Maailma mobiilsidesüsteemide liider, rootslaste Ericsson (ERICY), toob 2001.a. lõpus esimesena turule MMS-telefoni. Lisaks värvilisele ekraanile toetab T68 ka Bluetooth'i ja kui mobiiltelefoniga ühendada Bluetooth-digitaalkaamera, saab fotosid e-mail'ina internetis liigutada või MMS-ina teistele mobiiltelefonidele saata.

Üleminek SMS-ilt MMS-ile saab olema samasugune samm mobiiltööstuses, nagu oli arvutitööstuses üleminek DOS-ilt Windows'ile, arvavad mõned.

Sonera (SNRA) arendusjuht Vesa Reijonen usub, et "digitaalpostkaardid" saavad mobiiltelefonide kasutajate seas väga populaarseks. Sonera testib MMS-i koos Nokiaga (NOK).

MMS-telefonid sisaldavad endas tõenäoliselt ka library't graafika- ja videoklippidega, mis sõnumeid tublisti rikastada võimaldavad. Praegusest oluliselt kiirem 3G-mobiilside võimaldab saata mobiiltelefonide vahel ka juba lühikesi videoklippe. MMS ei ole ainuke next-generation sõnumistandard, Ericsson'il on ka enda nn. enhanced messaging, kuid analüütikud on vastakatel arvamustel, kas sellest midagi tõsisemat kujuneb.

SMS on kujunenud igatahes edukaks, tõsi küll, alles nüüd, kus on välja töötatud handwriting recognition technology ja spetsiaalsed miniatuursed klaviatuurid ning SMS-imist toetavad mitmed teenused.

Tegelik põhjus uue ja parema (loe: põnevama) sõnumiformaadi väljatöötamiseks võib peituda aga hoopis mujal. Vähemasti UK-s on SMS-imise kasv aeglustumas ja mobiilsideoperaatoreid hirmutab veelgi GPRS-side, mis tõenäoliselt kallutab tarbija eelistused e-mail'i kasuks. Kui SMS-il on kindel hind (UK-s umbes 12 penni), siis GPRS-andmeside puhul käib maksustamine vastavalt mahule.

Mobiilsidetööstus ise prognoosib MMS-ile head tulevikku, kuidas siis muidu. UMTS Forum, 3G-kompaniisid ühendav grupp, ennustab 2004.a. mobiilsideoperaatorite tuluks MMS-ide pealt $5bn. Ning üks mitte eriti nimekas UBS Warburg'i tehnoloogiaanalüütik prognoosib, et aastal 2007 moodustab MMS-i pealt saadav tulu mobiilsideoperaatorite käibest neljandiku.

Sören Vetevool, 8/27/2001