LHV Panga juhatuse esimees Kadri Kiisel: "Pangasaladusse sekkumine peab olema õiguslikult selgelt põhjendatud"

30.07.2025

LHV otsus esitada Rahapesu Andmebüroole teade leppetrahvi nõudmise õiguse kohta summas kuni 247,5 miljonit eurot on tekitanud ühiskonnas aktiivset arutelu. See näitab, et meie samm oli vajalik.

Probleem: ebaseaduslik juurdepääs pangasaladusele täitmisregistri kaudu

Õiguskantsler Ülle Madise tõi 1. juulil välja, et mõnel riigiasutusel on täitmisregistri kaudu ebaseaduslik juurdepääs pangasaladusele.
Probleeme, millele õiguskantsler osundab, on sisuliselt kaks. Esiteks puudub kontroll selle üle, kuidas riik oma juurdepääsuõigust teostab ja teiseks on küsitav, kas alati on juurdepääsuks olemas õiguslik alus.

Riik lõi täitmisregistri eesmärgiga lihtsustada riigi ülesannete täitmiseks vajalike andmete kogumist. Registri loomisega andis riik erinevatele ametkondadele õiguse pääseda ligi pangasaladusele. Valikut, kas teavet anda või mitte, pankadele ei antud.

Pangad on tegutsenud usus, et meile täitmiseks seatud reeglid on kooskõlas kõigi seadustega, sh põhiseadusega. Ometi selgus õiguskantsleri kontrolli tulemusena, et riigi loodud vahend ja raamistik on puudulik. See nõuab kiiret riigipoolset reaktsiooni ja lahenduse leidmist.

LHV eesmärk on kaitsta klientide huve

Pangasaladus on usalduse nurgakivi panga ja klientide vahel, millesse sekkumine peab olema õiguslikult selgelt põhjendatud. Õiguspärase käitumise ootus kehtib kõigi, ka riigiasutuste suhtes. Kokkulepitud reeglite rikkumiste ärahoidmiseks on kehtestatud sanktsioonid. Leppetrahvi õiguse nõudmise teate esitamisega juhib LHV tähelepanu, milline tagajärg võib kaasneda pangasaladuse avaldamisega, kui selleks puudub õiguslik alus.

Ühiskonna reaktsioon osutab ühemõtteliselt, kui oluliseks privaatsust tegelikult peetakse ja miks peab riigiasutuste poolt pangasaladusele juurdepääs olema üksikasjalikult reguleeritud.

Säilitamaks õigust leppetrahvi nõuda tuleb seaduse kohaselt sellest õigusest teada saamise ajast teavitada teist poolt mõistliku aja jooksul vastavast õigustest. Seda ongi LHV praegu teinud. See tagab õiguse esitada nõue tavapärase 3-aastase aegumistähtaja jooksul. LHV eeldab, et õiguskantsleri osutatud puudused kõrvaldatakse oluliselt kiiremini.

LHV jälgib probleemistiku lahendamist ja hindab kõiki asjaolusid arvestades, kas ja millises ulatuses on trahvinõude esitamine vajalik. Hetkel oleme teinud tõsise hoiatuse.

Oluline on keskenduda lahendustele

Kõige olulisem on leida kiire, kuid sisuline ja kvaliteetne lahendus kaasates kõiki asjakohaseid huvigruppe otse või esindusorganisatsioonide kaudu. Tegutseda tuleb täna, mitte tulevikus. Soovime, et pangasaladust sisaldavate andmete pärimine riigiasutuste poolt ning nende edasine töötamine toimuks läbipaistvalt ning õigus- ja eesmärgipäraselt.

Inimeste põhiõiguste rikkumisel ei saa Eestis kohta olla. Vabadustel põhinevas demokraatlikus ühiskonnas tuleb sellele reageerida. Olukorras, mil isik usaldab oma andmeid, on tal põhjendatud ootus, et riigivõim neid andmeid ei kuritarvita. Igaühel on õigus eeldada, et tema kõige isiklikumale informatsioonile ligipääsuks on riigiasutustel õigus.

Mõistame, et olukord tekitab küsimusi ja pingutame, et meie kliendid saaksid neile vastused nii kiiresti ning põhjalikult kui võimalik. Kliendil on õigus esitada päring selle kohta, kas ja kes on tema andmetega tutvunud. Kui saame kinnitada, et andmetega pole tutvutud, siis teeme seda. Teatud juhtudel pole see siiski võimalik. Sellisel juhul on võimalus pöörduda küsimusega päringu teostanud asutuste poole.

Vaata kõiki uudiseid