Kodukindlustuse tingimused. Varakindlustus 1/2020

Kehtivad alates 01.07.2020

Käesolevad kodukindlustuse tingimused (edaspidi tingimused) on osa Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam (edaspidi Seesam) ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kodukindlustuse lepingust.

  1. KINDLUSTUSE EESMÄRK

    1. Kindlustuslepingu eesmärgiks on hüvitada kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustatud eseme hävimise või kahjustumise tõttu tekkinud otsene kahju ning eraldi nimetatud kulud vastavalt kodukindlustuse tingimustele ning üldistele lepingutingimustele.
  2. KINDLUSTUSKOHT

    1. Kindlustuskoht on poliisil märgitud aadressil asuv hoone, abihoone, ridaelamu- või paarismajaboks, korter ja korteri juurde kuuluv panipaik.
  3. KINDLUSTATUD ESE

    1. Kindlustusvõtja saab valida, millist järgmistes punktides nimetatud eset ta kindlustada soovib.

    2. Kindlustatud esemeks on poliisil nimetatud hoone, rajatis, korter, korteriomand, kodune vara, kindlustatud isiku ajutise eluaseme üürikulu nõue ja üüritulu kaotuse nõue.

    3. Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.

    4. Hoone on maaga püsivalt ühendatud, väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga seaduslik ehitis.

    5. Hoonena on võimalik kindlustada eluhoonet, abihoonet, sauna, ridaelamuboksi, paarismaja osa.

    6. Abihoone on hoone, mida ei kasutata elamiseks (nt kuur, ait, laut, küün, garaaž, aiamaja, mängumaja).

    7. Eluhoonest eraldi asuv saun on kindlustatud ainult siis, kui see on poliisile eraldi märgitud.

    8. Hoonena on kindlustatud hoone olulised osad sh põhikonstruktsioonid, sise- ja välisviimistlus, püsivalt kinnitatud vannitoa- ja köögimööbel (va integreeritud kodumasinad), uksed, aknad, hoones püsivalt asuvad kütte-, jahutus-, vee-, gaasivarustuse-, kanalisatsiooni-, elektrivarustuse ning ventilatsioonisüsteem, samuti nende juurde kuuluvad juhtmed, torud, kanalid ning mahutid. Kindlustatud on hoone väliskülgedele või katusele paigaldatud raadio- ja teleantennid, valgustid ning kliimaseadmete osad.

    9. Hooneväline kuid hoone või hoone osaga püsivalt ühendatud kütte-, jahutus-, gaasivarustuse-, vee-, kanalisatsiooni- ning ventilatsioonisüsteem, kliima-, side- ja turvasüsteem ning elektrivarustuse süsteem on kindlustatud kuni kinnistu piirini.

    10. Koos hoonega on 10 000 euro ulatuses automaatselt kindlustatud samal kinnistul asuvad:

      1. rajatised. Rajatis on maaga püsivalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone (p 7), näiteks lehtla, auto varjualune, väliköök, kaev, piirdeaed, lipuvarras, õuevalgustus, välibassein, tuulegeneraator, kümblustünn, kattega teed, palli- ja mänguväljakud.

      2. abihooned (p 8) suletud netopinnaga kuni 20 m². Kui abihoone külge on ehitatud terrass või katusealune, tuleb kindlustamisel arvesse võtta ehitisealune pind.

      3. kindlustatud hoone kütmiseks kasutatav kütteaine, mis asub hoones sees.

    11. Kui poliisile on valitud hoone kindlustuskaitse variandiks laiendatud koguriskikindlustus, on kindlustatud kindlustusjuhtumi järgsed eluhoone juurde kuuluva õuemaa haljastuse taastamise kulud kuni 6000 euro ulatuses.

    12. Ridaelamuboksi ja paarismaja osa kindlustamise korral on kindlustatud siseviimistlus ja ridaelamuboksi või paarismaja osa piires asuvad hoone olulised osad kuni naaberboksi siseviimistluseni. Ühiseks kasutamiseks mõeldud hoone osad (näiteks terrasside vahepiirded), tehno-, nõrkvoolu- ja elektrivarustuse süsteemid, mis ei paikne kindlustatud ridaelamuboksis või paarismaja osas ning abihooned (p 8) ja rajatised (p 12.1), on kindlustatud ulatuses, mis vastab ridaelamuboksi või paarismaja osa suurusele kogu hoonest.

    13. Kui poliisile ei ole märgitud teisiti, ei ole hoonega kindlustatud:

      1. Teisaldatavad ja/või integreeritud seadmed (nt elektripliit, külmik, pesumasin, elektriradiaatorid), mööbel, kardinapuud ja -siinid, kardinad, teisaldatavad vaibad ja valgustid (va sisseehitatud valgustid) ning muu kodune vara;

      2. hoone välisküljele või kinnistule paigaldatud reklaamid;

      3. maapind, taimed, haljastus (va p 13 nimetatud juhul), aiaskulptuurid;

      4. vesi (sh kaevuvesi, torustikes ja basseinis olev vesi), torustikes või seadmetes olev gaas.

      5. tiigid, paadisillad, muulid, kaid, muud vette ehitatud rajatised;

      6. teisaldatavad ja/või ratastel vagunelamud, telgid, täispuhutavad konstruktsioonid, ajutised rajatised, kile-kattega kasvuhooned;

      7. kinnistul asuvad, hoonest eraldiasuvad paigaldamist ootavad või paigaldatud päikesepaneelid ja nende juurde kuuluvad seadmed.

    14. Korter on piiritletud, eraldi kasutatav eluruum ja selle osad, mida on võimalik muuta kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteri kindlustamisel on kindlustatud korteri uksed, aknad ning rõdu, lodža või terrassi viimistlus, põranda-, seina- ja lagede kattematerjalid, mittekandvad vaheseinad, sisseehitatud mööbel (sh köögi- ja vannitoamööbel, püsivalt kinnitatud lükanduksed), korteris asuvad tehnosüsteemid, püsivalt ühendatud küttekolded, hoone välisküljele paigaldatud korteri kliimaseadmete osad.

    15. Korteri kindlustamisel on kindlustatud ka korterelamuga samal kinnistul asuvas hoones olev ja ainult kindlustatud korteri kütmiseks kasutatav kütteaine.

    16. Korterina ei ole kindlustatud:

      1. konstruktsioonid hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks (kandvad konstruktsioonid, vundament, katus, trepid);

      2. rõdu või lodža kandvad- ja/või põhikonstruktsioonid (sh hüdroisolatsioon);

      3. korteriomanike ühiseks kasutamiseks olevad hoone osad, süsteemid või seadmed (soojussõlm, tehnosüsteem, liftid, trepikoja siseviimistlus, hoone välisviimistlus) ja muud korteriomanike kaasomandisse kuuluvad esemed;

      4. teisaldatavad ja/või integreeritud seadmed (nt elektripliit, külmik, pesumasin, elektriradiaator), mööbel, kardinapuud ja -siinid, kardinad ning teisaldatavad vaibad ja valgustid ning muu kodune vara;

      5. vesi (sh kaevuvesi, torustikes ja basseinis olev vesi), torustikes või seadmetes olev gaas.

    17. Korteriomand on kindlustatav korter (p 16.) ning selle juurde kuuluvad korteriomanike kaasomandis olevad hoone osad ja seadmed (p 18.1 - 18.3). Kaasomandis olev osa on kindlustatud ulatuses, mis vastab kindlustatud korteri suurusele kogu hoonest.

      1. Korteriomandiga koos on kindlustatud hoonevälised tehnosüsteemid (nt kütte-, jahutus-, vee-, gaasivarustuse-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonisüsteemid ning kliima-, side- ja turvasüsteemid) ja elektrivarustuse süsteem kuni krundi piirini. Tehno- ja elektrivarustuse süsteem on kindlustatud ulatuses, mis vastab kindlustatud korteri suurusele kogu hoonest.
    18. Korteri ja korteriomandiga koos on kindlustatud nendega vahetus ühenduses mitteoleva, kuid samas hoones asuva ja kindlustusvõtja ainukasutuses oleva panipaiga/keldriboksi siseviimistlus, panipaiga uks ning panipaiga püsivalt kinnitatud riiulid.

    19. Hoonet või korterit teenindavad seadmed ja asjad (nt boiler, soojuspump, ahi, pliit) on kindlustatud ühtsete terviklike asjadena koos kõigi seadmete ja asjade oluliste osadega. Seadmete ja asjade olulisteks osadeks loetakse nende koostisosi, mida ei saa seadmest eraldada, ilma et seade või asi või nendest eraldatav osa häviks, kahjustuks, oluliselt muutuks, muudaks võimatuks või raskendaks selle seadme või asja sihtotstarbelist kasutamist.

    20. Kodune vara on kindlustuskohas asuv ning kindlustatud isikule kuuluv või tema seaduslikus valduses olev vallasvara. Näiteks mööbel (v.a püsivalt kinnitatud köögi- ja vannitoamööbel, mis on kindlustatud koos ehitisega), kodumasinad, koduelektroonika, riided, nõud jmt. Koduse vara kindlustussumma märgitakse poliisile.

    21. Kui kindlustuslepingus ei ole märgitud teisiti, on kindlustatud:

      1. kunstiteosed, kollektsioonid, väärisesemed ja kellad hüvitispiiriga 4000 eurot. Väärisesemeteks on kalliskivid, väärismetallid ja nendest valmistatud esemed, vääriskivid ja poolvääriskivid;

      2. registreerimisele mittekuuluvad maismaa- ja veesõidukid, nt jalgratas, tasakaaluliikurid, elektrijalgrattad, paadid kogupikkusega kuni 2,5 m, murutraktorid, robotmuruniidukid ning nende osad hüvitispiiriga 4000 eurot;

      3. kindlustatud hoones või korteris asuv, ajutiselt mootorsõiduki küljest eemaldatud mootorsõiduki navigatsiooniseade, suusaboks, rehvid ja veljed hüvitispiiriga 4000 eurot;

      4. kindlustatud hoones või korteris asuvad mittekinnitatud ehitusmaterjalid hüvitispiiriga 4000 eurot.

    22. Kindlustatud on kindlustusvõtja või temaga alaliselt kindlustuskohas elava perekonnaliikmega kaasas olev kodune vara väljaspool kindlustuskohta Eesti Vabariigi piires hüvitispiiriga 1000 eurot. Näiteks kindlustusvõtja läheb spordiklubisse trenni ja jätab oma asjad spordiklubi lukustatud kappi. Esemed varastatakse kapist.

    23. Kui poliisile on valitud kindlustuskaitse variandiks laiendatud koguriskikindlustus, on kindlustusvõtja või temaga alaliselt kindlustuskohas elava perekonnaliikmega kaasas olev kodune vara kindlustatud väljaspool kindlustuskohta Euroopa Liidu riikide, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi, Islandi, Norra ja Liechtensteini piires hüvitispiiriga 2000 eurot.

    24. Koduse vara kindlustamisel kehtib kindlustuskaitse automaatselt 10% ulatuses koduse vara kindlustussummast ka kindlustatud eluhoonega samal kinnistul asuvates lukustatud hoonetes või korteriga samas hoones asuvas ja kindlustusvõtja ainukasutuses olevas lukustatud panipaigas (keldriboksis).

    25. Kui poliisile on valitud koduse vara kindlustuskaitse variandiks laiendatud koguriskikindlustus on täiendavalt kindlustatud:

      1. passi, ID-kaardi või juhiloa varguse korral uue dokumendi vormistamise kulud kuni 100 euro ulatuses, omavastutust rakendamata;

      2. kindlustusvõtjalt või temaga kindlustuskohas elavalt pereliikmelt varastatud või röövitud pangakaardiga ebaseaduslikult tehtud tehingute kulud või sularahaautomaadist välja võetud sularaha kuni 1000 euro ulatuses;

      3. kindlustuskohast varastatud sularaha kuni 300 eurot;

      4. võtmete kadumisel ukseluku vahetamise kulud omavastutust rakendamata;

      5. kindlustusjuhtumi tõttu hävinud legaalse tarkvara taastamise kulud kuni 500 euro ulatuses. Kindlustus-hüvitise saamiseks tuleb Seesamile esitada hävinud tarkvara soetamise dokumendid.

      6. kindlustusjuhtumi toimumise tagajärjel tekkinud kulud lemmiklooma (näiteks kass, koer) veterinaarabile kuni 300 eurot. Nimetatud juhul ei hüvitata kulusid selliste ravimite ostmiseks, mis ei ole registreeritud Eesti veterinaarravimite registris või juhul, kui lemmiklooma raviti loomaarsti poole pöördumata.

    26. Kui kindlustuslepingus ei ole märgitud teisiti, ei ole koduse varana kindlustatud esemeks:

      1. ehitis ja selle osad;

      2. üle kahe aasta vanused mobiiltelefonid, tahvelarvutid, nutikellad jmt nutiseadmed ning üle nelja aasta vanused laua- ja sülearvutid ning nende osad;

      3. põllumajandussaadused, toiduained, alkohol, tubakas, loomad, linnud, kalad;

      4. raha (va p 27.3 nimetatud ulatuses), mündid, margid, võlakirjad, väärtpaberid, tšekid, kinkekaardid, loterii-piletid, dokumendid (va p 27.1 nimetatud ulatuses), käsikirjad, joonised, mudelid, vormid, andmekogud, arhiivid;

      5. infotöötlussüsteemis ja andmekandjal sisalduv teave ning tarkvara (va p 27.5 nimetatud ulatuses);

      6. väljaspool kindlustatud hoonet, korterit või korteriomandit asuvad teisaldatavad ja/või ratastel vagun-elamud, telgid, täispuhutavad konstruktsioonid, ajutised rajatised, kilekattega kasvuhooned;

      7. lõhkeained, turvalisuse või õigusaktide nõuetele mittevastavad esemed;

      8. mootorikütus, registreerimisele kuulunud või kuuluvad maismaasõidukid, nende lisaseadmed ja osad (sh võtmed) v.a p 23.3 nimetatud esemed;

      9. vee- ja õhusõidukid (sh droonid), nende lisaseadmed ja osad (sh võtmed) v.a p 23.2 nimetatud esemed;

      10. kindlustusvõtja või tema pereliikme majandustegevuses kasutatav vara. Näiteks: kaubad, kauba näidised, pooltooted, kaupluse sisseseade, tootmis- või teenindusseadmed.

    27. Ajutise eluaseme üürikulu

      1. Ajutise eluaseme üürikulu on kindlustatud juhul, kui selle kohta on tehtud märge poliisile.

      2. Ajutise eluaseme üürikulu hüvitatakse juhul, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel ei ole kindlustatud eluhoones või korteris võimalik elada ja vajalik on üürida uus elamispind. Hüvitatakse Seesamiga eelnevalt kooskõlastatud mõistlikud ja põhjendatud kulud samaväärse asenduseluruumi üürimiseks ja kolimiseks. Kulud hüvitatakse poliisil märgitud kindlustussumma ulatuses kindlustusjuhtumi hetkest kuni kindlustatud esemeks oleva hoone või korteri taastamiseni, kuid mitte enam kui 12 kuud, alates kindlustusjuhtumi toimumisest.

      3. Kindlustuskaitse ei laiene isikutele, kes kasutavad kindlustatud hoonet või korterit üürilepingu alusel.

    28. Üüritulu kaotus

      1. Üüritulu kaotus on kindlustatud juhul, kui selle kohta on tehtud märge poliisile.

      2. Hüvitatakse kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustatud esemeks oleva ja kindlustusjuhtumi ajal välja üüritud hoone või korteri elamiskõlbmatuks muutumisega kaasnev saamata jäänud üüritulu poliisil toodud kindlustussumma ulatuses.

      3. Hüvitamisele kuulub vastavalt kirjalikult sõlmitud üürilepingule saamata jäänud üüritulu kindlustus-juhtumist kuni kindlustatud esemeks oleva hoone või korteri taastamiseni, kuid mitte enam kui 12 kuud, alates kindlustusjuhtumi toimumisest. Ei hüvitata tasumisele kuuluvaid kommunaalmakseid, viiviseid, leppetrahve ega rentnikule asenduseluruumi leidmiseks tehtud kulutusi.

  4. KINDLUSTUSKAITSE VARIANDID

    Kindlustuskaitse variandid on:

    1. Tule- ja tormikindlustus, mille korral hüvitatakse tulekahju, plahvatuse ja tormikahju riskide realiseerumise tõttu tekkinud kahju punktides 36 – 49 ja 57 - 60 nimetatud tingimustel ja ulatuses.

    2. Pakettkindlustus, mille korral hüvitatakse tulekahju, plahvatuse, tormikahju, varguse, röövimise ja vandalismi ning torustiku lekke riskide realiseerumise tõttu tekkinud kahju punktides 36 - 60 nimetatud tingimustel ja ulatuses.

    3. Koguriskikindlustus, mille korral hüvitatakse kindlustatud eseme varguse või röövimise riskide realiseerumise tõttu tekkinud kahju, samuti äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu kindlustatud eseme kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju punktides 64 - 66 nimetatud tingimustel ja ulatuses.

    4. Laiendatud koguriskikindlustus, mille korral hüvitatakse kindlustatud eseme varguse või röövimise riskide realiseerumise tõttu tekkinud kahju, samuti äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu kindlustatud eseme kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju punktides 27 ja 64-66 nimetatud tingimustel ja ulatuses.

    5. Kindlustusvõtja poolt valitud kindlustuskaitse variant märgitakse poliisile.

  5. KINDLUSTUSJUHTUMID JA PIIRANGUD

    Tulekahju
    1. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud tulekahju. Tulekahju on väljaspool selleks ettenähtud küttekollet levinud tulest, suitsust, tahmast ja tulekustutustöödest tekkinud kahju.

    2. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud vahetult kindlustatud eset tabanud välk, mis põhjustab kindlustatud esemele nähtavaid kahjustusi (purustusi) või tulekahju.

    3. Ei hüvitata lühise, ülekoormuse või muu elektrilise põhjuse (isolatsioonivead, ebapiisav kontakt) tulemusel tekkinud kahju, kui tulekahju ei ole tekkinud.

    4. Ei hüvitata äikesega kaasnevat elektritoite katkemisest või elektrivoolu kõikumisest (sh ülepinge) tekkinud kahju, kui tulekahju ei ole tekkinud.

  6. Plahvatus
    1. Hüvitatakse kahju, mis on tekkinud plahvatuse tagajärjel. Plahvatus on suure energiahulga järsu vabanemise tõttu tekkinud lööklaine, mis tekitab kindlustatud esemele nähtavaid kahjustusi.

    2. Ei hüvitata lõhkeaineladudes toimunud plahvatuse ning professionaalsete lõhkamistööde tagajärjel tekkinud kahju.

    3. Ei hüvitata kahju, kui plahvatus on toimunud kindlustatud hoonet või korterit teenindava seadme või asja sees ja kahjustused ei väljunud kindlustatud seadme või asja piiridest (näiteks ei hüvitata kahju, kui plahvatus toimub kütteseadme sees ja kahjustub ainult kütteseade ise).

  7. Torm ja rahe
    1. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud torm ja tormiga kaasnenud rahe, purustades otseselt kindlustatud hoonet või rajatist.

    2. Kui kindlustatud esemeks on korter või korteriomand, hüvitatakse kahju üksnes juhul, kui torm on otseselt tekitanud purustusi hoonele, milles kindlustatud korter või korteriomand asub.

    3. Hoones või korteris asuvale vallasvarale tekkinud tormikahjustused hüvitatakse üksnes juhul, kui need on põhjuslikus seoses kindlustatud hoonele või korterile tekkinud tormikahjustustega.

    4. Veepinna tõusust (üleujutusest) tekkinud kahju hüvitatakse, kui veepinna tõusu põhjustas tormituul kindlustus-kohas.

    5. Tormiks loetakse tuulehoogu, mille kiirus on vähemalt 18 meetrit sekundis vastavalt kindlustuskohale lähima ilmavaatlusjaama andmetele.

    6. Kui tugev tuul kahjustab kindlustatud eset väiksema tuulehoo tagajärjel, kui punktis 47 nimetatud, kehtib eeldus, et kindlustatud eseme kahjustumine on põhjuslikus seoses kindlustatud eseme puuduliku ehituskvaliteediga või aja jooksul tekkinud materjali väsimise, amortiseerumisega.

    7. Ei hüvitata:

      1. ehitise sulgemata avade või ehitise piirdetarindite kaudu ehitisse tunginud sademete või lumesulamisvee tõttu tekkinud kahju, v.a juhul, kui avad tekkisid tormi tagajärjel;

      2. jää või lume raskuse või liikumise tõttu tekkinud kahju;

      3. tormiga kaasnevat elektritoite katkemisest või elektrivoolu kõikumisest (sh ülepinge) tekkinud kahju.

  8. Varavastased teod
    1. Hüvitatakse kahju, mille põhjuseks on vargus ehk kindlustatud eseme äravõtmine kolmanda isiku poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kindlustusvõtja on kohustatud varguse korral tegema menetluse alustamiseks avalduse politseile.

    2. Hüvitatakse kahju, mille põhjuseks on röövimine ehk kindlustatud eseme äravõtmine kolmanda isiku poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui äravõtmine on toime pandud vägivallaga, s.o tervise kahjustamise, löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega või tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega.

    3. Hüvitatakse kahju, mille põhjuseks on kindlustatud eseme tahtlik kahjustamine või hävitamine kolmanda isiku poolt (vandalism).

    4. Ei hüvitata kahju, mis tekkis pettuse, kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu.

    5. Ei hüvitata kahju, mille põhjuseks on kindlustatud eseme kaotamine, kadumine või unustamine.

  9. Torustiku leke
    1. Hüvitatakse kahju, mille on tekitanud:

      1. kindlustatud hoone või korteri veevarustus-, kütte-, jahutussüsteemi või hoonesisese sadeveetorustiku purunemise tagajärjel välja voolanud vedelik;

      2. kindlustatud hoone või korteri veevarustussüsteemiga püsivalt ühendatud kodumasina (nt pesumasin, boiler) purunemise või kodumasina ühendusdetailide purunemise tagajärjel välja voolanud vesi;

      3. kolmanda isiku korteri veevarustus-, kütte- või jahutussüsteemist välja voolanud vedelik;

      4. sisekanalisatsioonisüsteemi avarii (ummistuse) tagajärjel välja voolanud heit- või reovesi.

    2. Ei hüvitata:

      1. läbi hoone konstruktsioonide (nt sein, katus, avatud aken, rõdu) või hoonevälisest torustikust voolanud vedeliku poolt tekitatud kahju;

      2. kahju, mille on tekitanud hoone sisese ja välise kanalisatsioonisüsteemi (-kaevu või -toru) üleujutus seoses saju, lume sulamise või muu veetaseme tõus maapinnas.

      3. veeaurust, kondenseerunud niiskusest või liigniiskusest tekkinud kahju, v.a juhtumid, mis on põhjustatud punktides 55.1 – 55.4 loetletud sündmustest;

      4. kahju põhjustanud kodumasina, seadmestiku või torustiku enda remondi või taassoetamise kulusid ning kahju põhjuste otsimiseks tehtavaid kulutusi;

      5. väljavoolanud vedeliku, auru, gaasi jmt maksumust.

  10. TULE- JA TORMIKINDLUSTUSE NING PAKETTKINDLUSTUSE ÜLDISED VÄLISTUSED

    1. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille põhjuseks või tagajärjeks on:

      1. tavapärane kulumine ja määrdumine, riknemine, korrodeerumine (sh keemiline, elektrokeemiline ja bio-keemiline korrosioon), materjali väsimine, kõdunemine, seenkahjustus, majavamm, hallitus, kondenseerunud niiskus, külmumine ning muud aegamööda toimuvad protsessid;

      2. ebakvaliteetne projekteerimis-, ehitus-, remondi-, paigaldus või hooldustöö; defektsete, puudusega või eba-sobivate materjalide kasutamine;

      3. Erand. Juhul, kui punktis 57.2 nimetatud põhjustel tekib tulekahju või torustiku leke, siis kahju hüvitatakse.

      Ei hüvitata tulekahju või torusiku lekke põhjustanud asja remondi- või taastamise kulusid. Näiteks: Puudusega või valesti paigaldatud korstna tõttu tekib tulekahju ning hoone hävib. Korstna taastamist ei hüvitata, kuid muudele hoone osadele tekkinud kahjustuste taastamise kulud hüvitatakse. Puruneb defektne torustiku detail ja vesi rikub korteri siseviimistluse. Hüvitame siseviimistluse taastamise kulud, kuid ei hüvita purunenud toru asendamise ega taastamise kulusid;

      1. maapinna, ehitise või selle osade vajumine, pragunemine, paisumine, kokkutõmbumine, vibratsioon või liikumine;
    2. Hüvitamisele ei kuulu kahjud ja vigastused, mis olid tekkinud enne kindlustuslepingu sõlmimist või mille tekki-mine oli kindlustuslepingu sõlmimise ajal ilmne.

    3. Ei hüvitata kahjusid või puudusega või defektsete asjade taastamis- või asendamiskulusid, mis kuuluvad hüvitamisele tootja, tarnija, ehitaja või töövõtja poolt ning eelnimetatud isik on nende eest vastutav seaduse või lepingu alusel, näiteks garantii.

    4. Ei hüvitata kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku kindlustuse alusel (nt liikluskindlustus). Kui kindlustus-võtja või soodustatud isik ei saa mõistliku aja jooksul kohustusliku kindlustuslepingu alusel kindlustushüvitist täies ulatuses või osaliselt, siis Seesam ei rakenda antud punktis toodud välistust.

  11. KOGURISKIKINDLUSTUS JA LAIENDATUD KOGURISKIKINDLUSTUS

    1. Koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse (p 63) tõttu, arvestades punktides 64-66 nimetatud välistusi ja erandeid.

    2. Laiendatud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse (p 63) tõttu, arvestades punktis 27 nimetatud kindlustuskaitse laiendusi ning punktides 64-66 nimetatud välistusi ja erandeid.

    3. Äkiliseks ja kontaktseks sündmuseks loetakse näiteks tulekahju (p 36), plahvatust (p 40), vargust (p 50), röövimist (p 51), tormikahju (p 43), torustiku leket (p 55) ja muid äkilisi ja ettenägematuid juhtumeid, mille käigus kindlustatud ese on kahjustunud või hävinud mõne kontaktse sündmuse tagajärjel.

  12. KOGURISKIKINDLUSTUSE JA LAIENDATUD KOGURISKIKINDLUSTUSE VÄLISTUSED

    1. Hüvitamisele ei kuulu:

      1. kahjud ja vigastused, mis olid tekkinud enne kindlustuslepingu sõlmimist või mille tekkimine oli kindlustus-lepingu sõlmimise ajal ilmne;

      2. igasugune kahju, mille põhjuseks või tagajärjeks on tavapärane kulumine ja määrdumine, riknemine, korrodeerumine (sh keemiline, elektrokeemiline ja biokeemiline korrosioon), katlakivi, materjali väsimine, kõdunemine, seenkahjustus sh majavamm, hallitus, kondenseerunud niiskus ning muud aegamööda toimuvad protsessid. Näiteks: Pehkinud aed kukub tuulega ümber. Veetoru puruneb roostetamise tõttu. Pehkinud tala vajub või puruneb. Sellised kahjud ei kuulu hüvitamisele;

      3. üle viie aasta vanustele kodumasinatele ja -seadmetele ning ehitise üle seitsme aasta vanusele tehnosüsteemile (nt soojuspump, boiler, ventilatsioonisüsteem, küttekatel) tekkinud kahju, mille põhjuseks on katkestused, häired või pinge kõikumised elektrivarustuses ning kindlustusobjekti enda sisemised või mehhaanilised rikked või häired;

      4. kahju, mille põhjuseks on ebakvaliteetne projekteerimis-, ehitus-, remondi-, paigaldus- või hooldustöö, defektsete või ebasobivate materjalide kasutamine;

      5. erand. Juhul, kui punktis 64.4 nimetatud põhjustel tekib tulekahju või torustiku leke, siis kahju hüvitatakse. Ei hüvitata tulekahju või torusiku lekke põhjustanud asja remondi- või taastamise kulusid. Näiteks: Puudusega või valesti paigaldatud korstna tõttu tekib tulekahju ning hoone hävib. Korstna taastamist ei hüvitata, kuid muudele hoone osadele tekkinud kahjustuste taastamise kulud hüvitatakse. Puruneb defektne torustiku detail ja torustikust välja voolanud vesi rikub korteri siseviimistluse. Seesam hüvitab siseviimistluse taastamise kulud, kuid ei hüvita defektse või puudusega purunenud toru asendamise ega taastamisega kaasnevaid kulusid;

      6. kahju, mille põhjuseks või tagajärjeks on maapinna, ehitise või selle osade vajumine, pragunemine, paisu-mine, kokkutõmbumine, külmumine, vibratsioon või liikumine;

      7. kahju, mis on tekkinud sademete või sulamisvee (lumi, lumesulamisvesi, vihmavesi, jää, jääsulamisvesi), sisse tungimisel läbi hoone konstruktsioonide (katus, vundament, seinad, rõdud, aknad, uksed);

      8. erand: Punktis 64.7 nimetatud põhjusel tekkinud kahjud siseviimistlusele hüvitatakse, kui poliisile on valitud hoone, korteri või korteriomandi kindlustuskaitseks laiendatud koguriskikindlustus. Ei hüvitata lekke põhjustanud asja (näiteks katus, sein) remondi- või taastamise kulusid;

      9. mistahes veepinna tõusust tekkinud kahju, kui sellel puudub otsene põhjuslik seos kindlustuskohas aset leidnud tugeva tuule (tormi) või paduvihmaga. Näiteks ei hüvitata igakevadiste üleujutuste tõttu tekkinud kahjusid ega pinnasevee taseme tõusuga seotud kahjusid;

      10. jää või lume raskuse või liikumise tõttu tekkinud kahju;

      11. erandina hüvitatakse jää või lume liikumise tõttu tekkinud kahju kindlustatud esemele, kui poliisile on valitud hoone, korteri või korteriomandi kindlustuskaitseks laiendatud koguriskikindlustus;

      12. putukate, näriliste, lindude poolt tekitatud kahju. Erandina hüvitatakse lindude või koduloomade tegevuse tagajärjel purunenud aknaklaasi kahju;

      13. koduloomade poolt närimise, rebimise, kraapimise tõttu tekitatud kahju. Samuti kahju, mis on tekkinud kodulooma eritiste tagajärjel;

      14. kahjustuste taastamiskulud, mille on põhjustanud kindlustatud esemele võlausaldajad, selle eelmised omanikud või valdajad (sh rentnikud, üürnikud);

      15. kahju, mis tekkis pettuse, kelmuse, omastamise või väljapressimise tõttu;

      16. kahju, mille põhjuseks on kindlustatud eseme kaotamine, kadumine või unustamine;

      17. kahju ja kulud, mis on tingitud kindlustatud eseme, samuti kaasomandieseme tavapärasest säilitamisest, hooldusest, korrashoiust, uuendamisest, parendamisest, hooldusega seotud detailide vahetamisest või remontimisest. Näiteks radiaatorite, torustike või akende vahetamisega seoses tekkivad kahjud ja kulud;

      18. pisikahjustused, mis ei takista asja sihtotstarbelist kasutamist. Seesam loeb pisikahjustusteks näiteks täkkeid, lohke, kriimustusi, mikropragusid, värvi muutuseid, tavapärast määrdumist, rebendeid jm sellist; Näiteks: Tooli seljatugi tekitab tapeedile kriimustused. Haamer kukub põrandale ja tekitab parketile täkke. Vaibale tekib veiniplekk. Põrandale tekivad toolide liigutamisest kriimustused. Nimetatud kahjude taastamiskulud ei kuulu hüvitamisele;

      19. spordivarustuse (jalgratas, suusad, surfivarustus jmt) kahjustumine tavapärase kasutamise käigus. Näiteks suusad purunevad kukkumise tagajärjel, jalgratta rehvid purunevad tavapärase maanteesõidu käigus;

      20. torustikest või seadmest väljavoolanud vee, gaasi jmt maksumus;

      21. kindlustatud eseme mittesihtotstarbelisest kasutamisest või mittetavapärasest hoidmisest tekkinud kahju;

      22. professionaalsetest lõhkamistöödest tekkinud kahju ja lõhkeaineladudes toimunud plahvatuse tagajärjel tekkinud kahju;

      23. kahju põhjustanud kodumasina, seadmestiku või torustiku remondi või taassoetamise kulusid;

      24. väljaspool hoonet või avatud hoones asuvale kodusele varale tekkinud kahju, mille põhjuseks on tuul, vihm, lumi, pakane või muu loodusnähtus, liiv või tolm, kui nimetatud vara pole ette nähtud välitingimustes kasutamiseks.

    2. Ei hüvitata kahjusid või puudusega või defektsete asjade taastamis- või asendamiskulusid, mis kuuluvad hüvitamisele tootja, tarnija, ehitaja või töövõtja poolt ning eelnimetatud isik on nende eest vastutav seaduse või lepingu alusel, näiteks garantii.

    3. Ei hüvitata kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku kindlustuse alusel (nt liikluskindlustus). Kui kindlustus-võtja või soodustatud isik ei saa mõistliku aja jooksul kohustusliku kindlustuslepingu alusel kindlustushüvitist täies ulatuses või osaliselt, siis Seesam ei rakenda antud punktis toodud välistust.

  13. KINDLUSTUSVÕTJA KOHUSTUSED

  14. KINDLUSTUSRISKI VÕIMALIKKUSE SUURENEMINE JA SELLEST TEATAMINE

    1. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena käsitletakse kindlustusjuhtumi realiseerumise tõenäosuse suurenemist. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena käsitleb Seesam punktides 69 ja 70 nimetatud asjaolusid.

    2. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest tuleb Seesamit teavitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul, arvates kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest.

    3. Seesamit tuleb teavitada enne kindlustuslepingu kehtivuse algust või selle kehtivuse ajal toimunud andmete muutumisest, mida on küsitud kindlustuse sooviavalduses või muul viisil kindlustuslepingu sõlmimisel.

    4. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemiseks loetakse:

      1. kindlustatud hoone, korteri või korteriomandi võõrandamist, kasutusotstarbe muutust, kasutusest loobumist ning selle välja üürimist;

      2. kindlustatud hoone, korteri või korteriomandi valvesüsteemidest loobumist või nende töötamast lakkamist;

      3. kindlustatud hoone, korteri või korteriomandiga seotud ehitustöid (p 70.3.1). Ehitustöödest tuleb Seesamit teavitada mõistliku aja jooksul enne planeeritavate ehitustööde algust;

        1. Ehitustöödeks on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine.

        Ehitustöö ei ole ehitise hooldus ega remont, näiteks tapeetimine, värvimine, põrandakatte vahetus.

    5. Kui kindlustusvõtja rikub punktis 68 nimetatud kohustust, vabaneb Seesam oma täitmiskohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil Seesam oleks pidanud teate kätte saama.

  15. KINDLUSTUSRISKI VÕIMALIKKUSE SUURENDAMISE KEELD

    1. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamisena käsitletakse käesolevate tingimuste ohutusnõuetes sätestatud kohustuste rikkumist kindlustusvõtja või Seesami üldistes lepingutingimustes kindlustusvõtjaga samastatud isikute (edaspidi samastatud isikud) poolt.

    2. Kindlustusvõtja ega temaga samastatud isikud (sh üürnikud) ei või rikkuda ohutusnõuetes nimetatud kohustusi.

    3. Kui kindlustusvõtja või temaga samastatud isikud (sh üürnikud) rikuvad ohutusnõudeid ja kindlustusjuhtum toimub eelnimetatud rikkumise tõttu, vabaneb Seesam kindlustushüvitise maksmisest ulatuses, mil määral aitas kohustuse rikkumine kaasa kindlustusjuhtumi toimumisele.

  16. OHUTUSNÕUDED

    1. Kindlustusvõtja ja kindlustusvõtjaga samastatud isikud on kohustatud kindlustatud eseme suhtes kahjuliku tagajärje saabumise vältimise eesmärgil kindlustatud vara valdamisel ja kasutamisel:

      1. täitma mõistlikku hoolsuskohustust;

      2. käituma heaperemehelikult ja tavapärase hoolsusega;

      3. täitma kehtivaid õigusakte, seadmete kasutusjuhendeid ja eeskirju.

    2. Suitsetamisel, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamisel tuleb rakendada tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduda muust tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju või plahvatuse.

    3. Jäätmete ja prahi põletamine on lubatud ainult tuulevaikse ilmaga, pideva järelevalve all ning omades vastavat luba.

    4. Lahtist tuld või gaasileeki ei tohi kasutada külmunud torustike sulatamiseks.

    5. Tuletikke ja muid süütevahendeid tuleb hoida alaealisele kättesaamatus kohas.

    6. Kodust lahkudes tuleb kontrollida, et elektripliit, triikraud või muud tuleohtlikud koduseadmed ei oleks töörežiimi unustatud. Pidevaks tööks mitte ettenähtud elektriseadet ei tohi jätta järelevalveta.

    7. Põlevaid küünlaid, lahtist tuld või muid tuleohuallikaid ei tohi jätta järelevalveta. Küünlad tuleb asetada mitte-põlevale alusele eemale süttivatest materjalidest.

    8. Kütte- ja elektrisüsteemid peavad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutusse võetud nõuetekohaselt ning nõuete puudumisel selliselt, et nende kasutamine ja hooldamine on ohutu. Kütteseadme paigaldamisel ja projekteerimisel ei tohi suitsu juhtimiseks kasutada ventilatsioonilõõri.

    9. Ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnaid ja ühenduslõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas. Kord viie aasta jooksul peab eelnimetatud hooneosi puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab kütte-süsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.

    10. Kiirguskütte- või hõõgpindadega varustatud kaitsekatteta küttekehi (nt soojapuhurid) ei tohi paigutada tolmustesse ruumidesse ega jätta järelevalveta. Ajutise kütteseadme kasutamisel tuleb juhinduda selle kasutusjuhenditest ning arvestada juhendis toodud ohutusvahemaadega.

    11. Keelatud on ahju, kamina või pliidi koldes süüdata tuld põlevvedeliku abil. Kütteseadme kasutamisel ei tohi kütta kütuseliigiga, mis pole vastava küttekolde jaoks ette nähtud või kohandatud.

    12. Kustutamata sütt või tuhka ei tohi paigutada põlevmaterjali jäätmete hoiukohta, põlevmaterjalist taarasse ja/või kohta, kus see süttides võib põhjustada kahju kindlustatud esemele.

    13. Elektriseadme kasutamisel ei tohi:

      1. paigaldada ajutist elektrijuhet (v.a ehitus- või remonditöödel või ajutise töökoha toitejuhet);

      2. kasutada vigastatud või riknenud isolatsiooni või muu tulekahju või plahvatust põhjustada võiva defektiga elektriseadet, -kaablit või -juhet;

      3. hoida elektrijaotuskilbis või -kilbil mistahes põlevmaterjali või -eset;

    14. Tuletööde teostamisel tuleb lähtuda tuletöödele õigusaktidega kehtestatud tuleohutusnõuetest. Tuletööd on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise, st küttekoldevälise tule kasutamisega tehtavad tööd.

    15. Põlevmaterjali võib ehitises ladustada vastavalt tuleohutusseaduses ette nähtud nõuetele ja ehitusprojektile. Ehitises ei tohi ladustada põlevvedelikku ja -gaasi, mille taaral on lekkimise tunnused.

    16. Gaasipaigaldist ja sellega seotud tehnosüsteeme tuleb ohutuse tagamiseks tootja või seadusandja poolt ettenähtud sagedusega vastava pädevusega isikute poolt kontrollida.

    17. Kindlustatud eseme aknad, uksed ja muud avad peavad kodust äraolekul olema lukustatud ja suletud selliselt, et ilma sulguri, luku või sissepääsu takistava tõkke lõhkumiseta ei ole võimalik kindlustatud hoonesse või korterisse siseneda. Kindlustatud eseme võtit või muid sissepääsu võimaldavaid vahendeid ei tohi jätta nähtavasse või kättesaadavasse kohta ega anda kõrvalistele isikutele. Lukk või lukusüdamik tuleb vahetada, kui on põhjus oletada, et kindlustatud eseme võti on sattunud võõra inimese valdusesse.

    18. Valvesignalisatsioonisüsteemi olemasolul tuleb süsteem kodust lahkudes lülitada valveseisundisse. Valvesignalisatsioonisüsteemi tuleb regulaarselt kontrollida, hooldada ja vajadusel täiendada või uuendada. Valveseadmestiku andurite tööpiirkond ei tohi olla varjatud mööbli, toataimede või muude esemetega.

    19. Väljaspool kindlustuskohta kaasas olev vara peab olema pideva järelevalve all või lukustatud. Näiteks: Spordi-klubisse kaasa võetud esemed peavad olema lukustatud kapis. Kindlustusvõtjaga või tema pereliikmega kaasas olevat mobiiltelefoni ja muud kodust vara ei tohi jätta järelevalveta.

    20. Lukustatud mootorsõidukisse jäetud kodune vara tuleb paigutada sõidukisse mittenähtavale kohale, näiteks pagasiruumi või kindalaekasse. Ööseks (kell 23.00-06.00) tuleb kodune vara viia lukustatud hoonesse (v.a ühis-kasutatavatesse ruumidesse) või korterisse.

    21. Kodune vara, mis ei ole mõeldud püsivalt välitingimustes hoidmiseks, näiteks muruniidukid, lapsevankrid, jalgrattad, tuleb kasutamise järgselt paigutada lukustatud hoonesse või korteri kindlustamisel korterelamu lukustatud panipaika. Näiteks ei tohi kodust vara jätta kortermaja ette ega üldkasutatavasse koridori (trepikotta).

    22. Aiamööblit, grilli, barbecue ahju ja batuuti tuleb väljaspool hooaega (oktoobrist aprillini) hoida siseruumides (näiteks kuuris või muus kinnises abihoones).

    23. Katuseid, vihmavee-, reovee- ja veetorustikke tuleb regulaarselt hooldada ja kontrollida.

    24. Torustikke tuleb kaitsta külmumise eest. Hoones, mida kütteperioodil ei köeta või milles ei elata, tuleb vee- ja küttesüsteemid veest tühjendada.

    25. Koduse vara ning hoonet teenindavate seadmete (näiteks küttekatlad, soojuspumbad, gaasiseadmed, soojavee-boilerid) kasutamisel ja säilitamisel tuleb järgida eseme tootja, müüja või maaletooja poolt antud kasutus- ning hooldusjuhendit.

    26. Talveperioodil tuleb puhastada kindlustatud hoonete (sh abihooned) katused lumest ja jääst ning katuseräästad jääpurikatest.

  17. KINDLUSTUSVÕTJA TÕENDAMISKOHUSTUS

    1. Kindlustusvõtjal on kindlustushüvitise saamiseks kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimumist, kahju tekkimist, kahju tekkimise põhjust ning kahju suurust.

    2. Tõendamiskohustuse rikkumise korral puudub Seesamil kindlustushüvitise maksmise kohustus.

  18. KAHJU HÜVITAMISE PÕHIMÕTTED

    1. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine kindlustuslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses, arvestades kindlustatud eseme seisukorda enne kahjujuhtumit.

    2. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt kindlustuslepingule. Kindlustushüvitise väljamaksmisel kindlustussumma kindlustusperioodil ei vähene.

    3. Hüvitispiir on kindlustatud eseme või kindlustusriski suhtes kokku lepitud ja poliisile märgitud hüvitise ülempiir, mille korral alakindlustust ei arvestata, st kahju hüvitatakse kuni hüvitispiirini.

    4. Hüvitamise viisiks on rahalise hüvitise maksmine kindlustusvõtjale või soodustatud isikule.

    5. Pooltel on õigus kokku leppida eeltoodust erinevas hüvitamise viisis.

    Omavastutus
    1. Omavastutus on kindlustuslepingus määratud osa kahjust, mis jääb kindlustusvõtja enda kanda. Kindlustusvõtjal on omavastutus igas kindlustusjuhtumis. Omavastutuse suurus on märgitud poliisile. Omavastutus arvestatakse maha kindlustuslepingu alusel hüvitamisele kuuluvast kahjusummast. Mitme omavastutuse samaaegse rakendumise korral arvestatakse hüvitisest maha vaid suurim omavastutus.

    2. Arvuti ja arvutiga seotud seadmete, mobiiltelefoni, tahvelarvuti, nutikella jmt nutiseadmega toimunud koguriski-kindlustuse kahjujuhtumi korral rakendatakse poliisile märgitud omavastutuse kahekordset määra.

    3. Ehitustöödest põhjustatud kahjude hüvitamisel rakendatakse poliisile märgitud omavastutuse kolmekordset määra, kuid mitte vähem kui 600€.

    4. Omavastutust ei rakendata:

      1. vargusest tekkinud kahjude korral, kui hoonesse või korterisse siseneti turvaluku lõhkumise või muukimise teel ning sellest on jäänud selged luku kahjustamise jäljed.

      2. kindlustusjuhtumi tõttu kahjustatud ehitise välisuste, akende või rõdupiirete klaaspinna purunemise korral, juhul kui kahjustada saab üksnes klaaspind ja muu kahju puudub.

      3. juhul, kui kindlustatud eseme võti väljus kindlustusvõtja või temaga samastud isikute valdusest varguse või röövimise tagajärjel ning edasiste kahjude ärahoidmiseks on vajalik kindlustatud eseme lukkude uuendamine või uue lukusüsteemi paigaldamine.

      4. juhul kui kindlustatud hoonest, korterist, korteriomandist või rajatisest hävineb kindlustusjuhtumi tagajärjel rohkem kui 50%.

    Üldised hüvitamispõhimõtted
    1. Seesam lähtub kindlustuslepingu alusel kahju hüvitamisel järgmistest üldistest hüvitamispõhimõtetest, sõltumata valitud kindlustuskaitse variandist.

    2. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse Seesamiga eelnevalt kooskõlastatud mõistlikud kulud, mida kindlustusvõtja on teinud täiendava kahju ärahoidmiseks, kahju ulatuse vähendamiseks või vältimiseks.

    3. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse Seesamiga eelnevalt kooskõlastatud kulud, mis on seotud kahju kindlaks-tegemisega ja selle suuruse määramisega.

    4. Kindlustuslepingu alusel ei hüvitata kindlustusvõtja poolt täiendavalt ja Seesamiga eelnevalt kooskõlastamata palgatud eksperdi kulusid.

    5. Kindlustatud eseme (nt mobiiltelefon, arvuti, kodumasinad, hoonet teenindavad seadmed sh päikesepaneelid ja nende osad) vanust arvestatakse selle esmaselt uuena ostmise kuupäevast. Kui ostu kuupäeva ei ole võimalik tuvastada, on vanuse arvestuse aluseks konkreetse mudeli väljalaskekuupäev.

    6. Ei hüvitata seda osa hoone, korteri, rajatise või koduse vara taastamise maksumusest, mis suurenes kindlustus-võtjast tulenevate asjaolude tõttu (nt kindlustusvõtja valikutest, käitumisest).

    7. Kui kindlustamise hetkel on esitatud valeandmeid, mille alusel on arvutatud väiksem kindlustusmakse, hüvitatakse kahju sama suhtega, nagu suhtub õigetele andmetele tuginedes leitud kindlustusmakse valeandmetel leitud kindlustusmaksesse.

    8. Kindlustuslepingu alusel ei hüvitata kahju juhul, kui kindlustatud ese oli enne kindlustusjuhtumi toimumist nii oluliselt kahjustatud, et vajanuks parandamist või asendamist kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju tekkimisest sõltumata. Eelnimetatud juhul ei loe Seesam kindlustusjuhtumi tõttu kahju tekkinuks.

    9. Kindlustuslepingu alusel ei hüvitata asja väärtuse vähenemist ega asja emotsionaalset väärtust. Asja väärtuse vähenemine on olukord, kus kindlustatud eseme väärtus jääb pärast selle parandamist võrreldes kindlustus-juhtumi eelse väärtusega väiksemaks. Asja emotsionaalne väärtus on asjale omistatav väärtus, mis tuleneb tundmuslikust hoiakust selle asja suhtes, nt võib asi olla seotud mälestusega, mistõttu määratakse sellele väga kõrge hind.

    10. Mitmekordse kindlustuse korral vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena. Mitmekordse kindlustusega on tegemist siis, kui kindlustusvõtja kindlustab sama kindlustusriski mitme kindlustusandja juures ja kindlustus-andjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kui kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse.

    Hoone või korteri kahjustuste hüvitamine
    1. Juhul, kui hoone või korteri siseviimistlus kahjustub kindlustusjuhtumi tõttu, hüvitatakse tekkinud kahjustuste parandamise mõistlikud kulud.

    2. Hoonele või korteri siseviimistlusele tekkinud kahjustuste parandamiskulude hüvitamise aluseks on nende taastamisväärtus.

    3. Taastamisväärtus on korteri siseviimistluse või hoone taastamise maksumus kindlustuskohas kindlustusjuhtumi eelsesse seisukorda viimiseks arvestades eelkõige hoone või korteri suurust ja viimistlustaset enne kindlustus-juhtumit.

    4. Hoone või korteri siseviimistluse remondiks vajalikud mõistlikud ja põhjendatud kulud hüvitatakse kahes osas (p 127 - 129 ) Seesamiga kooskõlastatud kalkulatsioonide alusel.

    5. Taastamiskulude kindlustushüvitise saamiseks peab kindlustusvõtja kahjustatud kindlustatud eseme reaalselt taastama ühe aasta jooksul alates kindlustushüvitise esimese osa kätte saamisest (p 127).

    6. Seesam maksab kindlustushüvitise esimese osa 70% ulatuses kahjustatud kindlustatud eseme taastamise maksumusest arvestades võimalikke kindlustushüvitise vähendusi ja omavastutust.

    7. Seesam hüvitab ülejäänud osa taastamise maksumusest juhul, kui kindlustusvõtja tõendab, et on kindlustushüvitise esimese osa kasutanud kahjustunud kindlustatud eseme taastamiseks ühe aasta jooksul arvates selle saamisest. Kindlustusvõtja peab taastamiskulude tõendamiseks esitama Seesamile kontrollitavad tšekid ja arved.

    8. Juhul kui kindlustusvõtja ei taasta kahjustunud kindlustatud eset ühe aasta jooksul 70% ulatuses ehitise taastamise maksumusest, ei hüvita Seesam seda osa taastamismaksumusest, mis ületab 70%.

    9. Taastamiskulude hüvitise hulka loetakse mõistlikud ja põhjendatud kulud:

      1. mis on vajalikud kindlustusjuhtumi tõttu kahjustunud hoone või korteri lammutustöödeks ja prahi äraveoks;

      2. mis tulenevad õigusaktidega kehtestatud nõuetest (nt tuleohutus- ja ehitusnormidest tulenevad nõuded) maksimaalselt 10% ulatuses kahjustunud kindlustatud eseme taastamise maksumusest, kuid mitte rohkem kui 10 000 euro ulatuses;

      3. mis on seotud nõuetekohase projekti koostamise, õigusaktidest tuleneva ehitusjärelevalve teostamise ja ametkondlike lubade hankimisega v.a sisekujundusprojektile tehtud kulud.

    10. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kulud, mis on põhjustatud kindlustusjuhtumi tõttu kahjustunud hoone, korteri või nende osade (näiteks püsivalt kinnitatud mööbel) parandustööde teostamiseks vajaliku koduse vara kolimisest või monteerimisest, maksimaalselt 10% kahjustunud kindlustatud eseme parandustööde maksumusest.

    11. Ei hüvitata kulutusi, mis on seotud kindlustusjuhtumi tagajärjel taastatud hoone või korteri ühtlustamiseks kahjustamata hoone või korteri osaga. Näiteks: värvitooni erinevused uuel ja vanal värvil, keraamiliste plaatide mustrite erinevused, materjali tekstuuri erinevused jms.

    12. Kahju hulka ei loeta kindlustusvõtjale käibemaksuseaduse alusel tagastatavat käibemaksu osa, saamata jäänud tulu, mittevaralist kahju ja puhtmajanduslikku kahju, leppetrahve, intresse ning viiviseid.

    Koduse vara kahjustuste hüvitamine
    1. Juhul, kui kodune vara kahjustub või hävib kindlustusjuhtumi tõttu, hüvitatakse kas selle parandamise kulud, vara uuena või samaväärsena taassoetamise väärtus või tegelik väärtus.

    2. Kui kodust vara on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas parandada, on kahju suuruseks parandamise kulud.

    3. Kui kodust vara ei ole tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas parandada, loeb Seesam asja hävinuks ja hüvitab kahju vastavalt punktidele 136 - 143.

    4. Uue asja taassoetamise väärtus on kindlustatud koduse vara asemele samaväärse uue asja soetamise maksumus. Kui sama asja uuena enam ei müüda, on hüvitamise aluseks asjad, mis on oma funktsionaalsuselt võrdväärsed hävinud asjadega. Kui võrdväärseid asju enam ei müüda, siis on hüvitamise aluseks asjad, mis on hävinud asjadega võimalikult sarnased.

    5. Samaväärse kasutatud asja taassoetamise väärtus on kindlustatud koduse vara asemele samaväärse kasutatud asja soetamise maksumus. Kui sama asja järelturul ei müüda, on hüvitamise aluseks asjad, mis on oma funktsionaalsuselt võrdväärsed hävinud asjadega. Kui võrdväärseid asju enam ei müüda, siis on hüvitamise aluseks asjad, mis on hävinud asjadega võimalikult sarnased.

    6. Samaväärse kasutatud asja taassoetamise väärtuses hüvitatakse:

      1. mootori jõul liikuvate mitteregistreeritavate maismaa- ja veesõidukite ning nende osade kahju;

      2. kasutatuna soetatud asjade kahju.

    7. Tegelik väärtus on kindlustatud eseme kohalik keskmine müügihind enne kahjujuhtumit.

    8. Tegelikus väärtuses hüvitatakse kunstiteoste, kollektsioonide, kellade ja väärisesemete kahju.

    9. Erand. Üle 12 kuu vanuse arvuti ja arvutiga seotud seadmete, mobiiltelefoni, tahvelarvuti, nutikella jmt nutiseadme kahju hüvitamisel arvutatakse uue asja taassoetamise väärtusest (p 137) maha hüvitise vähendus 25% aastas.

    10. Kodune vara, mida ei ole nimetatud punktides 139, 141 ja 142, hüvitatakse uue asja taassoetamise väärtuses.

    11. Kui Seesam hüvitab uue või samaväärse asja soetamise kulud, läheb hävinud või kahjustunud asja omand üle Seesamile ning kindlustusvõtja peab hävinud asja Seesamile üle andma. Juhul, kui kindlustusvõtja rikub nimetatud kohustust, võib Seesam kindlustushüvitist hävinud asja väärtuse võrra vähendada.

    12. Kui kindlustusvõtja saab pärast kindlustushüvitise maksmist kadunud kindlustatud eseme kas täielikult või osaliselt tagasi, peab ta selle viivitamatult Seesamile üle andma või tagastama vastava osa kindlustushüvitisest.