Viimaste aastate jooksul on lameekraanide (FPD) tööstus teinud läbi korraliku arengu ja jätkab seda ka edaspidi. Alternatiive vanadele CRT (Cathode ray tube) paneelidele on tulnud mitmeid – plasma- ning elektroluminestsents ekraanid ja praegu kogu lameekraanide tööstusest 90% moodustavad vedelkristallpaneelid (LCD). Kuid suured tootmiskulud ja ikka veel kehv visuaalsus on pannud tehnoloogiaarendajate ajusid tööle.
Prognooside kohaselt ennustatakse FDP turu ülemaailmse mahu jõudmist 2008. aastaks $96.6 miljardi väärtusele praeguselt ca $60 miljardi tasemelt. Kasvu vedajateks on peamiselt mobiiltelefonid, PDA-d, MP3 mängijad, DVD seadmed, digitaalkaamerad, mängukonsoolid. Samuti vajavad väljavahetamist vananevad monitorid.
Turul domineeriv LDC tehnoloogia on saanud minevikus palju kiita, kuid võimalik, et tulevikuhitiks saab uus OLED tehnoloogia. Tegelikult hakati seda arendama juba 60-datel aastatel, kuid tootmisse on jõudnud lähiminevikus. Kasvuks ennustatakse 2003. aasta $235 miljoni tasemelt jõudmist $3 miljardini 2008. aastaks, näidates nii 66% kombineeritud aastast kasvu. Hetkel on OLED leidnud kasutust vaid väiksemates seadmetes nagu mobiiltelefonid, habemeajamisseadmed, autoraadiod, kellad ja digitaalkaamerad, kuid välja on töötatud ka prototüübid näiteks 40-tollise värvidisplei jaoks.
Millised on eelised LCD ees?
OLED - Organic Light Emitting Diodes, nagu nimest välja võib lugeda, emiteerivad väikesed molekulid ise valgust kui neile anda elektrilaeng. LCD paneelid vajavad aga eraldi valgustust. Seetõttu on võimalik vähendada ühest küljest paneelide mõõtmeid ja teisest küljest langetada tootmiskulutusi. Esialgsete prognooside kohaselt on võimalik toota OLED paneele 10-40% madalamate kuludega, sõltuvalt siis paneeli keerukusest ja suurusest.
Kuna valgustatakse ainult vajalikke piksleid ja mitte tervet ekraani, võimaldab tehnoloogia ka tunduvalt suuremat energiasäästlikkust. Punkt, mida peeti väga tähtsaks LCD ja CRT vahelisel võrdlusel. Energiat tarbivad OLED paneelid 20-80% sellest, mis tuleks kulutada LCD jooksutamiseks.
Visuaalsus. OLED ekraanid suudavad genereerida kõrgemat kontrasti, tõetruumaid värve ja on kiirema reaktsiooniga kui LCD-d. Lisaks talub tehnoloogia tunduvalt paremini temperatuuri ja selle muutusi. Boonuseks on ka valguskiirte nurk, mis vedelkristallpaneelide puhul on suureks probleemiks. Vaadates monitorile küljelt, kaovad värvid, kuna valgustus jääb kehvaks. See probleem on OLED tehnoloogia puhul likvideeritud valguskiirte levimisega suurema nurga all.
And last but not least. Üheks tähtsamaks eeliseks peetakse asjaolu, et tehnoloogiat saab printida ka paindlikele ja elastsetele pindadele, mis võib tulevikus anda uusi võimalusi erinevate seadmete arendamiseks. Siinkohal ka väike näide paindlikust paneelist.
Puudused LCD-ga võrreldes?
Peamiseks puuduseks on siiamaani olnud eluiga ehk kui kiiresti kipuvad värvid tuhmuma teatud valgustuse juures. Selles osas on LCD-d olnud isegi 5x paremad. Praegusest elueast piisab vabalt väikeste ja keskmise suurusega (ühetooniliste) seadmete tootmiseks, kuna teatud värvid peavad vastu sama hästi kui LCD puhul. Samas on suuremad tootjad lubanud 2005. aastal suurendada eluiga juba nõutava tasemeni, mis avardaks tootmisvõimalusi märkimisväärselt.
Tehnoloogia jaguneb peamiselt kahte koolkonda: P-OLED ja SMOLED (Small molecule organic light emitting diodes). SMOLED puuduseks on vaakumit nõudev tootmine, mis teeb selle natuke kallimaks ja lisaks vajab paneel natuke rohkem energiat kui P-OLED. Miinuseks on ka veel natuke liiga suur ebastabiilsus veega ja niiskusega kokku puutudes (pikemas perspektiivis) ning värvilahutus on kehvem kui esimesel. Samas on SMOLED tehnoloogia eluiga normaalsetes tingimustes natuke pikem. Tulevikus oodatakse siiski mõlema tehnoloogia eripärastuste ühtlustumist ja arendajad teevad selles osas suuri pingutusi ning investeeringuid.
Võrdlus:
Kuidas saame meie tehnoloogia arengust kasu lõigata?
Alates 1980. aastast on välja antud üle 6500 tehnoloogiaga seostuvat patenti, seega on turul juba päris palju tegijaid tekkinud. Siiski on välja kujunenud tähtsamad pure-play’d tööstusharus. Kaheks tähtsamaks tegijaks peetakse Cambridge Display (OLED) ja Eastman Kodak (EK), kuna nendelt litsentseerivad tehnoloogiat industry mitmed suured tootjad.
Cambridge Display (OLED). Firma on litsentseerinud P-OLED tehnoloogiat nii materjalide kui ka paneelide tootjatele. Cambridge litsentse on ostnud sellised ettevõtted nagu Dai Nippon Printing, Delta Optoelectronics, DuPont Displays, OSRAM Opto Semiconductors, Philips, Covion, Dow Chemical, H.C. Starck (Bayeri tütarettevõte), Sumitomo Chemica ja Seiko Epson. Käive on ettevõttel hetkel veel väike - 2004. aasta 9 kuu jooksul vaid $5.5 miljonit.
Eelmisel nädalal toimunud IPO käigus müüs firma juurde 2.5 miljonit aktsiat @12. Nagu näha, on aktsia väärtus suhteliselt kõrge ja lähiajal võib aktsia ka n.ö. „magama jääda,“ kuna lähiajal suuremaid sündmuseid silmapiiril ei ole. Siiamaani on turul näiteks Philipsi habemeajamismasin, mis kannab endas P-OLED ekraani. Eelpool mainitud 40-tollise (260K värvi) paneeli prototüüp on välja töötatud Seiko Epsoni poolt ning tootmisesse plaanitakse need lasta alles 2007. aastal, mistõttu võib Cambridge veel pikka aega kannatada kahjumi all.
Vastasleeris on valitsejaks raskustes olnud Kodak koos Sanyoga, arendades aktiivselt SMOLED tehnoloogiat digitaalkaamerate, PDA-de ja mängukonsoolide tarvis. Ühise ettevõtte nimi on SK Display Corp. Aktiivselt turustatakse juba kaamerapaneele, seda enam, et sellesse tegevusvaldkonda on Kodak ka oma tulevikusihid seadnud. Sanyo on aga suurepärane vahend Aasia turgudele tungimiseks. Tegemist ei ole siiski pure-play’ga sektori kasvule.
Tööstusharus vääriksid mainimist veel sellised huvitavad tegijad nagu Universal Display Corporation (PANL) ja eMagin Corporation (EMA). Esimesel on tihedad sidemed suuremate tootjatega (Sony, Samsung, Pioneer, DuPoint, PPG Industries, Motorola, Seiko Epson), kellele müüakse litsentse ja arendatakse koos tooteid. Arenduslepingud on sõlmitud ka armeega. Universal on alles avastamas tehnoloogia võimalusi ja sõna „alles“ heas tähenduses – vaadates firma tulevikumõtteid, paistavad need üpriski ulmelised ja ideed on vägagi uuenduslikud.
eMagini näol on aga tegu firmaga, mis on litsentsi ostnud Eastman Kodakilt ning tegeleb erinevate mikrodispleide tootmisega. Analüütikute silmade eest varju jäänud ettevõte on potentsiaalne allhanketööde saaja. Sidemed on loodud armeega, kus firma näeb suurt potentsiaali. Sõjatööstus paistab olevat äärmiselt huvitatud õhkkergest, õhukesest ja painduvast tehnoloogiast. Tegemist on varases arengujärgus olevate ettevõtetega, mistõttu näeme kasumit ja korralikku käivet alles tõenäoliselt kaugemas tulevikus. Kuid eks sama ähmasena paistis meile ka LCD paneelide tulevik.
Tweet
