{"LXK00":{"heading":"LHV Pensionifond XS","id":"xs","code":"xs","dataMarker":"XSK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena. Fondi vara investeerimisel järgitakse konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest tulenevaid reitingupiiranguid. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on madala riskiga võlainstrumendid.\n","fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":2862},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":87.94,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":4.72,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":7.34,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 0.792% 03/12/24 | 6,65% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 6,32% |\n| Estonia 4.0% 12/10/2032 | 5,42% |\n| ZKB Gold ETF | 4,72% |\n| ALTUMG 1.3% 07/03/25 | 4,09% |\n| Elering 0.875% 03/05/2023 | 3,99% |\n| France Government 1.75% 25/05/2023 | 3,99% |\n| German Treasury Bill 23/08/23 | 3,89% |\n| German Treasury Bill 18/10/23 | 3,87% |\n| Bank Gospodarstwa Krajow 1.375% 01/06/25 | 3,75% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 0.792% 03/12/24 | 6,65% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 6,32% |\n| Estonia 4.0% 12/10/2032 | 5,42% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.04.2023) | 12 728 218,94 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 50 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0444% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,5130%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,55%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2022.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Prospekti_muudatuste_pohjendus_ja_moju_analyys_052022.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XS põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XS_KIID_022023.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.04.2023)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_kuuaruanne_2023_04.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XS_aruanne_2020.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2023.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2023,"month":4,"content":"### Aprill 2023: võlakirjaturud on rahunemas\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nVõlakirjade hinnaliikumised Euroopas on rahunemas koos ootusega, et inflatsioonirisk on Euroopa Keskpanga kontrolli all. Sellises keskkonnas pakuvad võlakirjad taas tootlust. Intressid on kerkinud ka pangahoiustel, kuid võlakirjade tulem ületab seni sellel aastal ka neid. Eelmise aasta sügisel fondi tehtud suuremad ostud on end tõestanud tootlusega. Näeme, et järgmine investeering võiks meie portfellidesse tulla börsiväliste väärtpaberite hulgast.\n"},{"year":2023,"month":3,"content":"### Märts 2023: soetasime Volkswageni võlakirju\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nVõlakirjaturud jäid märtsis selgelt plusspoolele. Kuigi kuu keskpaigas lahvatanud Silicon Valley Banki kriisi ajal peatati ka uute võlakirjade väljastamine Euroopas, oli esimene kvartal tervikuna võetuna üliaktiivne raha laenamise periood. Selle taga oli peamiselt asjaolu, et väljavaated on väga ähmased ja ettevõtted soovivad olla selles olukorras pigem tugevamas positsioonis, tuues laenude võtmise varasemaks.\n\nKasutasime turgudel tekkinud hetkelist segadust ära selleks, et soetada oma võlakirjaportfellidesse Volkswageni pikaajalisemaid võlakirju. Need pakuvad oodatavat aastatootlust veidi üle 7%. Turul laiemalt on endiselt hinnad, mis meid ei huvita, ent me oleme võimaluste ilmnemisel valmis kiiresti reageerima.\n"},{"year":2023,"month":2,"content":"### Veebruar 2023: investeerisime Latvenergo võlakirjadesse\n\nRomet Enok, fondijuht\n\nUue investeeringuna lisasime fondi Läti ühe suurima ettevõtte Latvenergo värske võlakirja. Kuueks aastaks laenatud raha hinnaks kujunes 4,95%. Näiteks veel aasta tagasi laenas Latvenergo raha aastaintressiga 2,4%. Intressid on kogu maailmas jätkuvas tõusutrendis ja ühes sellega kerkib ka intress, mis teenitakse fondide tehtavatelt investeeringutelt.\n\nEuroopa Keskpanga tegevus hoidis intresse aastaid tasemel, kus Baltikumi suurimad ettevõtted said raha kaasata vähem kui 1% aastaintressiga. Nüüdseks on Latvenergo näitel ligikaudu 5% suurune aastatootlus uus normaalsus.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Innovatsioon viib elu edasi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Nii aktsia- kui ka võlakirjaturud olid aprillikuus indeksite tasemel väga rahulikud ja stabiilsed. Üleilmne indeks MSCI World kerkis kuuga eurodes mõõdetuna 0,1%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud veidike tõusid, kuid arenevate riikide aktsiaturgude tootlus kujunes negatiivseks.\n","text":"Nii aktsia- kui ka võlakirjaturud olid aprillikuus indeksite tasemel väga rahulikud ja stabiilsed. Üleilmne indeks MSCI World kerkis kuuga eurodes mõõdetuna 0,1%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud veidike tõusid, kuid arenevate riikide aktsiaturgude tootlus kujunes negatiivseks.\n\nEttevõtete käibed ja kasumid on kerkivate intressimäärade keskkonnas üllatavalt hästi vastu pidanud ning nominaalselt isegi kasvanud. Suuremad ettevõtted, millel on ka suurem turujõud, on suutnud oma toodete ja teenuste hindu tõsta ning kanda kasvavate sisendhindade ja tõusvate tööjõukulude mõju tarbijatele edasi. Väiksemate ettevõtete olukord on aga keerulisem.\n\nMa olen mõnevõrra üllatunud, et mitu keskpankurit (teiste seas ka Christine Lagarde) on süüdistanud ettevõtjaid ahnuses, selle asemel, et tunnistada enda minevikus tehtud vigu. Keskpankuritel tasuks tõdeda, et üle kümne aasta viljeldud ülimadalate intressimäärade poliitika oli kahetsusväärne eksitus, mille tagajärjed – järjest suurenev võlakoormus, kiire hinnakasv ja sellest tulenev ebastabiilne majanduskeskkond – alles hakkavad ennast ilmutama.\n\n**Paljud poliitikud ei soovi ikka veel probleeme tunnistada**\n\nKuigi keskpangad on asunud vähemalt enda varasema rahapoliitikaga põhjustatud elukalliduse kasvu pidurdama (Jaapani keskpank on selles üks väheseid erandeid), ei taju suur hulk poliitikuid veel siiani probleemide tõsidust.\n\n2022\\. aasta sügisel sai laia rahvusvahelist tähelepanu Suurbritannia eelmise valitsuse populistlik eksperiment eirata riigieelarve kasvavat defitsiiti. Õnneks jäi see katse kõigest teoreetiliseks, sest Suurbritannia valitsuse ettepaneku peale alandada makse ja võtta kahanenud eelarvetulude katteks laenu hüppasid valitsuse laenuintressid sellisele tasemele, et Liz Trussi valitsus pidas paremaks pärast 44 päeva võimul olemist tagasi astuda. Need poliitikud, kelle fookus on ainult sisepoliitilistel mängudel, ja need, kes ei tunne majanduspoliitika vastu huvi, seda läbikukkunud katset tõenäoliselt ei märganud.\n\nPaisuvad probleemid riigi rahandusega ei ole üksnes Suurbritannia probleem. Kui USA kongressis ei jõua demokraadid ja vabariiklased järgmise fiskaalaasta eelarve suhtes kokkuleppele, siis võib juhtuda, et maailma suurima ja tähtsaima majandusega riik jääb oma võlausaldajatele võlgu. Siit leiad Stanley Druckenmilleri hiljuti Lõuna-California Ülikoolis peetud kõne slaidid, kus ta osutab kiiresti kasvavatele sotsiaalkindlustuse kuludele ning seetõttu suurenevale laenukoormusele ja ka tõusvatele intressikuludele.\n\nMa kahtlustan, et inflatsiooni ei saada kontrolli alla enne, kui poliitikud suudavad riigieelarved tasakaalu saada. See ei ole kerge ega kiiresti saavutatav eesmärk. Viimase kümme aasta jooksul, mil intressimäärad olid madalad ja isegi negatiivsed, võtsid poliitikud valijate nimel hoogsalt uusi laenukohustusi ning nüüd tuleb neid laene teenindada ja maksta järjest kõrgemat intressi. Lisaks nõuab üha pingelisemaks muutuv geopoliitiline keskkond suuremaid kulutusi riigikaitsele.\n\n**Maksutõus muutub paratamatuks**\n\nIsegi kui ühes või teises kohas õnnestub riigi kulusid kärpida, tõstetakse makse tõenäoliselt kõikjal maailmas. Valida on üldjoontes selle vahel, kas tõsta makse kohe ja kiiresti, et saada riigieelarve tasakaalu, või lasta võlgadel kuhjuda ning tõsta makse hiljem ja palju ulatuslikumalt, riskides sügava majanduslangusega.\n\nÜhe kindla aasta eelarvest peaks olema tähtsam see, kuidas saada riigi rahandus tagasi pikaajaliselt jätkusuutlikule rajale. Aprilli keskel võttis Prantsusmaa valitsus vastu seaduse tõsta pensioniiga 62 aastalt 64 aastani. See oli pikaajalises perspektiivis möödapääsmatu, raske ja vähepopulaarne otsus, mis tõi vihased inimesed tänavatele ja protestid kestavad siiani.\n\nKärped ja maksutõusud ei ole kunagi lihtsad ega populaarsed, kuid lõputult ei saa ka tulevaste põlvkondade nimel võlgu võtta. Tõenäoliselt on targem ise mõru ravim alla neelata, kui oodata ja lasta probleemidel kuhjuda niikaua, kuni võlausaldajad sunnivad tulevikus kolme- või neljakordse annuse võtma.\n\nEesti riigi eelarveprobleemid on paljude teiste riikide omadest õnneks palju väiksemad. See on samas ka ohu allikas: meil on võimalus väikeste maksutõusude ja mõningaste muudatustega eirata pikaajalisi trende ning lükata ühiskonna jaoks oluline arutelu edasi.\n\nMa loodan, et eelarve pikaajalise tasakaalu nõue on iseenesest mõistetav. Kuid miks ei võiks mängida vabamalt erinevate ideedega selle kohta, kuidas soodustada fiskaalpoliitikaga innovatsiooni, suurendada ühiskonna produktiivsust ja kasutada paremini olemasolevaid ressursse?\n\nSelleks, et maandada riske, võiks ju enne diskussiooni algust kokku leppida, et ükskõik mis muudatusi tehakse, ei tohi riigi osakaal sisemajanduse koguprodukti ümberjagamisel kasvada. Miks mitte kaaluda, kas maksustada ka vara, kui tänu sellele oleks võimalik alandada tulumaksu?\n\nLisaks oleks huvitav jälgida arutelu teemal, kui palju oleks võimalik alandada sotsiaalmaksu siis, kui kehtestada ettevõtetele tulumaks. Kuidas see mõjutaks ettevõtluskeskkonda ja kas see soodustaks innovatsiooni?\n\nNeed ei ole retoorilised küsimused. Ma ei tea vastuseid. Ühtegi küsimust ega mõtet ei peaks tembeldama rumalaks: neid küsimusi võiks vähemalt korraks kaaluda juhul, kui need tulevad siirast soovist muuta riigikorraldust efektiivsemaks ning motiveerida ühiskonna arengut. Küll aga arvan, et loosung „Maksudega ei mängita“, mis on meid 30 aastat hästi teeninud, on oma aja ära elanud ja hakanud Eesti riigi arengut pidurdama. See loosung kaitses meid hästi selle vastu, et riik suvaliste kulude katteks ei läheks raha võtma sealt, kust seda on poliitiliselt kerge võtta. Eesti majanduse arengutase on aga oluliselt tõusnud ja struktuur muutunud. Ka maailm meie ümber on muutunud.\n\n**Tehisintellekt kui majanduse võimalik hüppelaud**\n\nMasinõppest ja tehisintellektist on räägitud aastakümneid, kuid eelmise aasta 30. novembril tasuta avalikuks testimiseks turule toodud ChatGPT on saanud plahvatusliku tähelepanu osaliseks. Juba esimese nädala jooksul tegi sellega tutvust üle miljoni inimese.\n\nNüüdseks on tehisintellektist kujunenud kaalukas investeerimisteema. Ennustatakse, et lähiaastatel kasvab sektor keskmiselt umbes 40% aastas ja 2030. aastaks küündib maailma tehisintellektiturg umbes 1,6 triljoni dollarini.\n\nTänavu on tehisintellekti areng andnud suure panuse USA aktsiaturgudele: S&P 500 indeks on aasta algusest tõusnud 9%. Selle taga on valdavalt Microsofti, Alphabeti, Nvidia, Apple’i ja Meta väärtuse kasv. Kui võtta lisaks arvesse tehisintellektiga seotud umbes 20 väiksema ettevõtte väärtuse kasvu, siis võib tõdeda, et ilma tehisintellektibuumita oleks S&P 500 väärtus selle aasta algusega võrreldes miinuses.\n\nOlen varasemates kuukirjades mitu korda maininud, et ma ei näe võimalust, kuidas maailma majandus suudaks järjest kasvava võlakoormuse alt rabeleda välja ilma suuremat sorti šokita. Positiivne stsenaarium oleks ulatuslik tehnoloogiline šokk, nagu 18. sajandi tööstusrevolutsioon, mis tõi küll kaasa ennenägematu tööviljakuse kasvu, ent ka tohutud valulised muutused ühiskonnakorralduses.\n\nTehisintellektil on potentsiaali kujuneda mõõtmatu mõjuga tehnoloogiaks, mis annab majanduslikule arengule tugeva arenguhüppe ja aitab lahendada inimkonna ees seisvaid suuri probleeme. Küsimus on tõenäoliselt pelgalt selles, millal on see uus tehnoloogia selleks piisavalt küps.\n\nMa olen pikemaajalises plaanis optimist ja usun inimkonna leidlikkusse. Seejuures olen sunnitud tõdema, et viimase kümne aasta jooksul on probleemid pigem kuhjunud, kuid varade hinnad sellele vaatamata aina tõusnud. Kahtlustan, et lähiaastatel peaks tähelepanu olema eelkõige kapitali kaitsmisel, kuid ei tasu ka tasu unustada, et innovatsioon on see, mis viib elu edasi.\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019782","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":30.27,"fundManager":"LHV"},"LSK00":{"heading":"LHV Pensionifond S","id":"s","code":"s","dataMarker":"SK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini aega 2-5 aastat,\n- oled madala riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on pensioniks kogutud raha säilitamine ja kerge kasvatamine.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse peamiselt võlakirjadesse. Seejuures võib fondi vara investeerida ka alla investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse. Kuni 25% fondi varast võib investeerida kinnisasjadesse, infrastruktuuri objektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. Fondi arvel võib anda ka laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on börsil noteeritud võlainstrumendid.\n","fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":4832},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":86.03,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":4.7,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":1.45,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":7.81,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 8,01% |\n| German Treasury Bill 18/10/23 | 5,89% |\n| Luminor 0.792% 03/12/24 | 5,02% |\n| Romania 2.875% 28/10/24 | 4,93% |\n| Estonia 4.0% 12/10/2032 | 4,86% |\n| ZKB Gold ETF | 4,70% |\n| ALTUMG 1.3% 07/03/25 | 4,26% |\n| KBC Group NV 0.625% 07/12/2031 | 3,14% |\n| Glencore 1.25% 01/03/2033 | 3,13% |\n| BNP Paribas 2.5% 31/03/2032 | 2,97% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 8,01% |\n| Luminor 0.792% 03/12/24 | 5,02% |\n| Estonia 4.0% 12/10/2032 | 4,86% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.04.2023) | 30 128 604,23 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 120 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0444% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6240%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,68%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_tingimused_26112020.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2022.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Prospekti_muudatuste_pohjendus_ja_moju_analyys_052022.pdf)\n- [LHV Pensionifondi S põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_S_KIID_022023.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.04.2023)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_kuuaruanne_2023_04.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_S_aruanne_2020.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2023.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2023,"month":4,"content":"### Aprill 2023: suurendasime Volkswageni võlakirjade positsiooni\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nSamamoodi kui aktsiaturud stabiliseerusid aprillis ka võlakirjade hinnad. Kuu lõpetati kergelt plusspoolel ja lisaks taastus maht, mille ulatuses võtavad ettevõtted uusi laene.\n\nSuurendasime võlakirjaportfellis Volkswageni positsiooni hinna pealt, mis pakub oodatavalt veidi rohkem kui 7% aastatootlust. Näeme, et järgmine investeering võiks meie portfellidesse tulla börsivälise otseinvesteeringuna.\n"},{"year":2023,"month":3,"content":"### Märts 2023: soetasime Volkswageni võlakirju\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nVõlakirjaturud jäid märtsis selgelt plusspoolele. Kuigi kuu keskpaigas lahvatanud Silicon Valley Banki kriisi ajal peatati ka uute võlakirjade väljastamine Euroopas, oli esimene kvartal tervikuna võetuna üliaktiivne raha laenamise periood. Selle taga oli peamiselt asjaolu, et väljavaated on väga ähmased ja ettevõtted soovivad olla selles olukorras pigem tugevamas positsioonis, tuues laenude võtmise varasemaks.\n\nKasutasime turgudel tekkinud hetkelist segadust ära selleks, et soetada oma võlakirjaportfellidesse Volkswageni pikaajalisemaid võlakirju. Need pakuvad oodatavat aastatootlust veidi üle 7%. Turul laiemalt on endiselt hinnad, mis meid ei huvita, ent me oleme võimaluste ilmnemisel valmis kiiresti reageerima.\n"},{"year":2023,"month":2,"content":"### Veebruar 2023: investeerisime Latvenergo võlakirjadesse\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nUue investeeringuna lisasime fondi Läti ühe suurima ettevõtte Latvenergo värske võlakirja. Kuueks aastaks laenatud raha hinnaks kujunes 4,95%. Näiteks veel aasta tagasi laenas Latvenergo raha aastaintressiga 2,4%. Intressid on kogu maailmas jätkuvas tõusutrendis ja ühes sellega kerkib ka intress, mis teenitakse fondide tehtavatelt investeeringutelt.\n\nEuroopa Keskpanga tegevus hoidis intresse aastaid tasemel, kus Baltikumi suurimad ettevõtted said raha kaasata vähem kui 1% aastaintressiga. Nüüdseks on Latvenergo näitel ligikaudu 5% suurune aastatootlus uus normaalsus.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Innovatsioon viib elu edasi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Nii aktsia- kui ka võlakirjaturud olid aprillikuus indeksite tasemel väga rahulikud ja stabiilsed. Üleilmne indeks MSCI World kerkis kuuga eurodes mõõdetuna 0,1%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud veidike tõusid, kuid arenevate riikide aktsiaturgude tootlus kujunes negatiivseks.\n","text":"Nii aktsia- kui ka võlakirjaturud olid aprillikuus indeksite tasemel väga rahulikud ja stabiilsed. Üleilmne indeks MSCI World kerkis kuuga eurodes mõõdetuna 0,1%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud veidike tõusid, kuid arenevate riikide aktsiaturgude tootlus kujunes negatiivseks.\n\nEttevõtete käibed ja kasumid on kerkivate intressimäärade keskkonnas üllatavalt hästi vastu pidanud ning nominaalselt isegi kasvanud. Suuremad ettevõtted, millel on ka suurem turujõud, on suutnud oma toodete ja teenuste hindu tõsta ning kanda kasvavate sisendhindade ja tõusvate tööjõukulude mõju tarbijatele edasi. Väiksemate ettevõtete olukord on aga keerulisem.\n\nMa olen mõnevõrra üllatunud, et mitu keskpankurit (teiste seas ka Christine Lagarde) on süüdistanud ettevõtjaid ahnuses, selle asemel, et tunnistada enda minevikus tehtud vigu. Keskpankuritel tasuks tõdeda, et üle kümne aasta viljeldud ülimadalate intressimäärade poliitika oli kahetsusväärne eksitus, mille tagajärjed – järjest suurenev võlakoormus, kiire hinnakasv ja sellest tulenev ebastabiilne majanduskeskkond – alles hakkavad ennast ilmutama.\n\n**Paljud poliitikud ei soovi ikka veel probleeme tunnistada**\n\nKuigi keskpangad on asunud vähemalt enda varasema rahapoliitikaga põhjustatud elukalliduse kasvu pidurdama (Jaapani keskpank on selles üks väheseid erandeid), ei taju suur hulk poliitikuid veel siiani probleemide tõsidust.\n\n2022\\. aasta sügisel sai laia rahvusvahelist tähelepanu Suurbritannia eelmise valitsuse populistlik eksperiment eirata riigieelarve kasvavat defitsiiti. Õnneks jäi see katse kõigest teoreetiliseks, sest Suurbritannia valitsuse ettepaneku peale alandada makse ja võtta kahanenud eelarvetulude katteks laenu hüppasid valitsuse laenuintressid sellisele tasemele, et Liz Trussi valitsus pidas paremaks pärast 44 päeva võimul olemist tagasi astuda. Need poliitikud, kelle fookus on ainult sisepoliitilistel mängudel, ja need, kes ei tunne majanduspoliitika vastu huvi, seda läbikukkunud katset tõenäoliselt ei märganud.\n\nPaisuvad probleemid riigi rahandusega ei ole üksnes Suurbritannia probleem. Kui USA kongressis ei jõua demokraadid ja vabariiklased järgmise fiskaalaasta eelarve suhtes kokkuleppele, siis võib juhtuda, et maailma suurima ja tähtsaima majandusega riik jääb oma võlausaldajatele võlgu. Siit leiad Stanley Druckenmilleri hiljuti Lõuna-California Ülikoolis peetud kõne slaidid, kus ta osutab kiiresti kasvavatele sotsiaalkindlustuse kuludele ning seetõttu suurenevale laenukoormusele ja ka tõusvatele intressikuludele.\n\nMa kahtlustan, et inflatsiooni ei saada kontrolli alla enne, kui poliitikud suudavad riigieelarved tasakaalu saada. See ei ole kerge ega kiiresti saavutatav eesmärk. Viimase kümme aasta jooksul, mil intressimäärad olid madalad ja isegi negatiivsed, võtsid poliitikud valijate nimel hoogsalt uusi laenukohustusi ning nüüd tuleb neid laene teenindada ja maksta järjest kõrgemat intressi. Lisaks nõuab üha pingelisemaks muutuv geopoliitiline keskkond suuremaid kulutusi riigikaitsele.\n\n**Maksutõus muutub paratamatuks**\n\nIsegi kui ühes või teises kohas õnnestub riigi kulusid kärpida, tõstetakse makse tõenäoliselt kõikjal maailmas. Valida on üldjoontes selle vahel, kas tõsta makse kohe ja kiiresti, et saada riigieelarve tasakaalu, või lasta võlgadel kuhjuda ning tõsta makse hiljem ja palju ulatuslikumalt, riskides sügava majanduslangusega.\n\nÜhe kindla aasta eelarvest peaks olema tähtsam see, kuidas saada riigi rahandus tagasi pikaajaliselt jätkusuutlikule rajale. Aprilli keskel võttis Prantsusmaa valitsus vastu seaduse tõsta pensioniiga 62 aastalt 64 aastani. See oli pikaajalises perspektiivis möödapääsmatu, raske ja vähepopulaarne otsus, mis tõi vihased inimesed tänavatele ja protestid kestavad siiani.\n\nKärped ja maksutõusud ei ole kunagi lihtsad ega populaarsed, kuid lõputult ei saa ka tulevaste põlvkondade nimel võlgu võtta. Tõenäoliselt on targem ise mõru ravim alla neelata, kui oodata ja lasta probleemidel kuhjuda niikaua, kuni võlausaldajad sunnivad tulevikus kolme- või neljakordse annuse võtma.\n\nEesti riigi eelarveprobleemid on paljude teiste riikide omadest õnneks palju väiksemad. See on samas ka ohu allikas: meil on võimalus väikeste maksutõusude ja mõningaste muudatustega eirata pikaajalisi trende ning lükata ühiskonna jaoks oluline arutelu edasi.\n\nMa loodan, et eelarve pikaajalise tasakaalu nõue on iseenesest mõistetav. Kuid miks ei võiks mängida vabamalt erinevate ideedega selle kohta, kuidas soodustada fiskaalpoliitikaga innovatsiooni, suurendada ühiskonna produktiivsust ja kasutada paremini olemasolevaid ressursse?\n\nSelleks, et maandada riske, võiks ju enne diskussiooni algust kokku leppida, et ükskõik mis muudatusi tehakse, ei tohi riigi osakaal sisemajanduse koguprodukti ümberjagamisel kasvada. Miks mitte kaaluda, kas maksustada ka vara, kui tänu sellele oleks võimalik alandada tulumaksu?\n\nLisaks oleks huvitav jälgida arutelu teemal, kui palju oleks võimalik alandada sotsiaalmaksu siis, kui kehtestada ettevõtetele tulumaks. Kuidas see mõjutaks ettevõtluskeskkonda ja kas see soodustaks innovatsiooni?\n\nNeed ei ole retoorilised küsimused. Ma ei tea vastuseid. Ühtegi küsimust ega mõtet ei peaks tembeldama rumalaks: neid küsimusi võiks vähemalt korraks kaaluda juhul, kui need tulevad siirast soovist muuta riigikorraldust efektiivsemaks ning motiveerida ühiskonna arengut. Küll aga arvan, et loosung „Maksudega ei mängita“, mis on meid 30 aastat hästi teeninud, on oma aja ära elanud ja hakanud Eesti riigi arengut pidurdama. See loosung kaitses meid hästi selle vastu, et riik suvaliste kulude katteks ei läheks raha võtma sealt, kust seda on poliitiliselt kerge võtta. Eesti majanduse arengutase on aga oluliselt tõusnud ja struktuur muutunud. Ka maailm meie ümber on muutunud.\n\n**Tehisintellekt kui majanduse võimalik hüppelaud**\n\nMasinõppest ja tehisintellektist on räägitud aastakümneid, kuid eelmise aasta 30. novembril tasuta avalikuks testimiseks turule toodud ChatGPT on saanud plahvatusliku tähelepanu osaliseks. Juba esimese nädala jooksul tegi sellega tutvust üle miljoni inimese.\n\nNüüdseks on tehisintellektist kujunenud kaalukas investeerimisteema. Ennustatakse, et lähiaastatel kasvab sektor keskmiselt umbes 40% aastas ja 2030. aastaks küündib maailma tehisintellektiturg umbes 1,6 triljoni dollarini.\n\nTänavu on tehisintellekti areng andnud suure panuse USA aktsiaturgudele: S&P 500 indeks on aasta algusest tõusnud 9%. Selle taga on valdavalt Microsofti, Alphabeti, Nvidia, Apple’i ja Meta väärtuse kasv. Kui võtta lisaks arvesse tehisintellektiga seotud umbes 20 väiksema ettevõtte väärtuse kasvu, siis võib tõdeda, et ilma tehisintellektibuumita oleks S&P 500 väärtus selle aasta algusega võrreldes miinuses.\n\nOlen varasemates kuukirjades mitu korda maininud, et ma ei näe võimalust, kuidas maailma majandus suudaks järjest kasvava võlakoormuse alt rabeleda välja ilma suuremat sorti šokita. Positiivne stsenaarium oleks ulatuslik tehnoloogiline šokk, nagu 18. sajandi tööstusrevolutsioon, mis tõi küll kaasa ennenägematu tööviljakuse kasvu, ent ka tohutud valulised muutused ühiskonnakorralduses.\n\nTehisintellektil on potentsiaali kujuneda mõõtmatu mõjuga tehnoloogiaks, mis annab majanduslikule arengule tugeva arenguhüppe ja aitab lahendada inimkonna ees seisvaid suuri probleeme. Küsimus on tõenäoliselt pelgalt selles, millal on see uus tehnoloogia selleks piisavalt küps.\n\nMa olen pikemaajalises plaanis optimist ja usun inimkonna leidlikkusse. Seejuures olen sunnitud tõdema, et viimase kümne aasta jooksul on probleemid pigem kuhjunud, kuid varade hinnad sellele vaatamata aina tõusnud. Kahtlustan, et lähiaastatel peaks tähelepanu olema eelkõige kapitali kaitsmisel, kuid ei tasu ka tasu unustada, et innovatsioon on see, mis viib elu edasi.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019824","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":29.86,"fundManager":"LHV"},"LMK25":{"heading":"LHV Pensionifond M","id":"m","code":"m","dataMarker":"MK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud 3-10 aastat,\n- oled mõõduka riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on stabiilselt kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond eelistab vara investeerimisel rahavoogu pakkuvaid varasid ja võimalusel kohalikku turgu, tehes mh vähemlikviidseid erakapitali- ja kinnisvarainvesteeringuid. Investeeringuid tehakse valdavalt kohalikus valuutas, otse aktsiatesse võib investeerida kuni 75% fondi varast. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on kinnisvarainvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":7502},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":57.22,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":8.38,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":6.22,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":15.94,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":7.81,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.43,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 0.792% 03/12/24 | 4,77% |\n| France Treasury Bill 28/06/2023 | 4,70% |\n| German Treasury Bill 23/08/23 | 4,39% |\n| German Treasury Bill 18/10/23 | 4,37% |\n| ZKB Gold ETF | 3,94% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 3,80% |\n| France Government 1.75% 25/05/2023 | 3,74% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,60% |\n| SG Capital Partners Fund 1 | 2,62% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 2,28% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 0.792% 03/12/24 | 4,77% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 3,60% |\n| Baltic Horizon Fund 4.25% 08/05/23 | 1,97% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.04.2023) | 105 996 288,77 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 400 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0432% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6240%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,00%.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,25%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_tingimused_26112020.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2022.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Prospekti_muudatuste_pohjendus_ja_moju_analyys_052022.pdf)\n- [LHV Pensionifondi M põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_M_KIID_022023.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.04.2023)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_kuuaruanne_2023_04.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_M_aruanne_2020.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2023.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2023,"month":4,"content":"### Aprill 2023: aktsiaturud stabiliseerusid\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAprillis näitasid maailma aktsiaturud rahunemise märke ja suuremad turuindeksid lõpetasid kuu plusspoolel. Üleilmne indeks MSCI World kerkis eurodes mõõdetuna kuuga 0,1%. USA turgudel kasvas S&P 500 indeksi väärtus dollaris mõõdetuna kuuga 1,5%, kuid Nasdaqi indeks jäi oma märtsi lõpu tasemele.\n\nEuroopa turud jätkasid aasta alguses alanud tõusu ja Euro Stoxx 50 oli kuu lõpuks kallinenud 1,6%. Märgatavalt langesid ainsana arenevad turud: indeks MSCI Emerging Markets odavnes dollarites mõõdetuna kuuga 1,3%. Selle põhjustas nõrkus nii Aasia kui ka Ladina-Ameerika aktsiaturgudel.\n\nLHV pensionifondid on investeerinud BaltCapi juhitavasse erakapitalifondi, mis paistis aprillis silma mitme tehinguga. BaltCapi fond omandas Riia börsil 93,1% elektroonikaettevõtte HansaMatrix aktsiatest ja kavatseb selle lähiajal börsilt ära viia. Lisaks andis Baltcap teada plaanist omandada osalus Londoni AIM-börsil noteeritud logistikaettevõttes Xpediator. Kolmanda tehinguna ostis BaltCapi fond e-raamatute platvormi Eesti Digiraamatute Keskus, mis on sobiv lisainvesteering juba varem soetatud Leedu kirjastajale Alma Littera Group ja Eesti raamatupoodide ärile Rahva Raamat.\n\nSamamoodi kui aktsiaturud stabiliseerusid aprillis ka võlakirjade hinnad. Kuu lõpetati kergelt plusspoolel ja lisaks taastus maht, mille ulatuses võtavad ettevõtted uusi laene.\n\nSuurendasime võlakirjaportfellis Volkswageni positsiooni hinna pealt, mis pakub oodatavalt veidi rohkem kui 7% aastatootlust. Näeme, et järgmine investeering võiks meie portfellidesse tulla börsivälise otseinvesteeringuna.\n"},{"year":2023,"month":3,"content":"### Märts 2023: probleemid finantssektoris ei rikkunud meeleolu aktsiaturgudel\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nMärts oli aktsiaturgudel taas tugev kuu. Eurodes mõõdetuna sai üleilmne indeks MSCI World kuuga väärtust juurde 0,6% ja USA aktsiaindeksid lõpetasid samuti plussis. S&P 500 indeks tõusis dollarites mõõdetuna 3,5% ja Nasdaq koguni 6,7%.\n\nEuroopa turgudel olid liikumised pangandussektori aktsiatest tingituna erisuunalised, kuid üldindeks Euro Stoxx 50 oli kuu lõpuks 2% kõrgemal. Arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets kallines kuuga 2,7%. Balti aktsiad liikusid hoopis vastassuunas ja nii lõpetas indeks OMX Baltic Benchmark kuu 1,5% madalamal.\n\nAasta algus on olnud pensionifondide portfellis olevatele riskikapitalifondidele aktiivne aeg. Mitu neist tegi jätkuinvesteeringuid oma portfellis olevatesse iduettevõtetesse ja on lisatud ka uusi investeeringuid. Näiteks Trind Ventures II fond investeeris luksuskaupade turuplatsi Saclab ja koduteenuste turuplatsi Webel.\n\nVõlakirjaturud jäid märtsis selgelt plusspoolele. Kuigi kuu keskpaigas lahvatanud Silicon Valley Banki kriisi ajal peatati ka uute võlakirjade väljastamine Euroopas, oli esimene kvartal tervikuna võetuna üliaktiivne raha laenamise periood. Selle taga oli peamiselt asjaolu, et väljavaated on väga ähmased ja ettevõtted soovivad olla selles olukorras pigem tugevamas positsioonis, tuues laenude võtmise varasemaks.\n\nKasutasime turgudel tekkinud hetkelist segadust ära selleks, et soetada oma võlakirjaportfellidesse Volkswageni pikaajalisemaid võlakirju. Need pakuvad oodatavat aastatootlust veidi üle 7%. Turul laiemalt on endiselt hinnad, mis meid ei huvita, ent me oleme võimaluste ilmnemisel valmis kiiresti reageerima.\n"},{"year":2023,"month":2,"content":"### Veebruar 2023: EfTEN Capitali kaks kinnisvarafondi ühendatakse\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nVeebruaris liikusid aktsiaturud eri suundades. Üleilmne indeks MSCI World kaotas eurodes mõõdetuna väärtusest 0,1%, samal ajal kui USA juhtivad aktsiaindeksid olid valdavalt miinuspoolel: S&P 500 langes dollarites mõõdetuna 2,6% ja Nasdaq 1,1%.\n\nEuroopa turud jätkasid aga jaanuaris alanud tõusu ja Euro Stoxx 50 indeks lõpetas kuu 1,9% kõrgemal. Nõrgemad olid arenevad turud. MSCI Emerging Marketsi indeks odavnes kuuga 6,5% ning langust vedasid Hiina ja Brasiilia turg. Balti aktsiaturud lõpetasid veebruarikuu plusspoolel.\n\nVeebruaris sai investorite lõpliku heakskiidu EfTEN Capitali juhitava kahe kinnisvarafondi ühendamine ja EfTEN Kinnisvarafond ühines börsil kaubeldava EfTEN Real Estate Fund III-ga. LHV pensionifondid on EfTEN Kinnisvarafondis olnud investorid alates 2011. aasta märtsist ja see on aastaid olnud üks suurimaid investeeringuid meie portfellis. EfTEN Kinnisvarafond on alates asutamisest 2008. aastal pakkunud investoritele 14,4% keskmist aastatootlust. Kuigi oleme viimase aasta jooksul müünud umbes kolmandiku oma positsioonidest, jätkame ühendfondi suurima investorina ka börsil olles.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Innovatsioon viib elu edasi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Nii aktsia- kui ka võlakirjaturud olid aprillikuus indeksite tasemel väga rahulikud ja stabiilsed. Üleilmne indeks MSCI World kerkis kuuga eurodes mõõdetuna 0,1%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud veidike tõusid, kuid arenevate riikide aktsiaturgude tootlus kujunes negatiivseks.\n","text":"Nii aktsia- kui ka võlakirjaturud olid aprillikuus indeksite tasemel väga rahulikud ja stabiilsed. Üleilmne indeks MSCI World kerkis kuuga eurodes mõõdetuna 0,1%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud veidike tõusid, kuid arenevate riikide aktsiaturgude tootlus kujunes negatiivseks.\n\nEttevõtete käibed ja kasumid on kerkivate intressimäärade keskkonnas üllatavalt hästi vastu pidanud ning nominaalselt isegi kasvanud. Suuremad ettevõtted, millel on ka suurem turujõud, on suutnud oma toodete ja teenuste hindu tõsta ning kanda kasvavate sisendhindade ja tõusvate tööjõukulude mõju tarbijatele edasi. Väiksemate ettevõtete olukord on aga keerulisem.\n\nMa olen mõnevõrra üllatunud, et mitu keskpankurit (teiste seas ka Christine Lagarde) on süüdistanud ettevõtjaid ahnuses, selle asemel, et tunnistada enda minevikus tehtud vigu. Keskpankuritel tasuks tõdeda, et üle kümne aasta viljeldud ülimadalate intressimäärade poliitika oli kahetsusväärne eksitus, mille tagajärjed – järjest suurenev võlakoormus, kiire hinnakasv ja sellest tulenev ebastabiilne majanduskeskkond – alles hakkavad ennast ilmutama.\n\n**Paljud poliitikud ei soovi ikka veel probleeme tunnistada**\n\nKuigi keskpangad on asunud vähemalt enda varasema rahapoliitikaga põhjustatud elukalliduse kasvu pidurdama (Jaapani keskpank on selles üks väheseid erandeid), ei taju suur hulk poliitikuid veel siiani probleemide tõsidust.\n\n2022\\. aasta sügisel sai laia rahvusvahelist tähelepanu Suurbritannia eelmise valitsuse populistlik eksperiment eirata riigieelarve kasvavat defitsiiti. Õnneks jäi see katse kõigest teoreetiliseks, sest Suurbritannia valitsuse ettepaneku peale alandada makse ja võtta kahanenud eelarvetulude katteks laenu hüppasid valitsuse laenuintressid sellisele tasemele, et Liz Trussi valitsus pidas paremaks pärast 44 päeva võimul olemist tagasi astuda. Need poliitikud, kelle fookus on ainult sisepoliitilistel mängudel, ja need, kes ei tunne majanduspoliitika vastu huvi, seda läbikukkunud katset tõenäoliselt ei märganud.\n\nPaisuvad probleemid riigi rahandusega ei ole üksnes Suurbritannia probleem. Kui USA kongressis ei jõua demokraadid ja vabariiklased järgmise fiskaalaasta eelarve suhtes kokkuleppele, siis võib juhtuda, et maailma suurima ja tähtsaima majandusega riik jääb oma võlausaldajatele võlgu. Siit leiad Stanley Druckenmilleri hiljuti Lõuna-California Ülikoolis peetud kõne slaidid, kus ta osutab kiiresti kasvavatele sotsiaalkindlustuse kuludele ning seetõttu suurenevale laenukoormusele ja ka tõusvatele intressikuludele.\n\nMa kahtlustan, et inflatsiooni ei saada kontrolli alla enne, kui poliitikud suudavad riigieelarved tasakaalu saada. See ei ole kerge ega kiiresti saavutatav eesmärk. Viimase kümme aasta jooksul, mil intressimäärad olid madalad ja isegi negatiivsed, võtsid poliitikud valijate nimel hoogsalt uusi laenukohustusi ning nüüd tuleb neid laene teenindada ja maksta järjest kõrgemat intressi. Lisaks nõuab üha pingelisemaks muutuv geopoliitiline keskkond suuremaid kulutusi riigikaitsele.\n\n**Maksutõus muutub paratamatuks**\n\nIsegi kui ühes või teises kohas õnnestub riigi kulusid kärpida, tõstetakse makse tõenäoliselt kõikjal maailmas. Valida on üldjoontes selle vahel, kas tõsta makse kohe ja kiiresti, et saada riigieelarve tasakaalu, või lasta võlgadel kuhjuda ning tõsta makse hiljem ja palju ulatuslikumalt, riskides sügava majanduslangusega.\n\nÜhe kindla aasta eelarvest peaks olema tähtsam see, kuidas saada riigi rahandus tagasi pikaajaliselt jätkusuutlikule rajale. Aprilli keskel võttis Prantsusmaa valitsus vastu seaduse tõsta pensioniiga 62 aastalt 64 aastani. See oli pikaajalises perspektiivis möödapääsmatu, raske ja vähepopulaarne otsus, mis tõi vihased inimesed tänavatele ja protestid kestavad siiani.\n\nKärped ja maksutõusud ei ole kunagi lihtsad ega populaarsed, kuid lõputult ei saa ka tulevaste põlvkondade nimel võlgu võtta. Tõenäoliselt on targem ise mõru ravim alla neelata, kui oodata ja lasta probleemidel kuhjuda niikaua, kuni võlausaldajad sunnivad tulevikus kolme- või neljakordse annuse võtma.\n\nEesti riigi eelarveprobleemid on paljude teiste riikide omadest õnneks palju väiksemad. See on samas ka ohu allikas: meil on võimalus väikeste maksutõusude ja mõningaste muudatustega eirata pikaajalisi trende ning lükata ühiskonna jaoks oluline arutelu edasi.\n\nMa loodan, et eelarve pikaajalise tasakaalu nõue on iseenesest mõistetav. Kuid miks ei võiks mängida vabamalt erinevate ideedega selle kohta, kuidas soodustada fiskaalpoliitikaga innovatsiooni, suurendada ühiskonna produktiivsust ja kasutada paremini olemasolevaid ressursse?\n\nSelleks, et maandada riske, võiks ju enne diskussiooni algust kokku leppida, et ükskõik mis muudatusi tehakse, ei tohi riigi osakaal sisemajanduse koguprodukti ümberjagamisel kasvada. Miks mitte kaaluda, kas maksustada ka vara, kui tänu sellele oleks võimalik alandada tulumaksu?\n\nLisaks oleks huvitav jälgida arutelu teemal, kui palju oleks võimalik alandada sotsiaalmaksu siis, kui kehtestada ettevõtetele tulumaks. Kuidas see mõjutaks ettevõtluskeskkonda ja kas see soodustaks innovatsiooni?\n\nNeed ei ole retoorilised küsimused. Ma ei tea vastuseid. Ühtegi küsimust ega mõtet ei peaks tembeldama rumalaks: neid küsimusi võiks vähemalt korraks kaaluda juhul, kui need tulevad siirast soovist muuta riigikorraldust efektiivsemaks ning motiveerida ühiskonna arengut. Küll aga arvan, et loosung „Maksudega ei mängita“, mis on meid 30 aastat hästi teeninud, on oma aja ära elanud ja hakanud Eesti riigi arengut pidurdama. See loosung kaitses meid hästi selle vastu, et riik suvaliste kulude katteks ei läheks raha võtma sealt, kust seda on poliitiliselt kerge võtta. Eesti majanduse arengutase on aga oluliselt tõusnud ja struktuur muutunud. Ka maailm meie ümber on muutunud.\n\n**Tehisintellekt kui majanduse võimalik hüppelaud**\n\nMasinõppest ja tehisintellektist on räägitud aastakümneid, kuid eelmise aasta 30. novembril tasuta avalikuks testimiseks turule toodud ChatGPT on saanud plahvatusliku tähelepanu osaliseks. Juba esimese nädala jooksul tegi sellega tutvust üle miljoni inimese.\n\nNüüdseks on tehisintellektist kujunenud kaalukas investeerimisteema. Ennustatakse, et lähiaastatel kasvab sektor keskmiselt umbes 40% aastas ja 2030. aastaks küündib maailma tehisintellektiturg umbes 1,6 triljoni dollarini.\n\nTänavu on tehisintellekti areng andnud suure panuse USA aktsiaturgudele: S&P 500 indeks on aasta algusest tõusnud 9%. Selle taga on valdavalt Microsofti, Alphabeti, Nvidia, Apple’i ja Meta väärtuse kasv. Kui võtta lisaks arvesse tehisintellektiga seotud umbes 20 väiksema ettevõtte väärtuse kasvu, siis võib tõdeda, et ilma tehisintellektibuumita oleks S&P 500 väärtus selle aasta algusega võrreldes miinuses.\n\nOlen varasemates kuukirjades mitu korda maininud, et ma ei näe võimalust, kuidas maailma majandus suudaks järjest kasvava võlakoormuse alt rabeleda välja ilma suuremat sorti šokita. Positiivne stsenaarium oleks ulatuslik tehnoloogiline šokk, nagu 18. sajandi tööstusrevolutsioon, mis tõi küll kaasa ennenägematu tööviljakuse kasvu, ent ka tohutud valulised muutused ühiskonnakorralduses.\n\nTehisintellektil on potentsiaali kujuneda mõõtmatu mõjuga tehnoloogiaks, mis annab majanduslikule arengule tugeva arenguhüppe ja aitab lahendada inimkonna ees seisvaid suuri probleeme. Küsimus on tõenäoliselt pelgalt selles, millal on see uus tehnoloogia selleks piisavalt küps.\n\nMa olen pikemaajalises plaanis optimist ja usun inimkonna leidlikkusse. Seejuures olen sunnitud tõdema, et viimase kümne aasta jooksul on probleemid pigem kuhjunud, kuid varade hinnad sellele vaatamata aina tõusnud. Kahtlustan, et lähiaastatel peaks tähelepanu olema eelkõige kapitali kaitsmisel, kuid ei tasu ka tasu unustada, et innovatsioon on see, mis viib elu edasi.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019774","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":2,"countryShareEe":37.86,"fundManager":"LHV"},"LLK50":{"heading":"LHV Pensionifond L","id":"l","code":"l","dataMarker":"LK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud rohkem kui 10 aastat,\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- sinu eesmärgiks on kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse hajutatult erinevatesse varaklassidesse nii kohalikul kui välismaistel turgudel. Fondi vara on lubatud ulatuslikult investeerida mittenoteeritud instrumentidesse, mida kasutatakse peamiselt koduturul tegutsevate äriühingute emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on erakapitaliinvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":60553},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":26.64,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":17.04,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":10.99,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":13.99,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":25.85,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.49,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| ZKB Gold ETF | 3,92% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,90% |\n| France Treasury Bill 28/06/2023 | 3,39% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 2,99% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,98% |\n| German Treasury Bill 18/10/23 | 2,48% |\n| German Treasury Bill 23/08/23 | 2,47% |\n| Investindustrial VII L.P. | 2,23% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,21% |\n| SG Capital Partners Fund 1 | 2,01% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 2,98% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,21% |\n| Baltic Horizon Fund 4.25% 08/05/23 | 1,82% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.04.2023) | 867 145 687,28 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 2 000 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0420% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6240%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,24%.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,95%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_tingimused_26112020.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2022.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Prospekti_muudatuste_pohjendus_ja_moju_analyys_052022.pdf)\n- [LHV Pensionifondi L põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_L_KIID_022023.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.04.2023)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_kuuaruanne_2023_04.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_L_aruanne_2020.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2023.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2023,"month":4,"content":"### Aprill 2023: BaltCapi erakapitalifond tegi mitu tehingut\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAprillis näitasid maailma aktsiaturud rahunemise märke ja suuremad turuindeksid lõpetasid kuu plusspoolel. Üleilmne indeks MSCI World kerkis eurodes mõõdetuna kuuga 0,1%. USA turgudel kasvas S&P 500 indeksi väärtus dollaris mõõdetuna kuuga 1,5%, kuid Nasdaqi indeks jäi oma märtsi lõpu tasemele.\n\nEuroopa turud jätkasid aasta alguses alanud tõusu ja Euro Stoxx 50 oli kuu lõpuks kallinenud 1,6%. Märgatavalt langesid ainsana arenevad turud: indeks MSCI Emerging Markets odavnes dollarites mõõdetuna kuuga 1,3%. Selle põhjustas nõrkus nii Aasia kui ka Ladina-Ameerika aktsiaturgudel.\n\nLHV pensionifondid on investeerinud BaltCapi juhitavasse erakapitalifondi, mis paistis aprillis silma mitme tehinguga. BaltCapi fond omandas Riia börsil 93,1% elektroonikaettevõtte HansaMatrix aktsiatest ja kavatseb selle lähiajal börsilt ära viia. Lisaks andis Baltcap teada plaanist omandada osalus Londoni AIM-börsil noteeritud logistikaettevõttes Xpediator. Kolmanda tehinguna ostis BaltCapi fond e-raamatute platvormi Eesti Digiraamatute Keskus, mis on sobiv lisainvesteering juba varem soetatud Leedu kirjastajale Alma Littera Group ja Eesti raamatupoodide ärile Rahva Raamat.\n\nAprillis tõusis kulla hind dollarites mõõdetuna viimaste aastate tippude juurde, mistõttu toetasid fondi osaku kallinemist enim kullakaevandusettevõtete aktsiad. Kuu alguses suurendasime fondis füüsilise kulla positsiooni, sest see pakub lühiajaliselt kaitset ulatuslikumate turukõikumiste vastu börsidel.\n\nPikaajaliselt liigub kulla hind üles juhul, kui säästjatel pole hoiustamise või konservatiivsema investeerimise abil võimalik teenida inflatsiooni ületavat tootlust. Kullaga seotud investeeringud on fondi börsil noteeritud aktsiainvesteeringutest suurima osakaaluga.\n\nSamamoodi kui aktsiaturud stabiliseerusid aprillis ka võlakirjade hinnad. Kuu lõpetati kergelt plusspoolel ja lisaks taastus maht, mille ulatuses võtavad ettevõtted uusi laene.\n\nSuurendasime võlakirjaportfellis Volkswageni positsiooni hinna pealt, mis pakub oodatavalt veidi rohkem kui 7% aastatootlust. Näeme, et järgmine investeering võiks meie portfellidesse tulla börsivälise otseinvesteeringuna.\n"},{"year":2023,"month":3,"content":"### Märts 2023: probleemid finantssektoris ei rikkunud meeleolu aktsiaturgudel\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nMärts oli aktsiaturgudel taas tugev kuu. Eurodes mõõdetuna sai üleilmne indeks MSCI World kuuga väärtust juurde 0,6% ja USA aktsiaindeksid lõpetasid samuti plussis. S&P 500 indeks tõusis dollarites mõõdetuna 3,5% ja Nasdaq koguni 6,7%.\n\nEuroopa turgudel olid liikumised pangandussektori aktsiatest tingituna erisuunalised, kuid üldindeks Euro Stoxx 50 oli kuu lõpuks 2% kõrgemal. Arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets kallines kuuga 2,7%. Balti aktsiad liikusid hoopis vastassuunas ja nii lõpetas indeks OMX Baltic Benchmark kuu 1,5% madalamal.\n\nAasta algus on olnud pensionifondide portfellis olevatele riskikapitalifondidele aktiivne aeg. Mitu neist tegi jätkuinvesteeringuid oma portfellis olevatesse iduettevõtetesse ja on lisatud ka uusi investeeringuid. Näiteks Trind Ventures II fond investeeris luksuskaupade turuplatsi Saclab ja koduteenuste turuplatsi Webel. Specialist VC II fond tegi investeeringu elektriautode laadijaid tootvasse ettevõttesse VOOL.\n\nMärtsis hoidsid USA-st alguse saanud panganduskriisi taustal fondi aktsiainvesteeringud väärtust hästi ja jätkasid kuu teisel poolel selle kasvatamist. Tõusu taga olid väärismetallidega seotud investeeringud, kuhu oleme praegu suunanud enim aktsiainvesteeringuid. Füüsilise kullaga tagatud ZKB Gold fond tõusis 5,2% ning kulla ja hõbeda kaevandamise ettevõtete aktsiad kallinesid 8,1–20,2% (eurodes mõõdetuna). Muude maavaradega seotud aktsiate puhul kasutasime hiljutist hindade nõrkust ja soetasime fondi Glencore’i aktsiaid.\n\nVõlakirjaturud jäid märtsis selgelt plusspoolele. Kuigi kuu keskpaigas lahvatanud Silicon Valley Banki kriisi ajal peatati ka uute võlakirjade väljastamine Euroopas, oli esimene kvartal tervikuna võetuna üliaktiivne raha laenamise periood. Selle taga oli peamiselt asjaolu, et väljavaated on väga ähmased ja ettevõtted soovivad olla selles olukorras pigem tugevamas positsioonis, tuues laenude võtmise varasemaks.\n\nKasutasime turgudel tekkinud hetkelist segadust ära selleks, et soetada oma võlakirjaportfellidesse Volkswageni pikaajalisemaid võlakirju. Need pakuvad oodatavat aastatootlust veidi üle 7%. Turul laiemalt on endiselt hinnad, mis meid ei huvita, ent me oleme võimaluste ilmnemisel valmis kiiresti reageerima.\n"},{"year":2023,"month":2,"content":"### Veebruar 2023: hoidume aktsiaturgudel suurte riskide võtmisest \n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nVeebruaris liikusid aktsiaturud eri suundades. Üleilmne indeks MSCI World kaotas eurodes mõõdetuna väärtusest 0,1%, samal ajal kui USA juhtivad aktsiaindeksid olid valdavalt miinuspoolel: S&P 500 langes dollarites mõõdetuna 2,6% ja Nasdaq 1,1%.\n\nEuroopa turud jätkasid aga jaanuaris alanud tõusu ja Euro Stoxx 50 indeks lõpetas kuu 1,9% kõrgemal. Nõrgemad olid arenevad turud. MSCI Emerging Marketsi indeks odavnes kuuga 6,5% ning langust vedasid Hiina ja Brasiilia turg. Balti aktsiaturud lõpetasid veebruarikuu plusspoolel.\n\nVeebruaris sai investorite lõpliku heakskiidu EfTEN Capitali juhitava kahe kinnisvarafondi ühendamine ja EfTEN Kinnisvarafond ühines börsil kaubeldava EfTEN Real Estate Fund III-ga. LHV pensionifondid on EfTEN Kinnisvarafondis olnud investorid alates 2011. aasta märtsist ja see on aastaid olnud üks suurimaid investeeringuid meie portfellis. EfTEN Kinnisvarafond on alates asutamisest 2008. aastal pakkunud investoritele 14,4% keskmist aastatootlust. Kuigi oleme viimase aasta jooksul müünud umbes kolmandiku oma positsioonidest, jätkame ühendfondi suurima investorina ka börsil olles.\n\nVeebruaris mõjutas fondi aktsiainvesteeringuid enim väärismetallidega seotud aktsiapositsioonide 10% odavnemine. Energiasektori aktsiapositsioonid liikusid eri suundades ja suurt mõju tootlusele ei avaldanud. Positiivse tulemuse tegid intressitõusust kasu saavad Euroopa pankade aktsiad.\n\nHoiame fondi aktsiainvesteeringute taseme endiselt madalal, et vältida tõusvate intresside keskkonnas ja aktsiaturgude langusfaasis võimalikke kaotusi. Fondi praegused aktsiainvesteeringud keskenduvad eelkõige maavaradega seotud sektoritele, kus näeme pikaajalist alapakkumist.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Innovatsioon viib elu edasi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Nii aktsia- kui ka võlakirjaturud olid aprillikuus indeksite tasemel väga rahulikud ja stabiilsed. Üleilmne indeks MSCI World kerkis kuuga eurodes mõõdetuna 0,1%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud veidike tõusid, kuid arenevate riikide aktsiaturgude tootlus kujunes negatiivseks.\n","text":"Nii aktsia- kui ka võlakirjaturud olid aprillikuus indeksite tasemel väga rahulikud ja stabiilsed. Üleilmne indeks MSCI World kerkis kuuga eurodes mõõdetuna 0,1%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud veidike tõusid, kuid arenevate riikide aktsiaturgude tootlus kujunes negatiivseks.\n\nEttevõtete käibed ja kasumid on kerkivate intressimäärade keskkonnas üllatavalt hästi vastu pidanud ning nominaalselt isegi kasvanud. Suuremad ettevõtted, millel on ka suurem turujõud, on suutnud oma toodete ja teenuste hindu tõsta ning kanda kasvavate sisendhindade ja tõusvate tööjõukulude mõju tarbijatele edasi. Väiksemate ettevõtete olukord on aga keerulisem.\n\nMa olen mõnevõrra üllatunud, et mitu keskpankurit (teiste seas ka Christine Lagarde) on süüdistanud ettevõtjaid ahnuses, selle asemel, et tunnistada enda minevikus tehtud vigu. Keskpankuritel tasuks tõdeda, et üle kümne aasta viljeldud ülimadalate intressimäärade poliitika oli kahetsusväärne eksitus, mille tagajärjed – järjest suurenev võlakoormus, kiire hinnakasv ja sellest tulenev ebastabiilne majanduskeskkond – alles hakkavad ennast ilmutama.\n\n**Paljud poliitikud ei soovi ikka veel probleeme tunnistada**\n\nKuigi keskpangad on asunud vähemalt enda varasema rahapoliitikaga põhjustatud elukalliduse kasvu pidurdama (Jaapani keskpank on selles üks väheseid erandeid), ei taju suur hulk poliitikuid veel siiani probleemide tõsidust.\n\n2022\\. aasta sügisel sai laia rahvusvahelist tähelepanu Suurbritannia eelmise valitsuse populistlik eksperiment eirata riigieelarve kasvavat defitsiiti. Õnneks jäi see katse kõigest teoreetiliseks, sest Suurbritannia valitsuse ettepaneku peale alandada makse ja võtta kahanenud eelarvetulude katteks laenu hüppasid valitsuse laenuintressid sellisele tasemele, et Liz Trussi valitsus pidas paremaks pärast 44 päeva võimul olemist tagasi astuda. Need poliitikud, kelle fookus on ainult sisepoliitilistel mängudel, ja need, kes ei tunne majanduspoliitika vastu huvi, seda läbikukkunud katset tõenäoliselt ei märganud.\n\nPaisuvad probleemid riigi rahandusega ei ole üksnes Suurbritannia probleem. Kui USA kongressis ei jõua demokraadid ja vabariiklased järgmise fiskaalaasta eelarve suhtes kokkuleppele, siis võib juhtuda, et maailma suurima ja tähtsaima majandusega riik jääb oma võlausaldajatele võlgu. Siit leiad Stanley Druckenmilleri hiljuti Lõuna-California Ülikoolis peetud kõne slaidid, kus ta osutab kiiresti kasvavatele sotsiaalkindlustuse kuludele ning seetõttu suurenevale laenukoormusele ja ka tõusvatele intressikuludele.\n\nMa kahtlustan, et inflatsiooni ei saada kontrolli alla enne, kui poliitikud suudavad riigieelarved tasakaalu saada. See ei ole kerge ega kiiresti saavutatav eesmärk. Viimase kümme aasta jooksul, mil intressimäärad olid madalad ja isegi negatiivsed, võtsid poliitikud valijate nimel hoogsalt uusi laenukohustusi ning nüüd tuleb neid laene teenindada ja maksta järjest kõrgemat intressi. Lisaks nõuab üha pingelisemaks muutuv geopoliitiline keskkond suuremaid kulutusi riigikaitsele.\n\n**Maksutõus muutub paratamatuks**\n\nIsegi kui ühes või teises kohas õnnestub riigi kulusid kärpida, tõstetakse makse tõenäoliselt kõikjal maailmas. Valida on üldjoontes selle vahel, kas tõsta makse kohe ja kiiresti, et saada riigieelarve tasakaalu, või lasta võlgadel kuhjuda ning tõsta makse hiljem ja palju ulatuslikumalt, riskides sügava majanduslangusega.\n\nÜhe kindla aasta eelarvest peaks olema tähtsam see, kuidas saada riigi rahandus tagasi pikaajaliselt jätkusuutlikule rajale. Aprilli keskel võttis Prantsusmaa valitsus vastu seaduse tõsta pensioniiga 62 aastalt 64 aastani. See oli pikaajalises perspektiivis möödapääsmatu, raske ja vähepopulaarne otsus, mis tõi vihased inimesed tänavatele ja protestid kestavad siiani.\n\nKärped ja maksutõusud ei ole kunagi lihtsad ega populaarsed, kuid lõputult ei saa ka tulevaste põlvkondade nimel võlgu võtta. Tõenäoliselt on targem ise mõru ravim alla neelata, kui oodata ja lasta probleemidel kuhjuda niikaua, kuni võlausaldajad sunnivad tulevikus kolme- või neljakordse annuse võtma.\n\nEesti riigi eelarveprobleemid on paljude teiste riikide omadest õnneks palju väiksemad. See on samas ka ohu allikas: meil on võimalus väikeste maksutõusude ja mõningaste muudatustega eirata pikaajalisi trende ning lükata ühiskonna jaoks oluline arutelu edasi.\n\nMa loodan, et eelarve pikaajalise tasakaalu nõue on iseenesest mõistetav. Kuid miks ei võiks mängida vabamalt erinevate ideedega selle kohta, kuidas soodustada fiskaalpoliitikaga innovatsiooni, suurendada ühiskonna produktiivsust ja kasutada paremini olemasolevaid ressursse?\n\nSelleks, et maandada riske, võiks ju enne diskussiooni algust kokku leppida, et ükskõik mis muudatusi tehakse, ei tohi riigi osakaal sisemajanduse koguprodukti ümberjagamisel kasvada. Miks mitte kaaluda, kas maksustada ka vara, kui tänu sellele oleks võimalik alandada tulumaksu?\n\nLisaks oleks huvitav jälgida arutelu teemal, kui palju oleks võimalik alandada sotsiaalmaksu siis, kui kehtestada ettevõtetele tulumaks. Kuidas see mõjutaks ettevõtluskeskkonda ja kas see soodustaks innovatsiooni?\n\nNeed ei ole retoorilised küsimused. Ma ei tea vastuseid. Ühtegi küsimust ega mõtet ei peaks tembeldama rumalaks: neid küsimusi võiks vähemalt korraks kaaluda juhul, kui need tulevad siirast soovist muuta riigikorraldust efektiivsemaks ning motiveerida ühiskonna arengut. Küll aga arvan, et loosung „Maksudega ei mängita“, mis on meid 30 aastat hästi teeninud, on oma aja ära elanud ja hakanud Eesti riigi arengut pidurdama. See loosung kaitses meid hästi selle vastu, et riik suvaliste kulude katteks ei läheks raha võtma sealt, kust seda on poliitiliselt kerge võtta. Eesti majanduse arengutase on aga oluliselt tõusnud ja struktuur muutunud. Ka maailm meie ümber on muutunud.\n\n**Tehisintellekt kui majanduse võimalik hüppelaud**\n\nMasinõppest ja tehisintellektist on räägitud aastakümneid, kuid eelmise aasta 30. novembril tasuta avalikuks testimiseks turule toodud ChatGPT on saanud plahvatusliku tähelepanu osaliseks. Juba esimese nädala jooksul tegi sellega tutvust üle miljoni inimese.\n\nNüüdseks on tehisintellektist kujunenud kaalukas investeerimisteema. Ennustatakse, et lähiaastatel kasvab sektor keskmiselt umbes 40% aastas ja 2030. aastaks küündib maailma tehisintellektiturg umbes 1,6 triljoni dollarini.\n\nTänavu on tehisintellekti areng andnud suure panuse USA aktsiaturgudele: S&P 500 indeks on aasta algusest tõusnud 9%. Selle taga on valdavalt Microsofti, Alphabeti, Nvidia, Apple’i ja Meta väärtuse kasv. Kui võtta lisaks arvesse tehisintellektiga seotud umbes 20 väiksema ettevõtte väärtuse kasvu, siis võib tõdeda, et ilma tehisintellektibuumita oleks S&P 500 väärtus selle aasta algusega võrreldes miinuses.\n\nOlen varasemates kuukirjades mitu korda maininud, et ma ei näe võimalust, kuidas maailma majandus suudaks järjest kasvava võlakoormuse alt rabeleda välja ilma suuremat sorti šokita. Positiivne stsenaarium oleks ulatuslik tehnoloogiline šokk, nagu 18. sajandi tööstusrevolutsioon, mis tõi küll kaasa ennenägematu tööviljakuse kasvu, ent ka tohutud valulised muutused ühiskonnakorralduses.\n\nTehisintellektil on potentsiaali kujuneda mõõtmatu mõjuga tehnoloogiaks, mis annab majanduslikule arengule tugeva arenguhüppe ja aitab lahendada inimkonna ees seisvaid suuri probleeme. Küsimus on tõenäoliselt pelgalt selles, millal on see uus tehnoloogia selleks piisavalt küps.\n\nMa olen pikemaajalises plaanis optimist ja usun inimkonna leidlikkusse. Seejuures olen sunnitud tõdema, et viimase kümne aasta jooksul on probleemid pigem kuhjunud, kuid varade hinnad sellele vaatamata aina tõusnud. Kahtlustan, et lähiaastatel peaks tähelepanu olema eelkõige kapitali kaitsmisel, kuid ei tasu ka tasu unustada, et innovatsioon on see, mis viib elu edasi.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019832","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":27.48,"fundManager":"LHV"},"LXK75":{"heading":"LHV Pensionifond XL","id":"xl","code":"xl","dataMarker":"XLK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,\n- oled valmis riskima keskmisest rohkem,\n- sa soovid kasvatada pensioniks kogutud raha pika aja jooksul.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.\n","fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":25301},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":34.06,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":20.01,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":12.24,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":10.25,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":17.49,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.95,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| France Treasury Bill 28/06/2023 | 7,47% |\n| German Treasury Bill 23/08/23 | 6,06% |\n| German Treasury Bill 18/10/23 | 6,03% |\n| ZKB Gold ETF | 3,89% |\n| France Government 1.75% 25/05/2023 | 3,77% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,65% |\n| Axcel VI | 3,05% |\n| Lyxor EURO STOXX Banks DR UCITS | 2,57% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,30% |\n| Usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 4 | 2,23% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,30% |\n| Baltic Horizon Fund 4.25% 08/05/23 | 1,32% |\n| Livonia Partners Fund I | 1,29% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.04.2023) | 229 038 375,97 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 530 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0420% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,6240%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** Edukustasu on 20% fondi tootluse ja võrdlusindeksi positiivsest vahest ning maksimaalselt 2% aastas fondimahust. Edukustasu 2021. a 0,28%.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,73%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_pensionifondide_prospekt_2022.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Prospekti_muudatuste_pohjendus_ja_moju_analyys_052022.pdf)\n- [LHV Pensionifondi XL põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_XL_KIID_022023.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.04.2023)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_kuuaruanne_2023_04.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_XL_aruanne_2020.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2023.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2023,"month":4,"content":"### Aprill 2023: suurendasime füüsilise kulla positsiooni\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAprillis näitasid maailma aktsiaturud rahunemise märke ja suuremad turuindeksid lõpetasid kuu plusspoolel. Üleilmne indeks MSCI World kerkis eurodes mõõdetuna kuuga 0,1%. USA turgudel kasvas S&P 500 indeksi väärtus dollaris mõõdetuna kuuga 1,5%, kuid Nasdaqi indeks jäi oma märtsi lõpu tasemele.\n\nEuroopa turud jätkasid aasta alguses alanud tõusu ja Euro Stoxx 50 oli kuu lõpuks kallinenud 1,6%. Märgatavalt langesid ainsana arenevad turud: indeks MSCI Emerging Markets odavnes dollarites mõõdetuna kuuga 1,3%. Selle põhjustas nõrkus nii Aasia kui ka Ladina-Ameerika aktsiaturgudel.\n\nLHV pensionifondid on investeerinud BaltCapi juhitavasse erakapitalifondi, mis paistis aprillis silma mitme tehinguga. BaltCapi fond omandas Riia börsil 93,1% elektroonikaettevõtte HansaMatrix aktsiatest ja kavatseb selle lähiajal börsilt ära viia. Lisaks andis Baltcap teada plaanist omandada osalus Londoni AIM-börsil noteeritud logistikaettevõttes Xpediator. Kolmanda tehinguna ostis BaltCapi fond e-raamatute platvormi Eesti Digiraamatute Keskus, mis on sobiv lisainvesteering juba varem soetatud Leedu kirjastajale Alma Littera Group ja Eesti raamatupoodide ärile Rahva Raamat.\n\nAprillis tõusis kulla hind dollarites mõõdetuna viimaste aastate tippude juurde, mistõttu toetasid fondi osaku kallinemist enim kullakaevandusettevõtete aktsiad. Kuu alguses suurendasime fondis füüsilise kulla positsiooni, sest see pakub lühiajaliselt kaitset ulatuslikumate turukõikumiste vastu börsidel.\n\nPikaajaliselt liigub kulla hind üles juhul, kui säästjatel pole hoiustamise või konservatiivsema investeerimise abil võimalik teenida inflatsiooni ületavat tootlust. Kullaga seotud investeeringud on fondi börsil noteeritud aktsiainvesteeringutest suurima osakaaluga.\n\nSamamoodi kui aktsiaturud stabiliseerusid aprillis ka võlakirjade hinnad. Kuu lõpetati kergelt plusspoolel ja lisaks taastus maht, mille ulatuses võtavad ettevõtted uusi laene.\n\nSuurendasime võlakirjaportfellis Volkswageni positsiooni hinna pealt, mis pakub oodatavalt veidi rohkem kui 7% aastatootlust. Näeme, et järgmine investeering võiks meie portfellidesse tulla börsivälise otseinvesteeringuna.\n"},{"year":2023,"month":3,"content":"### Märts 2023: probleemid finantssektoris ei rikkunud meeleolu aktsiaturgudel\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nMärts oli aktsiaturgudel taas tugev kuu. Eurodes mõõdetuna sai üleilmne indeks MSCI World kuuga väärtust juurde 0,6% ja USA aktsiaindeksid lõpetasid samuti plussis. S&P 500 indeks tõusis dollarites mõõdetuna 3,5% ja Nasdaq koguni 6,7%.\n\nEuroopa turgudel olid liikumised pangandussektori aktsiatest tingituna erisuunalised, kuid üldindeks Euro Stoxx 50 oli kuu lõpuks 2% kõrgemal. Arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets kallines kuuga 2,7%. Balti aktsiad liikusid hoopis vastassuunas ja nii lõpetas indeks OMX Baltic Benchmark kuu 1,5% madalamal.\n\nAasta algus on olnud pensionifondide portfellis olevatele riskikapitalifondidele aktiivne aeg. Mitu neist tegi jätkuinvesteeringuid oma portfellis olevatesse iduettevõtetesse ja on lisatud ka uusi investeeringuid. Näiteks Trind Ventures II fond investeeris luksuskaupade turuplatsi Saclab ja koduteenuste turuplatsi Webel. Specialist VC II fond tegi investeeringu elektriautode laadijaid tootvasse ettevõttesse VOOL.\n\nMärtsis hoidsid USA-st alguse saanud panganduskriisi taustal fondi aktsiainvesteeringud väärtust hästi ja jätkasid kuu teisel poolel selle kasvatamist. Tõusu taga olid väärismetallidega seotud investeeringud, kuhu oleme praegu suunanud enim aktsiainvesteeringuid. Füüsilise kullaga tagatud ZKB Gold fond tõusis 5,2% ning kulla ja hõbeda kaevandamise ettevõtete aktsiad kallinesid 8,1–20,2% (eurodes mõõdetuna). Muude maavaradega seotud aktsiate puhul kasutasime hiljutist hindade nõrkust ja soetasime fondi Glencore’i aktsiaid.\n\nVõlakirjaturud jäid märtsis selgelt plusspoolele. Kuigi kuu keskpaigas lahvatanud Silicon Valley Banki kriisi ajal peatati ka uute võlakirjade väljastamine Euroopas, oli esimene kvartal tervikuna võetuna üliaktiivne raha laenamise periood. Selle taga oli peamiselt asjaolu, et väljavaated on väga ähmased ja ettevõtted soovivad olla selles olukorras pigem tugevamas positsioonis, tuues laenude võtmise varasemaks.\n\nKasutasime turgudel tekkinud hetkelist segadust ära selleks, et soetada oma võlakirjaportfellidesse Volkswageni pikaajalisemaid võlakirju. Need pakuvad oodatavat aastatootlust veidi üle 7%. Turul laiemalt on endiselt hinnad, mis meid ei huvita, ent me oleme võimaluste ilmnemisel valmis kiiresti reageerima.\n"},{"year":2023,"month":2,"content":"### Veebruar 2023: hoidume aktsiaturgudel suurte riskide võtmisest\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nVeebruaris liikusid aktsiaturud eri suundades. Üleilmne indeks MSCI World kaotas eurodes mõõdetuna väärtusest 0,1%, samal ajal kui USA juhtivad aktsiaindeksid olid valdavalt miinuspoolel: S&P 500 langes dollarites mõõdetuna 2,6% ja Nasdaq 1,1%.\n\nEuroopa turud jätkasid aga jaanuaris alanud tõusu ja Euro Stoxx 50 indeks lõpetas kuu 1,9% kõrgemal. Nõrgemad olid arenevad turud. MSCI Emerging Marketsi indeks odavnes kuuga 6,5% ning langust vedasid Hiina ja Brasiilia turg. Balti aktsiaturud lõpetasid veebruarikuu plusspoolel.\n\nVeebruaris sai investorite lõpliku heakskiidu EfTEN Capitali juhitava kahe kinnisvarafondi ühendamine ja EfTEN Kinnisvarafond ühines börsil kaubeldava EfTEN Real Estate Fund III-ga. LHV pensionifondid on EfTEN Kinnisvarafondis olnud investorid alates 2011. aasta märtsist ja see on aastaid olnud üks suurimaid investeeringuid meie portfellis. EfTEN Kinnisvarafond on alates asutamisest 2008. aastal pakkunud investoritele 14,4% keskmist aastatootlust. Kuigi oleme viimase aasta jooksul müünud umbes kolmandiku oma positsioonidest, jätkame ühendfondi suurima investorina ka börsil olles.\n\nVeebruaris mõjutas fondi aktsiainvesteeringuid enim väärismetallidega seotud aktsiapositsioonide 10% odavnemine. Energiasektori aktsiapositsioonid liikusid eri suundades ja suurt mõju tootlusele ei avaldanud. Positiivse tulemuse tegid intressitõusust kasu saavad Euroopa pankade aktsiad.\n\nHoiame fondi aktsiainvesteeringute taseme endiselt madalal, et vältida tõusvate intresside keskkonnas ja aktsiaturgude langusfaasis võimalikke kaotusi. Fondi praegused aktsiainvesteeringud keskenduvad eelkõige maavaradega seotud sektoritele, kus näeme pikaajalist alapakkumist.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Innovatsioon viib elu edasi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Nii aktsia- kui ka võlakirjaturud olid aprillikuus indeksite tasemel väga rahulikud ja stabiilsed. Üleilmne indeks MSCI World kerkis kuuga eurodes mõõdetuna 0,1%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud veidike tõusid, kuid arenevate riikide aktsiaturgude tootlus kujunes negatiivseks.\n","text":"Nii aktsia- kui ka võlakirjaturud olid aprillikuus indeksite tasemel väga rahulikud ja stabiilsed. Üleilmne indeks MSCI World kerkis kuuga eurodes mõõdetuna 0,1%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud veidike tõusid, kuid arenevate riikide aktsiaturgude tootlus kujunes negatiivseks.\n\nEttevõtete käibed ja kasumid on kerkivate intressimäärade keskkonnas üllatavalt hästi vastu pidanud ning nominaalselt isegi kasvanud. Suuremad ettevõtted, millel on ka suurem turujõud, on suutnud oma toodete ja teenuste hindu tõsta ning kanda kasvavate sisendhindade ja tõusvate tööjõukulude mõju tarbijatele edasi. Väiksemate ettevõtete olukord on aga keerulisem.\n\nMa olen mõnevõrra üllatunud, et mitu keskpankurit (teiste seas ka Christine Lagarde) on süüdistanud ettevõtjaid ahnuses, selle asemel, et tunnistada enda minevikus tehtud vigu. Keskpankuritel tasuks tõdeda, et üle kümne aasta viljeldud ülimadalate intressimäärade poliitika oli kahetsusväärne eksitus, mille tagajärjed – järjest suurenev võlakoormus, kiire hinnakasv ja sellest tulenev ebastabiilne majanduskeskkond – alles hakkavad ennast ilmutama.\n\n**Paljud poliitikud ei soovi ikka veel probleeme tunnistada**\n\nKuigi keskpangad on asunud vähemalt enda varasema rahapoliitikaga põhjustatud elukalliduse kasvu pidurdama (Jaapani keskpank on selles üks väheseid erandeid), ei taju suur hulk poliitikuid veel siiani probleemide tõsidust.\n\n2022\\. aasta sügisel sai laia rahvusvahelist tähelepanu Suurbritannia eelmise valitsuse populistlik eksperiment eirata riigieelarve kasvavat defitsiiti. Õnneks jäi see katse kõigest teoreetiliseks, sest Suurbritannia valitsuse ettepaneku peale alandada makse ja võtta kahanenud eelarvetulude katteks laenu hüppasid valitsuse laenuintressid sellisele tasemele, et Liz Trussi valitsus pidas paremaks pärast 44 päeva võimul olemist tagasi astuda. Need poliitikud, kelle fookus on ainult sisepoliitilistel mängudel, ja need, kes ei tunne majanduspoliitika vastu huvi, seda läbikukkunud katset tõenäoliselt ei märganud.\n\nPaisuvad probleemid riigi rahandusega ei ole üksnes Suurbritannia probleem. Kui USA kongressis ei jõua demokraadid ja vabariiklased järgmise fiskaalaasta eelarve suhtes kokkuleppele, siis võib juhtuda, et maailma suurima ja tähtsaima majandusega riik jääb oma võlausaldajatele võlgu. Siit leiad Stanley Druckenmilleri hiljuti Lõuna-California Ülikoolis peetud kõne slaidid, kus ta osutab kiiresti kasvavatele sotsiaalkindlustuse kuludele ning seetõttu suurenevale laenukoormusele ja ka tõusvatele intressikuludele.\n\nMa kahtlustan, et inflatsiooni ei saada kontrolli alla enne, kui poliitikud suudavad riigieelarved tasakaalu saada. See ei ole kerge ega kiiresti saavutatav eesmärk. Viimase kümme aasta jooksul, mil intressimäärad olid madalad ja isegi negatiivsed, võtsid poliitikud valijate nimel hoogsalt uusi laenukohustusi ning nüüd tuleb neid laene teenindada ja maksta järjest kõrgemat intressi. Lisaks nõuab üha pingelisemaks muutuv geopoliitiline keskkond suuremaid kulutusi riigikaitsele.\n\n**Maksutõus muutub paratamatuks**\n\nIsegi kui ühes või teises kohas õnnestub riigi kulusid kärpida, tõstetakse makse tõenäoliselt kõikjal maailmas. Valida on üldjoontes selle vahel, kas tõsta makse kohe ja kiiresti, et saada riigieelarve tasakaalu, või lasta võlgadel kuhjuda ning tõsta makse hiljem ja palju ulatuslikumalt, riskides sügava majanduslangusega.\n\nÜhe kindla aasta eelarvest peaks olema tähtsam see, kuidas saada riigi rahandus tagasi pikaajaliselt jätkusuutlikule rajale. Aprilli keskel võttis Prantsusmaa valitsus vastu seaduse tõsta pensioniiga 62 aastalt 64 aastani. See oli pikaajalises perspektiivis möödapääsmatu, raske ja vähepopulaarne otsus, mis tõi vihased inimesed tänavatele ja protestid kestavad siiani.\n\nKärped ja maksutõusud ei ole kunagi lihtsad ega populaarsed, kuid lõputult ei saa ka tulevaste põlvkondade nimel võlgu võtta. Tõenäoliselt on targem ise mõru ravim alla neelata, kui oodata ja lasta probleemidel kuhjuda niikaua, kuni võlausaldajad sunnivad tulevikus kolme- või neljakordse annuse võtma.\n\nEesti riigi eelarveprobleemid on paljude teiste riikide omadest õnneks palju väiksemad. See on samas ka ohu allikas: meil on võimalus väikeste maksutõusude ja mõningaste muudatustega eirata pikaajalisi trende ning lükata ühiskonna jaoks oluline arutelu edasi.\n\nMa loodan, et eelarve pikaajalise tasakaalu nõue on iseenesest mõistetav. Kuid miks ei võiks mängida vabamalt erinevate ideedega selle kohta, kuidas soodustada fiskaalpoliitikaga innovatsiooni, suurendada ühiskonna produktiivsust ja kasutada paremini olemasolevaid ressursse?\n\nSelleks, et maandada riske, võiks ju enne diskussiooni algust kokku leppida, et ükskõik mis muudatusi tehakse, ei tohi riigi osakaal sisemajanduse koguprodukti ümberjagamisel kasvada. Miks mitte kaaluda, kas maksustada ka vara, kui tänu sellele oleks võimalik alandada tulumaksu?\n\nLisaks oleks huvitav jälgida arutelu teemal, kui palju oleks võimalik alandada sotsiaalmaksu siis, kui kehtestada ettevõtetele tulumaks. Kuidas see mõjutaks ettevõtluskeskkonda ja kas see soodustaks innovatsiooni?\n\nNeed ei ole retoorilised küsimused. Ma ei tea vastuseid. Ühtegi küsimust ega mõtet ei peaks tembeldama rumalaks: neid küsimusi võiks vähemalt korraks kaaluda juhul, kui need tulevad siirast soovist muuta riigikorraldust efektiivsemaks ning motiveerida ühiskonna arengut. Küll aga arvan, et loosung „Maksudega ei mängita“, mis on meid 30 aastat hästi teeninud, on oma aja ära elanud ja hakanud Eesti riigi arengut pidurdama. See loosung kaitses meid hästi selle vastu, et riik suvaliste kulude katteks ei läheks raha võtma sealt, kust seda on poliitiliselt kerge võtta. Eesti majanduse arengutase on aga oluliselt tõusnud ja struktuur muutunud. Ka maailm meie ümber on muutunud.\n\n**Tehisintellekt kui majanduse võimalik hüppelaud**\n\nMasinõppest ja tehisintellektist on räägitud aastakümneid, kuid eelmise aasta 30. novembril tasuta avalikuks testimiseks turule toodud ChatGPT on saanud plahvatusliku tähelepanu osaliseks. Juba esimese nädala jooksul tegi sellega tutvust üle miljoni inimese.\n\nNüüdseks on tehisintellektist kujunenud kaalukas investeerimisteema. Ennustatakse, et lähiaastatel kasvab sektor keskmiselt umbes 40% aastas ja 2030. aastaks küündib maailma tehisintellektiturg umbes 1,6 triljoni dollarini.\n\nTänavu on tehisintellekti areng andnud suure panuse USA aktsiaturgudele: S&P 500 indeks on aasta algusest tõusnud 9%. Selle taga on valdavalt Microsofti, Alphabeti, Nvidia, Apple’i ja Meta väärtuse kasv. Kui võtta lisaks arvesse tehisintellektiga seotud umbes 20 väiksema ettevõtte väärtuse kasvu, siis võib tõdeda, et ilma tehisintellektibuumita oleks S&P 500 väärtus selle aasta algusega võrreldes miinuses.\n\nOlen varasemates kuukirjades mitu korda maininud, et ma ei näe võimalust, kuidas maailma majandus suudaks järjest kasvava võlakoormuse alt rabeleda välja ilma suuremat sorti šokita. Positiivne stsenaarium oleks ulatuslik tehnoloogiline šokk, nagu 18. sajandi tööstusrevolutsioon, mis tõi küll kaasa ennenägematu tööviljakuse kasvu, ent ka tohutud valulised muutused ühiskonnakorralduses.\n\nTehisintellektil on potentsiaali kujuneda mõõtmatu mõjuga tehnoloogiaks, mis annab majanduslikule arengule tugeva arenguhüppe ja aitab lahendada inimkonna ees seisvaid suuri probleeme. Küsimus on tõenäoliselt pelgalt selles, millal on see uus tehnoloogia selleks piisavalt küps.\n\nMa olen pikemaajalises plaanis optimist ja usun inimkonna leidlikkusse. Seejuures olen sunnitud tõdema, et viimase kümne aasta jooksul on probleemid pigem kuhjunud, kuid varade hinnad sellele vaatamata aina tõusnud. Kahtlustan, et lähiaastatel peaks tähelepanu olema eelkõige kapitali kaitsmisel, kuid ei tasu ka tasu unustada, et innovatsioon on see, mis viib elu edasi.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019766","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":19.32,"fundManager":"LHV"},"LIK75":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks","id":"indeks","code":"lik","dataMarker":"LIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- tahad olla finantsturgudele pidevalt investeeritud,\n- soovid kasvatada oma pensionisammast võimalikult väikeste kuludega,\n- omad eelnevat isiklikku investeerimiskogemust.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond investeerib kogu vara aktsiaindekseid järgivatesse investeerimisfondidesse ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nInvesteeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kahe turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets) ja arenevad turud (emerging markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).\n","fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":19926},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":98.19,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.81,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Prime Global UCITS ETF | 29,17% |\n| Lyxor Core MSCI World DR UCITS | 27,61% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS | 20,18% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 10,42% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 6,05% |\n| SPDR MSCI World UCITS ETF | 4,75% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.04.2023) | 86 280 569,99 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 450 000 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0456% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,2000%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,32%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_tingimused_2023.pdf)\n- [Fondide tingimuste ja prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Fondide_tingimuste_ja_prospekti_muutmise_moju_analyys_Indeks.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_prospekt_2023.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_KIID_022023.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_mudelportfell_01_2023.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.04.2023)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_kuuaruanne_2023_04.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_aruanne_2020.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2023.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2023,"month":3,"content":"### Märts 2023: Aktsiaindeksid on ajalooliste keskmiste juures\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\n2023\\. aasta esimest kvartalit on börsid alustanud tõusuga, samal ajal on analüütikud veidi vähendanud ettevõtete selle aasta kasumiprognoosi. Selle tulemusena on aktsiaindeksid suhtena oodatavalt teenitavasse kasumisse jõudnud oma kümne aasta ajalooliste keskmiste juurde. LHV II ja III samba indeksifondide tulemuseks oli 1. kvartalis +4,3%.\n\nLHV indeksifondide portfellid kauplevad 14,7 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,4 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,6% dividendimäära. Ettevaatava kasumi suhtarv (P/E) on LHV indeksifondide portfellil 10 aasta ajaloolise keskmisega võrreldes nüüd 1% kallim ning jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarv (P/B) ca 15% kallim.\n\n**Arenevad turud on oluliselt odavamad**\n\nArenenud aktsiaturgude indeksid kauplevad nüüd 16,4 korda ja arenevad turud 11,9 korda 12-kuu ettevaatavat kasumit. Kui vaadata hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarvu, siis on näitajad vastavalt 2,9 ja 1,6 korda. Ehk esimese mõõdiku järgi on arenevad turud ca 25% ja teise mõõdiku järgi ligi 45% odavamad kui arenenud turud. Ajalooliselt ongi arenevad turud arenenud turgudest üldiselt odavamad olnud, aga alati pole see vahe nii suur. Arenevad turud nagu näiteks Hiina, Taiwan, India, Lõuna-Korea, Brasiilia jt moodustavad LHV indeksifondidest ligi 38%, mis on ca 2-3 korda rohkem kui teistel Eesti pensionituru indeksifondidel.\n\nKui LHV indeksifondide poolt hoitavate börsil kaubeldavate fondide sisu üksikinstrumendi tasemele viia, vaatab meile sealt vastu enam kui 5000 erinevat ettevõtet. Kvartaliga on enim kasvanud tehnoloogiaettevõtete kontsentratsioon, 10 suurima osakaaluga ettevõtet on fondis nüüd: Apple 3,1%, Microsoft 2,4%, Taiwan Semiconductor 2,4%, Tencent Holdings 1,7%, Alphabet 1,4%, Samsung Electronics 1,3%, Amazon 1,1%, Alibaba 0,9%, NVIDIA 0,8% ja Tesla 0,6%.\n"},{"year":2022,"month":12,"content":"### Detsember 2022: 14 aasta keerulisim keskkond\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nKui 2021. aasta oli indeksfondidele väga hea aasta ja LHV indeksfondid kerkisid tollal ligi +23%, siis 2022. aasta oli peegelpilt aasta varem kogetuga. Lõppenud 2022. aasta läheb ajalukku kui kõige kehvem börsiaasta alates 2008. aasta finantskriisist. LHV II ja III samba indeksfondide tulemuseks jäi -14,3%. Kui aastaga poleks USA dollar euro vastu ligi 6% võrra tugevnenud, oleks indeksfondide languseks euros mõõdetuna jäänud juba ligi -20%.\n\nSuure langusaasta põhjusteks oli viimase 40 aasta kiireim inflatsioon ja sellega kaasnenud keskpankade poolne raha hinna väga kiire tõstmine, geopoliitilised sõjalised konfliktid, tarneahela probleemid, energiakriis jne. Kui aasta tagasi oli 6-kuu euribor -0,5%, siis vaid ühe aastaga on see kerkinud +2,7% peale. Viimati oli raha sellise hinnaga aastal 2008 ning 8 aastat kestnud nullhinnaga raha ajastu on nüüdseks läbi saanud ja ettevõtetel ning tarbijatel on vaja kohaneda uue normaalsusega.\n\n**Arenevad turud on odavamad**\n\nArenenud aktsiaturgude indeksid kauplevad täna 15,0 korda ja arenevad turud 11,4 korda 12-kuu ettevaatavat kasumit. Arenevate riikide börsidel on hinnatasemed jätkuvalt odavamad kui arenenud suurriikide börsidel ning LHV indeksfondid pakuvad Eesti pensioniturul kõige suuremat arenevate turgude osakaalu fondis. Arenevad turud (Hiina, Taiwan, India, Lõuna-Korea, Brasiilia jne) moodustavad LHV indeksfondidest ligi 38%.\n\nKui LHV indeksfondide poolt hoitavad börsil kaubeldavate fondide sisu üksikinstrumendi tasemele viia, siis saab öelda, et meie indeksfondide raha on investeeritud rohkem kui 5000 erineva aktsia vahel. Suurimad 1000 nime moodustavad LHV indeksfondide kogu portfellist 80,5%, suurimad 100 nime 36,2% ja suurimad 10 nime 13,5%. 10 suurima osakaaluga ettevõtet on: Apple 2,7%, Microsoft 2,2%, Taiwan Semiconductor 1,9%, Tencent Holdings 1,4%, Alphabet 1,3%, Samsung Electronics 1,1%, Amazon 1,0%, Alibaba 0,8%, United Health 0,6% ja Johnson&Johnson 0,6%.\n\n**Hinnatasemed on veidi alla ajaloolise 10-aasta keskmise**\n\n2022\\. aasta lõpu seisuga kauplevad LHV indeksfondide portfellid 13,6 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,3 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,6% dividendimäära. Nõrga 2022. börsiaasta järel oleme turgudel jõudnud hinnatasemeteni, mis on võrreldes viimase 10-aasta keskmistega veidi odavamad. Ettevaatava kasumi suhtarv on LHV indeksfondide portfellil 10 aasta keskmisega võrreldes ligi 15% odavam ning jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarv on ca 3% odavam.\n\n[Vaata ka 2022. aasta tulemusi kokkuvõtvat videoülevaadet.](https://www.youtube.com/watch?v=svpHVEKiCC0)\n"},{"year":2022,"month":9,"content":"### September 2022: Ajaloo suurim avalike turgude langus\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nÄsja lõppenud kvartal läheb ajalukku mitme erakordse sündmusega. Inflatsioon euroala südames Saksamaal on tõusnud üle 10%, 6-kuu euribor on vaid ühe kvartaliga liikunud +0,2% pealt +1,8% peale ning dollar on tugevnenud euro vastu üle 6%. Venemaalt gaasi Euroopasse transportinud naftajuhtmed NordStream 1 ja 2 on plahvatuste järel muutunud kasutuskõlbmatuks, Venemaa on kuulutanud võltsreferendumite järel kuuendiku Ukraina territooriumist enda omaks ning on korduvalt ähvardanud tuumarelvade käiku laskmisega, Suurbritannia keskpank on olnud sunnitud agressiivselt sekkuma kohalikule võlakirjaturule, Euroopa energiasektoris on rakendatud riiklikke päästeplaane ja palju-palju muud.\n\nSellised sündmused oleksid ka terve aasta peale laiali laotatuna võimelised uudisvoo ära täitma, kuid kõik see toimumas ühe kvartali sees muudab investoritel tulevikku vaatamise ja investeerimisotsuste tegemise väga keeruliseks. Tänaseks on viimasest aktsiate ja võlakirjaturgude tipust börside languse tulemusena haihtunud rohkem kui $37 triljonit. 2008/2009 kriisis olid protsentuaalsed langused küll suuremad, kuid kuna börside kogumaht siis oli oluliselt väiksem, siis dollarites mõõdetuna jäi tollal langus $23 triljoni juurde ning koroonakriisi põhjas $24 triljoni juurde. Oleme olnud täna tunnistajaks ajaloo suurimale väärtuse kadumisele avalikel turgudel.\n\nEuros mõõdetuna oli tänu dollari vastu kiirelt odavnenud eurole MSCI maailma arenenud turgude indeksi tulemuseks 2022. aasta 3. kvartalis +0,1% ja arenevate turgude indeksil -5,6%. LHV II ja III samba indeksfondide osakute väärtus kahanes 2022. aasta 3. kvartalis -0,8%.\n\n**Arenevad turud jätkuvalt odavamad**\n\nArenenud aktsiaturgude indeksid kauplevad täna 13,7 korda ja arenevad turud 10,3 korda 12-kuu ettevaatavat kasumit. Arenevad börsid on jätkuvalt oluliselt odavamad kui arenenud suurriikide börsid ning LHV indeksfondid pakuvad Eesti pensioniturul vaieldamatult suurimat arenevate turgude osakaalu fondis.\n\n**Hinnatasemed nüüd ajaloolistest keskmisest odavamad**\n\nIga aasta septembri alguses uuendame oma indeksfondide mudelportfelli, et tagada, et fondi raha oleks paigutatud maailma riikide majanduste ligilähedaste suuruste ehk SKPde järgi ja mitte börside suuruste järgi. Sel korral olid muutused pigem väikesed – arenenud turgude osakaal jäi 62,4% peale, arenevate turgude osakaal langes veidi 33,3% peale ning piiriturgude osakaal tõusis 4,3% peale.\n\n2022\\. aasta 3. kvartali lõpu seisuga kauplevad LHV indeksfondide portfellid 12,4 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,1 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,8% dividendimäära. Võrreldes viimase 10-aasta keskmiste hinnatasemetega oleme jõudnud keskmistest odavamate hindadeni. Pikaajalisi investeeringuid tehes annab odavam hinnatase paremad eeldused suurema tootluse teenimiseks.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109401","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV"},"TUK00":{"heading":"Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond","id":"tv","code":"tv","dataMarker":"TUK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionieani jäänud vähem kui 10 aastat,\n- oled nõus kaotuse vältimiseks kõrgema tootluse võimalusest loobuma.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":1737},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjafondid","value":94.21,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.85,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock BGIF - Euro Aggregate Bond Index Fund - X2 | 23,67% |\n| BlackRock BGIF - Global Government Bond Index - X2 | 23,55% |\n| BlackRock FIDF - Euro Credit Bond Index Fund - Flexible | 23,50% |\n| BlackRock FIDF - Euro Government Bond Index Fund - Flexible | 23,49% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,41%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600109443","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"TUK75":{"heading":"Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond","id":"ta","code":"ta","dataMarker":"TUK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sa oled noorem kui 55-aastane,\n- tahad saavutada parimat võimalikku tootlust pika aja vältel ja sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS"},"investors":26819},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":98.77,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.38,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| BlackRock ISF - Developed World ESG Screened Index | 28,82% |\n| iShares MSCI USA ESG Screened UCITS ETF | 28,70% |\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 19,66% |\n| iShares Emerging Market Screened Equity Index Fund | 11,63% |\n| iShares MSCI Europe ESG Screened UCITS ETF | 7,72% |\n| iShares MSCI Japan ESG Screened UCITS ETF | 2,25% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,37%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109435","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva"},"SEK50":{"heading":"SEB Progressiivne Pensionifond","id":"progressiivne","code":"progressiivne","dataMarker":"SEK50","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 3 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 50% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda keskmises ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":44912},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":24.26,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":4.22,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":45.82,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":9.62,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.97,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":11.8,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.3,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 13,20% |\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 10,12% |\n| SEB Global Exposure Fund | 8,14% |\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 5,07% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 4,90% |\n| Bundesrepublik Deutschland 0% 15.08.2031 | 3,65% |\n| Amundi Index Euro Corporate Sri- UCITS ETF DR | 3,08% |\n| iShares MSCI EM IMI ESG Screened UCITS ETF | 3,04% |\n| iShares Core S&P 500 UCITS ETF | 2,31% |\n| Tallinna Sadam AS | 2,21% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 5,07% |\n| Tallinna Sadam AS | 2,21% |\n| Riigi Kinnisvara 1.61% 09.06.2027 | 1,97% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,99%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019725","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":18.58,"fundManager":"SEB"},"SEK25":{"heading":"SEB Optimaalne Pensionifond","id":"optimaalne","code":"optimaalne","dataMarker":"SEK25","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib peamiselt võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib suures osas võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":2999},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":37.8,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":3.79,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":16.55,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":11.43,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.53,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":24.84,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.06,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 9,49% |\n| Amundi Index Euro Corporate Sri- UCITS ETF DR | 8,92% |\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 6,67% |\n| Bundesrepub. Deutschland 1.5% 15.05.2024 | 5,44% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 5,40% |\n| Bundesrepublik Deutschland 0% 15.08.2031 | 5,16% |\n| SEB Global Exposure Fund | 4,50% |\n| PIMCO GIS Euro Credit Fund | 3,63% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0.5% 15.08.2027 | 3,24% |\n| Schroder ISF EURO Corporate Bond | 3,00% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 6,67% |\n| Tallinna Sadam AS | 2,40% |\n| Birdeye Timber Fund 3 Usaldusfond | 2,36% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,01%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098612","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":20.11,"fundManager":"SEB"},"SEK00":{"heading":"SEB Konservatiivne Pensionifond","id":"konservatiivne","code":"konservatiivne","dataMarker":"SEK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud alla 3 aasta,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse ja hoiustesse. Kuni 10% ulatuses on lubatud investeerida mujale, muuhulgas aktsiatesse. Nendesse varaklassidesse investeerimisega kaasnevad madalamad riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda väikeses ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":6515},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":44.13,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":6.34,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":44.61,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.92,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Index Euro Corporate Sri- UCITS ETF DR | 13,70% |\n| iShares EUR Corp Bond 1-5yr UCITS ETF EUR | 11,79% |\n| Bundesrepublik Deutschland 0% 15.08.2031 | 7,10% |\n| PIMCO GIS Euro Credit Fund | 6,58% |\n| Bundesrepub. Deutschland 1.5% 15.05.2024 | 5,97% |\n| Morgan Stanley Sustainable Euro Corporate Bond Fund | 5,83% |\n| Bundesrepublic Deutschland 0.5% 15.08.2027 | 4,63% |\n| Schroder ISF EURO Corporate Bond | 4,02% |\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 3,92% |\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 3,56% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 3,56% |\n| LHV GROUP FRN 09.09.2025 TAP | 1,85% |\n| Luminor Bank FRN 03.12.2024 | 1,13% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,39%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,53%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019717","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":10.53,"fundManager":"SEB"},"SEK100":{"heading":"SEB Pensionifond 100","id":"sek100","code":"sek100","dataMarker":"SEK100","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensioni vara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 100% oma varadest aktsiariskiga instrumentidesse. Sellega kaasnevad kõrged riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":2816},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":1.92,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":92.66,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":0.08,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":5.34,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 28,66% |\n| iShares MSCI World ESG Enhanced UCITS ETF | 9,88% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 9,74% |\n| SEB Global Exposure Fund | 8,97% |\n| iShares MSCI USA ESG Screened UCITS ETF | 4,54% |\n| iShares MSCI EM IMI ESG Screened UCITS ETF | 4,41% |\n| Amundi MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 3,86% |\n| iShares MSCI World Value Factor ESG UCITS ETF | 3,67% |\n| Invesco Markets PLC - Invesco S&P 500 ESG UCITS ETF | 3,48% |\n| iShares Edge MSCI World Minimum Volatility ESG UCITS ETF | 3,03% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Enefit Green AS | 1,16% |\n| Tallinna Sadam AS | 0,32% |\n| Hepsor AS | 0,26% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,91%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001699","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":1.74,"fundManager":"SEB"},"SWK99":{"heading":"Swedbank pensionifond indeks 1990–99 sündinutele","id":"k9099","code":"k99","dataMarker":"SWK99","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 90-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFond on moodustatud nn passiivse investeerimispoliitikaga elutsüklifondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse instrumentidesse, mis järgivad globaalseid indekseid ning aktsiariski kandvate instrumentide osakaalu vähendatakse Fondi varas aja jooksul vastavalt Fondi prospektis ja tingimustes sätestatule.\nAktsiariskiga investeeringute osakaal võib näidatud tasemetest erineda maksimaalselt 2%. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse jt -instrumentidesse, hoiustesse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":51152},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":97.61,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":1.9,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.51,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Apple | 4,93% |\n| Microsoft | 4,04% |\n| Access Global A | 1,90% |\n| Amazon.com | 1,83% |\n| Nvidia | 1,33% |\n| Alphabet C | 1,17% |\n| Alphabet A | 1,07% |\n| Meta Platforms | 1,05% |\n| Berkshire Hathaway B | 0,97% |\n| Johnson & Johnson | 0,83% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,31%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109393","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank"},"SWK75":{"heading":"Swedbank pensionifond 1980–89 sündinutele","id":"k4","code":"k4","dataMarker":"SWK75","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 80-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nUnikaalne elutsüklifond, kus aktsiate osakaal ja riskitase ajas muutub. Nooremana võid võtta rohkem riske ja investeerida aktsiatesse. Mida lähemale jõuad pensionile, seda väiksemaks muudame aktsiate osakaalu ning suurendame võlakirjade osakaalu. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":62260},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":8.32,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":51.53,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":26.97,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":6.96,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.51,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":0.55,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.23,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Access Europa A | 8,12% |\n| Access Edge Emerging Markets A | 7,88% |\n| Globalfond A | 3,47% |\n| AMUNDI I.S-MSCI EME.E.L.-UCI.ETF DR USD | 2,94% |\n| Apple | 2,24% |\n| Microsoft | 1,87% |\n| iShares Global Clean Energy UCITS ETF | 1,58% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 1,49% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,11% |\n| Usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 4 | 1,11% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II AS | 1,49% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 1,11% |\n| LHV Group 9.500% Perpetual | 0,72% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,76%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600103248","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":9.83,"fundManager":"Swedbank"},"SWK50":{"heading":"Swedbank pensionifond 1970–79 sündinutele","id":"k3","code":"k3","dataMarker":"SWK50","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 70-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nUnikaalne elutsüklifond, kus aktsiate osakaal ja riskitase ajas muutuvad. Mida lähemale jõuad pensionile, seda väiksemaks muudame aktsiate osakaalu ning suurendame võlakirjade osakaalu. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":73833},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":12.77,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":44.42,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":25.48,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":10.46,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":1.54,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":1.15,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.25,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Access Europa A | 7,71% |\n| Access Edge Emerging Markets A | 6,42% |\n| Globalfond A | 3,47% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 3,08% |\n| UBS ETF-MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 2,54% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,17% |\n| Apple | 1,98% |\n| Microsoft | 1,65% |\n| Amundi Index MSCI World SRI UC | 1,43% |\n| Usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 4 | 1,41% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Eften Kinnisvarafond II | 3,08% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,17% |\n| Lumi Retal Property Fund | 1,09% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,77%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019758","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":14.69,"fundManager":"Swedbank"},"SWK25":{"heading":"Swedbank pensionifond 1960–69 sündinutele","id":"k2","code":"k2","dataMarker":"SWK25","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 60-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nUnikaalne elutsüklifond, kus aktsiate osakaal ja riskitase muutuvad ajas automaatselt. Mida lähemale jõuad pensionile, seda väiksemaks muudame aktsiate osakaalu ning suurendame võlakirjade osakaalu. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":24999},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":48.56,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":17.8,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":8.46,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":13.16,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.61,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":10.46,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.19,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Corporate Bond Europe High Yield A | 5,95% |\n| iShares EUR High Yield Corp Bond ESG UCITS ETF | 4,51% |\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 4,25% |\n| Access Europa A | 3,12% |\n| Access Edge Emerging Markets A | 3,02% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,38% |\n| Spain Government 1.600% 250430 | 2,13% |\n| Birdeye Capital Timber Fund 2 | 1,75% |\n| Spain Government 6.000% 290131 | 1,74% |\n| Spain Government 5.750% 320730 | 1,60% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 4,25% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,38% |\n| Birdeye Capital Timber Fund 2 | 1,75% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,78%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600019741","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":20.37,"fundManager":"Swedbank"},"SWK00":{"heading":"Swedbank Pensionifond Konservatiivne","id":"k1","code":"k1","dataMarker":"SWK00","suitability":"**Sobib kui**\n- sinu pensioniiga on kohe lähenemas;\n- soovid juba kogutud raha säilitada;\n- otsid madala riskitasemega fondi.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi varadest vähemalt 80% investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse ja hoiustesse. Ülejäänu investeeritakse aktsiatesse, kinnisvarasse ja muudesse lubatud varadesse. Fondiosaku hind lühema aja jooksul oluliselt ei kõigu. See ei ole elutsüklifond. Fond teeb investeeringuid jätkusuutlikult. \n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":6220},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":85.64,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":11.48,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":3.15,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| East Capital Baltic Property Fund III | 8,88% |\n| Luminor Bank VAR 241203 | 4,74% |\n| Altum 1.300% 250307 | 2,38% |\n| Nykredit Realkredit 0.250% 260113 | 2,02% |\n| BNP Paribas VAR 310110 | 2,00% |\n| City of Tallinn Estonia FRN 271129 | 1,84% |\n| Danske Bank VAR 310110 | 1,76% |\n| Ignitis 2.000% 300521 | 1,72% |\n| Spain Government 1.600% 250430 | 1,72% |\n| Volkswagen Financial Services 3.375% 280406 | 1,69% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| East Capital Baltic Property Fund III | 8,88% |\n| Luminor Bank VAR 241203 | 4,74% |\n| City of Tallinn Estonia FRN 271129 | 1,84% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,48%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600019733","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":23.35,"fundManager":"Swedbank"},"SEK75":{"heading":"SEB Energiline Pensionifond","id":"energiline","code":"energiline","dataMarker":"SEK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul pensionini on jäänud üle 5 aasta,\n- eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on pensioni vara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 75% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suuremas ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":20854},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":14.69,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":4.45,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":65.59,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":5.82,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.55,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":6.08,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.82,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF | 12,03% |\n| SEB Global Exposure Fund | 9,07% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 8,74% |\n| iShares MSCI EM IMI ESG Screened UCITS ETF | 4,26% |\n| Amundi MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 4,08% |\n| iShares MSCI World Value Factor ESG UCITS ETF | 3,95% |\n| iShares MSCI USA ESG Enhanced UCITS ETF | 3,50% |\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 3,06% |\n| iShares Edge MSCI World Minimum Volatility ESG UCITS ETF | 3,03% |\n| EfTEN Real Estate Fund IV | 2,78% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Republic of Estonia 4% 12.10.2032 | 3,06% |\n| Birdeye Timber Fund 3 Usaldusfond | 1,67% |\n| Enefit Green AS | 1,61% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,95%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600103297","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":13.6,"fundManager":"SEB"},"SIK75":{"heading":"SEB Pensionifond Indeks 100","id":"eindeks","code":"sik","dataMarker":"SIK75","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud üle 5 aasta,\n- sa eelistad keskmise riskiga fondi,\n- sinu eesmärgiks on järgida väärtpaberiturgusid.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse, rakendades passiivset investeerimisstrateegiat ja järgides väärtpaberiturge. Sellega kaasnevad kõrged riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","fundInfo":{"company":{"title":"AS SEB Varahaldus"},"investors":25550},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.75,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.25,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Prime Global UCITS ETF DR | 29,01% |\n| L&G US Equity UCITS ETF | 24,69% |\n| Invesco S&P 500 UCITS ETF | 20,06% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS ETF | 11,35% |\n| Lyxor Core STOXX Europe 600 DR ETF | 11,17% |\n| Xtrackers Nikkei 225 UCITS ETF | 3,47% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,25%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,32%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600109427","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"SEB"},"NPK00":{"heading":"Luminor C Pensionifond","id":"c","code":"c","dataMarker":"NPK00","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on alla 3 aasta pikk,\n- sa soovid pigem oma pensionivara kaitsta ning seda mitte enam niivõrd kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 10% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas kvaliteetvõlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saab hoiduda suurematest lühiajalistest kõikumistest. Kõrgete intressitasemete juures võib fond investeerida ka suurema osa varast hoiustesse, et vältida tagasilööke võlakirjaturgudel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":3401},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":26.32,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":4.93,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":65.89,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.86,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Euro Investment Grade | 14,62% |\n| Robeco Euro Credit Bond Fund | 14,47% |\n| Amundi Index Euro Agg Corporate | 12,52% |\n| iShares EUR Corporate Bond ESG | 11,26% |\n| iShares eb.rexx Government | 7,44% |\n| ESTONIA Treasury Bill 0 | 5,65% |\n| OBL 0% 10/09/26 | 5,08% |\n| iShares Euro Corporate Bond Interest | 4,35% |\n| Latvia 3.875 25/03/2027 | 4,29% |\n| EPSO-G 3.117% | 2,64% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| ESTONIA Treasury Bill 0 | 5,65% |\n| Estonian Eurobond 0,125 | 1,57% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,70%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,95%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"konservatiivne","isin":"EE3600098455","strategyType":"Konservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":7.22,"fundManager":"Luminor"},"NPK25":{"heading":"Luminor B Pensionifond","id":"b","code":"b","dataMarker":"NPK25","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- sa soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 30% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänu investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% enda varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":1444},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":14.34,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":23.26,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":3.38,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.19,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":40.98,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":17.85,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | Tootlus |\n|---|---:|\n| iShares Euro Investment Grade | 13,71% |\n| Robeco Euro Credit Bond Fund | 8,06% |\n| SPDR Bloomberg Barclays Euro High | 6,51% |\n| Vanguard Euro Government Bond | 6,51% |\n| iShares North America Index Fund | 4,55% |\n| Screened Index Fund (IE) Inst Acc | 4,53% |\n| iShares Developed World Index Fund | 4,51% |\n| Debt - Hard Currency Fund EUR I3 | 3,51% |\n| iShares Core MSCI World UCITS | 3,45% |\n| EFTEN Kinnisvarafond II AS | 3,38% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 3,38% |\n| Estonian Eurobond 0,125 | 0,96% |\n| ESTONIA 4 12/10/2032 | 0,74% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,93%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu alates eelmise kalendriaasta viimasest kuupäevast.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,27%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098448","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":5.27,"fundManager":"Luminor"},"NPK75":{"heading":"Luminor A Pluss Pensionifond","id":"apluss","code":"A pluss","dataMarker":"NPK75","active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 20 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt kõrge varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 100% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Olenevalt turuolukorrast, võib fond vajadusel ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":8214},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":93.41,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":2.46,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.52,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":1.14,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":2.47,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Developed World ESG | 19,36% |\n| iShares Developed World Index Fund | 17,66% |\n| iShares Core MSCI World UCITS ETF | 16,84% |\n| iShares North America Index Fund | 16,52% |\n| iShares Core MSCI EM IMI UCITS ETF | 9,08% |\n| iShares Emerging Markets Index Fund | 8,29% |\n| iShares Europe Equity Index Fund | 4,46% |\n| EFTEN Kinnisvarafond II AS | 2,31% |\n| iShares Japan Index Fund | 1,20% |\n| Neuberger Berman Emerging Market | 0,65% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EfTEN Kinnisvarafond II AS | 2,31% |\n| KS Livonia Partners Fund II AIF | 0,52% |\n| EfTEN Kinnisvarafond AS | 0,15% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,93%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu alates eelmise kalendriaasta viimasest kuupäevast.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,30%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600103503","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":2.98,"fundManager":"Luminor"},"NPK50":{"heading":"Luminor A Pensionifond","id":"A","code":"A","dataMarker":"NPK50","suitability":"**Sobib kui**\n- kogumisperiood on üle 10 aasta pikk,\n- sa talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärgiks on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada mõnevõrra kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nInvesteerib maksimaalselt 60% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":13051},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlakirjad","value":7.67,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":52.2,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":6.85,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":0.36,"unit":"%"},{"name":"Võlakirjafondid","value":23.43,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":9.48,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| iShares Developed World Index | 10,69% |\n| Screened Index Fund (IE) Inst Acc | 10,54% |\n| iShares North America Index Fund | 9,67% |\n| iShares Core MSCI World UCITS | 7,98% |\n| iShares Euro Investment Grade | 5,85% |\n| Robeco Euro Credit Bond Fund | 5,27% |\n| iShares Core MSCI EM IMI UCITS | 5,16% |\n| EFTEN Kinnisvarafond II AS | 5,02% |\n| iShares Emerging Markets Index | 4,78% |\n| iShares Core Euro Corporate Bond | 3,15% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| EFTEN Kinnisvarafond II AS | 5,02% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 1,83% |\n| Estonian Eurobond | 0,82% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,93%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu alates eelmise kalendriaasta viimasest kuupäevast.\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,33%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600098430","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":8.31,"fundManager":"Luminor"},"NIK100":{"heading":"Luminor Pensionifond Jätkusuutlik Tulevik, Indeks","id":"jatkusuutlik","code":"jatkusuutlik","dataMarker":"NIK100ew","suitability":"**Sobib kui**\n- Sinu kogumisperiood on üle 10 aasta pikk,\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi, et pikemas perspektiivis teenida potentsiaalselt kõrget tootlust.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeeritakse aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Sõltumata olukorrast finantsturgudel hoitakse aktsiariski 100% lähedal. Fond investeerib globaalselt. Fond võib investeerida erinevatesse majandusharudesse ja regioonidesse ning erinevates valuutades nomineeritud varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS"},"investors":237},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":95.96,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.03,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Index MSCI World SRI - UCITS | 21,20% |\n| iShares MSCI World SRI UCITS ETF | 20,73% |\n| UBS (Lux) Fund Solutions - MSCI | 20,34% |\n| BNP Paribas Easy MSCI World SRI | 19,33% |\n| iShares MSCI EM SRI UCITS ETF | 14,37% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","active":true,"content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,25%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,52%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001806","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Luminor"},"SPT30":{"heading":"Luminor Intress Pluss Pensionifond","id":"intress-pluss","code":"lum_int","dataMarker":"SPT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood on üle 3 aasta pikk,\n- soovid kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib maksimaalselt 20% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Seeläbi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,2%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109369, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,2%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,76%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109369","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LHT75":{"heading":"LHV Täiendav Pensionifond","id":"taiendav","code":"lhv_iii","dataMarker":"LHT75","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled keskmise riskitaluvusega,\n- oled investeerimisriskidest teadlik pensionikoguja, kes soovib teha pikaajalisi investeeringuid täiendavasse kogumispensionisse eesmärgiga kasutada kogutud raha maksuefektiivselt pensioniea saabudes.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib olulise osa varadest aktsiaturgudele: maksimaalse kasvu tagamiseks hoitakse aktsiaturgude osakaalu üldjuhul 75% lähedal fondi vara väärtusest. Aktsiaturgude osakaal võib olla ka kõrgem - kuni 95% - või madalam (viimastel aastatel 40% lähedal), kui fondijuht seda mõistlikuks peab.\n","isLhvFund":true,"costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"18 195 533,69 €","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":45,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":18.56,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":13.77,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":11.97,"unit":"%"},{"name":"Erakapitalifondid","value":2.7,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":7.99,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| German Treasury Bill 18/10/23 | 9,40% |\n| German Treasury Bill 23/08/23 | 6,42% |\n| France Government 1.75% 25/05/2023 | 6,19% |\n| France Treasury Bill 28/06/2023 | 4,55% |\n| ZKB Gold ETF | 3,92% |\n| EfTEN Real Estate Fund | 3,81% |\n| iShares Gold Producers UCITS ETF | 3,58% |\n| Luminor 7.25% 16/01/2026 | 2,92% |\n| BNP Paribas 2.5% 31/03/2032 | 2,73% |\n| Lyxor EURO STOXX Banks DR UCITS | 2,64% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Luminor 7.25% 16/01/2026 | 2,92% |\n| East Capital Baltic Property Fund III | 2,38% |\n| BIGBANK 7.5% 16/05/2032 | 2,37% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.04.2023) | 26 229 116,26 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n\n**Depootasu määr:** 0.0444%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,44%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_tingimused_2017-06-13.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_prospekt_060818.pdf)\n- [LHV Täiendava Pensionifondi põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Taiendav_Pensionifond_KIID_022023.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.04.2023)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Taiendav_kuuaruanne_2023_04.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_taiendav_pensionifond_aruanne_2020.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2023.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2023,"month":4,"content":"### Aprill 2023: suurendasime füüsilise kulla positsiooni\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nAprillis näitasid maailma aktsiaturud rahunemise märke ja suuremad turuindeksid lõpetasid kuu plusspoolel. Üleilmne indeks MSCI World kerkis eurodes mõõdetuna kuuga 0,1%. USA turgudel kasvas S&P 500 indeksi väärtus dollaris mõõdetuna kuuga 1,5%, kuid Nasdaqi indeks jäi oma märtsi lõpu tasemele.\n\nEuroopa turud jätkasid aasta alguses alanud tõusu ja Euro Stoxx 50 oli kuu lõpuks kallinenud 1,6%. Märgatavalt langesid ainsana arenevad turud: indeks MSCI Emerging Markets odavnes dollarites mõõdetuna kuuga 1,3%. Selle põhjustas nõrkus nii Aasia kui ka Ladina-Ameerika aktsiaturgudel.\n\nAprillis tõusis kulla hind dollarites mõõdetuna viimaste aastate tippude juurde, mistõttu toetasid fondi osaku kallinemist enim kullakaevandusettevõtete aktsiad. Kuu alguses suurendasime fondis füüsilise kulla positsiooni, sest see pakub lühiajaliselt kaitset ulatuslikumate turukõikumiste vastu börsidel.\n\nPikaajaliselt liigub kulla hind üles juhul, kui säästjatel pole hoiustamise või konservatiivsema investeerimise abil võimalik teenida inflatsiooni ületavat tootlust. Kullaga seotud investeeringud on fondi börsil noteeritud aktsiainvesteeringutest suurima osakaaluga.\n"},{"year":2023,"month":3,"content":"### Märts 2023: probleemid finantssektoris ei rikkunud meeleolu aktsiaturgudel\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nMärts oli aktsiaturgudel taas tugev kuu. Eurodes mõõdetuna sai üleilmne indeks MSCI World kuuga väärtust juurde 0,6% ja USA aktsiaindeksid lõpetasid samuti plussis. S&P 500 indeks tõusis dollarites mõõdetuna 3,5% ja Nasdaq koguni 6,7%.\n\nEuroopa turgudel olid liikumised pangandussektori aktsiatest tingituna erisuunalised, kuid üldindeks Euro Stoxx 50 oli kuu lõpuks 2% kõrgemal. Arenevate turgude indeks MSCI Emerging Markets kallines kuuga 2,7%. Balti aktsiad liikusid hoopis vastassuunas ja nii lõpetas indeks OMX Baltic Benchmark kuu 1,5% madalamal.\n\nSel kuul algas kauplemine börsil ühendatud kinnisvarafondiga EfTEN Real Estate Fund. See pensionifondi suurim kinnisvarapositsioon moodustab 3,8% Täiendava Pensionifondi varadest. EfTENi fondi portfellis on 35 ärihoonet üle terve Baltikumi, millest tuntuimad on Hotell Palace Tallinnas, UKU kaubanduskeskus Viljandis, Mustika keskus Tallinnas, K-Rauta pood Tallinnas Tammsaare teel ning Laagri Selver ja DSV logistikakeskus Laagris.\n\nMärtsis hoidsid USA-st alguse saanud panganduskriisi taustal fondi aktsiainvesteeringud väärtust hästi ja jätkasid kuu teisel poolel selle kasvatamist. Tõusu taga olid väärismetallidega seotud investeeringud, kuhu oleme praegu suunanud enim aktsiainvesteeringuid. Füüsilise kullaga tagatud ZKB Gold fond tõusis 5,2% ning kulla ja hõbeda kaevandamise ettevõtete aktsiad kallinesid 8,1–20,2% (eurodes mõõdetuna). Muude maavaradega seotud aktsiate puhul kasutasime hiljutist hindade nõrkust ja soetasime fondi Glencore’i aktsiaid.\n\nVõlakirjaturud jäid märtsis selgelt plusspoolele. Kuigi kuu keskpaigas lahvatanud Silicon Valley Banki kriisi ajal peatati ka uute võlakirjade väljastamine Euroopas, oli esimene kvartal tervikuna võetuna üliaktiivne raha laenamise periood. Selle taga oli peamiselt asjaolu, et väljavaated on väga ähmased ja ettevõtted soovivad olla selles olukorras pigem tugevamas positsioonis, tuues laenude võtmise varasemaks.\n\nKasutasime turgudel tekkinud hetkelist segadust ära selleks, et soetada oma võlakirjaportfellidesse Volkswageni pikaajalisemaid võlakirju. Need pakuvad oodatavat aastatootlust veidi üle 7%. Turul laiemalt on endiselt hinnad, mis meid ei huvita, ent me oleme võimaluste ilmnemisel valmis kiiresti reageerima.\n"},{"year":2023,"month":2,"content":"### Veebruar 2023: hoidume aktsiaturgudel suurte riskide võtmisest\n\nKristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid\n\nVeebruaris liikusid aktsiaturud eri suundades. Üleilmne indeks MSCI World kaotas eurodes mõõdetuna väärtusest 0,1%, samal ajal kui USA juhtivad aktsiaindeksid olid valdavalt miinuspoolel: S&P 500 langes dollarites mõõdetuna 2,6% ja Nasdaq 1,1%.\n\nEuroopa turud jätkasid aga jaanuaris alanud tõusu ja Euro Stoxx 50 indeks lõpetas kuu 1,9% kõrgemal. Nõrgemad olid arenevad turud. MSCI Emerging Marketsi indeks odavnes kuuga 6,5% ning langust vedasid Hiina ja Brasiilia turg. Balti aktsiaturud lõpetasid veebruarikuu plusspoolel.\n\nVeebruaris sai investorite lõpliku heakskiidu EfTEN Capitali juhitava kahe kinnisvarafondi ühendamine ja EfTEN Kinnisvarafond ühines börsil kaubeldava EfTEN Real Estate Fund III-ga. LHV pensionifondid on EfTEN Kinnisvarafondis olnud investorid alates 2011. aasta märtsist ja see on aastaid olnud üks suurimaid investeeringuid meie portfellis. EfTEN Kinnisvarafond on alates asutamisest 2008. aastal pakkunud investoritele 14,4% keskmist aastatootlust. Kuigi oleme viimase aasta jooksul müünud umbes kolmandiku oma positsioonidest, jätkame ühendfondi suurima investorina ka börsil olles.\n\nVeebruaris mõjutas fondi aktsiainvesteeringuid enim väärismetallidega seotud aktsiapositsioonide 10% odavnemine. Energiasektori aktsiapositsioonid liikusid eri suundades ja suurt mõju tootlusele ei avaldanud. Positiivse tulemuse tegid intressitõusust kasu saavad Euroopa pankade aktsiad.\n\nHoiame fondi aktsiainvesteeringute taseme endiselt madalal, et vältida tõusvate intresside keskkonnas ja aktsiaturgude langusfaasis võimalikke kaotusi. Fondi praegused aktsiainvesteeringud keskenduvad eelkõige maavaradega seotud sektoritele, kus näeme pikaajalist alapakkumist.\n"}]},{"id":"market","title":"Turu ülevaade","content":[{"type":"singlearticle","column":"center","picture":"/pension/viisemann-turuylevaade.png","title":"**Innovatsioon viib elu edasi**\n*Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht*\n","preview":"Nii aktsia- kui ka võlakirjaturud olid aprillikuus indeksite tasemel väga rahulikud ja stabiilsed. Üleilmne indeks MSCI World kerkis kuuga eurodes mõõdetuna 0,1%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud veidike tõusid, kuid arenevate riikide aktsiaturgude tootlus kujunes negatiivseks.\n","text":"Nii aktsia- kui ka võlakirjaturud olid aprillikuus indeksite tasemel väga rahulikud ja stabiilsed. Üleilmne indeks MSCI World kerkis kuuga eurodes mõõdetuna 0,1%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud veidike tõusid, kuid arenevate riikide aktsiaturgude tootlus kujunes negatiivseks.\n\nEttevõtete käibed ja kasumid on kerkivate intressimäärade keskkonnas üllatavalt hästi vastu pidanud ning nominaalselt isegi kasvanud. Suuremad ettevõtted, millel on ka suurem turujõud, on suutnud oma toodete ja teenuste hindu tõsta ning kanda kasvavate sisendhindade ja tõusvate tööjõukulude mõju tarbijatele edasi. Väiksemate ettevõtete olukord on aga keerulisem.\n\nMa olen mõnevõrra üllatunud, et mitu keskpankurit (teiste seas ka Christine Lagarde) on süüdistanud ettevõtjaid ahnuses, selle asemel, et tunnistada enda minevikus tehtud vigu. Keskpankuritel tasuks tõdeda, et üle kümne aasta viljeldud ülimadalate intressimäärade poliitika oli kahetsusväärne eksitus, mille tagajärjed – järjest suurenev võlakoormus, kiire hinnakasv ja sellest tulenev ebastabiilne majanduskeskkond – alles hakkavad ennast ilmutama.\n\n**Paljud poliitikud ei soovi ikka veel probleeme tunnistada**\n\nKuigi keskpangad on asunud vähemalt enda varasema rahapoliitikaga põhjustatud elukalliduse kasvu pidurdama (Jaapani keskpank on selles üks väheseid erandeid), ei taju suur hulk poliitikuid veel siiani probleemide tõsidust.\n\n2022\\. aasta sügisel sai laia rahvusvahelist tähelepanu Suurbritannia eelmise valitsuse populistlik eksperiment eirata riigieelarve kasvavat defitsiiti. Õnneks jäi see katse kõigest teoreetiliseks, sest Suurbritannia valitsuse ettepaneku peale alandada makse ja võtta kahanenud eelarvetulude katteks laenu hüppasid valitsuse laenuintressid sellisele tasemele, et Liz Trussi valitsus pidas paremaks pärast 44 päeva võimul olemist tagasi astuda. Need poliitikud, kelle fookus on ainult sisepoliitilistel mängudel, ja need, kes ei tunne majanduspoliitika vastu huvi, seda läbikukkunud katset tõenäoliselt ei märganud.\n\nPaisuvad probleemid riigi rahandusega ei ole üksnes Suurbritannia probleem. Kui USA kongressis ei jõua demokraadid ja vabariiklased järgmise fiskaalaasta eelarve suhtes kokkuleppele, siis võib juhtuda, et maailma suurima ja tähtsaima majandusega riik jääb oma võlausaldajatele võlgu. Siit leiad Stanley Druckenmilleri hiljuti Lõuna-California Ülikoolis peetud kõne slaidid, kus ta osutab kiiresti kasvavatele sotsiaalkindlustuse kuludele ning seetõttu suurenevale laenukoormusele ja ka tõusvatele intressikuludele.\n\nMa kahtlustan, et inflatsiooni ei saada kontrolli alla enne, kui poliitikud suudavad riigieelarved tasakaalu saada. See ei ole kerge ega kiiresti saavutatav eesmärk. Viimase kümme aasta jooksul, mil intressimäärad olid madalad ja isegi negatiivsed, võtsid poliitikud valijate nimel hoogsalt uusi laenukohustusi ning nüüd tuleb neid laene teenindada ja maksta järjest kõrgemat intressi. Lisaks nõuab üha pingelisemaks muutuv geopoliitiline keskkond suuremaid kulutusi riigikaitsele.\n\n**Maksutõus muutub paratamatuks**\n\nIsegi kui ühes või teises kohas õnnestub riigi kulusid kärpida, tõstetakse makse tõenäoliselt kõikjal maailmas. Valida on üldjoontes selle vahel, kas tõsta makse kohe ja kiiresti, et saada riigieelarve tasakaalu, või lasta võlgadel kuhjuda ning tõsta makse hiljem ja palju ulatuslikumalt, riskides sügava majanduslangusega.\n\nÜhe kindla aasta eelarvest peaks olema tähtsam see, kuidas saada riigi rahandus tagasi pikaajaliselt jätkusuutlikule rajale. Aprilli keskel võttis Prantsusmaa valitsus vastu seaduse tõsta pensioniiga 62 aastalt 64 aastani. See oli pikaajalises perspektiivis möödapääsmatu, raske ja vähepopulaarne otsus, mis tõi vihased inimesed tänavatele ja protestid kestavad siiani.\n\nKärped ja maksutõusud ei ole kunagi lihtsad ega populaarsed, kuid lõputult ei saa ka tulevaste põlvkondade nimel võlgu võtta. Tõenäoliselt on targem ise mõru ravim alla neelata, kui oodata ja lasta probleemidel kuhjuda niikaua, kuni võlausaldajad sunnivad tulevikus kolme- või neljakordse annuse võtma.\n\nEesti riigi eelarveprobleemid on paljude teiste riikide omadest õnneks palju väiksemad. See on samas ka ohu allikas: meil on võimalus väikeste maksutõusude ja mõningaste muudatustega eirata pikaajalisi trende ning lükata ühiskonna jaoks oluline arutelu edasi.\n\nMa loodan, et eelarve pikaajalise tasakaalu nõue on iseenesest mõistetav. Kuid miks ei võiks mängida vabamalt erinevate ideedega selle kohta, kuidas soodustada fiskaalpoliitikaga innovatsiooni, suurendada ühiskonna produktiivsust ja kasutada paremini olemasolevaid ressursse?\n\nSelleks, et maandada riske, võiks ju enne diskussiooni algust kokku leppida, et ükskõik mis muudatusi tehakse, ei tohi riigi osakaal sisemajanduse koguprodukti ümberjagamisel kasvada. Miks mitte kaaluda, kas maksustada ka vara, kui tänu sellele oleks võimalik alandada tulumaksu?\n\nLisaks oleks huvitav jälgida arutelu teemal, kui palju oleks võimalik alandada sotsiaalmaksu siis, kui kehtestada ettevõtetele tulumaks. Kuidas see mõjutaks ettevõtluskeskkonda ja kas see soodustaks innovatsiooni?\n\nNeed ei ole retoorilised küsimused. Ma ei tea vastuseid. Ühtegi küsimust ega mõtet ei peaks tembeldama rumalaks: neid küsimusi võiks vähemalt korraks kaaluda juhul, kui need tulevad siirast soovist muuta riigikorraldust efektiivsemaks ning motiveerida ühiskonna arengut. Küll aga arvan, et loosung „Maksudega ei mängita“, mis on meid 30 aastat hästi teeninud, on oma aja ära elanud ja hakanud Eesti riigi arengut pidurdama. See loosung kaitses meid hästi selle vastu, et riik suvaliste kulude katteks ei läheks raha võtma sealt, kust seda on poliitiliselt kerge võtta. Eesti majanduse arengutase on aga oluliselt tõusnud ja struktuur muutunud. Ka maailm meie ümber on muutunud.\n\n**Tehisintellekt kui majanduse võimalik hüppelaud**\n\nMasinõppest ja tehisintellektist on räägitud aastakümneid, kuid eelmise aasta 30. novembril tasuta avalikuks testimiseks turule toodud ChatGPT on saanud plahvatusliku tähelepanu osaliseks. Juba esimese nädala jooksul tegi sellega tutvust üle miljoni inimese.\n\nNüüdseks on tehisintellektist kujunenud kaalukas investeerimisteema. Ennustatakse, et lähiaastatel kasvab sektor keskmiselt umbes 40% aastas ja 2030. aastaks küündib maailma tehisintellektiturg umbes 1,6 triljoni dollarini.\n\nTänavu on tehisintellekti areng andnud suure panuse USA aktsiaturgudele: S&P 500 indeks on aasta algusest tõusnud 9%. Selle taga on valdavalt Microsofti, Alphabeti, Nvidia, Apple’i ja Meta väärtuse kasv. Kui võtta lisaks arvesse tehisintellektiga seotud umbes 20 väiksema ettevõtte väärtuse kasvu, siis võib tõdeda, et ilma tehisintellektibuumita oleks S&P 500 väärtus selle aasta algusega võrreldes miinuses.\n\nOlen varasemates kuukirjades mitu korda maininud, et ma ei näe võimalust, kuidas maailma majandus suudaks järjest kasvava võlakoormuse alt rabeleda välja ilma suuremat sorti šokita. Positiivne stsenaarium oleks ulatuslik tehnoloogiline šokk, nagu 18. sajandi tööstusrevolutsioon, mis tõi küll kaasa ennenägematu tööviljakuse kasvu, ent ka tohutud valulised muutused ühiskonnakorralduses.\n\nTehisintellektil on potentsiaali kujuneda mõõtmatu mõjuga tehnoloogiaks, mis annab majanduslikule arengule tugeva arenguhüppe ja aitab lahendada inimkonna ees seisvaid suuri probleeme. Küsimus on tõenäoliselt pelgalt selles, millal on see uus tehnoloogia selleks piisavalt küps.\n\nMa olen pikemaajalises plaanis optimist ja usun inimkonna leidlikkusse. Seejuures olen sunnitud tõdema, et viimase kümne aasta jooksul on probleemid pigem kuhjunud, kuid varade hinnad sellele vaatamata aina tõusnud. Kahtlustan, et lähiaastatel peaks tähelepanu olema eelkõige kapitali kaitsmisel, kuid ei tasu ka tasu unustada, et innovatsioon on see, mis viib elu edasi.\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemaksed","content":[{"title":"LHV Täiendav Pensionifond","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600010294, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600010294","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":13.91,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":6.39,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LIT100":{"heading":"LHV Pensionifond Indeks Pluss","id":"indeks-pluss","code":"lhv_lit","dataMarker":"LIT100","securityId":147612,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled valmis taluma aktsiaturgude võimalikest suurtest kõikumistest tulenevaid riske,\n- omad varasemat investeerimiskogemust.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFond investeerib kogu vara aktsiaindekseid järgivatesse investeerimisfondidesse ja fondijuht ei muuda aktiivselt fondi riskitaset. Aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu hoitakse 100% lähedal fondi mahust. Iga kord, kui raha osakaal ületab 2% fondi mahust, investeeritakse vaba raha vähemalt 2% ületavas osas 5 pangapäeva jooksul.\n\nInvesteeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets), arenevad turud (emerging markets) ja piiriturud (frontier markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,2%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"8 094 598,17 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":98.05,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":1.95,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Prime Global UCITS ETF | 28,11% |\n| Lyxor Core MSCI World DR UCITS | 25,79% |\n| HSBC MSCI Emerging Markets UCITS | 21,75% |\n| iShares Core MSCI Emerging Markets IMI UCITS ETF | 9,13% |\n| SPDR MSCI World UCITS ETF | 7,58% |\n| db x-trackers MSCI Emerging Markets Index UCITS | 3,03% |\n| iShares MSCI Frontier and Select EM ETF | 2,65% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.04.2023) | 34 892 685,56 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0.0456%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,2%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,40%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_tingimused_2021_02.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_prospekt_2021_02.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Indeks Pluss põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_KIID_022023.pdf)\n"},{"title":"Mudelportfellid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Mudelportfell](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Indeks_Pluss_mudelportfell_09_2022.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.04.2023)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_LIT100_kuuaruanne_2023_04.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Indeks_Pluss_aruanne_2020.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2023.pdf)\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Indeks Pluss","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109419, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2023,"month":3,"content":"### Märts 2023: Aktsiaindeksid on ajalooliste keskmiste juures\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\n2023\\. aasta esimest kvartalit on börsid alustanud tõusuga, samal ajal on analüütikud veidi vähendanud ettevõtete selle aasta kasumiprognoosi. Selle tulemusena on aktsiaindeksid suhtena oodatavalt teenitavasse kasumisse jõudnud oma kümne aasta ajalooliste keskmiste juurde. LHV II ja III samba indeksifondide tulemuseks oli 1. kvartalis +4,3%.\n\nLHV indeksifondide portfellid kauplevad 14,7 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,4 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,6% dividendimäära. Ettevaatava kasumi suhtarv (P/E) on LHV indeksifondide portfellil 10 aasta ajaloolise keskmisega võrreldes nüüd 1% kallim ning jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarv (P/B) ca 15% kallim.\n\n**Arenevad turud on oluliselt odavamad**\n\nArenenud aktsiaturgude indeksid kauplevad nüüd 16,4 korda ja arenevad turud 11,9 korda 12-kuu ettevaatavat kasumit. Kui vaadata hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarvu, siis on näitajad vastavalt 2,9 ja 1,6 korda. Ehk esimese mõõdiku järgi on arenevad turud ca 25% ja teise mõõdiku järgi ligi 45% odavamad kui arenenud turud. Ajalooliselt ongi arenevad turud arenenud turgudest üldiselt odavamad olnud, aga alati pole see vahe nii suur. Arenevad turud nagu näiteks Hiina, Taiwan, India, Lõuna-Korea, Brasiilia jt moodustavad LHV indeksifondidest ligi 38%, mis on ca 2-3 korda rohkem kui teistel Eesti pensionituru indeksifondidel.\n\nKui LHV indeksifondide poolt hoitavate börsil kaubeldavate fondide sisu üksikinstrumendi tasemele viia, vaatab meile sealt vastu enam kui 5000 erinevat ettevõtet. Kvartaliga on enim kasvanud tehnoloogiaettevõtete kontsentratsioon, 10 suurima osakaaluga ettevõtet on fondis nüüd: Apple 3,1%, Microsoft 2,4%, Taiwan Semiconductor 2,4%, Tencent Holdings 1,7%, Alphabet 1,4%, Samsung Electronics 1,3%, Amazon 1,1%, Alibaba 0,9%, NVIDIA 0,8% ja Tesla 0,6%.\n"},{"year":2022,"month":12,"content":"### Detsember 2022: 14 aasta keerulisim keskkond\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nKui 2021. aasta oli indeksfondidele väga hea aasta ja LHV indeksfondid kerkisid tollal ligi +23%, siis 2022. aasta oli peegelpilt aasta varem kogetuga. Lõppenud 2022. aasta läheb ajalukku kui kõige kehvem börsiaasta alates 2008. aasta finantskriisist. LHV II ja III samba indeksfondide tulemuseks jäi -14,3%. Kui aastaga poleks USA dollar euro vastu ligi 6% võrra tugevnenud, oleks indeksfondide languseks euros mõõdetuna jäänud juba ligi -20%.\n\nSuure langusaasta põhjusteks oli viimase 40 aasta kiireim inflatsioon ja sellega kaasnenud keskpankade poolne raha hinna väga kiire tõstmine, geopoliitilised sõjalised konfliktid, tarneahela probleemid, energiakriis jne. Kui aasta tagasi oli 6-kuu euribor -0,5%, siis vaid ühe aastaga on see kerkinud +2,7% peale. Viimati oli raha sellise hinnaga aastal 2008 ning 8 aastat kestnud nullhinnaga raha ajastu on nüüdseks läbi saanud ja ettevõtetel ning tarbijatel on vaja kohaneda uue normaalsusega.\n\n**Arenevad turud on odavamad**\n\nArenenud aktsiaturgude indeksid kauplevad täna 15,0 korda ja arenevad turud 11,4 korda 12-kuu ettevaatavat kasumit. Arenevate riikide börsidel on hinnatasemed jätkuvalt odavamad kui arenenud suurriikide börsidel ning LHV indeksfondid pakuvad Eesti pensioniturul kõige suuremat arenevate turgude osakaalu fondis. Arenevad turud (Hiina, Taiwan, India, Lõuna-Korea, Brasiilia jne) moodustavad LHV indeksfondidest ligi 38%.\n\nKui LHV indeksfondide poolt hoitavad börsil kaubeldavate fondide sisu üksikinstrumendi tasemele viia, siis saab öelda, et meie indeksfondide raha on investeeritud rohkem kui 5000 erineva aktsia vahel. Suurimad 1000 nime moodustavad LHV indeksfondide kogu portfellist 80,5%, suurimad 100 nime 36,2% ja suurimad 10 nime 13,5%. 10 suurima osakaaluga ettevõtet on: Apple 2,7%, Microsoft 2,2%, Taiwan Semiconductor 1,9%, Tencent Holdings 1,4%, Alphabet 1,3%, Samsung Electronics 1,1%, Amazon 1,0%, Alibaba 0,8%, United Health 0,6% ja Johnson&Johnson 0,6%.\n\n**Hinnatasemed on veidi alla ajaloolise 10-aasta keskmise**\n\n2022\\. aasta lõpu seisuga kauplevad LHV indeksfondide portfellid 13,6 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,3 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,6% dividendimäära. Nõrga 2022. börsiaasta järel oleme turgudel jõudnud hinnatasemeteni, mis on võrreldes viimase 10-aasta keskmistega veidi odavamad. Ettevaatava kasumi suhtarv on LHV indeksfondide portfellil 10 aasta keskmisega võrreldes ligi 15% odavam ning jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarv on ca 3% odavam.\n\n[Vaata ka 2022. aasta tulemusi kokkuvõtvat videoülevaadet.](https://www.youtube.com/watch?v=svpHVEKiCC0)\n"},{"year":2022,"month":9,"content":"### September 2022: Ajaloo suurim avalike turgude langus\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nÄsja lõppenud kvartal läheb ajalukku mitme erakordse sündmusega. Inflatsioon euroala südames Saksamaal on tõusnud üle 10%, 6-kuu euribor on vaid ühe kvartaliga liikunud +0,2% pealt +1,8% peale ning dollar on tugevnenud euro vastu üle 6%. Venemaalt gaasi Euroopasse transportinud naftajuhtmed NordStream 1 ja 2 on plahvatuste järel muutunud kasutuskõlbmatuks, Venemaa on kuulutanud võltsreferendumite järel kuuendiku Ukraina territooriumist enda omaks ning on korduvalt ähvardanud tuumarelvade käiku laskmisega, Suurbritannia keskpank on olnud sunnitud agressiivselt sekkuma kohalikule võlakirjaturule, Euroopa energiasektoris on rakendatud riiklikke päästeplaane ja palju-palju muud.\n\nSellised sündmused oleksid ka terve aasta peale laiali laotatuna võimelised uudisvoo ära täitma, kuid kõik see toimumas ühe kvartali sees muudab investoritel tulevikku vaatamise ja investeerimisotsuste tegemise väga keeruliseks. Tänaseks on viimasest aktsiate ja võlakirjaturgude tipust börside languse tulemusena haihtunud rohkem kui $37 triljonit. 2008/2009 kriisis olid protsentuaalsed langused küll suuremad, kuid kuna börside kogumaht siis oli oluliselt väiksem, siis dollarites mõõdetuna jäi tollal langus $23 triljoni juurde ning koroonakriisi põhjas $24 triljoni juurde. Oleme olnud täna tunnistajaks ajaloo suurimale väärtuse kadumisele avalikel turgudel.\n\nEuros mõõdetuna oli tänu dollari vastu kiirelt odavnenud eurole MSCI maailma arenenud turgude indeksi tulemuseks 2022. aasta 3. kvartalis +0,1% ja arenevate turgude indeksil -5,6%. LHV II ja III samba indeksfondide osakute väärtus kahanes 2022. aasta 3. kvartalis -0,8%.\n\n**Arenevad turud jätkuvalt odavamad**\n\nArenenud aktsiaturgude indeksid kauplevad täna 13,7 korda ja arenevad turud 10,3 korda 12-kuu ettevaatavat kasumit. Arenevad börsid on jätkuvalt oluliselt odavamad kui arenenud suurriikide börsid ning LHV indeksfondid pakuvad Eesti pensioniturul vaieldamatult suurimat arenevate turgude osakaalu fondis.\n\n**Hinnatasemed nüüd ajaloolistest keskmisest odavamad**\n\nIga aasta septembri alguses uuendame oma indeksfondide mudelportfelli, et tagada, et fondi raha oleks paigutatud maailma riikide majanduste ligilähedaste suuruste ehk SKPde järgi ja mitte börside suuruste järgi. Sel korral olid muutused pigem väikesed – arenenud turgude osakaal jäi 62,4% peale, arenevate turgude osakaal langes veidi 33,3% peale ning piiriturgude osakaal tõusis 4,3% peale.\n\n2022\\. aasta 3. kvartali lõpu seisuga kauplevad LHV indeksfondide portfellid 12,4 korda kaalutud 12-kuu ettevaatavat kasumit, 2,1 korda jooksva raamatupidamisväärtuse suhtarvu ja pakuvad 2,8% dividendimäära. Võrreldes viimase 10-aasta keskmiste hinnatasemetega oleme jõudnud keskmistest odavamate hindadeni. Pikaajalisi investeeringuid tehes annab odavam hinnatase paremad eeldused suurema tootluse teenimiseks.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109419","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET100":{"heading":"SEB Aktiivne Pensionifond","id":"aktiivne","code":"seb_akt","dataMarker":"SET100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 5 aastat,\n- eelistad kõrge riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara kasvatada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,95%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600074076, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,95%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,19%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600074076","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SET35":{"heading":"SEB Tasakaalukas Pensionifond","id":"tasakaalukas","code":"seb_tas","dataMarker":"SET35","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud vähemalt 3 aastat,\n- eelistad madala riskiga fondi,\n- sinu eesmärk on pensionivara säilitada.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,85%"},"fundInfo":{"company":{"title":"SEB Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600008934, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,85%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,10%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600008934","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"SEB","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"NPT100":{"heading":"Luminor Aktsiad 100 Pensionifond","id":"aktsiad100","code":"Lu_100","dataMarker":"NPT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- sul on kogumisperiood üle 10 aasta pikk,\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi,\n- sinu eesmärk on hindade lühiajalisest kõikumisest hoolimata saavutada potentsiaalselt keskmisest kõrgem varade tootlus.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond võib investeerida kõik vahendid aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest paigutada võlakirjadesse või hoiustesse, et tagada vara säilimise ka heitlikel perioodidel.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,5%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600098422, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,5%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,93%\n\n*Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2022. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600098422","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT30":{"heading":"Swedbank Pensionifond V30","id":"swedv1","code":"v1","dataMarker":"SWT30","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled konservatiivne või vanemaealine koguja,\n- oled mõõduka riskivalmidusega,\n- sinu eesmärk on kogutava raha stabiilne kasv pikema aja jooksul (min 5 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 30% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ning muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,95%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600007530, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,95%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,95%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600007530","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":3,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT60":{"heading":"Swedbank Pensionifond V60","id":"swedv2","code":"v2","dataMarker":"SWT60","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega ning teadlik väärtpaberite võimalustest ja riskidest,\n- sinu eesmärk on tagada kogutava raha võimalikult suur kasv keskmise või pikema aja jooksul (min 7 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 60% fondi varadest investeeritakse aktsiariskiga instrumentidesse, ülejäänu võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisvarasse ja muudesse varadesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,05%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071031, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,05%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,05%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071031","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWT100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100","id":"swedv3","code":"v3","dataMarker":"SWT100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat).\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 100% fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"1,15%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600071049, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 1,15%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 1,15%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600071049","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":32.12534,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV100":{"heading":"Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv100","code":"v100","dataMarker":"SWV100","securityId":88317,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled kõrge riskitaluvusega ja kogenud investor,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv pikema aja jooksul (min 10 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- sulle sobib 100% aktsiatesse investeerimine ja sa eelistad teha seda valdavalt indeksitesse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeeritakse mh teiste investeerimisfondide kaudu.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600109484, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600109484","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"TUV100":{"heading":"Tuleva III Samba Pensionifond","id":"tuv100","code":"tuv100","dataMarker":"TUV100","securityId":null,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled noorem kui 55-aastane (üle 55-aastasele sobib fond kombinatsioonis võlakirjafondi või pangadeposiidiga),\n- ja tahad saavutada parimat võimalikku tootlust ning sind ei löö rivist välja turu lühiajalised kõikumised.\n","strategy":"**Strateegia**\nFondi vara investeeritakse üksnes MSCI All-Country World Index (MSCI ACWI) finantsindeksit, selle all-indekseid või sarnase alusvara koostisega indekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,23%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Tuleva Fondid AS","link":null},"depository":{"title":"AS Swedbank","url":"https://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001707, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,23%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,35%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2022. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001707","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Tuleva","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":4,"decimalPlacesInPrice":5,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"LRK100":{"heading":"LHV Pensionifond Roheline","id":"roheline","code":"roheline","dataMarker":"LRK100","suitability":"**Sobib kui**\n- sul on pensionini jäänud rohkem kui 15 aastat,\n- sulle läheb korda roheline mõtlemine,\n- soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.\n","fundInfo":{"company":{"title":"LHV Varahaldus"},"investors":8270},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Võlainstrumendid","value":0.79,"unit":"%"},{"name":"Aktsiad","value":30.38,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":60.12,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":1.21,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":7.51,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Global X Copper Miners ETF | 11,36% |\n| KraneShares Global Carbon Strategy ETF | 8,75% |\n| L and G Battery Value-Chain UCITS | 7,23% |\n| Global X Lithium and Battery Tech | 7,04% |\n| iShares Global Clean Energy ET | 6,73% |\n| Invesco Solar ETF | 6,67% |\n| WisdomTree Battery Solutions UCITS | 4,40% |\n| Ignitis Grupe | 2,56% |\n| L and G Hydrogen Economy UCITS ETF | 2,36% |\n| UPM-Kymmene | 2,14% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund 3 | 1,21% |\n| Hepsor | 0,53% |\n| Sopruse157 omanikulaen | 0,32% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.04.2023) | 50 646 386,97 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 1 000 000,002 osakut |\n| Depootasu määr | 0.0444% (maksab LHV) |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,4067%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,82%\n\n*Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ja prognoositavatel kogutasudel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_prospekt_2023.pdf)\n- [Prospekti muutmise mõju analüüs](/assets/files/pension/Prospekti_muutmise_moju_analyys_23052022.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Roheline põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_KIID_022023.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.04.2023)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_kuuaruanne_2023_04.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_aruanne_2021.pdf)\n- [2020 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_aruanne_2020.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2023.pdf)\n- [Fondi jätkusuutlikkuse alased omadused](/assets/files/pension/LHV_Varahaldus_Fondi_jatkusuutlikkuse_alased_omadused.pdf)\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2023,"month":4,"content":"### Aprill 2023: Punased, kollased ja rohelised tuled\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nPikima lainepikkusega valguse värv on punane. Kuna inimene eristab värvusi just valguse erinevate lainepikkuste kaudu, siis on punast värvust võimalik tänu sellele kõige kaugemalt tähele panna ja seda on paremini näha ka halbades ilmastikutingimustes. Seetõttu ongi valgusfoori keelav tuli punane. Lainepikkustelt järgmised on kollane ja roheline värv. Foori värvid pole valitud juhuslikult.\n\nKuigi meile meeldiks liikuda alati rohelises laines, siis mõnikord peatavad meie sõidu kollased ja punased tuled. Eks nende tulede põledes peame kannatlikult ootama uuesti rohelise valguse süttimist ja siis julgelt edasi veerema. Sama paralleel on ka fondi investeerimistulemustega: kui aasta esimesel kuul saime kiire ja jõulise sõidu rohelises laines, siis sellele järgnenud kolm kuud oleme istunud punaste fooride taga. Aga nii nagu liikluses, süttivad ka investeerimises rohelised tuled mõne aja möödudes uuesti.\n\n**Aprilli tulemus –4,6%**\n\nAprillis algas ettevõtete 1. kvartali tulemuste raporteerimine. Suuri negatiivseid üllatusi pole seni avaldatud tulemustes tegelikult olnud ja börsiliikumisi mõjutavad jätkuvalt rohkem intresside tõstmise ulatuse ootused ja kartused majanduste üldiste väljavaadete osas. Senised arengud on jätkanud negatiivselt kapitaliintensiivsete ettevõtete aktsiahindade rõhumist, kus päikeseenergia, akutehnoloogia ja vesinikuga seotud nimed on olnud viimastel kuudel surve all. LHV rohefondide aprillikuu tootlus oli II samba fondil –4,6% ja III samba fondil –4,8%.\n\nAprillis me fondiga uusi investeeringuid ei teinud, kuid oleme teinud ettevalmistavat tööd mitme uue pikaajaliselt atraktiivse investeeringuga. Kuu lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 47 investeeringut. 25% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 19% elektrifitseerimisse, 18% akutehnoloogiasse, 9% CO<sub>2</sub> kvoodiõigusesse, 6% vesinikutehnoloogiasse, 6% energiatõhususse, 5% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse ning 7% oli rahas.\n\n**Saastamise tegelik kulu**\n\nKui meie majapidamises tekib jäätmeid ja viime need prügiruumi ära vedamist ootama, ei mõtle ilmselt paljud selle peale, et see teenus ei ole tasuta. Igakuist kommunaalarvet vaadates tuleb meelde, et hinnalipik on sel siiski küljes. Ometi ei pane see meid oma prügi hoovi, tänavale või autoteele laiali loopima, sest saame aru, et prügi sees elamine vähendaks meie kõigi elukvaliteeti rohkem, kui selle nõuetekohane utiliseerimine, võimaluste piires taaskasutamine, kompostimine või soojusenergia saamiseks põletamine.\n\nSama peaks kehtima tegelikult ka tahkest erinevas vormis esineva prügi suhtes. Õhu saastamisel on hind, mida alles ollakse kokku arvutamas ja üha enam saadakse aru, et tegelik kulu on tõenäoliselt olulisem suurem kui CO<sub>2</sub> tänane turuhind. Võib-olla muutub mõttelaad siis, kui õhu saastamise kulu hakatakse arvesse võtma riikide SKPde kasvude arvutamisel või kui kõik ettevõtted on sunnitud ostma saastekvooti selle tegeliku hinnaga ja näitama oma finantstulemusi nullemissioonide tasemel.\n\n24\\. aprillil avaldati raport [„Euroopa õhukvaliteedi seisund 2023“](https://www.eea.europa.eu/publications/europes-air-quality-status-2023), milles järeldati, et 97% Euroopast puutus kokku õhusaaste tasemega, mida WHO ei pea ohutuks. Hinnanguliselt sureb õhusaaste tõttu Euroopas aastas 1200 last ning kaob miljoneid elamata jäänud aastaid. Siin on väga palju tööd vaja ära teha, et õhukvaliteeti paremaks muuta. Selle pikaajalise trendi muutmise ühed suurimad võitjad saavad olema aga just erinevad roheinvesteeringud.\n\nLõpetuseks üks lugemissoovitus Eestist. Seda, et [kriisikindel roheenergeetika on võimalik](https://arvamus.postimees.ee/7764122/enn-lust-kriisikindel-rohe-energeetika-on-10-20-aasta-kusimus), usuvad ka meie kohalikud akadeemikud. Lihtsalt on vaja aega ja suuri investeeringuid.\n"},{"year":2023,"month":3,"content":"### Märts 2023: Vetikad on valmis vohama\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nMaakera põhjapoolkerale on jõudnud kevad. Rändlinnud on naasmas kodupaika, päikesepoolsel mullakamaral on näha esimesi rohelisi võrseid, veekogud on vabanemas viimasest jääkaanest ning veepiirist allpool on vetikad ootamas oma kasvuspurdi aega.\n\nVeepinna juures kasvavad rohevetikad, kuni 20 meetri sügavusele ulatuvad pruunvetikad ning kuni 200 meetri sügavuselt võib leida punavetikaid. Vetikaid kasutatakse laialdaselt nii meditsiini-, toiduaine- kui kosmeetikatööstuses ja lisaks on nad erakordselt head süsihappegaasi sidujad. Visa järjekindlusega on nad igal kevadel-suvel taas platsis. Samasuguse järjekindlusega otsime meie oma rohefondide portfellidesse uusi rohelisi investeerimisideid, millele puhuks maailma rohepöörde soodne taganttuul ja ootame kannatlikult oma roheideede vohamise aega.\n\n**Märtsi tulemus –2,8%**\n\nMärtsi märksõnadeks olid jätkuvalt edasi tõusvad intressimäärad ning oma varasid ja kohustusi valesti juhtinud pankade tegevuste lõpetamised – Silvergate, Signature, SVB, Credit Suisse on nüüd kõik osa finantssektori ajaloost. LHV rohefonde panganduse väljakutsed otseselt ei puuduta, kuid rohepööre on seotud suurte investeeringutega ning laenuraha kallinemine ei ole tervitatav uudis ühelegi investeeringuid planeerivale tööstusharule. LHV rohefondide märtsikuu tootlus oli II samba fondil –2,8% ja III samba fondil –3,0%.\n\nMärtsis lisasime portfelli koguni kolm uut ettevõtet: – Hongkongi börsilt ostsime BYDi, kes on Hiina turu suurim elektriautode tootja, Soome börsilt ostsime Stora Ensot, kellele kuulub üks suurimaid metsaportfelle ning Šveitsi börsilt Zehnderi, kes tegeleb energiaefektiivsete ventilatsiooni- ja kütteseadmete tootmisega. Märtsi lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 47 investeeringut. 25% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 19% akutehnoloogiasse, 19% elektrifitseerimisse, 9% CO<sub>2</sub> kvoodiõigusesse, 6% vesinikutehnoloogiasse, 6% energiatõhususse, 5% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse ning 6% oli rahas.\n\n**3 aasta parimate seas**\n\n16\\. märtsil täitus LHV II samba rohelise pensionifondi tegevuse algusest 3 aastat. Rõõm on tõdeda, et nende [kolme esimese tegevusaastaga](https://fp.lhv.ee/news/newsView?newsId=5653454) oleme jõudnud Eesti pensioniturul tegutsevate fondide tulemustes nimekirja esimeste sekka. Roheline regulatsioon, rohelised investeeringud ja rohepööre tervikuna on volatiilne ja ajas muutuv protsess, kuid usume, et esimese kolme aasta jooksul nähtud taganttuul puhub meil mitu aastakümmet.\n\nNäiteks märtsis otsustas EL, et aastaks 2026 peab suurematel maanteedel olema elektriautode laadimispunkt vähemalt iga 60 km tagant ja veoautode jaoks peab aastaks 2031 olema loodud vesiniku tankimise koht iga 200 km tagant. Aastaks 2030 seatud ELi 32%line taastuvenergia osakaalu eesmärk tõsteti märtsis 45% peale, täna oleme veel ca 15% juures. Ja hoonete energiatõhususe parandamiseks on võetud siht, et aastaks 2030 oleksid kõik hooned energiamärgisega E ning aastaks 2033 juba märgisega D. Loomulikult ei pruugi kõik plaanid realiseeruda täies mahus, kuid tehtud otsused näitavad ühes suunas: vaja on rohkem rohelist energiat ja suuremat energiasäästlikkust, mida saab saavutada vaid triljonitesse ulatuvate roheinvesteeringutega järgmistel aastakümnetel.\n"},{"year":2023,"month":2,"content":"### Veebruar 2023: Lumikellukesed on varajased, sitked ja hästi levivad\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nLumikellukesed on Eestis kõige varasemad õitsejad ning nende õied kuulutavad kevade peatset saabumist juba siis, kui teised taimed pole veel ärganudki. Kuna konkurente õitsemise ajal pole, on neist palju rõõmu ja kasu nii inimestele kui esimestele putukatele. Taime nii varajane õitsemine on võimalik tänu sellele, et tal on võime mõjutada taimevedelikku suhkru abil. Sibultaimena paisub lumikellukeste puhmas peenral või metsa all iga mööduva aastaga, kuid lisaks levib ta ka läbi seemnete, mida armastavad neid mööda ilma laiali kandvad sipelgad.\n\nLumikellukesed on varajased, sitked ja hästi levivad. Minu arust sobib see kirjeldus ka LHV rohelistes pensionifondides raha kasvatavate inimeste ja seda haldava meeskonna kirjeldamiseks. Oleme oma ideedega varajased ja otsime rohepöörde valdkonnast järjepidevalt investeeringute võimalusi ka siis, kui kõik teised veel magavad. Ja meie roheideed levivad.\n\n**Veebruari tulemus –2,5%**\n\nVäga suure tõusuga jaanuarikuule järgnes väikse langusega veebruar. Osa inflatsiooninäidikuid on jätkuvalt liiga kõrged ning hirm üha edasi kerkivate intressimäärade ees jahutas investorite riskiisu. LHV rohefondide veebruarikuu tootlus oli II samba fondil –2,5% ja III samba fondil –2,8%.\n\nVeebruaris kasvatasime oma positsioone FirstTrusti roheenergia fondis, säästlikke ehitusmaterjale tootvas Saint Gobainis ning CO<sub>2</sub> kvootidega kauplevas KraneSharesi fondis. Veebruari lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 44 investeeringut. 25% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 19% akutehnoloogiasse, 17% elektrifitseerimisse, 9% CO<sub>2</sub> kvoodiõigusesse, 7% vesinikutehnoloogiasse, 6% ringmajandusse, 6% energiatõhususse, 5% metsa- ja põllumajandusse ning 6% oli rahas.\n\n**Hajutatud roheportfell**\n\nKuigi võetud investeerimispositsioone on Rohelisel fondil 44 tükki, siis ca 60% rahast on investeeritud läbi erinevate rohepöörde fondide, mis omakorda investeerivad üksikinvesteeringutesse ja mis annavad meile hästi hajutatud portfelli. Kui neis fondides olevatest positsioonidest n-ö läbi vaadata, siis saab öelda, et LHV rohefondide vara on hajutatud veidi enam kui 500 erineva ettevõtte vahel. 10 suurimat üksiknime moodustavad veebruari lõpu seisuga LHV rohefondide portfellist 22%, 50 suurimat 54% ning 100 suurimat nime 69% kogu fondist.\n\nSuurima osakaaluga üksiknimi on Plug Power, mis moodustab kogu fondi mahust 3,3%, talle järgnevad UPM ja Ignitis mõlemad 2,4% osakaaluga, seejärel Renewi ja Tesla 2,2%, Saint Gobain 2,1%, Aker Carbon 2,0%, Rockwool 1,9% ning Sunrun ja Solaredge 1,8% osaga kogu fondist.\n\n**Antarktika jää rekordiline vähenemine**\n\nMaakera põhjapoolkera talv hakkab varsti läbi saama ning esimesed lumikellukesed ootavad lumistes peenardes õide puhkemist. See tähendab, et ka lõunapoolkera suvi on lähenemas oma lõpule ja saab hakata tegema kokkuvõtteid, kui ulatuslik oli Antarktika jää sulamine sel korral. Mäletatavasti tähistas eelmine aasta Antarktika ajaloo väikseimat jääkatet. See aasta selles trendis muutust pole ning ka tänavune lõunapoolkera suvi lõppeb uue [ajaloo väikseima Antarktika jääkatte](https://edition.cnn.com/2023/02/21/world/antarctic-sea-ice-record-low-climate-intl/index.html) pindalaga.\n\nKliima üleilmne soojenemine on meie planeeti üles sulatamas. Rohepööre pole enam valikuline luksus, vaid igaühe tegelik vajadus. Arusaam sellest on tänaseks jõudnud ka poliitilisele tasandile ning rohepöörde trend on maailmas tugevalt kanda kinnitanud.\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001723","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":2.27,"fundManager":"LHV"},"LRT100":{"heading":"LHV Pensionifond Roheline Pluss","id":"roheline-pluss","code":"rohelinepluss","dataMarker":"LRT100","securityId":189345,"suitability":"**Sobib kui**\n- sulle läheb korda roheline mõtlemine,\n- soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.\n","isLhvFund":true,"strategy":"**Strateegia**\n\nFondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,49%"},"fundInfo":{"date":"30.09.2020","capacity":"7 003 906,73 €","pocket":"468 750 osakut","company":{"title":"LHV Varahaldus","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid","fee":"0,06%"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n","accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":29.41,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":61.52,"unit":"%"},{"name":"Kinnisvarafondid","value":1.63,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":7.44,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Global X Copper Miners ETF | 11,21% |\n| KraneShares Global Carbon Strategy ETF | 8,65% |\n| L and G Battery Value-Chain UCITS | 7,99% |\n| iShares Global Clean Energy ET | 7,50% |\n| Global X Lithium and Battery Tech | 7,43% |\n| Invesco Solar ETF | 7,33% |\n| WisdomTree Battery Solutions UCITS | 3,71% |\n| Rockwool | 2,52% |\n| L and G Hydrogen Economy UCITS ETF | 2,45% |\n| Renewi | 2,31% |\n"},{"title":"Suurimad Eesti investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| Birdeye Timber Fund 3 | 1,63% |\n| Hepsor | 0,40% |\n"}]},{"id":"info","title":"Fondi info","active":true,"content":[{"title":"Fondi info","type":"markdown","column":"left","content":"| Fondi info | |\n|---|--:|\n| Fondi maht (seisuga 30.04.2023) | 7 379 921,06 € |\n| Fondivalitseja | LHV Varahaldus |\n| Omaosalus fondis | 468 750 osakut |\n| Depositoorium | [AS SEB Pank](https://www.seb.ee/kontakt) |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Depootasu määr:** 0.0444%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,49%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,99%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele. Fondi majandusaasta aruandes esitatakse iga aasta puhul üksikasjalikud andmed makstud tasude kohta.*\n"}]},{"id":"documents","title":"Dokumendid","content":[{"title":"Tingimused","type":"markdown","column":"left","content":"- [Tingimused](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_Pluss_tingimused.pdf)\n"},{"title":"Prospektid","type":"markdown","column":"left","content":"- [Prospekt](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_Pluss_prospekt_2023.pdf)\n- [LHV Pensionifondi Roheline Pluss põhiteabe dokument](/assets/files/pension/LHV_Pensionifond_Roheline_Pluss_KIID_022023.pdf)\n"},{"title":"Aruanded","type":"markdown","column":"right","content":"- [Investeeringute aruanne (30.04.2023)](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_Pluss_kuuaruanne_2023_04.pdf)\n- [2022 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_Pluss_aruanne_2022.pdf)\n- [2021 aastaaruanne](/assets/files/pension/LHV_pensionifond_Roheline_Pluss_aruanne_2021.pdf)\n"},{"title":"Muud dokumendid","type":"markdown","column":"right","content":"- [LHV Varahalduse vastutustundliku investeerimise põhimõtted](/assets/files/pension/LHV_Varahalduse_vastutustundliku_investeerimise_pohimotted_2023.pdf)\n- [Fondi jätkusuutlikkuse alased omadused](/assets/files/pension/LHV_Varahaldus_Fondi_jatkusuutlikkuse_alased_omadused.pdf)\n"}]},{"id":"payments","title":"Sissemakse rekvisiidid","content":[{"title":"LHV Pensionifond Roheline Pluss","type":"markdown","column":"left","content":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - LHV Pank AS\nEE961700017004379157 - Luminor Bank AS\nEE141010220263146225 - SEB Pank AS\nEE362200221067235244 - Swedbank AS\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]},{"id":"history","title":"Fondi käekäik","type":"listofarticles","content":[{"year":2023,"month":4,"content":"### Aprill 2023: Punased, kollased ja rohelised tuled\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nPikima lainepikkusega valguse värv on punane. Kuna inimene eristab värvusi just valguse erinevate lainepikkuste kaudu, siis on punast värvust võimalik tänu sellele kõige kaugemalt tähele panna ja seda on paremini näha ka halbades ilmastikutingimustes. Seetõttu ongi valgusfoori keelav tuli punane. Lainepikkustelt järgmised on kollane ja roheline värv. Foori värvid pole valitud juhuslikult.\n\nKuigi meile meeldiks liikuda alati rohelises laines, siis mõnikord peatavad meie sõidu kollased ja punased tuled. Eks nende tulede põledes peame kannatlikult ootama uuesti rohelise valguse süttimist ja siis julgelt edasi veerema. Sama paralleel on ka fondi investeerimistulemustega: kui aasta esimesel kuul saime kiire ja jõulise sõidu rohelises laines, siis sellele järgnenud kolm kuud oleme istunud punaste fooride taga. Aga nii nagu liikluses, süttivad ka investeerimises rohelised tuled mõne aja möödudes uuesti.\n\n**Aprilli tulemus –4,6%**\n\nAprillis algas ettevõtete 1. kvartali tulemuste raporteerimine. Suuri negatiivseid üllatusi pole seni avaldatud tulemustes tegelikult olnud ja börsiliikumisi mõjutavad jätkuvalt rohkem intresside tõstmise ulatuse ootused ja kartused majanduste üldiste väljavaadete osas. Senised arengud on jätkanud negatiivselt kapitaliintensiivsete ettevõtete aktsiahindade rõhumist, kus päikeseenergia, akutehnoloogia ja vesinikuga seotud nimed on olnud viimastel kuudel surve all. LHV rohefondide aprillikuu tootlus oli II samba fondil –4,6% ja III samba fondil –4,8%.\n\nAprillis me fondiga uusi investeeringuid ei teinud, kuid oleme teinud ettevalmistavat tööd mitme uue pikaajaliselt atraktiivse investeeringuga. Kuu lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 47 investeeringut. 25% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 19% elektrifitseerimisse, 18% akutehnoloogiasse, 9% CO<sub>2</sub> kvoodiõigusesse, 6% vesinikutehnoloogiasse, 6% energiatõhususse, 5% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse ning 7% oli rahas.\n\n**Saastamise tegelik kulu**\n\nKui meie majapidamises tekib jäätmeid ja viime need prügiruumi ära vedamist ootama, ei mõtle ilmselt paljud selle peale, et see teenus ei ole tasuta. Igakuist kommunaalarvet vaadates tuleb meelde, et hinnalipik on sel siiski küljes. Ometi ei pane see meid oma prügi hoovi, tänavale või autoteele laiali loopima, sest saame aru, et prügi sees elamine vähendaks meie kõigi elukvaliteeti rohkem, kui selle nõuetekohane utiliseerimine, võimaluste piires taaskasutamine, kompostimine või soojusenergia saamiseks põletamine.\n\nSama peaks kehtima tegelikult ka tahkest erinevas vormis esineva prügi suhtes. Õhu saastamisel on hind, mida alles ollakse kokku arvutamas ja üha enam saadakse aru, et tegelik kulu on tõenäoliselt olulisem suurem kui CO<sub>2</sub> tänane turuhind. Võib-olla muutub mõttelaad siis, kui õhu saastamise kulu hakatakse arvesse võtma riikide SKPde kasvude arvutamisel või kui kõik ettevõtted on sunnitud ostma saastekvooti selle tegeliku hinnaga ja näitama oma finantstulemusi nullemissioonide tasemel.\n\n24\\. aprillil avaldati raport [„Euroopa õhukvaliteedi seisund 2023“](https://www.eea.europa.eu/publications/europes-air-quality-status-2023), milles järeldati, et 97% Euroopast puutus kokku õhusaaste tasemega, mida WHO ei pea ohutuks. Hinnanguliselt sureb õhusaaste tõttu Euroopas aastas 1200 last ning kaob miljoneid elamata jäänud aastaid. Siin on väga palju tööd vaja ära teha, et õhukvaliteeti paremaks muuta. Selle pikaajalise trendi muutmise ühed suurimad võitjad saavad olema aga just erinevad roheinvesteeringud.\n\nLõpetuseks üks lugemissoovitus Eestist. Seda, et [kriisikindel roheenergeetika on võimalik](https://arvamus.postimees.ee/7764122/enn-lust-kriisikindel-rohe-energeetika-on-10-20-aasta-kusimus), usuvad ka meie kohalikud akadeemikud. Lihtsalt on vaja aega ja suuri investeeringuid.\n"},{"year":2023,"month":3,"content":"### Märts 2023: Vetikad on valmis vohama\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nMaakera põhjapoolkerale on jõudnud kevad. Rändlinnud on naasmas kodupaika, päikesepoolsel mullakamaral on näha esimesi rohelisi võrseid, veekogud on vabanemas viimasest jääkaanest ning veepiirist allpool on vetikad ootamas oma kasvuspurdi aega.\n\nVeepinna juures kasvavad rohevetikad, kuni 20 meetri sügavusele ulatuvad pruunvetikad ning kuni 200 meetri sügavuselt võib leida punavetikaid. Vetikaid kasutatakse laialdaselt nii meditsiini-, toiduaine- kui kosmeetikatööstuses ja lisaks on nad erakordselt head süsihappegaasi sidujad. Visa järjekindlusega on nad igal kevadel-suvel taas platsis. Samasuguse järjekindlusega otsime meie oma rohefondide portfellidesse uusi rohelisi investeerimisideid, millele puhuks maailma rohepöörde soodne taganttuul ja ootame kannatlikult oma roheideede vohamise aega.\n\n**Märtsi tulemus –2,8%**\n\nMärtsi märksõnadeks olid jätkuvalt edasi tõusvad intressimäärad ning oma varasid ja kohustusi valesti juhtinud pankade tegevuste lõpetamised – Silvergate, Signature, SVB, Credit Suisse on nüüd kõik osa finantssektori ajaloost. LHV rohefonde panganduse väljakutsed otseselt ei puuduta, kuid rohepööre on seotud suurte investeeringutega ning laenuraha kallinemine ei ole tervitatav uudis ühelegi investeeringuid planeerivale tööstusharule. LHV rohefondide märtsikuu tootlus oli II samba fondil –2,8% ja III samba fondil –3,0%.\n\nMärtsis lisasime portfelli koguni kolm uut ettevõtet: – Hongkongi börsilt ostsime BYDi, kes on Hiina turu suurim elektriautode tootja, Soome börsilt ostsime Stora Ensot, kellele kuulub üks suurimaid metsaportfelle ning Šveitsi börsilt Zehnderi, kes tegeleb energiaefektiivsete ventilatsiooni- ja kütteseadmete tootmisega. Märtsi lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 47 investeeringut. 25% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 19% akutehnoloogiasse, 19% elektrifitseerimisse, 9% CO<sub>2</sub> kvoodiõigusesse, 6% vesinikutehnoloogiasse, 6% energiatõhususse, 5% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse ning 6% oli rahas.\n\n**3 aasta parimate seas**\n\n16\\. märtsil täitus LHV II samba rohelise pensionifondi tegevuse algusest 3 aastat. Rõõm on tõdeda, et nende [kolme esimese tegevusaastaga](https://fp.lhv.ee/news/newsView?newsId=5653454) oleme jõudnud Eesti pensioniturul tegutsevate fondide tulemustes nimekirja esimeste sekka. Roheline regulatsioon, rohelised investeeringud ja rohepööre tervikuna on volatiilne ja ajas muutuv protsess, kuid usume, et esimese kolme aasta jooksul nähtud taganttuul puhub meil mitu aastakümmet.\n\nNäiteks märtsis otsustas EL, et aastaks 2026 peab suurematel maanteedel olema elektriautode laadimispunkt vähemalt iga 60 km tagant ja veoautode jaoks peab aastaks 2031 olema loodud vesiniku tankimise koht iga 200 km tagant. Aastaks 2030 seatud ELi 32%line taastuvenergia osakaalu eesmärk tõsteti märtsis 45% peale, täna oleme veel ca 15% juures. Ja hoonete energiatõhususe parandamiseks on võetud siht, et aastaks 2030 oleksid kõik hooned energiamärgisega E ning aastaks 2033 juba märgisega D. Loomulikult ei pruugi kõik plaanid realiseeruda täies mahus, kuid tehtud otsused näitavad ühes suunas: vaja on rohkem rohelist energiat ja suuremat energiasäästlikkust, mida saab saavutada vaid triljonitesse ulatuvate roheinvesteeringutega järgmistel aastakümnetel.\n"},{"year":2023,"month":2,"content":"### Veebruar 2023: Lumikellukesed on varajased, sitked ja hästi levivad\n\nJoel Kukemelk, fondijuht\n\nLumikellukesed on Eestis kõige varasemad õitsejad ning nende õied kuulutavad kevade peatset saabumist juba siis, kui teised taimed pole veel ärganudki. Kuna konkurente õitsemise ajal pole, on neist palju rõõmu ja kasu nii inimestele kui esimestele putukatele. Taime nii varajane õitsemine on võimalik tänu sellele, et tal on võime mõjutada taimevedelikku suhkru abil. Sibultaimena paisub lumikellukeste puhmas peenral või metsa all iga mööduva aastaga, kuid lisaks levib ta ka läbi seemnete, mida armastavad neid mööda ilma laiali kandvad sipelgad.\n\nLumikellukesed on varajased, sitked ja hästi levivad. Minu arust sobib see kirjeldus ka LHV rohelistes pensionifondides raha kasvatavate inimeste ja seda haldava meeskonna kirjeldamiseks. Oleme oma ideedega varajased ja otsime rohepöörde valdkonnast järjepidevalt investeeringute võimalusi ka siis, kui kõik teised veel magavad. Ja meie roheideed levivad.\n\n**Veebruari tulemus –2,5%**\n\nVäga suure tõusuga jaanuarikuule järgnes väikse langusega veebruar. Osa inflatsiooninäidikuid on jätkuvalt liiga kõrged ning hirm üha edasi kerkivate intressimäärade ees jahutas investorite riskiisu. LHV rohefondide veebruarikuu tootlus oli II samba fondil –2,5% ja III samba fondil –2,8%.\n\nVeebruaris kasvatasime oma positsioone FirstTrusti roheenergia fondis, säästlikke ehitusmaterjale tootvas Saint Gobainis ning CO<sub>2</sub> kvootidega kauplevas KraneSharesi fondis. Veebruari lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 44 investeeringut. 25% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 19% akutehnoloogiasse, 17% elektrifitseerimisse, 9% CO<sub>2</sub> kvoodiõigusesse, 7% vesinikutehnoloogiasse, 6% ringmajandusse, 6% energiatõhususse, 5% metsa- ja põllumajandusse ning 6% oli rahas.\n\n**Hajutatud roheportfell**\n\nKuigi võetud investeerimispositsioone on Rohelisel fondil 44 tükki, siis ca 60% rahast on investeeritud läbi erinevate rohepöörde fondide, mis omakorda investeerivad üksikinvesteeringutesse ja mis annavad meile hästi hajutatud portfelli. Kui neis fondides olevatest positsioonidest n-ö läbi vaadata, siis saab öelda, et LHV rohefondide vara on hajutatud veidi enam kui 500 erineva ettevõtte vahel. 10 suurimat üksiknime moodustavad veebruari lõpu seisuga LHV rohefondide portfellist 22%, 50 suurimat 54% ning 100 suurimat nime 69% kogu fondist.\n\nSuurima osakaaluga üksiknimi on Plug Power, mis moodustab kogu fondi mahust 3,3%, talle järgnevad UPM ja Ignitis mõlemad 2,4% osakaaluga, seejärel Renewi ja Tesla 2,2%, Saint Gobain 2,1%, Aker Carbon 2,0%, Rockwool 1,9% ning Sunrun ja Solaredge 1,8% osaga kogu fondist.\n\n**Antarktika jää rekordiline vähenemine**\n\nMaakera põhjapoolkera talv hakkab varsti läbi saama ning esimesed lumikellukesed ootavad lumistes peenardes õide puhkemist. See tähendab, et ka lõunapoolkera suvi on lähenemas oma lõpule ja saab hakata tegema kokkuvõtteid, kui ulatuslik oli Antarktika jää sulamine sel korral. Mäletatavasti tähistas eelmine aasta Antarktika ajaloo väikseimat jääkatet. See aasta selles trendis muutust pole ning ka tänavune lõunapoolkera suvi lõppeb uue [ajaloo väikseima Antarktika jääkatte](https://edition.cnn.com/2023/02/21/world/antarctic-sea-ice-record-low-climate-intl/index.html) pindalaga.\n\nKliima üleilmne soojenemine on meie planeeti üles sulatamas. Rohepööre pole enam valikuline luksus, vaid igaühe tegelik vajadus. Arusaam sellest on tänaseks jõudnud ka poliitilisele tasandile ning rohepöörde trend on maailmas tugevalt kanda kinnitanud.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001764","strategyType":null,"managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":2.03,"fundManager":"LHV","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV30":{"heading":"Swedbank Pensionifond V30 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv30","code":"v30indeks","dataMarker":"SWV30","securityId":204900,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled mõõduka riskitaluvusega konservatiivne või vanemaealine pensionikoguja,\n- sinu eesmärk on varade stabiilsus ja pikaajaline kasv (min 5 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning Sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- soovid investeerida kuni 30% aktsiatesse ning eelistad seda teha valdavalt indeksisse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 30% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinevate valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtteid.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001749, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001749","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":4,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWV60":{"heading":"Swedbank Pensionifond V60 indeks (väljumine piiratud)","id":"swedv60","code":"v60indeks","dataMarker":"SWV60","securityId":204901,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega,\n- sinu eesmärk on varade suurem kasv keskmise või pikema aja jooksul (min 7 aastat),\n- soovid koguda pensioniks ning Sulle sobib, et väljamaksele fondist kehtib vanusepiirang (55 eluaastat) ja fondi osakut on võimalik vahetada vaid sellisesse fondi, millele kehtivad samad või rangemad tingimused,\n- soovid investeerida kuni 60% aktsiatesse ning eelistad seda teha valdavalt indeksisse investeeriva pensionifondi kaudu.\n","strategy":"**Strateegia**\nKuni 60% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinevate valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtteid.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":34382},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001731, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001731","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":5,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"NIT100":{"heading":"Luminor Täiendav Pensionifond Jätkusuutlik Tulevik, Indeks","id":"jatkusuutlik-taiendav","code":"jatkusuutlik-taiendav","dataMarker":"NIT100","securityId":213281,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- Sul on kogumisperiood üle 10 aasta pikk;\n- talud hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi, et pikemas perspektiivis teenida potentsiaalselt keskmisest kõrgemat tootlust.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond investeerib kuni 100% aktsiatesse ja sarnast riski kandvatesse varadesse. Fondi eesmärk on saavutada tootlus, mis pikas perspektiivis ületab inflatsiooni. Fond sobib pikaajaliseks kogumiseks, mille puhul aktsiaturgude lühiajalised kõikumised ei tohiks lõpptulemusele olulist mõju avaldada.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"0,25%","managementFee":"0,25%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Luminor Pensions Estonia AS","link":null},"depository":{"title":"AS SEB Pank","url":"http://www.seb.ee/kontaktid"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001798, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0,25%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,25%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,58%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001798","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Luminor","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":1,"transactionDaysForSell":3,"transactionDaysForExchange":3},"SWI100":{"heading":"Swedbank III Samba Pensionifond Indeks","id":"swi100","code":"SWI100","dataMarker":"SWI100","securityId":218897,"active":true,"suitability":"**Sobib kui**\n- soovid, et sinu pensionivara jälgiks globaalsete aktsiaturgude liikumist,\n- sinu eesmärk on vara suurem kasv pikema aja jooksul (vähemalt 10 aastat),\n- oled valmis säästude väärtuse suurema kõikumisega.\n","strategy":"**Strateegia**\nFond on moodustatud n.n passiivse investeerimispoliitikaga fondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinete valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtted.\n","costs":{"entraceFee":"0%","exitFee":"1%","managementFee":"0,29%"},"fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS","link":null},"depository":{"title":"Swedbank AS","url":"hhttps://www.swedbank.ee/about/about/branches/official"},"investors":0},"transaction":"**Saaja**\nAS Pensionikeskus\n\n**Konto**\nEE547700771002908125 - *LHV Pank AS*\nEE141010220263146225 - *SEB Pank AS*\nEE362200221067235244 - *Swedbank AS*\nEE961700017004379157 - *Luminor Bank AS*\n\n**Selgitus**\n30101119828, EE3600001822, IK:Sinu isikukood\n\n**Summa**\nInvesteeritav summa eurodes.\n","accordion":[{"id":"expenses","active":true,"title":"Kulud","content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 1%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Valitsemistasu:** 0,29%\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,29%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]},{"id":"disbursements","title":"Väljamaksed","content":[{"title":"Väljamaksed","type":"markdown","column":"left","content":"**Pensionileping**\n\nIII samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.\n\n[Vaata lisa Pensionikeskus.ee](http://www.pensionikeskus.ee)\n\n**Osakute tagasimüük**\n\nPärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.\n\n**III sambasse kogutu on samuti pärandatav**\n\nPärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.\nRahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.\n"}]}],"strategyKey":null,"isin":"EE3600001822","strategyType":null,"managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank","minSumInEurWhenBuying":0,"decimalPlacesInNumberOfShares":3,"decimalPlacesInPrice":4,"transactionDaysForBuy":0,"transactionDaysForSell":1,"transactionDaysForExchange":3},"SWK100":{"heading":"Swedbank Pensionifond Indeks","id":"swk100","code":"SWK100","dataMarker":"SWK100","suitability":"**Sobib kui**\n- kogud pensioni veel vähemalt 10 aastat;\n- oled suhteliselt kõrge riskitaluvusega;\n- soovid koguda indeksfondis.\n","strategy":"**Strateegia**\n\nFond on moodustatud n.n passiivse investeerimispoliitikaga fondina, mis tähendab, et Fondi vara investeeritakse globaalsete arenenud riikide aktsiaturgude indekseid järgivatesse instrumentidesse. Kuni 100% Fondi varast on lubatud investeerida aktsiariskiga finantsinstrumentidesse, seejuures ei muuda fondivalitseja nende instrumentide osakaalu Fondi varas lähtuvalt majanduse arengutest või väärtpaberiturgudel toimuvast. Fondi vara investeerimisel võetakse arvesse ESG (environmental, social, governance) faktoreid või muid vastutustundliku ja jätkusuutliku poliitika erinete valdkondade (keskkond, kliima, töötingimused, ettevõtte juhtimine jms) põhimõtted. Aktsiariskiga investeeringute osakaal võib näidatud tasemetest erineda maksimaalselt 2%. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse jt -instrumentidesse, hoiustesse ning muudesse varadesse.\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":9187},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiafondid","value":99.79,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":0.68,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Index MSCI World SRI UC | 25,73% |\n| Lyxor MSCI World ESG Leaders Extra (DR) UCITS ETF | 19,24% |\n| Access Global A | 18,66% |\n| UBS Lux Fund Solutions - MSCI | 18,54% |\n| Access Edge Global A | 17,63% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"Eesti suunalised investeeringud puuduvad\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","active":true,"content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,29%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,31%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001814","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Passiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":0,"fundManager":"Swedbank"},"swk09":{"heading":"Swedbank pensionifond 2000-09 sündinutele","id":"swk09","code":"swk09","dataMarker":"swk09","suitability":"**Sobib kui**\n- oled sündinud 00-ndatel;\n- soovid, et fondi riskitase muutuks koos Sinu vanusega;\n- tahad, et ei peaks fondide vahetamise pärast enam kunagi muretsema.\n","strategy":"**Strateegia**\n","fundInfo":{"company":{"title":"Swedbank Investeerimisfondid AS"},"investors":782},"accordion":[{"id":"assets","title":"Varade jaotus","active":true,"content":[{"title":"Varaklassid","type":"piechart","column":"right","content":[{"name":"Aktsiad","value":3.87,"unit":"%"},{"name":"Aktsiafondid","value":91.69,"unit":"%"},{"name":"Raha ja hoiused","value":4.51,"unit":"%"}]},{"title":"Suurimad investeeringud","type":"markdown","column":"left","content":"Andmed on toodud 30.04.2023 seisuga\n\n| Suurimad investeeringud | |\n|---|---:|\n| Amundi Index MSCI World SRI UC | 18,66% |\n| Access Edge Global A | 16,87% |\n| Amundi MSCI World ESG Leaders Select UCITS ETF DR | 14,48% |\n| Globalfond A | 11,34% |\n| Access Europa A | 10,81% |\n| AMUNDI I.S-MSCI EME.E.L.-UCI.ETF DR USD | 9,25% |\n| Access Edge Emerging Markets A | 5,61% |\n| Transition Energy A | 3,25% |\n| iShares Global Clean Energy UCITS ETF | 1,42% |\n| LHV Group AS | 1,12% |\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"| Suurimad Eesti investeeringud | |\n|---|---:|\n| LHV Group AS | 1,12% |\n| Enefit Green | 0,92% |\n| Tallinna Kaubamaja Grupp | 0,70% |\n"}]},{"id":"expenses","title":"Kulud","active":true,"content":[{"title":null,"type":"markdown","column":"left","content":"**Sisenemistasu:** 0%\n\n**Väljumistasu:** 0%\n\n**Valitsemistasu:** 0,53%\n"},{"title":null,"type":"markdown","column":"right","content":"**Edukustasu:** puudub\n\n**Jooksvad tasud (sh valitsemistasu):** 0,66%\n\n*Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele.*\n"}]}],"strategyKey":"mittekonservatiivne","isin":"EE3600001848","strategyType":"Mittekonservatiivne","managementStyle":"Aktiivne","riskLevel":6,"countryShareEe":3.14,"fundManager":"Swedbank"}}<meta name="robots" content="noindex">