Üldised lepingutingimused 1/2020

Kehtivad alates 01.07.2020

  1. EESMÄRK

    Käesolevate üldiste lepingutingimuste eesmärk on sätestada üldised põhimõtted Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam (edaspidi Seesam) kindlustuslepingute sõlmimiseks, ­täitmiseks ning kahjude hüvitamiseks.

  2. PÕHIMÕISTED

    1. Kindlustusandja on Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (edaspidi Seesam).

    2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud Seesamiga kindlustuslepingu ning kellel lasub kohustus tasuda kindlustusmakseid. Kindlustusvõtjal on õigus saada kindlustushüvitist juhul, kui kindlustuslepingus pole määratud soodustatud isikut.

    3. Kindlustusleping on Seesami ja kindlustusvõtja (edaspidi koos nimetatuna pooled) vahel kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kohustub Seesam kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või täitma kindlustuslepingut muul kokkulepitud viisil (Seesami täitmise kohustus) ning kindlustusvõtja kohustub tasuma Seesamile kindlustusmakseid.

    4. Poliis on Seesami poolt välja antud dokument, mis tõendab kindlustuslepingu sõlmimist. Poliis võib olla peal­kirjastatud ka teisiti.

    5. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud kindlustusrisk.

    6. Kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Kindlustatud ese on eelkõige isiku elu ja tervis või kindlustatud isikule kuuluv asi, õigus, kohustus või kulu.

    7. Soodustatud isik on poliisile märgitud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitist, kokkulepitud rahasummat või Seesami muud kohustuse täitmist vastavalt kindlustuslepingule. Pärast kindlustusvõtja surma ei või tema pärijad soodustatud isikut asendada.

    8. Kolmas isik on isik, kes ei ole kindlustuslepingu pool ega kindlustatud isik.

    9. Kindlustusvõtjaga samastatud isik on käesolevate tingimuste punktis 11 nimetatud isik, kellele kindlustusvõtja on kohustatud enda kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi tutvustama ja kes on kohustatud neid sarnaselt kindlustusvõtjaga täitma. Kindlustusvõtjaga samastatud isikut ei loeta kindlustuslepingu pooleks.

    10. Kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on isik, kel on kindlustusjuhtumi korral õigus saada kindlustus­hüvitist. Kui kindlustuslepinguga on kokku lepitud kindlustushüvitise maksmine soodustatud isikule, on ­kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikuks soodustatud isik. Kui kindlustuslepinguga ei ole soodustatud isikus kokku lepitud, on kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikuks kindlustusvõtja. Kui soodustatud isik ei soovi kindlustushüvitist endale, on kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikuks kindlustusvõtja.

    11. Kindlustushuvi on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu.

    12. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.

    13. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus määratletud sündmus, mille toimumise korral peab Seesam täitma oma kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse.

    14. Kindlustussumma on poolte vahel kokkulepitud rahasumma, mis on Seesamipoolseks maksimaalseks välja­maksusummaks.

    15. Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

    16. Kindlustusperiood on poliisil märgitud ajavahemik, mil kehtib kindlustuskaitse ja mille alusel arvutatakse kindlus­tusmakseid.

    17. Kindlustuskaitse on Seesami kindlustuslepingus piiritletud kohustus maksta kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitist või täita lepingut muul kindlustuslepingus märgitud viisil.

    18. Kindlustustingimused on üldised lepingutingimused, kindlustusliigi tingimused, hüvitisreeglid ja eri­tingimused.

    19. Üldised lepingutingimused on käesolevad Seesami üldised lepingutingimused.

    20. Kindlustusliigi tingimused on tingimused, mis ­sätestavad kindlustamise ja kahju hüvitamise põhimõtted kindlus­tatava eseme liigi suhtes.

    21. Hüvitisreeglid on tingimused, mis sätestavad kindlustusjuhtumi korral kahju hüvitamise põhimõtted ja mille ­kohaldamise kohta on tehtud märge poliisile.

    22. Eritingimused on poliisil märgitud tüüptingimused konkreetse kindlustuslepingu jaoks, mis erinevad kindlustustingimustest ja mida kohaldatakse konkreetses kindlustuslepingus.

    23. Erikokkulepe on poliisile märgitud poolte vahel eraldi kokku lepitud tingimus, mis erineb kindlustustingimustes sätestatust või mis ei kajastu kindlustustingimustes. Erikokkuleppe ja kindlustustingimuste erinevuse korral ­kohaldatakse erikokkulepet.

    24. Ohutusnõuded on kindlustuslepingus sätestatud või vara valmistaja poolt või õigusaktidega kehtestatud ­nõuded, mille eesmärgiks on kahju tekkimise vältimine, kindlustusriski vähendamine ning vara või isiku turvalisuse ­tagamine.

    25. Omavastutus on kindlustuslepinguga määratud rahasumma või muu kindlustuslepinguga määratud väärtus (protsent kahjust, periood vms), mis jääb igas kindlustusjuhtumis kindlustusvõtja enda kanda.

    26. Kindlustushüvitis on kindlustuslepingu alusel makstav rahaline hüvitis kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju ning õigusabi- ja ekspertiisikulude hüvitamiseks.

    27. Kehtivuspiirkond on kindlustuslepingus kokkulepitud territoorium, kus kindlustuskaitse kehtib.

  3. KINDLUSTUSLEPINGU DOKUMENDID JA TÕLGENDAMINE

    1. Kindlustuslepingu dokumendid on üks või mitu järgmist dokumenti: kindlustusvõtja sooviavaldus kindlustus­lepingu sõlmimiseks, Seesami pakkumus, kindlustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, poliis, ­kindlustustingimused, kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu ning muud kindlustus­lepingus nimetatud dokumendid.

    2. Kindlustuslepingu suhtes kehtivad kindlustustingimused on nimetatud poliisil.

    3. Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kõikidest kindlustuslepingu juurde kuuluvatest dokumentidest tervikuna. Vastuolude ilmnemisel lähtutakse esmalt poliisist, seejärel muudest lepingu dokumentidest, seejärel kindlustusliigi tingimustest ning viimasena üldistest lepingutingimustest.

    4. Kui kindlustuslepingu dokumendid on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude ilmnemisel kindlustuslepingu dokumentide eestikeelsest tekstist.

    5. Kindlustuslepingu poolte vahel kindlustuslepingust tulenevatele vaidlustele kohaldatakse Eesti õigust.

    6. Kindlustusvõtja võib nõuda Seesamilt asenduspoliisi ning tema poolt kirjalikult või kirjalikku taas­esitamist ­võimaldavas vormis tehtud tahteavalduse ärakirja väljastamist. Samuti võib kindlustusvõtja õigustatud huvi olemas­olul nõuda Seesami valduses olevate kindlustusvõtja kindlustuslepinguga seotud andmete ja ­dokumentide koopiate väljastamist, kui kindlustusvõtja tõendab, et andmed või dokument on kogutud või koostatud kindlustus­võtja huvides või kui dokumendis ja andmetes on kajastatud kindlustusvõtja ja Seesami ­vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.

  4. TEADETE SAATMINE JA SALVESTAMINE

    1. Kõik kindlustusvõtja, kindlustatud isiku ja soodustatud isiku teated, mis tuleb vastavalt kindlustuslepingule või õigusaktidele Seesamile edastada, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud, tuleb saata Seesamile kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui ei ole kokkulepitud teisiti.

    2. Poliisi ja muud kindlustuslepinguga seotud dokumendid annab Seesam üle või edastab kindlustuslepingus ­nimetatud kindlustusvõtja poolt Seesamile edastatud postiaadressil või elektronposti aadressil.

    3. Kõik teated, mis Seesam peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab Seesam kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üldise iseloomuga teated avaldab Seesam internetiaadressil www.seesam.ee või edastab massiteabevahendite kaudu.

    4. Seesamil on õigus salvestada kõik sidevahendi teel talle edastatud teated ja muud toimingud ning kasutada ­vajadusel vastavaid salvestusi kindlustusvõtja või muude kindlustuslepinguga seotud isikute tahteavalduste ja toimingute tõendamiseks.

  5. KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE JA MUUTMINE

    1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustusvõtja on täitnud ühe alljärgnevatest tingimustest:

      1. kindlustusvõtja on edastanud Seesamile oma nõusoleku kindlustuslepingu sõlmimiseks;

      2. kindlustusvõtja on tasunud Seesamile esimese kindlustusmakse;

      3. kindlustusvõtja on täitnud mõne muu kindlustuslepingus nimetatud tingimuse.

    2. Seesam väljastab kindlustuslepingu sõlmimise kinnituseks kindlustusvõtjale enda poolt allkirjastatud poliisi. ­Allkiri poliisil võib olla omakäeline, digitaalne või tiražeeritud. Seesam võib poliisi kindlustusvõtjale üle anda või saata selle posti teel või elektrooniliselt.

    3. Seesam edastab kindlustusvõtjale veebilehe aadressi, millelt on leitavad kindlustuslepingu suhtes kehtivad tüüptingimused. Juhul, kui kindlustusvõtja seda nõuab, esitab Seesam kindlustuslepingu suhtes kehtivad tüüp­tingimused hiljemalt koos pakkumusega. Kindlustustingimustega on kindlustusvõtjal võimalik tutvuda Seesami konto­rites või veebilehel www.seesam.ee.

    4. Kui kindlustusvõtja täidab tingimuse, mis on poliisil ette nähtud kindlustuslepingu sõlmimiseks, siis eelda­takse, et kindlustusvõtja on poliisi kätte saanud, ta on kindlustustingimustega tutvunud ning nendega nõus. Kui ­kindlustusvõtja poliisi kätte ei saa või tal ei ole võimalik kindlustustingimustega tutvuda, siis peab ta sellest Seesamile viivitamatult teatama.

    5. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama Seesamile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Kindlustusleping on muudetud, kui Seesam on väljastanud muudatuse kohta uue poliisi ning kindlustusvõtja on täitnud tingimuse, mis on nimetatud dokumendil ette nähtud muudetud kindlustuslepingu jõustamiseks.

  6. KINDLUSTUSLEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS

    1. Kindlustusleping jõustub sõlmimisel, kui kindlustuslepingus ei ole ette nähtud muud jõustumise tingimust või tähtaega.

    2. Kindlustuskaitse kehtib poolte vahel kokkulepitud ja poliisile märgitud kindlustusperioodi jooksul, kui kindlustus­lepingust ei tulene teisiti.

    3. Kindlustuslepinguga võib ette näha, et kindlustuskaitse algab tagasiulatuvalt enne kindlustuslepingu sõlmimist.

    4. Kindlustusleping on kas tähtajaline või pidev.

      1. Tähtajaline kindlustusleping kehtib kindlustuslepingu sõlmimisest kuni kokkulepitud kindlustusperioodi lõppemiseni, kui pooled ei lõpeta kindlustuslepingut varem vastavalt üldistes lepingutingimustes toodud kindlustuslepingu ülesütlemise alustel.

      2. Pidev kindlustusleping kehtib pärast kindlustusperioodi lõppemist veel ühe kindlustusperioodi, kui pooled ei lõpeta kindlustuslepingut üldistes lepingutingimustes toodud kindlustuslepingu ülesütlemise alustel. Kui kindlustustingimused on eelmise kindlustusperioodiga võrreldes muutunud, edastab Seesam kindlustusvõtjale uued kindlustustingimused.

  7. SOODUSTATUD ISIKU MÄÄRAMINE

    1. Soodustatud isik määratakse ja muudetakse kindlustuslepingus kindlustusvõtja ja Seesami kokku­leppel. Soodus­tatud isik märgitakse poliisile. Kui kindlustusvõtja ja kindlustatud isik ei ole sama isik, on soodustatud isiku muutmi­seks vajalik kindlustatud isiku kirjalik nõusolek.

    2. Kui soodustatud isik kaotab temast tulenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või kui soodustatud isik on surnud või lõppenud enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

  8. KINDLUSTUSMAKSE TASUMINE

    1. Kindlustusvõtja peab tasuma kindlustusmaksed Seesamile poliisil või arvel märgitud tähtajal ja summas.

    2. Kindlustusvõtja peab tasuma poliisil või arvel nimetatud kindlustusmaksed õigel ajal olenemata sellest, kas ­Seesam on talle saatnud meeldetuletuse või arve.

  9. ESIMESE KINDLUSTUSMAKSE TASUMISEGA HILINEMINE

    1. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest osamakset, võib Seesam kuni makse tasumiseni kindlustuslepingust taganeda (punkt 26.12).

    2. Kui Seesam ei ole kolme kuu jooksul alates kindlustusmakse sissenõutavaks muutumisest esitanud kohtusse hagi kindlustusmakse sissenõudmise kohta eeldatakse, et Seesam on kindlustuslepingust taganenud.

    3. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene osamakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb Seesam oma täitmise kohustusest.

    4. Punkte 9.1 – 9.3 kohaldatakse juhul, kui esimese kindlustusmakse tasumine ei ole punkti 5.1 kohaselt kindlustuslepingu sõlmimise tingimuseks.

  10. JÄRGMISTE KINDLUSTUSMAKSETE TASUMISEGA HILINEMINE

    1. Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat osamakset tähtaegselt, määrab Seesam kindlustusvõtjale maksmiseks vähemalt kahenädalase tähtaja, ehitise kindlustamise korral ühekuulise tähtaja.

    2. Kui Seesam on määranud kindlustusmakse tasumiseks täiendava tähtaja ning kindlustusjuhtum toimub pärast selle tähtaja möödumist, ilma et kindlustusvõtja oleks kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kindlustusmakset ­tasunud, vabaneb Seesam oma täitmise kohustusest, välja arvatud juhul, kui kindlustusmakse tasumata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu tõttu.

    3. Kui Seesam on määranud kindlustusmakse tasumiseks täiendava tähtaja ning kindlustusvõtja ei ole selle tähtaja jooksul kindlustusmakset tasunud, võib Seesam kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Seesam võib juba punktis 10.1 nimetatud teates avaldada, et loeb kindlustuslepingu tähtaja möödumisel üles öelduks, kui kindlustus­võtja ei ole tähtaja jooksul kindlustusmakset tasunud (punkt 26.11).

    4. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse ühe kuu jooksul kindlustuslepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole enne tasumist toimunud, ei loeta kindlustuslepingut punktis 10.3 sätestatud juhul üles öelduks.

  11. KINDLUSTUSVÕTJAGA SAMASTATUD ISIKUD

    1. Kindlustusvõtjaga on samastatud järgmised isikud:

      1. kindlustatud isik;

      2. kindlustatud eseme seaduslik valdaja;

      3. isikud, kes kasutavad või valdavad kindlustatud eset kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või eseme seadus­liku valdaja nõusolekul;

      4. kindlustusvõtja või kindlustatud isiku seaduslikud või faktilised perekonnaliikmed;

      5. isikud, kes seaduse, muu lepingu (sh tööleping) või muu õigussuhte alusel on kohustatud järgima ekspluatatsiooni, ohutuse, kahju vältimise, piiramise, päästmise vms nõudeid.

    2. Kindlustusvõtja peab kindlustusvõtjaga samastatud isikutele tutvustama ja selgitama kindlustuslepingust tulene­vaid kohustusi, eelkõige ohutusnõuete täitmist. Eeldatakse, et kindlustusvõtja on punktis 11.1 nimetatud isikutele kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi tutvustanud ja selgitanud.

    3. Punktis 11.1 nimetatud isikute poolt kindlustuslepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmine loetakse kindlustusvõtja poolseks kindlustuslepingu rikkumiseks ja eeldatakse, et kindlustusvõtja eelnimetatud rikkumine on süüline. Seesamil on õigus eelnimetatud juhul kindlustuslepingu täitmisest osaliselt või täielikult keelduda vasta­valt punktile 23.

    4. Kui kindlustusjuhtum toimub või Seesamil ei ole oma täitmiskohustust võimalik kindlaks teha sest, et kindlus­tusvõtjaga samastatud isikud ei täitnud kindlustuslepingus sätestatud kohustusi seetõttu, et kindlustusvõtja ei teavi­tanud kindlustusvõtjaga samastatud isikuid kindlustuslepingust tulenevatest kohustustest, on ­Seesamil ­õigus tulenevalt käesolevates tingimustes sätestatust keelduda kindlustuslepingu täitmisest osaliselt või ­täielikult ­vastavalt punktile 23.

    5. Seesamil on seadusest tulenev õigus esitada tagasinõue (punkt 24) kahju põhjustanud samastatud isiku vastu (va kindlustatud isik) Seesami poolt hüvitatud kahjusumma ulatuses.

  12. SEESAMI TEAVITAMISKOHUSTUS

    1. Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub Seesami nimi, õiguslik vorm, aadress või selle kontori aadress, kus kindlustusleping sõlmiti või kindlustusjärelevalve aadress, teatab Seesam sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või avaldab teate internetiaadressil www.seesam.ee.
  13. KINDLUSTUSVÕTJA TEAVITAMISKOHUSTUS ENNE KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMIST

    1. Kindlustusvõtja peab enne kindlustuslepingu sõlmimist edastama Seesamile tõese ja täieliku info kõigi kindlus­tusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta (k.a info, mille kohta pole Seesam teavet küsimustiku ­täitmise teel nõudnud), mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada Seesami otsust sõlmida kindlustusleping või seada ­kindlustuslepingu sõlmimiseks kindlad tingimused. Teavitamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlustusvõtja eeldab, et vastav asjaolu võib olla Seesamile juba teada.

    2. Seesam võib esitada kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist oluliste asjaolude kohta ­kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis küsimustiku, millele kindlustusvõtja kohustub kirjalikku taasesitamist võimal­davas vormis vastama.

  14. KINDLUSTUSVÕTJA TEAVITAMISKOHUSTUS PÄRAST KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMIST

    1. Kindlustusvõtja peab Seesamile viivitamatult teatama, kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal on:

      1. toimunud muudatused olulistes asjaoludes (k.a olulistes asjaoludes, mille kohta pole Seesam teavet küsimus­tiku täitmise teel nõudnud);

      2. toimunud muudatused kindlustuslepingus nimetatud andmetes;

      3. kindlustusrisk suurenenud;

      4. kindlustatud ese võõrandatud;

      5. kindlustatud ehitise alune kinnistu hüpoteegiga koormatud.

  15. KINDLUSTUSVÕTJA TEAVITAMISKOHUSTUSE RIKKUMISE TAGAJÄRJED

    1. Kui kindlustusvõtja on punktide 13-14 nõudeid rikkudes jätnud Seesamile olulistest asjaoludest teatamata või esitanud ebaõiget teavet või on tahtlikult vältinud olulise asjaolu Seesamile teadaandmist, võib Seesam ­taganeda kindlustuslepingust (punkt 26.13) kuu aja jooksul alates ajast, kui ta sai teada või pidi teada saama teatamis­kohustuse rikkumisest, välja arvatud juhul, kui:

      1. Seesam juba teadis asjaolust, mida talle ei teatatud;

      2. Seesam teadis, et teave, mida kindlustusvõtja oli talle teatanud, on ebaõige;

      3. kindlustusvõtja ei ole süüdi teatamiskohustuse rikkumises;

      4. asjaolu, millest kindlustusvõtja ei teatanud või mille kohta ta andis ebaõiget teavet, langes enne kindlustus­juhtumi toimumist ära;

      5. Seesam on kindlustuslepingust taganemise õigusest loobunud.

    2. Kui Seesamil puudub vastavalt punktile 15.1 õigus kindlustuslepingust taganemiseks, võib ta nõuda kindlustus­võtjalt alates kokkulepitud kindlustusperioodi algusest suurema kindlustusmakse tasumist ühe kuu jooksul ajast, millal ta sai teada kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest.

    3. Kui Seesam suurendab kindlustusmakset ilma kindlustuskaitset muutmata, võib kindlustusvõtja kindlustus­lepingu kindlustusmakse suurendamise algusajaks üles öelda, teatades sellest Seesamile ühe kuu jooksul pärast Seesamilt kindlustusmakse suurendamise teate saamist (punkt 26.17).

    4. Kui Seesam taganeb punkti 15.1 kohaselt kindlustuslepingust, peab ta kindlustuslepingust tulenevad ­kohustused täitma juhul, kui kindlustusjuhtum saabub enne kindlustuslepingust taganemist ning asjaolu, millest kindlustus­võtja talle ei teatanud, ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist. Seesami täitmise kohustuse olemasolu ­hindamisel arvestatakse ka tasutud kindlustusmaksete suhet kindlustusmaksetega, mida oleks tulnud maksta, kui asjaolust oleks teatatud.

    5. Punktid 15.1 – 15.2 ei välista Seesami õigust tühistada kindlustusleping pettuse tõttu.

  16. KOLMANDA ISIKU RISKI KINDLUSTAMINE, ALAKINDLUSTUS, ÜLEKINDLUSTUS, MITMEKORDNE KINDLUSTUS JA KAASKINDLUSTUS

    1. Kui kindlustatud on kolmanda isikuga seotud kindlustusrisk, on kolmandal isikul õigus nõuda Seesamilt kindlustus­lepingu täitmist ja kõiki sellega seotud õigusi ainult kindlustusvõtja nõusolekul, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on kindlustuslepingus nimetatud soodustatud isikuna.

    2. Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustatud isik, ei ole tal õigust nõuda Seesamilt kindlustuslepingu täitmist ega ­käsutada kindlustuslepingust tulenevaid õigusi, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kindlustatud isik andis talle selleks nõusoleku.

    3. Alakindlustus on olukord, kus kindlustussumma on väiksem, kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi ­toimumise ajal. Sellisel juhul vastutab Seesam kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustus­väärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Alakindlustuse korral rakendatakse järgnevat valemit: kahju­summa x ­kindlustussumma / kindlustusväärtus – omavastutus = kindlustushüvitis.

    4. Ülekindlustus on olukord, kus kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust.

    5. Alakindlustuse ja ülekindlustuse puhul on kindlustusvõtjal enne kindlustusjuhtumi toimumist õigus esitada Seesamile avaldus kindlustussumma ja kindlustusväärtuse vastavusse viimiseks kindlustuslepingus. Ala­kindlustuse kõrvaldamiseks peab kindlustusvõtja kindlustuslepingu muutmiseks tasuma Seesamile täiendava kindlustusmakse. Ülekindlustuse kõrvaldamiseks on kindlustusvõtjal õigus nõuda kindlustussumma vähendamist kindlustuslepingus koos kindlustusmakse vastava vähendamisega.

    6. Kui pärast kindlustusjuhtumi toimumist ilmneb, et kindlustatud ese oli alakindlustatud, siis kindlustus­hüvitise suurus arvutatakse käesolevate tingimuste punktis 16.3 kohalduva põhimõtte alusel sõltumata sellest, kas kindlustus­võtja on tasunud täiendava kindlustusmakse või mitte.

    7. Mitmekordne kindlustus on olukord, kus kindlustusvõtja kindlustab sama kindlustusriski mitme kindlustus­andja juures ja kindlustusandjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse.

      1. Mitmekordse kindlustuse puhul on igal kindlustusandjal täitmiskohustus vastavalt oma kindlustus­lepingule, kuid kõigilt kindlustusandjatelt kokku ei saa kindlustusvõtja nõuda hüvitamist rohkem, kui on kahju tegelik suurus.

      2. Mitmekordse kindlustuse puhul võib kindlustusvõtja hiljem sõlmitud kindlustuslepingu üles öelda või ­nõuda Seesamilt kindlustusmakse ja kindlustussumma vähendamist suuruseni, mis ei ole kaetud varem ­sõlmitud kindlustuslepinguga. Kindlustusleping loetakse nimetatud juhul üles öelduks või kindlustus­summa ja kindlustus­makse vähendatuks selle kindlustusperioodi lõpuks, mille jooksul ülesütlemise või kindlustussumma ja kindlustusmakse vähendamise teade esitati (punkt 26.15).

    8. Kaaskindlustus on olukord, kus sama kindlustus või sama varaga seotud kindlustusriskide kindlustus jagatakse mitme kindlustusandja vahel määratud osades ning iga kindlustusandja on kohustatud maksma hüvitist üksnes võrdeliselt tema osaga.

      1. Kaaskindlustuse puhul on iga kindlustusandja kohustatud hüvitama kahju võrdeliselt oma kokku­lepitud osaga. Kindlustuslepingus nimetatakse juhtiv kindlustusandja, kes on kõigi kaaskindlustusandjate ­esindajaks kahjukäsitluse käigus.
  17. KINDLUSTATUD ASJA VÕÕRANDAMINE

    1. Kindlustatud asja võõrandamisest peavad asja võõrandaja või omandaja Seesamile viivitamatult teatama.

    2. Kui kindlustusvõtja kindlustatud asja võõrandab, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused (sh õigus kindlustusmakse tagastamisele), välja arvatud õigused ja kohustused, mis on tekkinud enne kindlustatud asja võõrandamist.

    3. Seesami suhtes ei loeta kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle läinuks enne, kui Seesam sai teada kindlustatud asja võõrandamisest.

    4. Kui Seesam ei saa asja võõrandamise kohta nõuetekohast teadet, vabaneb ta oma täitmiskohustusest, kui kindlustus­juhtum toimub hiljem, kui ühe kuu möödumisel ajast, mil Seesam oleks pidanud vastava teate saama.

  18. KINDLUSTUSRISKI SUURENEMINE

    1. Kindlustusvõtja ei või pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma Seesami eelneva kirjaliku või kirjalikku taasesita­mist võimaldava nõusolekuta kindlustusriski suurendada ega lubada kindlustusriski suurendada kindlustus­võtjaga samastatud isikutel (punkt 11.1).

    2. Kindlustusvõtja peab kindlustusriski suurenemisest viivitamatult Seesamile teatama, sealhulgas ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski.

    3. Seesam kohaldab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest teatamise ja kindlustusriski suurendamise keelu osas võlaõigusseaduse vastavaid sätteid.

    4. Erinevalt punktist 18.3 märgitust juhul, kui kindlustuslepingu kehtivusajal kindlustusrisk suureneb või kindlustusvõtja on suurendanud kindlustusriski võimalikkust, võib Seesam määrata tähtaja täiendavate ohutusnõuete rakenda­miseks kindlustusriski võimalikkuse vähendamise eesmärgil. Juhul, kui kindlustusvõtja tähtajaks kindlustus­riski võimalikkust ei vähenda, võib Seesam kindlustuslepingu tähtaja möödumisel üles öelda (punkt 26.5.3 ja 26.5.6).

    5. Erinevalt punktist 18.3 märgitust on kindlustusvõtjal võimalik kindlustusleping pärast täiendavate ohutus­nõuete rakendamise teate kättesaamist üles öelda, kui ta teatab kindlustuslepingu ülesütlemisest Seesamile üks kuu ­ette. Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingut selle tähtaja jooksul üles öelnud ja on täitnud täiendavad ohutus­nõuded, loetakse täiendavad ohutusnõuded kindlustuslepingu osaks (punkt 26.16).

    6. Seesamil on õigus lepingu kehtivuse ajal ja kahjukäsitluse käigus kontrollida kindlustatud eseme seisukorda, ohutusnõuete täitmist, kindlustusriski suurenemist ja muid kindlustatud isiku ja esemega seotud asjaolusid.

  19. OHUTUSNÕUETE TÄITMINE

    1. Kindlustusvõtja on kohustatud täitma kõiki kindlustuslepingus kokku lepitud kohustusi ja ohutusnõudeid ning kindlustuslepingu täitmiseks vajalikke õigusakte, mis näevad ette käitumisjuhiseid:

      1. kindlustatud esemete hoidmiseks, kasutamiseks ja ohutuse tagamiseks;

      2. kindlustatud isikutega seotud õnnetus- ja haigusjuhtumite vältimiseks;

      3. kindlustatud isikute ja kindlustatud esemete kindlustusjuhtumite ärahoidmiseks ning kahju vähendamiseks.

    2. Kindlustusvõtja on kohustatud täitma mõistlikku hoolsuskohustust, järgima kindlustustingimustes märgitud/kokkulepitud ohutusnõudeid ning käituma heaperemehelikult ja tavapärase hoolsusega, et vältida kindlustatud eseme suhtes kahjuliku tagajärje saabumist.

    3. Seesamil on õigus kindlustuslepingu kehtivuse ajal ja kahjukäsitluse käigus kontrollida kindlustatud eseme seisu­korda, ohutusnõuete täitmist, kindlustusriski suurenemist ja muid kindlustatud isiku ja esemega seotud asjaolusid.

  20. KINDLUSTUSJUHTUMI TOIMUMINE

    1. Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust, eel­kõige ­tulekahju, varguse, röövi, vandalismi või mõne muu süüteo esinemise korral, teatama sellest viivitamatult ­politseile, päästeametile või muule päästetöid või kindlustusjuhtumi asjaolude uurimist teostavale organile ning võimaldama kindlustusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise.

    2. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest Seesamile viivitamatult teatama. Teate võib ­edastada ­Seesamile kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või suuliselt. Teates peavad sisalduma ­vähemalt andmed sündmuskoha, kahjustunud eseme, kindlustusjuhtumi toimumise kuupäeva ja teadaolevate kindlustusjuhtumi asjaolude, samuti teate edastaja kohta (kontakttelefon ning -aadress).

    3. Seesami kindlustuslepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja Seesami täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega.

    4. Kindlustushüvitist saama õigustatud isik peab esitama Seesamile kahjuavalduse hiljemalt kolme kuu jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest või sellest teadasaamisest.

    5. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel rakendama võimaluse piires kõiki abinõusid kahju ­edasiseks piiramiseks, võimalike lisakahjude vältimiseks ja kindlustusjuhtumi asjaolude ja põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ning tunnistajate väljaselgitamiseks.

    6. Kindlustusvõtja ei või enne kahju suuruse ja kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemist teha ilma ­Seesami nõusolekuta kahjustatud asja ega sündmuskoha suhtes mingeid muudatusi, mis võivad mõjutada kahju ­tekki­mise põhjuse või kahju suuruse kindlakstegemist. Muudatusi võib teha ainult selleks, et ära hoida kahju tekkimine või vältida juba tekkinud kahju suurenemist või siis, kui muudatused on vajalikud avalikes huvides. Kindlustusvõtja peab enne muudatuste tegemist võimalusel küsima luba Seesamilt.

    7. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusjuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike kahju tekitanute kohta Seesamile viivitamatult õiget ja täielikku informatsiooni.

    8. Kindlustusvõtja peab võimaldama Seesamil sündmuskoht ja kahjustatud ese viivitamatult üle vaadata.

    9. Kindlustusvõtja peab esitama Seesamile kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja ­kirjalikke seletusi, vastama kindlustusjuhtumiga seotud küsimustele ja osalema Seesami kutsel sündmuskoha või kahjustu­nud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab Seesam kindlustusliigi tingimustes või eraldi ­dokumendina.

    10. Kindlustusvõtja peab tagama, et kindlustusvõtjaga samastatud isikud (punkt 11.1) täidaksid punkte 20.1 – 20.2, 20.4 – 20.9.

    11. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki lepingu pool ühe kuu jooksul pärast Seesami kahju ­hüvitamise kohta tehtud otsusest teadasaamist lepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepingu poolele üks kuu ette (punkt 26.4).

  21. KAHJUKÄSITLUS

    1. Kahjukäsitlus on toimingute kogum, mille Seesam viib läbi pärast kahjujuhtumist teate saamist eesmärgiga teha kindlaks kindlustusjuhtumi toimumine, Seesami täitmiskohustus ja selle ulatus.

    2. Pärast kahjuteate saamist viib Seesam või tema poolt nimetatud isik läbi kahjukäsitluse. Seesam viib kahju­käsitluse läbi hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Seesami täitmiskohustus muutub sissenõutavaks, kui kahjukäsitluses on lõpetatud kõik toimingud, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise, Seesami täitmiskohustuse ja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks.

    3. Seesam on kohustatud kahjukäsitluse lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõigi selleks vajalike andmete ja dokumentide saamist, arvestades punktides 21.3.1 – 21.3.2 nimetatud erandeid.

      1. Kui kindlustusjuhtumiga seoses on algatatud tsiviilkohtu-, kriminaal- või väärteomenetlus, mille käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus Seesami täitmiskohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt, peab Seesam kahjukäsitluse lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vastava menetluse peatamise või lõpetamise otsusest või jõustunud kohtuotsusest teadasaamist või muu vastavat õigust omava ametiisiku või organi otsusest teadasaamist.

      2. Kui kindlustusliigi tingimustes on kahjukäsitluse lõpetamiseks ette nähtud muu tähtaeg, siis ­rakendatakse seda tähtaega.

    4. Kui Seesam ei ole kahjukäsitlust lõpetanud punktides 21.3 – 21.3.2 ette nähtud aja jooksul, kuid kindlustus­juhtumi toimumine on tõendatud, võib kindlustusvõtja nõuda, et Seesam maksaks raha ulatuses, mis vastab selleks ajaks kindlaks tehtud täitmiskohustusele. Kui kahjukäsitluse lõpetamine on takistatud kindlustusvõtjast tuleneva ­asjaolu tõttu, siis selleks ajaks kahjukäsitluse lõpetamise tähtaja kulgemine peatub.

    5. Juhul, kui Seesamil on tekkinud täitmiskohustus, ei ole tal kindlustushüvitise maksmise kohustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik (st kindlustusvõtja või poliisile märgitud soodustatud isik) on ­teatanud Seesamile kindlustushüvitise saaja nime ja arvelduskonto numbri.

    6. Seesamil on kahju hüvitamisel õigus nõuda hävinud eseme säilinud osa omandiõiguse üleandmist, ­samuti kindlustusjuhtumi tagajärjel kadunud või isiku õiguspärasest valdusest õigusvastaselt väljunud (nt vargus, rööv) ­eseme omandiõiguse endale üleandmist. Kuni eseme või eseme omandiõiguse Seesamile üleandmiseni võib Seesam peatada kindlustushüvitise maksmise või vähendada kindlustushüvitist vastava eseme hariliku ­väärtuse (turuväärtuse) võrra.

    7. Kui Seesam on hüvitanud isiku valdusest õigusvastaselt välja läinud (nt vargus, rööv) eseme väärtuse ja see hiljem leitakse, siis on kindlustusvõtjal kohustus viivitamatult teatada Seesamile eseme leidmisest või selle ­asukohast teadasaamisest.

    8. Kui Seesami ja kindlustusvõtja vahel on vaidlus Seesami täitmiskohustuse või täitmiskohustuse ulatuse osas, siis võivad nad kirjalikult kokku leppida eksperdi või ekspertide grupi nimetamises ekspertiisi tegemiseks ning ekspertiisikulude kandja.

  22. KAHJU HÜVITAMISE VIIS JA KINDLUSTUSHÜVITISE ARVESTAMINE

    1. Kahju hüvitamine toimub kindlustusliigi tingimustes sätestatud korras ja ulatuses.

    2. Juhul, kui kahju hüvitamist puudutav küsimus on kindlustusliigi tingimustes reguleerimata, kohaldatakse ­reguleerimata küsimuses käesolevates tingimustes sätestatud kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid.

    3. Kindlustatud asja parandamine või asendamine toimub mõistlikel tingimustel, st kindlustusvõtja peab võima­luse korral valima soodsaima võimaluse.

    4. Seesamil ei ole kohustust kahjustatud asja taastada ega hävinud asja asendada.

    5. Mõistliku kahju suuruse kindlakstegemiseks on Seesamil õigus nimetada ehitus- või remondiettevõte, kellele on kindlustusvõtja kohustatud kahjustunud asja ette näitama. Ehitusvõi remondiettevõtte nimetamisega ei ­võta Seesam kohustust parandamiseks nimetatud ehitus- või remondiettevõttes ega vastutust teostatavate tööde kvaliteedi eest.

    6. Seesam tasub kindlustushüvitise selle saamiseks õigustatud isikule alati rahas.

    7. Erinevalt punktist 22.6 märgitust võivad kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ja Seesam leppida kokku, et Seesam tasub kindlustushüvitise kahjustatud asja taastavale ehitusvõi remondiettevõttele järgmiste tingimuste koosesinemisel:

      1. kindlustusvõtja sõlmib ilma Seesami mistahes osaluseta töövõtulepingu ehitus- või remondiettevõttega, kes kahjustatud asja taastab või remondib;

      2. Seesam ei vastuta ehitus- või remondiettevõtte töökvaliteedi eest ega muude võimalike töövõtulepingu rikkumiste eest;

      3. juhul, kui Seesam ja kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on leppinud kokku kindlustus­hüvitise tasumises ehitus- või remondiettevõttele, väljastab Seesam kindlustusvõtjale või remondi- või ehitus­ettevõttele garantiikirja;

      4. kindlustusvõtja on kohustatud tasuma remondi- või ehitusettevõttele Seesami poolt tasutava kindlustushüvitise ja hüvitamise aluseks võetud kalkulatsiooni vahe.

    8. Juhul, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ja Seesam ei jõua kindlustatud asja parandamise ­teostamises kokkuleppele, tasub Seesam kindlustatud isikule kindlustushüvitise rahas soodsaima ­kalkulatsiooni või pakkumise alusel.

    9. Kindlustushüvitise maksmisel on Seesamil õigus kahjusummast ja hüvitatavatest kuludest kinni pidada:

      1. poliisil või kindlustusliigi tingimustes nimetatud omavastutus ning

      2. kokkulepitud kindlustus­perioodi lõpuni sissenõutavaks muutunud tasumata kindlustusmaksed. Kindlustus­makse võib kinni ­pidada ­sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on ­saabunud. Seesamil on eelnimetatud õigus ka juhul, kui kindlustushüvitis makstakse muule isikule kui kindlustusvõtjale.

    10. Kindlustushüvitise arvestamisel kohaldatakse omavastutust viimasena pärast muid võimalikke kindlustus­hüvitise vähendamisi.

  23. KINDLUSTUSHÜVITISE VÄHENDAMINE JA MAKSMISEST KEELDUMINE

    1. Seesamil on õigus kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda, kui:

      1. kindlustusvõtja või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi raske hooletuse tõttu või tahtlikult;

      2. kindlustusvõtja on rikkunud kohustust täita ohutusnõudeid ja mitte suurendada kindlustusriski ning see rikkumine on mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ja Seesami täitmise kohustust;

      3. kindlustusvõtja on rikkunud süüliselt muud kohustust, kui punktis 23.1.2 märgitud ning see rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist ja selle suurust;

      4. kindlustusvõtja ei ole täitnud kohustust teatada Seesamile kindlustusriski suurenemisest. Seesam ­vabaneb oma täitmiskohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil ­Seesam oleks pidanud teate kätte saama, välja arvatud juhul, kui Seesam teadis ajal, mil ta oleks pidanud teate kätte saama, kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest või pidi seda teadma.

      5. kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist;

      6. kindlustusvõtja rikkus raske hooletuse tõttu kohustust, mida tuli Seesami suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele või Seesami täitmise­kohustusele;

      7. kindlustusvõtja on tahtlikult või raskest hooletusest jätnud andmata Seesamile andmed ja dokumendid, mis võimaldavad Seesamil tagasinõuet esitada (punkt 24.3);

      8. esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kindlustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumiseks.

    2. Seesamil on õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui makse saaja suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni, mis on kehtestatud vastavalt ÜRO resolutsioonidele või Euroopa Liidu või Eesti Vabariigi või Ameerika Ühendriikide õigusaktidele (sealhulgas Office of Foreign Assets Control (OFAC) poolt kehtestatud sanktsioonid).

    3. Seesam arvestab kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või selle vähendamisel rikkumise raskust ning selle mõju kahju tekkimisele.

    4. Kui kindlustuslepingu rikkumine saab Seesamile teatavaks pärast kindlustushüvitise maksmist, on Seesamil õigus makstud kindlustushüvitis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui Seesam oleks kindlustuslepingu rikkumisest teades kindlustushüvitise maksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

    5. Seesam ei hüvita kahju, mida on otseselt või kaudselt põhjustanud:

      1. sõda, kodusõda, riigipööre, sõjaline või anastatud võim, ülestõus, vastuhakk, mäss, rahvarahutus, revolutsioon, terrorism, poliitiline relvastatud konflikt, invasioon, sõjaline konflikt, sõjategevus või ­s­õjasarnane ­tegevus, varade natsionaliseerimine või konfiskeerimine või rekvireerimine või mis tahes muu ülal­nimetatud sündmusega sarnane sündmus või mis tahes meetmed, mis on võetud mis tahes ülal­nimetatud juhtumi kontrollimiseks, ennetamiseks, tõkestamiseks või on mis tahes viisil nendega seotud;

        1. Terrorism on mis tahes isiku tegu või ähvardus, mis põhjustab või ähvardab põhjustada kahju, mis on tekitatud või väidetavalt tekitatud kas täielikult või osaliselt poliitilisel, usulisel, ideoloogilisel või muul sarnasel eesmärgil.
      2. tuumareaktsioon, tuumakiirgus/kiirgus, tuumamaterjali kasutamine, tuumakütuse kasutamisest ­tekkinud jäätmed, tuumalõhkekehad või mistahes muu tuumarelv, radioaktiivne saaste;

      3. magnet- või elektromagnetväli;

      4. asbest, sünteetilised- ehk tehismineraalkiud, ränidioksiid või toksiline hallitus;

      5. omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS), hepatiit, veiste spongioosne entsefalopaatia (hullu lehma tõbi), transmissiivne spongioosne entsefalopaatia, Creutzfeldti-Jakobi ­tõbi, Skreipi;

      6. geenmuundatud organism (GMO);

      7. arvutikuriteod või küberkuritegevus;

      8. elektrooniliste andmete kustutamise, hävimise, kahjustumise või esialgse struktuuri vigastumise ­tõttu ­tekkinud mistahes muutus andmetes, tarkvaras või arvutiprogrammides või ­kahju, mis on tekkinud ­andmetele, tarkvarale või arvuti­programmidele süsteemi funktsionaalsuse puudulikkusest, puudulikust kättesaadavusest või kasutuse ulatusest või juurde­pääsust tekkinud kahju;

      9. intellektuaalomandi õiguste rikkumine sealhulgas autoriõiguste ja tööstusomandi rikkumine;

      10. isiklike õiguste rikkumine;

      11. mistahes konfidentsiaalse teabe, isikliku ­teabe, isikuandmete sealhulgas ärisaladuse, töötlemis­meetodite, kliendinimekirjade, finantsteabe, krediitkaardi andmete, terviseandmete või mis tahes muu mitteavaliku teabe kättesaadavaks tegemine või avalikustamine;

      12. pinnase vajumine või liikumine;

      13. keskkonnakahju või reostus, kui see pole ­ootamatu ja äkiline;

      14. kosmosega seotud riskid;

      15. vääramatu jõud;

      16. punktis 23.5.1 – 23.5.15 toodud põhjustest tingi­tud töö- või ärikatkestuse kahju.

  24. NÕUDE ÜLEMINEK

    1. Seesamile läheb üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või ­soodustatud isikule kolmanda isiku (sh kindlustusvõtjaga samastatud isiku) vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (edaspidi tagasinõue). Kui nõue on kindlustusvõtja üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu temaga koos elava perekonnaliikme vastu, on Seesamil tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult.

    2. Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loobub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu (või õigusest, mis on selle nõude tagatiseks), vabaneb Seesam oma täitmiskohustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel.

    3. Kindlustusvõtja või temaga samastatud isik peab Seesamile üle andma kõik olemasolevad andmed ja ­dokumendid, mis võimaldavad Seesamil tagasinõuet esitada. Seesamil on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja või temaga samastatud isik on tahtlikult jätnud andmata Seesamile kõik olemasolevad andmed ja dokumendid, mis võimaldavad Seesamil tagasinõuet esitada.

  25. NÕUETE AEGUMINE

    1. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, millal nõue muutub sissenõutavaks.

    2. Kui kindlustusvõtja on esitanud Seesamile nõude kahju hüvitamiseks ning Seesam on teatanud kahju hüvitamata jätmisest või hüvitise vähendamisest, vabaneb Seesam täitmiskohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita ühe aasta jooksul pärast kahju hüvitamata jätmise või hüvitise vähendamise kohta Seesamilt otsuse saamist hagi kohtusse. Seesam ei vabane täitmiskohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale üheaastasest aegumistähtajast.

  26. KINDLUSTUSLEPINGU LÕPETAMINE

    1. Kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi möödumisel, kindlustuslepingu ülesütlemisel, kindlustuslepingust taganemisel, poolte kokkuleppel ja seaduses ettenähtud muudel alustel.

    2. Kindlustuslepingu pool ütleb kindlustuslepingu üles ja taganeb sellest avalduse tegemisega teisele poolele.

    3. Pideva kindlustuslepingu võib kumbki pool üles öelda kokkulepitud kindlustusperioodi lõpul, teatades sellest üks kuu ette.

    4. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki pool ühe kuu jooksul pärast Seesami kahju hüvitamise kohta tehtud otsusest teadasaamist kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele üks kuu ette (punkt 20.11).

    5. Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, kui kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski võimalikkust, sh rikub ohutusnõudeid, järgmiselt:

      1. Seesamil on õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda juhul, kui kindlustusvõtja suurendab ­kindlustusriski võimalikkust, sh rikub ohutusnõudeid süüliselt. Eeldatakse, et kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski sh rikub ohutusnõudeid süüliselt.

      2. Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, teatades sellest ette üks kuu juhul, kui kindlustusvõtja ­suurendab kindlustusriski võimalikkust mitte oma süü tõttu.

      3. Sõltumata punktidest 26.5.1 ja 26.5.2 võib Seesam määrata kindlustusriski vähendamiseks täiendava ­tähtaja juhul, kui kindlustusvõtja on suurendanud kindlustusriski võimalikkust. Juhul, kui kindlustus­võtja täiendavaks tähtajaks kindlustusriski võimalikkuse suurenemist ei vähenda, on Seesamil õigus tähtaja saabumisel kindlustusleping üles öelda (punkt 18.4).

      4. Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, kui kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustus­võtja poolt ilma Seesami nõusolekuta tehtud muudatuse tõttu ja kindlustusvõtja ei teatanud õigeaegselt kindlustus­riski võimalikkuse suurenemisest. Sellisel juhul võib Seesam kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keelu rikkumine ei toimunud kindlustusvõtja süü tõttu, võib Seesam kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu.

      5. Kui kindlustusrisk suureneb pärast kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjast sõltumata, võib Seesam nõuda kindlustuslepingu muutmist tagasiulatuvalt, alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu kindlustuslepingu muutmisega või kui suurenenud kindlustusriski korral Seesam ei oleks kindlustuslepingut sõlminud, võib Seesam kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu.

      6. Sõltumata punktidest 26.5.3 ja 26.5.5 võib Seesam määrata kindlustusriski vähendamiseks täiendava ­tähtaja. Juhul, kui kindlustusvõtja täiendavaks tähtajaks kindlustusriski võimalikkuse suurenemist ei ­vähenda, on Seesamil õigus tähtaja saabumisel kindlustusleping üles öelda (punkt 18.4).

      7. Juhul, kui kindlustusvõtja süül kindlustusriski suurenemine selgub pärast kindlustusjuhtumi toimumist, on Seesamil õigus kindlustusleping ilma ette teatamata üles öelda, sõltumata punktis 26.4 märgitust.

    6. Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, kui kindlustatud asi võõrandatakse. Seesam võib kindlustus­lepingu üles öelda ühe kuu jooksul pärast asja võõrandamisest teadasaamist, teatades sellest kindlustusvõtjale ette üks kuu.

    7. Kindlustatud asja võõrandamise korral on asja omandajal õigus kindlustusleping kokkulepitud kindlustus­perioodi lõpuks üles öelda. Selleks tuleb kindlustuslepingu ülesütlemise teade edastada hiljemalt ühe kuu ­jooksul asja omandamisest või omandamisest teadasaamisest. Kindlustuslepingu ülesütlemise korral peab asja ­võõrandaja tasuma Seesamile kindlustusmakseid kindlustuslepingu lõppemiseni ning sel juhul ei vastuta omandaja kindlustusmaksete tasumise eest.

    8. Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda või kindlustusleping üles öelda ka üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes.

    9. Juhul, kui Seesam taganeb kindlustuslepingust või ütleb selle üles üksnes mõne kindlustatud eseme või ­isiku suhtes, võib ta seda teha ülejäänud esemete või isikute suhtes üksnes juhul, kui vastavalt asjaoludele võib ­eeldada, et Seesam ei oleks kindlustuslepingut samadel tingimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. Seesami taganemisel kindlustuslepingust või selle ülesütlemisel üksnes mõne eseme või isiku suhtes võib kindlustusvõtja kindlustuslepingu tervikuna üles öelda hiljemalt kindlustusperioodi lõpuks, mil Seesami taganemine või ülesütlemine jõustub.

    10. Seesamil on õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda, kui kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodustatud isiku suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni, mis on kehtestatud vastavalt ÜRO resolutsiooni­dele või Euroopa Liidu või Eesti Vabariigi või Ameerika Ühendriikide õigusaktidele (sealhulgas Office of Foreign ­Assets Control (OFAC) poolt kehtestatud sanktsioonid).

    11. Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, kui kindlustusvõtja on hilinenud järgmiste kindlustusmaksete tasumisega vastavalt punktis 10 toodule.

    12. Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda, kui kindlustusvõtja ei ole tasunud esimest makset vastavalt punktis 9 toodule;

    13. Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda, kui kindlustusvõtja on rikkunud teavitamiskohustust vastavalt punktis 15.1 toodule;

    14. Seesamil on õigus kindlustusleping tühistada pettuse tõttu.

    15. Mitmekordse kindlustuse puhul võib kindlustus­võtja hiljem sõlmitud kindlustuslepingu üles öelda või ­nõuda Seesamilt kindlustusmakse ja kindlustus­summa vähendamist suuruseni, mis ei ole kaetud varem ­sõlmitud ­kindlustuslepinguga. Kindlustusleping loetakse nimeta­tud juhul üles öelduks või kindlustussumma ja kindlustus­makse vähendatuks selle kindlustusperioodi lõpuks, mille jooksul ülesütlemise või kindlustussumma ja kindlustus­makse vähendamise teade esitati (punkt 16.7.2).

    16. Kindlustusvõtjal on võimalik kindlustusleping pärast täiendavate ohutusnõuete rakendamise teate kätte­saamist üles öelda, kui ta teatab kindlustuslepingu ülesütlemisest Seesamile üks kuu ette. Kui kindlustusvõtja ei ole ­kindlustuslepingut selle tähtaja jooksul üles öelnud ja on täitnud täiendavad ohutusnõuded, loetakse täiendavad ohutusnõuded kindlustuslepingu osaks (punkt 18.5).

    17. Kui Seesam suurendab kindlustusmakset vastavalt punktis 15.3 toodule ilma kindlustuskaitset muutmata, võib kindlustusvõtja kindlustuslepingu kindlustusmakse suurendamise algusajaks üles öelda, teatades sellest ­Seesamile ühe kuu jooksul pärast Seesami kindlustusmakse suurendamise teate saamist.

  27. KINDLUSTUSLEPINGU ENNETÄHTAEGSE LÕPETAMISE TAGAJÄRJED

    1. Kindlustuslepingu ülesütlemine või sellest taganemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, arvates kindlustuslepingu lõppemisest. Kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused jäävad kuni kindlustuslepingu lõppemiseni kehtima.

    2. Kindlustuslepingu lõppemisel kindlustuslepingu ülesütlemise või taganemise tõttu, on Seesamil õigus saada kindlustusmakseid kuni kindlustuslepingu lõppemiseni.

    3. Juhul, kui kindlustatud ese hävib ja Seesamil on tekkinud kindlustuslepingu täitmise kohustus, on Seesamil ­õigus oma täitmise kohustusega tasaarvestada kokkulepitud kindlustusperioodi lõpu seisuga tasumata kindlustus­maksed.

  28. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

    1. Isikud, kellel on tulenevalt kindlustuslepingust või ettevalmistuste tegemisest kindlustuslepingulisse suhtesse ­astumiseks tekkinud Seesamiga vaidlus, on õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks Harju Maakohtusse või ­Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne kindlustuse lepitusorgani poole pöördumist tuleb vaidlusküsimuses esitada nõue Seesamile ja anda Seesamile võimalus nõudele vastata. Lisateave on Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehel www.eksl.ee.

    2. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kaebus Seesami tegevuse kohta Finantsinspektsiooni (Sakala 4, 15030 Tallinn).