III sammas

LHV Täiendav Pensionifond
Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
5 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
3 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
2 aasta netotootlus

Sobib kui

  • oled keskmise riskitaluvusega,
  • oled investeerimisriskidest teadlik pensionikoguja, kes soovib teha pikaajalisi investeeringuid täiendavasse kogumispensionisse eesmärgiga kasutada kogutud raha peale 55-aastaseks saamist.

Fondi sissemakse rekvisiidid

Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fond investeerib olulise osa varadest aktsiaturgudele: maksimaalse kasvu tagamiseks hoitakse aktsiaturgude osakaalu üldjuhul 75% lähedal fondi vara väärtusest. Aktsiaturgude osakaal võib olla ka kõrgem - kuni 95% - või madalam (viimastel aastatel 40% lähedal), kui fondijuht seda mõistlikuks peab.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond5,11%
Luminor 1.5% 18/10/213,84%
East Capital Baltic Property Fund III3,15%
East Capital Baltic Property Fund II2,65%
iShares DAX EX2,60%
Citadele banka 6.25% 06/12/20262,45%
JP Morgan Chase And Co 27/01/202,02%
China Development Bank 0.375% 16/11/212,00%
HSBC Holdings Plc 04/12/211,93%
SAP 13/03/211,88%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond5,11%
Luminor 1.5% 18/10/213,84%
East Capital Baltic Property Fund III3,15%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.07.2019 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.07.2019)16 037 432,65 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Depootasu määr0,0576%
DepositooriumAS SEB Pank

Kulud

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 1%

Haldustasu: 1%

2019 juuli – Metro ülevõtupakkumine polnud atraktiivne

Romet Enok, fondijuht

Juulis üleilmsel aktsiaturul märkimisväärseid kõikumisi ei toimunud, kuid jahtuva majanduskeskkonna taustal langetas USA föderaalreserv baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra ning Euroopa Keskpank vihjas, et tulemas on uued rahapoliitika lõdvendamise meetmed.

Sellest hoolimata näitasid Euroopas enamiku riikide aktsiaturud negatiivset tootlust. Näiteks Saksamaa börsiindeks langes kuu jooksul 1,7% ja Soome börs -1,3%. Ka globaalse arenevate turgude indeksi väärtus kahanes juulis 1,7% võrra. Jaapani aktsiaturg aga tõusis kuuga kohalikus valuutas 1,2% ja eurodes mõõdetuna 2,6%. Baltikumi börsidest tegi parima tulemuse Vilniuse börs 4,3% tõusuga, suuresti tänu Apranga ja Šiauliu Bankase aktsiate kerkimisele vastavalt 12,1% ja 9,9%. Tallinna börs tegi juulis tagasihoidliku 1,0% tõusu ning Riia börsiindeks kasvas 1,7% võrra.

LHV Täiendava pensionifondi portfelli kuuluva Saksamaa kaubandushiiglase Metro aktsionärid said juulis aktsiate ülevõtupakkumise hinnaga 16 eurot aktsia kohta. Aktsia on käesoleva aasta algusest kaubelnud valdavalt 15 euro juures ning ettevõtte nõukogu pidas pakkumise hinda liiga madalaks ja soovitas aktsionäridel selle tagasi lükata. Ka LHV fondid on otsustanud aktsiaid mitte müüa.

Võlakirjaportfellis oleme tähelepanu suunanud jätkuvalt kohalikele investeeringutele ja paar järgmist potentsiaalset tehingut on jõudmas läbirääkimiste lõpufaasi. Isegi väike rahapaigutus kohalikule turule tõotab hetkel pikemas plaanis oluliselt suuremat positiivset mõju fondi tulemusele kui väga suur investeering rahvusvahelistele turgudele.

Augusti alguse seisuga oli suuremate Euroopa ettevõtete võlakirjaturu keskmine oodatav tootlus kõigest 0,3% aastas. Naljaga pooleks võib muidugi öelda, et see on oluliselt parem kui valitsuse võlakirjades, kus nüüdseks isegi Saksa Liitvabariigi 30-aastane võlakiri on negatiivse oodatava tootlusega, kuid ratsionaalset investorit lohutab see vähe.

Võlakirjade hinnatõusule aitab kaasa pööre keskpankade rahapoliitikas, kui USAs langetati juuli lõpus esimest korda alates 2008. aastat intressimäära ja euroalas oodatakse keskpangalt samasugust sammu. Sellest tulenevalt jäid juulis poole kuni pooleteise protsendi ulatuses plusspoolele kõik olulisemad võlakirjaturud. Meie portfellis andsid taas vaieldamatult parima tulemuse juunis soetatud Soome kindlustuskontserni Sampo võlakirjad, mis kallinesid juulis veel 5% ja on nüüd mõne nädalaga toonud fondile ligi 12% kasumit.

2019 juuni – Aktsiaturud taastusid maikuu langusest

Romet Enok, fondijuht

Maailma aktsiaturgudel kujunes juuni positiivseks: nii arenenud kui ka arenevate turgude börsid andsid hea tootluse. Peamiselt võib tõusu põhjuseks pidada nii USA keskpanga kui ka Euroopa keskpankade lõdva rahapoliitika jätkumist ja seega investorite ootust, et madala intressi keskkond püsib.

Euroala 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuu jooksul 6% võrra ning suurimate tõusjate seas olid Saksamaa ja Prantsusmaa. Hea tulemuse tegi ka üleilmsete arenevate turgude indeks, mis näitas kohalikus valuutas mõõdetuna 5,7% suurust tootlust. Jaapani börsiindeks tõusis juunis kohalikus valuutas 3,3% ja eurodes mõõdetuna 2,1% võrra. Baltimaade aktsiaturud jäid möödunud kuul üldisest tõusutrendist maha: positiivse tootluse suutis anda ainult Tallinna börs 1,2% tulemusega. Riia ja Vilniuse börs langesid vastavalt 2,7% ja 1,7% jagu.

Pensionifondi Täiendav portfelli kuuluv Saksamaa kaubanduskett Metro AG sai juunis kõikide aktsiate ülevõtupakkumise ja tänu sellele tõusis ettevõtte aktsiahind kuuga 13,9% võrra. See on käibe poolest maailma suuruselt kaheksas kaubanduskett, millele kuulub peaaegu 800 kauplust 25 riigis. Metro AG nõukogu soovitas aktsionäridel pakkumine esialgu tagasi lükata, sest peab hinda liiga madalaks.

Samuti andsid juunis hea tootluse Soome metsandussektori ettevõtted Stora Enso ja Metsä Board, mille aktsiad kerkisid kuuga vastavalt 9,2% ja 15,9% võrra.

Võlakirjaturud üle maailma on selgelt võtnud suuna sinnapoole, et ees ootab majanduse suurem jahtumine ja keskpangad hakkavad rakendama uusi tugimeetmeid. Seepärast tõusid Euroopas aasta esimesel poolel järsult nii valitsuste võlakirjade (6%) kui ka ettevõtete väärtpaberite (5,4%) hinnad.

Jätkame läbirääkimisi mitme kohaliku ettevõttega ja ootame sellest oma portfelli aasta teisel poolel atraktiivset täiendust. Kohalikud võlakirjad suurendavad fondide tootlust intressidega, rahvusvahelised võlakirjad aga peamiselt hinnaliikumise kaudu. Nii näitavadki turgude järsu tõusu perioodil rahvusvahelised võlakirjad paremat tootlust, ent mitme aasta keskmisena toob parema tootluse kohalike võlakirjade kõrgem intress.

Näiteks on Euroopa võlakirjaturgude viimase viie aasta keskmine tootlus 3–4%. Kohalikke investeeringuid teeme ainult selgelt kõrgema intressitaseme juures. Samal ajal hoiame muidugi silmad lahti, et kasutada ära ka rahvusvaheliste turgude võimalusi, sest asjaolu, et turud tervikuna on liiga kõrge hinnaga, ei välista üksikvõimaluste leidmist. Nii kallinesid mais soetatud Soome kindlustusettevõtte Sampo võlakirjad kuuga erakordselt üle 6%.

2019 mai – Ravimitootjad vedasid Läti aktsiaturgu ülesmäge

Romet Enok, fondijuht

Pärast mitut rahulikku ja pigem positiivset kuud pakkusid maailma aktsiaturud USA ja Hiina kaubandussõja hirmus mais valdavalt negatiivset tootlust. USA S&P 500 indeks langes kuu jooksul kohalikus valuutas 6,6% võrra ja Hiina börsiindeks koguni 13,6%. Euroopas olid suurimate langejate seas Rootsi –9,9% tulemusega ja mitu Lõuna-Euroopa riiki.

Saksamaa ja Soome börs pidasid vastu mõnevõrra paremini: mõlemad langesid maikuus 5% võrra. Jaapani aktsiaturu indeks kahanes kohalikus valuutas mõõdetuna 7,4% ja eurodes oli tootlus –4,8%. Üldise langusega läksid kaasa ka Tallinna ja Vilniuse börs, näidates mais vastavalt –1,4% ja –0,8% tootlust. Riia börsiindeks aga hoopis kerkis 2,4%, seda suuresti tänu ravimitootjate Grindeksi ja Olainfarmi aktsiahindade peaaegu 8% suurusele tõusule.

Grindeksi tõus jätkus tänu aprillis avaldatud börsiteatele, mille järgi plaanib ettevõtte suuromanik teha ülevõtupakkumise teistelegi aktsionäridele. Mais teatati pakkumise hind 12,59 eurot ja LHV pensionifondid plaanivad selle hinnaga ka oma aktsiad müüa.

Olainfarm avalikustas aga oodatust märksa tugevamad kvartalitulemused, näidates sellega, et hoolimata probleemidest omanikeringis suudab ettevõte kasumit kasvatada.

Tallinna börsil noteeritud kinnisvarafond Baltic Horizon emiteeris kolmanda ja viimase osa võlakirjadest. Neile kehtivad mullu kevadel ettevõtte esimese emissiooni käigus kokku lepitud tingimused: intress on 4,25% aastas ja lõpptähtajani on nüüd jäänud veidi alla nelja aasta. Samuti on ettevõttel õigus võlakirjad varem tagasi maksta, tasudes selle eest investoritele lisamaksena kuni 2%. Pensionikogujate huve esindades osalesime aktiivselt tingimuste kokkuleppimises 2018. aasta kevadel ja seepärast ostsime ka seekordsest emissioonist võlakirju juurde. Need on nüüd samuti Tallinna börsil noteeritud ja saanud vahepeal rahvusvahelise krediidireitingu. LHV pensionifondidele kuulub Baltic Horizoni võlakirjadest veidi üle 40%.

Läbirääkimiste erinevates faasides on meil muidki kohalikke projekte. Loodame peagi saada neist portfelli atraktiivse tootlusega lisa.

Rahvusvahelised võlakirjaturud pakuvad seevastu endiselt väga väikse tootluse väljavaateid, mistõttu teeme seal ainult üksikuid investeeringuid juhul, kui leiame atraktiivseid võimalusi. Üks selline investeering oli mais uusi võlakirju müünud Soome finantskontsern Sampo. Ettevõtte suurimad varad on If kindlustus ja suurosalus Nordea pangas ning ettevõtte suurimad omanikud on Soome riik ja sealsed pensionifondid.

Uute muudatuste alahinnatud mõju
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Juuli oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel märksa sündmusterohkem, kui võiks välja lugeda aktsiaindeksite ja võlakirjade kuutootlusest. Kuu esimeses pooles olid maailma suurimad aktsiaturud tõusutrendis, kuid andsid viimastel päevadel kasvu osaliselt tagasi.

LHV Täiendav Pensionifond

Saaja
AS Pensionikeskus

Konto
EE141010220263146225 - SEB Pank AS
EE362200221067235244 - Swedbank AS
EE961700017004379157 - Luminor Bank AS

Selgitus
30101119828, EE3600010294, IK: Sinu isikukood

Summa
Investeeritav summa eurodes.

Väljamaksed

Pensionileping

III samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.

Vaata lisa Pensionikeskus.ee

Osakute tagasimüük

Fondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.

III sambasse kogutu on samuti pärandatav

Pärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.
Rahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.