Palju on räägitud subprime´st, CDOdest ja Cedit Dfault Swap´idest nagu olekski siin kriisi põhjused.
Mina olen sellise seletusega sisuliselt nõus, et tänu CDOele said maksevõimetud laene ja nende maksevõimetus ei olnud ka enne probleemiks, kui kinnisvaraturul tekkis langus. Tõusu ajal sai nende vara alati realiseerida ja "halvad laenud" polnudki nii halvad. Mina isiklikult ei näe selles ka probleemi kui erainvestorid (hedge fondid, investerimispangad) teevad riskantseid investeeringuid. Minu peas tekiks kohe selline küsimus, et kelle eest neid "rikkaid ja tarku" ikka kaitsta. Mul pole näiteks sooja ega külma, kui üks LHV omanikest peaks mõnest oma Hispaania suvekodust loobuma.
Kui Credit Default Swap on omandanud sellise halva kõla viimasel ajal, siis mis saab halba olla kindlustamisel. Miks peaks seda mingilgi moel keelama, reguleerima? Ega koduperenaised CDSe ei osta.
Kommertspankadel olgu küll jah kindlad reeglid kapitali ja reservide kvaliteedi ja suuruse kohta, aga eraturgu ikka päris keelama hakata ei saa.
kui suured nimed Wall Street´il (AAA ratingud ja puha) pakkusid kindlustusi kommertspankadele, siis polnud ju loogiline mitte osa võtta sellest ärist, need olid ikkagi "rkkad ja targad" seal Wall Street'il.
Või arvab mõni, et praegused "süüdlased" on väiksed sulid võllas, aga tegelikud finantsinsenerid on nö. tõllas.? et kaotajad on hoopis ohvrid selles mängus.
Vaata videosid:
http://www.vimeo.com/1915392

Miks mitte keelata mõningaid asju? Inimene on oma loomuselt ahne ja kui kogu finantssüsteem on üles ehitatud nagu võõra rahaga kasiino - mina mängin sinu rahaga, kui mina võidan, siis mina saan poole endale ja kui kaotan, siis sina oled rahast ilma - siis juhtunu on täiesti loomulik. Kõik jääb nii - juhtub edaspidigi. Suur osa muidugi sai tehtud nii, et keegi mitte millestki mitte midagi aru ei saanud kah mis tehtud ja mis teoksil. Aasia pangad kuuldavasti ei saanud aru (olid lollid), mis imevõlakirjade pakke Lehmann neile müüb ja ei ostnud, nad nüüd või sees.

Meie keldripoes on kõikidel müüjatel varalise vastutuse leping ja boonust saavad ka kui hästi müüvad. Olete kohanud mõnda pangategelast, kellel on pool palka maha võetud? Ma maksan automüüjale pool palka juurde ja ta müüb 3x rohkem. Mis töö see pangas selline on, mida hoolimata millisest palgast (Eesti kontekstis) kohe ei saa ja ei viitsi teha, kui kümnemilkust boonust ei saa?

Ja Kristjan, CDS oli viimasel ajal rohkem nagu toto ehk kihlveokontor. Võõra raha eest jällegi veeti kihla, ega muidu polekski midagi olnud.

Aga tegelikult, mis reaalselt juhtuks (fantaseerides), kui a) keelata ära kõik tulevikutehingud b) võtta kõik finantsasutuste töötajad fikspalgale (alternatiivina panna boonused näiteks viieaastasessa timeframe'i, et kui homme läks kehvasti siis võetakse eile saadud boonusest maha)?

Kindlustamine ongi üks kihlvedu. Kui ma kindlustan ptriip'u auto, siis vean sisuliselt kihla, et ta avarid ei tee. Kui sõlmin lepingud rumalasti, siis tekivad mul tulevikus probleemid. Kas keelata kindlustamine? Ilmselt ei tule kõne alla. Kas valitsus peaks sekkuma lepingute sisusse? See ka ei tule kõne alla.
Ma arvan, et mida rohkem valitsus oleks sekkunud regulatsioonidega, seda hullem asi praegu oleks. Veel 2007l aastal kiitles USA president sellega, et nii paljud ameeriklased on endale kodu soetanud. Valitsusel olid lausa programmid, mis garanteerisid maksevõimetute laenud ühel või teisel moel.
Mina olen küll seda meelt, et eraraha liikumist tuleb võimalikult vähe reguleerida. Ratingute võltsimine on muidugi kuritegu. Pankade töötajate töötasudest on küll praeguse kriisi põhjused üsna kauge.

Vaata, kui see kriis oleks näieks ülemaailmses konverentsikorralduses või koertepsühholoogias, siis mul oleks kama ja ma oleks nõus, et mida vähem reguleerimist, seda parem. Praegune kriis on minu arvates piltlikult just tingitud sellest, et meil on kari ahneid tüüpe, kes tahavad endale Ferrarit osta ja on saanud endale ziljon dollarit võõrast raha seifi mängida ning null vastutust. Lõppkokkuvõttes mõjutab see otseselt mind. Ma san aru, et ka rootslased on miskit Lehmanni sitta kokku ostnud. Minu rahaga.

Kõik mõjutab meid ptriip, ma võin öelda midagi sellist, mis sinu tulevast elu oluliselt mõjutab, kas see on põhjendus minu sõnavabaduse kärpimiseks?
Sinu poolt öeldu läheb minu arvates samasse valdkonda a la: spekulatsioonid valuutadega tules ära keelata, või kõrged transaktsiooni tasud kehtetada. Spukalatiivse kapitali liikumist on süüdstatud kriiside puhkemises Lõuna Ameerika varemgi.

Minu küsimus ongi pigem järgmine: Kas süüdi on pelgalt CDOd ja CDSid, või kkagi see, et toimus tahtlik kuritgevus.? Me oleme kõik ahned. Sa ptriip näita mulle ühte inimest, kes keelduks kõrgemast palgast näiteks.

CDOd ja CDSid ei kao kuhugile, kui ära keelata, siis ilmuvad uue nime ja sama sisuga ikka lagedale. Kui nüüd tagantjärgi seda skeemi lahata, siis kas sina ptriip poleks tahtnud enda raha kuskil hedge fondis hoida, mis riskantsete CDOde ja CDSidega tohutuid kasumeid teenis? Ma oleks küll tahtnud. Jah, õigel ajal tuli neist väljuda, aga aega oli veel ka siis, kui kinnisvaraturg esimesi langusmärke näitas. Igasugune väärtpaber on sitt siis, kui sa temast liiga kõrget hinda maksid, muidu ta eriti sitt pole.

Raske on muidugi uskuda, et õpetatud mehed hedge fondides näiteks ei näinud probleemi tulevikus riskantsete CDOdega, aga niikaua kui kinnisvara turg tõusis oli asi ilus. Rootsi pankadele keegi vägisi midagi ei müünud. Ma jugen arvata, et ükski CDO pole päris väärtusetu ka täna.

Seletan siis veel ja lihtsamalt:
a) rahandus on majanduse vereringe - kõige tähtsam osa
b) rahanduses töötajatel praktiliselt puudub vastutus

Lahendus, kas:
a) tekitada vastutus
b) reguleerida

Oleks pidanud ära keelatama tehinguriskide ülekandmine kolmandatele osapooltele. Seda nii CDS kui ka kodulaenuinstrumentide juures. Tänu riskide teineteisele ülekantimisele kadus vastutus, kadus ülevaade finantsettevõtete kohustustest varanduslikust seisukorrast, tekkisid võrgustikud kus ühe firma hävimine viis vee alla ka teised, ning ja lõpuks kadus usaldus mis seda kõike koos hoidis. Kui kinnisvaramaakleril on võimalus oma laene edasi müüa pangale, pank omakorda saab neid kindlustada, AAA tasemel võlakirjadeks pakendada ning ise samuti käed puhtaks pesta, siis puudub süsteemi alumistel tasemetel motivatsioon laenukvaliteeti taga ajada, sest ega nemad neid võlgu tagasi nõudma ei pea. Tänu sellele, et kõik kindlustavad läbipaistmatute ad hoc lepingute alusel kõiki ning omavad teab mille ja kellega seotud instrumente, ei ole kellelgi mingit ülevaadet, millised on seotud firmade kohustused ja millises rahalises seisus nad on. Sitad laenud on mürk, võlgade vastastikune kindlustamine ja vastutuse teineteisele veeretamine aga vereringe, mis mürgi üle terve majanduse levitas.

Pisut lakooniline seletus. Rahandus ei ole pelgalt keskpankade ja kommertspankade käes. Ta on osaliselt isegi sinu ja minu käes.
Lakooniline vastus: Rahanduses töötajad on vastutavad oma tegevuse eest ja neil on keskmiselt kõrgem vastutus kui teistel elualadel töötajatel.

Sigakoer arvab et süsteem läbipaistmatus tekitas kriisi. Ma arvan ka, et see AAA tasemel võlakirjadeks pakendamine oligi tegelikult kuritegelik. Ostjad ei saanud enam aru mida nad ostavad. Võrgustik on finantssüsteem igal juhul.

Nick Leeson näiteks vastutas ikka sigakõvasti. Mul on tast lausa kahju. Ja no AIG juhtidest rääkimata. Kõik märgid viitavad, et mõned mehed sealt lähevad lausa elektritioolile...

Lubage mul kirjeldada järnevat situatsiooni: Ütleme, et minu juurde astub minu ülemus ja ütleb, et kristjan, sind ootab ees palgakõrgendus. sa küll nii palju väärt ei ole ja firma tegelikke finantse arvestades läheb firma tänu sellele suurele palgale 2 aasta pärast pankrotti. Ma tõenäoliselt ei keelduks sellisest palgast ja minu tegevust ei saaks kuidagi kuritegelikuna vaadata. Äärmisel juhul olen ma vastutustundetu omanike suhtes näiteks.
Sama lugu on minu arvates finantsinseneridega, kes seisavad mulli taga. Nad nägid võimalust lühiajaliselt palju raha teenida. Ja noh, kui vastutustundetud me kõik oleme ükskõik millist tehingut tehes? Muidugi seaduste rikkumine on kuritegu-dokumentide- väärtpaberite ratingute võltsimine jne.
Kui mulle oleks pakutud võimalust tõusval kinnisvaraturul investeerida riskantsetesse laenudesse(ka võimendusega), siis oleksin sellest osa võtnud tingimusel, et saan õigel ajal välja. Ma olen äärmisel juhul vastutustundetu, aga mitte kurjategija.

Ja vastutustundetuse eest makstakse. Mujal. Kui automüüja annab uue ja veel kindlustamata auto kliendile proovida ja viimane selle seina sõidab, siis ta vastutab. Ta pole kurjategija, aga ta maksab selle auto kinni, omast palgast, nutab. Aga maksab.

Sa ptriip tahaksid mind vastutama panna kui oleksin tõusval kinnisvaraturul CDOdesse investeerinud ja õigel ajal väljunud sellest ärist? Väga keeruline oleks mulle süüdistust esitada, ma olin pahaaimamatu investor, kes võttis suuri riske. Subprime laenude segamine CDOdesse muutis nad algusest peale suure riskiga investeeringuteks. CDOde ja CDSidega ei tegele amatöörid ja valitsus ei hakka iialgi ära keelama kindlustust, ega laenude paketina müümist.
Alan Greenspan muuseas on tulihingeliselt kaitsnud CDSe ja muud liiki tähestiku-supi pankadevahelisi kihlvedusid.

Mul hakkab juba silma riivama, kuidas Kristjan1 priitp kasutajanime järjest valesti kirjutab.

äkki see ongi nii mõeldud ... umbes nagu Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits ja Ekspressi huumorinurga Kranaat kangelane Triip Rilleputs

Kristjan1: " Lubage mul kirjeldada järnevat situatsiooni: Ütleme, et minu juurde astub minu ülemus ja ütleb, et kristjan, sind ootab ees palgakõrgendus. sa küll nii palju väärt ei ole ja firma tegelikke finantse arvestades läheb firma tänu sellele suurele palgale 2 aasta pärast pankrotti. Ma tõenäoliselt ei keelduks sellisest palgast ja minu tegevust ei saaks kuidagi kuritegelikuna vaadata. Äärmisel juhul olen ma vastutustundetu omanike suhtes näiteks. "

Ja lihtsalt niimoodi istukski 2 aastat ja võtaks palka vastu?

Oma raha eest tee mida tahad. Kui sa pangas ostad võõra raha (loe:minu hoiustatud raha) eest diilerina/maaklerina paketina rämpslaene, siis on sul täna kaks võimalust: kas sa saad Ferrari või sinuga ei juhtu midagi. Minu tagasihoidlik soov oleks, et need kaks võimalust oleksid: saad Saabi või maksad kahju kinni.

Kõige alus on see, et laenatav raha on liiga odav.
Oleks laenatav raha piisavalt kallis, siis igasugune võimendus lihtsalt läheb liiga kalliks kätte ära.

USA oleks pidanud juba 2002-2003 aastal intresside baasmäärad tõstma normaalsele tasemele, mitte vaikselt tilgutama, nagu tegi.

"CDOd ja CDSid ei kao kuhugile, kui ära keelata, siis ilmuvad uue nime ja sama sisuga ikka lagedale."
See kolab umbes samamoodi, et kuritegevus ei tohiks olla keelatud, kuna kuskil maailmas ei ole onnestunud kuritegevusest taiesti lahti saada. Reguleerimise puhul on kysimus ju kahju minimeerimises ja hinnas, millega see saavutatakse, mitte filosoofilises dilemmas, kas koik peaks olema lubatud voi keelatud. Minu arvates jallegi naide fatalistlikust suhtumisest koondnimega "koik laabub iseenesest."

Aga laenatav raha ei olnud piisavalt odav, et kinnisvaramulli toita.
Toonitan mykoloogile veelkord, et CDOdes ja CDSides pole iseenest midagi kuritegelikku. Sama hästi võiks Eestis kööginoad ära keelata Ida Virumaal toimunud mõrvade tõttu.
Turgude toimimine ära keelata?

Kooginoad (okei, pyssid) ei ole kuritegelikud, aga nende kasutus (myyk, hoidmine jne.) voiks ju olla reglementeeritud ja kontrollitud, et hoida kuritegevust kontrolli all.
Siin naiteks artikkel SEC chiefilt NY Timesis eelmisel pyhapaeval samal teemal:
http://www.nytimes.com/2008/10/19/opinion/19cox.html?_r=1&scp=2&sq=christopher%20cox&st=cse&oref=slogin
Votmesonadeks labipaistvuse ja kontrollitavuse suurendamine.

Kristjan,
aga sa proovi minna Ida Virumaal mõnele diskole kööginuga vööl.

Aga laenatav raha ei olnud piisavalt odav, et kinnisvaramulli toita.
Toonitan mykoloogile veelkord, et CDOdes ja CDSides pole iseenest midagi kuritegelikku. Sama hästi võiks Eestis kööginoad ära keelata Ida Virumaal toimunud mõrvade tõttu.
Turgude toimimine ära keelata?

Turgude toimimine just saigi nende instrumentide pärast halvatud. Kui sina ostad mingi lambi ettevõtte, nagu Inteli võlakirju või muid instrumente, mina müün sulle mingi papi eest kindlustust ning võtan selle eest preemiat ja tagatist, siis kui palju minul ja sinul lõppkokkuvõttes raha on? Kui likviidne see raha on? Kas ma olen maksejõuline või mitte? Mis siis, kui säärased lepingud on tehtud tuhandete kaupa tuhandete erinevate ettevõtetega, erinevate võlakirjade baasil, ja veel omakorda mingiteks instrumentideks valatud? Kas sa annaks mulle investeerimiseks raha ja mis alusel?

Sigakoerale: Väita, et turgude toimimine sai halvatud CDOde või CDSide tõttu on vale. Neid instrumente kasutati juba ammu ja turud toimisid hästi. Pigem hindasid suured finantsinstitutsioonid riske valesti ja sellest kogu jama ongi. Väikesed tegid seda nikuinii. Kui sigakoer oleks olnud maksevõimetu ja ma oleksin saanud kindlustada talle antud laenu AAA firmas, siis oleksin seda kindlasti teinud, sest nemad on ju "targad ja rikkad".

Miks arvab mykoloog, et üks valitsus suudab paremini otsustada milline nuga on mulle ja mu perele ohtlik. Tegelikult otsustab asja üks valitsusametnik Toompeal, kel pole suuremat aimu nugadest ja nendega toimuvatest õnnetustest/kuritegudest kui minul ja sinul. Või teab ta rohkem, kasutab mingisugust statistikat 10cm pikkuste nugadega toimunud õnnetuste kohta? Kust selline statistika kättesaadav on?
Aga mykoloog saab endale rusikaga vastu rinda lüüa ja öelda, et meil Eestis on see valdkond valitsuse poolt reguleeritud.
Mõelgem nüüd mis juhtuks kui valitsus ei asuks reguleerima CDOsid ja kõike seda sünteetilist suppi? Kui üks Wall Streeti firma pakuks ühele pangale müüa taolist kraami praegu, siis ilmselt ostja nõuaks läbipaistvust ja kõike seda mida valitsus nüüd tulevikus tegema hakkab. Mina arvan, et valitsus ei peaks sekkuma üldse.

Sa Kristjan arvad siis, et lollile mütsi pähe tõmbamine on hea äri, et ei peaks keegi sekkuma?
Et juhul kui sa oled valuutavahetaja ning annad eurode asemel rublasid, siis on see ok ja hea äri, kui vahetaja on näiteks 90-ne vanake.

Sa paned mulle nüüd enda sõnu suhu. Ma arvan, et turg õppis sellest kriisist. Lolli on väga raske isegi defineerida niimoodi, kas neid, kes tõusval turul kõvasti raha teenisid samade instrumentidega, võib ka lollideks pidada? Ära osta sellist väärtpaberit, või sõlmi selliseid lepinguid, millest sa aru ei saa. Kui sa ikkagi ostad ja kõvasti raha teenid, siis on kõik korras, kui kaotad, hakkad hädaldama. Pettus on hoopis teine teema see on praegugi piisavalt reguleeritud usun.

Ei ole vaja mulle sonu suhu panna, ma ei arva, et valitsus peaks otsustama, milline nuga on ohtlik ja milline mitte. Inimese saab maha lyya suvalise maast leitud kiviga. Ei ole proportsionaalne kulutada aega ja raha millegi (a la nuga voi kivi) kontrollimiseks, mis pole kontrollitav. Kyll aga on minu meelest moistlik kontrollida asju, mille kontrollimiseks kuluv ressurss saab kuhjaga tagasi teenitud arahoitud katastroofi naol. CDSid, mille kogumaht yletas kogu maailma SKT, tunduvad mulle (n.o. asjatundmatu ajakirjaniku vaatevinklist) just sedasorti instrumendina.

Turg õppis? Muhahhaa. Loomulikult, Nürnbergi protsess võtab igal lipnikul jalad värisema.

Alati on võimalik ka reeglid ringi teha. Näiteks Commission Regulation (EC) No 1004/2008 mis jõustus juba 17. oktoobrist sätestab raamatupidamisstandardite IAS 39 ja IFRS 7 muudatuse, mille kohaselt on võimalik oma finatsvarasid ümber hinnata kui ei ole plaanis ebalikviidset kraami turule viia. Ehk teisisõnu, kui mõningatel instrumentidel turg ära kaob siis on sul võimalus teha nägu et sa ei tahagi müüa ning stocki nulliga hindamise asemel võid numbreid laest võtta. Huvilistele viiteks OJ L 275, 16.10.2008, p. 37.

Sa mykoloog too mulle üks näide ajaloost, kus valitsuse väidetav interventsioon on ära hoidnud krahhe turgudel. Mulle on põhimõtteliselt vastu selline suhtumine peale ükskõik millist šokki, et hirmsasti tuleb nüüd valitsuse poolt asja reguleerima hakata. Millegipärast on inimeste seas levinud arvamus, et turud on halvad ja ahned, valitsused aga head ja hoolitsevad. Terves maailmas võib kohata sellist tendentsi inimeste mõtlemises. Prantslased näiteks peavad täiesti loomulikuks seda, et riigi käes on autokoolituse monopol. Enamuse arvates seal on täiesti lubamatu, et üks erafirma koolitaks autojuhte, kuhu see kõlbab? Selliseid näiteid võib hästi palju tuua. Kas sa mykoloog tead, et enamus maailma SKPst on loodud eraettevõtete poolt.
CDSide osas ei ole mõtet paanikasse sattuda. see nn face value ei peegelda sugugi tegelikku olukorda. Kui tegelikuks maksmiseks läheks, siis makstavad summad ei küüniks ligilähedalegi maailma SKPle. Kindlustuses liiguvad ikka suured rahad ja kindlustataksegi vaid suuri rahasid.
Pisut lugemist sellelt leheküljelt: http://www.isda.org/

Turud poleks ilma valitsuse sekkumiseta nii sügavale kriisi iialgi langenudki, loe seda:
http://www.cnn.com/2008/POLITICS/09/23/paul.bailout/

Viimane aeg oleks föderaalvalitsusel lõpetada igasugune interventsioon, puder on juba rikutud, aga päris põhja pole veel kõrbenud. Praegused valitsuse signaalid annavad turuosalistele käitumismallid veel aastateks.

Jah priitp, turg ei toimi, aeg on kommunistlikuks revolutsiooniks.

1 näide? Pankade oma- ja aktsiakapitali regulatsioon.

Kui soovid, siis koige viimatine naide valitsusepoolsest interventsioonist on seesama bailout pluss analoogsed sammud Euroopas ja Aasias. Kui organismis on vahkkasvaja, siis see tuleb sealt eemaldada voi veel parem, hoopis ennetada selle teket ja kontrollimatut vohamist. Call it kommunism kui soovid. Jutt, et koiges on syydi valitsused, meenutab posija juttu, et vahkkasvaja vohamises on tegelikult syydi arstid. See vaidlus ei vii, nagu ikka, mitte kuhugi.

nii, et ongi tõsimeeli siin selliseid, kes usuvad, et maksumaksja peab vastutustundetu ärimehe välja aitama, kui viimane jamasse satub. Kõigepealt antakse talle maksumaksja kulul sisulised eelised ja soodustused äri teha ja siis rutatakse päästma.
Kas valitsuse interventsioon on ära hoidnud kriisi? Minu arvates tekitas valitsuse interventsioon kriisi.
Võtame aga Eestis ka malli sellest, Savisaar juba räägib ehitussektori päästmisest, igasugu sektoreid on veel mida "päästa" annab. Mis siis tegelt juhtub? valitsus loob kunstliku nõudluse ja ressursid suunatakse sinna kus valitsus heaks arvab, selle asemel, et turgudel lasta otsustada. Minu ja sinu raha eest teeb valitsus seda. Mida küll teevad turumajanduse vastased sellel leheküljel?

Muuseas, täpselt sellele küsimusele otsitakse praegu vastust ka mujal - Committee Holds Hearing on the the Role of Federal Regulators in the Financial Crisis .

Vastamas Greenspan, Snow SEC-st ja Cox, endine rahandusminister. Greenspani peedistatakse päris korralikult. Ei lasta lauseid lõpetada, kommenteerigu oma tsitaate X aastat tagasi (sellises ametis on jõudnud päris palju öelda). Ei saa vana ikka kuulsusrikkalt lavalt lahkuda

Committee Holds ... link uuesti

See ehitaja ei koti. Selleks, et elada ja äri ajada ON VAJA omada pangaarvet, see pole vaba valik (mustad või sinised teksad), vaid SUNDVISE. Ja nüüd on riigi asi tagada, et see raha, mida mina või minu firma seal pangas hoiab ka säiliks. Kõikide nikleesonite kiuste. Nii raske on sellest aru saada, et tavalised sundhoiustajad on kõrvalvaatajad?

Greenspan on läbi aegade parim chaiman föderaalreservis olnud. Ega karjumine ja mitte rääkida lubamine ei aita. Lollid massid on muidugi lihtne CDOde ja CDSide vastu üles ässitada, või "ahnuse" vastu. Ahnus ei põhjustanud kriisi, liiga vähe valitsuise interventsiooni ka ei põhjustanud kriisi.
http://libertyworks.com/big-bailout-5-government-to-fix-the-crisis-government-caused/
http://blog.heritage.org/2008/09/30/morning-bell-a-financial-crisis-of-governments-making/

mnjah, greenspan tunnistas seal, et pani täiega puusse oletades, et pangad ise vaatavad, et endale kõigi nende imeinstrumentidega jalga ei tulista.

Valitsuse regulatsioonid olid selleks, et moonutada turgu ja toita subprime'i.
http://en.wikipedia.org/wiki/Subprime_mortgage_crisis#Government_policies

Nagu mõned veel, loobusin aasta lõpuni mängust. Ja ikka tahaks midagi vaadata. Sestap on !"Master i Margarita" 6s osa superhea näide paljudele. Bosova(või Basova) pole, pole mängu ka.

Muidugi - tegelikult vaatan balletti (ainukene mu teada ilmas) tehtud Karjalas. Ja siis 7ndas osas.

Ja lõpuks küsimus, kas oleks saanud midagi ära hoida? Teha?! Muuta?!
Oleks muidugi. Ideaalis poleks me nii lollid pidanud olema. Meil on ju ometi Tartu Ülikool. Ja muud koolid ja puha. Et õpetada individualiste (kellel - andke andeks mu hetkemeelsus - on terve priimus valuutat).
Kahjuks hakkab kala mädanema peast. Ja sealt jookseb kohe usse välja (kes on näinud, need teavad)...

Mulle isiklikult meeldib "süüdlase" osas kõige rohkem ca nädalapäevad tagasi Financial Times'is pakutud seletus --> kõiges on süüdi Vietnami sõda. :)

Konstruktsioon ise jooksis sedapidi -- Tänu Vietnami sõja finantseerimisvajadusega erastati/tõsteti riigi bilansist välja 1968. aastal Suure depressiooni ajal loodud Fannie Mae. Samal ajal jäeti Fannie'le ja Freddie'le alles riikliku garantii element. See riiklik garantii tekitas suure turumoonutuse. Kui Clintoni administratsioon 1999. aastal sundis Fannie't ja Freddie't kogu oma riiklike tagatisega andma laenu neile, kes päris prime laenu ei saanud, siis seadis see erasektori sundviskesse. Riiklik struktuur laiutas turul ees ning erasektoril polnud turul konkureerimiseks muud valikut, kui minna veelgi agresiivsemalt subprime laene pakkuma.

Puhtjuhuslikult sattus tänu internetimulli lõhkemisele siia otsa intresside alanemine viimase 100 aasta madalamale tasemele. Motiiv otsida paremat tootlust ja ka riski tõusis oluliselt.

Teise haleda juhusena sattus siia otsa kõigi suuremate tööstusriikide valitsuse võlakoormuse vähenemine (s.h. Euroopas tänu €-le: Maastrichti kriteerium nõudis võla viimist 60%ni SKPst). See tähendas, et AAA reitinguga valitsused emiteerisid võlga vähem. Ja tänu madalatele lühiajalistele intressidele emiteeriti pikka võlga kohe oluliselt vähem. (Kui ma nüüd ei eksi, siis US tahtis vist 30 aastase võlakirja üldse ära kaotada).

Mida valitsused ei arvestanud -- turul oli endiselt olemas nõudlus pikaajalise riskivaba investeeringu järele. Loodus ei salli aga tühja kohta: ühel pool tänu valitsuse võlakirjade vähenemisele oli raha, mis tahtis minna pikaajalisse riskivabasse investeeringusse. Teisel pool oli aga rahavajadus agressiivseks investeerimiseks kinnisvaraturule. Agressiivne tänu madalatele intressidele ning sub-subprime tänu poolriklikule Fanniele ja Freddiele.

Aga hei... Kinnisvaralaen on ju "kõige kindlam laen maailmas"! Väike väärtpaberistamine, pakkimine, pakkimine, pakkimine, siis reiting peale ja hoplaa: sub-prime laenust sai AAA reitinguga pikaajaline (30-40 aastat!) võlakiri, mille järele turg janunes. Ning edasine on juba ajalugu.

Mina ostan hetkel selle jutu ära, sest see annab struktuurse seletuse sellele, mis motiividel liikus raha viimasel 10 aastal just nii nagu ta liikus. See, kas ja kus oli riskimudelites mingi aps, kas reitijad andsid AAA reitingu valesti või kas CDO/CDS on oma olemuselt instrument "kurjast" on selles mängus pigem etturid.

Klge mehed, kaitalistlikus riigis on kari kesktaseme juhte firmaomanikud kellel on palju töölisi. Sotsialistilus riigis on needsamad tyybid kri osakonnajuhatajaid kllele on palju alluvaid. Vahe on selles, et kapitalistlikus ühiskonnas enamus neist tegelastest teenib rohkem kui sotsialistlikus ning vastutab kogu oma tegevuse eest isiklikul tasandil. Sotsialistlikus riigis on neil pohui ja kogu asja eest vastutab riik. Ma ei näe mite mingisugust vahet kas sotsisalistlikus või kapitalistlikus reziimis kui riik tuleb vahele seagama finatsisliselt selleks et säilitada enamikele inimestele töökoht.

Ainuke vahe on inimeste kadedus, mis hakkab kohe kisama, et näed kus teenisid alles palju kasumit nyyd põle põrgus ja mine krejakotiga, see on nende soov. See et iga selle vereimeja taga on ca 10 või 15 töökohta sellest saavad inimesed aru alles siis kui neid koondatatkse või lastakse lahti.

przze peaks vhm joooma krrt :)

"Riiklik struktuur laiutas turul ees ning erasektoril polnud turul konkureerimiseks muud valikut, kui minna veelgi agresiivsemalt subprime laene pakkuma"
keegi ei suutnud konkureerida selle "riikliku struktuuriga". Nad olid valitsuse poolt loodud jumalad turul, neil oli "käpp sees" Washingtonis. Nende ülesanne oligi subprime, või oskab keegi teine öelda milleks muuks oli valitsusel tarvis neile anda eristaatus ja neid sponsoreerida. Nad täitsid sisuliselt valitsuselt saadud ülesandeid. Või arvab keegi, et Hansapanga teller oleks osanud paremini riske hinnata, kui Freddie Mac analüütikud? Nii nagu Washington tahtis, nii tehti. Ma siiralt loodan, et sellest saab klassikaline näide, kuidas valitsuse sekkumine turgude tegevusse ja üleliigsed regulatsiooonid viisid turu kriisi.
Ratinguagentuurid olid ka vaid üheks lüliks selles mängus, nende tegevust kritiseerides tuleks esmalt süübida SECi regulatsioonidesse.

Jah, ka 1929 aasta suur depressioon, 1973 aasta majanduskriis, 2001 dott com mulli crashimine ja isegi Eesti 97 aasta borsikrahh olid koik valitsuste katetoo. Ytleksin isegi, et ilma valitsuste sekkumiseta turgude tegevusse toimuks loputu tous ja koik langustsyklid voib panna yleliigse reguleerimise arvele.
40ndatest 70ndateni toimunud suuremate langusteta kasvuperioodi maailma majanduses voib ka selgelt sellel perioodil toimunud riikliku reguleerimise vahendamise arvele kirjutada.

Küüniliselt utreerituna võib väita, et riik on masin, mis tõstab raha vaeste taskust rikaste omasse. Enamus eelarvetulusid laekub sellelt elanikkonna grupilt, kes palgatööga endal hinge sees peavad hoidma ning eelarvekulude enamus suundub erinevate riigihangetena ettevõtjatele. :P Omal moel võib ka neid bailout'e ja jms. riiklikke päästeoperatsioone vaadelda riikliku hankena finatsinstitutsioonidele, et nood ikka jätkuvalt ühiskonnale finantsvahendusteenust pakuksid.

Valitsustel/poliitikutel on tendents "head" teha, sellega nad õigustavad sekkumist turgudele. Tulemuseks on palju katastroofilisemate tagajärgedega kriisid, kui turgudel nad iial tekiksid. Samasse valdkonda kuulub Savisaare avaldus ehitusturule sekkumisega. Ehitusturg on kindlasti kriisis jah, aga sekkumine moonutaks meie turge selliselt, et kahju saaks terve ühiskond kaasarvatud ehitajad ja seda pikaajaliselt. Savisaarele oleks lühike poliitiline profiit tagatud. Selle aja peale kui sekkumise viljad rahulolematuse tekitavad ühiskonnas, on Savisaarel jälle plaan olemas kuidas ühiskond veelgi suuremast kriisist päästa ja nii must valged need asjad pole, et Savisaar ei saaks sogases vees lõpmatult kala püüda. Savisaar on siin vaid näide, samasugused istuvad Washingtonis. No mõelge nüüd ise, valitsus päästab majanduse finantskriisist, ükskõik mis see ka maksma ei lähe-ei kõla kuigi loogiliselt. Kuhu me sattunud oleme? Kas oli Sky News eile, väikeettevõtja kaebas, et ei saa laenu ja rasked ajad on, poliitikutel põhjust survet avaldada nüüd pankadele, et näe meie aitasime teid välja, aidake teie ka meid nüüd. Kuidagi jamana hakkab kõlama juba. Varsti võiks otse valitsustelt laenu võtta, või mis laenu, raha küsida kohe tarbimiseks, rasked ajad on ju.

kristjan1, mulle tundub et sa loobid linke ilma neid läbi lugemata. Ja mis puutub siia Savisaar... get real. Üks asi on valitsuse sekkumine Fanny Mae/Freddie Mac abil garantiide pakkujana eluasemeturul, mis tegi selles sektoris olukorda halvemaks. Teine asi on regulatsiooni ja valitsuse järelevalve vähendamine CDS ja sarnaste eksootiliste derivatiivide turul, tänu millele leidub portfellides 5*10^13 dollari eest läbipaistmatuid derivaate ning tänu millele sai kinnisvarakriis muutuda üleüldiseks usaldus- ja krediidikriisiks. Muidugi oleks igati normaalne ja turumajanduslik kui halbu otsuseid teinud finantsasutused pankrotti läheks, aga "riskivahetuste" ehk kihlvedude üle regulatsiooni puudumisest tingitud asjaolu, et riskid on üle terve majanduse laiali määritud, ei luba seda teha. Turg ei saa toimida, sest kõik tegijad on omavahel triljoniliste sidemetega kinni seotud.