III sammas
LHV Pensionifond Roheline Pluss
Sobib kui
- sulle läheb korda roheline mõtlemine,
- soovid oma pensioniraha investeerida keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.
Saaja
AS Pensionikeskus
Konto
EE547700771002908125 - LHV Pank AS
EE961700017004379157 - Luminor Bank AS
EE141010220263146225 - SEB Pank AS
EE362200221067235244 - Swedbank AS
Selgitus
30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood
Summa
Investeeritav summa eurodes
Strateegia
Fondi vara investeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tehtavad investeeringud peavad olema vastutustundlikud, keskkonnasõbralikud, rohelised, eetilised, jätkusuutlikud, kliimamuutuste vastased, orienteeritud ressursisäästlikkusele või olema muudest investeerimisvõimalustest väiksema kasvuhoonegaaside jalajäljega.
Suurimad investeeringud
Andmed on toodud 31.03.2022 seisuga
| Suurimad investeeringud | |
|---|---|
| Global X Copper Miners ETF | 7,58% |
| iShares Global Clean Energy ET | 7,01% |
| Global X Lithium and Battery Tech | 6,97% |
| Invesco Solar ETF | 6,56% |
| L and G Battery Value-Chain UCITS | 6,38% |
| KraneShares Global Carbon Strategy ETF | 5,07% |
| iShares Inc iShares ESG Aware | 4,12% |
| L and G Hydrogen Economy UCITS ETF | 4,08% |
| WisdomTree Battery Solutions UCITS | 4,00% |
| Plug Power | 3,73% |
Suurimad Eesti investeeringud
| Suurimad Eesti investeeringud | |
|---|---|
| Birdeye Timber Fund 3 | 1,73% |
| Hepsor | 0,65% |
Varaklassid
Fondi info
| Fondi info | |
|---|---|
| Fondi maht (seisuga 31.03.2022) | 6 220 080,14 € |
| Fondivalitseja | AS LHV Varahaldus |
| Omaosalus fondis | 468 750 osakut |
| Depositoorium | AS SEB Pank |
Sisenemistasu: 0%
Väljumistasu: 0%
Depootasu määr: 0,0528%
Valitsemistasu: 0,49%
Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,98%
Jooksvad tasud on kindlaks määratud hinnanguliselt, tuginedes prognoositavatele kogutasudele. Fondi majandusaasta aruandes esitatakse iga aasta puhul üksikasjalikud andmed makstud tasude kohta.
LHV Pensionifond Roheline Pluss
Saaja
AS Pensionikeskus
Konto
EE547700771002908125 - LHV Pank AS
EE961700017004379157 - Luminor Bank AS
EE141010220263146225 - SEB Pank AS
EE362200221067235244 - Swedbank AS
Selgitus
30101119828, EE3600001764, IK:Sinu isikukood
Summa
Investeeritav summa eurodes
Väljamaksed
Pensionileping
III samba väljamakseid ei maksusta riik juhul, kui oled sõlminud kindlustusseltsiga lepingu selle kohta, et sulle makstakse regulaarselt pensioni kuni su elu lõpuni.
Osakute tagasimüük
Pärast 55-aastaseks saamist (kui hakkasid III samba sissemakseid tegema enne 2021. a), kuid mitte enne viie aasta möödumist esmasest investeeringust on väljamaksete tulumaks 10%. Kui oled liitunud III sambaga enne 2021.aastat ja soovid võtta kogutu välja enne 55-aastaseks saamist on väljamakse tulumaks 20%. III sambaga alates 2021.aastast liitunud saavad III sambast raha soodsama tulumaksumääraga (10%) välja võtta siis, kui pensionieani jääb vähem kui 5 aastat.
III sambasse kogutu on samuti pärandatav
Pärija saab otsustada, mida päritava varaga teha, st kas kanda see oma pensionikontole või võtta rahas välja.
Rahas väljamaksetelt tuleb maksta 20% tulumaksu.
Aprill 2022: Kevadkoristuse aeg
Joel Kukemelk, fondijuht
Teeme Ära talgupäev toimub sel laupäeval 7. mail. Praeguseks on kirjas üle 1000 erineva talgu ja vabatahtlikuna on üles andnud end üle 12 tuhande talgulise. Kes saab ja tahab ka aidata, siis pange end kirja – või tehke niisama kevadkoristust oma koduaias, kodukülas, lemmikul jalutusrajal, spordiplatsi ümbruses, keldriboksis või garderoobikapis. Puhtam ümbrus = mõnusam elukeskkond ja parem enesetunne.
Elektrifitseeritud tulevik
Juba vähem kui 3 aasta pärast ehk 2025. aastast hakkab kehtima nõue, et uutes büroohoonetes peab olema loodud elektriauto laadimise võimekus vähemalt 20% parkimiskohtadele ja uutel eluhoonetel 100% parkimiskohtadele. Igas avalikus parklas, kus on vähemalt 20 parkimiskohta, peab selleks ajaks olema vähemalt 1 laadija. Samm sammult regulatsioonist ajendatuna liigume uue elektrifitseeritud elumudeli suunas.
Eesti võiks enda rohepööret tehes rohkem vaadata Skandinaavia poole, kelle jaoks „rohepööre“ pole viimase aasta-paariga käibele tulnud moesõna, vaid üha kiiremini leviv mõttelaad tervikuna. Sel talvel erinevaid Soome suusakeskusi külastades jäi mul silma sealne elektriautode laadimispunktide arvukus juba täna ning asjaolu, kuidas eri keskused rõhutavad, et kasutavad vaid rohelist energiat keskkonna säästmise nimel. Rohelisest mõtteviisist on seal juba saanud või kohe saamas elustiil. Kui tahame, et ka tulevikus Eestit külastaksid Soome, Rootsi, Norra turistid ning et meie ettevõtete toodang jätkuvalt sealsetel turgudel ekspordina kaubaks läheks, ei tohi me rohepööret maha magada.
Aprilli tulemus -5,4%
Aprill oli maailma aktsiaturgudele nõrk kuu ning nõrkus tabas ka rohenimesid. Fookuses oli kolmandat kuud kestev sõjategevus Ukrainas, üha suurem inflatsioonisurve, kasvavad ootused keskpankadele suuremas mahus intresse kergitada ning Hiina jätkuv võitlus koroonapandeemiaga koos sealsete järjekordsete ühiskonna sulgemistega. USA börsiindeksid jõudsid aprilli lõpuks nende mõjul viimase aasta madalaimatele tasemetele ja LHV rohefondide aprillikuu tootlus oli II samba fondil -5,4% ja III samba fondil -5,5%. Selline tulemus iseenesest ei ole loomulikult rõõmustav, kuid positiivne on see, et maailmas, kus eri kaupade ja teenuste hinnad on täna kiiresti tõusmas, on aktsiate hinnad ühed vähesed, mis on läinud samal ajal odavamaks. Ja odavamat asja on pikaajalisse investeerimisportfelli ikka hea osta.
Aprillis tegime oma rohefondide portfellides kevadkoristust, et vabastada raha uute potentsiaalikate investeerimisideede realiseerimiseks. Müüsime fondidest välja 9 erinevat investeeringut – tõusnud sisendihindade tõttu rongitootjad Alstom ja Stadler, juhtimisprobleemide tõttu Siemens Energy ja Huhtamäki, ootustest nõrgemate tulemuste tõttu Sweco, Wärtsilä, Lion Electricu ja TPI Composites’i ning kõrgele tõusnud valuatsioonikordajate tõttu veetehnoloogia börsilkaubeldava fondi. Lisaks vähendasime tuuleenergia ja arenevate turgude börsilkaubeldava ESG fondi osakaalu meie fondide portfellides.
Aprilli lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 44 erinevat investeeringut. 24% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 19% akutehnoloogiasse, 15% elektrifitseerimisse, 12% ringmajandusse, 8% vesinikutehnoloogiasse, 5% energiatõhususse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% erinevatesse ESG fondidesse ning 10% rahas.
Plaan B puudub – tulevik peab olema roheline
Teadlased on pikalt hoiatanud kasvuhoonegaaside atmosfääris kasvamise kõrvalmõjude eest. Seda, kuidas juba aastaajad meie ümber muutunud on ning kuidas maailma eri paigust tuleb üha uusi ja uusi kuumarekordeid, näeme oma silmaga. Mis toimub aga maailma ookeanides tõusva merevee temperatuuri keskkonnas, on aga silma eest peidus. Teadlased hoiatavad, et võime järgmise paarisaja aasta jooksul näha ookeanides niivõrd massilist liikide väljasuremist, et see konkureeriks Triiase ajastul nähtuga. Meil ei ole tegelikult plaani B – ainukene variant on tulevik üles ehitada jätkusuutliku ja rohelisena ning ma usun, et mida rohkem aega edasi läheb, seda tugevamalt ja kiiremini roheteemad fookusesse tulevad.
Märts 2022: Rohekonn ärkab talveunest
Joel Kukemelk, fondijuht
Eestis on 11 liiki kahepaikseid, neist 9 on päriskonnalised ja 2 sabakonnalised. Üks neist on roheline tiigikonn, kes on Lõuna-Eestis tavaline nähtus, Põhja-Eestis haruldane ning saartel puudub sootuks. Kui tiigi kaldal jahti pidav toonekurg neid nahka ei pista, võivad nad elada kuni 4 aastaseks. Märtsis magavad meie konnad veel õndsat talveund, kuid aprilli soojemate ilmadega virgutakse ning algab iga-aastane konnade ränne. See on märk alanud kevadest.
Valime parema energia
Milline on maailm siis, kui elukeskkond on selline, et välja ei tohi minna või peab seal käima maski või skafandriga? Milline on maailm siis, kui Su kodukohas pole võimalik enam elada ning joogi-söögi saamiseks oled sunnitud mujale emigreeruma? Esimesele küsimusele saime vastuse 2020-2021 koroonapandeemiaga, teisele 2022. aasta Venemaa-Ukraina sõjaga. See ei ole ilus vaatepilt. Kuid mida pikemalt maailm roheenergiale üleminekut edasi lükkab, seda kiiremini kasvab tõenäosus tulevikus selliste vaatepiltide uuesti nägemiseks, kus võitlus järelejäänud loodusressursside pärast üha karmimaks muutub.
Tegelikult on maailmas piisavalt energiat. Selle mõistmiseks piisab tormise ilmaga aknast õue vaatamisest, päikselise ilmaga paljajalu rohelise muru peal kõndimisest või pilvise tuulevaikse ilmaga merevee tõusude ja mõõnade jälgimisest. Jah, selle kasutamiseks ja energia salvestamiseks kogu vajaliku taristu väljaehitamine on kallis, kuid samamoodi jätkusuutmatute tehnoloogiatega jätkamine saaks olema kordades kallim.
Märtsi tulemus +2,5%
Veebruaris tärganud investorite huvi roheettevõtete vastu jätkus ka märtsis. II ja III samba LHV rohefondide märtsikuu tootlus oli +2,5%. Märtsi alguses müüsime rohefondidest välja 3 erinevat Euroopa börsidel kauplevat ESG fondi, suurendasime oma positsioone ühes vesinikutehnoloogia fondis ja vesinikutehnoloogia ettevõttes Plug Power ning lisasime ühe uue puhta energia fondi. Nende sammudega saavad rohefondid nüüd veelgi enam kasu maailmas tehtavatest keskkonnaalastest investeeringutest. Lisaks olime aktiivsed ka börsiväliste tehingutega ning tegime täiendava investeeringu kodumaisesse tuule- ja päikeseenergia ettevõttesse Sunly ja omandasime koos LHV pensionifondidega XL, L ja M Eesti ühe esimese Tallinnas asuva rohebüroo Sõpruse pst 157.
Märtsi lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 51 erinevat investeeringut. 26% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 20% akutehnoloogiasse, 17% elektrifitseerimisse, 13% ringmajandusse, 9% vesinikutehnoloogiasse, 7% energiatõhususse, 4% metsa- ja põllumajandusse ning 3% erinevatesse ESG fondidesse.
Kliima kuumeneb
IPCC on riikideülene organisatsioon, mille ingliskeelne lühend tuleneb sõnadest Intergovernmental Panel on Climate Change. Sel on 195 liiget ja IPCC viimasesse kliimaraportisse on panustanud tuhandeid inimesi maailmas. Raport ise on 3675 lk pikk, ingliskeelne kokkuvõte 40 lehekülge. Lühike eestikeelne kokkuvõte on postitatud ka Eesti keskkonnaagentuuri lehele. Märgiline on juba ainuüksi see, et kõik need liikmesriigid on jõudnud ühe ja sama järelduseni: kliima muutub ja muutub kiiresti ning see on inimtekkeline.
Valitsused, ettevõtted ja inimesed peavad kohanema uue reaalsusega ning mõistma, et ainuke jätkusuutlik tulevikutrend on rohetrend. LHV Rohelised pensionifondid annavad võimaluse selles tulevikutrendis osalemiseks.
Veebruar 2022: Vabaduse energia
Joel Kukemelk, fondijuht
24. veebruaril sai finantsturge mitmeid kuid painanud võimalikust sõjaohust kahetsusväärselt päris sõda, mille tagajärjed avaldavad Euroopa ja Venemaa suhetele ja elukorraldusele mõju pikki aastaid. Venemaa nafta ja gaas on nüüdseks verega määritud ning Euroopa riigid on alustanud kiirkorras oma kaitsevõime ja Venemaast sõltumatu energiajulgeoleku ülesehitamisega ning Venemaa majandusliku isoleerimisega. See on protsess, mida niisama lihtsalt enam ümber ei pööra.
Roheline energiajulgeolek
Suurbritannia peaminister Boris Johnson võtab oma pöördumises hästi kokku, miks Ukraina sündmused Euroopale korda lähevad ning miks Venemaa provotseerimata agressioon iseseisva riigi vastu on viimaseks äratuskellaks julgeolekupoliitika muutmiseks, sh energiapoliitika muutmiseks. Sõjatehnika on oluline riigi kaitsmisel sõjaolukorras, kuid riigi julgeolek on tugevalt seotud ka muude faktoritega: näiteks sellega, kelle käest ja mis tingimustel saavad riigid enda igapäeva tegemisteks energiat, mis hoiab toad soojad, masinad liikumas ja tuled põlemas. Tulgu see energia siis taastuvenergiaallikatest või fossiilkütustest. Iseseisvus eluks vajalikus energias võimaldab kujundada iseseisvat teistest sõltumatut poliitikat.
Euroopa on liiga pikalt ja liiga tugevalt sõltunud Venemaalt tulevast energiast ning ennast seeläbi nurka mänginud. On viimane aeg muutusteks. Koroonapandeemia algus 2020. aastal sulges inimesed kodudesse ja näitas, milliseks võib maailm muutuda, kui me kliimamuutustesse tõsiselt ei suhtu. Ma usun, et 2022. aasta Venemaa-Ukraina sõda näitab, kui abitult võime tunda end olukorras, kui teame, et sõltume kellegi teise energiast. Need mõlemad sündmused on andnud suure tõuke rohepöörde veelgi kiiremale ära tegemisele rohelise energiajulgeoleku saavutamisele Euroopas.
Veebruari tulemus +1,1%
Vene naftat ja gaasi on võimalik Euroopas suures osas asendada päikese-, tuule-, hüdro- ja vesinikuenergiaga. Veebruarikuu sündmused tuletasid seda investoritele meelde ning sõjakuule tavapäratult lõpetasime kuu positiivse tulemiga. II samba LHV Rohelise pensionifondi veebruarikuu tootlus oli +1,1% ja III samba LHV Roheline Pluss fondi tootlus oli +1,0%. Veebruaris suurendasime oma positsioone soojustusmaterjale tootvas Rockwoolis ja jäätmekäitlusettevõttes Renewis. Neist esimene saab kasu kalli soojusenergia ajastul hoonete soojapidavuse parendamistest ning teine tõusvatest toormaterjalide hindadest.
2022. aasta veebruari lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 53 erinevat investeeringut. 23% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 21% akutehnoloogiasse, 16% elektrifitseerimisse, 12% ringmajandusse, 8% vesinikutehnoloogiasse, 7% energiatõhususse, 7% erinevatesse ESG fondidesse ning 5% metsa- ja põllumajandusse. II samba LHV Rohelises Pensionifondis kogub raha 10 581 inimest ning III samba LHV Roheline Pluss Pensionifondis on fondiosakuid täiendavalt 9 485 inimesel.
Raske võõrutus idanaabri energialutist
Lutt aitab väiksel lapsel rahuneda ning nende vanematel rahulikumalt hingata. Kuid lutti ei saa lõputult kasutada ning ühel hetkel tuleb laps sellest võõrutada. Euroopa on jõudnud täna sellesse punkti, kus Venemaa energialuti küljest on vaja end võõrutama hakata. See on raske protsess, kuid muudab Euroopa kokkuvõttes palju tugevamaks ja iseseisvamaks. Euroopa tööstuse süda – Saksamaa – võttis Venemaa-Ukraina sõja tõttu veebruari lõpus vastu otsuse suurendada aastaks 2030 tuuleenergia tootmist 2 korda ja päikeseenergia tootmist 3 korda. Ja juba aastaks 2035 sihitakse, et 100% elektrienergiast peab tulema taastuvatest allikatest. Saksamaa rahandusminister on tabavalt nimetanud taastuvenergiat „vabaduse energiaks“.
Kliima on muutumas meie endi silme all ja rohepööret edasi lükata pole võimalik – just sellisele järeldusele jõudis viimane ÜRO raport, mille kokkuvõtet saab lugeda siit.
