III sammas

LHV Täiendav Pensionifond
Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
5 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
3 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
2 aasta netotootlus

Sobib kui

  • oled keskmise riskitaluvusega,
  • oled investeerimisriskidest teadlik pensionikoguja, kes soovib teha pikaajalisi investeeringuid täiendavasse kogumispensionisse eesmärgiga kasutada maksuefektiivselt kogutud raha peale 55-aastaseks saamist.

Fondi sissemakse rekvisiidid

Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia
Fond investeerib olulise osa varadest aktsiaturgudele: maksimaalse kasvu tagamiseks hoitakse aktsiaturgude osakaalu üldjuhul 75% lähedal fondi vara väärtusest. Aktsiaturgude osakaal võib olla ka kõrgem - kuni 95% - või madalam (viimastel aastatel 40% lähedal), kui fondijuht seda mõistlikuks peab.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga

Suurimad investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond4,75%
Luminor 1.5% 18/10/213,52%
German Treasury Bill 14/04/20213,50%
East Capital Baltic Property Fund III3,32%
iShares Gold Producers UCITS ETF3,11%
France Government 3.75% 25/04/213,02%
East Capital Baltic Property Fund II2,52%
German Government 3.25% 04/07/212,41%
France Government 25/05/212,33%
Citadele banka 6.25% 06/12/20262,28%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
EfTEN Kinnisvarafond4,75%
Luminor 1.5% 18/10/213,52%
East Capital Baltic Property Fund III3,32%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.07.2020 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.07.2020)17 227 150,32 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 1%

Depootasu määr: 0,0564%

Valitsemistasu: 1%

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,36%

Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2019. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2020 august – Autotööstus hakkab koroonakriisist taastuma

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

August kujunes maailma aktsiaturgudele valdavalt positiivseks ja peaaegu kõikide arenenud riikide börsiindeksid lõpetasid plussis.

Taas oli liidriks USA aktsiaturg, mille S&P 500 indeks tõusis kuuga kohalikus valuutas mõõdetuna 7% võrra. Maha ei jäänud ka Jaapani börs, mille indeks kerkis kohalikus valuutas 6,6%. Euro valuutakursi tugevnemise tõttu jäi aga nende mõlema aktsiaturu tootlus eurodes mõõdetuna väiksemaks (vastavalt 5,6% ja 5,2%). Euroopa riikidest olid suurimate tõusjate seas Soome 6,3% ja Saksamaa 5,1% tootlusega.

Arenevad turud liikusid aga erinevates suundades: kui Aasia riigid eesotsas Hiinaga tagasid suuresti positiivse tootluse, siis Ladina-Ameerika börsid valdavalt langesid. Baltikumis saavutas parima tulemuse Riia börsiindeks 5% tõusuga. Vilniuse börsiindeksi tootluseks kujunes 1%, kuid Tallinna börs jäi 3,6%-ga miinusesse.

Augustis tõid Täiendavale pensionifondile hea tootluse Saksamaa suured autotootjad Daimler ja Volkswagen, mille aktsiad kerkisid kuuga vastavalt 14% ja 11,5% võrra. Suvine automüük oli oodatust parem ja seda ennekõike Hiinas, kus müügimaht kasvas juulis 16,4% võrra. Selle taustal kallines ka autotööstusele elektroonilisi komponentide tootva Hella aktsia augustis peaaegu 11%.

Leedu riiklik energiaettevõte Ignitis teatas kavatsusest korraldada aktsiate avalik esmaemissioon (IPO), täpsemate asjaolude avalikustamine seisab veel ees. Kui mõelda Leedu energiasektori plaanitavate investeeringute mastaapsusele, on ettevõtte lisakapitali vajadus mõistetav. Fondis investeerisime Ignitise võlakirjadesse maikuus, mil ettevõte kaasas raha rahvusvaheliste võlakirjade abil kümneks aastaks. Kuigi võlakirjade kupongimakse on ainult 2% aastas, on fond teeninud investeeringult koos hinnatõusuga mõne kuu jooksul üle 6% tootlust.

Rahvusvahelised võlakirjaturud liikusid augustis ilma tugeva suunata. Kõrgeima reitinguga riikide võlakirjade väärtus pigem kahanes veidi ja madalama reitinguga ettevõtete võlakirjade hinnad vastukaaluks tõusid taas nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides.

2020 juuli – E-kaubanduse sektor püsib tugevana

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Juulis liikusid maailma aktsiaturud eri suunas. Kui USA ja arenevate turgude börsid saavutasid positiivse tulemuse, siis Euroopa börsid jäid valdavalt miinusesse.

Euroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks odavnes juulis 1,6% võrra ning riikidest olid suurimad kaotajad Ühendkuningriik, Hispaania ja Prantsusmaa. Plusspoolel tootlust teenisid Soome ja Rootsi aktsiaturg vastavalt 2,7% ja 2,6% tulemusega. Jaapani Nikkei börsiindeks odavnes seevastu kuuga eurodes mõõdetuna koguni 5,4%. Arenevate turgude MSCI Emerging Marketsi indeks kallines kohalikus valuutas 8,4%, kuid euro vahetuskursi tugevnemise tõttu jäi tootlus eurodes kõiges 3,4% juurde.

Balti riikidest tegi väga hea tulemuse Vilniuse börs 5,4% tootlusega, samal ajal kui Riia ja Tallinna börsiindeksi tulemus kujunes tagasihoidlikuks (vastavalt 0,5% ja –0,2%).

Täiendava Pensionifondi tulemusi toetasid taas e-kaubandusega seotud aktsiad. Ladina-Ameerikas tegutsev MercadoLibre andis juulis 7,8% tootlust ja Hiina ettevõtte Alibaba aktsiad tõusid 10% võrra. Püsivalt tagasid hea tootluse kevadel tehtud investeeringud sellistesse Põhjamaade ettevõtetesse nagu TOMRA Systems, GN Store Nord, Epiroc ja Carlsberg. Oodatust paremad oli Swedbanki teise kvartali tulemused. Ettevõtte aktsiad kogusid Stockholmi börsil kuuga väärtust juurde 21,4%.

Juulikuu jooksul müüsime kõik Eesti riigivõlakirjad, mille olime märkinud kuu varem toimunud emissioonil. Võlakirjade järsk hinnatõus tõi LHV fondidele veidi rohkem kui kuu ajaga ligikaudu 2% tootlust.

Nende riigivõlakirjade intressimakse on järgmised kümme aastat umbes 0,125% aastas. Seega tähendas hinnatõus seda, et võlakirjad oli võimalik müüa juba nüüd põhimõtteliselt sama kasumiga, mille oleksime teeninud järgmise kümne aasta jooksul intressi kogudes.

Teisisõnu, meie müügitasemelt pakkus see võlakiri ostjatele edaspidiseks nullilähedast tootlust juhul, kui võlakiri lõpuni hoida. Seevastu teenib LHV pensionifondide avaliku turu väline investeering Riigi Kinnisvara AS-i võlakirjadesse aastas intressi 1,61%.

Soovime tulevikus selliseid tõsiasju veelgi paremini ära kasutada: toome pensionikogujateni otseinvesteeringute kaudu suurema tootlusega investeeringuid, millele on ligipääs ainult fondidel.

Ka laiemalt oli võlakirjaturgudel tugev kuu ja üldiselt kehtis reegel, et mida kehvem krediidikvaliteet, seda parem tootlus. Nii ulatus investorite teenistus euroala valitsuste võlakirjade veidi rohkem kui 1%-st teisel pool ookeani, Ameerika Ühendriikides asuvate väga madala reitinguga ettevõtete võlakirjade rohkem kui 4%-ni. Endiselt põhineb hinnaliikumine peaasjalikult keskpankade tugimeetmetel.

2020 juuni – Kulla- ja vasekaevandajad lõikavad kasu kallinevatest metallidest

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Ka juunis oli maailma aktsiaturgude tootlus valdavalt positiivne. Euroopa 50 suurimat börsiettevõtet koondav indeks Euro Stoxx 50 kerkis kuuga 6,4% võrra, seejuures tõi parima tootluse Saksamaa börsiindeks, tõustes 6,2%. Jaapani aktsiaturu Nikkei indeksi tootlus oli mõnevõrra väiksem: +1,9% kohalikus valuutas mõõdetuna ja 0,5% eurodes. Arenevate turgude üleilmne indeks MSCI Emerging Markets aga parandas juunis tulemust koguni 7% võrra.

Taas tegid hea tulemuse ka Baltimaade aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi tase kerkis kuuga 2,4% ning Riia ja Vilniuse börs tõusid mõlemad 2,2%.

Täiendava Pensionifondi tootlust toetasid üleilmse majanduse tuleviku suhtes valitseva teadmatuse taustal ka seekord maavarade kaevandamisega tegelevate ettevõtete aktsiad. Kullakaevandajate AngloGold Ashanti ja Barrick Goldi aktsiad kallinesid kuu jooksul vastavalt 16,6% ja 11,6%. Peamiselt vase kaevandamisega tegeleva ettevõtte Freeport-McMoRani aktsia hind tõusis aga koguni 26,9% võrra.

Tegime fondi uue suure investeeringu ja märkisime Eesti riigi võlakirju, kui riik laenas väärtpaberite vormis 1,5 miljardit eurot kümneks aastaks. Eesti võlakoormus on teiste maailma riikidega võrreldes endiselt palju väiksem ja tänu sellele on võlakirja krediidireiting väga kõrge.

Kuna aga Eesti on võlakirjaturul sisuliselt uustulnuk, on vaja pakkuda investoritele raha kaasamiseks veidi atraktiivsemaid tingimusi kui neil riikidel, kes on investoritega suhelnud aktiivselt juba aastakümneid. Samuti sobib see väärtpaber suurepäraselt kokku meie praeguste turuootustega, mille puhul hoiame riskitaseme madalal.

Märkimist väärib veel kuu lõpus tagasi makstud Portugali Energia võlakiri. See oli viimane eurokriisi ajal tehtud investeering, mis oli seni veel fondi portfellis. Portugali energiaettevõtte väärtpaberid andsid alates soetamisest 2011. aasta suvel üle 5,5% intressi aastas ja lisaks tõusis võlakirja hind peaaegu 40%.

Elatakse nii, nagu homset ei tulekski
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

August oli rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel suurepärane kuu. Seda ei mõjutanud ka tõsiasi, et Covid-19 viirusega nakatumiste arv oli pööranud nii Euroopas kui ka paljudes USA osariikides uuesti tõusule ning seetõttu valmistuti taaskehtestama piiranguid viiruse leviku takistamiseks.

LHV Täiendav Pensionifond

Saaja
AS Pensionikeskus

Konto
EE141010220263146225 - SEB Pank AS
EE362200221067235244 - Swedbank AS
EE961700017004379157 - Luminor Bank AS

Selgitus
30101119828, EE3600010294, IK: Sinu isikukood

Summa
Investeeritav summa eurodes.

Väljamaksed

Pensionileping

III samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.

Vaata lisa Pensionikeskus.ee

Osakute tagasimüük

Fondiosakuid saad igal ajal tagasi müüa ja neile rakendub sel juhul tulumaks. Pärast 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust, maksustatakse väljamaksed 10%-ga.

III sambasse kogutu on samuti pärandatav

Pärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.
Rahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.