Jaanuari keskpaigast hakkasid turud kukkuma ning alles eelmine nädal tõi pullidele veidi leevendust. Küsimus aga kõlab: kas ralli on jätkusuutlik? Hetkel tundub, et emotsionaalses plaanis omab kõige suuremat mõju turgude käitumisele sõja võimalik algus. Kuid millal?
Yours truly on viimaste kuude jooksul jälginud uudistekanalitel toimuvat ning mida aeg edasi, seda naeruväärsemaks muutuvad Bushi administratsiooni (ning selle liitlaste) esinemised Iraagi teemal. Kui jooned liivas, tekitavad nad hetkeks tunde, et kohe leitakse asjadele mingisugune lõplik lahendus, kuid järgnevate päevade või isegi tundide jooksul see tunne lahtub ning uued müügituuled puhuvad üle turgude.
Asjale ei aita kaasa ka arvukad sõjavastased meeleavaldused ümber maailma, mille tunnistajateks oleme olnud viimaste nädalate jooksul. Lisaks sellele ka arvukad vastukõned ÜRO poolt, kus Prantsusmaa ning Saksamaa üritavad sõjale vastu seista.
Siiski on investoritel põhjust uskuda, et need kaks viimatinimetatud vastupanuallikat ei ole piisavad, et sõda ära hoida. Nad ei oma ameeriklaste jaoks erilist tähtsust ei sõjalisel ega diplomaatilisel tasandil.
Ameeriklased on rääkinud sõjast juba viimased aasta aega ning praeguseks hetkeks ei ole enam õige küsimus "kas?" vaid hoopis "millal?" operatsioonid Iraagi vastu algavad.
Ameeriklased teavad, et nad on praeguseks hetkeks kokku kogunud kõik võimalikud liitlased ning igasugune edasine viivitamine töötab vaid kogu opratsiooni vastu.
Millal, millal?
Selleks, et õigesti ajastada rünnaku algust peame me vaatama vaid sõjalistele faktoritele (st. jätma välja kõik muud).
Eeldused, milles võime enam-vähem kindlad olla:
1. Bushi administratsioon teeb kõik selleks, et vältida inimkaotusi oma jõukude hulgas. On sõnadetagi selge, et suured inimkaotused on bad publicity.
2. Ameeriklaste sõjatehnika on optimeeritud öisteks operatsioonideks.
3. Alates aprilli keskpaigast keskmised päevased temperatuurid Iraagis tõusevad 40 kraadi ligimaile. See raskendab operatsioonide kulgu eelkõige sõjatehnika poolel. (mootorid kuumenevad yle jne.)
4. Kuupaisteta ööd algavad 27. veebruaril ning lõpevad 6. märtsi paiku. Järgmine "aken" on alates 30. märtsist kuni 4. aprillini. (vt. pt 2).
Ameeriklaste lähenemine probleemile on ilmselt juba kõigile teada-tuntud - kõigepealt pommitatakse lennukite pealt Iraagi infrastruktuuri ning seejärel liiguvad öö kaitsva tiiva all sisse erijõugud, kes võtavad enda peale probleemi lahendamise järgmise paari päeva jooksul. Kogu operatsioon võtab kaks kuni neli nädalat aega.
Selle nädala jooksul on praktiliselt kõik operatsiooni teostamiseks vajaminevad sõjalised jõud Pärsia lahel.
Tulemused?
Kaks võimalikku "akent" minimiseerivad kaotused ning maksimeerivad hävituse. 27. veebruar - 6. märts, 30. märts - 4. aprill - kumb on tõenäolisem? Nagu juba varem öeldud ei oma ameeriklaste jaoks praeguseks hetkeks mingisugust tähtsust rahvusvaheline toetus, rääkimata mingisugustest meeleavaldustest. Bushi administratsioon langetab oma otsuse ainult ning ainult sõjalistel kaalutlustel.
Lähtudest selles eeldusest on vahemik 27. veebruar - 6. märts märksa eelistatum. Aprilli kuumalained on sellega välditud, kuna selleks ajaks on juba operatsioonid praktiliselt läbi.
Kokkuvõtlikud järeldused
Järgmised kümme päeva annavad meile vastuse selles suhtes, kas rünnak toimub esimeses või teises "aknas".
"Esimese akna" stsenaarium toob suure tõenäosusega endaga kaasa tõusu. Kui me vaatame 91. aasta syndmusi, siis Standard & Poors 500 indeks tõusis pärast rünnakute algust kuu aja jooksul 15%. Taoline tõus viiks meid tagasi jaanuari tippude juurde, kust viimane suur langus alguse sai.
(Jäme ühtlane joon kujutab Standard & Poors 500 indeksi liikumist).
Yours truly ei olnud 1991. aastal turgudel, kuid yks ameerika fondijuht oli. Tema nägi asja 10 päeva eest umbes nii:
I'm taking the duct tape and covering my screens -- my stock screens! Look, we know this is an awful market, but I want to put the awfulness into a context that makes sense.
You know how we got to a buyable level in 1991? Do you know why the market rallied? Because at the ultimate moment, business was being so affected by war fears that all the estimate numbers for almost all the companies were too high.
That's where we are right now. I was on the earnings conference call for Masco (MAS), and they were being obvious that the numbers have to come down because of war fears. I was on a Viacom (VIA.B) call where
numbers have to come down because of the war. You think General Motors' (GM) numbers aren't suffering?
We are in the teeth of the bad moment right now. If the war is dragged out any longer, though, the bad moment will stretch into a bad couple of months. Closure on the war issue must happen shortly if there is any hope for "saving the quarter" for the vast majority of the companies out there.
If you can recall 1991 remember that we were getting numbers cut left and right at this point. It was a cascade of number cuts because of the freezing of business.
History is repeating itself -- except for the duct tape, of course.
Sõda ei ole mingisugune imerohi, mis parandab kõik probleemid, kuid on põhjust uskuda, et "esimese akna" stsenaarium toob endaga kaasa kergendusralli.
"Teise akna" stsenaarium tähendab, et rünnakud algavad ajavahemikul 30. märts - 4. aprill. Nagu juba varem mainitud on Bushi administratsioon endale aastase lobitööga enda taha kogunud kõik võimalikud liitlased ning iga viivitatud minut töötab kogu operatsiooni vastu. Seetõttu on põhjust arvata, et kui turgudele hakkab tunduma "teine aken" tõenäolisema variandina, siis on oodata ka üpris negatiivset reaktsiooni.
"Teine aken" tähendaks ka sõja alguse kokkulangemist esimese kvartali tulemuste avaldamisega ning see ei annaks erilist põhjust turuosalistele aktsiaid praegu ostma hakata.
Ühesõnaga, parim viis kuidas "teise akna" stsenaariumit mängida võib olla on lühikeseks minemine ning katmine alles siis kui raketid lendama hakkavad, sest ka siis on oodata kergendusrallit.
Nagu tähelepanelikumad lugejad juba märkasid on tekstis kasutatud mitmeid kordi sõna "kergendusralli". Seda põhjusel, et ei tekiks muljet, et see sõda pakub lahenduse igale probleemile, mis USA turgudel noteeritud ettevõtteid ning majandust üldiselt vaevavad:
1. Ülepakkumine ning sellest tingitud ostjate võim paljudes sektoritest (eriti tehnoloogias).
2. Võimalik nõrgenev eratarbimine.
3. Ettevõtete soov investeerimise asemel oma balance sheete tugevdada.
4. Alakapitaliseeritud pensionifondid (suured konglomeraadid)
5. Optsioonikulu. Enamus suuri (tehnoloogia-) ettevõtteid on viimase 5 aasta jooksul juhtkonnale ning töötajatele ära kinkinud ligemale 50% tuludest.
Need on asjad, mida sõda Iraagi vastu ei paranda.
Turuosalised peavad endale esitama küsimuse ka selle kohta, et mis siis saab kui sõda Iraagi vastu on oma eduka lõpu leidnud. Kuhu siis pilk suunatakse?
Tõenäoliselt saavad jällegi väga tähtsaks 2003. aasta teise poole oodatavad tulemused. Nagu paljud mäletavad, oodatakse sealt käegakatsutavat elavnemist...
Meedia põhjal
sB
Tweet
