Küsimused-vastused

Pensionifondi vahetamine ja valik

• Ma olen juba II sambaga liitunud, kuidas võiks pensionifondi vahetamine mulle kasulik olla?

  • Pärast II sambaga liitumist on sinu peamiseks valikuks see, millises pensionifondis sa oma pensionipõlveks kogutavat raha kasvatad. Pikaajalise investeerimise puhul määrab lõpptulemuse kõige rohkem see, milline on olnud pensionifondi tootlus nende aastate jooksul. Sul on mõistlik valida pensionifond, millelt ootad suuremat tootlust vastuvõetava riskitaseme juures.

    40 aasta joksul kogus 15 000 kroonise brutopalgaga inimene II sambasse:

    

• Mille järgi ma peaks endale pensionifondi valima?

  • Pensionifonde pakuvad mitmed pangad. Fondid erinevad üksteisest ka riskantsuse poolest. Fondijuht (pank) on sul mõistlik valida selle järgi, et milliseid tulemusi on üks või teine fondijuht (pank) siiani saavutanud.

    Fondi riskantsuse tase võiks sõltuda sinu vanusest ning sellest, kui riskialdis sa oled. Riskantsemalt fondilt võib pikema perioodi vältel oodata paremat tulemust, samas lühiajaliselt on kõikumised sinu pensionivara väärtuses suuremad.

    LHV soovitus pensionifondi valimisel:

    Pensionipõlveni on ...	Üle 10 aasta	3—10 aastat	alla 3 aasta
    Tööga teenitu ei tohi kaduda
    Kui tõenäosus soosib, riskin
    Soovin maksimeerida oodatavat kasumit

• Miks on LHV pensionifondid paremad?

  • LHV pensionifondi valimiseks on üks hea põhjus – LHV on näidanud järjepidevalt parimaid tulemusi, st LHV pensionifondide tootlused on olnud kõige kõrgemad. Vaata tootluste võrdlust konkurentidega „võrdle pensionifonde“ lehel.

• Kui kulukas on pensionifondi vahetus?

  • II samba maksete ümbersuunamisega uude pensionifondi kulusid ei kaasne.

    Juba kogutud raha ületoomisel vanast fondist uude fondi võetakse sult vanast kohast väljumistasu 1%. Selle võrra väheneb see summa, mille eest sa saad uue pensionifondi osakuid. Uude pensionifondi sisenemisel (LHV fondide puhul) sul lisakulusid ei ole. Väljumistasu ei võeta siis, kui pensionieani on jäänud alla 5 aasta, samuti fondi vahetamisel sama fondivalitseja juures (nt ühest LHV fondist teise LHV fondi minekul).

• Mida ma pean tegema pensionifondi vahetamiseks?

  • Vahetamiseks tuleb sul esitada avaldus kas

    — LHV pangakontoris,
    — LHV koostööpartnerite juures (Krediidipank, Marfin Pank, Compensa Life),
    — interneti teel lhv.ee/pension lehel,
    — mõne teise internetipanga kaudu (võib lisanduda teenustasu).

    Vaata meie edasimüüjate kaarti ja asukohti siit

• Millal saab pensionifondi vahetada?

  • Pensionifondi vahetus toimub kalendriaasta alguses, kuid selleks pead avalduse esitama vähemalt kaks kuud enne aasta lõppu.

    Kõik avaldused, mis on esitatud hiljemalt 31. oktoobril 2010, jõustuvad 3. jaanuaril 2011.

    Riik planeerib tulevikus pensionifondi vahetust muuta vabamaks nii, et alates 1. aprillist 2011 saab oma pensionimakseid uude pensionifondi suunata jooksvalt ning juba kogutud raha ühest fondist teise tõsta kolm korda aastas.

• Kas ma pean kedagi (nt pank, tööandja) pensionifondi vahetusest teavitama?

  • Ei. Tööandja jaoks ei ole vahet, milline pensionifond on sul valitud. Tööandja kannab pensionimakse Maksuametile ning rohkem ei ole vaja tal teada.

    Samuti ei ole sul tarvis teavitada fondi vahetamisest panka.

• Kas pank võib tõsta minu laenuintresse, kui pensionifondi vahetan?

  • Ei. Varasematel aastatel jagati pensionifondiga liitumise eest kingitusi, kuid praegu on seaduses must-valgelt kirjas, et pensionifondi valikut ei või mõjutada ühegi muu hüvega. Samuti ei või pank siduda laenuintresse pensionifondi valikuga (Kogumispensioni seadus § 14 lg 5-1). Juhul kui seda tehakse, tasub enda õiguste eest seista ning teavitada olukorrast Finantsinspektsiooni.

LHV-s pensioni kogumise turvalisus

• Kas ma jään oma rahast ilma, kui LHV pankrotti läheb?

  • Ei. Pensionifondi varad on lahus LHV varadest ning LHV pankrot ei mõjutaks fondi varade seisu. Fondi varad on hoiul depoopangas, milleks on LHV pensionifondid puhul AS Swedbank.

• Kuidas ma saan jälgida oma II samba seisu, kui valin LHV pensionifondi?

  • Sinule kuuluvate osakute arvu üle peab arvestust AS Eesti Väärtpaberikeskus ehk EVK. Oma II samba seisu saad jälgida ükskõik millise internetipanga kaudu, sõltumata valitud pensionifondist.

• Kas pensionifond saab pankrotti minna?

  • Ei. Kui pensionifond teeb investeeringuid, millega kaotatakse raha, siis see mõjutab negatiivselt fondiosaku hinda (osaku hind kukub), kuid fondi pankrot on tehniliselt välistatud.

• Kuidas riik minu kogutud vara kaitseb?

  • Riiklik Finantsinspektsioon teostab LHV, pensionifondi, depoopanga (kus on fondi varad hoiul) ja EVK (kes teab, palju sulle osakuid kuulub) üle järelevalvet. Pensionifondi tegevuse vastavust seadusele kontrollib ka depoopank.

    Juhul kui pensionifondi tegevus ei vasta seadustele ja fondi tingimustele ning selle tagajärjel saavad fondi kliendid kahju, peab selle kahju hüvitama fondivalitseja (AS LHV Varahaldus, mille sissemakstud aktsiakapitali suurus on 63 000 000 krooni).

    Juhul kui LHV varadest ei jätku kahju hüvitamiseks, hüvitab kahju Tagatisfond (kuni 10 000 euro suurune kahju ühe kliendi kohta hüvitatakse täies ulatuses; 10 000 eurot ületav kahjusumma hüvitatakse 90% ulatuses).

• Millised seadused reguleerivad pensionifondide tegevust?

  • Pensionifond on üks investeerimisfondi liik ning investeerimisfondide tegevust reguleerib Investeerimisfondide seadus. Kogumispensioni süsteemi toimimine on paika pandud Kogumispensionide seadusega.

Kogutud raha kättesaamine

• Kui jõuan pensioniikka, siis kuidas saan kogutud raha kasutada?

  • Õigus II samba väljamaksetele tekib vanaduspensioniikka jõudmisel. II samba väljamaksed ei ole seotud riikliku pensioni saamisega. II samba väljamaksete saamise hetke võib soovi korral edasi lükata. Väljamaksete saamiseks tuleb esitada avaldus nt LHV-le.

    Väljamaksete viisid sõltuvad kogutud osakute väärtusest.

    1. Kogutud on alla 10-kordse rahvapensioni* määra ehk kogutud summa on kuni 20 088 krooni. Raha on võimalik välja võtta ühekordse maksena.

    2. Kogutud on summa, mis jääb 10-50 rahvapensioni määra vahele ehk vahemikku 20 088 kuni 100 440 krooni. Raha on võimalik välja võtta regulaarsete maksetena otse pensionifondist, mida kutsutakse „fondipensioniks“. Fondipension on inimese ja pensionifondivalitseja vaheline kokkulepe, mille järgi saab inimene perioodilisi makseid pensionifondist. Pensionifondist raha saades müüb inimene tagasi pensionifondi osakuid, mida ta on aastate jooksul ostnud. Fondipension saab läbi siis, kui kõik osakud on pensionifondile tagasi müüdud. Sõltuvalt inimese vanusest jääb fondipensioni kestvus vahemikku vähemalt 2 kuni 12 aastat.

    3. Kogutud on üle 50-kordse rahvapensioni määra ehk summa on üle 100 440 krooni. Inimene saab sõlmida lepingu enda poolt valitud kindlustusandjaga, mille alusel teeb kindlustusandja inimesele perioodilisi makseid kuni eluea lõpuni. Sellist lepingut kindlustusandjaga kutsutakse „pensionilepinguks“. Pensionilepingu sõlmimisel lõpeb inimese suhe pensionifondiga, sest kogu kogutud summa kantakse edasi kindlustusandjale. Pakutavate pensionilepingute tingimused võivad sõltuvalt kindlustusandjast erineda, mistõttu tasub võrrelda pensionilepingu alusel tasutavate maksete suurusi ja sagedus, samuti kaaluda võimalust sõlmida garantiiperioodiga leping (inimese surma korral laekuvad maksed teatud perioodi jooksul soodustatud isikule) või selline leping, mille alusel läheksid inimese surma korral õigused makseid saada üle teisele füüsilisele isikule (nt abikaasale).

    4. Kogutud on üle 700-kordse rahvapensioni määra ehk kogutud summa on vähemalt 1 406 160 krooni. 700-kordse rahvapensioni piiri ületava summaga on inimesel mitu võimalust. Vähemalt nimetatud summa eest tuleb sõlmida kindlustusseltsiga pensionileping, kuid seda võib teha ka suurema summa eest. Inimene võib seda piiri ületava summa eest sõlmida fondipensioni ehk jätta osa kogutud raha pensionifondi ning perioodiliselt tagasi müüa fondiosakuid, saades sedasi makseid otse pensionifondist.

    * Rahvapensionimäär on 2 008 krooni ja 80 senti, mis kehtib alates 1. aprillist 2009. Rahvapensionimäära kinnitab valitsus iga-aastaselt.

• Olen II sambaga liitunud, kas saan sellest ka loobuda?

  • Kui oled juba II sambaga liitunud, siis sellest loobuda ei saa.

• Kas pensionifondi osakud on pärandatavad?

  • Jah. Pensionifondi osakud on väärtpaberid, mis on pärandatavad. Pärija võib saadud osakud lisada enda II sambale või võtta summa rahas välja tasudes sellelt tulumaksu. Kui isik on pensionieas ja juba sõlminud lepingu kindlustusseltsiga, siis talle enam väärtpabereid ei kuulu. Isiku lahkumisel siit ilmast sõltuvad maksed pärijatele kindlustusseltsiga sõlmitud lepingu tingimustest.

II samba paus ja maksete jätkamine

• Mida tähendas riigi otsus peatada II samba maksed?

  • Riik muutis ajutiselt II sambasse kogumist. Kui sa ei esitanud 30. novembriks 2009 maksete jätkamise avaldust, on nii sinu kui ka riigi maksed II sambasse kuni 2010 lõpuni 0%. Aastal 2011 taastuvad maksed tavapärasest poole ulatuses, st sina tasud 1% ja riik 2%. Aastast 2012 jätkub tavapärane 2+4% süsteem.

    II samba maksed, kui vabatahtlikult ei jätkanud:

    	Ei esita avaldust
    2010	0% + 0%
    2011	1% + 2%
    2012 ja hiljem	2% + 4%

• Millised on minu maksed siis, kui esitasin jätkamise avalduse?

  • Maksete jätkamise avalduse esitamise tähtaeg oli 30. november 2009. Maksed sõltuvad ka sinu sünniaastast.

    1954 ja varem sündinud inimesed jätkasid avalduse esitamise korral 2010. aastast II sambasse kogumist tavapärase 2+4% süsteemi alusel.

    1955 ja hiljem sündinud inimesed jätkasid ise 2% maksmist II sambasse, kuid riik kompenseerib enda osa aastatel 2014-17.

    Riik kompenseerib enda osa aastatel 2014 kuni 2017.

    Aasta	Sinu ja riigi maksed
    2010	2% + 0%
    2011	2% + 2%
    2012 - 2013	2% + 4%
    2014 - 2017	Riigi maksed on kõrgemad 2% + 6%
    2018	2% + 4%

• Kas riigi panus minu II sambasse sõltub majanduskasvust?

  • Ei sõltu. Kui sa oled otsustanud jätkata 2010. aastast vabatahtlikult II samba makseid, siis riik teeb sinu II sambasse kõrgemaid makseid sõltumata majanduskasvust.

    Seadus näeb ette võimaluse saada riigilt suuremaid makseid ka siis, kui sa tasud ise riigiga samal ajal (2014—2017) poole rohkem II sambasse (2% asemel 3%). Selline võimalus võib edasi lükkuda või ära jääda, kui majanduskasv ei ületa 5%.

• Kus ja kuidas saan ma esitada avalduse maksete jätkamiseks?

  • Maksete jätkamise avaldust enam esitada ei saa. Tähtaeg oli 30. november 2009.

Vabatahtlik pensionifond ehk III sammas

• Milleks mulle III sammas?

  • III sambasse tasub investeerida siis, kui sa soovid kasutada seda raha pärast 55-aastaseks saamist. Kui sa tahad kasutada seda raha suure tõenäosusega varem, tasub eelistada tavalisi fonde, kust raha kättesaamine on lihtsam.

• Mis on riigi präänik, kui kogun III sambasse?

  • III samba pensionifondi investeeritud summalt tagastab riik sulle järgmise aasta märtsis tulumaksu. Näiteks kui investeerid enne 31. detsembrist 2009 LHV Täiendavasse Pensionifondi 1000 krooni, saad riigilt märtsis 2010 tulumaksutagastust 210 krooni. Tulumaksutagastuse saamiseks tuleb III samba investeering üles märkida enda tulumaksudeklaratsiooni.

    Tulumaks tagastatakse summalt, mis ei ületa 15% sinu aastasest brutosissetulekust.

• Kuidas toimub III samba pensionifondi raha kogumine?

  • LHV Täiendava Pensionifondi osakute ostmine on sama lihtne nagu telefoniarve tasumine. Investeerida võid endale sobival hetkel ning endale sobiva summa. Võid teha ühekordse makse või näiteks püsikorralduse, mille saad soovi korral tühistada.

    Investeerimiseks on sul vaja EVK väärtpaberikontot, mille saad LHV juures avada tasuta.

    Korraga võib koguda mitmesse III samba pensionifondi.

• Kuidas saan III sambast raha kätte?

  • Osakute omandamisest peab olema möödunud vähemalt 2 aastat.

    Soodne on III sambast raha välja võtta peale 55 aastaseks saamist või sõltumata vanusest kui isik on täielikult ja püsivalt töövõimetu.

    Juhul kui isik ei ole 55 aastane, peetakse väljamakselt kinni tulumaks 21% ning 2% „trahvi“, mis jääb fondi ning mille arvelt teenivad teised fondi kliendid.

    LHV Täiendavast Pensionifondist väljamaksete saamiseks tuleb sul esitada avaldus, selleks võta ühendust LHV-ga.

    III samba väljamaksete maksustamine kui isik on 55 aastane või täielikult ja püsivalt töövõimetu:
    • 10% tulumaksumäär kehtib vabatahtlikust pensionifondist tehtud väljamaksele siis, kui väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute omandamisest on möödunud enam kui 5 aastat.
    • 21% tulumaksumäär kehtib vabatahtlikust pensionifondist tehtud väljamaksetele siis, kui väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute omandamisest on möödunud vähem kui 5 aastat.
    • Sõlmides vabatahtlikku pensionifondi kogutud raha eesti elukindlustusseltsiga eluaegse regulaarselt makstava pensionilepingu (annuiteet), on väljamaksed tulumaksuvabad.
    * Pensionikeskus.ee

• Kas ma saan III samba fondi ka vahetada?

  • Jah, kuid sulle peab kuuluma vähemalt 1000 fondiosakut ning sa ei ole viimase kahe aasta jooksul osakuid vahetanud. Vahetamiseks tuleb sul esitada avaldus, selleks võta ühendust LHV-ga.