haldamisega hästi või halvasti hakkama saanud, vastas ta nii: _„Kui vaadata LHV rohefondi tootlustele peale, siis mina isiklikult ütleks, et fondijuhid ei ole teinud halba tööd. Ütleks isegi, et nemad on täitsa hästi hakkama saanud. Võrreldes teiste sarnaste fondidega on nad kas samal pulgal või isegi natukene edestanud“. Jätkuküsimusele, et mida võiks teha fondiga n-ö tipu ajal liitunud inimesed, kommenteeris ta nii: „Tegelikult ongi see probleem, et kui fondide osakud tõusevad, siis soov fondiga liituda kasvab. See aga tähendab seda, et need aktsiad muutuvad kallimaks. Tihtipeale ongi see probleem, et inimesed lähevad sisse, kui on buum, ja väljuvad, kui aktsiad on odavalt hinnastatud. See ongi kogu see probleem.“_ Ja viimasena uuriti ta arvamust, et kas rohesektor võiks lähiaastail laiapõhjalistele aktsiaindeksitele ära teha: _„Rohesektori eelis on see, et rohesektor kuskile ei kao. Vahepeal on paremaid aegu, vahepeal on halvemaid aegu, aga rohesektor on kindlasti tulevikus väga olulisel kohal. Nii taastuvenergeetika kui ka muud rohelahendused, mis on vajalikud meie kliimaeesmärkide täitmiseks. Pikaajaliselt ma usun, et on võimalik üldist turgu sellel sektoril ületada.“_\n\nOlen kõige sellega väga nõus, Rudolf.\n\n**Juuni tulemus –6,8%**\n\nJuuni oli veider kuu. Turud tervikuna jätkasid tehnoloogiasektori eestvedamisel rallimist. See on viinud tänaseks suurimad aktsiaindeksid rekordilise kontsentreerumise ja [keskmistest kallimate hinnatasemeteni](https://news.fp.lhv.ee/uudised/indeksid-on-10-aasta-keskmistest-taena-kallimad). Hetkel vähempopulaarne rohesektor jäi sellest tõusust täielikult kõrvale ning nägime LHV II ja III samba rohefondides juunis hoopis –6,8% langust. Kuigi langus on suur, andsime juunis sisuliselt tagasi vaid mais saadud tõusu ning juuli algusega on juba juuni langusest üle kolmandiku tagasi võetud. Rohesektoris liikumised ongi suured ja sellega on vaja lihtsalt harjuda.\n\nJuunis me portfellis tehinguid ei teinud. Küll aga olime tunnistajaks Euroopa Keskpanga esimesele intressilangetusele viimase enam kui 5 aasta jooksul. Kuna see otsus oli laialt oodatud, polnud sel ühekordsel liigutusel ka olulist mõju turgudele. Roheinvesteeringute seisukohast on aga oluline teadmine, et raha kallinemise ajastust oleme üle mitme aasta tagasi liikunud raha odavnemise või stabiilse hinna ajastusse – ja see on kapitaliintensiivsete pikaajaliste roheinvesteeringute tegemisel ja roheprojektide tasuvusaja arvutamisel väga oluline ja positiivne muutus.\n\nJuuni lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 39 erinevat investeeringut. 34% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 24% elektrifitseerimisse, 15% akutehnoloogiasse, 9% energiatõhususse, 8% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 3% oli rahas.\n\n**Müncheni rohekonverents – taastuvenergia võidukäik on paratamatu**\n\nJuuni alguses osalesin Münchenis Bloombergi korraldatud rohekonverentsil – kirjutasin sellest pikemalt LHV Finantsportaalis ilmunud loos [„Inimkonna rohepööre võtab rohkem aega“](https://news.fp.lhv.ee/uudised/inimkonna-rohepoeoere-votab-rohkem-aega). Nende sõnum oli konkreetne. Esiteks – oleme jõuliselt rohepöördesse sisse liikunud, kuid algus on olnud vajalikust tempost väiksem ja globaalset soojenemist 1,5 kraadi juures pidama ei saa. Teiseks – rohepööre on olemuslikult inimkonna järjekordse tehnoloogilise arengu samm, mida ei ole võimalik peatada.\n\nMaailmas on installeeritud tänaseks ca 4 tuhande GW jagu taastuvenergiavõimsust. Bloombergi analüüsimeeskond ootab selle numbri kahekordistumist enne 2030. aastat. Aastaks 2050 oodatakse selle jõudmist 17 tuhande GW-ni, millest 2/3 on seotus päikeseelektriga. Aastaks 2050 on taastuvenergia tänane 15%line osakaal tõusnud maailma elektrivõrgus ca 70% peale, tuul ja päike hakkab moodustama üle poole kogu maailma elektritootmisest.\n\nSuured trendid on hoogsalt liikuma läinud. Kui aastal 2000 moodustas kivisüsi Austraalia elektritootmisest 80%, Hiinas ja Indias 75%, USAs 50%, Euroopas 30%, Jaapanis ja Kagu-Aasias 20% ning Ladina-Ameerikas 5%, siis tänaseks on kivisöe osakaal langenud Austraalias 40% peale, Hiinas 60%le, USAs 20%le, Euroopas 10%le ning Ladina-Ameerikas 1%le. Indias on see tõusnud 80%le, Jaapanis 30%le ja Kagu-Aasias 40%le, kuid ka seal on kivisöe osakaalu tipp tänaseks juba seljataga ja suund on kiiresti allapoole. Uued investeeringud liiguvad järgmistel aastakümnetel taastuvenergiasse.\n\nLõpetuseks üks mõtlemapanev infokild USA elektrienergia sektorist: 1964. aastal lisati USAs ca 5 GW uut elektrienergiavõimsust (maagaas ja hüdroenergia), 1974. aastal ca 30 GW (kivisüsi, maagaas ja tuumaenergia), 1984. aastal ca 20 GW (kivisüsi ja tuumaenergia), 1994. aastal ca 10 GW (maagaas), 2004. aastal ca 25 GW (maagaas), 2014. aastal ca 25 GW (maagaas, tuuleenergia, päikeseenergia) ja aastaks 2024 prognoositakse ca 60 GW lisandumist (päikeseenergia, tuuleenergia ja akutehnoloogia). Maailm muutub meie endi silme all. Sinu investeerimisportfell on LHV Rohelistes fondides selle muutusega kaasaminemise esirinnas.\n"},{"year":2024,"month":5,"content":"### Mai 2024: Maailm elektrifitseerub\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nMaailma energiavõrk peab järgmise 25 aastaga enam kui kahekordistuma ja kasvama üle 100 mln kilomeetri võrra, et 2050. aasta kliimaeesmärke täita ja maailma planeeritud elektrifitseerumist ellu viia. Selles protsessis on erakordselt oluline roll vasel ja vasetootjatel, millest oleme korduvalt kirjutanud ja kus oleme viimasel ajal suurt positsiooni hoidnud. Mais tegi vase hind [uue ajaloolise rekordi](https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2024/05/20/kolme-kuuga-kolmandiku-tousnud-vask-loi-uue-rekordi).\n\n[Möödunud aastal kasvas](https://majandus.postimees.ee/8016599/maailmas-toodeti-mullu-rekordiliselt-taastuvenergiat-pool-kasvust-tuli-aga-uhest-riigist) päikeseenergia tootmine maailmas ligi veerandi võrra ja tuuleenergia tootmine ligi kümnendiku. Üle poole lisandunud kasvust tuli Hiinast. Taastuvenergiale üleminek annab Hiinale tulevikus energia iseseisvuse ning on juba tänaseks andnud uue tõuke sealsele tööstussektorile – Hiinast on saanud loetud aastatega maailma suurim autode eksportija ning elektriautode tootmises on lühikese ajaga välja võideldud nii tugev positsioon, et nii USA kui Euroopa Liit on oma turu kaitsmiseks kehtestanud üha suuremaid tollitariife Hiina elektriautodele. Uue trendi õigeaegse maha magamisega annab see Ameerika ja Euroopa tootjatele mõneks ajaks kaitset, kuid mitte lõputult – juba täna on meie rohefondi investeering Hiina autotootja BYD Euroopasse oma tehast ehitamas ja [loodab selle Ungaris 3 aasta jooksul avatud saada](https://www.electrive.com/2024/02/06/byd-plans-to-open-its-hungarian-ev-factory-within-three-years/).\n\n**Mai tulemus +6,1%**\n\nMai oli rohefondidele selle aasta parim kuu. MSCI World indeks tõusis euros mõõdetuna kuuga +2,9%, LHV II samba rohefond kerkis samal ajal üle kahe korra rohkem ehk +6,1% ja III samba fond +5,9%. Koos maikuu liikumisega tõusid plusspoolele ka rohefondide tulemused selle aasta algusest. Kuu jooksul kerkisid kenasti nii meie elektrifitseerimisega seotud investeerimispositsioonid kui ka madalamate tuleviku intresside ootuses erinevad taastuvenergia nimed. Väga hea hoo said sisse nii päikeseenergia, vesinikutehnoloogia, akutehnoloogia kui ka tuuleenergiaga seotud ettevõtted. Oleme seda pikalt oodanud ja fondi portfell on positsioneeritud sellest trendi muutusest kasu lõikama.\n\nMais väljusime kahest Soome investeeringust Lamor ja Spinnova, kus meie soovitud investeerimisteeside väljamängimine võtab tänase arusaamise järgi oodatust oluliselt kauem aega ja oleme otsustanud seda mitte ootama jääda. Samal ajal suurendasime oma positsioone USA börsil kauplevas akutehnoloogia ettevõttes Fluence Energy ning Londoni börsil kauplevas vesinikutehnoloogia ettevõttes ITM Power – mõlemad ettevõtted on viimasel ajal andnud julgustavaid kommentaare just lähituleviku ärivõimaluste kasvatamise kohta.\n\nMai lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 39 erinevat investeeringut. 36% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 23% elektrifitseerimisse, 16% akutehnoloogiasse, 9% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 2% oli rahas.\n\n**Fondijuht vahetub, kuid rohestrateegia jääb**\n\n15\\. mail [teatasime](https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b1fcc9cd8e379935eef809f42f9ff5106&lang=et&src=listed) börsile, et lahkun LHV Varahalduse juhatuse liikme ja fondijuhi kohalt selle aasta 31. juulil. Mu kirg investeerimise, rohemaailma ja eestlaste pensionivara kasvatamise vastu ei ole kuhugi kadunud – vastupidiselt on see tegelikult kõigi nende aastatega hoopis kasvanud. Kuid muutused on elus paratamatud – ka rohepööre ise on ju väga suur muutus senises maailmakorralduses. Kui me umbes 5 aastat tagasi LHV rohelisi fonde kokku hakkasime panema, ütlesime prospektis ja tingimustes selgelt välja, et fond investeerib maailma rohepöörde trendi, kuid kitsa ühe valdkonna tõttu saab see olema kõrge riskiga fond ning soovituslik investeerimisperiood on 15+ aastat. Teadsime juba tollal, et suure tõenäosusega tähendab see ka seda, et fondil saab olema mitu fondijuhti enne, kui soovituslik investeerimisperiood täis saab ja minu alustatud strateegiat peab ühel hetkel jätkama uus fondijuht. Vabandan kõigi ees, kes lootsid just minu käe all oma rohelist pensionivara veel aastaid või aastakümneid kasvatada.\n\nSuured liikumised käivad aktsiaturgudele investeerimisega kaasas ning kõige lihtsam viis oma raha kaotada on tipust investeerida ja investeerimiskauge ajakirjaniku, harrastaja või küünilise konkurendi kombel hiljem näpuga näidata, et viimase 1, 2 või 3 aasta tulemus on miinuses ja ignoreerida kogu fondi ajaloo tulemust. LHV rohefondid on mõeldud neile, kes riski kannatavad ning on valmis päriselt 15+ aastat oma pensionivara rohepöörde trendis hoidma ja üle tsüklite investeerima. Ma usun, et nii tuleb ka hea või väga hea tulemus. Ainuüksi maikuu näitab, kui kiiresti muutused toimuda võivad – LHV rohefond võib ühe kuuga teha tulemuse, mis on mõne teise fondi jaoks kogu aasta tulemus.\n\nTulemusest rääkides – alates Rohelise fondi loomisest 2020. aasta 16. märtsil kuni 31. maini 2024 on veidi enam kui 4 aastaga fondi kogutootluseks olnud +53,7%. Kuigi viimase paari aastaga on vahe teiste fondidega väiksemaks sulanud, on see jätkuvalt selle ajaperioodi parim tulemus võrreldes muude aktiivselt juhitud LHV pensionifondidega – seega neil, kes sarnaselt minuga kohe alguses uude fondi sisse tulid, on läinud väga hästi. Kes liitusid hiljem, peavad olema nüüd lihtsalt kannatlikud ja laskma fondi investeeringutel ja ajal oma tööd teha. Tänaseks oleme selle fondiga läbi teinud täistsükli – näinud nii häid kui halbu aegu ja näidanud, et see strateegia töötab. Rohepööre pole kuskile kadunud, see kõik on alles alanud. Uuele energiale ja energialahendustele üleminek on maakeral paratamatu ja pöördumatu protsess ja isegi roheskeptikud teavad seda. Nüüd ootame lihtsalt uut roheinvesteerimise tõusulainet - [Euroopa Liit võttis äsja mais vastu määruse](https://majandus.postimees.ee/8029052/el-tugevdab-puhta-tehnoloogia-tootmisvoimsust), mis aitab veelgi jõulisemalt ja senisest kiiremini puhtamale energiale üle minna.\n\nLHV rohefonde on nende aastate jooksul aidanud mul juhtida kogu LHV Varahalduse investeerimistiim, kus on kokku ca 15 inimest. Suurem roll on olnud meie ESG portfellihalduril Jani Mäenpääl ja investeeringute analüütikul Erko Rebasel. Alates augustist annangi rohefondide teatepulga Janile üle – enne seda olete järgmised 2 kuud veel minu käe all.\n\nJuuni alguses olen Münchenis Bloombergi rohekonverentsil, kirjutan sellest lähemalt järgmine kuu. Uute roheliste kuukirjadeni!\n"},{"year":2024,"month":4,"content":"### Aprill 2024: Plasti uputus\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nMaailmas toodetavast plastist töödeldakse täna ümber kõigest 9%. Rahvusvaheline Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon hindab, et see number ei kasva oluliselt ka mitme aastakümne jooksul – aastaks 2060 prognoositakse selle tõusu vaid 17%ni.\n\nKeskmiselt toodetakse maailmas üle 1 miljoni tonni plastist jäätmeid päevas, millest iga päev lõpetab ca [2000 veoauto täit plasti](https://edition.cnn.com/webview/interactive/2024/04/climate/plastic-pollution-ocean-cnnphotos/) ookeanis, järvedes ja jõgedes, ülejäänu prügimägedel. See on massiivsel skaalal ajas liitintressi kombel akumuleeruv probleem, mille ulatust näevad juba täna hoovuste randumise sihtkohad, näiteks Indoneesia. Maailm vajab rohkem taaskäitlust ning prügi ümbertöötlejaid ootab järgmistel aastakümnetel ja -sadadel ees suur tööpõld.\n\nLisaks plastprügi kuhjumise ja vähese ümbertöötlemise probleemile on tänaseks lõpuni teadmata ka meid kõikjal ümbritseva nanoplasti mõju inimeste ja loomade pikaajalisele tervisele. Näiteks hiljutine [teadusuuring](https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.2300582121) paljastas, et 1-liitrises veepudelis leidub kuni 240 000 tillukest nanoplasti tükki, mis on palju suurem arv, kui seni arvati.\n\n**Aprilli tulemus –1,0%**\n\nAprill tähistas 1. kvartali tulemuste hooaja algust. MSCI World indeks langes euros mõõdetuna kuuga –2,8%, Solactive taastuvenergia indeks langes –4,7% ja päikeseenergia indeks –7,1%. LHV rohefondide aprillikuu tootlus oli II samba fondil –1,0% ja III samba fondil –0,9%. Taastuvenergia nimede nõrkust kompenseeris hästi elektrifitseerimises hädavajaliku vase ligi 12%line hinnatõus ja meie vasetootjatega seotud positsioonide väärtuse 7%line kasv.\n\nAprillis väljusime täielikult kahest investeeringust ja lisasime portfelli ühe uue ettevõtte. Müüsime maha Portugali taastuvenergia suurettevõtte EDP Renovaveis aktsiad, kus valuatsioonist tulenevalt nägime mujal paremaid raha paigutusvõimalusi ning väljusime USA börsilt oma tillukese positsiooniga väikesest elektrifitseeritud paadimootorite tootmisele keskendunud Vision Marine’ist, kus investeerimistees loodetud aja jooksul ei realiseerunud. Uus portfelli lisandunud ettevõte on USA börsilt päikeseenergia tehnoloogia vallast NEXTracker, kes on ca 10 aastaga haaranud koguni 30% päikesepaneelide kaldenurka muutvast tehnoloogiast, et saada suurem päikeseenergia tootlikkus. Börsil noteeriti NEXTracker alles 2023. aasta veebruaris.\n\nAprilli lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 41 erinevat investeeringut. 30% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 21% elektrifitseerimisse, 14% akutehnoloogiasse, 7% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 4% metsa- ja põllumajandusse, 1% vesinikutehnoloogiasse ning 16% oli rahas. Fondi vaba raha tekitasime eri müükidest suures osas kuu viimastel päevadel, et teha väljamaksed mai alguses fondist välja liikuvate klientide lunastusorderite täitmiseks. Väljuvate klientide jaoks müügiinstrumente valides lähtusime põhimõttest, et fondis edasi koguvate investorite väljavaated rohesektori tuleviku tõusupotentsiaali realiseerumiserul ei tohi kuidagi kannatada. Maikuu alguse seisuga on fond sisuliselt täies mahus investeeritud.\n\n**Planeet vs. Plast**\n\n22\\. aprillil tähistati üle maailma 54. korda Maakera päeva. Traditsioon sai esimest korda alguse 1970. aastal USAs, levis 1990. aastatel rahvusvaheliseks ja on tänaseks kasvanud ülemaailmseks sündmuseks. Muuhulgas paljutuntud Pariisi kliimaleping allkirjastati 2016. aastal sümboolselt just Maakera päeval. Sel korral oli Maakera päeva teemaks „Planeet vs. Plast“, et panna inimesi mõtlema plasti tootmise kliima jalajäljele, selle pideva tarbimise nähtamatutele tervisemõjudele ning selle hilisema kokku korjamise ja ümbertöötlemise madala määra probleemile.\n\nOECD hindab, et maailmas toodetakse ca 400-450 mln tonni plasti aastas ning aastaks 2050 tõuseb see üle kahe korra 1000 tonnini. Maailmas on plasti kokku tänaseks toodetud ca 12 miljardit tonni ja enamus sellest on lihtsalt prügimägedes. Kui täna on maailma CO2 jalajäljest [seotud](https://ourworldindata.org/ghg-emissions-plastics) plasti tootmise ja tarbimisega veidi alla 5%, siis 2050. aastal võib see Lawrence Berkeley National Laboratory arvutuste järgi olla isegi ka juba kuni 20%, kui ülejäänud CO2 intensiivsetes valdkondades toimuvad emissiooni tasemete planeeritud vähendamised.\n\nRingmajandus ja ümbertöötlemine on juba täna üks LHV rohefondide investeeringu suundi ja valdkondi, mida teraselt jälgime. Meie suurimad ümbertöötlusega seotud investeeringud on Londoni börsil kauplev ca poole miljardilise turuväärtusega Renewi ning börsivälise investeeringuna Skandinaaviast [NG Group](https://www.nggroup.no/about).\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001723","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":3.47,"fundManager":"LHV","campaign":{"upsell":{"title":"## **Kas teadsid, et sarnaselt investeerib ka LHV III samba fond Roheline III?**\n","id":"iii","button":{"url":"/et/pension/iii/fond/roheline","title":"Vaata lisaks","size":"lg"}}}},"LRT100":{"heading":"LHV Pensionifond Roheline III","id":"roheline","code":"rohelinepluss","dataMarker":"LRT100","securityId":189345,"suitability":"**Sobib kui**\n- sulle läheb korda roheline mõtlemine,\n- soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.\n\nRoheline III võib võtta kontsentratsiooniriski senisest suuremas ulatuses, samuti investeerida varaklassidesse, millesse ei olnud tal seni lubatud investeerida. Näiteks võib Roheline III nüüd investeerida rohepöördega seotud väärismetallidesse ja toormaterjalidesse kuni neljandiku fondi varast.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,49%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"7 003 906,73 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":35.09,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":56.64,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":1.85,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":2.67,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.75,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Global X Copper Miners ETF | 15,02% |\n| Invesco Solar ETF | 10,98% |\n| L and G Battery Value-Chain UCITS | 8,32% |\n| iShares Global Clean Energy ET | 6,65% |\n| Global X Lithium and Battery Tech | 6,46% |\n| First Trust NASDAQ Clean Edge | 5,21% |\n| Rockwool | 4,59% |\n| UPM-Kymmene | 3,37% |\n| Cie de Saint-Gobain | 3,36% |\n| iShares Electric Vehicles and Driving Technology U | 3,36% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund 3 | 1,85% |\n| Hepsor | 0,30% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","active":true,"content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.06.2024) | 7 015 345,50 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 0 osakut |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0.0451%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,49%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,01%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele. Fondi majandusaasta aruandes esitatakse iga aasta puhul üksikasjalikud andmed makstud tasude kohta.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_III_tingimused.pdf) \n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_vabatahtlike_pensionifondide_prospekt.pdf)\n- [Põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_III_KIID_220224.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.06.2024)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_III_kuuaruanne_2024_06.pdf)\n- [2023 aastaaruanne](/assets/files/pension/PF_Roheline_III_aastaaruanne_2023.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_Pluss_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_Pluss_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_082023.pdf)\n"}]},{"id":"sustainability","title":"Kestlikkust käsitlev teave","content":[{"type":"markdown","column":"left","content":"- [Jätkusuutlikkuse alane info](/assets/files/pension/Jatkusuutlikkuse_alane_info_LHV_Pensionifond_Roheline_Pluss.pdf)\n- [Kestlikkuse perioodiline raport](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_III_ESG_lisa_2023.pdf)\n- [Avaldus investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_PAI_raport.pdf)\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Roheline III","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2024,"month":6,"content":"### Juuni 2024: Parimad võimalused on seal, kust vähesed neid otsivad\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\n11\\. juunil käis Äripäeva [„Investor Toomase tunnis“](https://www.aripaev.ee/raadio/episood/110624-investor-toomase-tund) oma mõtteid jagamas Enlight Researchi analüütik ja Solar Equity Intelligence platvormi asutaja Rudolf Stenar Saluoks. Kuigi mul pole olnud võimalust Rudolfiga ise kohtuda, oli huvitav kuulata tema mõtteid meie rohefondi käekäigust ja rohesektori väljavaatest laiemalt.\n\nKüsimusele, kas LHV on oma rohefondide haldamisega hästi või halvasti hakkama saanud, vastas ta nii: _„Kui vaadata LHV rohefondi tootlustele peale, siis mina isiklikult ütleks, et fondijuhid ei ole teinud halba tööd. Ütleks isegi, et nemad on täitsa hästi hakkama saanud. Võrreldes teiste sarnaste fondidega on nad kas samal pulgal või isegi natukene edestanud“. Jätkuküsimusele, et mida võiks teha fondiga n-ö tipu ajal liitunud inimesed, kommenteeris ta nii: „Tegelikult ongi see probleem, et kui fondide osakud tõusevad, siis soov fondiga liituda kasvab. See aga tähendab seda, et need aktsiad muutuvad kallimaks. Tihtipeale ongi see probleem, et inimesed lähevad sisse, kui on buum, ja väljuvad, kui aktsiad on odavalt hinnastatud. See ongi kogu see probleem.“_ Ja viimasena uuriti ta arvamust, et kas rohesektor võiks lähiaastail laiapõhjalistele aktsiaindeksitele ära teha: _„Rohesektori eelis on see, et rohesektor kuskile ei kao. Vahepeal on paremaid aegu, vahepeal on halvemaid aegu, aga rohesektor on kindlasti tulevikus väga olulisel kohal. Nii taastuvenergeetika kui ka muud rohelahendused, mis on vajalikud meie kliimaeesmärkide täitmiseks. Pikaajaliselt ma usun, et on võimalik üldist turgu sellel sektoril ületada.“_\n\nOlen kõige sellega väga nõus, Rudolf.\n\n**Juuni tulemus –6,8%**\n\nJuuni oli veider kuu. Turud tervikuna jätkasid tehnoloogiasektori eestvedamisel rallimist. See on viinud tänaseks suurimad aktsiaindeksid rekordilise kontsentreerumise ja [keskmistest kallimate hinnatasemeteni](https://news.fp.lhv.ee/uudised/indeksid-on-10-aasta-keskmistest-taena-kallimad). Hetkel vähempopulaarne rohesektor jäi sellest tõusust täielikult kõrvale ning nägime LHV II ja III samba rohefondides juunis hoopis –6,8% langust. Kuigi langus on suur, andsime juunis sisuliselt tagasi vaid mais saadud tõusu ning juuli algusega on juba juuni langusest üle kolmandiku tagasi võetud. Rohesektoris liikumised ongi suured ja sellega on vaja lihtsalt harjuda.\n\nJuunis me portfellis tehinguid ei teinud. Küll aga olime tunnistajaks Euroopa Keskpanga esimesele intressilangetusele viimase enam kui 5 aasta jooksul. Kuna see otsus oli laialt oodatud, polnud sel ühekordsel liigutusel ka olulist mõju turgudele. Roheinvesteeringute seisukohast on aga oluline teadmine, et raha kallinemise ajastust oleme üle mitme aasta tagasi liikunud raha odavnemise või stabiilse hinna ajastusse – ja see on kapitaliintensiivsete pikaajaliste roheinvesteeringute tegemisel ja roheprojektide tasuvusaja arvutamisel väga oluline ja positiivne muutus.\n\nJuuni lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 39 erinevat investeeringut. 34% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 24% elektrifitseerimisse, 15% akutehnoloogiasse, 9% energiatõhususse, 8% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 3% oli rahas.\n\n**Müncheni rohekonverents – taastuvenergia võidukäik on paratamatu**\n\nJuuni alguses osalesin Münchenis Bloombergi korraldatud rohekonverentsil – kirjutasin sellest pikemalt LHV Finantsportaalis ilmunud loos [„Inimkonna rohepööre võtab rohkem aega“](https://news.fp.lhv.ee/uudised/inimkonna-rohepoeoere-votab-rohkem-aega). Nende sõnum oli konkreetne. Esiteks – oleme jõuliselt rohepöördesse sisse liikunud, kuid algus on olnud vajalikust tempost väiksem ja globaalset soojenemist 1,5 kraadi juures pidama ei saa. Teiseks – rohepööre on olemuslikult inimkonna järjekordse tehnoloogilise arengu samm, mida ei ole võimalik peatada.\n\nMaailmas on installeeritud tänaseks ca 4 tuhande GW jagu taastuvenergiavõimsust. Bloombergi analüüsimeeskond ootab selle numbri kahekordistumist enne 2030. aastat. Aastaks 2050 oodatakse selle jõudmist 17 tuhande GW-ni, millest 2/3 on seotus päikeseelektriga. Aastaks 2050 on taastuvenergia tänane 15%line osakaal tõusnud maailma elektrivõrgus ca 70% peale, tuul ja päike hakkab moodustama üle poole kogu maailma elektritootmisest.\n\nSuured trendid on hoogsalt liikuma läinud. Kui aastal 2000 moodustas kivisüsi Austraalia elektritootmisest 80%, Hiinas ja Indias 75%, USAs 50%, Euroopas 30%, Jaapanis ja Kagu-Aasias 20% ning Ladina-Ameerikas 5%, siis tänaseks on kivisöe osakaal langenud Austraalias 40% peale, Hiinas 60%le, USAs 20%le, Euroopas 10%le ning Ladina-Ameerikas 1%le. Indias on see tõusnud 80%le, Jaapanis 30%le ja Kagu-Aasias 40%le, kuid ka seal on kivisöe osakaalu tipp tänaseks juba seljataga ja suund on kiiresti allapoole. Uued investeeringud liiguvad järgmistel aastakümnetel taastuvenergiasse.\n\nLõpetuseks üks mõtlemapanev infokild USA elektrienergia sektorist: 1964. aastal lisati USAs ca 5 GW uut elektrienergiavõimsust (maagaas ja hüdroenergia), 1974. aastal ca 30 GW (kivisüsi, maagaas ja tuumaenergia), 1984. aastal ca 20 GW (kivisüsi ja tuumaenergia), 1994. aastal ca 10 GW (maagaas), 2004. aastal ca 25 GW (maagaas), 2014. aastal ca 25 GW (maagaas, tuuleenergia, päikeseenergia) ja aastaks 2024 prognoositakse ca 60 GW lisandumist (päikeseenergia, tuuleenergia ja akutehnoloogia). Maailm muutub meie endi silme all. Sinu investeerimisportfell on LHV Rohelistes fondides selle muutusega kaasaminemise esirinnas.\n"},{"year":2024,"month":5,"content":"### Mai 2024: Maailm elektrifitseerub\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nMaailma energiavõrk peab järgmise 25 aastaga enam kui kahekordistuma ja kasvama üle 100 mln kilomeetri võrra, et 2050. aasta kliimaeesmärke täita ja maailma planeeritud elektrifitseerumist ellu viia. Selles protsessis on erakordselt oluline roll vasel ja vasetootjatel, millest oleme korduvalt kirjutanud ja kus oleme viimasel ajal suurt positsiooni hoidnud. Mais tegi vase hind [uue ajaloolise rekordi](https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2024/05/20/kolme-kuuga-kolmandiku-tousnud-vask-loi-uue-rekordi).\n\n[Möödunud aastal kasvas](https://majandus.postimees.ee/8016599/maailmas-toodeti-mullu-rekordiliselt-taastuvenergiat-pool-kasvust-tuli-aga-uhest-riigist) päikeseenergia tootmine maailmas ligi veerandi võrra ja tuuleenergia tootmine ligi kümnendiku. Üle poole lisandunud kasvust tuli Hiinast. Taastuvenergiale üleminek annab Hiinale tulevikus energia iseseisvuse ning on juba tänaseks andnud uue tõuke sealsele tööstussektorile – Hiinast on saanud loetud aastatega maailma suurim autode eksportija ning elektriautode tootmises on lühikese ajaga välja võideldud nii tugev positsioon, et nii USA kui Euroopa Liit on oma turu kaitsmiseks kehtestanud üha suuremaid tollitariife Hiina elektriautodele. Uue trendi õigeaegse maha magamisega annab see Ameerika ja Euroopa tootjatele mõneks ajaks kaitset, kuid mitte lõputult – juba täna on meie rohefondi investeering Hiina autotootja BYD Euroopasse oma tehast ehitamas ja [loodab selle Ungaris 3 aasta jooksul avatud saada](https://www.electrive.com/2024/02/06/byd-plans-to-open-its-hungarian-ev-factory-within-three-years/).\n\n**Mai tulemus +6,1%**\n\nMai oli rohefondidele selle aasta parim kuu. MSCI World indeks tõusis euros mõõdetuna kuuga +2,9%, LHV II samba rohefond kerkis samal ajal üle kahe korra rohkem ehk +6,1% ja III samba fond +5,9%. Koos maikuu liikumisega tõusid plusspoolele ka rohefondide tulemused selle aasta algusest. Kuu jooksul kerkisid kenasti nii meie elektrifitseerimisega seotud investeerimispositsioonid kui ka madalamate tuleviku intresside ootuses erinevad taastuvenergia nimed. Väga hea hoo said sisse nii päikeseenergia, vesinikutehnoloogia, akutehnoloogia kui ka tuuleenergiaga seotud ettevõtted. Oleme seda pikalt oodanud ja fondi portfell on positsioneeritud sellest trendi muutusest kasu lõikama.\n\nMais väljusime kahest Soome investeeringust Lamor ja Spinnova, kus meie soovitud investeerimisteeside väljamängimine võtab tänase arusaamise järgi oodatust oluliselt kauem aega ja oleme otsustanud seda mitte ootama jääda. Samal ajal suurendasime oma positsioone USA börsil kauplevas akutehnoloogia ettevõttes Fluence Energy ning Londoni börsil kauplevas vesinikutehnoloogia ettevõttes ITM Power – mõlemad ettevõtted on viimasel ajal andnud julgustavaid kommentaare just lähituleviku ärivõimaluste kasvatamise kohta.\n\nMai lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 39 erinevat investeeringut. 36% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 23% elektrifitseerimisse, 16% akutehnoloogiasse, 9% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 2% oli rahas.\n\n**Fondijuht vahetub, kuid rohestrateegia jääb**\n\n15\\. mail [teatasime](https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b1fcc9cd8e379935eef809f42f9ff5106&lang=et&src=listed) börsile, et lahkun LHV Varahalduse juhatuse liikme ja fondijuhi kohalt selle aasta 31. juulil. Mu kirg investeerimise, rohemaailma ja eestlaste pensionivara kasvatamise vastu ei ole kuhugi kadunud – vastupidiselt on see tegelikult kõigi nende aastatega hoopis kasvanud. Kuid muutused on elus paratamatud – ka rohepööre ise on ju väga suur muutus senises maailmakorralduses. Kui me umbes 5 aastat tagasi LHV rohelisi fonde kokku hakkasime panema, ütlesime prospektis ja tingimustes selgelt välja, et fond investeerib maailma rohepöörde trendi, kuid kitsa ühe valdkonna tõttu saab see olema kõrge riskiga fond ning soovituslik investeerimisperiood on 15+ aastat. Teadsime juba tollal, et suure tõenäosusega tähendab see ka seda, et fondil saab olema mitu fondijuhti enne, kui soovituslik investeerimisperiood täis saab ja minu alustatud strateegiat peab ühel hetkel jätkama uus fondijuht. Vabandan kõigi ees, kes lootsid just minu käe all oma rohelist pensionivara veel aastaid või aastakümneid kasvatada.\n\nSuured liikumised käivad aktsiaturgudele investeerimisega kaasas ning kõige lihtsam viis oma raha kaotada on tipust investeerida ja investeerimiskauge ajakirjaniku, harrastaja või küünilise konkurendi kombel hiljem näpuga näidata, et viimase 1, 2 või 3 aasta tulemus on miinuses ja ignoreerida kogu fondi ajaloo tulemust. LHV rohefondid on mõeldud neile, kes riski kannatavad ning on valmis päriselt 15+ aastat oma pensionivara rohepöörde trendis hoidma ja üle tsüklite investeerima. Ma usun, et nii tuleb ka hea või väga hea tulemus. Ainuüksi maikuu näitab, kui kiiresti muutused toimuda võivad – LHV rohefond võib ühe kuuga teha tulemuse, mis on mõne teise fondi jaoks kogu aasta tulemus.\n\nTulemusest rääkides – alates Rohelise fondi loomisest 2020. aasta 16. märtsil kuni 31. maini 2024 on veidi enam kui 4 aastaga fondi kogutootluseks olnud +53,7%. Kuigi viimase paari aastaga on vahe teiste fondidega väiksemaks sulanud, on see jätkuvalt selle ajaperioodi parim tulemus võrreldes muude aktiivselt juhitud LHV pensionifondidega – seega neil, kes sarnaselt minuga kohe alguses uude fondi sisse tulid, on läinud väga hästi. Kes liitusid hiljem, peavad olema nüüd lihtsalt kannatlikud ja laskma fondi investeeringutel ja ajal oma tööd teha. Tänaseks oleme selle fondiga läbi teinud täistsükli – näinud nii häid kui halbu aegu ja näidanud, et see strateegia töötab. Rohepööre pole kuskile kadunud, see kõik on alles alanud. Uuele energiale ja energialahendustele üleminek on maakeral paratamatu ja pöördumatu protsess ja isegi roheskeptikud teavad seda. Nüüd ootame lihtsalt uut roheinvesteerimise tõusulainet - [Euroopa Liit võttis äsja mais vastu määruse](https://majandus.postimees.ee/8029052/el-tugevdab-puhta-tehnoloogia-tootmisvoimsust), mis aitab veelgi jõulisemalt ja senisest kiiremini puhtamale energiale üle minna.\n\nLHV rohefonde on nende aastate jooksul aidanud mul juhtida kogu LHV Varahalduse investeerimistiim, kus on kokku ca 15 inimest. Suurem roll on olnud meie ESG portfellihalduril Jani Mäenpääl ja investeeringute analüütikul Erko Rebasel. Alates augustist annangi rohefondide teatepulga Janile üle – enne seda olete järgmised 2 kuud veel minu käe all.\n\nJuuni alguses olen Münchenis Bloombergi rohekonverentsil, kirjutan sellest lähemalt järgmine kuu. Uute roheliste kuukirjadeni!\n"},{"year":2024,"month":4,"content":"### Aprill 2024: Plasti uputus\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nMaailmas toodetavast plastist töödeldakse täna ümber kõigest 9%. Rahvusvaheline Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon hindab, et see number ei kasva oluliselt ka mitme aastakümne jooksul – aastaks 2060 prognoositakse selle tõusu vaid 17%ni.\n\nKeskmiselt toodetakse maailmas üle 1 miljoni tonni plastist jäätmeid päevas, millest iga päev lõpetab ca [2000 veoauto täit plasti](https://edition.cnn.com/webview/interactive/2024/04/climate/plastic-pollution-ocean-cnnphotos/) ookeanis, järvedes ja jõgedes, ülejäänu prügimägedel. See on massiivsel skaalal ajas liitintressi kombel akumuleeruv probleem, mille ulatust näevad juba täna hoovuste randumise sihtkohad, näiteks Indoneesia. Maailm vajab rohkem taaskäitlust ning prügi ümbertöötlejaid ootab järgmistel aastakümnetel ja -sadadel ees suur tööpõld.\n\nLisaks plastprügi kuhjumise ja vähese ümbertöötlemise probleemile on tänaseks lõpuni teadmata ka meid kõikjal ümbritseva nanoplasti mõju inimeste ja loomade pikaajalisele tervisele. Näiteks hiljutine [teadusuuring](https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.2300582121) paljastas, et 1-liitrises veepudelis leidub kuni 240 000 tillukest nanoplasti tükki, mis on palju suurem arv, kui seni arvati.\n\n**Aprilli tulemus –1,0%**\n\nAprill tähistas 1. kvartali tulemuste hooaja algust. MSCI World indeks langes euros mõõdetuna kuuga –2,8%, Solactive taastuvenergia indeks langes –4,7% ja päikeseenergia indeks –7,1%. LHV rohefondide aprillikuu tootlus oli II samba fondil –1,0% ja III samba fondil –0,9%. Taastuvenergia nimede nõrkust kompenseeris hästi elektrifitseerimises hädavajaliku vase ligi 12%line hinnatõus ja meie vasetootjatega seotud positsioonide väärtuse 7%line kasv.\n\nAprillis väljusime täielikult kahest investeeringust ja lisasime portfelli ühe uue ettevõtte. Müüsime maha Portugali taastuvenergia suurettevõtte EDP Renovaveis aktsiad, kus valuatsioonist tulenevalt nägime mujal paremaid raha paigutusvõimalusi ning väljusime USA börsilt oma tillukese positsiooniga väikesest elektrifitseeritud paadimootorite tootmisele keskendunud Vision Marine’ist, kus investeerimistees loodetud aja jooksul ei realiseerunud. Uus portfelli lisandunud ettevõte on USA börsilt päikeseenergia tehnoloogia vallast NEXTracker, kes on ca 10 aastaga haaranud koguni 30% päikesepaneelide kaldenurka muutvast tehnoloogiast, et saada suurem päikeseenergia tootlikkus. Börsil noteeriti NEXTracker alles 2023. aasta veebruaris.\n\nAprilli lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 41 erinevat investeeringut. 30% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 21% elektrifitseerimisse, 14% akutehnoloogiasse, 7% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 4% metsa- ja põllumajandusse, 1% vesinikutehnoloogiasse ning 16% oli rahas. Fondi vaba raha tekitasime eri müükidest suures osas kuu viimastel päevadel, et teha väljamaksed mai alguses fondist välja liikuvate klientide lunastusorderite täitmiseks. Väljuvate klientide jaoks müügiinstrumente valides lähtusime põhimõttest, et fondis edasi koguvate investorite väljavaated rohesektori tuleviku tõusupotentsiaali realiseerumiserul ei tohi kuidagi kannatada. Maikuu alguse seisuga on fond sisuliselt täies mahus investeeritud.\n\n**Planeet vs. Plast**\n\n22\\. aprillil tähistati üle maailma 54. korda Maakera päeva. Traditsioon sai esimest korda alguse 1970. aastal USAs, levis 1990. aastatel rahvusvaheliseks ja on tänaseks kasvanud ülemaailmseks sündmuseks. Muuhulgas paljutuntud Pariisi kliimaleping allkirjastati 2016. aastal sümboolselt just Maakera päeval. Sel korral oli Maakera päeva teemaks „Planeet vs. Plast“, et panna inimesi mõtlema plasti tootmise kliima jalajäljele, selle pideva tarbimise nähtamatutele tervisemõjudele ning selle hilisema kokku korjamise ja ümbertöötlemise madala määra probleemile.\n\nOECD hindab, et maailmas toodetakse ca 400-450 mln tonni plasti aastas ning aastaks 2050 tõuseb see üle kahe korra 1000 tonnini. Maailmas on plasti kokku tänaseks toodetud ca 12 miljardit tonni ja enamus sellest on lihtsalt prügimägedes. Kui täna on maailma CO2 jalajäljest [seotud](https://ourworldindata.org/ghg-emissions-plastics) plasti tootmise ja tarbimisega veidi alla 5%, siis 2050. aastal võib see Lawrence Berkeley National Laboratory arvutuste järgi olla isegi ka juba kuni 20%, kui ülejäänud CO2 intensiivsetes valdkondades toimuvad emissiooni tasemete planeeritud vähendamised.\n\nRingmajandus ja ümbertöötlemine on juba täna üks LHV rohefondide investeeringu suundi ja valdkondi, mida teraselt jälgime. Meie suurimad ümbertöötlusega seotud investeeringud on Londoni börsil kauplev ca poole miljardilise turuväärtusega Renewi ning börsivälise investeeringuna Skandinaaviast [NG Group](https://www.nggroup.no/about).\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001764","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":2.15,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV30":{"heading":"Swedbank Pensionifond V30 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv30","code":"v30indeks","dataMarker":"SWV30","securityId":204900,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled mõõduka riskitaluvusega konservatiivne või vanemaealine pensionikoguja,\n- sinu eesmärk on varade stabiilsus ja pikaajaline kasv (min 5 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning Sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- soovid investeerida kuni 30% aktsiatesse ning eelistad seda teha valdavalt indeksisse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 30% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinevate valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtteid.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001749, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001749","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV60":{"heading":"Swedbank Pensionifond V60 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv60","code":"v60indeks","dataMarker":"SWV60","securityId":204901,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv keskmise või pikema aja jooksul (min 7 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning Sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- soovid investeerida kuni 60% aktsiatesse ning eelistad seda teha valdavalt indeksisse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 60% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinevate valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtteid.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001731, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001731","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"NIT100":{"heading":"Luminor Täiendav Pensionifond Jätkusuutlik Tulevik, Indeks","id":"jatkusuutlik-taiendav","code":"jatkusuutlik-taiendav","dataMarker":"NIT100","securityId":213281,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- Sul on kogumisperiood üle 10 aasta pikk;\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi, et pikemas perspektiivis teenida potentsiaalselt keskmisest kõrgemat tootlust.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib kuni 100% aktsiatesse ja sarnast riski kandvatesse varadesse. Fondi eesmärk on saavutada tootlus, mis pikas perspektiivis ületab inflatsiooni. Fond sobib pikaajaliseks kogumiseks, mille puhul aktsiaturgude lühiajalised kõikumised ei tohiks lõpptulemusele olulist mõju avaldada.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0,25%","managementFee":"0,25%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001798, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0,25%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,25%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,54%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001798","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWI100":{"heading":"Swedbank III Samba Pensionifond Indeks","id":"swi100","code":"SWI100","dataMarker":"SWI100","securityId":218897,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- soovid, et sinu pensionivara jälgiks globaalsete aktsiaturgude liikumist,\n- sinu eesmärk on vara suurem kasv pikema aja jooksul (vähemalt 10 aastat),\n- oled valmis säästude väärtuse suurema kõikumisega.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond on moodustatud n.n passiivse investeerimispoliitikaga fondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinete valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtted.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001822, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001822","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":0,"transactionDaysForSell":1,"transactionDaysForExchange":3},"SWK100":{"heading":"Swedbank Pensionifond Indeks","id":"swk100","code":"SWK100","dataMarker":"SWK100","suitability":"**Sobib kui**\n- kogud pensioni veel vähemalt 10 aastat;\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega;\n- soovid koguda indeksfondis.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFond on moodustatud n.n passiivse investeerimispoliitikaga fondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinete valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtted. Aktsiariskiga investeeringute osakaal võib näidatud tasemetest erineda maksimaalselt 2%. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse jt -instrumentidesse, hoiustesse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":15359},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.95,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.08,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi MSCI World SRI Climate Net Zero Ambition | 25,47% |\n| UBS Lux Fund Solutions - MSCI | 25,31% |\n| iShares MSCI World SRI UCITS E | 17,67% |\n| Access Global A | 17,29% |\n| Access Edge Global A | 14,21% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","active":true,"content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,30%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001814","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank"},"swk09":{"heading":"Swedbank pensionifond 2000-09 sündinutele","id":"swk09","code":"swk09","dataMarker":"swk09","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 00-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":5122},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":4.14,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":94.25,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":0.78,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.48,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.76,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.06.2024 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi S&P 500 Climate Net Zero Ambition Pab Ucits | 16,27% |\n| Amundi MSCI World ESG Leaders UCITS ETF | 14,82% |\n| Amundi MSCI World SRI Climate Net Zero Ambition | 14,50% |\n| UBS Lux Fund Solutions - MSCI | 13,81% |\n| Access Edge Global A | 12,38% |\n| Globalfond A | 9,95% |\n| Xtrackers MSCI Japan ESG UCITS ETF | 5,45% |\n| Amundi MSCI EM ex China ESG ETF | 4,65% |\n| Transition Energy A | 1,39% |\n| Access Edge Japan A | 1,03% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| LHV Group AS | 0,78% |\n| TKM Grupp | 0,22% |\n| Enefit Green | 0,65% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","active":true,"content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,83%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001848","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":3.5,"fundManager":"Swedbank"}}