II sammas

LHV Pensionifond Eesti
Aktiivne juhtimine • Agressiivne strateegia
10%
-10%
10%
10 aasta netotootlus
3
1
7
Riskiklass
71,16%
0%
100%
Investeerib Eestisse
175
Investorite arv

Sobib kui

  • sul on pensionini jäänud üle 15 aasta,
  • soovid siduda pensioniraha Eesti majandusega,
  • sul on investeeringuid ka mujal regioonides.
Selle fondiga on seotud tehing, mis jõustub
Vaata pooleliolevaid tehinguid
Minu portfellis
~
Sissemaksed suunduvad siia
Osakute kogus
Soetushind
Osaku NAV
Kasum/kahjum
Kasum/kahjum
Väärtus kokku

Strateegia

Fondi vara investeeritakse võimalusel ja sobivate instrumentide leidumisel kuni 100% ulatuses Eestisse ja Eestiga seotud instrumentidesse. Seejuures on Eestiga seotud instrumentide osakaal LHV Pensionifondis Eesti vähemalt 50% fondi vara väärtusest. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiaturgudele. Lisaks on fondi arvel kuni 10% ulatuses lubatud võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on Eestiga seotud investeeringud.


LHV Pensionifond Eesti ja LHV Pensionifond L ühinevad 2. septembril 2020.

Tootlus
Algusest
...
Jooksev aasta
...
Jooksev kuu
...
...
Fondi tootlus on esitatud puhastootlusena, millest on maha arvestatud kõik tasud.

Suurimad investeeringud

Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga

Suurimad investeeringud
Tallinna Sadam5,84%
Tallink Grupp5,54%
EfTEN Kinnisvarafond II4,34%
EfTEN Real Estate Fund III4,30%
Birdeye Timber Fund4,28%
Tallinna Kaubamaja4,22%
Birdeye Timber Fund 23,90%
Merko Ehitus3,81%
Eesti Energia 2.384% 22/09/233,78%
France Government 25/05/213,63%

Suurimad Eesti investeeringud

Suurimad Eesti investeeringud
Tallinna Sadam5,84%
Tallink Grupp5,54%
EfTEN Kinnisvarafond II4,34%

Varaklassid

Andmed on toodud 31.05.2020 seisuga.

Fondi info

Fondi info
Fondi maht (seisuga 31.05.2020)2 765 363,49 €
FondivalitsejaAS LHV Varahaldus
Omaosalus fondis2 690 184,87 osakut
Depootasu määr0,0564% (maksab LHV)
DepositooriumAS SEB Pank

Sisenemistasu: 0%

Väljumistasu: 0%

Valitsemistasu: 0,60%

Edukustasu: 20% aastas mis tahes tootlusest, mille fond saavutab üle Eesti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivse kasvu alates 31.08.2019.

Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 1,26%

Jooksvate tasude näitaja on hinnanguline, baseerudes kehtival valitsemistasul ning kõigi teiste arvestusse minevate kulude 2019. aasta tasemel. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.

2020 mai – Riikide majanduse avamine suurendas Balti börsidel optimismi

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Varakevadisest langusest taastumine jätkus Baltimaade börsidel ka maikuus. Parima tootluse saavutas Tallinna börs 5,7% kasvuga. Vilniuse aktsiaturu tootluseks kujunes 3,8% ja Riia börsi tulemuseks 2,4%.

Mais avaldas esimese kvartali tulemused Tallinna Sadam. Selgus, et märtsis alanud eriolukorra tõttu kaotas ettevõte võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga nii käibes kui ka teenitud kasumis: müügitulu vähenes aastavõrdluses 2,2% ja kasum 9,6%. Kuigi sadamaid läbinud kauba maht kasvas aastaga 2% võrra, vähenes reisijate arv rahvusvaheliste liinide reisilaevade liikluse peatumise tõttu koguni 13,3%. Samuti teatas ettevõte, et plaanib maksta aktsionäridele dividende 0,115 eurot aktsia kohta, st kokku 30,2 miljonit eurot. Sellega peetakse kinni börsiletuleku ajal antud lubadusest ja ettevõtte dividenditootluseks teeb see veidi üle 6%.

2020 aprill – Investorid hakkasid Balti börsidel taas ostma

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Baltimaade aktsiaturud taastusid aprillis möödunud kuude langusest hoogsalt: Vilniuse börsiindeks kerkis kuuga lausa 15% ning Tallinna ja Riia börs pakkusid mõlemad veidi üle 11% suurust tootlust. Aasta algusest arvestades on aga Balti riikide aktsiaturud siiski negatiivsel poolel, nagu kogu maailma turud.

Aprillis avalikustas oma 2020. aasta esimese kvartali tulemused Coop Pank. Kvartali jooksul oli lisandunud 5600 uut klienti, nii et märtsi lõpuks oli klientide arv 69 400. Panga laenuportfell kasvas võrreldes 2019. aasta lõpuga 9,5%, jõudes 504 miljoni euroni, seejuures oli kiireima kasvuga kodulaenude äri. Kasvu jätkas ka hoiuste maht, ent eriolukorra tõttu suurenes märkimisväärselt laenude allahindluste kulu ja negatiivse mõju jätku on oodata ka järgnevates kvartalites. Seetõttu kahanes Coop Panga teenitud puhaskasum võrreldes 2019. a neljanda kvartaliga 7,7% võrra.

2020 märts – Eriolukord mõjutas tugevamalt Tallinki ja Tallinna Sadama aktsiat

Kristo Oidermaa ja Romet Enok, fondijuhid

Nagu veebruaris nii jätkasid ka märtsis koroonaviiruse leviku tõttu langemist kogu maailma aktsiaturud. Tallinna börsiindeksi väärtus kahanes kuu jooksul koguni 20% võrra. Riia ja Vilniuse börsid pidasid veidi paremini vastu ning näitasid vastavalt –10,8% ja –12,1% tootlust.

Tallinna börsi suurimate kaotajate seas oli laevandusettevõte Tallink, mis oli valitsuse kehtestatud eriolukorra tõttu sunnitud laevaliikluse peaaegu seiskama. Ettevõtte aktsiad odavnesid märtsis rohkem kui 30% võrra ja lisaks otsustas Tallink 2019. aasta eest dividende mitte maksta.

Eriolukorra kehtestamine on märkimisväärselt mõjutanud ka Tallinna Sadamat, mille aktsiad langesid kuuga peaaegu 20%. Nimelt on ettevõtte suurim klient Tallink ja lisaks on juba paljud kruiisilaevad teatanud, et sel aastal nad Tallinna ei külasta. Praegu on keeruline ennustada ka seda, millal taastub laevaliiklus.

Palju paremini on keerulises olukorras vastu pidanud Tallinna Kaubamaja aktsia hind, mida toetab ennekõike Selveri toidukaupluste äri.

Odav laenuraha tekitab liigseid ahvatlusi
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Praegune aeg on vaieldamatult erakordne. Märtsikuu lõpus oli kõigi suurimate riikide majanduselu osaliselt erirežiimil ja paljud majandussektorid sisuliselt suletud. Need, kes said, töötasid kodus, kuid mitte igat toodet ja teenust ei ole võimalik virtuaalselt luua ja kliendini toimetada.