September 2022: Loodus ja hobused

Joel Kukemelk, fondijuht

2 aastat tagasi ilmus 5Miinuselt ja Hendrik Sal-Sallerilt ühine suvelõpu hitt „Loodus ja hobused“, mida Youtube’is on vaadatud ligi 3 mln korda. Selle loo pealkirja vääriliselt tegin septembrikuu alguses hobuse seljas läbi 2-päevase matka Kassari looduspargis. Kassari on ideaalne koht hobusega liikumiseks ja vaadates seal vabalt ringi liikuvaid sadu veiseid, lambaid ja hobuseid, tekib tunne justkui olekski sattunud Eesti omaenda safariparki. Sellised kohad panevad veelgi enam hindama kõiki jõupingutusi, mida tehakse looduse mitmekesisuse ja metsikuse kaitsmiseks ning miks rohepööre ei tohiks jääda vaid ilusaks sõnaks, vaid peab järgnevatel aastakümnetel ka päriselt realiseeruma.

Mida rohkem on rohelist raha ja roheinvestoreid, seda puhtam on meie elukeskkond ja seda kiiremini rohepööre edasi liigub. Aitäh, et oled rohelises fondis! Kui tead mõnda oma sõpra, õde-venda, isa-ema, töökaaslast või muhedat naabrit, keda võiks samuti rohefondi kutsuda, siis ära kõhkle ja kutsu ka tema meie fondi, et saaksime ühiselt veelgi suuremas mahus rohepöördest kasu saavaid investeeringuid teha ja anda oma panus selle trendi kiirenemisse. Oxfordi teadlased on oma arvutused teinud ja leidnud, et taastuvenergiale üleminek on kokkuvõttes ühiskonnale ka kõige odavam pikaajaline lahendus.

Septembri tulemus -11,7%

September oli börsidel väga nõrk kuu ja meenutas selle aasta jaanuarit ja juunit, kui turud tegid lühikese ajaga läbi suured langused. Inflatsioon ei taha järele anda ning keskpangad üle maailma on asunud rahapoliitikat jõuliselt ja koordineeritult karmistama, tõstes seeläbi globaalse majanduslanguse tõenäosust. Lisaks veel üha kasvavad geopoliitilised pinged ning energia varustuskindluse probleemid. Nüüdseks on maailma suurimad börsiindeksid kukkunud juba 9 kuud ning langenud aasta alguse tasemetest ca 20%-35%. Ka rohefondidele oli september väga nõrk kuu, sest odavmüük börsidel on langetamas juba kõiki aktsiaid korraga. LHV rohefondide septembrikuu tootlus oli II samba fondil -11,7% ja III samba fondil -11,5%.

Hobusega ratsutades tuleb arvestada, et vahel hobune ka perutab. Oluline on siis kindlalt kinni hoida ja seljas püsida. Oleme võimaluste piires turu poolt pakutavaid ostukohti ära kasutanud ning kogu vaba raha tänaseks ära investeerinud. Kuu lõpus lisasime portfelli USAs päikesepaneelide müügi ja paigaldamisega tegeleva Sunruni aktsiaid ja suurendasime oma positsiooni liitiumakude ümberkäitlemisega tegelevas Li-Cycle’s. Septembri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 42 erinevat investeeringut. 28% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 23% akutehnoloogiasse, 16% elektrifitseerimisse, 14% ringmajandusse, 9% vesinikutehnoloogiasse, 5% energiatõhususse, 5% metsa- ja põllumajandusse ning 0% oli rahas.

Elektrifitseeritud suurriigid

Päris palju oleme kirjutanud Euroopas aset leidvast elektrifitseerimise lainest ja suurtest kliimaeesmärkidest. Eks ikka seetõttu, et kodule lähemal olevaid asju on lihtsam tajuda – võtame näiteks Norra pealinna Oslo, kust tuli äsja uudis, et järgmisel aastal saab see olema esimene pealinn maailmas, mis on üle viidud täielikult elektrifitseeritud ühistranspordile.

Kuid ka Hiinas ja USAs on toimumas suured rohemuutused. Kui aasta tagasi müüdi Hiinas 3 mln elektriautot, siis sel aastal peaks see olema juba 6 miljonit. Maakeral ringi sõitvate elektriautode hulk peaks 2020. aasta 10 mln pealt 2025. aastaks plahvatuslikult kasvama 75 mln peale, millest täpselt pooled autod vuraksid ringi Hiinas. Ja kui veel 2020. aastal moodustas päikese- ja tuuleenergia Ameerika elektritootmisest 12%, siis Morgan Stanley investeerimispank prognoosib, et aastaks 2030 tõuseb see 42% peale ja aastaks 2035 juba 57% peale.

Rohepööre on alles alanud ja see toetav trend, mille seljas edasi ratsutada, kannab meid aastakümneid.

August 2022: Tulevik on julgete päralt

Joel Kukemelk, fondijuht

Augusti üheks kõmulisemaks looks oli Soome peaministri Sanna Marini erapidu. Paljusid üllatas, et naine, kes peaministri kohta täidab, julgeb vabal ajal tantsida ja sõpradega tähistada. Mind üllatas, et see nii paljusid üllatas. Üldiselt me ju ei taha, et riigitüüri ees oleks vanadest harjumustest, aegadest ja mõtetest kinni hoidvad inimesed. Nii nagu me ei eelista eelmise aasta riidemoodi või vana telefonimudelit. Tahame midagi, mis on kaasaegne, positiivne, lootustandev ja tulevikku vaatav. Tulevik on julgete päralt. Seepärast vaatame ka LHV Roheliste fondidega investeeringuid tehes julgelt tulevikku – ja meile meeldib see, et üha rohkem inimesi on julgemas selles suunas vaatama hakata kartmata lühiajalisi tagasilööke.

Augusti tulemus +0,5%

Augustikuu oli turgudel väga heitlik. Kuu esimene pool oli tugev, kuu teine pool aga nõrk. Taaskord kerkisid fookusesse kiiresti tõusvad sisendihinnad ja intressimäärad, mis surusid suuremad aktsiaindeksid kuu lõikes miinusesse. Rohefondid suutsid kuu jooksul aga plusspoolele jääda. LHV rohefondide augustikuu tootlus oli II samba fondil +0,5% ja III samba fondil +0,2%.

Augustis väljusime kahest tillukesest üksikpositsioonist – pandipakendite seadmetega tegelevast Tomrast ja looduslikku korgimaterjali tootvast Corticeirast – ning kahest börsil kaubeldavast fondist, millest üks oli suunatud tuuleenergiale ja teine oli üldisem ESG nõudeid järgiv arenevate turgude fond. Nende müükide järel on meie investeeringute portfell veidi kontsentreeritum ja investeeritud sinna, kus näeme täna kõige paremat tulevikuperspektiivi.

Augusti lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 41 erinevat investeeringut. 25% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 20% akutehnoloogiasse, 15% ringmajandusse, 14% elektrifitseerimisse, 9% vesinikutehnoloogiasse, 5% energiatõhususse, 5% metsa- ja põllumajandusse ning 7% oli rahas.

500 aasta suurim põud

15., 16., 18., 19. ja 21. augustil mõõdeti Tallinnas ajaloo uued vastava kuupäeva kuumarekordid. Viis uut kuupäeva soojarekordit ühes kuus on märk omaette. Kuigi Eesti jaoks tähendas see sel korral lihtsalt väga sooja suve lõppu ja meie põllumeestele viljakoristuse jaoks ideaalilähedasi tingimusi, on kliimamuutused Euroopas laiemalt sel aastal olnud väga teravalt tunda. Euroopat laastanud kuumalaine võib saada endale viimase 500 aasta suurima põua tiitli, mis on võrreldes keskmisega kaasa toonud hinnanguliselt seitsmendiku võrra väiksema teravilja ja maisi saagikuse ning maastiku tulekahjud, mille pindala selle aasta lõpuks võib esmakordselt ELis ületada rekordilised miljon hektarit.

Elektriautode särtsakas tulemine

Augustis võeti USA California osariigis vastu otsus, et uute bensiinimootoriga autode müük keelatakse alates 2035. aastast ära. Tegu on Ameerika suurima rahvaarvuga osariigiga, mille regulatsioone jäljendavad omakorda väga paljud teised osariigid. Euroopa Liidus on juba sarnane otsus vastu võetud, mis tähendab, et elektriautod, mis veel mõned aastad tagasi tundusid suurema osa maailma jaoks nišitoode, on muutumas järgmise kahe aastakümnega domineerivaks sõiduvahendiks. Elektriline tunnetuslikult kauge tulevik liigub tegelikult üha särtsakamalt tänase oleviku suunas.

Juuli 2022: Tuul tõuseb

Joel Kukemelk, fondijuht

Keskmiselt on Eesti kõige tuulevaiksem kuu juuli, mil ööpäeva keskmine tuulekiirus on 3,0 m/s. Siit edasi hakkab tuule kiirus iga kuuga järjest kasvama ja saavutab suurima keskmise kiiruse 4,2 m/s detsembris. Tuulevaiksed kuud on selja taha jäämas ning roheenergiat tootvad tuulikud saavad hakata taas kiiremini pöörlema.

Juuli tulemus +9,2%

Finantsturge esimesel poolaastal raputanud kõrge inflatsioon on survestanud keskpankureid üle maailma tõstma intressimäärasid ehk raha hinda. Juulikuus sai negatiivsete intresside ajastu viimaks lõpu ka euroalal. Raha pole enam tasuta, rahale on tekkinud hind. Kuigi kallinev rahahind ei ole investoritele meeltmööda, on finantsturud ettevaatavad ning keskpankurite selliste intressikergitustega oldi juba arvestatud. Nõrgale juunikuule järgnes väga positiivne juuli. LHV rohefondide juulikuu tootlus oli II samba fondil +9,2% ja III samba fondil +8,7%.

Juulis lisasime rohefondide portfelli liitiumakude ümbertöötlemisega tegeleva ettevõtte Li-Cycle, kes teeb juba täna koostööd General Motorsi ja LGga ning kelle investorite sekka lisandus maikuus ka toormaterjalide vahendamisega tuntud Glencore. Tugevad partnerid on eelduseks uue äri edukaks, kiireks ja tulemuslikuks kasvatamiseks. Lisaks suurendasime oma positsiooni vasetootjate börsilkaubeldavas fondis – vask saab olema elektrifitseeritud rohepöördes kesksel kohal pikka aega.

Juuli lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 45 erinevat investeeringut. 28% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 21% akutehnoloogiasse, 15% ringmajandusse, 15% elektrifitseerimisse, 8% vesinikutehnoloogiasse, 5% energiatõhususse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% erinevatesse ESG fondidesse ning 2% oli rahas.

Kisub kuumaks

Juulikuus on maakera põhjapoolkera tabanud järjepanu mitu kuumalainet. Suurbritannias tõusis temperatuur 40 kraadini, Pürenee poolsaarel ja Californias lõõmasid suured metsatulekahjud ja Euroopa suurjõgede veetasemed alanesid kriitilise tasemeni. Itaalia Po jõe veetase on viimase 70 aasta madalaim. USAs Hooveri tammi taga oleva Meadi järve veetase on jõudnud alates tammi valmimisest 1937. aastal kõige madalama tasemeni. Alpide liustikud on kaotamas viimase 60 aasta suurimat jäämassi ja sulavad rekordtempos. See nimekiri jätkub.

Kliima on muutumas. See on tohutu inertsiga protsess, mille muutmine võtab aastakümneid kui mitte aastasadu. Ja kliimamuutused mõjutavad meie igapäevaelu, heaolu, majandust, turvatunnet ja kõike muud. Sellest on maailma juhtivad poliitikud lõpuks vaikselt aru saamas. Parem hilja kui mitte kunagi. Saksamaa kantsler Olaf Scholz on lubanud, et Saksamaa teeb „kõik, mis vaja“, et kliimakriisiga võidelda. Ja on lubanud oluliselt suurendada Saksamaa panust taastuvenergia võimsuste kiireks kasvatamiseks. Juuli lõpus tuli pikalt oodatud teade ka USAst, et augusti alguses läheb Senatis hääletusele eelnõu, mis suunaks kliima ja taastuvenergia eesmärkide täitmiseks üle $350 miljardi. Need on väga suured numbrid ka Ameerika Ühendriikide suguse suurriigi kohta ja see aitaks USA’l jõuda sihitud 40%lise emissioonide vähendamiseni aastaks 2030. Tegu oleks USA ajaloo suurima kliimainvesteeringuga. Need on LHV rohefondide jaoks kahtlemata positiivsed uudised.

Roheline Eesti

27. juulil sai Postimehe arvamusrubriigist lugeda Londoni Ülikooli Kolledži ja TTÜ professori Rainer Kattel’i lugu „Alahindame rohepööret tuleviku majanduskasvu arvelt“. Lihtsalt ja arusaadavalt kirjutatud hea sõnumiga materjal – kel ligipääs loole, soovitan lugeda. Sarnaselt Raineriga jagan muret, et kui rohepööre on maailmas täna käimas täistuuridel, siis kas Eesti riigijuhid ja ettevõtted ikka on sellest aru saanud? Viimasena finišisse jõudjate jaoks on rohepööre kulu, esimeste jaoks tulu. Ärme jää viimaseks, pürgime paindliku ja kiiresti reageeriva riigina selle uue trendi etteotsa. Rohepööre on ühelt poolt vältimatu vajadus, aga teiselt poolt ka suur võimalus.