LHV Panga Maksuaruande selgitused

15. veebruar 2012

  1. Maksuaruanne

    Füüsilise isiku väärtpaberitulude deklareerimise lihtsustamiseks on LHV Panga (edaspidi LHV) klientidel võimalik kasutada Maksuaruannet, mis koondab kõik vajalikud andmed Eesti ning välismaiste väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu või kahju, väärtpaberitelt saadud intressitulu ning välismaalt saadud dividendide deklareerimiseks tuludeklaratsiooni tabelites 5.1, 6.1, 7.1, 8.1, 8.2 ja 8.8. Maksuaruanne koostatakse kliendi poolt valitud perioodi kohta – 2011. aasta tulude deklareerimiseks tuleb määrata perioodiks 2011-01-01 kuni 2011-12-31, mis on ka vaikimisi valikuks. Juhul, kui sul on rohkem kui üks konto LHV Pangas, siis arvesta, et aruanne koostatakse kõikide kontode kohta kokku, kaasa arvatud Trader-konto. Kui soovid osa tulusid deklareerida investeerimiskonto süsteemi kasutades, siis tehingud tuleb koostatud Maksuaruandest kliendil endal eemaldada.

    LHV Brokeris tehtud tehingud Maksuaruandes ei kajastata ning vastavaid tehingud saab kätte LHV Broker kauplemisplatvormi väljavõtetelt.

  2. Peamised sammud väärtpaberitulude deklareerimiseks

    1. Vali LHV internetipangas varade ja kohustuste menüüst Maksuaruanne;
    2. Kontrolli andmete õigsust Maksuaruandes – kui sinu aruandes leidub punasega märgitud tehinguid, siis pööra neile kindlasti täiendavat tähelepanu;
    3. Kopeeri Maksuaruandest andmed tuludeklaratsiooni vastavatele tabelitele ning esita deklaratsioon – kui sul on palju tehinguid, siis võid deklareerida koondsummad nimetuse "LHV Maksuaruanne" all;
    4. Ole valmis Maksuameti nõudmisel täiendava tõendi esitamiseks – LHV vahendusel tekkinud väärtpaberitulu kohta sobib tõendiks LHV poolt allkirjastatud Maksuaruanne (selleks võta ühendust LHV klienditoega telefonil 6 800 400, info@lhv.ee, Tartu mnt 2, Tallinn või Kaluri 2, Tartu). Vastavalt Maksu- ja Tolliameti spetsialistide hinnangule on koondsummade deklareerimine nimetuse "LHV Maksuaruanne" all õigustatud siis, kui kliendil on väga palju tehinguid, mille eraldi kajastamine oleks tülikas.

    LHV Maksuaruande ning käesoleva juhendi koostamisel on kasutatud järgmiseid allikaid:

  3. Maksuameti tuludeklaratsiooni täitmise juhised – väärtpaberitulude deklareerimine

    Tuludeklaratsioonis tuleb näidata oma aktsia, osa, osaku, investeerimisfondi (sh rahaturufondi) osaku, võlakirja või võlakohustuse, optsiooni, tuletisväärtpaberi või muu nimetamata väärtpaberi võõrandamisest saadud kasu või kahju.

    Väärtpaberi võõrandamisest saadud kasu
    Kasuna käsitletakse müüdud väärtpaberi soetusmaksumuse ja müügihinna vahet. Väärtpaberite vahetamisel loetakse kasuks vahetatava väärtpaberi soetusmaksumuse ja vahetuse tulemusena saadud väärtpaberi müügihinna vahe.

    Kasu tehingutest väärtpaberitega tuleb deklareerida sellel maksustamisperioodil, millal väärtpaberi võõrandamine tegelikult toimub.

    • Küsimus: Kas jooksval aastal ostetud, kuid veel võõrandamata aktsia soetusmaksumust saab deklareerida kuluna?
    • Vastus: Aktsia soetusmaksumus võetakse arvesse maksustamisperioodil, mil aktsiat võõrandatakse. Seega jooksval aastal ostetud aktsia soetusmaksumust kuluna deklareerida ei saa.

    Mis on soetusmaksumus ja mis on võõrandamisega seotud kulud?
    Väärtpaberi soetusmaksumuseks on kõik väärtpaberi omandamisega tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud.

    • Küsimus: Kuidas maksustatakse tulu, kui investor valib investeerimisfondist dividendide väljamakse asemel uute osakute soetamise?
    • Vastus: Kui investor valib investeerimisfondist dividendide väljamakse asemel uute osakute soetamise, toimub maksustamine osakute võõrandamisel ning nende soetusmaksumus on null.

    Väärtpaberi võõrandamisel on müügihinnast lisaks soetusmaksumusele õigus maha arvata ka vara müügi või vahetusega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, näiteks lõivud, komisjonitasud vms.

    Kuna vara võõrandamisega otseselt seotud kulud on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb neid kulusid vaadata iga konkreetse tehingu korral eraldi. Otseselt seotud kulud saavad olla konkreetse tehingu toimumiseks tehtavad vajalikud kulutused, ilma milleta tehingut ei ole võimalik sooritada.

    Kuluna ei võeta arvesse väärtpaberikonto hooldustasusid ja muid väärtpaberite haldamisega seotud üldkulusid, mida maksumaksja on teinud. Need kulud tuleb maksumaksjal teha sõltumata väärtpaberite müügitehingust ja neid kasust maha arvata ega kahjule juurde lisada ei saa.

    Väärtpaberite puhul on lisaks maksustamisperioodil saadud kasule võimalik arvesse võtta ka väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju.

    Seega väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu või kahju on:

    • müümisel – väärtpaberi soetusmaksumuse ja müügihinna vahe
    • vahetamisel – vahetatava väärtpaberi soetusmaksumuse ja vahetuse teel vastu saadud väärtpaberi turuhinna vahe

    Äriühingute või mittetulundusühistute ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel toimub osaluste vahetuse teel saadud uute osaluste maksustamine nende võõrandamisel, kusjuures maksustatakse vahetatud osaluse soetusmaksumuse ja vastu saadud osaluse müügihinna vahe. Sarnastel tingimustel toimub ka Euroopa Liidu liikmesriigi investeerimisfondi osakute vahetamise teel omandatud osakute võõrandamisest saadud kasu maksustamine.

    • Küsimus: Kas tulumaksuga maksustatakse sama fondivalitseja hallatava erinevate investeerimisfondide osakute vahetamist?
    • Vastus: Sama fondivalitseja hallatava erinevate fondide osakute vahetamist ei maksustata tulumaksuga. Neid osakute vahetustehinguid ei pea deklareerima.
    • Küsimus: Kuidas leida soetusmaksumust, kui müüakse investeerimisfondi osakuid, mis omandati maksuvaba vahetustehingu käigus?
    • Vastus: Maksuvaba vahetustehingu käigus omandatud osakute müümisel saadud kasu arvutamisel saab arvesse võtta vahetuse käigus võõrandatud osakute soetusmaksumuse.
    • Küsimus: Mida lugeda investeerimisfondi osakute omandamise ajaks, kui osakute soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit ning osakuid on maksuvabalt vahetatud?
    • Vastus: Maksuvaba vahetuse käigus omandatud osakute võõrandamisel loetakse osakute omandamise ajaks vahetuse käigus võõrandatud osakute omandamise aega.

    Erinevatel perioodidel erinevate hindadega soetatud samanimeliste väärtpaberite osalisel võõrandamisel tuleb soetusmaksumuse arvestamisel järjepidevalt lähtuda ühest allpool toodud meetodist:

    • FIFO meetod – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või
    • kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetusmaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetusmaksumuse summa jagamisel nende arvuga

    Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju:
    Väärtpaberite võõrandamisel ei võeta arvesse üksnes tehingust saadud kasu, vaid ka kahjuga tehtud tehingud kuuluvad arvesse võtmisele. Siinkohal ei ole oluline, kas kahju väärtpaberite võõrandamisest tekkis maksustamisperioodil või on see tekkinud eelnevatel maksustamisperioodidel. Viimasel juhul peab kahju olema juba deklareeritud ning see kantakse eelnevatelt maksustamisperioodidelt üle. Kui väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju on suurem kui samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, võib kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust. Maksustamisel võetakse arvesse ka kahju, mis on saadud äriühingu pankrotistumise või likvideerimise tagajärjel.

    • Küsimus: Kuidas mõjutab maksustamist see, kui äriühingu pankrotiprotsessis on aktsionäri aktsiad tühistatud?
    • Vastus: Pankrotiprotsessis aktsiate võõrandamist küll ei toimu, aga kahju siiski deklareeritakse.
      Kahju, mis tekkis väärtpaberite võõrandamisest, ei saa väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu vähendamisel arvesse võtta juhul, kui:
    • kahju tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule või
    • kahju tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberi võõrandamisel
      Seotud isikutega tehtud kahjuga tehingute puhul tuleb füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabeli 6.1 veergu 8 ja/või tabeli 8.2 veergu 10 kirjutada „X".
      Kahjuga tehtud tehingu puhul tuleb füüsilise isiku tuludeklartasiooni tabeli 6.1 veergu 9 ja/või tabeli 8.2 veergu 11 kirjutada „X“ kui:
    • dividendi saamise õigust andev väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise kuupäeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või
    • dividendi saamise õigust andev väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise kuupäeva ja võõrandati 30 päeva jooksul pärast eelnimetatud kuupäeva.

    LHV Maksuaruandes on vastavad tehingud märgistatud (***).

    Võlakirjadest saadav tulu
    Väärtpaberi võõrandamisena deklareeritakse võlakirja müüki või vahetamist turutehingu raames enne võlakirja lunastamistähtaega. Olemasolevalt võlakirjalt saadavat tulu maksustatakse intressina ning seda ka juhul, kui intress kujuneb võlakirja käibele laskmise ja tagasiostu hinna vahest (diskontovõlakiri).

    Tööandjalt või juriidiliselt isikult soodushinnaga või tasuta saadud väärtpaberite soetusmaksumus
    Juhul, kui töötaja on saanud tööandjalt tasuta või soodushinnaga väärtpabereid, millelt tööandja on tasunud erisoodustuse-, tulu- ja sotsiaalmaksu või füüsiline isik on saanud kingitusena juriidiliselt isikult väärtpaberi, mis on juriidilise isiku poolt maksustatud, siis nende väärtpaberite võõrandamisel lisatakse väärtpaberite soetusmaksumusele ka tööandja või juriidilise isiku poolt maksustatud väärtpaberite summa. Siinkohal tuleb väärtpaberi andnud tööandjalt või juriidiliselt isikult küsida vabas vormis tõend, kus on näidatud väärtpaberi väljastanud juriidilise isiku nimi ja registrikood, väärtpaberite liik, hulk ja maksumus ning summa, mis on juriidilise isiku poolt tulumaksuga maksustatud.

    Kuna nimetatud summat saab arvesse võtta ainult juhul, kui juriidiline isik on tasuta või soodushinnaga väärtpaberite turuhinna maksustanud, siis on ka vajalik, et tõendil oleks näha millal ja millises vormi TSD lisas 4 või 5 nimetatud summa on kajastatud.

    • Küsimus: Kuidas kujuneb soetusmaksumus väärtpaberitele, mida inimene omandas optsioonilepinguga Eesti tööandjalt?
    • Vastus: Maksumaksja saab soetusmaksumusena arvesse võtta enda poolt tehtud kulu optsiooni alusvara omandamisel ja tööandja poolt erisoodustusena maksustatud optsiooni väärtust tööandja väljastatud tõendi alusel.

    Väärtpaberite pärimine
    Väärtpaberid, mis on omandatud pärimise teel, kajastatakse Maksuaruandes soetushinnaga null ehk tasuta saadud väärtpaberitena. Võõrandamisel makstakse tulumaksu müügisumma pealt.

    Välisriigis võõrandatud väärtpaberid
    Välisriigi finantsvahendaja kaudu võõrandatud väärtpaberite kohta kehtivad ülaltoodud reeglid ja maksustamise põhimõtted. Välisvaluutas tehtud kulud, väärtpaberite müügi- ja turuhind ning makstud maksud ja kinnipeetud tulumaks tuleb arvutada eurodesse (juhul kui tehingu valuutaks on muu kui euro) kulu tegemise, tulu saamise või tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.

    Välisriigis võõrandatud väärtpaberid tuleb näidata füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabelis 8.2, mis täidetakse analoogselt tabelile 6.1.

    • Küsimus: Kas Eesti investeerimisfirma kaudu mitteresidendist juriidilise isiku aktsiatega tehtud võõrandamistehing näidatakse kui Eestis saadud väärtpaberitulu või näidatakse kui välisriigist saadud väärtpaberitulu?
    • Vastus: Eesti investeerimisfirma kaudu mitteresidendist juriidilise isiku aktsiatega tehtud võõrandamistehing näidatakse kui välisriigist saadud väärtpaberitulu.

    Eeltäidetud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabel 6.1
    Eesti Väärtpaberite Keskregistri (EVK) kaudu toimunud väärtpaberitehingute kohta saadud andmete põhjal eeltäidab maksuhaldur füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabeli 6.1. Kuna EVK-l puuduvad andmed kõikide toimunud tehingute kohta, peab maksumaksja ise täitma tabelis puuduvad andmed tema poolt tehtud tehingute kohta, mis ei ole toimunud läbi EVK. Samas tuleb maksumaksjal ka EVK poolt esitatud tehingute infot täiendada, näiteks ei ole EVK-l võimalik anda maksuhaldurile infot võõrandatud väärtpaberite soetusmaksumuse kohta.

    • Küsimus: Kuidas maksustatakse kauplemisportaalide www.dealing24.ee ja www.forextrade.ee kaudu teenitud valuutatulu?
    • Vastus: Kauplemiskontolt pangakontole kantud summa tuleb deklareerida muu tuluna tuludeklaratsiooni vormi A tabelis 7.1 (muu tulu). Valuutatulu ei saa deklareerida väärtpaberituluna.
    • Küsimus: Kas LHV Brokeri vahendusel tehtud valuutainstrumentide tehingud tuleb kajastada samuti tabelis 7.1 kui muu tulu?
    • Vastus: Ei, valuutainstrumentide tehingud käituvad kui väärtpaberid ning tuleks kajastada tabelis 8.2.

    Siinkohal ei ole võimalik vaadata kõiki väärtpaberite maksustamisega seonduvat ja sellepärast tuleb maksustamisel olenevalt väärtpaberi liigist arvestada kõiki tehinguga seotud tegelikke asjaolusid igal juhul eraldi.

  4. Kasu või kahju väärtpaberite võõrandamisest

    Väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu või kahju deklareerimiseks on LHV Maksuaruandes tabelid 6.1 ja 8.2, mille formaat ühtib täpselt vastavate tuludeklaratsiooni tabelitega. Deklareerija ülesandeks jääb vajaduse korral tehingud ja summad üle kontrollida ning andmed tuludeklaratsiooni tabelitele kopeerida.

    Lisaks Maksuaruandele on LHV klientidel võimalik võtta sama perioodi kohta Realiseeritud tulu/kulu aruanne, milles sisaldub detailsem info teostatud tehingute kohta (valuuta, soetamisel makstud teenustasu, valuutakursid). Maksuaruandes või Realiseeritud tulu/kulu aruandes väärtpaberi sümboli peal klikkides saab detailse väljavõtte tehingutest, mis on teostatud antud väärtpaberipositsiooni soetamiseks – Väärtpaberitehingute aruanne vastavate piirangutega. See valik on kasulik soetamismaksumuse arvutamiseks või kontrollimiseks eriti juhul, kui peale soetamist on toimunud näiteks split või muu korporatiivne toiming (ühinemine, jagunemine jne), ning ka optsioonide kasutamise tulemusena teostatud väärtpaberite ostu- või müügitehingu puhul – optsiooni soetamiseks tehtud kulutused kantakse vastavate väärtpaberite soetamismaksumuse (ostuoptsioon) või võõrandamisega seotud kulude (müügioptsioon) hulka.

    Täiendavad kommentaarid LHV Maksuaruande tabelite 6.1 ja 8.2 kohta:

    • Emitendi väljal märgitakse LHV Maksuaruandes alati vastava väärtpaberi sümbol ja nimetus, näiteks "MSFT: Microsoft Corporation" või " TAL1T: Tallink Grupp". Tuludeklaratsiooni täitmise juhendist küll sümboli märkimise nõuet ei tulene, kuid võimaluse korral soovitame väärtpaberi üheseks määratlemiseks seda siiski järgida.
    • Väärtpaberi liigi puhul on LHV Maksuaruandes võimalikeks variantideks aktsia, fondiosak, optsioon, futuur, võlakiri. eMaksuametis on võimalik valida aktsia, osa, osak, võlakiri või -kohustus, tuletisväärtpaberid, muud väärtpaberid, investeerimisfondi (sh rahaturufondi) osakud, optsioon. Futuuri puhul soovitame e-Maksuametis väärtpaberi liigiks valida "tuletisväärtpaberid".
    • Soetamismaksumuse arvutamisel kasutatakse LHV Maksuaruandes alati FIFO meetodit. Soetamismaksumus sisaldab väärtpaberite soetamisega seotud kulusid (enamasti teenustasud, aga ka näiteks optsioonipreemia ja optsioonitehingute teenustasud optsioonide kasutamise puhul).
    • Väärtpaberite võõrandamisega seotud kulud võetakse arvesse ka siis kui need suurendavad tehingu kahju.
    • Võõrandamisega seotud kulude hulka kuuluvad teenustasud.
    • Tabelis 8.2 kasutatakse summade ümber arvutamisel eurodesse (vajadusel) vastavalt väärtpaberite soetamise ja müügi väärtuspäevade (settlement date) Euroopa Keskpanga päevakursse.
    • Summad ümardatakse kahe komakoha täpsusega ning vajadusel väärtpaberi kogus samuti (e-Maksuameti keskkonnast tulenev piirang).
    • Väärtpaberite lühikeseks müügi puhul näidatakse LHV Maksuaruande tabelites 6.1 ja 8.2 lühikeseks müügi tehingu andmed väljadel "Müügi- / turuhind" ja "Võõrandamisega seotud kulud" ning tagasiostu andmed väljal "Võõrandatud väärtpaberite soetamismaksumus", kuigi lühikeseks müük toimub ajaliselt enne tagasiostu. Lisaks märgitakse lühikeseks müügi tehingu puhul Maksuaruandes emitendi väljal väärtpaberi nimetuse järele tärnid (**).
    • Optsioonipreemiat saab kuludes arvesse võtta aktsia soetusmaksumuse hulgas siis, kui optsiooniga omandatud aktsiad võõrandatakse. Kui optsioon ei realiseeru s.t optsiooni alusvara ei osteta või ei müüda, siis optsiooni preemiat kuludesse arvestada ei saa.
    • Ühe inimese piires makseta väärtpaberikannet ei ole vaja deklareerida, selle võib kustutada deklaratsioonilt. Makseta tehingu puhul soetamismaksumuse märkinud maksumaksjate deklaratsioonid kontrollitakse üle juhul, kui tabelis 6.1 veerus 8 ja/või tabelis 8.2 veerus 10 ei ole märgitud, et tehing on tehtud seotud isikuga. Kui deklareerija märgib soetamismaksumuseks 0 ja tehing on seotud osapoolega, siis ei too see endaga maksustamise mõttes kaasa mingeid tagajärgi. Näiteks abikaasade puhul on tegu seotud isikutega ning juhul, kui soetamismaksumus on märgitud, tuleb täita ka veerg 8/veerg 10, sugulaste ehk seotud isikute tehingu kahju edasi kanda ei saa.

    Soetamismaksumuse arvestamise erijuhud:
    Soetamismaksumuse arvestamise võivad muuta keeruliseks erinevad korporatiivsed toimingud (split, ühinemine, jagunemine, fondiemissioon, spin-off jne), optsioonide kasutamine (exercise), väärtpaberite kandmine ühelt kontolt teisele jne. Lisaks FIFO järgi soetamismaksumuse arvutamisele oskab LHV Maksuaruande baassüsteem ka ühe tehingu soetamisväärtust teisele üle kanda. Seda võimalust rakendatakse näiteks spliti kajastamiseks – kliendi kontol sooritatakse väärtpaberite maha kandmiseks miinuskanne ja uue väärtpaberipositsiooni peale kandmiseks plusskanne ning seotakse need kanded kokku miinuskande soetamismaksumuse ülekandmiseks plusskandele.

    Samas võivad keerukamad toimingud, aga ka näiteks väärtpaberite ühelt LHV kliendikontolt teisele üle kandmine, olla kajastatud "vabakannetega" ning sellisel juhul peab LHV need kanded vajalike koefitsientidega käsitsi kokku ühendama. Kui see on jäänud tegemata, siis soetamismaksumuse ülekannet ei toimu ning Maksuaruandesse võivad tekkida ebakorrektsed andmed. Seetõttu on vabakannete ning muude potentsiaalselt ohtlike toimingute puhul Maksuaruandes vastavad read märgitud punase värviga ning soovitatud need kliendil endal täiendavalt üle kontrollida ja vajaduse korral pöörduda LHV poole kannete ühendamiseks või muude paranduste teostamiseks.

    Järgnevalt mõned näited soetamismaksumuse arvutamise ning väärtpaberitulude deklareerimise kohta:

    • Mitmes osas soetatud väärtpaberite müük

      • Soetamismaksumus leitakse FIFO meetodil vastavalt sisseostu järjekorrale.

      • Näide:

        • 14.03.2011 ostetakse 100 MSFT aktsiat hinnaga 24.86 $, teenustasu 22.29 $, T+3 19.03.2011 EUR/USD kurss 1.413;

        • 22.03.2011 ostetakse 200 MSFT aktsiat hinnaga 24.50 $, teenustasu 29.53 $, T+3 26.03.2011 EUR/USD kurss 1.4115;

        • 01.11.2011 müüakse 150 MSFT aktsiat hinnaga 28.08 $, teenustasu 27.47 $, T+3 04.11.2011 EUR/USD kurss 1.3773.

        • Maksuaruandesse:

          • Soetamismaksumus = (100 x 24.86 + 22.29) / 1.413 (50 x 24.50 + 29.53 x 50 / 200) / 1.4115= 2648.25 €
          • Võõrandamisega seotud kulud = 27.47 / 1.3773= 19.95 €
          • Müügihind = 150 x 28.08 / 1.3773= 3058.16 €
          • MSFT: Microsoft Corporation, aktsia, 150, USA, 2648.25, 19.95, 3058.16
    • Split

      • Spliti toimumisel teostatakse väärtpaberikontol kaks kannet. Esimesega kantakse maha kogu olemasolev väärtpaberipositsioon ning teisega kantakse peale vastava splitikoefitsiendi võrra suurendatud positsioon. Näiteks 2:1 spliti ning olemasoleva positsiooni 100 aktsiat puhul teostatakse väärtpaberikontol kanded -100 ning +200.

      • Sarnaselt kajastatakse ka ühinemised, jagunemised ning muud analoogilised korporatiivsed toimingud. Näiteks ühinemise korral kantakse maha vana ettevõtte väärtpaberid ning peale uue ettevõtte omad.

      • Spliti hetkel jagatakse asendatavate väärtpaberite soetamismaksumus ühtlaselt asendavate väärtpaberite vahel ning FIFO järgi soetamismaksumuse arvestus seega katkeb (vaata näidet).

      • Näide:

        • 14.03.2011 ostetakse 100 MSFT aktsiat hinnaga 24.86 $, teenustasu 22.29 $, T+3 19.03.2011 EUR/USD kurss 1.413;

        • 22.03.2011 ostetakse 200 MSFT aktsiat hinnaga 24.50 $, teenustasu 29.53 $, T+3 26.03.2011 EUR/USD kurss 1.4115;

        • 05.05.2011 toimub MSFT 2:1 split, kantakse maha -300 MSFT ning peale +600 MSFT, soetamismaksumus kokku (100 x 24.86 + 22.29) / 1.413+ (200 x 24.50 + 29.53) / 1.4115= 5267.56 €;

        • 06.05.2011 ostetakse 50 MSFT aktsiat hinnaga 13.06 $, teenustasu 16.79 $, T+3 11.05.2011 EUR/USD kurss 1.435701 (pane tähele, et kui spliti käigus korrutati kogust vastava koefitsiendiga, siis hinda jagati sama koefitsiendiga);

        • 01.11.2011 müüakse 300 MSFT aktsiat hinnaga 14.04 $, teenustasu 27.47 $, T+3 04.11.2011 EUR/USD kurss 1.3773;

        • Maksuaruandesse:

          • Soetamismaksumus = 5267.56 x 300 / 600 = 2633.78 €
          • Võõrandamisega seotud kulud = 27.47 / 1.3773= 19.95 €
          • Müügihind = 300 x 14.04 / 1.3773 = 3058.16 €
          • MSFT: Microsoft Corporation, aktsia, 300, USA, 2633.78, 19.95, 3058.16
          • 02.11.2011 müüakse ülejäänud 350 MSFT aktsiat hinnaga 14.12 $, teenustasu 29.66 $, T+3 05.11.2011 EUR/USD kurss 1.377274;
        • Maksuaruandesse:

          • Soetamismaksumus = 5267.56.72 x 300 / 600 + (50 x 13.06 + 16.79) / 1.435701= 3100.30 €
          • Võõrandamisega seotud kulud = 29.66 / 1.377274= 21.54 €
          • Müügihind = 350 x 14.12 / 1.377274= 3588.25 €
          • MSFT: Microsoft Corporation, aktsia, 350, USA, 3100.3, 21.54, 3588.25
    • Reverse split ja ümardamise jääk

      • Reverse spliti ehk tagurpidi spliti puhul toimub väärtpaberite koguse suurenemise ja hinna vähenemise asemel vastavalt koguse vähenemine ja hinna suurenemine. Näiteks 1:2 reverse spliti ning olemasoleva positsiooni 100 aktsiat puhul teostatakse väärtpaberikontol kanded -100 ning +50.
      • Maksuaruandes kajastatakse reverse spliti analoogiliselt tavalise splitiga, kuid reverse spliti puhul tekib suurema tõenäosusega ümardamisel jääk ning seega saab väärtpaberite omanik jääkpositsiooni eest väärtpaberite asemel osaliselt raha ning spliti toimumisel tuleb deklareerida jääkpositsiooni müük.
    • Näide:

      • 14.03.2011 ostetakse 101 MACR aktsiat hinnaga 15.03 $, teenustasu 19.38 $, T+3 19.03.2011 EUR/USD kurss 1.413;

      • 05.05.2011 toimub MACR 1:2 reverse split, kantakse maha -101 MACR ning peale +50 MACR ja 22.80 $ rahas ümardamise jäägina tekkinud 1 MACR eest, soetamismaksumus kokku (101 x 15.03 + 19.38) / 1.413 = 1088.05 €, T+3 05.05.2011 EUR/USD kurss 1.4814;

      • Maksuaruandesse:

        • Soetamismaksumus = 1088.47 x 1 / 101 = 10.77 €
        • Võõrandamisega seotud kulud = 0 €
        • Müügihind = 1 x 22.80 / 1.4814 = 15.39 €
        • MACR: Macromedia, Inc., aktsia, 1, USA, 10.77, 0,15.39
      • 02.11.2011 müüakse ülejäänud 50 MACR aktsiat hinnaga 55.28 $, teenustasu 23.12 $, T+3 05.11.2011 EUR/USD kurss 1.377274;

      • Maksuaruandesse:

        • Soetamismaksumus = 1088.47 x 100 / 101 = 1077.69 €
        • Võõrandamisega seotud kulud = 23.12 / 1.377274 = 16.79 €
        • Müügihind = 50 x 55.28 / 1.377274 = 2006.86 €
        • MACR: Macromedia, Inc., aktsia, 50, USA, 1077.69, 16.79, 2006.86
    • Fondiemissioon

      • Fondiemissiooni tulemusena saadud uued aktsiad kantakse väärtpaberikontole 0-hinnaga.

      • Sarnaselt ehk 0-hinnaga kajastatakse ka aktsiadividendid ning boonusaktsiad.

      • Näide:

        • 07.01.2011 ostetakse 200 WRT1V aktsiat hinnaga 55.65 €, teenustasun 44.57 €, T+3 12.01.2011;

        • 08.03.2011 toimub WRT1V fondiemissioon, mille käigus emiteeritakse iga olemasoleva aktsia kohta üks uus aktsia, väärtpaberikontole tehakse 0-hinnaga kanne +200 WRT1V;

        • 25.04.2011 müüakse 300 WRT1V aktsiat hinnaga 26.54 €, teenustasu 35.07 €, T+3 28.04.2011 (pane tähele, et kui fondiemissiooni tulemusena langes aktsia hind 2 korda);

        • Maksuaruandesse:

          • Soetamismaksumus = 200 x 55.65 + 44.57 + 100 x 0 = 11174.57 €
          • Võõrandamisega seotud kulud = 35.07 €
          • Müügihind = 300 x 26.54 = 7962 €
          • WRT1V: Wärtsilä Oyj Abp B, aktsia, 300,11174.57, 35.07, 7962
          • 10.10.2011 müüakse ülejäänud 100 WRT1V aktsiat hinnaga 19.95 €, teenustasu 17.17 €, T+3 13.10.2011;
        • Maksuaruandesse:

          • Soetamismaksumus = 100 x 0 = 0 €
          • Võõrandamisega seotud kulud = 17.17 €
          • Müügihind = 100 x19.95 = 1995 €
          • WRT1V: Wärtsilä Oyj Abp B, aktsia, 100, 0, 17.17, 1995
          • Ostuoptsiooni kasutamine
          • Ostuoptsiooni kasutamise tulemusena teostatakse alusvaraks oleva aktsia ostutehing optsiooni täitmishinnaga (strike) ning Maksuaruandes arvestatakse optsiooni soetamismaksumus ostetavate aktsiate soetamismaksumuse hulka.
      • Näide:

        • 01.08.2011 ostetakse 4 BMW ostuoptsiooni (call) lepingut täitmiskuupäevaga 19.08.2011 ning täitmishinnaga 50 €, optsioonilepingu hinnaks 1.9 €, teenustasu 16 € (ühes lepingus on 100 aktsiat ning optsioonilepingu hind on ühe aktsia kohta);

        • 02.08.2011 müüakse 2 sama optsiooni hinnaga 2 €, teenustasu 8 €;

        • Maksuaruandesse:

          • Soetamismaksumus = 2 x 100 x 1.9 + 16 x 2 / 4 = 388 €
          • Võõrandamisega seotud kulud = 8 €
          • Müügihind = 2 x 100 x 2 = 400 €
          • CBMWAUG117200: BMW call Aug 2011 72, optsioon, 2, 388, 8, 400
          • 19.08.2011 kasutatakse ülejäänud 2 optsioonilepingut 200 BMW aktsia soetamiseks hinnaga 50 €, teenustasu 35.16 €, T+3 24.08.2011;
          • 20.10.2011 müüakse 200 BMW aktsiat hinnaga 54.2 €, teenustasu 43.7 €, T+3 25.10.2011;
        • Maksuaruandesse:

          • Soetamismaksumus = 200 x 50 + 43.7 + 2 x 100 x 1.9 + 16 x 2 / 4 = 10388 €
          • Võõrandamisega seotud kulud = 43.7 €
          • Müügihind = 200 x 54.2 = 10840 €
          • BMW: BMW AG, aktsia, 200, 10388, 43.7, 10840
    • Müügioptsiooni kasutamine

      • Müügioptsiooni kasutamise tulemusena teostatakse alusvaraks oleva aktsia müügitehing optsiooni täitmishinnaga (strike) ning Maksuaruandes arvestatakse optsiooni soetamismaksumus müüdavate aktsiate võõrandamisega seotud kulude hulka.

      • Näide:

        • 24.11.2011 ostetakse 400 BMW aktsiat hinnaga 47.30 €, teenustasu 70.58 €, T+3 27.11.2011;

        • 24.11.2011 ostetakse 4 BMW müügioptsiooni (call) lepingut täitmiskuupäevaga 16.12.2011 ning täitmishinnaga 50 €, optsioonilepingu hinnaks 2.15 €, teenustasu 16 €;

        • 16.12.2011 kasutatakse ostetud optsioonid 400 BMW aktsia müügiks hinnaga 50 €, teenustasu 70.32 €, T+3 21.12.2011;

        • Maksuaruandesse:

          • Soetamismaksumus = 400 x 47.30 + 70.58 = 18990.58 €
          • Võõrandamisega seotud kulud = 70.32 + 4 x 100 x2.15 + 16 = 946.32 €
          • Müügihind = 400 x 50 = 20000 €
          • BMW: BMW AG, aktsia, 400, 18990.58, 946.32, 20000
  5. Dividendid

    Tulumaksust vabastatud välisriigist saadud dividendid, kui dividendide maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. Sellisel juhul deklareeritakse dividendid välisriigi tulude tabelis 8.8 ning Eestis nendelt tulumaksu juurde tasuma ei pea, olenemata välisriigis tasutud tulumaksu summa suurusest. Kui välisriigis tulumaksu dividendidelt kinni peetud ei ole või välisriigi äriühing ei ole tasunud dividendide aluseks olnud kasumiosalt tulumaksu välisriigis, siis deklareerib välisriigist dividende saanud isik need välisriigi tulude tabelis 8.1 ning tulumaks tasutakse Eesti tulumaksuseaduse alusel Eestis.

    Tabelis 8.8 deklareeritud dividendide tulumaksu kinnipidamise tõendamiseks sobib Maksu- ja Tolliametile esitamiseks LHV poolt allkirjastatud Maksuaruanne.

    Täiendavad kommentaarid dividendide deklareerimise kohta:

    • Dividendi väljamakse tegija koodina kasutatakse LHV Maksuaruandes vastava väärtpaberi ISIN koodi ning nimi esitatakse analoogiliselt tabelite 6.1 ja 8.2 emitendi väljal märgitavaga – väärtpaberi sümbol ja nimetus.
    • Väljal "7. Tulu summa" näidatakse dividendi brutosumma. Näiteks juhul, kui USA aktsiate puhul laekub dividendi saajale 70 $ ning sellelt on kinni peetud tulumaks 30%, siis on brutodividendiks 70 / (1 – 0.3) = 100 $. Antud näite puhul märgitakse tabelis 8.8 tuluna seega 100 $ ning kinnipeetud tulumaksuna 100 – 70 = 30 $.
    • Kuna LHV hoiab klientide väärtpabereid mitme erineva välismaakleri juures ning üks maakler võib dividendidelt tulumaksu kinni pidada ning teine mitte, siis võib olla kliendi kontole kantava dividendi pealt tulumaks tasutud vaid osaliselt. Sellisel juhul näidatakse Maksuaruande osa dividendist tabelis 8.1 ning osa tabelis 8.8.
    • Samuti võib välismaaklerite lõikes erineda tulumaksumäär. Kui klientide väärtpaberid on hoitud mitme välismaakleri juures võib tulumaksumäär olla nende kaalutud keskmine.
    • Tulumaksu kinnipidamise või tasumise kuupäev ühtib LHV Maksuaruandes pea alati väljamakse kuupäevaga.
    • Tulu ning kinnipeetud või tasutud tulumaks esitatakse originaalvaluutas, mis märgitakse väljale "6. Rahaühik", ning ümardatakse kaks kohta peale koma.

    Näited:

    • 13.05.2011 maksab Tallinna Kaubamaja (TKM1T) dividende 0.28 € aktsia kohta, dividendisaajate nimekiri fikseeritakse 09.05.2011 seisuga, mil LHV kliendil on 100 TKM1T aktsiat.
      • Ei deklareerita ning LHV Maksuaruandes seega ei kajastu.
    • 01.05.2011 maksab Microsoft (MSFT) dividende 0.1 $ aktsia kohta, dividendisaajate nimekiri fikseeritakse 20.04.2011 seisuga, mil LHV kliendil on 300 MSFT aktsiat. Sellest 100 aktsia dividendiosa pealt on kinni peetud tulumaks 30%.
      • Brutodividend 300 x 0.1 = 30 $, millest 10 $ pealt on kinni peetud tulumaks 30% ning 20 $ pealt on tulumaks kinni pidamata. Kliendi kontole laekub 100 x 0.1 x (1 – 0.3) + 200 x 0.1 = 27 $.
      • LHV Maksuaruandes tabelis 8.1 esitatakse:
      • US5949181045, MSFT: Microsoft Corporation, USA, dividend, 01.05.2011, $, 20.00, 0.00, 01.05.2011
      • LHV Maksuaruandes tabelis 8.8 esitatakse:
      • US5949181045, MSFT: Microsoft Corporation, USA, dividend, 01.05.2011, $, 10.00, 3.00, 01.05.2011
      • Antud näite puhul on Eestis maksustatavaks tuluks 20 $ ning selle pealt tulumaks 20 x 0.21 = 4.20 $ ehk 3.2 € (01.05.2011 EUR/USD kurss vastavalt 1.3145).
    • 25.04.2011 maksab General Electric Co (GE) dividende 0.14 $ aktsia kohta, dividendisaajate nimekiri fikseeritakse 23.02.2011 seisuga, mille LHV kliendil on 500 GE aktsiat. Erinevad välismaaklerid peavad tulumaksu kinni erineva maksumäära alusel.
      • Brutodividend 500 x 0.14 = 70 $, millest 56 $ pealt on kinni peetud tulumaks 15% ja 14 $ pealt 30%. Kliendi kontole laekub 400 x 0.14 x (1 – 0.15) + 100 x 0.14 x (1 – 0.3) = 57.4 $. Tulumaksumääraks kujuneb 18%.

    LHV Maksuaruandes tabelis 8.8 esitatakse:

    • US3696041033, GE: General Electric Co., USA, dividend, 25.04.2011, $, 70.00, 12.60, 25.04.2011
  6. Intressid

    Tulumaksuga on maksustatavad kõik laenult, väärtpaberilt, liisingult, hoiuselt kui ka muult võlakohustuselt saadud intressid. Alates 2011. aastast kadus tulumaksuvabastus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi krediidiasutuse võlakirjadelt teenitud intressilt. Tulumaksuga ei maksustata endiselt lepinguriigi krediidiastutuse hoiuselt saadud intressi, st LHV hoiustelt teenitud intress on tulumaksuvaba ning Maksuaruandes seda ei kajastata.

    Kui intressid on teenitud Eestis tegutseva emitendi võlakirjadelt ning makseagent on tulumaksu kinni pidanud, siis kajastatakse intressid tabelis 5.1. Kui intresside väljamaksmisel pole tulumaksu kinni peetud, kajastatuvad intressid tabelis 7.1.

    Väljaspool Eestit teenitud intressid kajastatakse tabelis 8.1 ning veerus 8 on kajastatud kinnipeetud tulumaks. Juhul, kui tulumaksu kinni peetud pole, on veerus 0.