III sammas

LHV Täiendav Pensionifond
Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
5 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
3 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
2 aasta netotootlus

Sobib kui

  • oled keskmise riskitaluvusega,
  • oled investeerimisriskidest teadlik pensionikoguja, kes soovib teha pikaajalisi investeeringuid täiendavasse kogumispensionisse eesmärgiga kasutada maksuefektiivselt kogutud raha peale 55-aastaseks saamist.

Fondi sissemakse rekvisiidid

Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia
Fond investeerib olulise osa varadest aktsiaturgudele: maksimaalse kasvu tagamiseks hoitakse aktsiaturgude osakaalu üldjuhul 75% lähedal fondi vara väärtusest. Aktsiaturgude osakaal võib olla ka kõrgem - kuni 95% - või madalam (viimastel aastatel 40% lähedal), kui fondijuht seda mõistlikuks peab.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond5,36%
iShares STOXX Europe 600 DE3,66%
Luminor 1.5% 18/10/213,59%
East Capital Baltic Property Fund III3,38%
iShares Gold Producers UCITS ETF2,77%
Xtrackers DAX UCITS ETF2,68%
East Capital Baltic Property Fund II2,55%
France Government 25/05/212,41%
Citadele banka 6.25% 06/12/20262,41%
Barrick Gold Corp1,93%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond5,36%
Luminor 1.5% 18/10/213,59%
East Capital Baltic Property Fund III3,38%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.05.2020)16 669 022,07 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 1%

Depootasu määr: 0,0564%

Valitsemistasu: 1%

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,36%

Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2020 juuni – Kulla- ja vasekaevandajad lõikavad kasu kallinevatest metallidest

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Ka juunis oli maailma aktsiaturgude tootlus valdavalt positiivne. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuuga 6,4% võrra, seejuures tõi parima tootluse Saksamaa börsiindeks, tõustes 6,2%. Jaapani aktsiaturu Nikkei indeksi tootlus oli mõnevõrra väiksem: +1,9% kohalikus valuutas mõõdetuna ja 0,5% eurodes. Arenevate turgude üleilmne indeks MSCI Emerging Markets aga parandas juunis tulemust koguni 7% võrra.

Taas tegid hea tulemuse ka Baltimaade aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi tase kerkis kuuga 2,4% ning Riia ja Vilniuse börs tõusid mõlemad 2,2%.

Täiendava Pensionifondi tootlust toetasid üleilmse majanduse tuleviku suhtes valitseva teadmatuse taustal ka seekord maavarade kaevandamisega tegelevate ettevõtete aktsiad. Kullakaevandajate AngloGold Ashanti ja Barrick Goldi aktsiad kallinesid kuu jooksul vastavalt 16,6% ja 11,6%. Peamiselt vase kaevandamisega tegeleva ettevõtte Freeport-McMoRani aktsia hind tõusis aga koguni 26,9% võrra.

Tegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.

Kuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.

Märkimist väärib veel kuu lõpus tagasi makstud Portugali Energia võlakiri. See oli viimane eurokriisi ajal tehtud investeering, mis oli seni veel fondi portfellis. Portugali energiaettevõtte väärtpaberid andsid alates soetamisest 2011. aasta suvel üle 5,5% intressi aastas ja lisaks tõusis võlakirja hind peaaegu 40%.

2020 mai – Fondi tootlust toetasid värsked aktsiainvesteeringud

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Üleilmsetel aktsiaturgudel jätkus langusest taastumine ka mais ja tootlus oli positiivne nii arenenud riikide börsidel kui ka enamiku arenevate maade aktsiaturgudel. Euroala suurimaid börsifirmasid koondav Euro Stoxx 50 indeks kerkis kuu jooksul 4,7% võrra.

Parima tootluse saavutasid Soome (6,9%) ja Saksamaa börs (6,7%), mõlema riigi aktsiaturgudele on suures mahus investeerinud ka LHV pensionifondid. Jaapani Nikkei indeksi tootluseks kujunes kohalikus valuutas mõõdetuna 8,3% ja eurodes 5,9%. Märksa kehvemaks kujunes aga arenevate turgude MSCI Emerging Marketsi indeksi tulemus, sest indeks kerkis kohalikus valuutas ainult 0,6% võrra. Tõusutrendis jätkasid ka Baltimaade börsid, millest parima tootlusega oli Tallinna börs 5,7% kasvuga. Vilniuse aktsiaturu tootluseks kujunes 3,8% ja Riia börsi tulemuseks jäi 2,4% tõus.

Täiendava pensionifondi tootlust toetasid maikuus taas kevadel tehtud uued börsiinvesteeringud. Väga tugeva tootluse saavutas ka sel kuul Ladina-Ameerika e-kaubanduse ettevõte MercadoLibre, mille aktsia kallines kuuga 42,5% võrra. Samuti tegid hea tulemuse Rootsi taristuettevõte Sweco, tõustes 19,5%, ja Taani kuuldeaparaatide tootja GN Store Nord 16,3% tootlusega. Saksamaa tööstushiiu Siemensi aktsia väärtus kasvas maikuus 16,4% võrra.

Taastumine jätkus ka võlakirjaturgudel. Seejuures liikusid hinnad mais valdavalt põhimõttel, et mida suurema riskiga laenajad, seda rohkem nende võlakirjade hinnad tõusid. Turge valdab selge uskumus, et keskpangad katavad investorite jaoks ära kõik riskid. Kas see arvamus tõeseks osutub, näeme järgmiste kvartalite jooksul, kui majanduslanguse mõju iga üksiku ettevõtte ja riigi jaoks täpsemalt esile tuleb.

Samuti tegime uue investeeringu, kui Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis laenas kümneks aastaks raha veidi rohkem kui 2% ja intressiga. Mõni uut raha kaasav laenaja peab praegu maksma investorite ligimeelitamiseks tavalisest suuremat preemiat ja nii tõidki Ignitise võlakirjad kuu lõpuks fondile juba ligikaudu aastaintressi ulatuses lisatootlust.

2020 aprill – Aktsiaturud pöördusid aprillis madalpunktist taas üles

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Pärast veebruari ja märtsi langust hakkasid maailma aktsiaturud aprillis hoogsalt taastuma ning indeks MSCI World tõusis kuuga koguni 11,1% võrra. Hea meeleolu turgudel on enamasti tingitud riikide valitsuste välja lubatud rekordilistest abimeetmetest. Euroopas olid suurimate tõusjate seas Soome ja Saksamaa börs, mille tootlus oli aprillis vastavalt 10,1% ja 9,3%. Jaapani Nikkei indeksi väärtus kerkis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 6,7% ja eurodes 7,9%.

Üleilmne arenevate turgude indeks tegi eurodes 9,3% tulemuse ja seejuures olid tugevaimate seas Aasia börsid. Näiteks Hiina börsiindeks tõusis kuuga 6,7% võrra.

Hästi on taastunud ka Baltimaade aktsiaturud: Vilniuse börsiindeks kerkis lausa 15% ning Tallinna ja Riia börs pakkusid mõlemad veidi üle 11% suurust tootlust. Aasta algusest arvestades on aga Balti riikide aktsiaturud siiski negatiivsel poolel, nagu kogu maailma turud.

Täiendava pensionifondi tootlusele mõjusid aprillis väga hästi maavarasid kaevandavate ettevõtete aktsiad. Näiteks kullakaevandajate Agnico Eagle Mines ja Barrick Gold aktsia kerkis kuuga vastavalt 48,6% ja 41,4%. Peamiselt vase kaevandamisele keskendunud ettevõtted Freeport-McMoRan ja KAZ Minerals pakkusid 31,8% ja 22,4% suurust tootlust.

Veel toetasid pensionifondi tulemust e-kaubanduse ettevõtted MercadoLibre Ladina-Ameerikast ja Rakuten Jaapanist, mille aktsiad tõusid vastavalt 20,3% ja 14,6% võrra.

Kasutasime võlakirjade hinnatõusu ära, müües kuu lõpus Danske panga ja Sampo panga ülipikki allutatud võlakirju. Finantsturgude raskest ajast hoolimata tagasid mõlemad investeeringud 12–18 kuu hoidmisperioodi jooksul ligikaudu 10% tootlust.

Odav laenuraha tekitab liigseid ahvatlusi
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.

LHV Täiendav Pensionifond

Saaja
AS Pensionikeskus

Konto
EE141010220263146225 - SEB Pank AS
EE362200221067235244 - Swedbank AS
EE961700017004379157 - Luminor Bank AS

Selgitus
30101119828, EE3600010294, IK: Sinu isikukood

Summa
Investeeritav summa eurodes.

Väljamaksed

Pensionileping

III samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.

Vaata lisa Pensionikeskus.ee

Osakute tagasimüük

Fondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.

III sambasse kogutu on samuti pärandatav

Pärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.
Rahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.