III sammas

LHV Pensionifond Roheline Pluss

Aktiivne juhtimine
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
5 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
3 aasta netotootlus
10%
-10%
10%
2 aasta netotootlus

Sobib kui

  • sulle läheb korda roheline mõtlemine,
  • soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.

Fondi sissemakse rekvisiidid

Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga

Suurimad investeeringud
Global X Copper Miners ETF11,02%
iShares Global Clean Energy ET8,73%
Invesco Solar ETF8,14%
Global X Lithium and Battery Tech7,53%
KraneShares Global Carbon Strategy ETF7,40%
L and G Battery Value-Chain UCITS6,41%
WisdomTree Battery Solutions UCITS3,87%
Rockwool2,69%
L and G Hydrogen Economy UCITS ETF2,65%
UPM-Kymmene2,52%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Birdeye Timber Fund 31,71%
Hepsor0,45%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.12.2022 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.12.2022)6 930 495,08 €
FondivalitsejaLHV Varahaldus
Omaosalus fondis468 750 osakut
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Depootasu määr: 0.0456%

Valitsemistasu: 0,49%

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,98%

Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele. Fondi majandusaasta aruandes esitatakse iga aasta puhul üksikasjalikud andmed makstud tasude kohta.

LHV Pensionifond Roheline Pluss

Saaja
AS Pensionikeskus

Konto
EE547700771002908125 - LHV Pank AS
EE961700017004379157 - Luminor Bank AS
EE141010220263146225 - SEB Pank AS
EE362200221067235244 - Swedbank AS

Selgitus
30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood

Summa
Investeeritav summa eurodes

Väljamaksed

Pensionileping

III samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.

Vaata lisa Pensionikeskus.ee

Osakute tagasimüük

Pärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.

III sambasse kogutu on samuti pärandatav

Pärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.
Rahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.

Detsember 2022: Jänes šampanjat ei joo

Joel Kukemelk, fondijuht

Lõppenud 2022. aasta meenutas paljudele investoritele ühte sellist õudusfilmi, mida mõnda aega uuesti näha ei tahaks. Viimaste aastakümnete kiireimas tempos tõusnud hinnad ja intressimäärad rappisid kõiki börsi ettevõtteid, kel oma kiire kasvu finantseerimiseks oli vaja kapitali. Raha hind on väga kiiresti kallinenud. Kõige laastavam oli 2022. aasta krüpto-maailmaga seotud rahapaigutustele, kuid väga valusa löögi sai tehnoloogiasektor tervikuna ning kõik pikaajaliste võlakirjade omanikud, kellele nii kiire intresside muutus tuli väga negatiivse üllatusena. USA suurima tehnoloogiaindeksi Nasdaqi tootlus USDis mõõdetuna oli 2022. aastal -33% ning ka rohetehnoloogia jaoks oli aasta negatiivne.

LHV rohefondide investeeringutest olid 2022. aasta punased laternad vesinikutehnoloogia, elektriautode tootmise ja uute kapitaliintensiivsete rohetehnoloogiate arendamisega seotud nimed. Parimad investeeringud olid seotud metsanduse, elektrifitseerimise, tuule- ning päikeseenergiaga. Maailma rohepööre on 2022. aastal siiski tormilises tempos edasi liikunud, seega peaksid tänased langused rohenimedes pakkuma häid pikaajalisi investeerimisvõimalusi. Toetav rohepöörde trend hakkab varem või hiljem merel seilavaid rohepaate jõuliselt kergitama.

2023. aastal algab Hiina kalendri järgi jänese aasta. Eesti vanasõna ütleb, et jänes šampust ei joo ja julge hundi rind on rasvane, kuid haavleid täis. LHV Rohefondide investoreid jäneseks kindlasti pidada ei saa. Kuulud hundikarja, kes ajutistest tagasilöökidest hoolimata metsas julgelt suurt kõhutäit taga ajab.

Detsembri tulemus -8,3%

Kogu novembri jooksul nähtud tõus anti detsembris turgudel tagasi. Investorid ootavad närviliselt märke inflatsiooni taltumisest ja keskpankade intressimäärade kergitamise tsükli lõpetamisest, kuid seni pole loodetud viidet sellele veel saabunud. LHV rohefondide detsembrikuu tootlus oli -8,3%.

Detsembri eelviimasel börsipäeval lisasime oma roheinvesteeringute portfelli Tesla aktsiad. Tesla kukkus 2022. aastal -65% ning jõudis sellega LHV rohefondide eksisteerimise ligi 3 aastase ajaloo jooksul esimest korda hinnatasemele, mille pealt oleme valmis alustama pikaajalise raha ettevõttesse investeerimist. Detsembri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 43 investeeringut. 26% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 20% akutehnoloogiasse, 17% elektrifitseerimisse, 13% ringmajandusse (mh CO2 kvoodiõigus), 7% vesinikutehnoloogiasse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 6% energiatõhususse ning 5% oli rahas.

Rohelise tuleviku jõuline tulemine

Detsembris otsustas Euroopa Liit, et CO2 kvoodimehhanismi laiendatakse tulevikus ka küttesüsteemidele, maanteetranspordile ja laevandusele. Lisaks tõstetakse tempot, millega õhu saastamist vähendama peab. Kui seni vähenes tasuta jagatavate CO2 kvootide kogumaht aastas 2,2%, siis aastal 2024-2026 on see 4,3% ning alates 2027. aastast 4,4% iga järgneva aastaga. See on jõulisim muudatus Euroopa Liidu CO2 turul alates süsinikuturu loomisest 2005. aastal.

Hiina teatas aasta viimasel päeval avaldatud dokumendis, et plaanib 2023. aastal lisada 200 GW uut päikese- ja tuuleenergiat. See oleks ühe aastaga rohkem kui India ja Jaapan on üldse kogu oma ajaloo jooksul kokku ehitanud. Sellega tõuseks Hiina tuuleenergia mahud aasta lõpuks 430 GWni ja päikeseenergias 490 GWni. Päikesepaneelide laialdasemat kasutuselevõttu toetavad ka hiljutised uurimused, kus leiti, et päikesepaneelid võivad kesta töökorras olekus isegi 40-50 aastat ehk 2 korda kauem, kui seni on arvatud.

Lisaks võttis 2022. aasta viimasel kuul Prantsusmaa vastu otsuse, et kõik parkimisplatsid, kus on rohkem kui 80 parkimiskohta, tuleb 5 aasta jooksul katta päikesepaneelidega. Parklad, kus on üle 400 parkimiskoha, tuleb paneelidega katta juba 3 aasta jooksul. Prantsusmaa ise loodab sel moel lisada kokku 11 GW uut rohevõimsust.

Meie teod määravad ära planeedi käekäigu

Minu arust üks parimaid aastavahetuse show’sid toimus see aasta Londonis. Etendusse olid kaasatud droonid, muusika, laserid ja ilutulestik. Droonid moodustasid taevasse kuninganna Elizabethi näo ja kõlaritest kõlasid tema kuulsad laused oma elu pühendamisest rahva teenimiseks. Seejärel vahetasid droonid asukohta ja taevasse kerkis uue kuninga Charlesi pea ning kõlaritest kõlas tema lause „As stewards of this precious planet it is our actions - and our actions alone - that will determine its future“. Eesti keelne tõlge oleks, et „Selle hinnalise planeedi haldajatena määravad meie teod – ja ainult meie teod – selle tuleviku“. Ma olen sellega 100% nõus ja see näitab hästi, et ka Suurbritannia on liikumas rohelise tuleviku suunas. Londoni 13 minutilist aastavahetuse show’d saab vaadata siit – emotsionaalne sõnum lahkunud kuningannalt ja uuelt kuningalt toimus viienda ja kaheksanda minuti vahel.

Vaata ka 2022. aasta tulemusi kokkuvõtvat videoülevaadet.

November 2022: Kingitused ei ole tasuta

Joel Kukemelk, fondijuht

Kingitusi on vahva saada, kuid kui need pole just põhjanabal jõuluvana päkapikkude poolt tehtud, siis tuleb iga kingitus oma hinnasildiga, mille keegi peab ikkagi kinni maksma. Neid arveid, mida me otse oma rahakotist tasume, tajume me kõik hästi. Arveid, mis makstakse kinni riigile tasuvate maksude arvelt, tajutakse juba palju vähem. Ja tuleviku arved, mis tuleb millegi tegemisel või tegemata jätmisel hiljem kinni maksta, ei taju peaaegu keegi.

Tänases Eestis on õnneks iseenesest mõistetav, et olmeprügi ei visata auto aknast tee äärde välja, ehitusprügi ei viida metsa alla ja tööstusjäätmeid ei kallata lähedalasuvasse veekogusse. See pole alati nii olnud. Oleme ühiskondlikult kokku leppinud, kuidas jäätmetega toimetada tuleb ning aktsepteerinud, et nendega tegelemise eest tuleb ka kohe raha maksta, sest kui kõik meid ümbritsev oleks üks suur prügimägi, siis hiljem selle probleemi lahendamine maksaks lihtsalt kordades rohkem.

Kuid on üks valdkond, kus saastamise eest tasumise ja saaste tekitamise vältimise vajadus ei ole veel iseenesest mõistetav. Kui oma põlde, metsasid ja veekogusid hoiame puhtana, siis meie kõigi poolt sisse hingatavat õhku mitte. Usume vist, et õhku ei ole võimalik „ära rikkuda“ ja keegi seda reostust ju „ei näe“ ning võtame võimalust oma saastet auto, maja või tehase korstna kaudu õhku paisata justkui jõuluvana poolt antud tähtajatu tasuta kingitusena. Aga samamoodi jätkates saab see arve, mida meil pärast tuleb ühiselt õhu puhastamiseks, CO2 kontsentratsiooni vähendamiseks ja kliima tasakaalu hoidmiseks ikkagi maksma hakata, olema maailma ajaloo suurim.

Ühe tonni CO2 kvoodi börsilt ostmine maksab täna ca €85. Ettevõtted, kes tegelevad süsinikuheitmete vähendamise ja kinni püüdmise tehnoloogiaga, on viidanud 2-3x kõrgema hinna vajadusele, et motiveerida ettevõtteid sellisesse tehnoloogiasse rohkem investeerima. Tänased hinnad on sisuliselt õhu saastamist tuleviku arvelt subsideerivad ning ainus variant selle lõpetamiseks on lasta CO2 hindadel tõusta oma tegeliku turupõhise väärtuseni. LHV rohelised pensionifondid on investeerinud ligi kümnendiku oma fondiportfellist CO2 hinnaliikumisega seotud instrumentidesse.

Novembri tulemus +5,3%

Kui novembri esimestel päevadel olid börsid veel languskursil, siis kuu keskel avaldatud statistika, mis viitas esimestele märkidele inflatsioonitempo aeglustumisest, tõi kaasa kiire ja ulatusliku börsiralli. Kui inflatsioonitempo jätkab aeglustumist ka järgnevatel kuudel, võimaldab see keskpankadel vähendada intressimäärade kergitamise tempot. Uutesse rohetehnoloogiasse investeerivate ettevõtete jaoks on oluline, et kapitali hind oleks jõukohane ja intressid liiga kiiresti liiga kõrgele ei tõuseks. LHV rohefondide novembrikuu tootlus oli II samba fondil +5,3% ja III samba fondil +5,1%.

Novembris suurendasime päikesepaneelide müügi ja paigaldamisega seotud Sunruni osakaalu portfellis. Nõudlus päikesepaneelide järele on kasvanud nii siin kui sealpool Atlandi ookeani ning 3. kvartali tulemusi kommenteerides andsid sama sõnumit edasi erinevad valdkonna ettevõtted. Novembri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 42 investeeringut. 27% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 22% akutehnoloogiasse, 17% elektrifitseerimisse, 14% ringmajandusse, 7% vesinikutehnoloogiasse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 5% energiatõhususse ning 3% oli rahas.

Emissioonide vähendamine on võimalik

On poliitikuid, kes populistlikult väidavad, et õhu saastamise eest raha küsimine on lubamatu. Mul on raske sellest aru saada. Miks me siis muudes valdkondades prügimajandusega tegelemise eest raha maksame, aga õhu vallas mitte? Ja siis on muidugi neid, kes väidavad, et CO2 emissioonide vähendamise keskkonnas ei ole majanduse kasv võimalik. Praktika on aga juba tõestanud vastupidist. Viimase 15 aasta jooksul oleme näinud märkimisväärset majanduskasvu koos süsiniku emissioonide langusega Austraalias, Austrias, Belgias, Horvaatias, Tšehhis, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Mehhikos, Hollandis, Hispaanias, Rootsis ja Suurbritannias. Emissioonide vähendamine on vajalik ja see on ka võimalik.

Roheline III sammas

Maksuefektiivne investeerimine on parim viis oma tuleviku rahalise turvatunde kasvatamiseks. Eesti populaarseimas investeerimistootes ehk II sambas kogub maksuefektiivselt, st ilma oma sissemaksetelt 20% tulumaksu tasumata, üle 500 tuhande inimese. Iga aastaga on kasvanud aga ka nende inimeste arv, kes täiendavalt teevad sissemakseid oma III samba fondi, kus tehtud investeeringu pealt tagastab uue aasta alguses riik 20% tulumaksu, kui aasta jooksul tehtud sissemaksed ei ületa 15% aasta jooksul teenitud brutopalgast või €6000, kumb iganes number on väiksem. Investeerid näiteks €1000 oma eelistatud III samba fondi, saad €1000 eest fondiosakuid ja riik kannab Sulle €200 arveldusarvele tulumaksu arvelt raha tagasi – pole ju halb tehing.

Mina olen oma võimaluse III sambasse raha paigutamiseks maksimaalses ulatuses see aasta juba ära kasutanud. Vaata ka Sina oma investeerimisvõimalused üle ja tee endale roheline III samba jõulukingitus.

Oktoober 2022: Muusika mu kõrvadele

Joel Kukemelk, fondijuht

Üle 100 miljoni albumi müünud Coldplay on üks maailma tuntumaid bände, kelle repertuaari kuulsamad hitid on Fix You, Viva La Vida, Paradise, Something Just Like This, The Scientist, A Sky Full of Stars, Magic ja muidugi üks mu isiklikke lemmikuid Yellow. Coldplay’l oli väga edukas maailmaturnee aastail 2016-2017 ja hetkel on käsil teine kõikvõimalikke rekordeid purustav tuur, kus 2022-2023 aastate jooksul antakse üle maailma kokku 107 kontserti. Maailmaturneele anti avapauk 18. märtsil Costa Ricas ja seda konkreetsel rohelisel põhjusel – nimelt tegu on riigiga, mis saab 99% oma elektrienergiast taastuvatest allikatest. Coldplay jaoks on roheteemad niivõrd hingelähedased, et bändi võiks juba peaaegu Greenplay’ks ümber nimetada. 28. oktoobril Argentiinas Buenos Aireses antud kontserti kanti üle ka väga paljude riikide kinodes - sealhulgas Eestis - ning ülekanne algas südantsoojendava rohevideoga, mis näitab, et nende teemade osas on neil tõsi taga.

Coldplay’l on erakordselt suur audients üle maailma. Nende sõnum jätkusuutlikkusest jõuab miljoniteni ja neil on eraldi roheline koduleht selgitamaks, mida nad oma maailmaturnee käigus teistmoodi teevad. Võrreldes 6 aastat tagasi toimunud turneega soovivad nad oma CO2 jalajälge vähendada 50% võrra. Tuuril kasutatakse võimalusel vaid taastuvat energiat, staadionitele on paigutatud elektrit genereerivad tantsupõrandad ja jalgrattad, staadionite taha päikesepaneelid, Nestest ostetakse biokütust lennusõitude ja tehnika jaoks, publiku käepaelad on tehtud 100% kompostitavast taimepõhistest materjalidest ning need kogutakse ürituste lõpus kokku ja taaskasutatakse järgmistel kontsertidel. Isegi ilutulestik ja kahuritest lastavad paberkonfetid on läbinud uuenduskuuri, et olla vähem saastavam ja orgaaniliselt lagunev. Ja lõpetuseks, 10% bändi kogu sissetulekust läheb spetsiaalsesse fondi, mida kasutatakse maailma eri rohe-eesmärkide saavutamiseks.

Rohefondide juhina on see muusika mu kõrvadele. Igaüks saab anda oma panuse, et tulevik oleks jätkusuutlikum. Rohelise pensionifondiga anname ka meie oma panuse.

Oktoobri tulemus +1,0%

Oktoobri esimeses pooles liikusid maailma börsiindeksid selle aasta uutele põhjadele, kuid kuu teisel poolel liikusid turud taas ülespoole. Turuosalised on hakanud vaikselt kohanema uue reaalsusega, kus nullintresside ajastu on läbi ning ees ootavad kallima raha hinnaga aastad. Kuigi viimase aasta veresaun börsidel on jahutanud möödunud ja ülemöödunud aasta optimismilainet ka rohesektoris, on meil võrreldes paljude börsiindeksite või suurte tehnoloogiaaktsiatega läinud tegelikult isegi täitsa hästi. Kõige valusamalt on kärpekirves tabanud indeksite suuri ettevõtteid tehnoloogiasektorist: näiteks Meta (Facebook) aktsia on aasta algusest kukkunud –72%, Netflix –52%, Amazon –39% ja Alphabet –35%. Neid ettevõtteid meie rohefondides aga ei ole. LHV rohefondide oktoobrikuu tootlus oli II samba fondil +1,0% ja III samba fondil +0,9%.

Oktoobris me oma investeerimispositsioonides muudatusi ei teinud. Analüüsisime ettevõtete 3. kvartali tulemusi ja tõdesime, et järgnevate kvartalite väljavaade kipub üldiselt olema igal pool hägus, kuid maailma rohetrendi tugevust arvestades meie portfelliettevõtete jaoks pikas plaanis siiski optimistlik. Oktoobri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 42 investeeringut. 26% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 23% akutehnoloogiasse, 16% elektrifitseerimisse, 15% ringmajandusse, 7% vesinikutehnoloogiasse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 5% energiatõhususse ning 2% oli rahas.

Tuleviku tehnoloogiad

Elektri abil saab vee molekule lagundada vesinikuks ja hapnikuks – seda protsessi nimetatakse elektrolüüsiks. Kui vette juhitav elekter tuleb taastuvenergiast – nt tuulikud, päikesepaneelid, hüdroenergia jms –, siis on võimalik sel moel toota rohelist vesinikku ning seda puhast energiat veeldatud kujul transportida üle maailma nagu tehakse veeldatud maagaasiga. 1937. aasta Hindenburgi zeppelini plahvatus on vesinikutööstust aastakümneid kollitanud, kuid tänaseks oleme massiivselt edasi arenenud tehnoloogia tõttu jõudnud punkti, mille tulevik on väga paljulubav. Euroopas ja USAs on juba vastu võetud seadused, millega investeeritakse vesiniku tööstusharu ülesehitamisse järgmise 10 aasta jooksul miljardeid.

See on ka üks suur põhjus, miks ligi kümnendik meie rohefondide portfellidest on täna just vesinikutehnoloogiasse investeeritud. Bloomberg prognoosib, et elektrolüüsi mahud kasvavad 2022. aasta 2 GW pealt järgmisel aastal 5 GW ja ülejärgmisel aastal 11 GW peale. Aastaks 2025 peaksime jõudma juba 21 GWni ja aastaks 2030 242 GWni. Täna oleme selle tuleviku tehnoloogia kasvukõvera täiesti alguses.